SODURILEHT ˜ Reede, 2. august 2019
ISSN 1736-3411
Kaitseressursside ameti telgitagused
Uue ajateenija kannatuste rada
LK 6
LK 7
Foto: Aivo Vahemets
LK 3
Nooremallohvitseriks saamise teekond
LIITLASTEGA KOOSTÖÖS KORRALDATI EESTI AJALOO SUURIM DESSANTÕPPUS Maal, meres ja õhus kohtus lahingutehnika, millesugust Eesti pinnal varem pole nähtud. mdr Miikael Raun
4
. juulil tulid Salmistus Valkla rannal ja meres kokku üheksa riigi sõjajõudude esindajad, et läbida mere-, maa- ja õhuväe ühine koostööharjutus, millele mastaabi ega tehnika võimekuse
poolest ei leia võrdväärset üheski Eesti pinnal varem korraldatud õppuses. Brittide juhtimisel toodi Salmistusse 17 suuremat ja väiksemat sõjalaeva, nende seas patrull-laevad, helikopteri kandjad, kuningliku mereväe alused ning dessanttehnikat ja sõdureid merelt
rannale transportivad alused. Õhuvägi toetas ranna ja merealuste julgestust omakorda kuue helikopteri ja kahe hävituslennukiga. Rannalahingust võttis osa üle 200 merejalaväelase ja mitmesugune dessanttehnika, muuhulgas olid soomus-
tatud roomikud ning kaevikute kaevamiseks mõeldud kopad. Dessandi suuremahulisuse kinnituseks saatis seda lai kajastus nii Eestis kui ka välismaal. Suurbritanniast tuli kohale koguni Tema Majesteedi relva jõudude sõjakunstnik kapten James
Hugh Beattie, kes veetis õppuse molberti taga rannal toimuvat maalides. Õppusest saate lähemalt lugeda ja pilte näha juba Sõdurilehe siseküljelt.
LOE LÄHEMALT LK 3
2
Reede, 2. august 2019
JUHTKIRI Liitlased on meile vajalikud n-srs Maria Tõkke
“Õppus saadab sõnumi, et koostöö on hea ja liitlased on pühendunud Eesti kaitsmisele.“ Mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska
UUDISED
Salmistus pandi maha dessant Juuli alguses toimus Salmistul Valkla rannas rahvusvaheline maabumisharjutus Baltic Protector, millest lisaks eestlastele võttis osa kaheksa liitlasriiki. Tegemist oli Eesti ajaloo suurima dessantõppusega.
S
õjanduses tähtsaim organisatsioon on NATO, millega Eesti liitus 29. märtsil 2004. Peamine põhjus, miks Eesti liitub erinevate kaitseallianssidega, on julgeoleku tagamine. Eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja kindlustada turvalisus nii riigile kui ka rahvale.
Foto: Mattias Allik
Rasketehnika saabus merelt randa Briti alustel
mdr Miikael Raun
4
. juulil toimunud dessant oli osa sel suvel liitlaste Läänemerel korraldatud suuremahulistest õppustest, mis kolmes erinevas etapis tõi Läänemere piirkonda ligikaudu 20 merevägede sõjalaeva ja 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Hollandist, Norrast, Taanist, Rootsist, Soomest ja Ühendkuningriigist. Ühendkuningriigi eestvedamisel toimunud Baltic Protector-il harjutati koostöös kaitseväelaste ja kaitseliitlastega Eesti abistamiseks valmis olevate liitlasüksuste meritsi vastuvõtmist.
olulisuse Eesti turvalisuse kindlustamisel ja liitlaste pühendumuse Eesti kaitsmisel. “Harjutamiste abil saame aina paremaks. Loomulikult on see sõnumiks ka mõnele riigile, kes pole nii sõbralik, et ta ei saa arvestada ainult ühe riigi jõududega, vaid see koostöö hakkab peale siit ja lõppeb selle õppuse puhul Suurbritannias”. Baltic Protector oli ajaloo mastaapseim mere-, maa- ja õhuväe koostööharjutus Eesti pinnal. Mereväe ülema mereväekapten Jüri Saska sõnul andis õppus hea ülevaate sellest, mida tähendab ühendoperatsioonide korraldamine, näidates ühtlasi liitlaste kohalolekut ja Eesti kaitsejõudude koostöövõimet.
Tehti sõdurite ja lahingutehnika toomist läbi vee mandrile, sõdurite veeska mist helikopterilt, lahingliikumist vees ja rannal ning muid sõjaolukorras liitlasvägede randumiseks vajalikke manöövreid.
Rannalahingust võttis osa üle 200 merejalaväelase ja mitmesugune dessanttehnika. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tõi välja liitlasvägede
Mahukusest hoolimata sujus õppuse korraldamine kiirelt ja tõhusalt.
Foto: Aivo Vahemets
Julgeoleku tagamine oleks maksimaalselt efektiivne, kui leitakse endale liitlased, kellel on meiega ühised eesmärgid. Lisaks NATO-le on Eesti liitunud ka ühendekspeditsiooniväega. Ühendekspeditsioonivägi (ingl Joint Expeditionary Force JEF, eesti keelne lühend ÜEV) on Ühendkuningriigi juhitav mitmerahvuseline vägi. Liit allkirjastati 2014. aasta septembris. Tollal liitusid Soome, Taani, Norra ja Rootsi. 2017. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu ja Holland. Ühendekspeditsioonivägi on NATO liikmesriikide või Soome ja Rootsi relvaüksustest moodustatud kiirreageerimisvägi, mille koosseisus on maa-, mere- ja õhuväe üksused. Ühendekspeditsioonivägi saab korraldada sõjalisi operatsioone liikmesriikide kaitseks, reageerida ka kriisiolukordades. ÜEV peaeesmärk on heidutada ja tugevdada kollektiivkaitset. Väe suurus on umbes 10 000 sõdurit. Juulis korraldas ÜEV suurõppuse mitmes eri riigis. Üks suur etapp õppusest toimus Eestis Salmistu rannas ja sellest Sõdurileht ka kirjutab.
„Loomulikult on see sõnumiks ka mõnele riigile, kes pole nii sõbralik, et ta ei saa arvestada ainult ühe riigi jõududega.“ – kindralmajor Martin Herem
Salmistu rannal maabus ligi paarsada merejalaväelast
Õppuse algust tähistas kahe hävitaja ülelend, millele järgnesid kaks liitlasvägede helikopterit. Kopteritelt hüppasid merre merejalaväelased, kust ujusid kiirpaatidele ja algas dessant mandri poole. Mandril võttis liitlasi vastu kaitseliit. Ühiselt alustati alade puhastamise ja julgestamisega, mille järel saabus merelt täiendav maaväetehnika paatidel.
Horisondilt turvasid liitlasvägede sõjaalused ja Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev EML Wambola. Samal ajal turvasid õhku kuus liitlasvägede helikopterit. Kohal viibinud Briti merejalaväelased hindasid koostööd Eesti ja teiste õppusel osalenud liitlastega heaks, pidades seda väärt võimaluseks näidata oma võimekust senitundmatul maastikul. Mahukusest hoolimata sujus õppuse korraldamine kiirelt ja tõhusalt, mis näitas edukalt Eesti ja liitlasvägede koordineeritust ühise harjutuse tegemisel.
Kohal viibinud Briti merejalaväelased hindasid koostööd Eesti ja teiste õppusel osalenud liitlastega heaks. “Kui peaks ohtlikuks minema, siis on meil liitlased, kes tulevad siia. Eesti inimesed võiks tunda end turvaliselt, teades et me pole üksi ja meil on liitlased, kes praegusel juhul on üheksa riigi esindajad,” lisas Herem. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Läänemere regiooni kaitsmisele. Õppus ilmestab hästi Ühendkuningriigi ja Eesti lähedast kaitsealast koostööd. Üheskoos on pikaajaliselt panustatud regionaalsesse ja ka üleilmsesse julge olekusse, millele annavad ilmet käimasolevad operatsioonid Afganistanis, Malis ja mujal, aga ka praegu toimuv integreerimine ja koostöö edendamine Läänemere piirkonnas.
Reede, 2. august 2019
UUDISED
3
„Tema puhul on tegemist väga ausa inimesega, kes on asjatundlik ja teab palju õhuväest.“ – kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem õhuväe uuest ülemast kolonel Rauno Sirgist
Sajas aastapäev tõi Eesti õhuväele uue ülema Juuli oli õhuväe jaoks tähtis kuu. Vähem kui nädala jooksul tähistati õhuväe sajandat sünnipäeva ning kahel Ämaris toimunud õhuväelaste autasustamistseremoonial vahetusid õhuväe ülem ja veebel ning Ämari lennubaasi ülem. mdr Miikael Raun
13
. juulil avati rahvale Ämari lennubaas, kus õhuväe sajanda sünnipäeva puhul toimus suurejooneline lennutehnika näitus ja õhushow „100 aastat Eesti õhuväe sünnist“. Kohal oli üle 30 lennuvahendi nii Eesti kui ka liitlasvägede arsenalist. 18. juulil andis kolonelleitnant Ülar Lõhmus üle Ämari lennubaasi juhtimise koos lennubaasi lipuga kolonelleitnant Mark Trubokile. Päev hiljem Ämaris toimunud pidulikul tseremoonial vahetusid õhuväe ülem ja veebel. Uueks õhuväe ülemaks sai kolonel Rauno Sirk, õhuväe esimeselt veeblilt staabiveebel Janis Jallailt võttis teate-
pulga üle staabiveebel Andres Riisaar. Lisaks tunnustati tseremoonial silmapaistvamaid õhuväelasi. Õhuväe uus ülem kolonel Rauno Sirk peab esmajärguliseks oma alluvate heaolu. „Suurim väljakutse on kindlasti personaliga tegelemine, töötajate motiveerimine ja igapäevane käigushoidmine“. Sirk lisas, et viimasest sõltub õhuväe põhiülesande – ööpäeva ringse õhuseire – tõhus elluviimine. Kolonel Sirk on hinnatud ohvitser, olles autasustatud kaitseministeeriumi kuldrinnamärgiga, kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest, kaitse väe eeskujuliku teenistuse ristiga, Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ning kaitseväe pikaajalise teenistuse
medaliga. 2014. aastal valiti kolonel Sirk aasta ohvitseriks. Kahtlemata aitab Sirki tema uues ametis pikaaegne karjäär õhuväes, olles varem juhtinud õhuväe lennubaasi ja staapi, aga töötanud ka Eesti sõjalise esindaja asetäitja NATO Euroopa liitlasvägede peakorteris. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul on kolonel Sirgil oma eelmise töökoha tõttu kaitseinvesteeringute keskuse direktorina hea nägemus kaitse väestruktuuri juhtimisest. Endine õhuväe ülem kolonel Riivo Valge jätkab kaitseväe akadeemia ülema administratsiooni ülemana.
KAITSERESSURSSIDE AMET TOOB NOORED AJATEENISTUSSE Kaitseressursside ametit (KRA) teavad inimesed enamasti ajateenistuse tõttu.
Kaitseressursside ameti põhitegevus „KRA põhitegevus on kutsealuste kutsumine ajateenistusse ja asendusteenistusse. Tegeldakse kaitseväe kohustuslaste arvestamise, terviseseisundi hindamise, kaitseväkke värbamise ja kutsealuste riikliku registri täiendamisega,“ selgitab Peep Tambets. Kaitseressursside ametil on kõige põhjalikum ja suurem meeskodanike andmete andmebaas, mis Eestis leidub. Andmebaasi algne info tuleb rahvastikuregistrist, mida isikud saavad ise täiendada õigete andmetega. Paratamatult on mõned inimesed pahatahtlikud, kes ei avalda õigeid andmeid, kuid KRA on tulevikus oma tööd veelgi parandamas. KRA hakkab järgmisest aastast kasutama riigi meiliaadresse, mis on antud igale Eesti kodanikule. Sellele meilile hakatakse kutseid saatma ja
need loetakse automaatselt kätte toimetatuks. Seega järgmisel aastal on kutsealustel raskem viilida kohustustest riigi ees. Õnneks on kohustustest kõrvale hoidvaid isikuid vaid kümme protsenti kutsealustest, aga uue süsteemiga loodetakse seda numbrit veelgi vähendada. Riik kulutab palju ressurssi iga inimese leidmiseks, kes proovib teenistusest kõrvale hoida.
Vabatahtlikud ajateenistusse Umbes 34 protsenti iga aasta kutsealustest on vabatahtlikud. Vabatahtlike tulekuks on tehtud suur eeltöö, mida soodustavad riigikaitseõpetus koolides ja erinevad kampaaniad, nagu näiteks klassiga nädal aega teenistuses olla. Vabatahtlikele proovitakse vastu tulla ja saata neid nende soovitud väeosadesse. Kuid suuresti loeb ka see, milline on vabatahtlikult väkke tulija haridus ja mis kõige tähtsam, kas väeosades on kohti. Riik annab iga aasta välja teatud arvu, kuhu ja kui palju inimesi võtta saab. Õigupoolest annab selle piirarvu algul kaitsevägi, sest tema teab vajadusi ja väljaõppe võimalusi. Seejärel koostab vastava määruse juba kaitseminister ja KRA täidab seda.
Asendusteenistus Asendusteenistus on tegelikult ajateenistus teises vormis. Asendusteenistus on veidi ka tõusev trend, kuid sinna saab noormehi võtta üksnes niipalju, kui kaitseministeerium riigi kaitse-eelarvest selle teenistusliigi ülalpidamiseks raha eraldab ja kuidas on valmis teenistuskohad neid vastu võtma. Asendusteenistus on kolmes kohas: sotsiaalhoolekandeasutused ja õppeasutused erivajadustega lastele ning päästeameti komandod. Asendusteenistusse saavad kutsealused, kui nad põhjendavad KRA-le
Kindralmajor Martin Herem annab õhuväe uuele ülemale kolonel Rauno Sirkile üle õhuväe lipu vestlusel ja essees oma usulisi või kõlbelisi veendumusi. Tervisenäitajad peavad olema sama korras kui tavapärasesse ajateenistusse minejatel. Asendusteenistus pole meelakkumine, vaid
Foto: Mattias Allik
eos tekib alles siis, kui kutsealused saavad kutse teenistusse. Teatakse peamiselt seda, et sinna tuleb minna arstlikusse komisjoni ja sealt juba väeosadesse. Uurisime täpsemalt, kuidas protsess selles majas käib. Meile tegid tutvustuse KRA peadirektori asetäitja Peep Tambets, avalike suhete nõunik Anne Osvet, kaitseväekohustuslaste Tallinna osakonna juhataja Ahti Kurvits ja Tartu osakonna juhataja Merle Peedoson.
seal tuleb teha emotsionaalselt rasket tööd, mis võib kohati ajateenistusest keerulisem olla.
Foto: Karl Jakob Toplaan
S
n-srs Maria Tõkke
Vahipataljoni sõduri baaskursuse lõpetamine
4
Reede, 2. august 2019
Foto: Aivo Vahemets
GALERII
Foto: Mattias Allik
Foto: Karl Alfred Baumeister
Liitlaste sõdurid kiirpaatidel mandri poole dessanti tehes
Liitlaste sõjalaev kandmas soomustehnikat
Tema Majesteedi relvajõudude sõjakunstnik kapten James Hugh Beattie jäädvustamas Salmistu dessantõppust
Reede, 2. august 2019
5
Foto: Karl Alfred Baumeister
Rõõmsad 1. jalaväebrigaadi ajateenijad paraadil. Saksa piloodid Ämaris
Foto: Karl Alfred Baumeister
Kindralmajor Martin Herem juhtimas paraadi. Robinson 44 Ämaris õhuväe 100. aastapäevale pühendatud õhushow’l
Foto: Karl Jakob Toplaan
GALERII
Poola õhuvägi Ämaris
6
Reede, 2. august 2019
BAASKURSUS
„SBK eesmärk on teha äsja teenistusse sattunud poisist või tüdrukust sõdur.“
Teadlikult teenistusse! Loetud nädalad tagasi asus aega teenima ligi 2000 värsket ajateenijat, kellest paljusid vaevab kahtlemata sama küsimus „Mida ma kaitseväkke jõudnuna tegema hakkan?“. divusastmega. Üks on aga teil kõigil ühine – olete sattunud täiesti uude ja paljuski teie kontrolli alt väljaspool olevasse keskkonda. Teil kõigil on ees 11 kuud elamusi, mida kuskilt mujalt pole võimalik saada. Need elamused võivad vahel olla ebamugavad, lausa hirmutavad, kuid samavõrd kindlalt tuleb hetki, mida hiljem jääte taga igatsema. Kaitseväes avastate endas senitundmatuid tundeid, saate proovile panna oma iseloomu ja väärtushinnangud. Selle kaudu arenete tohutul määral ka inimesena.
saliselt võib sellele vastuse leida viimasest kõigile vastsetele ajateenijatele koju saadetud Sõdurilehe erinumbrist. Kuna aga too tutvustab pigem ülevaatlikult elu ajateenistuses, on paslik eraldiseisvalt ja täpsemalt kirjeldada teenistuse algust. Uuele ajateenijale vast olulisim teadmine on, et tema teenistuse esimesed seitse nädalat täidab sõduri baaskursus (SBK), mis paljude jaoks jääbki teenistuse kõige intensiivsemaks perioodiks. Lihtsustatult on SBK eesmärk teha äsja teenistusse sattunud poisist või tüdrukust sõdur. Tegemist on intensiivse õppeperioodiga, mille jooksul luuakse ajateenijale selge arusaam kaitseväe olemusest ja teenistuses edukalt hakkamasaamisest. Talle tehakse selgeks põhilised sõdurioskused, milleks on tulirelva käsitlemine, esmaabi andmine, maastikul toimetulek ja orienteerumine ning raadioside kasutamine. Arendatakse õppuri vastupidavust ja ellujäämisoskusi, millega kahtlemata arenevad ka tema mõtlemine ja väärtushinnangud. Foto: kaitsevägi
Just baaskursuste ajal luuakse teenistuses esimesed ja tihtipeale püsivaimad sõprussuhted.
Valmis peab olema raskusteks Kindlasti on paljud teenistusse asujad kuulnud juba sõprade või sugulaste lugusid kaitseväe metsalaagritest, rännakutest ja muusugustest füüsilistest pingutustest. Heal juhul olete kuulnud nende võludest, kuid osanud heade sõprade toel valmistuda ka valudeks. Ühelt poolt annavad säärased harjutused ajateenijale oskused ja vastupidavuse metsas ellujäämiseks ning nende läbielamine tõstab usku iseenda suutlikusse.
Kaitseväes avastate endas senitundmatuid tundeid, saate proovile panna oma iseloomu ja väärtushinnangud. Teisalt ootavad SBK läbijaid ees mitmed jalgsirännakud varustuses, mis olenevalt raskustasemest võib küündida 40-50 kiloni. Baasväljaõppe jooksul võib oodata mitut sellist mõnekilomeetrist „jalutuskäiku“, mille eesmärk on valmistada teid ette SBK suureks vastupidavuskulminatsiooniks – lõpurännakuks.
Ajateenija metsalaagris Pole mingi saladus, et tegemist on füüsiliselt koormava ettevõtmisega, mille lõpuks võib nii mõnigi koht tunda anda. Seega tuleks rännakuks varuda plaastreid, hügieenilappe, varusokke, glükoositablette ja muud säärast. Juba ennetavalt võiks plaasterdada kohad, mis eelnevatel rännakutel on kippunud hõõruma. Kohad, kuhu rakmed liialt suruvad, võib katta ka sidemete või pehmete padjakestega. Magus aitab rännaku madalpunktides, kus motivatsiooni enam üldse pole, energiat taastada. Mitmeski mõttes on lõpurännak eneseületus. Rännaku kestel võib küll füüsiliselt ja vaimselt raske olla, kuid selle läbinuna tunnevad noored sõdurid üldiselt uhkust saavutatu üle. Kindlasti on see üks neid kogemusi ajateenistuses, millest veel kaua sõpradele ja sugulastele pajatatakse ning mida teiste SBK läbinutega muljetatakse. Mis ei tapa, teeb tugevaks!
Igavus ei tapa Lisaks puhtale ellujäämis– ja vastupidamistreeningule peate valmis olema, et SBK ajal hakkate saatusekaaslastega istuma klassiruumis ja tegema märkmeid teoreetilistest teadmistest.
Märkmeid tasub teha palju, kuna tundides õpitu kohta tulevad eksamid. Eksami tulemustest sõltub muuhulgas nädalavahetustel koju pääsemine, samuti teie teenistus pärast SBK-d. Tsiviilelust paralleele tõmmates on SBK mõnes mõttes nagu gümnaasium, mille läbimise järel tuleb valida erinevate erialakursuste (laiem ülevaade eelmainitud Sõdurilehe eriväljaandes) vahel. Lohutuseks neile, keda koolikohustus eemale tõukab, võib öelda, et ajateenistuse jooksul toimub see kõik kiirendatud kujul ega jõua seetõttu muutuda ülemäära tüütuks. Kuna SBK jooksul omandatav praktiline ja teoreetiline õpe on üsna suuremahuline, ent ajaliselt mitte väga kauakestev, hakkab aeg värske ajateenija jaoks pärast esmast sisseharjumisperioodi liikuma üsna kiirelt.
Rännaku kestel võib küll füüsiliselt ja vaimselt raske olla, kuid selle läbinuna tunnevad noored sõdurid üldiselt uhkust saavutatu üle.
KEEP CALM ja… Võtke teenistuselt viimast! Olles juulis teenistusse astunud, satute kokku lugematul hulgal erisuguste inimestega erinevatest Eesti otstest. Nad kõik on eri mõttemallide, tausta ja kindlasti ka erineva meel-
Sõduri baaskursus on kõigil ühine ja võrdlemisi sarnane. See tähendab, et SBK läbinuil tekib eriline suhe, nad kõik on läbi tulnud samadest raskustest. Just baaskursuste ajal luuakse teenistuses esimesed ja tihtipeale püsivaimad sõprussuhted. Parim soovitus aga, mida uuele ajateenijale anda võib, on hea tuju. Loomulikult ei tähenda see midagi ebainimlikku – kelleltki ei saa nõuda pidevat naerunägu ega lõpmatul arvul pähe tuubitud anekdoote, millega raskes olukorras rühmakaaslasi lõbustada. Kuid üldine positiivne hoiak, heatahtlikkus teiste suhtes ja püüd näha head ka halvas ja ebamugavas teeb eesootava teenistuse nii teile kui ka teie kaasvõitlejatele kergemaks kui ükski teine abinõu.
Foto: kaitsevägi
O
mdr Miikael Raun
Värsked ajateenijad laskeharjutusel
7
Reede, 2. august 2019
BAASKURSUS
„Nooremseersant läheb au ja uhkusega tagasi oma väeossa ning ootab alluvaid, et neile oma oskusi edasi anda ja kasvatada riigi jaoks parimad võitlejad.“
EI JÕUDNUD, TEEB UUESTI! Tavalises reakoosseisus näeme kõige rohkem ülemustest nooremallohvitsere ehk seersante. n-srs Maria Tõkke NAK-i. Kursus on jaotatud kaheks osaks. Noorem allohvitseri baaskursus (NABK) ja erialakursus (NAEK), kokku 12 nädalat usinat õppimist.
Stressirikkaid, unetuid ja Seersant on füüsiliselt raskeid nädalaid luupainaja, kes hiljem lõppeb NABK. loeb igat meie Kuue nädala jooksul on tulevased hingetõmmet, Esimestel NABK-i nädalatel seersandid õppinud käske kirjutama, märkab ka kõige pannakse õppurid rünnakuid ja varitsusi tegema, häälepaelu kasutama ja kõige tähtsam – on väiksemat detaili, proovile metsalaagriga. õppinud tundma iseennast. Erialamis on valesti. Alustatakse sõduri „lemmiku“ asja kursusel on eri suunad, kuhu õppurid
S
eersant paneb kasvatamatuid poisse hästi käituma ning tema hääl on kosta igasse pataljoni nurka. Kes on tegelikult seersant? Kas peab olema seersant enda loomuses või saab seda kuskilt õppida?
Foto: Mattial Allik
Nooremallohvitseriks saavad õppida jaanuari- ja juulikutse ajateenijad. Teenistusse tulles on vaja läbida sõduri baaskursus. Kursus kestab 7 nädalat ning selle aja jooksul peab tõestama oma pädevust, nutikust ja toimetulekut pingeolukordades. Pärast baasõpet valitakse kõige paremad välja ning nemad pääsevad nooremall- ohvitseri kursusele ehk
Foto: Karl Jakob Toplaan
Nooremseersandi pagun
Viru pataljoni baaskursuse lõpetamine
ehk rännakuga. Õppurid teevad endale selgeks, kuidas oma üksusi liigutada punktist A punkti B. Õpivad seda, kuidas üksust rännakuks ette valmistada, millised meetodid on kõige paremad liikumiseks, millal pause teha ja mida teha tulekontakti korral. Rännaku lõpus algab tavaline rutiin, kus õppurid luuravad välja koha, kuhu laager püsti panna, et ise jääks varjatuks, aga vastane oleks hästi nähtav. Pärast väsitavat metsalaagrit lõpuks kasarmusse jõudes peavad tublid võitlejad leidma endas motivatsiooni, et oma kõige „kallima neiu“ Galil AR-i eest hoolitseda õli ja lapiga, mitte asjad nurka visata ja põõnama minna. Kõige pealt tuleb hooldada rühma ja enda varustust ning alles siis võib kuuma duši peale mõelda.
Õppuri jaoks tähendab see seda, et kasarmu voodi, mis enne ei tundunud nii hea, on nüüdseks paradiis. Uuel nädalal ärgates on väike lootus, et ehk on metsalaagritega mõneks ajaks ühel pool, aga rühmaülem tuleb suure pärase uudisega, et kõik järgnevad NAK-i baaskursuse nädalad veedame taas metsas. Igal nädalal õpitakse erinevaid asju, mis harjutatakse kohe metsas läbi. Unele võib öelda nägemist ja kokku koguda energiat ning jõudu, et üle elada NABK. Pärast mõnda metsalaagrit tuleb õppuritele meenutada, mis on distsipliin ja miks on see oluline. Ülematel on varuks magusad ülesanded õppurite uneajast. Nad peavad võitlejatele selgeks tegema, et nemad ise peavad olema alati eeskujulikud ja distsipliin peab olema tugev. Tulevased seersandid ei saa nõuda alluvatelt sellist käitumist, mis pole neile endile omane. Ülesanded võivad kõrvaltvaatajale kohati totrad tunduda, aga õppurid saavad väga kiirelt aru, kuidas käituda.
saavad minna. Valida saab meditsiini, side, tulejuhtimise, pioneeri või jalaväe vahel. Jaanuarikutse ajateenijatel on kavas sõjapedagoogika, sest nemad õpetavad välja juulis baaskursusele tulevaid sõdureid.
NAEK-i nädal algab klassiruumis, mis on õppuri jaoks ebatavaline. Tema jaoks on tavakeskkond mets, mitte klassiruum. Viimased kuus nädalat on tihedalt sisustatud tundidega. Õpitakse relvastust, tulevased jaoülemad õpivad tunde andma ning keskendutakse oma erialale. Viimasel NAK-i nädalal peavad õppurid sooritama testid, mis tõestavad, et nad on omandanud teatud oskused, mida tulevikus kasutada. Viimane proovikivi on NAK-i rännak. Rännaku pikkus on keskmiselt sada kilomeetrit. Õppurid jaotatakse jagudeks (7–9-liikmeline meeskond), kes võistlevad omavahel. Teatud vahemaa tagant tuleb täita ülesandeid. Need jagunevad kolme gruppi: nuputamine, meeskonnatöö ja jõud. Rännakul õpivad võitlejad hindama meeskonnatööd, enda ja teiste motiveerimist, orienteerumist ning kõige tähtsamat – enesedistsipliini. Raske rännaku lõpus ristitakse õppurid ametlikult nooremallohvitserideks. See on uhke tseremoonia, kus antakse vanne ning ülendatakse seersandiks. Pataljoni ülem surub kätt ja pistab rinda kahe triibuga paguni. Nüüdseks nooremseersant läheb au ja uhkusega tagasi oma väeossa ning ootab alluvaid, et neile oma oskusi edasi anda ja kasvatada riigi jaoks parimad võitlejad.
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS.
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
8
Reede, 2. august 2019
NAER JÄTTA!
SÕDURIHOROSKOOP Jäär
Jäär jääb öörahu ajal laulmisega vahele ja veedab järgmised õhtud öörahu ajast kompaniid mopitades… ja lauldes.
Sõnn
Reamees, mähise asemel eelistaksite kamandaja rolli. Aeg– ajalt peeglisse vaadates kujutate end ette juba veebli või – miks ka mitte – kindralina.
Kaksikud
Et võita, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes ja temaga võetakse ühendust.
Skorpion
Proovige hoida keelt hammaste taga, sest vastasel juhul saab tung öelda oma ülemale midagi liigselt vürtsikat teist taaskord võitu.
Ambur
Õhtused rivistused venivad muudkui pikemaks ja pikemaks, aga see annabki teile rohkem aega oma voodirežiimil privaataega nautida.
Ambur kipub õppetöö ajal liigselt mõtlema oma kallimast, keda väga vabalt ei pruugi olemaski olla.
Vähk
Kaljukits kuulutatakse rühma parimaks mopitajaks, kui tema oskused jäävad silma rühmaülemale. Uhke kaljukits teavitab peret oma saavutusest.
Lõvid
Muretu iseloom toob veevalajale palju sõpru, kuid ärritab mitmeid kaasvõitlejaid, kes ei mõista, kuidas ta enda elu raskust ei näe.
Teid valitsevad segased tunded – kõik see teenistuses toimuv on ilgelt põnev, samas tahaks juba tagasi koju ja sõprade juurde.
LOOSIME AUHINDU!
Kaalud
Metsalaagris selguvad teie tõelised anded, avaldate soovi metsa jäädagi.
Olete võitmas ülemate poolehoidu, kuid ettevaatust, liigne enesekindlus võib viia selle kiire kadumiseni.
Neitsi
Ebapädevad kaasvõitlejad ajavad teid viimasel ajal eriti närvi, peate varuma kannatust!
Kaljukits
Veevalajad
Kalad
Kalad satuvad sööklajärjekorras eksistentsiaalsesse kriisi, kaksikud kasutavad võimalust ja panevad pihta ta jäätise.