SODURILEHT ˜ Reede, 30. oktoober 2020
ISSN 1736-3411
Teise koroonalaine valguses
Tuhande võrra jälle rikkam
lk 4
lk 7
Foto: rms Janvar Pitelkov
lk 3
Ajateenijad said raha sportimiseks
OODATA ON KÕUEMÜRINAT K-9 Kõu väljaõpe algab ajateenijatel juba järgmine aasta n-srs Karl Robert Pildre
A
stume just sisse Tapa linnaku masina angaari. Angaari lõpus on näha liikursuurtükki K-9 Kõu ning meediat ümber selle ringi askeldamas. Lõpuks jõudsidki esimesed liikursuurtükid kohale. Kahjuks küll veel Lõuna-Korea
maskeerimisvärvuses. Kohal on ka kaitseminister Jüri Luik, kes oma avasõnas seletab külalistele, millega on tegu. Edasi tutvustab relva süsteemi täpsemalt jõukasutusvõime jaoskonna ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Relvaga tutvumise järel lii-
gume edasi maastikule, kus jääme ootama K-9 saabumist. Kaugusest kuulemegi roomikute metalset heli ja näeme metsatuka tagant välja sõitmas kaitseväe uut liikursuurtükki. K-9 läheneb läbi maastikuraja, mis paneb proovile liikursuurtüki maastiku
läbimisvõime. Relvasüsteem läbib selle lihtsusega ning jääb meie ees seisma. Teeb kohapeal kiirelt 360-kraadise pöörde ning läheb järgmisele tiirule. Pärast teist tiiru meedia jaoks jääb relvasüsteem meie ette seisma ning seab end laskeasendisse. Relvasüsteemist
tuleb välja meeskond, et me saaks seda ka seest uurida ning meeskonnale lisaküsimusi esitada. Meeskonda tuleb tänama ka kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel.
Loe lähemalt lk 2
2
Reede, 30. oktoober 2020
UUDISED
K-9 Kõu on lihtne ja töökindel
Meeskond: 5 (meeskonnaülem, sihtur, abisihtur, laadur ja sõidukijuht) – meeskonna sõduritena alla 5 sõduri Laskevalmiduse saavutamine: 30 – 60 sek Eemaldumine tulepositsioonil: 60 sek
Kaliiber / raua pikkus: 155/52cal Pidevlaskekiirus: 2 lasku/min Laskekaugus: 40 km (olenevalt laskemoonast) Üks relv võimeline pihtama samal ajal kolme mürsuga
Lahingukaal: 47 tonni Pikkus: 12,28 m Laius: 3,5 m Kõrgus: 2,75 m
Graafika: rms Villem Aas
Mootori võimsus: 750 kW/1000 hj Kiirus: 65 km/h Sõiduulatus: 360 km
Foto: rms Janvar Pitelkov
Laskesektor: 360 kraadi
Kõu – jätkub võimas areng Eesti kaitseväes
Varsti saavad suurtükiväepataljoni ajateenijad tunda suurtüki K-9 kõuemürinat. Augustis kohale jõudnud kaks K-9 suurtükki jõuavad peatselt modifitseerimise järel suurtükiväepataljoni ajateenijateni. n-srs Karl Robert Pildre
E
estisse juba saabunud ja järgneva kolme aasta jooksul Lõuna- Koreast saabuvad liikursuurtükid on hooldatud ja kasutusvalmis, kuid Eestisse saabumisel lähevad kõigepealt modifitseerimisele: relvad värvitakse üle Eesti kaitseväe moondamisvärvidesse, neile installeeritakse kaitseväes kasutusel olevad standardsed sidevahendid ning paigaldatakse muu kaitseväes kasutusel olev lisavarustus. „Saame 1. jalaväebrigaadi varustada
Seejärel jõuavad masinad 1. jalaväe brigaadi suurtükiväepataljoni, mis
K-9 sihtimissüsteem on enamjaolt automaatne. K9 sobib meie kliimasse
ideaalselt
formeeritakse ümber liikursuurtüki pataljoniks. Esimesed ajateenijad ja reservväelased võivad saada K-9 õppe juba 2021. aastal.
Eesti soetab kokku Igati võimsam tulejõud 18 liikursuurtükki Kuna liikursuurtükid on soomustatud koguhinnaga 83 ning iseliikuvad, tõstab see suurtüki miljonit eurot. meeskonna kaitstust ning võimaldab uute moodsate relvasüsteemidega, mis annab mobiilsust, tulejõudu, täpsust suurtükiväe võimele, mida 1. jalaväe brigaad saab välja panna. Minu arvates on tegu erakordselt hea hankega,“ ütles kaitseminister Jüri Luik.
„Kindlasti on oluline laskekaugus. Kui praegu on maksimaalne laskekaugus 24 km, siis sellel on tavamoonaga laske kaugus 30 km ja erimoonaga üle 40 km,“ ütles kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.
kiiremat manööverdamist, mis suurendab hukukindlust ja tulejõudu. Relva süsteem on lihtne ja töökindel. Relva laskekaugus ulatub 40 kilomeetrini ning laskesektor on 360 kraadi, mis arendab praegust suurtüki võimet märkimisväärselt.
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Karl Robert Pildre Küljendaja: rms Villem Aas
Kuna Lõuna-Koreas on samuti neli aastaaega, siis sobib K-9 ideaalselt meie ilmastikuoludesse. K9 üks suuremaid eeliseid praeguse kaudtulevõimega on see, et K9 saab jääda rännaku ajal tee kõrvale ja lasta vastast ning edasi liikuda nagu poleks midagi juhtunud.
Uudne relvasüsteem tagab parema laskevõime ning ohutuse. Veelgi parem, et süsteem teeb sihtimise enamjaolt automaatselt juba ära, mis tähendab, et vigu tekib vähem ja laske
Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Andreas Nurk n-srs Karl Robert Pildre rms Roland-Markus Kalviste
võime suureneb. Sihiku kalibreerimine toimub samuti automaatselt GPS-süsteemi kaudu. Kuna liikursuurtüki relvastust on lihtne käsitseda, siis seda saavad kasutada nii ajateenijad kui ka reservväelased. Suur eelis on see, et relva saab seadistada nii, et piiratakse laskesektor. See tagab selle, et rahuajal ajateenija või reserv väelane, kes relva kasutab, ei lase kogemata mürsku ettemääratud alalt välja. Samuti sõjaajal tagatakse oma üksuste ohutus lahinguväljal. Automatiseerimisel on samuti negatiivne pool. Kui süsteemis tekib väiksemgi viga, siis automaatsüsteem ei tööta enam. Õnneks saab K9-l üle minna manuaalsele laskesüsteemile, mistõttu isegi vea esinedes saab relv tööd jätkata. Ei tohi ära unustada ikkagi klassikalist paberi ja pliiatsiga relva sihtimist.
Kuhu tulevikus edasi liikuda? Eestil on plaan kasutada K9-t vähemalt 30 aastat. Kuna mitmed riigid maail-
Fotograafid: rms Roland-Markus Kalviste rms Janvar Pitelkov Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht
mas kasutavad seda relvasüsteemi, siis jätkub varuosi isegi kauemaks. Relva modifitseeritakse Eestis, mis annab meile kogemusi liikursuurtükkide modifitseerimisest ning ka hooldusest. See omakorda aitab õpetada tehnikuid ning muid spetsialiste. Samuti saame koostööd teha mitme riigiga, sest K9 populaarsus tõuseb väga kiirelt.
Liikursuurtükid K-9 Kõu on üks osa kogu võimekusest. Lähiaastatel hangib kaitsevägi lisaks veel evakueerimistankid, soomustatud mobiilsed juhtimispunktid ning pukseerimistankid. Viimaseid kasutataksegi liikursuurtükkide pukseerimisel ohutusse kohta lahinguväljal. Samuti saab pukseerimistankiga kohale tuua varumootorit K9 jaoks, mida saab kohapeal ka välja vahetada. Niimoodi saab K9 kiiresti tagasi lahinguväljale.
www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Reede, 30. oktoober 2020
UUDISED
Ajateenistus – esimene suur ning huvitundev samm iseseisva elu poole
Tuhande võrra jälle rikkam
Üle Eesti saabusid erinevatesse väeosadesse 12. ja 13. oktoobril kokku 1136 uut ajateenijat. Suurima hulga uusi sõdureid said 1. jalaväebrigaadi üksused – kogunisti 550 noort. 2. jalaväebrigaadi suundus 411, küberväejuhatusse 108 ning toetuse väejuhatusse 67 uut ajateenijat. Nende seas saabus teenistusse ka 22 neidu. rms Roland-Markus Kalviste
S
õduri baaskursuse läbivad oktoobrikutse teenistujad enamasti enne uue aasta algust. Nende nädalate jooksul õpitakse Galili või AK4 ohutut käsitsemist, lahingutaktikat, rividrille, meditsiini, sidepidamist ning palju muud ühele üksikvõitlejale olulist. „Kui kõik baaskursusel õpitu on juba suuremas osas käpas, järgneb sõdu ritele nende erialane väljaõpe. Selle hulgas õpitakse käsitsema ka oma erialarelvi. Oktoobrikutse võitlejatest saab peamiselt üksuste reakoosseis, mille moodustavad näiteks pooljao ülemad, kuulipildurid ning tankitõrje meeskonnaliikmed,“ selgitas küberväejuhatuse oktoobrikutse ajateenijate tulevasi teenistusülesandeid vanem veebel Jevgeni Kuznetsov.
Võta teenistusest viimast Osade jaoks võib teenistusse astumine tähendada esimest suurt ning huvi tundvat sammu iseseisva elu poole.
Teistele võib see näida ühe ettenähtud ajaperioodina elus, mille võiks kiirelt ja lihtsasti eest ära saada. Kuid mõlemal juhul on igal sõduril võimalus oma teenistusest maksimumi võtta ja endile valitud erialaga ajateenistus meelepäraseks muuta. Keerulistes ning stressirohketes oludes hakkama saamist õpivad kõik uued sõdurid ning see annab igaühe tulevikule kindlasti vajaminevat elukogemust juurde.
Igal sõduril on võimalus oma teenistusest maksimumi võtta.
Uued küberväelased julgelt tulevase teenistuse poole sammumas sõpru, uusi huvitavaid kogemusi ja ka looduses ellujäämise kohta rohkem nippe ja kogemust koguda,“ ütles staabi- ja sidepataljonis ajateenistust
Foto: rms Roland-Markus Kalviste
alustanud Erik Iida. Oktoobrikutse teenistus kestab kaheksa kuud, mis päädib osalemisega suurõppusel Kevadtorm.
Sõjaväepolitsei vahipataljoni ajateenijad harjutasid massirahutuste ohjeldamist Inimesed karjusid, kilbid paukusid, kumminuiad välkusid – sõjaväe politsei vahipataljoni ajateenijatel toimus massirahutuste ohjeldamise lõppharjutus. n-srs Karl Robert Pildre
Foto: rms Roland-Markus Kalviste
S Sõjaväepolitsei vahipataljoni ajateenijad massirahutuste ohjeldamise lõpuharjutusel
Liitlaste lennukid harjutavad Eesti õhuruumis Sel nädalal teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis paik nevad S ak s a õhuväe hävituslennukid Eurofighter Typhoon. Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel vähemalt 152 meetri (500 jala) kõrgusel ja tiheda asustusega alade kohal kõrgemal kui 304 meetrit (1000 jalga). Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa liitlasliikmesriikide ressursse, tõhustades erinevaid võimeid ühiselt.
Scoutspataljoni kompanii asub tugevdama NATO reageerimis valmidust
Uued sõprussidemed Kaheksakuuline tee, kuhu asutakse, ei ole küll lihtne, kuid olles ise positiivselt meelestatud ning oma kaas võitlejatega heades suhetes, möödub teenistus ilm t ingimata ladusalt. „Kindlasti on ootus saada uusi häid
3
õjaväepolitsei vahipataljoni kaks rühma saabusid Paldiski lõuna linnaku värava juurde ning jalastusid. Edasi tegid nad pääsla piir konna vabaks ning panid üksuse formatsiooni püsti. Alguses tulid kohale uudishimulikud vastuseisjad. Üksus proovis rääkides selgeks teha neile, et nad on kaitseväe territooriumil ning käskisid neil sealt lahkuda. Vastuseisjad muutusid kahjuks agressiivsemaks. Massirahutuste ohjeldamise üksus hakkas kilbiriviga edasi liikuma, et vastutegevust alla suruda. Üksus pidi edasi liikudes kaheks hargnema. Vastu seisjad kasutasid seda ära ja kogunesid suuremal hulgal ründama kilbirivi. Olu kord läks järsult tuliseks ning hakkas tunduma, et vastuseisjad on läbi murdmas kilbirivist. „Alguses kohale jõudes nägime, et vastuseisjaid on päris palju
ja võttis korraks kõhedaks küll,“ ütles sõjaväepolitsei vahipataljoni jaoülem kapral Kaspar Klettenberg. Mõne aja pärast said nad õnneks olu korra kontrolli alla ja surusid vastu seisjad nurka. Vastupanu osutanud isikud arreteeriti ja rahulikult alistunud rahutustest osavõtjad viidi õppuse alguspunkti ülekuulamiseks. Massirahutuste ohjeldamise üksuse varustusse kuulub läbipaistev kilp, mis esmapilgul tundub väga kerge, aga pärast mitut tundi hoidmist ja enda kaitsmist löökide ning visatud esemete eest muutub väga raskeks. Peale selle on kumminui, millega pihta saada ise ei tahaks. Samuti on see üksus ainukene ajateenijatest koosnev üksus, kes kasutab ka Benelli M4 pumppüssi. Enda kaitsmiseks kasutavad nad kogu keha katvat kaitseülikonda ning visiiriga kiivrit.
Scoutspataljoni üks kompaniidest asub alates tuleva aasta jaanuarist NATO kõrgendatud valmiduse üksuse koosseisus, mille tarbeks käidi Taanis toimunud õppusel Brave Lion oma oskuseid lihvimas. NATO kõrgendatud valmiduse üksus koosneb eri riikide relva- ja väeliikidest. Eesti panustab sinna pea 150 kaitseväelasega, kellest lõviosa moodustab Scoutspataljoni soomusjalaväekompanii.
Logistika pataljonis võeti mõõtu lahingu teeninduse kutse meisterlikkuses 15. oktoobril toimus logistika pataljonis lahingu t eeninduse kutse m eisterlikkuse võistlus, kus osalejad pidid kiiruse peale erinevaid veoseid klasside kaupa ning kaalu järgi planeerima ja laadima, läbima mitmesuguseid takistusradu ning lahendama eri teadmisi ja oskuseid nõudvaid ülesandeid. Võistluse parimateks tulid järgmised: I koht – 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni esindanud võistkond, koosseisus vanemveebel Mait Parv ja nooremseersant Martin Press. II koht – 1. jalaväebrigaadi võistkond, koosseisus veebel Maarek Gendrikson ja nooremseersant Siim Otsus. III koht – kaitseliidu Pärnumaa malevat esindanud võistkond, koosseisus veebel Allar Vaet ja nooremseersant Hendrik Ehastu.
4
Reede, 30. oktoober 2020
REPORTAAZ Teise koroonalaine valguses Pese käsi!
Tunned halvasti? Mine arsti juurde!
„Ei näpi, ei käpi, ei topi“ – levinud ütlus koroonaviirusesse haigestumise ennetamiseks. latsioonis viibida ning korjavad sotsiaalse suhtlemise käigus viiruse üles, mille tõttu on haiguskordajad kõrged,“ ütles kolonelleitnant Targo Lusti. Tema hinnangul on need peaaegu sama kõrged või mõnes riigis kõrgemadki kui esimese laine ajal kevadel. „Teine põhjus on karjaimmuunsus: osadel on kindlasti välja kujunenud antikehad ja nemad viiruse poolt haavatavad ei peaks olema, kuigi üksikutel juhtudel on tuvastatud ka topelt nakatumist. Viimaks võib mainida välistavat käitumist: vanemaealised on võtnud kaitsva hoiaku ning oskavad paremini oma liikumist avalikus ruumis planeerida, hoiavad distantsi ja kannavad maski.“
Mõju väeosades
Vabariigi president kohtumas ESTPLA36 ja RSM-06 ESTPLA isikkoosseisuga, kes kannab isikukaitsevahendeid
Foto: n-srs Valner Väino
n-srs Andreas Nurk
I
nimesed tänavatel maskidega, desinfitseerimisvahendid kaubanduskeskustes – COVID-19 on taas hoogu kogumas. Ilmselt oled juba kuulnud teenistus kaaslastelt lugusid selle kohta, kuidas nemad pikka aega välja ei saanud koroonaviiruse tõttu, ning koroona kaart.ee on juba bookmark’ide all. Info liikumine on kiire ning valeinfo võib mittetahtlikult kergesti levida. COVID-19 haigust põhjustab koroona viirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusega (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 sümptomid on mitte spetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riski rühma kuuluvate inimeste puhul
võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga.
Kaitsevägi on valmis teiseks laineks Võtsime ülesandeks uurida lähemalt, kuidas on olukord COVID-19-ga kaitseväes. „Kaitseväes olen kuulnud koroonaviirusest tavaliselt seetõttu, et ajateenijad kardavad lima-limacharlie't* ehk väljalubade tühistamist ja karantiini. Samas on meile piisavalt räägitud COVID-19 ohtudest ning kuidas sellesse nakatumist vältida,“ ütles Mark-Erik Tölpt. Kaitseväe peaarsti kolonelleitnant Targo Lusti sõnul kaitseväe valmisolekut võib hinnata heaks. „Meil on olemas õpikogemus esimesest viiruse lainest. Nüüd oskame varakult viirushaigusele
tähelepanu pöörata, isoleerida ja tegevust ümber korraldada. Kaitsevägi on üpris palju planeerivat tööd üle viinud virtuaalruumi ja võimaldanud sageli kaugtööd. Isikukaitsevahendeid jagub. Oleme taastanud maskide ja kinnaste kriisieelsed mahud ja hanked täiendava kaitsevarustuse soetamiseks on kogu aeg töös. Väljaspool KV-d andsime ametiabi politsei- ja piirivalveametile ning tervishoiusektorile juba esimese laine ajal – nii et ka see kogemus ja valmidus on olemas.“
Koroonaviirus mõjutab inimesi erinevalt „See viirus on ennekõike ohtlik oma uudsuse poolest. Inimkonnal ei ole kaitset ehk puuduvad antikehad. Seni teadaolevalt levib see väga kavalalt, mis
tõttu noorematel inimestel võib haigus esineda asümptomaatilise kandlusena, ilma et inimene seda ise tajuks,“ lisas ta. Kolonelleitnant Targo Lusti sõnul on selline isik potentsiaalseks nakkusallikaks. Vanemaealised ja kaasuvate krooniliste haigustega isikud on aga viiruse suhtes väga haavatavad. Seni pole see mehhanism selge, kuid tõenäoliselt ei suuda vanemad organismid vajalikul määral ja kiirusel toota antikehasid viiruse vastu. Koroonaviiruse ohtlikkus seisneb väga kiiresti tekkivas hingamis puudulikkuses, mille vastu haiglaväliselt ehk kodustes tingimustes vähe abi leiab. „Teine laine tundub levivat samuti üleilmselt, kuid sümptomaatika on mõnevõrra leebem ehk hingamis puudulikkust ja suremust näeme harvem. Põhjuseid on mitu. Kõrge haiguskordaja: noored ei suuda iso-
Nooremseersant Gert Ellermaa sõnul pole koroonaviiruse ajal motivatsiooni kõrgel hoida just lihtne, sest välja lubasid kahjuks nii kergelt ei jagata, aga juhtkonnad on väga leidlikud ja suudavad alati millegi põnevaga üllatada. „Kui Kuperjanovi jalaväepataljoni talvine kutse oli karantiinis, tegi nende juhtkond meile motivatsiooninädala, kus ühel õhtul sai näiteks pataljoni territooriumil grillida ning erinevaid sportlikke mänge mängida üheskoos rühmaga, ning peale selle korraldati ka filmiõhtu,“ rääkis ta ja lisas, et lahendusi motivatsiooni turgutamiseks leidub alati. „Ajateenijate puhkuste tühistamine on üks võimalik meede, et vältida suure inimhulga liikumist ja kontakte. See peaks olema väeosa ülema otsuse pädevuses ja hinnangud tulevad eelkõige väga konkreetsest ohuhinnangust,“ ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.
Ettevaatlikkus on oluline haigestumise ennetamiseks Kaitseväe peaarst soovitab nakkuse vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, mitte katsuda pesemata kätega näopiirkonda ja vältida kokkupuudet haigete inimestega. Haigestumise puhul tuleb viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, mida iga päev kasutatakse. Vältimatu kontakti puhul kanda õiget kaitsevarustust, milleks avalikus ruumis viibides on mask. Haigestunud isikule piisab nn kirurgilisest maskist, et vältida nakkusosakeste paiskumist õhku. „Ajateenijale soovitan kindlasti olla väljaloa ajal pigem pereringis, et vähendada haigestumisohtu, hoida eemale inimestest, kellel on vähimadki haigus nähud ja kindlasti jälgida enda tervist,“ ütles kolonelleitnant Targo Lusti.
Reede, 30. oktoober 2020
5
6
Reede, 30. oktoober 2020
UUDISED
Lahendus probleemile? Andke 48 h!
Reamees Frank Sentifolie osalemas Riigikaitse häkatonil
Foto: n-ltn Hans Vega Lehepuu
Häkaton — probleemidele lahendusi seinast seina „Iga saavutus algab otsusega proovida.“ (John F.Kennedy) n-srs Andreas Nurk
O
ktoobris toimus küberväe juhatuse ajateenijate korraldatud programmeerimismaraton Riigikaitse Häkaton, mille käigus noored IT-huvilised said proovida 48 tunni jooksul leida praktilisi lahendusi probleemidele kaitsevaldkonnas. Häkaton on fokuseeritud rühmatöö formaat, kus eri valdkonna ja kogemusega inimesed saavad kokku, et leida lühikese aja jooksul intensiivse mõttetöö käigus lahendus mõnele probleemile, mis on oluline ja huvi pakkuv rühma liikmetele. Esialgu pärines häkaton IT valdkonna häkkeri kultuurist, kuid nüüd kasutatakse seda ka ettevõtluses.
Piiratud aeg — selge eesmärk „Meie eesmärk oli programmeerimis maratoniga luua töine ja toetav kesk kond erineva valdkonna oskusteabega inimestele, kellega koos noored insenerid saaksid 48 tunni jooksul
luua esmase prototüübi oma ideest. Koroonav iiruse tõttu tegime ürituse täiesti digitaalselt, mis alguses tundus miinusena, kuid tagantjärele andis see hoopiski paljudele väljastpoolt Tallinna osalejatele ja mentoritele samuti võimaluse osa võtta,“ ütles ürituse peakorraldaja küberväejuhatuse ajateenija reamees Frank Sentifolie pressiteates.
lemine õhu kaudu, sõidupäevikute automatiseerimine kaitseväe kesk-
„Rõõm oli näha innukust ja kõrget töötahet.“ konnas ja maastikuanalüüsi rakendus
Ligi 60 digitaalselt kogunemiskohtade leidmiseks. osalenud noort moodustasid kokku 11 Häkatonil motivatsioonist erinevat meeskonda. puudust ei olnud Riigikaitse Häkatoni käigus lahendatavad probleemid ja ideed esitasid noored ise kohe ürituse alguses, mille järel said osalejad liituda endale enim huvi pakkunud idee meeskonnaga. Ligi 60 digitaalselt osalenud noort moodustasid kokku 11 erinevat mees konda, kes arendasid selliseid lahendusi, nagu võrguühenduste kasutajate autentimine, optilise signaaliga suht-
Üritusel mentorina osalenud Zone Media küberspetsialist Peeter Marveti sõnul iseloomustas osalejaid motiveeritus ja arenemissoov. „Rõõm oli näha innukust ja kõrget töötahet. Noored kasutasid edukalt ära võimalust küsida mitmesuguste mentorite ja spetsialistide käest nõu ning rakendasid ettepanekud kiiresti enda lahendustesse,“ ütles Marvet pressiteates. Küberväejuhatuse arendusm ees
konna juhi major Tarmo Aia sõnul oli programmeerimismaraton samuti hea võimalus tutvustada IT-huvi listele küberväejuhatust ja küber ajateenistust ning ka vastupidi. „Kindlasti pole väheoluline, et lisaks lennukate ideede elluv iimisele saime kokku tuua noored IT-huvilised, aja teenijad ja tegevväelased ning era sektori kübereksperdid, et tutvuda üksteise võimete, kogemuste ja eri päradega,“ lisas major Aia.
„Tehnoloogia moodustab sõdurielust aina olulisema osa.“ Datanori juht Indrek Ott kiitis samuti meeskondade kõrget tehnilist taset ning häkatoni oskuslikku korraldust: „Riigikaitse Häkaton 2020 oli minu jaoks esimene sedalaadi kogemus ja see oli väga positiivne – 48 tunniga sündis palju häid mõtteid ja valmis või
peaaegu valmis mitu projekti, millest on Eesti kaitseväele ja riigile kindlasti palju kasu. Nii kindla eesmärgiga riigi kaitselisi häkatone võiks korraldada sagedamini, sest tehnoloogia moodustab sõdurielust aina olulisema osa.“
MedKiosk — lihtsustab ajateenijate teekonda meditsiinikeskusesse Riigikaitse Häkatoni võitis projekt MedKiosk, mis lihtsustab sõdurite pöördumist meditsiinikeskusesse ja pakub enamlevinud muredele ka ise esmaseid soovitusi. Teisele kohale valiti ID-kaardi põhjal toimiva ID-Sõidu p äeviku, mis vähendab kaitseväe masinapargiga seotud bürokraatiale kuluvat aega sadade tundide võrra aastas. Kolmandaks osutus OSÜÕ ehk optilise side lahendus üle õhu, mida saab kasut ada sõnumite edastamiseks raadio- või muu side tehnoloogia asemel.
7
Reede, 30. oktoober 2020
UUDISED
Planeerige endale sportlik vaheldus ajateenistusest!
Ajateenijad said raha sportimiseks Kaitsevägi pakub nüüdsest ajateenijatele täiendavaid sportimisvõimalusi ja rekreatiivsetel üritustel osalemist ka väljaspool kaitseväe linnakuid. Just sul, lugejal, on võimalik otsustada, millistel üritustel osaleda sooviksid. n-srs Karl Robert Pildre
K
ui varem piirdusid sportimis võimalused pigem väeosas korrald atavate kehalise kasvatuse tundide ja treeningutega, siis nüüd võivad aja teenijad lisaks osaleda ükskõik millisel spordi või liikumisega seotud üritusel – pallimänguturniirist mäesuusatamiseni. Soovitud üritusel peab osalema vähemalt kümme ajateenijat, mis tähendab, et üksuse sees võib valida erinevaid tegevusi, kus saab füüsilist vormi parandada. „Eelmisel aastal kinnitati kaitseväe spordikontseptsioon ja spordi eeskiri, mille eesmärk on meie ajateenijaid muuta kehaliselt võimekamaks just reservväes. Selle jaoks tutvustame neile uusi spordialasid, et nad oleks rohkem motiveeritud nii ajateenistuse ajal kui ka reservväes tegelema spordiga,“ ütles kaitseväe spordijuht Mikk Sarik.
„Kõik, kes on tulnud juba jaanuaris, suvel ja oktoobris, kasutage seda võimalust.“ Programmi raha ei ole mõeldud vaid üritustel osalemiseks. Seda raha võib kasutada ka spordiürituse korraldamiseks. Ürituste korraldamisel tuleks kaasata ka üksuse aja teenijate esindusmees. Samuti saab raha kasutada, et minna vaatama tippspordiü ritusi. Nii, et laske ideedel lennata ja planeerige endale huvitav teenistus!
Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija nautimas kardisõitu Lange motokeskuses saab väikestest üksustest, kus ei ole kümmet ajateenijat? Alati saab leida veel mõne üksuse, mille sõdurid on nõus tegema midagi huvitavat.
Laske ideedel lennata ja planeerige endale huvitav teenistus! Ajateenijate vahel ühele meelele jõudes tuleb pöörduda enda üksuse juhtkonna poole ja rääkida enda ideest ja arutada, millal saaks minna üritusele. Kuna kaitseväe väljaõpe on enamasti väga tihe, siis tuleb arutada võimalikult varakult juhtkonnaga läbi aja, millal minna, sest siis leiab parima aja. Juhtkond tegeleb ürituse korraldusega. Spordiinstruktor küsib tegevuse kohta hinnapakkumise ning leiab võimalikud ajad. Ajateenijatele jääb nüüd kõige raskem ülesanne – oodata ürituse päeva.
See programm tugevdab kindlasti rühmasisest meeskonna vaimu.
VEEDA SPORTLIKULT AEGA
KOOS OMA ÜKSUSEGA PA KU TEGE V U S V ÄL JA J U BA T ÄN A*
#AJATEENISTUS
AJATEENIJA IDEE ÜLEM SPORDIINSTRUKTOR
„See võimalus on juba praegu olemas, seega soovitan julgelt mõelda. Kõik, kes on tulnud juba jaanuaris, suvel ja oktoobris, kasutage seda võimalust,“ ütles Mikk Sarik
Esimesed üksused on tublilt Kuidas organiseerida sportlik võimalust kasutanud tegevus? 2. jalaväebrigaadi ajateenijad on Selleks, et kasutada programmi raha, tuleb välja mõelda, millist tegevust teha tahate. Tegevus võib olla ükskõik milline, peaasi – sportlik. Samuti on vaja otsustada, mitu inimest tahab tegevusest osa võtta. Siin peab arvestama, et programmi raha kasutamiseks peab tegevuses osalema vähemalt kümme ajateenijat. Aga mis
programmi raames juba külastanud Otepää seiklusparki ja Lange motokeskust. „Väga tore on rühmaga koos midagi teistsugust teha. See muudab teenistuse mitmekesisemaks ning toob igapäevarutiinist välja,“ ütles reamees Alex Egert Tibbin, lisades, et sääraselt spordiüritusel käimine tugevdab kindlasti ka meeskonna sidusust.
Foto: n-ltn Sander Mändoja
*Kaitseväe spordi eeskirja sportimise ja liikumisharrastuse edendamise meede „Ajateenija pearaha“
8
Reede, 30. oktoober 2020
NAER JÄTTA!
EMMED H, ..., J OMA(VILJA)- VEE KOOS- LUTEETVABADUSLAADUNG USA MÄ- KATUSE PRI...-INES ... REIKOP JUST EITUS NÄITLEJA NAISENIMI SIUM VALITSUS TERA EV RAH- RULIFILM KANDEPUU RIST TISOSA PRAEGU, MAARNE RESERVETTI JÕGI IRAANI TERVITUSENDINE VASTIKULAADAJUST SEL VAIMULIKU- SAKSA PUUVILI UUDISTE- MINISTER SOLLAUL ARM- KIRUMINE, PRANT-K. KIRJANIK VÄELANE SEES NIKKEL SISALIK AGENTUUR TONN MOMENDIL IKKAGI TEATER HING KUUB SUSMAAL J, SAMALE BEMOLL EESSÕNA NEEDMINE ..., L, M 1993–1994 SEKUND TULIRELV MUUSIKARIISTA MÄNGIJA ...-POOD AVA ALP KÜDOONIA MEHENIMI PUNKTISEGAMINI VÕI JOOAMERICAN NEVÕRK METAL LÄBIMARKET LILL ESIVANEMAD KIVINE
KÕRGENBAARIUM DIK MERES
LÕTVUS, TRIIP, JOON PINGUESIALGNE SETUS ARENGUNOOT VORM PAGARIMÖÖBLITOODE FIRMA NÄPPA-
ETÜLEEN MINE MÜÜRIHAISULOOM LÕHKUMISEIPALK AITA ...- EGA SAMM PÜSSIROHI
TIMOTHY LAULJA KÄRESTIK, DANIEL ..., JUGA
LOOSIME AUHINDU! Et võita Sõdurilehe meeneid, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
RINDEJOON Vastus: JULGEOLEK Eelmise numbri ristsõna vastus oli "laskemoon". Võitjaks osutus õppur Indrek Pihl pioneeripataljonist.