Neljapäev, 10. juuni 2021 2017 Teisipäev, 25. aprill
Suur intervjuu kaitseminister Kalle Laanetiga
Kiire vastus USA dessantväelastelt lk 3
Sõda algab logistikast lk 4
22. jalaväepataljoni võitlejad jooksmas 1. juuni hommikul Kevadtormi lahinglaskmistel
lk 7
Foto: n-srs Mark-Erik Tölpt
Ajateenijad tormijooksuga reservi Kevadel enne suvevaheajale minekut tuleb koolilõpetajatel oma teadmised proovile panna eksamitel. Sama on ka kaitseväes, sest ajateenistus ongi justkui 13. klass. Matemaatika või eesti keele eksami asemel on ajateenijate viimaseks proovikiviks Kevadtorm. Seal enam ei harjutata, vaid kontrollitakse ja hinnatakse kogu teenistuse vältel omandatud oskuseid. n-srs Aleksander Espenberg
M
õne jaoks ei pruugi Kevadtorm aga sug ugi kõige suurem katsumus ol la. Selleks võib saada hoopis nädal pärast Kevadtormi ehk nädal enne reservi minekut.
Reser vi eelneval nädalal saavad sõdurid ülesandeks hooldada kogu oma varustus, mille kaitsevägi neile on väljastanud. See ei piirdu pelgalt lahinguvarustusega, sest korrastada tuleb ka oma kapi sisu.
Ajateenistus on kõigest esimene etapp aktiivsest riigikaitsest. Sellele järgneb reservteenistus, kus lisaks reservõppekogunemistele on võimalik ka muud moodi riigikaitsest osa saada. Kaks kõige olulisemat
ülesannet, mis mina endaga reservi kaasa võtan: 1. Kanna edasi õpitud teadmised riigikaitsest ja ajateenistusest ning lük ka ümber väärarusaamad ja kuulujutud.
2. Suhtle ja ära unusta oma jao-, rühma- või meeskonnaliik meid k a ajateenist use lõppedes, et hiljem saa ks sõpradena naasta reservõppekogunemisele.
Loe lähemalt lk 2
2
Neljapäev, 10. juuni 2021
Õppusel Kevadtorm 2021 osales 7000 sõjaväelast Eestist, USA-st, Lätist, Poolast, Itaaliast, Taanist ja UK-st
REPORTAAZ
Sihtpunkti jõudmiseks peavad Kalevi sõdurid ületama keskpolügoonil mitu veetakistust
Päev Kevadtormi lahingutes
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
Kalevi pataljoni jalaväekompanii põhiülesanne: sooritada läänest pettemanööver eesmärgiga toetada ida suunas liitlaste rünnakut esimesele objektile, seejärel järgneda liitlastele ja läbida rindejoon ette, et vallutada teine objekt hiljemalt 21. mail kell 20. n-srs Aleksander Espenberg
Öö möödub rahulikult
08.05 200 m pärast on miiniväli
Ainukesed vaenulikud luureüksused, keda märkame, on sääsed. Meie õnneks nad tulekontakti ei astu ja piirduvad vaid vaatluskontaktiga. Seega saame end segamatult valmistada ette eelolevateks lahinguteks.
Seetõttu ei tohi me lähtejoont ületada. Kalevi pataljonile on brigaad allutanud pioneerirühma, kes hakkab pioneeritõkkeid puhastama. Meie töö on neid julgestada. Nüüd saame teada, et võime lähtejoone ületada. Rühmaülemalt tuleb otsus võtta formatsiooniks rühma mõõk ehk üks jagu ees noolepeas ja teised kaks külgedel järjestikus.
6.00 lahinguvalmidus Esimene kaamerameeskond, kes on liidendunud 3. jalaväerühma koosseisu, on end kiiruga valmis seadnud, et olla õigel ajal soomukite peal. Ennäe, kell on kuus, aga sõdurid naudivad rahulikult oma hommikusööki. Ega tühi kõht ei tohi pärssida lahingutegevust. Jätku leiba!
6.56 näksi ja varustuse kontroll „Kas kõigil on kiivrid peas ja munch kaasas?“ hüüab jaoülem pooljaoülemale. „Jah, liigume!“ vastab pooljaoülem. Varasematel õppustel ja laagrites karastunud Kalevi pataljoni jalaväelased tegutsevad nagu kogenud sõdurid. Luugid lahti ja soomukimeeskond hakkab teeääri jälgima.
07.29 jalastumine rühma ringkaitsesse Hüppame soomukitest välja ja olemegi juba endale määratud positsioonidel metsatukas. Vastase luure on aktiivne ja kuskil ei ole ohutu. Aeg on hakata teid puhastama võimalikest vastase varitsustest.
09.03 KONTAKT KONTAKT!!! Vastase vähemalt jaosuurune üksus umbes 200 m otse ees. Jagu võtab kiirelt ahelikku, et teha kattetuld. Minu vasakul käel olev kuulipildur tegutseb ja MG3 hakkab laulma. Meie kõrval paiknev jagu liigub turma, et tiivata vastast paremalt. Kõigest mõni hetk vastastikust tuletegevust ning vastase poolt enam miskit kuulda pole. Juba tulebki tiibama läinud üksus jooksuga tagasi. „Vastane tõmbas tagasi ja kohtusime võsas hoopis enda luurekatega,“ ütleb äsja sügavalt metsast ilmunud jaoülem meie jaoülemale.
10.10 Miiniväljad igal pool „Oleme miiniväljadega ümbritsetud, vähemalt kolm tükki on meie ümber,“ ütleb jaoülem oma võitlejatele ja ootab rühmaülemalt edasisi suuniseid.
10.59 Kontakt Poola luurega Luuremaastur ja ATV k ihutavad mööda teed läbi meie rühma positsioonide. „Kiirtuld – TULD!“
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Irma Jäe Küljendaja: rms Magnus Harjak
dubleeritakse käsku kõrvuti paiknevatele jagudele. Tõenäoliselt iga võitleja mõtles siis, et mis nendel vastastel küll arus on. Sellele ei saanudki me lõplikku vastust. Seejärel tuleb info, et vastase masinad on täiesti ribadeks lastud.
13.00 Kaevunud vastane Jä ljend a si me teed k a he jaoga paremal pool, kolmas oli vasakul. Jä rsku ha k kab lask mine pi hta. Keegi ei saa täpselt aru, kus vastane on, aga ühtäk ki oli kolmest jaost ainult poolteist jagu ja kaamerameeskond alles. Nüüd kiirelt ü ksi-ü ksi tagasi lä ks! Jõudsime kolmanda jao juurde, teisel pool teed kiire ümberkorraldus ja plaan on valmis. Koos rühma juhtkonna ja kaa mera meeskonnaga saa me el lujää nutest vaev u k a k s jag u kok ku. L ä h me k aa rega ü mber nende positsioonide ja ründame neid selja tagant. Adrena liin on laes, infiltreerume neile selja taha, aga nüüd on nende positsioonid juba hüljatud. See-eest on mehed rõõmsad, sest leiame sõjasaagina ü hest kaev i kust kastitäie kuivtoitu, mille omavahel ära jagame. Pärast seda kontakti tuleb ettekanne brigaadi tasandil, et vastase rühmasuurune üksus eemaldus tõenäoliselt vähemalt 400 m k irdesse, kus asuvad võtmetähtsusega sild ja vastase tugevdatud positsioonid.
Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: rms Rauno Põld n-srs Sten Markus Laht n-srs Aleksander Espenberg rms Erik Kurist
13.30 Jälitame vastast
18.00 Surmvaikus
Kuni jõuame sillani. Et sillad on võtmetähtsusega objektid, siis saame kohe aru, et siit me vastasest jagu ei saa. Ootame järgnevaid juhiseid pataljonilt. Jääme lähedal olevasse võpsikusse ringkaitsesse. 14.27 tuleb ülevalt käsk silda mitte rünnata, vaid vastast tuletegevusega ainult siduda, kuni liitlased oma idapoolse marsruudi pealt 1. objekti ära vallutavad. Kogu päev on teine kaamerameeskond liidendunud 1. rühma koosseisu. See rühm on hommikupoolikul pataljoni reservis. Mind tõmmatakse 3. rühma juurest välja ja jõuan 1. rühma paiknemisalale pärastlõunal.
Nüüd saan aru, et päriselt ei kujunegi sõda sel liseks nag u tavapärastel ha r jutustel. Oota mist on tü k k maad rohkem, eriti brigaadi tasa nd i l, sest ni i suu re ü k suse manöövrid võtavad märksa kauem aega k u i r ü h ma või kompa n i i omad.
15.35 Väljasõit lahinguväljale Hüppame soomukisse ning mõne hetkega oleme kohal. Jalastume ning võtame ringkaitse metsaserva soomukite vahetuslähedusse. Esimese asjana märkan meie peade kohal tiirutavaid helikoptereid. Algul on kerge segadus, et kas on vastased või omad. Kuid lihtne loogika ütleb, et omad, sest vastasel juhul oleks kogu meie rühm juba hävitatud. Staabist tuleb info, et 16.30 algas liitlaste rünnak esimesele objektile.
17.51 Paugud üle tee. Kes on kontaktis? Tekib kerge segadus. Ainuke järeldus – see peab olema meie 4. rühm, kes saadeti meile reservina julgestuseks.
Fotograafid: n-srs Mark-Erik Tölpt rms Kaimar Tauri Tamm Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht
18.40. Miinipildujatuli Kiirelt drilli järgi kõhuli ja käed kuk lale. Tule lõpp. Rühma juhtkond hakkab kaotusi kokku lööma. Vähema lt paar võit lejat on haavatud ja ü k s surnud. „Rünna k tuleb siia alasse,“ kostab jaoülema raadiosaatjast rühmaülema hääl. Kõik jaod sätivad end kaitsepositsioonidele ning ootame rünnakut, sest ar vata kse, et miinipildujatuli on etteva lmistuseks ja laväe rünnakule.
19.40 Käsk eemalduda Kompaniiülem otsustab üksused tagasi tõmmata. Hüppame oma jaoga soomukile ning suund võetakse uue paiknemisala poole. 20.45 tuleb brigaadi staabist info, et teine objekt jääb järgmise päeva hommikuks. Nüüd on kõik Kalevi pataljoni üksused silla juurest eemaldunud oma püsivatasse paiknemisaladesse. 21.51 tuleb liitlastelt info, et esimene objekt on vallutatud ja nad jäävad seda hoidma.
www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
3
Neljapäev, 10. juuni 2021
UUDISED
Defender Europe toimus samal ajal 16 Euroopa riigis ja sellel osales kokku ligi 28 000 sõjaväelast
Kiire vastus dessantväelastelt 5.–14. mail toimus Eestis õppus Swift Response 21, mille käigus harjutas ligi 2000 USA ja Ühendkuningriigi sõjaväelast Eesti kaitsmist kriisiolukorras. rms Erik Kurist
Õ
ppuse kä ig us toimusid raketisüsteemide lahingl a s k m i s e d , l a nge v a r ju dessant Nurmsi lennuväljal, helikopteridessant kaitseväe keskpolügoonil ja teised koostööharjutused. Avapaugud lasti 5. mai õhtul mitmikraketiheitja MLRS lahinglaskmistel. Osales neli raketisüsteemi Ameerika Ühendriikide 41. suurtükiväebrigaadist ning üks Ühendkuningriigist. Kok ku lasti üle 20 õppera keti, millest kõik et tenä htud si ht mä rke tabasid. Laskmiste tähtsust kommenteeris ka kindralmajor Indrek Sirel, kes oli Swift Response’i Eesti-poolne üldjuht: „Mitmikraketiheitja laskmine Eestis näitab, et vajaduse korral suudame meile toeks antud relvasüsteeme kiirelt vastu võtta ja kasutama hakata.“ 48 tunni pärast järgnes õppuse k u l m i nat sioon – õhude s s a nt
Nurmsi lennuväljale. Pimedasse kevadöösse hüppas langevarjudega üle 600 võitleja, kellest enamik saabus lennukitega Eestisse otse Põhja-Carolinas asuvast Fort Braggi baasist. Dessant sooritati 300 meetri kõrguselt ning välja hüpati C-17 ja C-130 transpordilennukitest. Pärast dessandi sooritamist pidasid võitlejad maha õppelahingu, kus olid vastaseks Viru, Alutaguse ja Järva maleva maakaitseüksused. Oluline osa õppusest oli ka USA-st saabunud transpordilennukite kiirtankimine Ämari lennubaasis, et lennukid saaksid pärast dessanti kiirelt taas õhku tõusta. Kunagi varem pole Ämari lennubaasis nii palju õhusõidukeid korraga peatunud – kokku üheksa lennukit ning ligi 20 helikopterit. Järgmisel päeva l sooritasid kaitseliitlased NATO lahingugrupi üksusega kopteridessandi kaitseväe keskpolügoonile. Rünnakul kasu-
tati Chinook, Black Hawk ja Apache helikoptereid. Õppus lõppes koostööõppe ja la hinglask mistega kaitseväe keskpolügoonil. „Swift Response 21 ei olnud ainult koostöö harjutamise õppus, vaid praktiline harjutus, et mõista, kuidas Eestisse ohu korral väga kiiresti meie liitlaste vägesid ja võimeid tuua. Oluline on, et tuvastasime valdkondi, kus tulevikus sarnased harjutused veel efektiivsemaks muuta. Samuti on tähtis, et hoolimata kõikidest pandeemia piirangutest oleme koos liitlastega endiselt võimelised harjutama ja tagama meie vägede valmidust,“ ütles kindralmajor Sirel. Õppus Swift Response oli osa õppuste seeriast Defender Europe, mis on viimase 25 aasta suurim USA juhitav õppus Euroopas. Defender Europe toimus samal ajal 16 Euroopa r i ig i s ja s el lel os a le s kok k u l ig i 28 000 sõjaväelast.
Liitlaste dessantväelased Eesti kevadöös 8. mail 2021
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
Meediasõdurite reservõppekogunemine Maikuu esimeste nädalate jooksul korraldas küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus õppekogunemise eesmärgiga kokku harjutada sõjaaja üksuseid. rms Rauno Põld
Foto: vbl Ardi Hallismaa
K
apten Eero Salmann, strateegilise kommunikatsiooni keskuse ülema abi, oli üks neist, kes mängis suurt rolli selles, et õppekogunemine edukalt kulgeks. „Õppekogunemiste eesmärk on meie reservistide sõjalise väljaõppe värskendamine,“ räägib Salmann. „Samamoodi on oluline koostöökoolitus, mida korraldatakse kaitseväe lahinguvõime tugevdamiseks.“ Reservõppekogunemise esimeste päevade jooksul tuletatakse reservistidele peamiselt meelde üksikvõitleja oskusi, kuid harjutatakse tegutsemist ka kuni kompaniisuuruse allüksuse koosseisus. Põhieesmärk on harjutada visiooni järgi, kuidas kriisiolukorras tegutseda ja juhtida. Õppekogunemise alguses harjutasid reserv väelased nii relvast laskmist, kompassiga metsas orienteerumist kui ka esmaabi osutamist.
2. jalaväebrigaadi staabiülem kol-ltn Lauri Abel andmas intervjuud reservväelasest reporterile kapral Martin Altrajale Kevadtormil 27. mail „Õppekogunemine läks edukalt ja kõik püstitatud eesmärgid suudeti saavutada,“ ütleb Salmann. „Kõik mehed ja naised, kes on meie õppekogunemisele
tulnud, mõistavad, et Eesti riigi kaitsevõime tagamine ei ole üksnes tegevväelaste ülesanne, vaid iga reservväelase panus meie riigikaitsesse on ülioluline.“
Peale üksikvõitleja oskuste värskendamise ja omavahel kokkuharjutamise tegid reservväelased koostööd ka teiste kaitseväe üksustega. On väga
oluline, et strateegilise kommunikatsiooni keskuse reservväelastel oleks hea ülevaade kogu kaitseväest. „Ajateenistuses omandatud oskusi tuleb täiendada ja lihvida reservõppekogunemisel, et reservväeüksused oleksid valmis tegutsema kriisiolukorras,“ räägib Salmann. „Eesti esmase kaitsevõime tagab reservarmee, mis võimaldab ohu korral kaitseväe rahuaegse koosseisu kiiresti mitmekordistada.“ Õppekogunemise planeerimisega alustati juba aasta tagasi. Reservväelasi rakendati ka Kevadtormi meediaoperatsioonide keskuses. Kapten Salmann tunneb uhkust nende üle, kes aitasid korraldada õppekogunemist. „Lisaks valdkonna tegevväelastele toetasid seda ka ajateenijad, tänu kellele sai kaks nädalat kestnud õppekogunemist korraldada väga professionaalsel tasemel,“ ütleb Salmann lõpetuseks. „Õppekogunemise kordaminekut soodustas korralik eeltöö, eesmärgipõhine õppekava ning muidugi üllatavalt suvine ilm.“
4
Neljapäev, 10. juuni 2021
„Eesti riik ei eksisteeri lihtsalt iseenesest, selle nimel peavad töötama kõik Eesti inimesed iga päev.”
INTERVJUU
Suur intervjuu kaitseminister
Kalle Laanetiga
Kevadtormil 2021 paikneb maastikul ühel ajal ligi 7000 sõdurit ja mitusada ühikut tehnikat. Uurisime kaitseminister Kalle Laanetilt Kevadtormi kohta, ajateenistusest üldiselt ning tema elust enne poliitikasse asumist. n-srs Irma Jäe Miks selle aasta Kevadtorm on eriline? Ma arvan, et iga Kevadtorm on eriline, sest igal aastal on uued stsenaariumid ja palju uusi ajateenijaid. Kui vaadata suurt pilti, siis mina võin küll arvata, et iga Kevadtorm on tõesti eriline ja mitte ainult seetõttu, kas Covid-19 on või ei ole. Tõepoolest juba teist aastat on samal ajal riigis pandeemia, aga ma arvan, et riigi kaitsevõimet ei saa selline väike asi nagu Covid-19 mõjutada nii, et me väljaõppe tsükli lõpuõpet ei korralda. See toimub küll vähendatud mahus, aga toimub igal juhul.
Tänavusele Kevadtormile kutsutakse plaanitud 2500 reservväelase asemel umbes 300 reservväelast. Jah, nii see elu on. Samas olen seda meelt, et nii õppusel kui ka reaalses elus on küsimus pigem kvaliteedis kui kvantiteedis. Kui me vaatame Eestit tervikuna, siis tähtis ei ole see, kui palju meid on Eesti-suuruses riigis välja õpetatud riiki kaitsma, vaid kui hästi meid on õpetatud ja kui palju on neid inimesi, kes on valmis seda tegema.
Mida tähendab Kevadtorm ajateenija vaatepunktist, mis neid ees võib oodata? Siin saab paralleeli tuua koolis õppimisega: kui sa oled õppinud aasta aega, siis tavaliselt, eriti gümnaasiumi lõpuosas, on sul eksamid ja nii on ka Kevadtor-
miga. Nimetaksin seda eksamivormiks või selleks, mida on õpitud ajateenistuse ajal, kui hästi on see omandatud ja kui edukalt suudetakse seda praktikas ellu viia. Selle kaudu on võimalik järeldusi teha, milliseid väljaõppe osiseid on vaja veel parandada. Seal on kolm poolt: üks on ajateenijate, teine reservistide ja kolmas tegevväelaste pool ja kuidas see kõik suudab tekitada sünergiat reaalse stsenaariumi või protseduuri käigus. Minu arvates on see ääretult oluline.
saavad ainult parimad, mitte kõik. Me peame liikuma sinnapoole, et ajateenistusse ei pea minema siis, kui oled kindlal sünniaastal sündinud, vaid tähtis on, et ajateenistusse saavad ikkagi parimad. See oleks koht, kuhu tegelikult tahetakse minna – selle poole peame liikuma.
Kindlasti tekib täiesti uusi olukordi ja vastaseid, kas siis tuleb fantaasia tööle panna?
Absoluutselt, mina nimetaksin seda eliitvõimaluseks teenida ajateenistuses. Võibolla ajateenistus ei olegi kõige õigem sõna selleks. Kui me võtame kaks eraldi sõna aeg ja teenima, siis seda võib tõlgendada kui aega surnuks lööma. Tegelikult see pole nii. Sa osaled väljaõppes, et omandada teadmisi ja oskusi kaitsmaks oma riiki.
Jah, see näitab kriisiolukorras loovuse omandamist: kuidas sa leiad sellele konkreetsele situatsioonile lahenduse. Nimelt vaatame meeskonna vedamise oskust. Kuna õppusel osalevad ka liitlased ja on tegemist erinevate rahvuste, traditsioonide ja sõjaliste meetoditega, siis on oluline leida viis kõik see omavahel siduda.
Kevadtormile saab tulla ka vabatahtlikuna, kui sind ei ole kutsutud, et anda oma panus riigikaitsesse ja värskendada väljaõppe oskusi. Kindlasti on see üks võimalus ja mina olen sellel meelel, et ajateenistus peaks tulevikus olema niisugune koht, kuhu
Ajateenistusse tuleksid siis ainult inimesed, kellel on reaalne soov ja tahe seda teha?
Kuidas suhtuvad tsiviilisikud sellesse, et toimuvad suuremad õppused, kus kolonnid liiguvad ja on palju tehnikat ning laskmisi? Ma arvan, et tsiviilelanikud suhtuvad kahte moodi. Leidub neid inimesi, kes on väga teadlikud militaarmaastikul toimuvast. Nad teavad täpselt, millised õppused on ja kes on meile liitlastena appi tulnud. Siis on neid, kes ei tea sellest asjast midagi, elavad oma tavapärast elu ja ei taha sellest midagi kuulda. Kindlasti nende seas on kuulda ka rahulolematust. Meie eesmärk on ühiskonda rohkem teavitada ning selgitada neile laiapindse riigikaitse tähtsust. Me kõik oleme mingis osas olulised Eesti riigikaitse seisukohalt. See on koht, mida mina nimetan lumepalli veeretamiseks. Hakkad vaikselt lumepalli veeretama ja järjest suuremaks see läheb ehk oluline on teha teavitus- ja selgitustööd kõikidel tasanditel.
Kuidas Te kaitseministriks saite?
Kaitseminister Kalle Laanet külastamas Kevadtormi Tapa linnakus 25. mail
Foto: Ardi Hallismaa
Kaitseministriks sain nii, et praegune peaminister küsis, kas ma olen valmis asuma kaitseministri ametikohale. Otsuse tegin pere ja erakonna kaas-
N-srs Irma Jäe vestlemas kaitseminister Kalle Laanetiga kaitseministeeriumis Tallinnas 4. mail lastega nõu pidades. Julgeolekut ja turvalisust olen läbi elu väga oluliseks pidanud. Ma ei näinud väga suurt erinevust sise- ja kaitseministeeriumi eesmärkide vahel. Üldine eesmärk on neil mõlemal hoida Eesti riik turvalisena, et riik oleks iseseisev ja vaba. Need kaks ministeeriumit on kõige rohkem sellega seotud ja vastutavad selle eest. Seega ei olnud seal mingit erilist otsust vaja. Pigem oli vaja järele mõelda selle üle, kas olen valmis kaitseministri intensiivsesse ametisse panustama oma pere arvelt 12- ja 16-tunniseid tööpäevi. Aga otsus sai tehtud ja siin ma nüüd olen.
lus on, et sünergias siseministeeriumiga suudame mõnede funktsioonide dubleerimist vähendada ja nende kokkupanekul saame ressursi panna ühe ministeeriumi alla. Mis puudutab sõjavõime arendamist, siis mina näen siin kolme põhisuunda. Esimene on kindlasti liitlased, teine laiapindne riigikaitse ja kolmas on loomulikult kaitseväe sisuline valmisolek: nii mentaalne kui ka füüsiline. Pigem olgu vähem, aga paremas valmisolekus - nii tehnilises kui ka mentaalses -, kui me räägime inimestest, tehnilisest poolest ja varustatusest.
Kas Teil oleks võtta midagi eeskujuks eelmiselt kaitseministrilt Jüri Luigelt?
Mismoodi saaksid inimesed lisaks ajateenistusele veel kuidagimoodi oma osa riigikaitsesse anda?
Minu arvates on kõik kaitseministrid jätnud oma jalajälje siia kaitseministeeriumisse, Eesti julgeolekusse ja kaitsevaldkonna arendamisse. Jüri Luik on kõige tugevama jalajälje jätnud kahtlemata välispoliitilisse käitumisse. Tema oskused suhelda Ameerika Ühendriikide või mistahes suurriigiga, suur diplomaadi kogemus ja pagas – see on vaieldamatult aidanud kaasa liitlassuhete arendamisel.
Kas Teil on mingisuguseid eesmärke, kuhu tahaksite jõuda? Muidugi, pakkuda Eestile suuremat julgeolekut. Teine küsimus on see, kuidas seda saavutada. Üks võima-
Iga inimene saab anda oma osa igal oma sammul. Kasvõi niimoodi, kui lähed siit uksest välja ja näed jäätisepaberit majaukse ees, siis tõstad selle üles ja paned prügikasti. Kõik suured asjad algavad väikestest asjadest, ühistest arusaamadest ja väärtushinnangutest. Eesti riik ei eksisteeri lihtsalt iseenesest, selle nimel peavad töötama kõik Eesti inimesed iga päev. Eesti kaitsmisega ei saa hakkama ainult need inimesed, kes kannavad iga päev vormi. Meil on vaja kriisiolukorras supikeetjat, esmatarbekaupade või teenuste osutajaid ja hästi palju taustajõudu. See tähendab seda, et me kõik oleme vähemal või suuremal määral seotud
Neljapäev, 10. juuni 2021
INTERVJUU
„Reservi minnes ei tähenda veel, et sinu Eesti riigi teenimine laiemas mõttes on lõppenud, tegelikult siis see alles algab.” sa pead leidma olukorrale lahenduse, mis võibolla ei ole üheski raamatus kirjas.
Kui sa tead, kes on sinu kõrval, siis ei ole oluline, kes on sinu vastas. Absoluutselt, see on kõige olulisem. Samuti ka see, kes on sinu tagala, sest ilma selleta kõige laiemas – sõjalises, ühiskonna toimimise ja perekonna mõistes on raske toime tulla. Sa pead alati mõtlema, kes on su taga, ja kui sul on tugev tagala, siis oled võidumees ehk tagala peab sind toetama.
Rääkige politseiteenistusest. Te käisite ka välismaal seda õppimas?
Foto: n-srs Mark-Erik Tölpt
riigikaitsega. Kui me suudame selle teadmise viia kõikide inimesteni, oleme sedavõrd tugevamad tervikuna.
Missugune oli Teie ajateenistuse läbimise kogemus?
1995. aastast juba politseis – Saaremaa politseijuht.
Kas liikusite ühelt ametikohalt teisele omal soovil või tuli aja möödudes edasi liikuda?
Mina olen läbinud ajateenistuse möödunud sajandi 80ndatel. Aastail 1986–1988, siis, kui oli „õitsev“ nõukogude aeg. Teenisin Vene piirivalves, aga ütleme nii, et ma seal nii väga põhjalikku väljaõpet ei teinud ega saanud, sest mul oli võimalus osaleda spordiroodus. Nii et tegelikult olin esimesed kolm kuud selle noore aja ära ja ülejäänud ajal liikusin spordilaagrist spordilaagrisse.
Eks see ametikoha vahetus on ikka seotud sellega, et kõikidel puhkudel oli keegi, kes tegi ettepaneku edasi liikuda. Mis iganes põhjusel ma erinevatel tasanditel inimestele silma jäin millegagi, siis tehti aina uus ettepanek.
Selle ajaga võrreldes on nüüd asjad kindlasti muutunud…
Kõige olulisem on elus see, et sa tead, et teed õigeid asju, mida tehes ei pea sa kunagi muretsema selle üle, kuidas ma kasvõi oma lähedal seisvale inimesele ütlen, et ta on käitunud valesti. See on tegelikult suur õnn inimesele, kellele öeldakse, et ta on käitunud valesti, sest üldjuhul kipuvad inimesed seljataga rääkima, aga mitte minema ja ütlema, et kuule sinu ühes või teises käitumises on midagi valesti. Minu jaoks see ei olnud mitte mingisugune probleem, sest ma mõtlesin enda jaoks välja, milleks on üldse politsei loodud. Politsei ei ole loodud selleks, et inimesi karistada, vaid selleks, et inimesi aidata. Kui sa võtad selle lähtekoha ja käitud vastavalt, siis ongi kõik lust ja lillepidu.
Ma just mõtlesin, et mis see paralleel võiks olla. See on sama kui võrrelda tolle ajastu vändaga lauatelefoni ja tänapäeva nutitelefoni – nii suur areng on toimunud. Ma mõtlen selle all kogu kaitseväe arengut tervikuna. Seda on nii keeruline võrrelda ja paljud noored ei kujuta üldse ettegi, mis siis toimus.
Kas ajateenistuse järel hakkasite politsei karjääri peale mõtlema? Jah, aasta oli siis 1986 ja läksin miilitsakooli. Lõpetasin Tallinnas kooli ära, siis läksin Saaremaale tööle. Seejärel olin
Mis tunne on elades ja töötades Saaremaal ja tundes enamikku inimesi, hakata ühtäkki politseinikuks? Kui raske on nii enda tööd teha?
5
Kas tuleb panna perspektiivid paika ja siis on ellusuhtumine hoopis teine? Nii ongi, ja kui sa suudad enda jaoks välja mõelda, mis on see õige, kuhu poole tahad liikuda inimesena, perekonna või sõpruskonnaga ja riigina, siis selles suunas sa liigudki.
Otsustamatus on kõige halvem asi. Loomulikult tekivad vahepeal küsimused, kas ma teen ühte või teist asja õigesti, ja kas see on ikka päris õige. Aga siis pead koguma informatsiooni ja selle põhjal tegema otsuse. Otsustamatus on kõige halvem asi.
See on täpselt nagu sõjas olles… Just nii, sa pead alati valmis olema silmitsi seisma tavatu olukorraga, mitte sellega, mis on sul õpikus kirjas. Sa pead suutma mõelda selliselt, et kuidas leida lahendus mingisugusele olukorrale – lahendusi võib ju alati mitu olla.
Lahendused, mis võibolla ei ole üheski raamatus kirjas. Kevadtorm on selles mõttes natukene teistsugune, sest sa ei saa eriti improviseerida, stsenaarium on väga selgelt ette kirjutatud. Laias laastus on ka riigikaitses sama asi:
Jah, minul oli au ja õnn esimesena endisest Nõukogude Liidust, rääkimata Eestist, õppida FBI akadeemias, mis oli tollal kolmekuuline kursus välismaalt tulnud ametnikele/politseinikele. See oli 1995. aastal. Mind oli just edutatud Saaremaa politseiprefektiks 1. juulil ja 9. juulil pidin sõitma Ameerika Ühendriikidesse. Selle üheksa päevaga leppisime oma asetäitjaga kokku järgmise kolme kuu tegevuskava, mis suunas peab organisatsioon liikuma, ja läksingi õppima. Kuigi pärast teist nädalat mõtlesin küll, et kuule Kalle, miks sa pidid selle otsuse tegema, Saaremaal kadakate vahel oleks lihtsam olnud. Esiteks oli inglise keel selline nagu oli. Ma olin üksinda. Teiseks, kogu minu kohver koos sõnaraamatute ja isiklike tarbeesemetega otsustas lennata hoopis Aafrikasse. Õppeprotsess kestis 11 nädalat, aga alles pärast kuuendat nädalat sain oma sõnastikud ja isiklikud tarbed kätte. Maandusin Washingtonis heledas ülikonnas koos passi ja juturaamatuga. Oskasin inglise keeles enam-vähem nii palju öelda kui How are you?. Ei olnud kõige huvitavam algus, aga said need 11 nädalat mööda ja tagantjärele vaadates oli kõik see isegi naljakas, kuigi tol ajal see nii ei paistnud.
kuivati tähendab inglise keeles. Ja nii edasi, kõik need detailid, mis tegelikult praegu ajavad naerma, ajasid siis nutma ja sa ei teadnud, mida teha.
See ongi olukord, kus sa ei anna alla. Sa otsid lahendusi ja loomulikult panin pesu radiaatori peale kuivama, aga see oli täitsa jääkülm. Järgmisel hommikul olid püksid poolniisked, aga panin jalga. Siis anti veel 100 dollarit, et saaksid omale varustuse osta. See tähendas seda, et kõigepealt igapäevane vorm: heledad püksid ja polosärk. Siis oli loomulikult spordiriietus, mis oli FBI akadeemiale kohane kõikide elementidega. See maksis kokku 90 dollarit, millest jäi veel 10 dollarit kolme kuu peale.
Kas Ameerikast Eestisse saabudes jätkasite prefektina? Jah, ma olin kuni aastani 2001 Saaremaal politseiprefekt, misjärel tulin Tallinna politseiprefektiks, kus töötasin kaks aastat. Edasi 2004. aastal sain Lääne politseiprefektiks ja 2005. aastal sai minust siseminister. Aastail 2005– 2007 olin siseminister ja 2007–2021 riigikogu liige erinevatel ametikohtadel. Vahepeal olin erinevate komisjonide esimees, aseesimees ning asespiiker.
Kui olite väike, siis kelleks Te unistasite saada? See on hea küsimus. Ega sellist otsest unistust ei olnudki, aga mulle meeldis kogu aeg action, et elu peab olema huvitav. Ei saa olla selline voolav, kui kõik on iga päev ühtemoodi.
Kas te oleks osanud arvata, et praegu olete siin? Ei, sellist asja ei oska arvata. Mulle tundub, et ei tohi valida inimesi, kes seavad omale noorest peast eesmärgi tingimata pürgida mingile positsioonile, selle asemel et püüda midagi ära teha.
Sellistes olukordades, kus alguses tunned ebamugavust, ongi nii, et tuleb kohaneda.
Mida soovite öelda ajateenijatele, kes on praegu Kevadtormil ja hakkavad varsti reservi minema?
Sa pead kohanema, pead leidma lahendusi. Mulle meenub üks väga huvitav selle väljaõppega seotud lugu, mis siia hästi sobib. Saabusin Washington DC lennuväljale ja mul oli seljas hele ülikond, kaasas juturaamat ja pass. Väljas oli 30 kraadi sooja. Jõuame siis ühiselamusse, tahaks oma ihupesu pesta, aga vaatad, kus sa seda pesed – kraanikausis, olgu, pesed ära, aga kuhu ma selle kuivama panen. Vaatad õue, mitte ühtegi pesunööri pole. Meil ei olnud selliseid asju nagu kuivatid. Hea, kui oli vändaga pesumasin. Saabud Ameerikasse ja vaatad aknast välja, kus saab pesu kuivatada. Ühegi radiaatori peal kellegi pesu näha polnud. Alles kolmandal päeval sain aru, et siin on olemas pesuruum, kus on pesumasinad, milles on ka kuivatid sees. Rääkimata sellest, et sa ei saagi aru, mis see
Kindlasti esimene samm on see, et nad mõtleksid korraks selle peale, mida nad nende kuude jooksul omandasid ja kas see, mida nad omandasid, on Eesti riigikaitse seisukohalt oluline ja kuidas on seda võimalik rakendada reaalses kriisiolukorras. Jõudes selleni, et midagi oleks võinud teisiti olla, tuleks neil kindlasti oma otsestele ülematele sellest teada anda, sest iga sõjaväe kõige suurem võimalus ja võime mõelda avatult, asju paremini teha, on kõige olulisem väärtus. Otse loomulikult ka see, et kui oled juba reservis, siis mõtle vähemalt kord nädalas selle peale, mida sa saad teha reservis olles, et Eesti riik oleks kaitstud. Reservi minnes ei tähenda veel, et sinu Eesti riigi teenimine laiemas mõttes on lõppenud, tegelikult siis see alles algab.
6
Neljapäev, 10. juuni 2021
INTERVJUU
Kaplanid kaasati Eesti kaitseväkke esimest korda 1919. aasta 22. veebruaril
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
Kolonelleitanant Gustav Kutsar oma Endla tänava kabinetis 20. aprillil
Intervjuu kaitseväe peakaplani kol-ltn Gustav Kutsariga Aprilli keskel käis meie fotograaf, reamees Kaimar Tauri Tamm vestlemas kaitseväe peakaplani kolonelleitnant Gustav Kutsariga. Vahepeal on kaitsevägi teatanud kaplanite tegevteenistuse kaotamisest, kuid see ei muuda nende tegevuse olemust ega tähtsust. n-srs Sten Markus Laht, rms Kaimar Tauri Tamm Kes on kaplan?
Millega kaplan tegeleb?
Kaplan on teoloogilise kõrgharidusega erialaohvitser. Kaplani ettevalmistus algab enamasti Tartu ülikoolis teoloogiat õppides. Samuti peab ta peale kristluse tundma ka teisi religioone ja kiriku ajalugu. Kaks aastat tuleb olla praktikal koguduses ja enne seda veel kaks aastat õppida pastoraalseminaris, kus õpetatakse vaimulikele praktilisi kogudusetöö talitusi, nagu ristimine, leeritamine, nõustamine, hingehoid ja vaimulik juhtimine. Pastoraalseminaris peetakse näidistalitusi, kus neid hinnatakse. Kaplani ettevalmistus võib aega võtta seitse aastat: kolm aastat bakalaureuseõppes, kaks aastat pastoraalseminaris ja kaks aastat kogudusepraktikal. Kui kõik need kolm osa on läbitud, saab alustada kaitseväelise haridusega ja spetsialiseeruda kaplaniks. Peale tegevväelaste on olemas kaitseliidu kaplanid ja reservkaplanid, kes käivad peamiselt õppustel.
Kaplani esimene ja kõige tähtsam ülesanne on anda nõu ülemale, isikkoosseisule ja nende pereliikmetele religiooni, eetika ja moraali valdkonnas. Teine põhiülesanne on korraldada usulist tegevust. Kaplan peab inimestele garanteerima selle, mis usuvabaduse järgi neile kuulub. Ta peab leidma usulise tegevuse korralduseks õige inimese või teeb seda võimaluse korral ise. Kaplani kolmas suurem ülesanne on koolitamine. Põhiteemad on eetika, moraal, välimatused ja langenute eest hoolitsemine. Kaplan tutvustab eetikakoodeksit ja põhiväärtusi ning vastutab moraali ja kaitsetahte püsimise eest - et võitlejal vaim oleks tahtekindel. Muidugi ei tee kaplanid kõike seda üksi, sest mõnda probleemi oskab ehk psühholoog paremini lahendada. Neljas suurem tegevusvaldkond, kuhu kaplaneid kõige enam rakendatakse, on kaitseväe tseremooniad. Sinna
alla kuuluvad lippude pühitsemine, mälestustseremooniad, ülemate vahetused ja üksuse missioonipiirkonda läkitamise tseremooniad. Juhtub, et kaplanid võtavad missioonil olles ka teabeohvitseri ameti või käivad näiteks pataljoni korrapidamises. Lihtsas keeles on kaplan ka sotsiaalse mälu hoidja, kes käib arhiivis otsimas materjale tähtpäevade jaoks ja tutvustab neid teenistujatele.
Kuidas te sattusite kaitseväkke? Enne kaitseväkke tulekut olin 11 aastat kogudusetööl Saaremaal. Selle aja vältel kutsuti mind kaks korda Paldiskisse rahuoperatsioonide keskusesse kaplaniks. Algul oli mul plaan ainult reservkaplanite kursusel käia ilma kavatsuseta tegevteenistusse jääda. Olles aastal 2002 ühel sellistest kursustest, pakkus toonane peakaplan kolonel Nõmmik kaplani
ametikohta Narva-Jõesuu piirivalve väljaõppekeskusesse või Viru pataljoni. Võtsin kursuse lõpus pakkumise vastu ja üpris varsti olingi juba kaplanina ametis Narva-Jõesuus.
Palun rääkige oma kogemusest missioonil Kosovos. Käisin rahvusvahelisel operatsioonil 2003. aastal. Missioonil oli mul kolm ametit: kompaniis S1 ametikohal ehk teisisõnu personaliohvitser, kaplan ning ka welfare’i (sotsiaaltoetuse) ohvitser. S1 rollis vastutasin üksuste nimekirjade, puhkuste, rotatsioonide jms eest. Kella 16-st algas kaplanitöö ja isikkoosseisul oli võimalik minuga rääkimas käia. Kuna minu kabinetis oli internetiühendus, said paljud võitlejad seal lähedastega rääkimas käia. We l f a re ’ i o hv it s e r i ü l e s anne oli hoida üksuse heaolu ja hoida motivatsiooni. See hõlmas
endas spordivõistluste korraldamist ja visiitidel kok kusaamiste koordineerimist.
Millised on kaplanitöö raskemad ning helgemad hetked? Kaplanit kaasatakse siis, kui on tegu surmajuhtumitega. Kui on vaja perele teatada ja toeks olla ning matuseid korraldada. Kaplan on lepitaja rollis, kui pere tunneb, et kaitsevägi on valesti käitunud. Ilusamad hetked on ilmselt mõne ohvitseri laulatus ja sellel toimuv mõõkadega auvalve tseremoonia. Samuti on ilusamad talitused ka lapse ristimine või näiteks kodu pühitsemine. Nii mõnigi ohvitser, kes on teenistuse jooksul kaplanit tundma õppinud, otsib ka tulevases tsiviilelus kaplani üles, kui tunneb, et on õige aeg abielluda. Kaplanid on üksusega kaasas kõikjal: lahingus, missioonil, kasarmus või rännakul, nii heas kui halvas.
Neljapäev, 10. juuni 2021
GALERII
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
Rohkem pilte Kevadtormist pildid.mil.ee ja kaitseväe Instagramist @kaitsevagi.edf
Kalevi jalaväepataljoni võitleja keskpolügoonil 18. mail
Sõda algab logistikast
Itaalia õhuväe F-35A hävitaja Ämari lennubaasis 27. mail
Foto: kpr Austin Riel (USA maavägi)
lpn Mihkel Niglas, õppusest Kevadtorm 2021 osavõtja
Foto: rms Jarkko Martin Pukki
Foto: rms Jarkko Martin Pukki
USA maaväe helikopter CH-47 Chinook ja haubits M-777 keskpolügoonil 8. mail
Õhutõrjujad laskmas ZU-23-2 relvast keskpolügoonil 31. mail
Foto: n-ltn Karl Alfred Baumeister
22. jalaväepataljoni võitleja õhudessandil Nurmis lennuväljal 25. mail
Mereväe madrus EML Vambola pardal Kunda lahel 1. juunil
7
Foto: rms Jarkko Martin Pukki
Poola rannakaitse raketisüsteem Hiiumaal 26. mail
S
õjas on logistika ülioluline. Sõdur võib küll saavutada võidu, kuid kui ta ei saa süüa, tal pole varustust või ravi, siis ei jää võit püsima. Logistikapataljon oli maastikul juba nädalapäevad enne Kevadtormi. 19. mail sooritas logistikapataljon tankimisharjutuse ning loomulikult valmistas logistikapataljon sõduritele ka süüa. „Öeldakse, et sõda algab logistikute jaoks kõige varem ja lõpeb kõige hiljem – nii on ka logistikapataljon juba nädal aega maastikul,“ lausus toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Tambet Mäe. „Oleme oma üksustega harjutanud koostööd ja lihvinud oma oskusi, et olla valmis õppuseks Kevadtorm.“ Mäe lisas, et iga üksus peab olema valmis palju enamaks, ja et nende jaoks on tavapärane, kui nad peavad keerulistes olukordades kiiresti ümber orienteeruma. Seda on ka õppusel korduvalt suudetud teha. „Õppus on kohustus ja võimalus välja õpetada reservkorpust, meie ajateenijaid ja nende ülemaid – nende võimet üksusi juhtida ja keerulistes olukordades otsuseid teha,“ rääkis kolonelleitnant. „Ilmselgelt on võimalus eksida, kuid siit saab ka kogemusi. Kevadtorm on hea õpikeskkond ajateenijatele ja teisest küljest on see vajalik ajateenijatest ülemate väljaõppeks.“ Mäe arvab, et iga nende ajateenija ja tegevväelane näeb välja ja on sama hästi kaitstud kui iga teise lääneriigi sõjaväelane. Nad kasutavad uuendatud riidevarustust, kuulivesti ja kiivrit. „Logistikapataljoni ajateenijad on nõutud ka eraelus,“ ütles kolonelleitnant Tambet Mäe. „Neil on kerge leida hea töökoht ka tsiviilelus.“
8
Neljapäev, 10. juuni 2021
NAER JÄTTA!
RATSASALK
TENNISEVETERAN ...MINISTEERIUM
SODIAAGIMÄRK ROOMA 52
KIRJANIK PAUL-... RUMMO INVALIID
LAPSEVANEM ÄRATUSKELL
PERUU PEALINN ENDINE KAITSELIIDU ÜLEM
AUASTE ... DE JANEIRO
TORKERELV LEHK
LAULJA ...-SALLER VAPSIDE JUHT
MAITSEAINE KÜSISÕNA KEHVVERESUS PER ANNUM PIKK KITSAS VIMPEL RIPPVAAS BILANSI VASAK POOL TELEFON
KALA ÕHUKESEKS KULUNUD RIIE KEILA JÕE LISAJÕGI PÜHAKODA VARAKAS, JÕUKAS MONA ... NAERATUS TÜRGI OHVITSERITIITEL KOLMIK
LOOSIME AUHINDU!
Et võita müts ja akupank, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Vastus: LASKEKEHA
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „sõjasadam”. Võitjaks osutus rms Mardo Petrov staabi ja sidekompaniist.