03.10.2018 by Sõdurileht

SODURILEHT ˜ IED-de kahjutuks tegemise õpe nüüd ka ajateenijatel

Intervjuu: naiselik eeskuju riigikaitses

Kuidas saada ajateenistuses snaipriks?

LK 3

LK 5

LK 6

Mere-siil näitas okaste teravust merel 16. september oli mereväe jaoks oluline päev, kuna algas reservõppekogunemine Mere-siil, mida võib oma mahu poolest pidada viimase 25 aasta suurimaks. n-srs Ergo Trepp

egemist oli reservõppekogune misega, kuid see hõlmas ka riigi struktuure, kellega pidi mere vägi operatsioonide läbiviimi seks pidevalt koostööd tegema. Õppekogunemisel osalesid lisaks

reservväelastele ka politsei ja piirival veamet, veeteede amet, riigikantselei, mereväe ajateenijad ning tegevväelased ja kaitseliidu meredivisjon. Osales ligi 200 teenistujat. Sellise suuremahulise õppekogunemise üks põhieesmärki dest oli harjutada koostööd laiapindse riigikaitse osapooltega. Selleks tuletati

meelde põhimõtteid relvade käsitsemi sest, esmaabist ning üksuste juhtimi sest. Harjutati avariitõrjet, sadama ja laevakaitset ning miinitõrjet. Õppekogunemise esimese nädala jooksul tegeleti miinisadamas reserv väelaste mälu värskendamisega ning nende teadmised pandi proovile prak

tiliste harjutustega. Pärast seda kandus Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasu tuste matkekeskuses põhirõhk mereo peratsioonide juhtimisele keskendu vale treeningule, kus staabiüksustega harjutati kriisi ja sõjaaegseid protse duure, tehes seejuures koostööd erine vate ametkondadega.

Meresiil lõppes 27. septemb ril ning ligi kahenädalase õppe kogunemise käigus hinnati mere väe lahinguvalmiduse saavutamist lahinguvalmiduse kava rakendamise, sisejulgeoleku, objektikaitse ning operatsiooniplaanidega.

LOE LÄHEMALT LK 2

Foto: rms Egert Kruberg

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

ISSN 1736-3411

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

Naiste toel suuremaks n-srs Silver Tabo

ügis on kätte jõudnud ning üle aastate Eestimaad puu dutanud erakordne suvesoe on jäänud selleks korraks selja taha. Ajateenijate väljaõpe jätkub ilmast hoolimata aga täie hooga ning jõuab peagi haripunkti. Kui teenistust läbivad parasjagu nii jaa nuari kui ka juulikutse ajateenijad, siis juba oktoobri alguses lisandub väeosadesse kokku enam kui 1100 värsket kutsealust. Seega on kaitseväes kuni det sembri alguseni, mil jaanuarikutse võitlejad reservi määratakse, kor raga väljaõppega seotud ligi 3300 ajateenijat. Ees ootab tihe väljaõppe periood, millest võtab aastaaastalt osa aina enam ajateenistusse asu vaid noori. Kaitseministeerium plaanib tulevikus suurendada aja teenistusse asunute arvu senise 3200 asemel 4000 sõdurini. Üheks selle arvu suurenda mise meetmeks on naiste hulgas ajateenistuse vastu huvi tõstmine. Näiteks said kogu augustikuu vältel naised meelepärases väe osas veeta 12–24 tundi ajateenijate töövarjudena. Oma silm on ikka kuningas ning sellistel üritustel osalemine annab hea ülevaate, mis ja kuidas kaitseväes toimub. Kui ajateenistusse asub rohkem neiusid, siis püsib väljaõppe ajal ka meesterahvaste motivatsioon kõrgem. Käesolevas Sõdurilehes portreteerime üht naisriigikaitsjat, kelle sõnul muutuvad mehed naiste juuresolekul alfaisasteks. Ta tõi välja seiga enda ajateenistusest, kus hommikuvõimlemisel viilisid mõned unised meessõdurid käte kõverduste tegemisest, kuid õhtuti olid kõik koridori peal toeng lamangus äksi täis. See kentsakas näide võib tunduda tühine, kuid tegelikult mängivad naised suurt rolli meie riigikaitse rikastamisel. Olgu see siis taolisel moel teiste motiveerimise või tegeliku oma panuse kaudu.

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

80 000

UUDISED

Merevägi seilab selgel arengu kursil Septembri teises pooles toimunud mereväe seni suurim reservõppekogunemine näitas mere kaitsjate meisterlikkust ja koostöö oskust laiapõhjalise riigikaitse osapooltega. Merevägi liigub arengu tuultes ning üheks arengu mõõdupuuks oli Mere-siilil esmakordne laevakaitsjateks koolitatud reservistide testimine. n-srs Ergo Trepp

meres ei pruugi vastast panna oma marsruuti muutma ning nendega kokkupuutumise tõenäosus on hoopis väiksem. Põhilised fookuskohad miini tõrjeoperatsioonidel on tiheda liiklu sega laevateed ning kalastuskohad, et minimaliseerida ohtu, mida nad võivad tavainimesele rahuajal osutada.

eresiil oli esimene õppe kogunemine, millest võtsid osa mereväes laevakaitsekursuse läbinud reservväelased. Laevakaitse baaskursust on mereväes ajateenijatele korraldatud vaid viimasel kolmel aastal. Meresiil oli esimene proovikivi, mis näitas, kuidas saadakse laevakaitsega hakkama ka pärast mõningat teenis tusest eemal viibitud aastat. Õppekogunemisele saabunud reserv väelaste seas oli lisaks laevakaitse kursuse läbinutele ning laevakaitse missioonidel osalenutele ka neid, kes ei olnud laevakaitse teemadega nii põh jalikult kokku puutunud. Neid aidati järele kiire teooriaõppega. Meresiili viiendal päeval tehti õpitu kohta praktiline sooritus. „Harjutus näitab, milline oleks tulemus, kui koo litada reservväelasi kriisiolukorras välja nii, et selle jaoks on antud maksimaal selt viis päeva. Selle aja jooksul tuleb üksus viia sellisele tasemele, mis osutaks vastasele piisavalt vastupanu,“ selgitas üks laevakaitsekursuse läbiviijatest kaptenmajor Rait Luks. Harjutus kujutas endast olukorda, kus sõdurid liikusid sadamast kiir paatidega laevale ning tutvusid ümb ritseva olukorraga. Mehed sätiti laevale nii, et säiliks olukorrateadlikkus ning oleks võimalik näha enda ümber merel toimuvat. Kui eemal märgati mingit lii kumist, hoiti sellel silma peal. Vastast kujutas sõjalaevastikule lähe nev kiirpaat. Kui alus sisenes ohutsooni, hoiatati valjuhäälditest, et ta sealt vii vitamatult lahkuks. Kui aga vastase käitumine ei muutunud ja ta endiselt laeva poole läheneda püüdis, võeti teda kui potentsiaalset kurjategijat ning avati tuli. Selliste olukordade puhul on õige aegne reageerimine väga oluline, kuna tihtipeale ei pruugigi seal olla vastaseid, kes avavad su pihta tule. Väga levinud on ka olukorrad, kus saadetaksegi laeva poole paadid, mis on täis lõhkeainet ning liialt lähedale jõudes hävitavad kogu laeva ning sellel viibijad. „See laevakaitsegrupp harjutas üldse esimest korda meeskonnana kokku ja lõpptulemus oli väga hea! Eesmärk sai täidetud ning mehed olid ise ka oma sooritusega rahul,“ kommenteeris Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Silver Tabo Küljendaja: rms Toomas Liik Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Ajateenistus mereväes

Foto: rms Egert Kruberg

JUHTKIRI

hävitamata meremiini võib siiani peituda Läänemere sügavustes.

Mere-siilil osalesid laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. kaptenmajor Luks. Reservväelaste seas olid emotsioonid kõrgel. Viis aastat tagasi ajateenistuse läbinud vanemmadrus Nikita Bakonin ütles: „On olnud väga huvitav ja tunne on uhke! Olen uhke, et ma saan seda teha ja oskan seda teha.“

Miinitõrje merel Merevägi arendab end ka teistel olulistel õppustel. Lisaks septembris korraldatud Meresiilile võetakse iga aasta osa ka suurest miinitõrjeõppusest Open Spirit. Balti riikide korraldatav õppus on üks suurtest koostööharjutustest, kus on samaaegselt võimalik anda nii panus meie vete ohutumaks muutmisel kui ka oskuste arendamisel ja praktiseeri misel miinitõrje valdkonnas. Viimati – 2018. aasta maikuus – toimus see Eesti eestvedamisel. Läänemeres maailmasõdade aegsete miinide demineerimine on mereväe rahuaja suurim ülesanne. Eesti mere vägi kuulub NATO 1. alalisse miinitõrje üksusesse. See tähendab, et igal aastal annavad mereväkke kuuluvad kaitse väelased oma panuse vähemalt nelja kuu pikkusel miinitõrjeoperatsioonil. Miinitõrje olulisusest mereväes annab aimu ka asjaolu, et neljast mere väes aktiivselt kasutuses olevast laevast on kolm just miinijahtijad. Nendeks on EML Admiral Cowan, EML Sakala ja Toimetajad: n-srs Silver Tabo n-srs Ergo Trepp rms Martin Laidla

EML Ugandi. Lisaks nendele on mere väel ka toetuslaev EML Wambola. Viimatise Open Spiriti käigus kont rolliti kahe nädala jooksul ligi 300 ruut kilomeetri suurust mereala. Eduka õppuse käigus leiti Eesti merealadelt kokku ligi 90 erinevat lõhkekeha. See number annab arusaama, kui pika ajaline protsess on tegelikult meie vete puhastamine ohtlikest miinidest. Arvestades, et tõenäoliselt on veel leida kümneid tuhandeid lõhkekehasid, siis rahuaja kaitsetegevust jätkub veel aastateks. 20 aasta jooksul on leitud ning hävi tatud ligi 1200 meremiini, aga seda, kui palju neid Läänemeres tegelikult olla võib, ei saa keegi kindlalt öelda. Kõiki ei ole maailmasõdade ajal kaardistatud ning lisaks on ka riikide omavahelised keerulised suhted takistanud informat siooni jagamist. Mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska ütles kolm aastat tagasi antud intervjuus, et Läänemeres võib hävi tamata meremiine olla ligi 80 000. Vahepealse kolme aasta jooksul on see number mõnesaja miini võrra vähe nenud. Selline suurusjärk on küllaltki ehmatav, kuid samas täiesti loogiline. Sõdade ajal ei saa üksuseid mõjutada vaid paarikolme miiniga. Et mii nide paigaldamine avaldaks vastasele mingit mõju, peab neid olema suure mates hulkades. Paar üksikut miini Fotograafid: n-srs Aksel Puusepp rms Egert Kruberg

Ajateenijate jaoks on teenistus mere väes kindlasti mitmekülgne ja küllaltki erinev teistes väeosades korraldata vast väljaõppest. Teenistus kestab küll samuti 11 kuud, kuid sisu on seeeest omapärasem. Suurem osa inimestest on kuulnud ajateenistuse kogemustest oma sõpradelt, pereliikmetelt või teis telt tuttavatelt. Tõenäosus on suur, et enamik neist läbisid oma teenistuse maaväes. Lisaks üksuse juhtimisele on mereväes võimalik õppida vastutust ja orienteerumisoskusi ka laeva juhtimisel ja sellega kaasnevatel toimingutel. Ühe aasta jooksul võetakse vastu ligi 50 kutsealust. Esiteks omandatakse vahipataljonis sõduri baasoskused ning sellele järgneb mereväele spetsiifi line madruse baaskursus, mille lõpufaasis läbitakse ka sõdureid proovile panev lõpuharjutus. Harjutusel hüppavad ajateenijad laeva tekilt merre ning ujuvad sealt parveni, kus nad veedavad oma järg mised 24 tundi. „Ega ta meeldiv ei ole. Seal märgade riietega loksumine paneb nii mõnegi sõduri vaimselt proovile,“ ütles kaptenmajor Rait Luks. Pärast baaskursuse edukat läbimist alustavad nad oma teenistust mereväe laevadel, kus igalühel neist on oma vas tutusrikas ülesanne. Mereväel on oluline roll meie riigi julgeoleku tagamisel. Kiiresti areneva mereriigina on ka merd kaitsvate jõudude areng nähtav. Seda ilmestab äsjane edukas Meresiil ja igaaastane Open Spirit ning mereväelaste kõrge motivatsioon oma tegevuse juures. Kui reservväelased Meresiili raames mereväebaasi jõudsid ja aastaid hiljem selle üldist eluolu nägid, üllatusid nad positiivselt. Olmetingimused on muu tunud paremuse poole ning õhus on plaane ka järgmisteks uuendusteks. Eesti kaitsevägi on kogumas merel üha rohkem väge! Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

UUDISED

„See kõik, mis keskpolügoonil toimub, ei saa tervikuna mujal Eestis toimuda.” - keskpolügooni ülem leitnant Silver Koit

Ajateenijatest sirguvad demineerijad Pioneeripataljonis on hakatud õpetama isetehtud lõhkeseadeldiste kahjutuks tegemist, mis on vastus nende kasutuse tõusule maailmas. Uue väljaõppe eest seisab demineerimiskeskus. Eestis on verd tarretava demineeri mistöö ja pommiähvardustega tegele mise oskused olemas nii päästeametil kui ka kaitseväe demineerimiskes kusel. Viimane neist on väike, kuid muljetavaldava kogemuste pagasiga üksus, kellel on tõenäoliselt kamba peale kõige raudsemad närvid, mida kaitseväest leida võib. Demineerimiskeskus tegeleb pea miselt lõhkekehade kahjutuks tegemi sega nii Eestis kui ka välismaal erineva tel missioonidel. Kodumaal tähendab see peamiselt kaitseväe treeningaladelt leitud lõhkekehade kahjutuks tegemist või maha kantud moona ohutut hävita mist. Selleks paigutavad demineerijad lahingumoona kõrvale lõhkeaine ning lasevad niimoodi kogu kupatuse kont rollitud keskkonnas õhku. „Kõige suuremad lõhkamised puu dutavad just mahakantud moonaga tegelemist. Siis kasutatakse kuni 300 kilo lõhkeainet. Nii suur kogus on lubatud vaid Sirgala harjutusväljal ja selliste lõhkamistega on kaugelt lausa lööklaine liikumist näha!“ kirjeldas demineerimiskeskuse ülem kapten Karmo Saar nende ohtlikku tööd.

Ajateenijate uus väljaõpe Kapten Karmo Saare eest vedamisel on üha enam hakatud panustama sel lesse, et ka ajateenijatest häid demi neerijaid koolitada. Tiitli järgi pio neerdemineerijaid õpetatakse välja 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis oktoobrikutse ajateenijatest. „Pioneerdemineerija nimi tuleb sellest, et varem õpetasime deminee rimist, keskendudes vaid konventsio naalsetele lõhkekehadele, kuid täna on näha, et vastaste tegevuses on just eriti isetehtud lõhkeseadmete kasutus oluli selt suurenenud. Seetõttu oleme nüüd hakanud ka nende kahjutuks tegemist õpetama,“ selgitas kapten Saar uuene nud õppe tagamaid. Demineerimise kursus on inten siivne ning kestab kolm nädalat. Esmalt saadakse põhjalik ülevaade vastase lahingumoonast, isetehtud lõhkekehadest ja demineerimisest. Teisel nädalal õpitakse demineerimist imitatsioonivahenditega ning kolman dal järgneb juba praktika reaalsete lõhkekehade ja ainetega. „Praegu oleme korraldanud ühe sel lise kursuse ja ajateenijate tagasiside on olnud väga positiivne, sest nad saavad palju reaalseid lõhkamisi harjutada,“

Foto: rms Martin Laidla

rms Martin Laidla

Demineerijad valgus- ja suitsugranaate lõhkamas. vahendas kapten Saar esimese kursuse tagasisidet.

Tõenäoliselt kõige ohtlikum töö Mõeldes sammu peale, mida selliste oskustega ajateenija tegevteenistusse demineerijaks minnes astuda saaks, on arenguruumi ja lisapõnevust palju. „Võrreldes ajateenijaid ja meie keskuse demineerijaid, on esimestel pädevus demineerimistöödes oluliselt piiratum. Nad ei kogu asitõendeid ja ei deakti veeri seadeldisi, vaid nende asi on

lihtsalt ette antud seade ära hävitada. Samuti ei kasuta nad erivarustust, vaid tegutsevad tavalise pioneerijao varus tusega,“ selgitas kapten Karmo Saar. Kõvema kaliibriga harjutusi tegid tegevteenistujad äsja septembrikuus nädalases demineerimislaagris Sirga las. Et teistel elu ohutum oleks, aren davad demineerimiskeskuse ässad end pidevalt kas taoliste harjutuste abil või reaalsete olukordade lahendamisega. Sirgalas toimunud harjutustel kasu tati näiteks ultraheliseadmeid, pandi end proovile 55 kilo kaaluvas pommi ülikonnas, arendati veerand miljonit

eurot maksva pommiroboti käsitsemist ja harjutati isetehtud lõhkekehade kah jutuks tegemist. „Väidan, et see töö, milleks siin har jutatakse, on tõenäoliselt üks ohtliku maid töid kaitseväes. Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil olles võib juh tuda nii, et demineerija peab iseteh tud lõhkekeha vaikselt oma näo ees maa seest välja puhastama. Ja kunagi ei või kindel olla, mis järgmisel hetkel juhtuda võib,“ kirjeldas kapten Karmo Saar nende tööd. Selliste ohtudega peab alates oktoobri teisest poolest hakkama taaskord rinda pistma Eestist Põh jaAfganistani missioonile siirduv kolmeliikmeline demineerimismees kond. Nende eesmärgiks saab olema liitlaste laagri turvalisuse tagamine ja lõhkekehade kahjutuks tegemine. Neil meestel on juba aukartustära tav kogemuste pagas kaasa võtta. Mees konna ülem läheb näiteks kaheksan dat korda kaugele maale liitlasvägede juurde seda hindamatu väärtusega tööd tegema. Kogenud veebel (nimi ei kuulu avalikustamisele – toim.) sõnas seda eluohtlikku tööd kommenteeri des lihtsalt: „Töö on töö, eks sellega harjub ära“.

EESTI SUURIMA VÄLJAÕPPEALA TUNDMATU OLEMUS Kaitseväe suurimal harjutusalal, keskpolügoonil, käib elu täie hooga. Hiljuti avati seal keskkonnasõbralik tankide pesula, mis oli järjekordseks suureks sammuks ala taristu arengus.

eskkonnasõbralik on uus pesula just seetõttu, et vesi, mida seal kasutatakse on tänu kõrval asuvatele tiikidele korduvkasutatav ning selle töötlemist jälgitakse hoo likalt. Logistiline väärtus, mis kesk polügoon endale juurde sai, on aga kõigest üks väike osa selle igapäevasest funktsioonist. Kaitseväe keskpolügoon on eelkõige mõeldud selleks, et kaitseväelased saak sid seal oma sõjaväelisi oskusi arendada ning harjutada. Seda koos Soodla terri tooriumiga ligi 18 000 hektari suurusel alal, mis on umbes 6 korda suurem, kui on teised Eesti suuremad harjutusalad Sirgala ja Nursipalu. Ajateenijate jaoks seostuvad kesk polügooniga peamiselt mõisted nagu laskeharjutused ja metsalaagrid, kuid samuti käivad seal oma oskusi arenda mas tegevteenistuses teenivad sõdurid. Selliseid harjutusi on mitmeid. Näiteks

viiakse seal läbi õppuseid, kus prakti seeritakse isetehtud lõhkekehade ohutut leidmist ja nende kahjutuks tegemist. 2019. aastal avaneb kasutamiseks ka harjutusväljale rajatud linnalahingu ala, kus saab olema võimalik liikuvate sihtmärkide abil korraldada lahing moonaga harjutusi. Samuti harjutatakse keskpolügoonil nii tankitõrje relvadega kui ka suurtükkidega laskmist.

tama ligi 1000 inimest. Sõdurid veetsid seal pea kuu aega ning said omal nahal tunda, kuidas tuleb alati olla valmis muutusteks ning nendega kohaneda.

Alustala pidevale arengule Foto: n-srs Aksel Puusepp

n-srs Ergo Trepp

Ohutus ennekõike Enda ja teiste ohutus on harjutusalal rangelt kontrollitud ja selle efektiivseks korraldamiseks töötavad harjutusalal paiknevas Läsna teeninduslinnakus asjatundlikud kaitseväelased. „See on puhas meeskonnatöö. Allüksused hoo litsevad oma üksuse ohutuse eest loo mulikult ka ise, kuid meie kontrollime seda ja vastutame ka tsiviilmaailma ning nende üksuste omavahelise ohu tuse eest,“ selgitas keskpolügooni ülem leitnant Silver Koit.

Äsja avatud tankide pesula keskpolügoonil. Kogu harjutusvälja alalt võib nädala aja jooksul läbi käia ligi 1000 kasutajat. „Alates maikuust, kui mina seda juhti nud olen, on olnud siiani vaid üks päev, kus pole olnud ühtegi kasutajat sees ja ka siis olid infrastruktuuri arendami seks ehitajad alal,“ lisas leitnant Koit. Läsna teeninduslinnakuga seotud huvitav seik möödunud kevadest oli

see, kui Tapal teenistust läbivad aja teenijad pidid oma väeosast ajutiselt kasarmute ehituse tõttu lahkuma ning seal telklaagri püsti panema ning oma väljaõpet jätkama. Suurtele üksustele on seal tagatud kõik vaja minev – ruumid WC ja pesemisvõima lusega, katusealusega välisöökla ning telkimisala, mis on võimeline mahu

Keskpolügooni võlu peitub selles, et seal on võimalik harjutada ja lasta kõiki neid relvi, mis on kaitsejõududes kasutusel. „See kõik, mis siin toimub, ei saa tervikuna mujal Eestis toimuda ning see on huvitav ka tegevväelase jaoks,“ sõnas leitnant Koit. Kui sellise võimekusega ala Eestis puuduks, peaksid paljud kursused ja õppused toimuma hoopis välismaal. See oleks raha ja ressursimahukas, aeganõudev ning arvatavasti ei saaks üksused niivõrd head väljaõpet. Seega on keskpolügoon riigi julgeoleku mõttes strateegiliselt tähtis koht. Seda, milline töö ja koordineerimine läheb sealse elu korraldamiseks, iga tavaini mene aga hoomata ei suuda.

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

Foto: rms Egert Kruberg

Foto: n-srs Aksel Puusepp

GALERII

Kaitseväe keskpolügoonil Läsna teeninduslinnakus avati keskkonnasõbralik tankide pesula.

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Eesti mereväe ja liitlasvägede ilu Tallinna miinisadamas.

Foto: rms Egert Kruberg

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste isikkoosseis alustas õppeaastat traditsiooniliselt piduliku jalututuskäiguga Tartu linnas.

Ajalooline Briti maaväe jalgpalli superkarikafinaal Tallinnas.

Scoutspataljoni võitlejad pidasid Aravete alevikus harjutusel „Valge tellis” maha adrenaliinirohke linnalahingu.

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

PERSOON

„Ajateenistus on puhtalt eneseületus – saad näha, milleks sa oled naisena võimeline.” - naisriigikaitsja Kätlin Õunapuu

Naiselik eeskuju riigikaitses 20-aastane Kätlin Õunapuu on pealtnäha nägus ja õrn neiu, kuid sisimas huvitab teda väga riigikaitse ning militaarvaldkond. Selle tõestuseks asus ta 2017. aasta juulis Viru jalaväepataljonis ajateenistusse, kuid mitmed tagasilöögid purustasid põlise tartlanna unistused. Siiski pole ta alla andnud ning jätkab püüdlemist kõrgete sihtide nimel. n-srs Silver Tabo

kindlasti maha jäänud. „Scoutspataljoni kaudu on samuti võimalik nooremall ohvitseride kursusele (NAK) või auto juhikursusele minna. Lisaks veel mit metele teistele erialadele, mis on hästi positiivne ning ilmselt motiveerib mind kõige sellega edasi tegutsema,“ tunnis tab ka naiskodukaitse liige. Kuidas on aga praeguseks lood ter visega? „Ma pole oma tervisehädast veel päris lahti saanud, sest ülekoormus annab tunda, aga nüüd olen ma juba vaimselt ka niivõrd tugev, et ei tohi igale väiksele tagasilöögile alla van duda… Tuleb pingutada – see on põhi line,“ vaatab Õunapuu sihikindlalt tulevikku.

uba põhikoolis teadis sihikindel ja julge loo peakangelane, et kunagi tuleb kindlasti ajateenistuse läbi mine ette võtta. Reaalselt jõudis see etapp kätte 2017. aasta juulikuus, kui Õunapuu oli lõpetanud Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi ning asus Jõhvi Viru jalaväepataljoni aega tee nima. „Alguses määrati mind Kuperja novi jalaväepataljoni, kuid minu jaoks oli see kodule liiga ligidal, tahtsin kau gemale,“ meenutab reamees Õunapuu, kes soovis tavapärasest elukeskkonnast eemal olla. Ehkki kaitseressursside ametile esitas Õunapuu ajateenistusse asu mise avalduse omal soovil, siis hinge põhjas oli endiselt värin sees. „Ma mõtlesin, miks ma siin olen, miks ma siia tulin…,“ tuletab ta meelde 3. juulit aastal 2017 ehk esimest päeva kaitse väes, mis oleks võinud jääda ka viima seks. „Mind hirmutas kõige rohkem varustuse tassimine, sest meile väljas tati seda laost meeletult palju. Kui ma selle varustuse lõpuks tuppa maha sain, siis ma mõtlesin, et teen kohe aval duse ning siit on minek,“ tunnistab Õunapuu. Negatiivsed tunded süvenesid veelgi, kui värskele sõdurile saabus teadmine, et samal päeval ei saabu väe ossa ühtegi teist tema rühma kuuluvat ajateenijat. „Kui minu rühma tuli üks naine veel, siis ma olin küll õnnelik,“ tõdeb Õunapuu ning lisab, et ilmselt tänu sellele said mõlemad naissõdurid motivatsioonipuhangu, et „täie hooga edasi panna“.

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Ajateenistus kui eneseületus

Ootamatu kutsehaigus Sõduri baaskursus ehk 10 nädalat pingutust jäigi aga vabatahtlikult güm naasiumis riigikaitse kursuse läbinu jaoks seekord ainsaks väljakutseks plaanitud 11 kuu pikkuse teenistus aja jooksul, sest motiveeritud vormi kandjat tabasid tervisehädad. „Tekkis

Kätlin Õunapuu on tänu ajateenistusele vaimselt tugevam ning vaatab sihikindlalt tulevikku. Siinkohal raputab ta aga iseendale tuhka pähe, kuna hoolimata kaas võitlejate abipakkumistest raskuste kandmisel pingutas ta iseseisvalt edasi, endal peas vasardades kindel siht „Mina tulin ja mina teen!“ Paraku pingutas 19-aastane neiu üle ning see

Mida rohkem naisi riigikaitsest osa võtab, seda rikkam on meie kultuur ning riigikaitse. ülekoormus ning käisin hiljem tsiviilis seetõttu päris palju arsti juures. Mulle öeldigi, et see on nii-öelda kutse haigus,“ selgitab ühena 12st naisest toona Viru jalaväepataljonis teenistust alustanud Õunapuu.

tõttu jäi läbimata ka kursuse peamine proovikivi ehk SBK lõpurännak. Olukord mõjus Õunapuule mõru pillina, mis tuli alla neelata, kuna eesmärk oli kõik 11 kuud omal nahal kogeda. Sellegipoolest mingist käega

löömisest rääkida ei saa, kuna riigi kaitse on praegu kaitseliidus töötavale tartlannale väga südamelähedane. „Ma tunnen, et ma tahan Eesti riigi jaoks midagi teha… Kui vaadata Eesti aja lugu, siis meil on ikkagi päris raske olnud ja et hoida neid väärtusi ja tra ditsioone elus, siis niimoodi saan ma sellele kaasa aidata,“ kirjeldab ta siiral toonil oma eestimeelset olemust.

Läbi raskuste tähtede poole Nii ei jäta mullu septembris reservi määratud Õunapuu jonni ning alus tab 25. septembril Tapal või Paldis kis Scoutspataljoni ühtlustuskursuse läbimist. „Eks esimestel kuudel ole näha, mis tasemel ma olen ning mis

mul meeles on. Tundub veidi hirmutav, et äkki tekib mingeid tagasilööke, sest olen kuulnud, et kuna see on ikkagi elukutselistest koosnev üksus, siis on raskusi: seal tuleb säilitada tugevat närvi ja iseloomu,“ on Õunapuu veidi ettevaatlik, kuid siiski ootusärev, kuna saab loodetavasti endaga lõpuks rahu sõlmida. „Kui mind pärast SBK-d tervise hädade tõttu reservi määrati, siis mulle ei andnud süda rahu ning olin üsna pet tunud endas,“ tunnistab ta, et hakkas kohe pärast SBK-d otsima võimalusi, kuidas Scoutspataljoniga liituda. Kõige pealt võttis Õunapuu arstide soovitusel tervise huvides aja maha ning jõudis ühtlasi järelduseni, et SBK oli oma ette kogemus ning rongist pole ta veel

Aga sellega Õunapuu riigi kaitselised unistused ei piirdu. Kui Scoutspataljonis sooviks ta läbida meditsiini NAKi ja kuuluda tagala meditsiini koosseisu, siis lisaks on tal ka missioonik irg hinges. „Vähe malt ühel tahaks ära käia,“ räägib ta õhinal. Samas näeb ta ennast tulevi kus töötamas siiski rühmaülemana ehk praeguse seisuga on plaan pärast aasta jagu Scoutspataljonis teenimist liikuda kõrgemasse sõjakooli, kus omandada kolme aastaga maaväes nooremleitnandi auaste. Enda eeskujul loodab Õunapuu, et naiste osakaal riigikaitses aina tõuseb. „Mul on päris palju sõbrannasid, kes on mõelnud, et tahaks ajateenistusse minna. Ma julgustan naistel võtma osa sellistest üritustest nagu näiteks töövarjupäevad, sest siis saab kindlasti hea pildi ette, mis ja kuidas toimub,“ viitab Õunapuu augustikuus kõikides Eesti väeosades korraldatud kaitse ministeeriumi kampaaniale, kus naised said olla ajateenijate töövarjuks. „Eelkõige on ajateenistus hea, kuna see on puhtalt eneseületus – saad näha, milleks sa oled naisena võimeline,“ innustab ta. „Mida rohkem naisi riigi kaitsest osa võtab, seda rikkam on meie kultuur ning riigikaitse, sest naised pole vaid need, kes peaksid istuma kodus kulbiga köögis,“ lisab Õunapuu. „Põhiline ongi see, et mitte anda alla esimestele raskustele, nagu mina seda tegin, ning kui juhtubki midagi, siis on tegelikult väga palju võimalusi, kuidas riigikaitsega ennast siduda. Eesti riiki saab kaitsta ka vabatahtlikult erine vate organisatsioonide kaudu,“ annab ta nõu.

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

2000-3000

meetri vahele jäävad tänapäeva maailmas snaiprite pikimad edukad lasud.

REPORTAAZ

Kuidas saada snaipriks? Sajab lund, jäidet ja vihma. Oled taktikalisel positsioonil, kus on vaja märkamatult olla 72 tundi. Igal hetkel peab olema valmis kilomeetri kauguselt vastast mõjutama. Näpistava külmaga oled ainsaks lohutuseks kirjutanud paberile „lõke“. See on kõigest üks pusletükk ajateenijatest snaiprite eluolust. rms Martin Laidla

Kes on snaiper, kes on täpsuslaskur? Nooremveebel Rauno Lihtsa sõnul on täpsuslaskuri ja snaipri vahe suur. Täp suslaskur on kaitseväes ja kaitseliidus olemas iga jao koosseisus. Need on sõdurid, kellel on optilise vahendiga relv, millega ta suudab vastast teatud distantsilt hävitada. „Me oleme sead nud selleks vahemaaks 500 meetrit, kust täpsuslaskur peab varjatud posit sioonil olles suutma vastast 1-2 lasuga hävitada,“ täpsustas nooremveebel Lihtsa. Täpsuslaskur oskab ülejäänud jaost paremini rakendada ballistika oma dusi, end maskeerida ja seda ka jaole õpetada. Optikaga töötades peaks ta

Foto: Eesti kaitsevägi

es meist ei oleks kunagi mõelnud „ohh, kui äge oleks olla snai per“? Olgu see siis Call of Duty’t vms märuli mängu mängides, mõnd sõjafilmi vaadates või ajateenistusse tulles – üksinda kusagilt kaugelt vinge optikaga relvast laskmine ja seejuures ülekaalukale vastasele tabamatuks jäämine on paljude jaoks omamoodi müstiline ja ihaldusväärne. Mida me, ajateenijad, aga snaiprite kohta õieti teame? On nad samad, mis igas jaos täpsuslaskurid? Kui kaugelt nad hirmu suudavad külvata ja kas nad ongi täitsa üksi püssiga kaugel põõsas? Kus ja kuidas võiks ajateenistuse jook sul snaipriks saada? Seda tundmatut snaiprite maailma aitab meil avada välismissioonide kogemustega nooremveebel Rauno Lihtsa, kes kasvatab Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijatest väärt snaipreid.

Ajateenijast snaiper varjatud positsioonil. erinevates olukordades suutma vastase kaugust mõõta ja seda ülemale edas tada, kes saab selle info põhjal lahingu plaanides korrektuure teha. Snaipri töö ja oskused tunduvad eelkirjeldatuga justkui sarnased, kuid on tegelikult mitu kraadi kangemad. „Snaiprid on erialaspetsialistid, mis tähendab põhjalikumat väljaõpet mai nitud aspektides. Taktikalise poole pealt on nad iseseisvamad ja üks hea snaiper peab olema väga hea jala väelane, lausa kaks korda parem kui teised jalaväelased,“ tõi nooremveebel Lihtsa peamised erinevused välja. Vastupidiselt levinud arvamusele ei tähenda suurem iseseisvus aga seda, et snaiprid ootavad üksinda kusagil põõsas. Nad tegutsevad väikeste mees kondadena, minimaalselt kahekesi. Kaugused, mille tagant snaiper peaks vastast mõjutama, on kaks korda suuremad kui täpsuslaskuril. Kui maa

ilmas on tegelikult olemas snaiprite relvi, mis lasevad kolme kilomeetri peale, siis enamasti jäävad pikimad lasud tänapäeval 2000-3000 meetri vahele. Kuperjanovis on pandud aja teenijatest snaipritele eesmärgiks, et nad peaks suutma vastast mõjutada ühe kilomeetri kauguselt ning 800 meetri pealt kindlalt kehamassi tabama.

Peab olema erilisest puust tehtud Kuidas aga vormida ühest ajateenijast see kaks korda parem jalaväelane, kes oskaks kilomeetri kauguselt märkama tuks jäädes vastastele hirmu külvata ja segadust tekitada? Kes sobivad snaipri kandidaatideks? Selle valemi tähtsaim osa ei ole esmaklassiline laskeoskus, vaid metsik motivatsioon, mida on vaja, et tulla toime ülimalt nõudliku väljaõppega.

Eesti kaitseväes kasutusel olevad täpsusrelvad M-14 TP2

7,62x51 mm

600m

7,62x51 mm

600m

5,1 kg

Galil snaiper 6,4 kg

Graafik: rms Toomas Liik

Sako TRG-42

8,6x70 mm

1500m

5,6 kg

Hecate II 15,8 kg

12,7x99 mm

1800m Efektiivne laskekaugus Relvade kaalud toodud välja ilma sihikuta.

„Alati on huvitav vaadata, kuidas kõik arvavad, et snaipri erialale vali tuks saamisel on esmatähtis omadus laskeoskus. Kui sõdur ei oska lasta, siis mis selles halba on? Ei ole mitte midagi halba. Kui ta ei oska lasta, siis me õpe tame ta laskma! Mida me aga õpetada ei saa, on teatud iseloomuomadused,“ kommenteeris nooremveebel Lihtsa valiku kriteeriume. Et ajateenijast tuleks hea snaiper, peab tal lisaks juba mainitud suurele motivatsioonile olema siiras huvi selle valdkonna vastu. Samuti ei tohi ta karta vastutuse võtmist. „Taktikalis tes olukordades näeb snaiper vastast enne teisi ja võib juhtuda, et ta peab lasu tegema ära enne, kui ülem sellest teada saab,“ tõi nooremveebel Lihtsa ühe näite.

Väljaõpe paneb korralikult proovile Motivatsiooni on iseendas vaja leida iga päev. „Sõdur võib vaadata hommikul ärgates tunniplaani ja näha, et seal on kajastatud tegevus, kus ta peab kaheksa tundi olema lumes ja ootama vastast, kes ilmub teadmatul ajahetkel,“ tõi ta näite õppetöö nõudlikkuse kohta. Väljaõppes on palju roomamist, sest kuidas muidu jõuda märkama tult positsioonile ja sealt märkamatult ning jälgi jätmata taanduda. Samuti treenitakse maskeerimist, positsiooni valikut, maastiku lugemist ja orientee rumist, ballistiliste arvutuste tegemist ning ka kõige karmimates keskkonna tingimustes hakkama saamist. „Kõige raskemates ilmastikuoludes, kus tuli nii vihma, jäidet kui ka lund, on

üks snaiprite meeskond olnud taktika lisel positsioonil üle 72 tunni,“ avaldas nooremveebel Lihtsa ühe rekordi ning lisas: “Sellistes olukordades hakkama saamisel motiveeritakse end erinevalt – mõni mõtleb, et kusagil on kellelgi teisel veel halvem. Üks meeskond tegi huumorit ja kirjutas lihtsalt paberile „lõke“.“ Nii kaua ühel positsioonil püsimise juures on väga tähtis just see, kuhu ja kuidas see positsioon sisse võtta. Kui see osa on korralikult tehtud, on snaipril võimalik selles kohas rahuli kult olla ja tegutseda. Kui positsioon on aga halvasti sisse võetud, näiteks hästi äratuntavasse kohta, siis on hulga keerulisem, sest siis on kasvõi igat 2-sentimeetrist liigutust näha.

Viie kuuga leitakse enda sisemine snaiper Kuperjanovis algab snaiprite väljaõpe jaanuaris ning lõppeb maikuus suur õppusel Kevadtorm või Siil, kus nad rakendavad oma oskusi ja teadmisi selles valdkonnas. Ajateenijatest võe takse snaipri erialale jalaväelasi, kes on läbinud nooremallohvitseride kur suse. Konkurents on seni tihe olnud, sest huvilisi on hulganisti rohkem kui maksimaalne kursuslaste arv. Mõle mad numbrid ei kuulu aga täpsemalt avalikustamisele. Viiekuise väljaõppe kõige keerulise mad osad on kolm eksamit. Esimene neist keskendub snaipri individuaal oskustele. Seal selgub, kes võiks värs ketest snaipritest olla kõige suurema potentsiaaliga meeskondade juhid. Teine eksam keskendub juba mees kondliku töö oskustele, teiste üksus tega kokku töötamisele. „Igal aastal on esimesel eksa mil palju läbikukkujaid, kuid see ei tähenda, et sinust ei saa snaiprit. Sul on siis tegelikult kaheksa näda lat aega veel kõvemini õppida. Teisel eksamil on läbikukkujate protsent juba 20 ringis. See tähendab seda, et mehed on kokku töötanud, ennast motiveerinud ja leidnud teistest koge nud eluk utselistest snaipritest endale mentorid. Nende tegevväelaste abil tekibki see „mina olen snaiper“ tunne ja see viibki lõpuks edule,“ kirjeldas nooremveebel Lihtsa. Ajateenijatest õpetatakse snaipreid välja lisaks Võru Kuperjanovi jala väepataljonile ka Jõhvi snaiprikoolis, mis kuulub 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni alla. Peale selle on ka kaitseliidus võimalik snaipriks saada.

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

SPORT

sportlast alustasid juulis teenistust staabi- ja sidepataljoni spordirühmas.

Ajateenistus – võimalus mitmekülgselt areneda

Kanged viievõistlejad katsusid omavahel jõudu Kaitseväe spordikalendri kõige militaarsemal spordialal ehk staabi- ja sidepataljoni spordiinstruktori Daniil Steptšenko korraldatud viie-

Aasta üheksanda kuu keskpaigas lõppes staabi- ja sidepataljoni juulikutse ajateenijatel sõduri baaskursus (SBK), mille läbisid ka 13 spordirühma kuuluvat ajateenijat. Sõdurileht lasi koos korvpallur Siim-Markus Posti, maadleja Helary Mägisalu ja saalihokimängija Tanel Kasenurmega möödunud perioodi silmade eest läbi.

võistluses võttis omavahel mõõtu üle 70 kaitseväelase. Üldvõidu teenis kaitseväe peastaapi esindanud vanemveebel Risto Randma, kellele järgnesid vanemseersant Roman Hvalõnski küberväejuhatusest ja nooremveebel Lauri Tanner Scoutspataljonist. Naistest oli parim reamees Rebecca Marie Kiibus Kalevi jalaväepataljonist. Võistkondade arvestuses teenis ülekaalukalt esikoha sõjaväepolitsei vahipataljoni esindus. Viievõistlus, milles lõi kaasa ka viis Läti osalejat, koosnes laskmisest, takistusriba läbimisest, takistusujumisest, granaadiviskest ja krossijooksust.

n-srs Silver Tabo

Kuidas erineb spordirühma ajateenija teenistus tavasõduri omast? Post: Ainult niimoodi, et hommikuti saime minna pool tundi enne äratust ehk kell 5.30 trenni ning õhtuti saime käia kolm korda nädalas kell 17–20 trennis ja siis tegime ka nädalavahe tusel trenni. Kasenurm: See oli alates kolmandast nädalast. Esimesed kaks ja pool nädalat tegime teistega koos kõik kaasa, aga alates kolmandast nädalast saime kerged privileegid.

Fotod: Erakogu, v-srs Siim Verner Teder

Kaitseväe veteran teenis kaks esikohta

Mis spordialade esindajad teie kutsel üldse spordirühma kuuluvad? P: Korvpall, käsipall, saalihoki, uju mine, maadlus, laskmine, karate ja judo.

Kui võtta möödunud periood kokku, siis mil määral võiks tulla ajateenistus spordikarjääris kasuks? K: Kui sa oled näiteks spordist tüdine nud, siis saab vast siit hea vahelduse. P: Mina sain isiklikult vana vigastuse välja ravida. Kuna eelmisel hooajal sain vigastuse, siis kaitseväes olid koormu sed väiksemad ning sain ravida, nüüd on jalg paremas seisus… Olin kolmneli nädalat omal režiimil ning tegin spetsiifilisi harjutusi, mis aitasid mul ikka lõpurännakul osaleda.

Milline emotsioon või sündmus jääb ajateenistusest enim meelde? Kõik: Eks ikka lõpurännak. Mägisalu: Öösel läbi jõe minek ja muud sellised asjad, need olid pullid…

13 juulis ajateenistust alustanud staabi- ja sidepataljoni spordirühma ajateenijat lõpetasid edukalt sõduri baaskursuse.

Millised eelised võiksid sportlastel olla ajateenituses võrreldes teiste ajateenijatega?

Kas mõnel teist on tekkinud ka mõte, et jätaks spordi sinnapaika ja asuks tegevteenistusse?

P: Meil oli kindlasti kergem harjuda kõva häälega, SBK ajal polnud kor dagi distsipliiniga probleeme võrrel des teistega, kes pole sellise elustiiliga harjunud. Samuti kindlasti füüsiline pool. M: Sportlased on harjunud olema toas, kus on palju rahvast. Võibolla enamik tänapäeva noori on harjunud üksi oma toas elama. K: Oleme harjunud kannatama.

P: Meil kolmel mitte, aga ma tean, et osad spordirühma poisid mõtlevad küll selle peale. Kindel palk ning töökoht olemas. Hea võimalus karjääriredelit üles ehitada.

Kas teid määratakse juba kahe ja poole kuu järel reservi? K: Ei, meie teenistus kestab ametlikult kaheksa kuud ehk veebruarini. Samal

ajal tegeleme oma spordiga edasi kuni veebruarini, sest Eesti põhiseaduse järgi peab kaitseväeteenistus kestma vähemalt kaheksa kuud. Selle aja jook sul me ei tohi tavatööle minna, kuid võime käia trennides, minna ülikooli või töötada treenerina.

Kuivõrd oluliseks üldse peate seda, et ajateenistus on kohustuslik? M: Ma arvan, et mittesportlaste jaoks on see vajalik. Siin saab nii distsipliini, vaimu kui ka füüsist arendada. Samuti tuleb erialane väljaõpe kasuks.

SAAME TUTTAVAKS

Kuidas mõjus ajateenistus sportlase reziimile? š M: Ega ta otseselt midagi kehvemaks ei muutnud, vähemalt maadlejate jaoks, kuna nendel on suveperiood nagunii puhkamiseks. P: Muidugi oleksin tahtnud rohkem saalis olla ning palli katsuda, kuid vähemalt sai jõusaalis käia ehk jõud ära ei kadunud. Erialatehnika vajab veidi järeleaitamist.

Rms Siim-Markus Post

... on 21-aastane korvpallur, kes mängib teist hooaega järjest Pärnu korvpalliklubi ridades. Eesti korvpalli meistriliigasse kuuluva suvepealinnaklubi koosseisus tegutseb ta mängujuhi positsioonil.

Rms Helary Mägisalu

... on 21-aastane Kreeka-Rooma maadleja, kes teenis üllatuslikult tänavu kevadel Venemaal Kaspiiskis toimunud Euroopa meistrivõistlustel kuni 55 kg kaaluvate meeste kategoorias hõbemedali.

Rms Tanel Kasenurm

... on 22-aastane ründesuunitlusega Eesti koondislasest saalihokimängija. 2017. aastal valiti ta Maarjamaa parimaks saalihokimängijaks, sama tunnustuse teenis Kasenurm ka 2015. aastal.

Rootsis toimus SMACK Swedish Paracycling Cup UCI rattavõistlus, kus käsiratturite hulgas saavutas oma võistluskategoorias kaks esikohta vanemseersant Janno Lepik. „Tulemus pole paha, kui arvestada, et olen rattasõiduga kõigest viis kuud aktiivselt tegelenud. Aga arenguruumi on veel palju ja enda arendamise nimel töö pidevalt käib,“ ütles vanemseersant Lepik. Ta võistles Rootsis 15 km eraldistardi ning 42,3 km pikkuses ühisstardiga sõidus. Võistlustel olid esindatud Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Tai, Korea, India, Venezuela ja Liibanoni ratturid.

Tegevteenistujad näitasid parimat lasketäpsust Septembri alguses toimus Võrus Tsiatsungõlmaa lasketiirus 19. Eesti Reservohvitseride Kogu laske võistlus kaitseväe juhataja karikale, mille võitis meeskondlikus arvestuses kaitseväe peastaabi võistkond. Meeskonda kuulusid major Lembit Mitt, kapten Ülar Laaneoja, kapten Silver Mäe ja leitnant Semjon Malinovski. Teise koha teenis politsei- ja piirivalveameti võistkond ning kolmanda koha Scoutspataljoni esindus. Kokku osalesid võistlusel 29 neljaliikmelist võistkonda ehk lisaks Eesti, Soome, Poola, Saksamaa, Läti ja Ukraina reservo hvitseridele kaitseväe, kaitseliidu ja politsei esindused ning Eestis teenivad Suurbritannia sõjaväelased.

Kolmapäev, 3. oktoober 2018

NAER JÄTTA! Sinu jagu on kõige halvem. Täielik mähis!

36 35

33 32

KRA

146

TUBAKATOODE

40 37

Kukkusid ARKi eksami läbi

26 26

Autojuht 25 25

45 44

35 Raske vigastus otse reservi

Ei osanud pöörduda

Lihtsalt ei viitsi enam (šlang)

...NURKJOOD MI-BEMOLL ENDINE MARGARIIN HAIGUS- VÕIMLEMIS- OBJEKTIIV RIIK ÕHULAEV EUROOPAS TEKITAJAID PEDAGOOG VÕRGULINA EDASI ÄÄRISTAV RAUDRUUN NÄPPAJA HAPNIK ANDMA NÖÖR

Joostes! MArss, MArss!

KAITSE, TAEVAS (VENE K.) EESTKOSTE NINA

PUDRU...

MIKROOBIVABA

12 12

14 15 17

Jätsid salve metsa kännule

IMESTUSHÜÜATUS

Et võita Sõdurilehe söögitermos, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.

PRAHT JOOKSMA, LIPPAMA ŠVEITSI MAAKOOD INGLISE K. EESSÕNA ...HEIN (UMBROHI)

Eelmise numbri ristsõna vastus oli „laskepesa”. Võitjaks osutus reamees Märten Kahu. Palju õnne!

Vastus: RELVAVEND

Oled hämmastav kardaan, saad kapraliks

LOOSIME AUHINDU!

KALEVIPOJA EMA

SÜLG KONTROLLMÕÕT

27 26 25

Kaevik ei tulnud välja, tee tervele jaole uus

Eksid metsas ära

Tubli! Tegid ÜFTi 300 punktile

Pannakse kartsa - jäta 2 käiku vahele

Põhikutse

ÜKS RISTIUSU JUMALA NIMETUSI KESTUS MÄNGUJÄRK KAHTLUSTUSEST VABASTAV ASJAOLU EKSITUS, EKSIMUS

Toimkond - jäta 1 käik vahele

Seersant

Antakse nooremseersandi auaste

Reserv

Jääd tegevväelaseks. Ei lõpetagi mängu

Auto rehv katki jäta 1 käik vahele

Maastikusõit

Varustus puudu jäta 1 käik vahele