Karmil Utria dessandil võidutsesid Tartu tu kaitseliitlased
3
Rühmaparameediku Rü kursuse tipphetkeks ku oli kiirabipraktika Ülem Ülemöödunud nädalal lõppes Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppeLogis keskuses 1. taseme ehk kesk rühmaparameediku erialakursus. rühm
Filmiarvustus: Osama Bin Ladeni püüdmisest rääkiv "00.30"
7
4
sõdurileht NR 23 (379) ESMASPÄEV 4. VEEBRUAR 2013 ISSN 1736-3411
FOTOD: INTERNET
uudised Balti Kaitsekolledž pürgib Põhjamaade parimaks sõjaliseks õppeasutuseks Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul on Balti Kaitsekolledž ainus Euroopa mandriosas inglise keeles staabiohvitseri haridust andev õppeasutus, mis on orienteerunud väikeriikide julgeolekuküsimustele. „Balti Kaitsekolledži eesmärgiks on saada Põhjala ja Läänemere piirkonna julgeolekuküsimustes juhtivaks keskuseks,“ ütles kaitseväe juhataja. Tema sõnul ei tohi kolledž teha nõudmistes järeleandmisi ei õppuritele ega õppejõududele. „Peame hoidma kolledži taseme sama kõrgel kui see on Ühendkuningriigi või Ameerika Ühendriikide staabikolledžites.“ SL
Järgmine laevakaitsemeeskond siirdub välismissioonile
Tiitelleht ning Eesti ja Nõukogude Venemaa esindajate allkirjad meenutavad rahvusvahelist lepingut, millega lõppes Vabadussõda.
93 aastat Tartu rahust 93 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920, sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa Tartu rahulepingu, mis lõpetas Vabadussõja ja tõi Eestile iseseisvuse.
V
aid 17 päeva pärast Esimese maailmasõja lõppu, 28. novembril 1918, tungisid 12 000 Nõukogude Venemaa sõdurit Narvas üle Eesti Vabariigi piiri. Venemaa rünnakuga oli Eesti jaoks alanud Vabadussõda, ning jõulises vähemuses olnud Eesti Vabariik pidi kaitsma oma iseseisvust tunduvalt suurema ja tugevama vastase eest. Pisut üle aasta ja ühe kuu kestnud lahingud lõppesid Eesti riigi vägede võiduga Punaarmee üle. 1919. aasta lõpus nõustus edutult Eesti kaitset murda üritanud Nõukogude armee vaherahuga, mis jõustus 1920. aasta 3. jaanuari hommikul kell 10.30. Napilt kuu aega hiljem, 2. veeb-
ruaril, sõlmisid Eesti ja Nõukogude kohustustest Venemaa ees. Vabadussõja lõpus oli Venemaal Venemaa Tartus rahulepingu, mida võib tinglikult nimetada ka Eesti umbes 320 eestlaste asundust ja umbes 190 000 eestlast, kellel oli Vabariigi sünnitunnistuseks. Tartu rahulepingu tähtsaim punkt rahulepingu kohaselt õigus Eestisse on kinnitus, et Nõukogude Venemaa elama asuda. Umbes 38 000 eestlast tunnustab rahvaste enesemääramise seda ka tegi. Nõukogude Venemaa ei täitnud õiguse alusel Eesti riigi iseseisvust ja loobub igaveseks oma ülemvõimust aga omapoolseid lepingutingimusi Eesti rahva ja maa üle. Ühtlasi ütles täielikult. Näiteks takistati eestlaste Nõukogude Venemaa lahti Eestis asu- tagasi tulemist kodumaale ja jäeti vast Vene armee varast ja loovutas tagastamata suur osa sõjategevuse Eestile oma kullafondist ligikaudu ajal evakueeritud varadest, sealhulgas 12 tonni kulda. Lisaks lubas Venemaa Tartu ülikoolile kuulunud esemed. Tartu rahulepingu lisa 1 sätestas tagastada kõik sõja ajal Venemaale ka soodsamad evakueeritud majanduskoosvarad. Ühtlasi ütles Nõukogude töö tingimuTartu rahused. Näiteks lepinguga sai Venemaa lahti Eestis asuvast kuulunud Eesti enda Vene armee varast ja loovutas ei tollimaksu ega valdusesse transiidimakstrateegilised Eestile oma kullafondist ligisuga maksusjulgeolekutamisele kauvööndid Narva kaudu 12 tonni kulda. bad, mida veeti jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti- läbi ühe lepinguosalise territooriumi. Vene segaasustusega Setumaa ühen- Eesti pakkus ka Tallinnas ja teistes dati Eestiga ja Eesti vabanes kõigist Eesti sadamates Venemaale kohti
kauba ümberlaadimiseks, kusjuures maksud sääraste kohtade eest ei tohtinud ületada makse, mida koguti Eesti kodanikelt transiitkaupade eest. Üheks lepingu tulemuseks võib pidada ka suurt tulu Venemaa kulla müügist. Nimelt müüs Nõukogude Venemaa suure osa Venemaa keisririigilt, selle elanikkonnalt ja kirikutelt äravõetud kulla- ning väärismetallide varudest 1920ndate aastate alguses läänele maha. Eesti panga G. Scheel & Co kaudu tehtud tehingutes rikastusid vahendajatena nii Eesti ärimehed kui riik. Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaapoolsed allkirjastajad olid tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. SL
Mereväe laevakaitsemeeskond asub selle nädala lõpus teele Euroopa Liidu piraatlusevastasele operatsioonile Atalanta. Laevakaitsemeeskond hakkab teenima Prantsuse fregatil Le Courbet. Nende teenistus kestab mai teise pooleni. Prantsuse suursaadik Frédéric Billet kinnitas, et Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö tiheneb. Ta rõhutas, et tänase Euroopa julgeolek algab Euroopast kaugemalt ning tänas Eestit valmisoleku eest osaleda Euroopa Liidu Mali väljaõppeoperatsioonil, ilma milleta oleks Mali terroristide kontrolli all. „Meie, prantslased ja eestlased, anname ühise panuse Euroopa julgeolekusse,“ lisas ta. SL
Kaitseliidu võimalusi tuleb paremini ära kasutada Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras inspekteeris Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevaid ning arutas kaitseliitlastega Riigikaitse arengukavas seisvaid ülesandeid. „Peame Kaitseliidu võimalusi senisest paremini ära kasutama,“ ütles brigaadikindral Terras. „Näiteks Kaitseliidu vabatahtlikud lahinguüksused, kes käivad regulaarselt õppustel, on pidevalt reageerimiseks valmis ning neid on võimalik väga lühikese etteteatamisega välja kutsuda.“ Riigikaitse arengukava näeb kiirreageerimisvõime kui ühe olulisima valdkonna arendamist. Uus arengukava näeb Kaitseliitu Kaitseväe osana, mil on oma lahinguülesanded. „2015. aastal korraldatavale õppekogunemisele Siil peavad tulema nii Kaitseliidust kui reservist juba täielikult relvastatud ja varustatud üksused,“ ütles brigaadikindral Terras. SL