SODURILEHT ˜ Reede, 7. august 2020
ISSN 1736-3411
Eesti mereväe lipulaev Admiral Cowan suundub Norra vetesse
lk 4
Kuidas sõduri baaskursust üle elada? lk 7
Foto: rms Roland-Markus Kalviste
lk 3
Uut missioonirühma ootavad palavad ilmad Malis
ESIMESED R20 RAHED ON KOHAL! Uued teenistusrelvad peaksid ajateenijateni jõudma juba see aasta. n-srs Andreas Nurk
J
õuame kaitseliidu Männiku lasketiiru, kus toimub R20 Rahe meediapäev. Tutvustatakse uute teenistusrelvade olemust, et laiem avalikkus saaks teada, millise iseloomuga on uus relv. Kõnnime läbi peahoone ja sealt suundume juba paika, kus toimuvad esitlused.
Valges pop-up telgis avatakse kast, mille sees on teenistusrelvad. Pidulikult võetakse välja R20 Rahe. Õhus on tunda nii püssirohu kui ka konserveerimisõli lõhna. Ajakirjanikke ja kaitseväelasi on palju, ning ruumi, et ringi vabalt liikuda, on vähe. Kaitseväe juhataja kindralmajor
Martin Herem võtab kastist välja uue teenistusrelva ning on kuulda intensiivselt kaamerate säristamist. Vasakut kätt on püsti pandud laud, kuhu tõstetakse kaks Rahet. Ühel on harkjalg ning silmapaistev optika ja teisel on laesääre alune granaadiheitja. Lauale pannakse ka
kaks erinevat salve, üks on 7,62 mm ning teine 5,56 mm padrunite jaoks. „See relv on kergem, mugavam ning ergonoomilisem,“ ütleb toetuse väejuhatuse relvastuse töökoja tehnik veebel Mario Nõlvak. Ta hoiab käes relva ja tutvustab seda ajakirjanikele. Asutakse relva katsetamise juurde.
Lamades võtavad laskepositsiooni sisse kaitseväe juhataja ja kaitseväe akadeemia taktika õppetooli instruktor veebel Priit Päärson.
Loe lähemalt lk 2
2
Reede, 7. august 2020
UUDISED
„Täna on kahtlemata ajalooline hetk.“ – kindralmajor Martin Herem
Rahe – arenguhüpe Eesti kaitseväele
Eestisse saabus esimene partii uusi automaattulirelvi R20 Rahe, mis jõuavad juba paari kuu jooksul nii kaitseväe kui ka kaitseliidu erinevatesse üksustesse. Kokku soetas kaitsevägi ligi 19 000 relva, mis saabuvad Eestisse kahe aasta jooksul. n-srs Andreas Nurk sõduritel saada kiiremini sihikupilti.“ Kaitseväe juhataja sõnul on automaat sõjaväe sümbolina väga tähtis, mille tõttu jõuavad esimesed Rahed ajateenijateni juba sellel aastal. „Nendel, kellel on AK-4, läheb elu kergemaks, ning neil, kellel on Galil, läheb elu kindlamaks,“ ütles ta Sõdurilehele antud intervjuus. Relvade väljavahetamine toimub selle ja järgneva aasta jooksul üksuste kaupa relvade tarnegraafiku järgi. Esimesena saavad uued relvad Scoutspataljon ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel teenivad üksused. Enamik üksusi saab standardpikkusega vintraudadega relvad. Lühema vintrauaga relvad lähevad mereväe, sõjaväepolitsei ja mitmesuguste lahingutoetusüksuste käsutusse.
Parem kui varem
Rahe – motivatsioon teenistujatele
R20 Rahe on vaieldamatult hea relv, millel on palju eeliseid. Esimene eelis on kindlasti kaaluvahe ja kaalujaotus, mis teeb relva kasutamise mugavamaks. Moodulitest koosnemine tähendab, et struktuuriüksused saavad komplekteerida enda jagude koosseisu just selliseid relvi, mida neil on vaja edukaks lahinguülesannete täitmiseks. „Relva kaba on võimalik reguleerida keha iseärasuste järgi,“ ütles kaitseväe akadeemia instruktor veebel Priit Päärson. „Kõikidel relvadel on peal punatäppsihikud, mis võimaldavad
„Kaitsevaldkonna jaoks on uute automaatide hange kahtlemata üks olulisimaid, sest puudutab kaugemas perspektiivis kõiki kaitseväelasi ja kaitseliitlasi,“ ütles kaitseminister Jüri Luik pressiteates. „Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et relvad tarnib Ameerika Ühendriikide tootja. Ühendriigid on meie üks olulisimaid liitlasi ja on võtmetähtsusega, et teeksime kõik endast oleneva, et liitlassuhteid igati tugevdada."
Küberväejuhatuse ajateenija n-srs Karl Robert Pildre katsetamas uut R20 RAHE automaattulirelva Seni kasutusel olnud Galilid ja AK-4-d kogutakse toetuse väejuhatuse ladudesse, kus need kontrollitakse tehniliselt üle ning valmistatakse ette pikaajaliseks hoiustamiseks. Heas seisukorras Galil automaadid jäävad kaitseväe sõjaaja täiendusreservi ja asendusrelvadeks. 7,62 mm AK-4 tagastatud automaattulirelvad kontrollitakse
samuti üle ning ladustatakse üldreservi tarbeks. Kaitseväe juhataja sõnul on uute relvade garantii 30 000 lasku, mis tagab selle, et relvad kestavad kaua ning ei reeda kasutajat. Rahe on vaieldamatult hea relv, mis annab nii tegevväelastele kui ka reservväelastele taktikalise eelise potentsiaalse vastase ees ja teeb tee-
Foto: rms Roland-Markus Kalviste
nistuse mugavamaks ning lihtsamaks. Uut teenistusrelva said katsetada ka ajateenijad. Küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuse fotograafi reamees Janvar Pitelkovi sõnul on see siiani parim relv, mida ta on proovinud. Ta arvab, et see näeb ka lahe välja, mis on kindlasti lisamotivatsiooniks uutele ajateenijatele.
LA-R20-RAHE-143 500 m
5,56×45 mm
4,2 kg TA-R20-RAHE-16 7,62 × 51 mm
800 m Efektiivne laskekaugus
6,1 kg Relvade kaalud toodud välja laetud salvega Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Andreas Nurk Küljendaja: rms Villem Aas
Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Andreas Nurk n-srs Karl Robert Pildre
Fotograafid: rms Roland-Markus Kalviste rms Janvar Pitelkov Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht
www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Graafika: rms Villem Aas
E
simese partiiga saabus Eestisse 1250 käsitulirelva LA-R20, 250 täpsuspüssi TA-R20 ning 70 rauaalust granaadiheitjat M203 koos lisavarustusega. Relvad koosnevad moodulitest ja neid saab väeosa vajaduste kohaselt ümber komplekteerida. Samuti on relva eri osad kergesti väljavahetatavad. „Viimane kord hankis Eesti riik ja Eesti kaitsevägi automaate siis, kui me hankisime Galilid,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. „Tegelikult ei jätkunud neid kogu sõjaaja koosseisule. R20, eestipärase nimega Rahe, on ette nähtud relvastuseks kogu sõjaaja struktuurile. See on kindlasti kaitseväe relvastuse seisukohast suur arenguhüpe.“
Reede, 7. august 2020
UUDISED
Vidar – skandinaavia mütoloogias Odini poeg, kes tegeles peamiselt ainult enese treenimisega Ragnarögiks ehk maailmalõpule eelnevaks lahinguks
Liitlaste lahingugrupi Taani uus kompanii alustas väljaõpet
Kaitseväe vormi saab kanda ka Minecraftis
Liitlaste lahingugrupi kontingendis roteerusid juuli alguses taanlased ja Tapale saabus Vidar kompanii. Sõdurileht uuris, kuidas edeneb nende väljaõpe. n-srs Karl Robert Pildre
K
olmandik saabunud taanlastest on ka juba varem siin käinud. Eelmise korraga võrreldes tõid taanlased kaasa rohkem tulejõudu. Kuue jalaväe lahingumasina asemel on seekord kaasas neliteist. Peale selle toodi ka uhiuued Piranha V soomustransportöörid. „Täna harjutame viivitamist mehhaniseeritud jalaväerühmadega, kes on jaotatud kolmele erinevale lahingupositsioonile,“ selgitas Sõdurilehele majori auastmega kompaniiülem Mads 29. juulil toimunud rutiinse harjutuse stsenaariumit. „Eesmärk on viivitada vastast, et saaks valmistuda uueks manöövriks vastase vastu põhja pool.“ Jalaväerühmade ülesanne oli viivitada vastast positsioonidel vastavalt üks tund, kaks tundi ja kolm tundi, et
oleks aega valmistuda vasturünnakuks. Positsioonide ettevalmistus kestis terve ennelõuna. Päeva teises pooles alustas vastane rünnakuga, kasutades CV90 lahingumasinaid koos jalastunud jalaväerühmaga. Kasutati nii tankitõrjerelvi kui ka M60E6 kuulipildujaid. Leidsime rühmast nooremaid sõdureid ja küsisime neilt, milline on ajateenistus Taanis. Ajateenistus on Taanis samamoodi kohustuslik nagu Eestis. Suur erinevus on kestuse poolest. Ajateenistus kestab tavaliselt neli kuud, aga osades üksustes isegi kuni 12 kuud. Need neli kuud on sarnased meie sõduri baaskursusega. Vahe on selles, et kõik neli kuud on seal füüsiliselt ja vaimselt väga rasked. Nädalas oldi tavaliselt kolm kuni neli päeva metsas nagu meilgi. Kõikjale kõnniti jalgsi
Taani võitleja keskpolügonil 22. juulil täisvarustuses – lahinguvest koos suure seljakotiga. „Pead ärkama hommikul kell viis üles, koristama toa ning enda välimuse korda tegema,“ rääkis Kasper, reamehest CV90 soomukijuht. „Siis ruttu jõudma hommikusöögile. Pärast sööki saad veel koristada ning kell seitse algab väljaõpe.“ Lõpurännak erineb suuresti meie
Foto: rms Roland-Markus Kalviste
omast. Neljandal kuul tuleb raske lõpurännak. Nooremseersant Post kolmandast rühmast ütleb, et tema lõpurännaku pikkuseks oli 150 km. See kestis neli päeva ja uneaega eriti ei olnud. Tuli täita raskeid ülesandeid – oli pidev füüsiline ja vaimne pinge. „See oli hea koht, kus sai enda vastupidavuse proovile panna,“ ütles Post.
Eesti mereväe lipulaev Admiral Cowan suundub pooleks aastaks Norra vetesse n-srs Andreas Nurk
E
esti merevägi saatis 18. juulil teele Admiral Cowani, mis läheb viieks kuuks NATO valmisolekugruppi. Laev hakkab kuuluma NATO valmisolekugruppi nimega Standing NATO MCM 1 ehk alaline miinitõrje üksus. Seal seilab miinijahtija, tagades meile julgeolekut koos teiste NATO liitlastega. Jõudes miinisadamasse, on tunda mere lõhna, siledat merd tuulevaikusest, ning kai ääres on näha erinevaid laevu. Kai ääres on valmis pandud poodium, kus valmistutakse Admiral Cowani ärasaatmiseks. Laeva pardal on näha väga tegusat meeskonda, kes teeb viimaseid ettevalmistusi lahkumiseks. Pardameeskond rivistati üles ja võeti vastu viisakalt mereväe ülem kommodoor Jüri Saska, kes pidas kõne Admiral Cowani meeskonnale, misjärel lauldi pidulikult Eesti vabariigi hümni ning saadeti laev teele Norra poole. Kommodoor Jüri Saska selgitas, et tavaliselt on seal segameeskonnad, mis koosnevad kaadrikaitseväelastest ja ajateenijatest. Kokku teenib laeva peal 38 teenistujat, sealhulgas viis ajateenijat. „Cowan peaks jõudma tagasi
Minecrafti mängus on nüüd kaitseväe ja kaitseliidu teenistusvormide kollektsioon, mida kõik huvilised saavad tasuta alla laadida ja kasutada. Vormid kujundas küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenija reamees Villem Aas. Minecrafti skinnide ehk kostüümide hulgas on valida maaväelaste suvise, talvise ja missioonidel kasutatavate laiguliste vormide vahel. Kanda saab reamehe, kaprali ja nooremseersandi auastet. Valikus on ka ajateenijate spordiriietuse komplektid. Peale selle saab selga panna mereväe pidulikku või laevavormi ning kanda vanemmadruse auastet. Lisaks kaitseväes kasutuses olevatele vormidele saab selga panna ka kaitseliidu noorkotkaste või kodutütarde riietuse. Minecraft on üks maailma populaarsemaid videomänge, mida mängib kokku üle 125 miljoni inimese. Eestlastest Minecrafti mängijate kogukond on hinnanguliselt suurusjärgus kuni 10 000 inimest, kelle hulgas on nii alles kooli läinud noori kui ka 40-aastaseid.
Õhuvägi tähistas 101. aastapäeva Õhuvägi tähistas 20. juulil väeliigi 101. aastapäeva piduliku rivistusega õhuväe lennubaasis Ämaris. Õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk õnnitles ausamba “Viimane lend” juures õhuväe isikkoosseisu ning andis silmapaistvamatele teenistujatele üle ergutused. „Sellel aastal avasime ühe moodsaima õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse NATO-s, hiljuti alustasime uute lennukite M28 kasutamist,“ ütles Sirk rivistusel peetud kõnes. „Meil on praegu hästi funktsioneeriv lennuväli ja õhuseire ja seda mitte ainult õhuväe tarbeks, vaid Eesti riigi ja rahva kaitseks.“
Koolilapsed saatsid Malisse tervitusi
Miinijahtija Admiral Cowan valmis lahkuma miinisadamast 18. detsembril, nii et loodetavasti on neid näha juba enne jõule,“ ütles kommodoor Saska. Laev on ehitatud 1987.–1989. aastal Suurbritannias Southamptonis Vosper Thorneycrofti laevatehases oma klassi esimese laevana. Ehitama hakati
3
2. veebruaril 1987. Laev lasti vette 18. aprillil 1988 ja võeti kasutusele 9. juunil 1989. Laev on saanud nime Eesti vabadussõja aegse Briti mereväekomandöri admiral Sir Walter Cowani auks. Laeva vapi on kujundanud Priit Herodes
Foto: rms Janvar Pitelkov
Walter Cowani perekonna vapi järgi. Admiral Cowan, pardatähisega M313, on Eesti mereväe koosseisu kuuluv Sandown-klassi miinijahtija. Alates 2013. aastast, Admiral Pitka teenistusest väljaarvamise järel, on Admiral Cowan mereväe lipulaev.
Nissi põhikooli viienda klassi õpilased saatsid Malis Prantsusmaa juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane osalevatele Eesti kontingendi kaitseväelastele isetehtud joonistustega häid soove ja tervitusi. Õpilased valmistasid teosed kooliülesande käigus, kus omavahel põimiti nii emakeele kui ka kunstiõpetuse tunnid. Peale selle võimaldas ülesanne õpilastel lähemalt tutvuda Eesti kaitseväelaste tegevustega Malis. Eesti kontingent tänas usinaid koolilapsi kingituse eest ning saatis neile omapoolsed tervitused ja tänusõnad.
4
>3000
Reede, 7. august 2020
REPORTAAZ
kaitseväelast ja kaitseliitlast on käinud välismissioonidel
Uut missioonirühma ootavad palavad ilmad Malis Augustis läheb Mali missioonile operatsiooni Barkhane raames uus rühm sõdureid. Selleks toimus Tapal lõpuharjutus, kus rühm sai läbi elada olukordi, mis neid seal ees võivad oodata. n-srs Karl Robert Pildre
Päev algas patrullides Alustasime päeva patrulliga Tapa linnas ning peatselt saabusime Pisipõnni lasteaeda. Lasteaias oli peale laste veel teisi tegevväelasi, kes mängisid selles olukorras lapsi. Rühma ülesandeks oli tsiviil-militaarkoostöö edendamine, et saada infot, kuidas parandada lasteaia või kohaliku küla eluolu. Edasi patrullisime rühmaga Tapa tänavatel. Tänavatel segasid tihti sõdureid „küla kohalikud“, kes huvitusid eriti relvadest ja soomukitest. Nad üritasid igat moodi kaubelda endale
Fotod: rms Roland-Markus Kalviste
P
aljusid ajateenijaid huvitab, mis missioonidel toimub, kuidas väljaõpe selleks käib ning kuidas missioonidele saada. Nendele küsimustele vastuse leidmiseks ühines Sõdurileht päevaks Mali missiooni väljaõppega. Rühma ülesanneteks sellel päeval oli patrullida Tapa linnas, külastada lasteaeda ning kontrollida koolide julgeolekut. „Selle nädala jooksul on üksusele püstitatud ülesanded täidetud väga hästi,“ ütles harjutuse peakorraldaja leitnant Taavi Eesalu Scoutspataljonist. „Meie mängurid on loonud reaalsusega sarnased situatsioonid, mille hulk on väga suur.“
Mali missiooni sõdurid patrullimas Tapa tänavatel. Patrull toimus jalastunult soomustansportööri toetusel relvi või soomukit küll raha, kitsede, lehmade ja muu huvitava eest.
Jätkasime patrulliga Edasi jõudsime Tapa Vene gümnaasiumi juurde. Kooli juures tundus kõik korras, aga „kohalikud“ muutsid suhtumist ja hakkasid imelikumalt käituma. Lähemale tulid kahtlasemad isikud ning üritasid salaja pilte teha. Sõdurid pidasid ühe meesterahva kinni ja käskisid tal telefoni sisu näidata. Mees ei olnud nõus koostööd tegema
ja seega pidid sõdurid ta läbi otsima. Taskuid kontrollides avastati, et ta oli rühma soomukite numbrimärgid üles kirjutanud. Telefoni sisu uurides leiti pilte sõduritest ning masinatest. Rühm tegi mehest ja tema dokumendist pildi, et hiljem tema tausta uurida. Kustutati ka kaitseväge puudutav spetsiifiline info ning seejärel lasti mehel minna. Pärast lõunat jätkus patrullimine kaitseväe vanas Tapa linnakus. Mehed jõudsid soomukite peal kohale. Nad nägid ees masinat ning eemal maas lamavaid kehasid. Rühm pani ring-
kaitse püsti ja mindi lähemale, et uurida, mis juhtus. Masina kõrval oli isetehtud lõhkekeha, mille külge oli teibitud telefon detonaatoriks. Auto lähedal maas lamasid inimesed – paar tükki surnud ning mitu vigastatud. Peale vaadates tundus, et kohalikke oli rünnatud ning see tundus ka hea koht meie varitsuseks. Rühm kutsus kohale enda meedikud, kes andsid kohalikele kiirelt esmaabi, ning demineerija, kes uuris lähemalt, mis lõhkekehaga on tegemist ja mis seisus see on. Rühmaülem hakkas kiirelt koostama meditsiinilist evakuatsiooni 9-liner’it, et toimetada vigastada saanud helikopteriga minema.
Olukord kulmineerus
Vasakul missiooni väljaõppe mängurid, kes mängisid olukorras lasteaialapsi, paremal Mali missiooni sõdur. Üks väljaõppe olukordadest oli lasteaia külastus, kus rühm sai kohalikega arutada, mida oleks vaja lasteaias või külas parandada
Välja ilmus kohalik rahvas, kes tuli uudistama, mis toimub. Sõdurid pidid tegelema jälle ala turvamisega. Järsku kõlasid lasud. Kõigepealt ühest suunast, aga kiirelt lasti meid igast suunast. Olimegi sattunud varitsusse. Rühm reageeris kiirelt vastutulega. Soomukitel olid nii raskekuulipilduja Browning kui ka MG3. Relvad hakkasid efektiivselt laulma vastase poole. Vastane suudeti maha suruda. Ühe soomuki lähedal olid terroristid mehitanud künka, kust nad said rünnata soomukit küljelt. Soomuki pihta avati tuli. Õnneks soomus pidas ning vastase mahasurumiseks tiibas teine soomuk vastast küljelt. Mõlemad soomukid avasid raskekuulipildujatega vastase pihta tule ja mehed soomukitest jalastusid ning ründasid kõrvalt. Äärmuslased murti edukalt maha ning ellujäänud terroristid andsid alla. Tundus, et varitsusest oli võitu
saadud. Meedikud olid jõudnud kannatanutele esmaabi anda. Nägime, et auto tuli soomuki juurde, aga juht käitus kahtlaselt. Järgmine hetk kiirendas auto soomukist mööda ja sõitis otse meie ja kannatanute poole. Rühm avas kiirelt Galilidega auto pihta tule ning auto lasti sõelapõhjaks. Nüüd märgati, et varitsuse käigus oli üks sõduritest viga saanud. Talle anti esmaabi ja viidi kannatanute juurde. Jäime esmaabi kopterit ootama. Raadio teel anti teada, et esmaabi kopter Black Hawk saadeti kannatanutele järele ja see jõuab varsti. Nüüd jäi üle kaitsta ala kopteri saabumiseni. Kopteri saabumiseni oli üldiselt rahulik. Kohalikud olid uudishimulikud nagu tavaliselt. Kopter jõudis kohale ning kannatanud transporditi kopteri peale, millega lõppes selle päeva väljaõpe. Eelnevad päevad harjutas rühm baasikaitset ja patrullimist. Viimasel päeval ootasid neid kiirreageerimisüksuse harjutused ning varustuse hooldus ja missiooniks valmistumine.
Kuidas missioonile saada? Missioonidele saab minna alles pärast ajateenistust. Missioonile minekuks pead kandideerima oma valitud operatsioonile. Tegevväelasena on võimalus ka hea teenistuse puhul saada missioonile kohe pärast ajateenistust. Järgmise rühmaga lähevadki kaasa nimelt kaks mais lõpetanud ajateenijat. „Uhke, et vastu võetakse ja usaldatakse. Olen noor tulija ja tavaliselt peab ikka tõestama end, et missioonile saada,“ ütles Scoutspataljoni kuulipildur nooremseersant Remi Molotov. Ajateenistuses oli ta luurekompaniis, misjärel jätkas teenistust Scoutspataljonis.
Reede, 7. august 2020
REPORTAAZ
5
Mida kujutab endast toetuse väejuhatus?
Beans, bullets, batteries, bandages, bad guys Laod täis tehnikat, varuosi, riideid ja gaasimaske – kas ladustamine on tõesti toetuse väejuhatuse ainus eesmärk? n-srs Andreas Nurk, n-srs Karl Robert Pildre
T
oetuse väejuhatus võib tunduda nii mõnelegi suhteliselt tundmatu kaitseväe struktuuriüksusena. Tegelikult puutuvad kõik kaitseväelased selle töö tulemustega iga päev kokku. See väejuhatus tagab kogu kaitseväe tegevuste jätkusuutlikkuse ja tegeleb ka kaitseväe arendamisega. Üheks väga oluliseks osaks toetuse väejuhatusest on materjaliteenistus. „Materjaliteenistuse põhiülesanne on kogu kaitseväe varustamine materjalidega, väljaarvatud õhu ja mereväe spetsiifilised varud,“ räägib toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse veebel vanemveebel Hanno Pärnaste. „Materjalid ongi individuaalvarustus, vormiriietus, kiivrid, rakmed, prillid, noad, taskulambid – kõik, mis käib üksiksõduri varustuse alla, samuti erinevad tehnika ja relvastuse varuosad.“ Pärnaste lisab, et neil on olemas vastavad laod ja kogu kaitseväe lahingumoon käib nende kaudu. Praeguse seisuga on juba väeosades ka omad lahingumoona varud. Peale laskemoona ja lõhkeaine hoiustamise tuleb ka regulaarselt kontrollida selle kasutuskõlblikkust. Selleks tehakse järjepidevalt mitmesuguseid katseid. Katsete käigus saab näiteks teada ka erinevate relvade ning laskemoona taktikalis-tehnilised andmed, mida õpib iga sõdur baaskursusel. Katsete jaoks on neil oma labor ja õppeväljad vajaliku tehnikaga.
Tehnikutel tööd jagub Materjaliteenistus remondib ka kõiki kaitseväe tulirelvi, masinaid ja muud tehnikat. Remontimine on jagatud kolme liini. Esimene liin on kasutajad
on materjaliteenistusel luba varustus ametlikult hävitada ja maha kanda.
Tuleviku teenistus
Toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse veebel vanemveebel Hanno Pärnaste ise. Kui sõdur saab omale varustuse, siis üritab ta ise kõigepealt tekkinud vea parandada. Kui see käib üle jõu, siis liigub varustus teise liini, kus pataljoni tagalakompanii remondirühmad üritavad varustust parandada.
E H E L I R U D Õ S
P
T S A C D
Kui esimeses kahes liinis remontimisega hakkama ei saada, siis liigub varustus tagasi materjaliteenistusse, kus asub kolmas liin. Seal tuleb asjad parandatud saada, ning vajaduse korral kaasatakse selleks ka vastavate varus-
Foto: kaitsevägi
tuselementide tootjad. Kui teised liinid parandavad varustuse ära või vahetavad tehnikal varuosa ära, siis materjaliteenistusel on võime parandada ka varuosi ise. Kui varustust ei ole võimalik parandada, siis
Materjaliteenistuse peamine tuleviku eesmärk on seotud oma sõjaaja reservüksuse arendamisega. Materjaliteenistus on oma tegemiste poolest tegus ning valdkondi, millega tegeletakse, on palju. Logistika on praegu maailmas väga kiirelt arenev valdkond tänu uudsetele lahendustele. „Me oleme sõjaaja üksus ja seetõttu on meie väga oluline fookus reservväelastega tegelemisel,“ ütleb Pärnaste. „Kümne aasta pärast võiks meie struktuur tänapäeva omast veidi erinev olla.“ Materjaliteenistuse reservvägi koosneb üksusest reservi läinud tegevväelastest ja erinevates üksustes aega teeninud reservväelastest. Neist reservväelastest õpetatakse õppekogunemistel välja mitmesugused tehnikud. Järgmine taoline õppus toimub juba selle aasta sügisel. Pärnaste loodab, et kümne aasta pärast on neil olemas juba nn juhtmevaba ladu. Ta lisab, et nad üritavad muutuda rohkem innovaatilisemaks ja tänapäevasemaks. Erinevalt tsiviilmaailmast tuleb kaitseväes kordades rohkem arvestada julgeolekuga ja innovaatiliste süsteemide rakendamine võtab rohkem aega. Materjaliteenistuses ajateenijaid praegu ei ole, aga huvi korral võetakse tegevteenistusse soovijad hea meelega vastu. Teenistus toetuse väejuhatuses on väga mitmekülgne ning seal on palju erinevaid võimalusi töötada just sellel alal, mis endale kõige rohkem huvi pakub.
6
Reede, 7. august 2020
30 km
on keskmine rännaku pikkus
VÕRDLUS
„Kõigest viis kilomeetrit veel! Ei anna alla, sõdurid!” Varsti on tulekul hirmuäratav sõduri baaskursuse lõpurännak. Ajateenijatele meeldib võrrelda eri väeosi – mis parem, mis halvem. Seega otsustasime uurida eelmiste kutsete ajateenijate käest, milline oli nende sõduri baaskursuse lõpurännak. n-srs Karl Robert Pildre muusikat meeleolu tõstmiseks. Väga meeldis ka truubi läbimine. Vett oleks võinud rohkem olla. Rännaku jooksul väsisid paljud ära ja erilisi emotsioone ei olnud. Tekkis ka mõni tüli, aga see lahendati kiiresti. Kõik muutusid väga elevaks, kui rühmaülem ja rühmavanem tõid rännaku ajal meile kingituseks karastusjooke. See meeldis kõigile ja edasi läks rännak väga lõbusalt. n-srs Gert Ellermaa
Kuperjanovi rännak
Rännak iseenesest ei olnud väga pikk, kokku umbes 30 km. Esimesed 15 km täisvarustuses ja ülejäänud 15 km lahinguvarustuses. Rännak oli väga mõnus. Sõduri baaskursuse rännaku ajal sai näha Võrumaa loodust ja selle ilu. Peale selle oli meeldiv värskes õhus viibida ja enda mõtteid mõlgutada. Natuke häiris see, et eksamite tegemise aeg venis ja pidi meeletult kaua ootama. Aga samas oli hea, et sai seljakotist puhata. Rännaku ajal sai teada oma rühma nõrkused ja tugevused, kes murduvad pinge all kergelt ja kes mitte. Kindlasti üks meeldejäävamaid kohti oli kontrollpunkt, kus meile esitati huvitavaid küsimusi Kuperjanovi jalaväepataljoni kohta ja lasti
kas sinu jagu on sõbralik ja ühtehoidev või mitte. Minul vedas ja meie lõpurännak sujus eriti mõnusalt. Kõik oskasid üksteisega arvestada ning puhkepausid, mis jooksvalt tegime, olid täpselt jõukohased. Kellelgi ei tekkinud probleeme, et paus oli liiga pikk või neid tehti liiga vähe – see ongi meeskonnatöö mõte. Mina jäin rahule ning eelnev arvamus, et võib-olla on raske, ei pidanud vett. Ka täisvarustuses liikumisega harjub lõpurännakuks ära. Esimesed sõduri baaskursuse nädalad tundub, et kuidas üldse sellise koormusega vastu pidada võib. Aga nagu kogetud sai – võib ja saab selleks ajaks see koormus selga kasvada.
kaetud silmadega leidma osade hulgast AK4-a osad ning relva kokku panema, abiks on kompamismeel ja jaokaaslaste verbaalne suunamine. Õigete osade leidmiseks on vaja nutikust, relva kokkupanekuks ilma seda korralikult nägemata on tarvis sõdurioskust ning viimaks on meeskonnatöö see, kui jagatakse selgesõnalist infot: „Järgmine jupp on tolle kandilise jubina all! Ei mitte see kandiline jubin!“ Meelde jäi ka see, et kui seitse kilomeetrit oli rännatud, siis tuli ületada üks purunenud palksild. Sild paistis olevat hiljuti lagunenud ja seda koos hoidnud metallvardad tundusid üpris teravad. Oli vaja natuke ettevaatlikkust ja tasakaalu hoidmist, kuid õnneks keegi vette ei kukkunud ega haiget saanud.
rms Kätlin Kuusk
rms Sander Tsõbulski
Jõhvi rännak
Rännak oli võrdlemisi lihtne ka minusugusele pisikesele naisterahvale, eriti kuna nädal enne pidime neli päeva metsas olema. Pikkuseks oli kokku umbes 25 km. Esimesel päeval 10 km täisvarustuses ning teisel päeval 15 km lahinguvarustuses. Väga palju oleneb rännakul sellest,
Logistikapataljoni võitlejad SBK lõpurännakul 2018 septembris
Foto: kaitsevägi
ja tuli edasi liikuda. Teine osa rännakust tundus mööda lõputut Männiku karjääri igavikuna. Paljud ei suutnud oma seljakotti enam tassida. Oli reegel, et kogu varustus peab jõudma lõpp-punkti. Pädevamad sõdurid võtsid ka teise mehe varustuse enda kanda. Kõik olid üksteise suhtes toetavad ja suuri konflikte ei esinenud. Lõpp-punkti jõudsime hommikul kaheksa paiku.
Küberväejuhatuse rännak
n-srs Robert Vihula
Toetuse väejuhatuse rännak
Rännakul kõnniti läbi umbes 30 km: pool maad täisvarustuses ning pool lahinguvarustuses. Meil oli jagude vahel võistlus, kes parima ajaga rännaku tehtud saab. Ajaliselt läbis minu jagu rännaku natuke pikema ajaga kui kuus tundi. Lõpptulemusele lisati kontrollpunktides ülesannete täitmisel kulunud aeg ja vigadest tekkinud karistusminutid. Ülesanded täideti kiiresti ja vigu palju ei tekkinud. Enim muret valmistasid aga rännakujärgse varustuse kontrolli käigus ilmnenud puudused (iga puudus lisas viis minutit). Seetõttu jäime üldarvestuses teiseks. Vedas, et sõdurid, kes asju kasarmusse jätsid, enam-vähem võrdselt jagunesid. Rännak oli… üllatavalt kerge. SBK jooksul oli igasuguseid rännakuid ning ettevalmistus lõpurännakuks oli seeläbi põhjalik. Rännaku ülesehitus nägi ette, et iga 3-4 km tagant on kontrollpunkt, kus tuli täita ülesanne, mis vajas nutikust, sõdurioskusi või meeskonnatööd. Näide ülesandest, kus kõik kolm eelmainitud oskust võeti kasutusse. Telkmantlile on lahti võetud MG3, Galil AR ja AK4. Üks sõdur peab
rms Roland-Markus Kalviste
Vahipataljoni rännak
Vahipataljoni SBK lõpurännak toimus Männikul. Pikkuseks öeldi 25–30 km. Kogu rännak toimus täisvarustuses. Kuna see vahemaa ei tundu just kõige hullem, tegi selle katsumuseks just see, et rännak toimus öösel, olles puhkamata ja pimeduses. Töötavad taskulambid olid vaid mõnel üksikul – enamikul olid patareid tühjaks saanud. Varahommikul metsalaagris ärgates ei olnud meeleolu just kõige parem. Ees ootasid mitmesugused relva- ja meditsiinieksamid. Nendega läks aega terve päev ja lõpetasime õhtusöögiga kuskil kella kuue paiku. Pimeduse saabudes asusime jagude kaupa teele. Alguses oli tervel jaol motivatsioon üsna kõrgel, aga pärast keskööd, umbes 13 km hiljem esimesse peatuspunkti jõudes, olid meeleolud muutunud. Enamik oli väsinud ja puhkust oodati väga. Telkmantlid üles seatud ja katelokid välja võetud lootsime, et lõpuks saamegi puhata. Kuid 15 minutit hiljem ajati kõik üles
Rännak oli 30 km pikk ümber Ülemiste järve. Rännak toimus täisvarustuses ning oli väga väsitav. Algus ja lõpp olid kõige raskemad. Juhtus see, et eksisime ühe korra ära ning pidime seetõttu kõndima kolm kilomeetrit lisaks. Rühma emotsioonid kõikusid kõvasti. Kui saime ülesanded ära tehtud, olime rõõmsad, kuid eksimine tõmbas motivatsiooni alla.
rms Alari Aunapu
Tapa rännak
Rännak oli orienteeruvalt 30 km: pool maad täisvarustuses ja pool lahinguvarustuses. Rännak ise oli kurnav. Kõik kohad valutasid. Kaardilugeja otsustas minna läbi metsa, kuna oli „lühem maa“. Eksisime metsas ära ning tegime pikema ringi. Kui viimasesse punkti jõudsime, tuli välja, et üks mees kaotas oma täägi ära. Läksime siis jaoga seda otsima. Otsisime seda metsast kella neljast õhtul kella kaheksani.
Reede, 7. august 2020
SOOVITUSED
7
1977 Kuidas sõduri baaskursust üle elada?
reservväelast asusid juulis aega teenima
Jalad villis, und vähe, märkmik täis infot – kuidas esimestel ajateenistuse kuudel hakkama saada? n-srs Andreas Nurk
O
led jõudnud kaitseressursside ameti ette, kus astud bussi peale – ees ootab sõit väeossa. Bussist maha astudes ootavad ees formeerimistoimingud: arstlik kontroll, varustuse saamine, kasarmusse kolimine ning siis juba juhised juhtkonnalt edasise väljaõppe kohta. Sõduri baaskursuse eesmärk on anda värskele kaitseväelasele teenistuseks esmavajalikud ühtlustatud alusteadmised ja -oskused. Need ei
„Tuleb kannatada, valu on vaid nõrkus, mis väljub su kehast.“ sõltu üldjuhul väeliigist, relvaliigist või erialast. Selle käigus antakse sõdurile ühtlasi ka teenistuseks vajalik esmane füüsiline ja moraalne ettevalmistus ning kaitseväelaslik hoiak. Sõduri baaskursus kestab kokku seitse nädalat.
Jalad valutavad ja motivatsioon maas Seitsme nädala jooksul on üksjagu erinevaid katsumusi. Esimeseks katsumuseks on uute saabastega harjumine, mille tõttu tekivad paljudel villid. Küberväejuhatuse staabikompanii instruktor kapral Geir Valdt andis oma hinnangu, kuidas selline raskus ületada: „Tuleb kannatada, valu on vaid nõrkus, mis väljub su kehast.“ „Olgu suvi või talv, kuum või külm, või mis iganes ilm – jalg on alles saapaga harjumas,“ ütleb Kuperjanovi jalaväepataljoni Charlie kompanii instruktor kapral Mihkel Kolk. „Kanna villast sokki! See pehmendab
igat sammu ja aitab saapal kuju võtta ilma jalakuju väärastamata. Võimaluse korral tuleb kindlasti panna ka saapatald või pehmendus saapa sisse.“ Ka motivatsiooni kaotus võib tulla üsna kergesti. See võib tulla nii har-
Päeva lõpus on siiski õhtusöök, hügieen ja unerahu. jumatusest olukorraga, kaasvõitlejate virisemisest või ka muudest teguritest. Kolk arvab ka, et vabu hetki tuleks kasutada puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Ta leiab, et asju tuleb võtta rahulikult. Probleemid võivad olla ju suured, kuid päeva lõpus on siiski õhtusöök, hügieen ja unerahu.
Rännakud ja metsalaagrid Rännakud on alguses väsitavad, sest keha ei ole harjunud kandma sellist raskust. Rännaku algul on väga oluline varustus oma keha järgi korralikult ära kohandada. Kapral Valdt arvab, et oluline on motivatsioon kõrgel hoida, jalad enne rännakut ära plaasterdada, ning kindlasti juua piisavalt vett. Rännakuid on erinevaid: pikemaid
Vabal hetkel vaadake ringi, võtke hetk ning nautige ilusat ümbritsevat rohelust. ja lühemaid; taktikalisi ja adminrännakuid*. Oluline on raskus jaotada võimalikult ühtlaselt – nii on kõige parem kõndida. Pakkida tuleb
Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija reamees Martin Tirman väljumas truubist alati käsu ja olukorra kohaselt. Kapral Kolk soovitab, et tuleb ühtlast tempot hoida ning mitte lasta sisemisel viriseval häälel enda üle kontrolli võtta. Metsalaagrid on pikad, magada suurt ei saa ja paljudel võib see tekitada stressi. Nautige loodust: igat looduse elementi, lohvakaid puid, sirtsutavaid linde, märga vihma, mõnusat lõunat metsas. Vabal hetkel vaadake ringi,
võtke hetk ning nautige ilusat ümbritsevat rohelust.
Valmis kõigeks, suuteline enamaks Sõduri baaskursus on kindlasti täis teravaid elamusi. See on tegelikult põnev aeg ajateenija jaoks, mis paneb aluse kogu edasiseks teenistuseks.
Foto: n-srs Karl Kask
Tuleb vastu pidada, selg sirgu ajada ja mitte lasta väikestel muredel ennast kõigutada. „Võtke sellest ajast kõik, sest see on põnev; leiate uusi sõpru, kellega suhtlete ka pärast teenistust,“ ütleb kapral Geir Valdt. „Asju tuleb võtta mõnuga, sõduri baaskursusel on palju asju, mis oma loomu poolest on sõjamehelikud. Elage sellesse rolli sisse, olge vaprad!“
*Admin-rännakud – rännakud, kus ei ole taktikalist tegevust.
Kuperjanovi jalaväepataljoni võitlejad SBK lõpurännakul 2019. aasta augustis. SBK eduka lõpetamise korral saavad Kuperjanovi ajateenijad õiguse kanda pealuu märki
Foto: kaitsevägi
8
Reede, 7. august 2020
NAER JÄTTA!
AB ... (MUNAST ALATES) JUUSSOON ...VÄGI (ARMEE)
ELUND
HAKKAJA, TARMUKAS
KÕNTS
KULD
NII JA ... KOMPVEK UMBES
NÄIDEND MILLAL
INGLISE K. SIDESÕNA NOHU PÕDEV
MITMUS SÕNAST “SEE” SUGULASED
KUUM TITAAN
ASULA SÕJAVÄELINE ÜLEM USA 2009. A. ULMEFILM UUS (SAKSA K.) SPORDIALA SEISUS VÕÕRTÄHT NÄITLEJA
RONITAIM ...PÄITS AUTOTEHAS SUUNANURK LUKUFIRMA LINN NOOT ...MEETER (TUULEMÕÕTUR)
LOOSIME AUHINDU! Et võita Sõdurilehe meeneid, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Vastus: LASKEMOON