7. jaanuar 2013

Uku Suviste: võitmatu on see, kes ei anna kunagi alla

Soomusrongid külvasid vastastes hirmu ja aitasid vabadussõda võita 94 aastat tagasi suutsid eestlaste väed Vabadussõjas vaid üheksa päevaga nihutada rinnet Tallinna lähistelt peaaegu Tartuni.

3

3

Soovitusi talvises metsas ellu jäämiseks Sõdurileht annab nõu, mis lisavahendeid kasutades ja mis nippidega metsas pakasega mugavalt toime tulla.

4

sõdurileht NR 21 (377) ESMASPÄEV 7. JAANUAR 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: ARHIIV

uudised Lõppes kaardiõppus Briis 12

Naiskodukaitsjad saatsid Afganistanis teenivatele kaitseväelastele jõuludeks isevalmistatud sokke ja kindaid.

Jõulud tõid kodusoojuse Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelasteni hoidkem omavahelist heatahtlikkust.“ Afganistanis teenivaid kaitseväelasi pidasid meeles ja toetasid mitmed Eesti ettevõtted. Kalevi kommivabrik saatis komme ja piparkooke, Rakvere Lihakombinaat veri- ja grillvorsti ning Põltsamaa Felix erinevaid mahlu ja salateid. Samuti kostitati sõdureid kodumaise joogipoolisega - alkoholivaba õlut kinkis Saku Õlletehas ja aitseväelastele jõulud algasid kalja A. Le Coq. kaitseminister Urmas Rein25. detsembril jõudsid patrullbaasi salu videotervitusega. Sellele Pimon ka sõdurite lähedaste saadejärgnes juba jõulumissa, mille pidas tud jõulukingitused. Omavalmistatud kaplan - kapten Endel Apsalon. taskukalendrid saatsid kaitseväelastele Jalaväekompanii Estcoy-15 ülem Tartu Kesklinna Lastekeskuse lapsed, major Tõnis Metjer rõhutas sõduritele samuti jõudsid Afganistani Saue gümkõneldes, naasiumi algkui oluline "Üks pere on kõigil kaugel klasside õpion kodust laste isetehtud kaugel olles kodumaal, kes mõtleb teie peale kingitused. nii oma Kodusooja kellele mõtlete teie, teine pere just pakkusid lähedaste kui kaas- oleme meie kõik siin." naiskoduvõitlejate kaitsjad, kes toetamine: kudusid Afga„Üks pere on kõigil kaugel kodumaal, nistanis teenivatele sõduritele sokke kes mõtleb teie peale ja kellele mõt- ja kindaid. Esmakordselt saatsid Naislete teie, teine pere oleme meie kõik kodukaitse Lääne ringkonna naised siin. Olgem üksteise vastu sallivad ja Afganistani enda keedetud õuna-poh-

Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste jõulupühad möödusid teenistusülesandeid täites, jõululaupäeva tähistasid sõdurid Eestist saadetud toidu ja kingitustega.

K

lamoosi. Moosi keetmisega tegelenud Kaja Mander loodab, et sellest kujuneb tore traditsioon, mis rõõmustab nii saajaid kui ka tegijaid tulevikuski.

lähedastesse küladesse, kus koostöös kohaliku politseiga uuriti külaelanike käekäiku.

Ka Camp Bastionis paikneva rahvusliku toetuselemendi (NSE-14) kaitseväelased tähistasid vana aasta lõpUus aasta saabus pemist ja uue saabumist õhtusöögiga, ilutulestikuga Uus aasta saabus Afganistanis teeni- mille tarbeks grilliti Eestist kaitseväevatele kaitseväelastele miinipilduja- lastele saadetud lihatooteid.

1. jaanuaril jätkasid Afganistanis test lastud valgustusrakettide ilutulesHelmandi tikuga. Vanaprovintsis aasta õhtut Vana-aasta õhtut patrullbaasis patrulpatrullbaasis lbaasis Pimon ilmes- Pimon ilmestasid jumalateenistus, Pimon tasid jumaja Camp lateenistus, tavalisest pidulikum õhtusöök ning Bastionis t a v a l i s e s t telesaadete ühisvaatamine. teenivad pidulikum kaitseväeõhtusöök lased oma igapäevaste teenistuskoning telesaadete ühisvaatamine.

Esimest korda Eestist kaugemal hustuste täitmist.

Praegune Afganistani kontingent aastavahetust tähistanud Estcoy-15 sidemehe nooremveebel Ivan Baru- alustas teenistust novembris. Kontinlini sõnul tegi uue aasta vastuvõtmise gendi ülem on kolonelleitnant Tooeriliseks Eestist pärit toidupoolisega mas Möls. Patrullbaasis Pimon teenib major Tõnis Metjeri juhitud Estcoy-15, kaetud söögilaud.

Vana-aasta viimane päev algas pat- mida toetab Camp Bastionist rahvusrullbaasis Pimon kahe patrulliga, mil- lik logistiline toetuselement NSE-14 lest üks viis kõrbealale vastase tege- kapten Rauno Mäe juhtimisel. vuse häirimiseks ja teine patrullbaasi SL

04.-06. detsembrini toimus maaväe väeüksuste väljaõppetsüklisse kuuluv õppus Briis 12. Tegemist oli kaardiharjutusega, kus anti väeüksustele juba möödunud aasta septembris aset leidnud õppuse Tsüklon raames koostatud lahingukäsud ning alustati õppuse Kevadtorm 2013 operatsioonide planeerimisega.

Briis 12 stsenaariumi kohaselt tekkis kahe osapoole vahel konventsionaalne konflikt ja õppuse raamistiku moodustas otseselt Kevadtorm 2013 operatsioonide raamistik, mis keskendub kolmele peamisele lahingliigile Lääne-Virumaal ja Kesk-Eestis. Kuna brigaadi väljaõppetsükkel pataljonide osas on juba väga heal tasemel, siis pöörati tähelepanu eelkõige funktsionaalsele õppele, mis tähendas et lisaks kaardiharjutusele viis brigaadistaap läbi funktsionaalse täiendõppe pataljonide spetsialistidele. Ülemate õppegrupile viis maaväe staabiülem kolonelleitnant Risto Lumi läbi täiendõppe kursuse, mis käsitles lahinguvälja luurealast ettevalmistust. Õppuse Briis 12 üldjuht kolonelleitnant Aron Kalmus hindas õppusel osalenuid kõrgelt. "Kuigi möödunud aasta suvel neli üksuse ülemat seitsmest vahetus, oli tase kõrge ehk pataljonide rutiin ja väljaõpe on väga heal tasemel."

Samuti tõstis kolonelleitnat Kalmus esile erinevate relvaliikide kõrget kvaliteeti ja seesuguste staapide panust, mis rahuaja tingimustes on tegelikult alamehitatud.

Juba jaanuari kolmandal nädalal jätkub staapide väljaõppetsükkel õppusega Mussoon, kus Briis 12 käigus loodud plaan mängitakse läbi arvutisimulaatoril. Aprillis järgneb sellele omakorda õppus Tornaado ning väljaõppetsükkel päädib õppusega Kevadtorm 2013. Pataljonide lõikes oli Briis 12 näol tegemist esimese õppusega, mis puudutab tuleval aastal toimuvat Kevadtormi.

SL

Valitsus kiitis heaks Eesti veteranipoliitika Valitsus kinnitas 20. detsembril heaks kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostöös valminud veteranipoliitika, mis toob missioonil käinud sõduritele ühiskonna ja riigi ulatusliku toe.

Veteranide ühiskondlikuks tunnustamiseks hakatakse 23. aprillil pidama üleriiklikku veteranide päeva. Samuti toetatakse veteranide organisatsioone ja tuuakse Afganistanist Eestisse välismissioonil langenute mälestusmärk.

Veteranipoliitika valmis kaitseväelaste muresid arvestades ning seda on tutvustanud nii elukutselistele kaitseväelastele kui ka välismissioonidel vigastatutele. Veteranipoliitikat arutas ka riigikogu riigikaitsekomisjon, kaitseministri nõukoda ja Vabariigi Presidendi Riigikaitse Nõukogu.

SL

sõdurileht ESMASPÄEV, 7. JAANUAR 2013

kommentaar

Ajateenijad esinesid jõuluajal lastele ja vanuritele FOTO: PRIIT LUIK

Uus aasta

Väeosades ja asutustes on võimust võtnud jõulurahu ja aastavahetuspuhkuste hooaeg. Nii mõnegi ajateenija jaoks on möödas esimene suurem puhkus, olgu selleks siis jõululaupäev perekonna või aastavahetus sõprade seltsis.

Aasta helgeimal ajal asendus väeosadeski tavapärane väljaõpe paljuski meeldivate jõuluaskeldustega.

Nii reamehe, allohvitseri kui ka ohvitseri jaoks valmistab muret see, kuidas oma ligimestele kingitusi teha ja neile kodusoojust pakkuda.

Kaitseväes on igaühe eesmärgid tähtsad ja tõsised, aga õnneks ei ole meile, kaitseväelastele, inimlikkus võõras.

Nii näiteks leiab antud lehenumbrist, kuidas Staabi- ja Sidepataljoni ajateenijad käisid jõulumeeleolu loomas Järvamaa lasteaedades ja hooldekodudes.

Juba see näitab, et ajateenistus ei ole koht, kus ainult järgitakse karme määrustike ja tegeletakse üksnes militaarõppega, vaid tegemist on võimalusega, kus noor inimene saab oluliselt arendada oma sotsiaalelu ja tutvusringkonda.

Pühademeeleolu jäägu meie südametesse, kuid nüüd peame taaskord alustama uue tööka ja loodetavasti nii Eesti riigile kui ka kaitseväele eduka ja parema aastaga.

DIANA PILME vanemveebel

tsitaat

Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad käisid Järvamaa lasteaedades ja hooldekodudes laulude ja näidenditega jõulumeeleolu loomas.

S

taabi- ja sidepataljonis on traditsiooniks kujunenud jõulude ajal esineda näidendi ja lauludega Järvamaa lasteaedadele ja hooldekodudele. Jõuluaegset teekonda Järvamaale võetakse ette juba seitsmendat aastat. Kogu ürituse eestvedajaks ja hingeks on Staabi- ja sidepataljoni sõdurikodu juhataja Reet Kaljula, kelle sõnul käivad ajateenijad Järvamaal esinemas eelkõige seetõttu, et just sellest maakonnast pärineb pataljoni lipp.

Ajateenijate näidendites on ühendatud laulmine ja näitlemine ning ka tantsuline liikumine. Kaljula sõnul loovad ajateenijad esinemiskavad vastavalt oma huvidele ja võimetele. „Me oleme kasutanud igasuguseid muusikastiile, alates rokist ja lõpetades klassikalise lauluga,“ ütles Kaljula.

Õpetlikud näidendid

Ajateenijad esinesid jõulunäidendiga Ahula lasteaed-algkoolis ja Aravete lasteaias. Näidendis tutvustati lastele sõduri eluolu läbi päkapiku kujundi, alateemaks oli korra hoidmine iseenda ümber. Sõdurid olid ümber kehastunud päkapikkudeks ning seletasid lastele, mida tohib teha ja mida mitte ning aitasid neil toad ära koristada.

Loomulikult käis kohal ka jõuluvana.

Esinemas käidi ka vanematele inimestele Järvamaa hooldekodudes.

Reet Kaljula sõnul on seesugused esinemised oluliseks vahendiks põlvkondade lähendamisel. „Kaitsevägi ei ole mitte ainult militaarne õppeor-

Päkapikkudeks ja jõuluvanaks kehastunud ajateenijad tõid jõulurõõmu Järvamaa lastele. ganisatsioon, tegelikult on läbi selle võimalik anda noortele inimestele sotsiaalne kogemus, mida nad ei ole oma senises elus saanud, aga mis on vajalik selleks, et mõistetaks erinevaid põlvkondi,“ seletas Kaljula.

Väärtuslik kogemus

Ajateenijad hindasid esinemistest saadud kogemusi kõrgelt. Reamees Tõnis Ojandule meeldisid esinemised väga. „See on üks paremaid asju, mida me siiamaani teinud oleme. Eelkõige vanadekodus esinemine, sest sealsetele inimestele läks see kuidagi eriti hinge,“ kommenteeris reamees Ojandu saadud kogemust.

Kuigi näitlemine ja laulmine on ajateenijatele vabatahtlik, teevad nad seda suure entusiasmiga. Proove tehakse sõdurite vabal ajal ning vahel

näpistatakse lisa uneajastki. Esinemiste nimel on ajateenijad nõus isegi linnaloast loobuma.

Reamees Eerik Säre sõnul kannustab neid seesuguste esinemiste juures eelkõige andmisrõõm. „Ajateenija on ikkagi Eesti riigi nägu ja kuna meid ikka niivõrd palju toetatakse, siis on ka väga paslik ja väga kombekohane näidata omapoolset tänu eesti rahvale,“ lausus Säre.

Võimaluse jõulukavades näidelda ja laulda said 14 ajateenijat. Nagu sõdurikodu juhataja proua Kaljula korduvalt rõhutas, oli kogu üritus vabatahtlik. Tema sõnul tahavad poisid lihtsalt väga laulda, isegi kui nende tehniline tase ei ole väga hea. „Mul on rühmas ka selliseid poisse, kes ei oska eriti hästi laulda, aga see polegi oluline. See on nende eneseteostus. Nad

„Luban, et oleme koos heas ja võitleme kõik koos, kui ajad ei ole enam nii head,“

saavad läbi selle enesekindlust ja nad saavad läbi selle teadmise, et nad suudavad, et nad oskavad,“ ütles Kaljula.

Seesugune ajateenijate plaaniväline tegevus sai alguse kaheksa aastat tagasi, kui Reet Kaljula Staabi- ja sidepataljoni sõdurikodu juhtima asus. „Ma nägin, kuidas nendes noortes inimestes on olemas väga suur potentsiaal. Ja kui nad selle potentsiaali lihtsalt tabureti peal maha istuvad, siis minu meelest on see inimressursi raiskamine,“ sõnas Kaljula.

Esinemised Järvamaa lasteaedades ja hooldekodudes ei jää viimasteks, sest kui väljaõpe ajateenijatele aega jätab, on nad Järvamaale tagasi oodatud, samuti on Staabi- ja sidepataljoni esinemise vastu huvi üles näidanud sarnased asutused mujalt Eestist.

Martin Altraja FOTO: ARDI HALLISMAA

piltuudis

ütles Kaitseliidu ülemana teenistust alustanud brigaadikindral Meelis Kiili Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus toimunud tseremoonial.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kirjuta, mida põnevat teada said või millest tahaksid järgmistest Sõdurilehtedes lugeda.

Parimad kommentaarid võivad leida tee Sõdurilehe külgedele.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha. p

3. jaanuaril kell 10.30 tähistati vaikuseminutiga 93 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid. Võidusamba jalamile asetasid Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt pärja brigaadikindral Riho Terras ja brigaadikindral Meelis Kiili.

sõdurileht

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn 15007 Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2117 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja

Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, Tallinn 15007 tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, Tallinn 15007, tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht ESMASPÄEV, 7. JAANUAR 2013

Uku Suviste: võitmatu on see, kes ei anna kunagi alla Tuntud eesti muusik Uku Suviste avaldas hiljaaegu muusikavideo, mille valmimisse andis oma panuse ka Eesti Kaitsevägi.

silmis suure austuse ära teeninud. „Võitmatu“ kannab endas ka sõnumit, mille võtavad kokku olümpiavõitijad Justin Gatlin ja Gerd Kanter, kes annavad mõista, et me kõik oleme võitmatud, kui ei anna kunagi alla.

Kust tuli mõte teha muusikavideo koostöös kaitseväega?

Võtted toimusid Augustis ja Septembris. Välivõtted augustis ning septembris paar stuudiovõtet.

Kuna idee luua antud loo süzee läbi sõduri tegelaskuju oli mul juba varem paigas, tahtsin seda jagada Kaitseväega, sest uskusin, et paljuski saaks Kaitsevägi mind aidata nii instrueerimise kui ka mõne varustuselemendi kasutamisega. Kaitseväe initsiatiiv ületas aga minu kõik ootused ning video tegemiseks pakuti parimaid võimalusi: varustust, lõhkamistehnikat, lennumasinaid ja instruktsioone.

Millest Su lugu „Võitmatu“ räägib?

See on lihtne lugu - fragment ühe sõduri elust ja tema emotsioonidest.

Ma tahtsin anda ülevaate sellest, millised on tema läbielamised oma riigi teenimisel. Selle loo peamine eesmärk on anda inimestele teada, et sarnaseid lugusid leidub ka meie endi rahusõdurite ja nende perede seas ning hoolimta sellest, milline on kellegi arvamus sõjapidamisest kui sellisest, on kõik niisugused sõdurid minu

FOTO: INTERNET

Kus ja millal toimusid muusikavideo võtted?

Kes on muusikavideo režissöör?

Video rezissöör on Eesti telemaastikul tuntud Martin Korjus.

Milliste muusikaprojektidega oled hiljuti tegelenud?

Lisaks “Võitmatule” lõppes äsja pühadehooaeg, mille raames oli arvukalt esinemisi. Vahetult peale jõule ilmus koostöös Vene tuntud lauljanna Angelica Agurbash'iga lugu koos videoga “Belõi Snjeg” (Valge lumi).

Jaanuarikuul toimuvad Vanemuise orksetriga ja teiste tuntud lauljatega Memory kontserdid.

Oled tuntud eelkõige lauljana, milline on Sinu suhe kaitseväega?

Ma olen läbinud ajateenistuse Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis, seega olen hetkel reservkaitseväelane. See FOTO: INTERNET

Muusikavideo loomisel kasutati kaitseväe varustust, lõhkamistehnikat ja lennumasinaid. on minu lähedaseim kokkupuude.

Küll aga töötab mu ema kaitseväe peastaabis, seega olen mõneti toimuvaga siiski kursis.

Millal, kus ja mis ametipostil läbisid sa ajateenistuse?

2000 September - 2001 Mai Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis. Ma olin seal kuulipildur.

Kuidas on ajateenistus muutnud Sind kui inimest?

Ilmselt muutis päris palju. Mäletan, et tahtsin ise olla mõnda aega teises keskkonnas. Mul oli palju aega mõelda oma tulevikuplaanide üle.

Igasugune ajutine keskkonnamuutus annab võimaluse vaadata elu vähe teise nurga alt.

Mida soovid öelda praegustele ajateenijatele?

Muusikuna karjääri tegev Uku Suviste läbis ajateenistuse 2001. aastal.

Ma ei ole viimastel aastatel pataljoni eluga täpsemalt kursis olnud, seega ei ole ma kindel, kui palju on muutunud

võrreldes selle ajaga, kui mina kaitseväes käisin. Kuid esimene asi, mida soovin, on kindlasti see, et nad kasutaksin seda aega maksimaalselt ära. Olgu see siis kas enda füüsiliseks või vaimseks arendamiseks. Kindlasti tasub alles jätta kõik olulised kontaktid, sest fakt on see, et need osutuvad hiljem väga olulisteks.

Milline on Su eredaim mälestus kaitseväest?

Meeldejäävamad hetked on ilmselt noorteajast, eriti metsalaagrist ja üleelamiskursuselt.

Mida arvad noormeestest, kes teenistusest kõrvale hiilivad?

Ma olin kindel, et tahan ajateenistuse läbida kohe pärast keskkooli. Juhtus aga selline lugu, et ajateenistusele eelnenud arstlikus komisjonis läbisin edukalt kõik testid ning lõpuks, mil olin jõudnud viimase arsti ette, sain väikese üllatuse osaliseks. Nimelt tegi arst näpuvea ja kirjutas dokumendile

“kõlbmatu”. See oli hetk, kus kiirelt jooksid silme eest läbi kõik variandid, kus mõtlesin, mida oleksin teinud, kui ma viga ei mainiks ning ajateenistusse ei läheks. Õnneks jäin oma esialgsele otsusele kindlaks.

Mis aga puudutab neid, kes soovivad kõrvale hiilida, siis ennekõike usun ja väärtustan ma seda, et mees tegutseb vastavalt sellele, mida ta õigeks peab. Kui tal on selleks hea põhjus, olgu see siis tema tulevik, pere või mõni muu põhjus - mees teab, mis mees teeb. Kui selleks on lihtsalt viitsimatus või hirm uue ees, siis talle endale oleks parim just vastupidiselt käituda ning ajateenistus läbida.

Kas oled mõelnud koostööst kaitseväega ka tulevikus?

Ma ei näe ühtegi põhjust seda mitte teha. Kui selleks avaneb võimalus ning on valmimas mõni huvitav projekt, siis kindlasti.

Kristjan Terase

Soomusrongid külvasid vastastes hirmu ja aitasid Vabadussõda võita 94 aastat tagasi suutsid eestlaste väed Vabadussõjas vaid üheksa päevaga nihutada rinnet Tallinna lähistelt peaaegu Tartuni.

S

FOTO: INTERNET

tavat tuld. Vaekauss oli kaldunud.

Umbes 13:30 jõudsid soomusrongid Tartu jaama. „Ainuüksi see seik, kuidas vallutati tagasi ülikoolilinn Tartu ja sealses raekojas Eesti rahvuslipp üles tõmmati näitab ilmekalt, kuivõrd tähtsat rolli mängisid soomusrongid Vabadussõjas,” rääkis sõjaajaloo professor Mati Õun. Maismaal tegutseva sõjalaevaga võrreldud soomusrongide tähtsust on hinnatud isegi sedavõrd kõrgelt, et ilma nendeta poleks me Vabadussõda võitnud.

oomusrongid jõudsid 1919. aasta 13. jaanuari õhtul kapten Karl Partsi juhtimisel aeg-ajalt raudteed parandades lõpuks Palamusele. Võib vaid ette kujutada, kuidas selline edu juhatajate ja sõdurite meeleolu kõrgele kruvis ja võitlusvaimu Edulugu algas juhusest Novembri lõpupäevil 1918. aastal leidteravaks tegi.

Päev hiljem jõuti Tartu külje alla. sid Kaitseliidu poisid juhuslikult TalViimane äge lahingmüra enne Tartut linnas Kopli kaubajaamast ühe okupatsioonivägedest tõusis Tähtvere mahajäänud väljadel – Läti Soomusrongi koosseisu soomusrongi. küttide ja sooSee oli algeline, musrong nr. 1 kuulus 200-meheline kaubaplatvordessandi kokdessantvägi, mis enamjaolt midele ehitatud kupõrkel võitvälikahuritega lesid mõlemad käis raudteelähedasi ja kahekordse pooled visalt ja puitlaudise kangekaelselt. asustatud punkte hõivamas. vahel oleva liiKuid Eesti koolipoistest, talumeestest ja ohvitseri- vaga kindlustatud vagunitega rong.

Juba mõne päeva pärast sõideti dest koosnev vägi korraldas eduka tiibamise ja soomusrongidelt anti hävi- selle improviseeritud masinaga rin-

kättesaadav oli. Nii kasutati suurtükivagunis 76mm välikahureid, 155mm haubitsaid ja ka õhutõrjekahureid.

Rongil oli kaasas kõik hädavajalik

Soomusrongid olid Vabadussõjas noore Eesti kaitseväe võimsaim relv. dele, kuid suures lootuses, et liiv hoiab vastase kuulid kinni, osutus valeks.

Seejärel hakati admiral Johan Pitka juhtimisel, keda muuhulgas peetakse ka soomusrongide isaks, vaguneid soomustama katlarauaga. 1918. aasta lõpuks oli meie vägede käsutuses kolm soomusrongi – laiarööpmeline soomusrong nr 1, nr 2 ja nr 3.

Eeskätt just nende kolme ron-

giga peeti kõige ägedamad lahingud Lõuna-Eestis ja liiguti välja isegi kuni Riia ja Pihkvani, kirjeldas Õun eestlaste vägitükke.

Soomusrongide peamiseks ülesandeks oli toetada jalaväge suurtüki- ja kuulipilduja tulega (10-12 kilomeetri raadiuses), mistõttu oli rongi mõlemas otsas vastava relvastusega vagunid. Ajale iseloomulikult kombineeriti soomusrongid sellest, mis parasjagu

Soomusrongi koosseisu kuulus 200-meheline dessantvägi, mis enamjaolt käis raudteelähedasi asustatud punkte hõivamas.

Vahest üllatava faktina polnud vedur mitte rongi ees, vaid hoopis keskel, kuna sageli oli vaja liikuda ühes või teises suunas ning keskel asuvat vedurit oli võimalik paremini kaitsta.

Vedurit aeti edasi puukütte ahjudega. „Seetõttu polnud harvad juhused kui rongi seisma jäädes kümmekond meest metsa alla puid tegema saadeti,” ütles ajalooprofessor Õun.

Soomusrongide kõige suuremaks nuhtluseks olid purustatud sillad. Õhku lastud sildade ja lahti ühendatud rööbaste parandamisele kulus teinekord tunde, ehkki rongil oli remondimeeskond ja kaasas veeti nii rööpaid kui liipreid.

Soomusrongid kadusid aga tõenäoliselt jäädavalt koos esimese Eesti Vabariigiga, mille sünniloos oli olnud neil väga suur roll.

SL

4

sõdurileht ESMASPÄEV, 7. JAANUAR 2013 FOTO: ARHIIV

küsitlus Sõdurileht uuris koolimissidelt, mida nad arvavad naiste ajateenistusest.

miks mitte. Aga see ei peaks olema kohustuslik. Ma arvan, et mul ei ole nii palju jõudu, et ma ajateenistuses hakkama saaksin.

Keiu Ada-Marie

Kuna ma ise tahan minna sinna pärast keskkooli lõppu, siis ma arvan, et see on kindlasti väga huvitav ja väga arendav. Mulle meeldib see distsipliin ja see, et kõik käib kindlate reeglite järgi. Seal sa ei saa lohakas olla.

Elu külmas metsas on täpselt nii mõnus, kui mõnusaks see endale teha.

Ma arvan, et kui soovi on, siis miks mitte. Ise tahtsin ka kunagi aega teenima minna, aga enam mitte.

Soovitusi talvises metsas ellu jäämiseks Järgnevalt annab Sõdurileht nõu, mis lisavahendeid kasutades ja mis nippidega metsas pakasega mugavalt toime tulla.

K

uigi kaitseväe varustus on hea, oleme siin välja toonud mõned lisavarustuse elemendid, mille soetamist külmavaresed kaaluma peaks.

1. Sooja saab tagada kuuma veega – apteekides müüakse kummist kuumavee pudeleid ehk soojakotte, mahutavusega umbes üks liiter. Ajage vesi keema, valage kotti ja keerake kork peale nii, et võimalikult vähe õhku sisse jääks. Selline kuumaveepaun tagab põues hoides soojust vähemalt tunniks-paariks, mis ei ole sugugi väike asi. Pudelile (väiksemale kui 1,5 liitrit) saab tõmmata peale villase soki, see väldib kõrvetusi ning samal ajal soojendab/kuivatab sokki.

2. Sooja saab tagada keemiliste vahenditega – matkapoodides müüakse taskusoojendajaid alla viie euro tükk, mille kasutamine on lihtne.

Tuleb murda indikaatorklemmi ja taskusoojendaja annab umbes tunni aja jooksul 50 kraadist sooja. Selle eelis on ka kiirus, sest oma tempera-

tuuri saavutab see vidin sekunditega ja taaskasutuseks tuleb kivistunud geel lihtsalt katelokis vedelaks keeta, mida võib teha ka hiljem.

3. Tasub hankida maskeerimisvärvi magamismati tükk ja vastavalt isiklikule maitsele lõigata sellest ergonoomilise kujuga tükk ning kanda seda varustuse küljes kättesaadavas kohas, et peatuse puhul see istumise alla võtta. Sellisele tükile võib kinnitada ka laia pesukummi, et saaks seda kanda näiteks keha küljes. Selline abivahend on eriti hea näiteks varitsusel, kus tuleb pikalt varitseda/oodata, kus külm hakkab suhteliselt kiiresti.

4. Talvised töökindad – et mitte rikkuda oma häid ja sooje kaitseväe kindaid laagritegevuste juures, kasutage sooja voodriga töökindaid, millest ei ole kahju, kui need lõkketules või ahju ümber askeldades pisut kannatada saavad. Lisaks ei ole hullu, kui need ka pisut niiskust saavad, sest teil on vahetus olemas.

5. Soojust aitab tagada ka varjualuse püstitamise kiirus. Telkmantli küljes võib nööride asemel kasutada konks-kumme (metallkonksudega kummist koormarihmad). Teiseks vajalikuks elemendiks on kerged metallist vaiad. Kui ei pea otsima sobivaid pulki, siduma sõlmi, harutama nööri ja täitma muid tüütuid protseduure, saab varjualuse kiire-

mini püsti ning saab kauem puhata.

6. Mõistliku suurusega termosesse valmis tehtud tee annab sooja ja tõstab motivatsiooni. Juba ainuüksi teadmine, et patrullkotis on mõnus keelekaste varuks, muudab teenistuse meeldivamaks.

7. Militaarkaubandusest võib hankida sellise asja nagu Poncho liner.

See on õhulisest soojast materjalist tekk, mis seotakse väikeste paelakestega telkmantli külge. Sellise teki saab endale ümber võtta ja see hoiab oluliselt sooja ning see on ka väga kerge.

8. Overbootsid, ehk suured niiskuskindlad, seest karvased jalatsikatted käivad saabaste peale. Need hoiavad jalad kuivade ja soojadena.

9. Spetsiaalne niiskust eemale juhtiv ihupesu. See väldib külmetamist kohe otseselt, lastes kehal kuivada palju kiiremini kui tavaline puuvillane T-särk. Selline materjal on ka isepuhastuvate omadustega ja näiteks ühenädalasel harjutusel pole sellist spetspesu vaja vahetadagi, sõltuvalt individuaalsest antisanitaarsustaluvusest.

10. Võimaluse korral tasub valida ööbimiskoht suurte kuuskede alla, kus okstest moodustub katus. Lund võib aga kühveldada võra serva alla, nii et puu alla moodustub mugav lohk.

SL

koomiks | autor: Helin Tikerpuu "Miks sina sõjaväkke tulid?"

"Naist mul ei ole ja sõda mulle meeldib, sellepärast. Aga sa ise?"

"Mina tulin jälle sellepärast, et mul on naine, aga mulle meeldib rahu."

Dagne Markiine

Ma arvan, et see on väga lahe naistele kes tõesti tahavad tegeleda sellise asjaga. Kunagi mõtlesin isegi ajateenistuse läbimise peale, kuigi ma ei tea mis mind täpselt ees ootaks. Eks aeg näitab.

Liina

Mina arvan, et kui naine tahab, siis

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe Spork!

Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 16. jaanuarini.

Ristsõna number 106 õige lahendussõna oli ÄKKRÜNNAK Õnnelik võitja on madrus Taavi Adamson Miinilaevade Divisionist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.