SODURILEHT ˜ Teisipäev, 8. oktoober 2019
ISSN 1736-3411
Mereväe riskikullerid
LK 3
Millega tegelevad elukutselised mereväelased?
Intervjuu mereväe ülemaga
LK 3
LK 7
ÜKS PÄEV EESTI MEREVÄE LIPULAEVAL
„Käed, mis tahtsid rooliratast, tahavad nüüd sind’’ ja sarnased nopped Jaan Tätte lauludest kujutavad mereelu kui midagi ääretult romantilist.
T
mdr Miikael Raun
eisalt leidub kujutluspilt mere karust, keda kallim kodus taga nutab, kuna too suurema osa aastast eemal viibib ja merd ehk endale kõige armsamakski peab. Et näha, mis merel päriselt toimub, milline on laevaliikmete omavaheline suhtlus, rollid ja elukorraldus, veet sime võttegrupiga päeva Eesti mereväe lipulaeval EML* Admiral Cowan.
Päikeselisel teisipäeva hommikul Miinisadamas laeva oodates oleme teadmatuses, mis meid täpselt ees ootab. Me ei tea, kui palju või kas üldse saame laevas ringi liikuda, või mida kajastada. Lahutame oma meelt vaa deldes samal ajal paarisaja meetri kau gusel vees ulpivat kolme päästeparve. Seal on mereväelase baaskursust lõpe tavad ajateenijad juba peaaegu ööpäeva loksunud ning teevad nüüd ettevalmis
tusi peatselt saabuma pidavaks heli kopteriks. Mitu parvelist on roninud parveäärtele ning viskavad sealt vette tossupomme. Kiirelt hakkab mööda veepinda levima oranž suits, mis peaks kopterile märku andma, et vees on „merehädalised’’, keda päästma tulla. Viimaks kerkivad horisondile üha suurenevad laeva piirjooned. EML Admiral Cowan on jõudmas Miini sadamasse lihtsalt selleks, et peale
võtta meid ja meist paarkümmend meetrit eemal seisvat TalTechi teadlast Margus Rätseppa, kes puhtjuhuslikult meiega samal reisil on tulnud teadus tööd tegema. Laeva plaanides on kiirelt silduda, „külalised’’ peale võtta ning taas avamerele siirduda. Kõik see võtab aega vaevalt paarkümmend minutit. Jõudnud sadamasse, võtab EML Admiral Cowani heatujuline koman döri abi leitnant Kaimar Nuut meid
trapil** lahkesti vastu, kutsub ohvitse ride messi** ning asub veel enne välja sõitu kõigile me muredele vastama. * EML Eesti mereväe laevastik ** Mereväeliste terminite tähen dust vaata tagakaanelt.
LOE LÄHEMALT LK 4-5
Foto: n-srs Maria Tõkke
MEREVÄE ERI
2
Teisipäev, 8. oktoober 2019
Ahoi, kaasvõitleja!
T
mdr Miikael Raun
änavu tähistab Eesti merevägi 25 aastat oma taasloomisest, mullu täitus sajand mereväe loomisest. Eesti on ajalooliselt mereriik. Korduvalt on võõrad laevastikud tulnud üle mere, et allutada siin seid rahvaid endi võimule. Meie pikk rannajoon on olnud viikingi ründeretkede sihiks, samas kui meie oma Saaremaa viikingid käisid rüüstamas Taani, Norra ja Rootsi linnu. Raske on ala hinnata mere tundmise ja kaitsmise oluli sust väikeriigil, millel veepiir maa piirist pikem on. Mereväe ajateenijana vahi pataljonis sõduri baaskursust (SBK) läbides kerkib ikka ja jälle küsimus „Mis sul seal mereväes siis ikkagi toimuma hakkab?’’. Küsi jaiks rühma kaaslased, jaoülemad, tegev teenistujad, sõbrad, sugu lased. Küsid seda isegi, ent üsna edutult – jalaväelastest tegevteeni jad vastata ei oska, mereväelastega jäävad aga SBK ajal kokkupuuted põgusaks. Vaid umbes kolmesajase isik koosseisuga väeosas on nii vähe inimesi, et üksustest väljapoole ja laiema avalikkuseni jõuab üksnes ebamääraseid infokilde mereväes toimuvast. Teame muidugi, et on laevad, erilaadsed riided, mingi sugune miinitõrje… Kuid milleks on seda kõike tarvis, millega tege levad mereväelased iga päev, mil line elu on mereväes üksuse sees, milline elu laevadel? Ja mis laevad need üldse on, mis peavad kaitsma Eesti veepiiri ja rannajoont? Nagu elus ikka, on kõik pidevas muutumises ja ka mereväge ootab lähiaastatel ees palju uut ja põne vat, millest saate lugeda intervjuust mereväe ülema mereväekapten Jüri Saskaga. Küllap aegub millalgi ka neil lehekülgedel kirjutatu, ent kui kellelgi tekib küsimusi mereväes toimuva kohta, siis loodetavasti annab see mereväe eri põhjaliku ülevaate tänapäeva mereväe tege vustest, ülesannetest ja eluolust.
Kaitseväe meistrivõistlused jalgpallis võitis 1. jalaväebrigaad Tartus Tamme staadionil leidsid 3.–4. septembril aset iga-aastased kaitseväe meistrivõistlused jalgpallis. mdr Miikael Raun
E
simese jalaväebrigaadi võist konna kapteni kapral Andre Rozenthali sõnul oli seekordne võit eriline, kuna viimased viis aastat pole suudetud jalgpallis kaitseväe meistriks tulla. „Kaks nädalat enne võistlust tegime iga õhtu umbes kaks tundi trenni. Tänu sellele saime kokkumängita vuse ideaalsele tasemele ja siit see võit tuligi. Võib öelda, et tegelikult olid kõik võistkonnad võrdsed. Kohati oli isegi näha, et jääme vastastele natuke alla, aga õnn naeratas seekord meile,’’ täp sustas kapral Andre Rozenthal. Kõige raskemaks pidas kapral Rozenthal kohtumist kaitseväe akadee miaga, kuna mängu alguses saadi neilt värav, mis meeskonna motivatsiooni alla tõmbas. „Õnneks tegime tagasi ja mäng jõudis ka penaltiteni, kus viimase tõr jusin ja sealt saime edasi finaali,’’ sõnas kapral Rozenthal.
Võistluse korraldaja kaitseväe spordiinstruktor Indrek Kaseoru sõnul on võistkondlikud mõõduvõtmised kaitseväele tähtsad. „Kuna tegemist on mänguga, kus mehed üksteist toe tavad ja on ühe asja eest väljas, on see kaitseväele laiemalt väga oluline,’’ lisas Kaseorg. Teise koha saavutas 2. jalaväe brigaad ja kolmandaks tuli kaitseväe akadeemia. Turniiri parimaks män gijaks nimetati kaitseväe akadeemia mängija nooremseersant Mark Liiva laid, parim väravakütt oli reamees Ervin Tamm Viru pataljonist ja pari maks väravavahiks tunnistati sõjaväe politsei vahipataljoni väravavaht. Kaitseväe eestvedamisel toimub aastas kümmekond meistrivõistlust, mille korraldamine kaitseväe spordi instruktorite vahel ära jagatakse. Kaitseväe meistrivõistluseid jalg pallis peeti Tartus juba teist aastat järjest. Kaitseväe meistrivõistlusi jalg
Merevägi ja logistikapataljon võtmas mõõtu kaitseväe meistrivõistlustel jalgpallis pallis on korraldatud alates 1992. aastast. Võistlustulle astu sid seekord üheksa võistkonda. „Võistlus toimus sel aastal vast
renoveeritud staadionil. Tingimused on palju paremad kui eelmisel aastal, mille üle on väga hea meel,’’ märkis võistluse korraldaja Indrek Kaseorg.
Pioneeripataljon rajas jooksusilla Pioneeripataljon rajas üle Pärnu jõe jooksusilla, toetades sellega maaelu arendajate kokkutuleku LINC 2019 jooksuvõistlust 11. septembril.
P
Foto: rms Mattias Allik
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
UUDISED
Foto: rms Mattias Allik
JUHTKIRI
„Kui tuleme vastu tsiviilisikutele, siis loodetavasti tulevad nemad vastu ka meile.’’ – leitnant Sven Pruel
Pioneeripataljoni ajateenijad ehitamas jooksusilda Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: mdr Miikael Raun Küljendaja: rms Edvard Haritonov Keeletoimetaja: Diina Kazakova
Toimetajad: n-srs Maria Tõkke n-srs Valner Väino rms Hendrik Tali
rms Hendrik Tali
ioneerikooli kursuseülema leitnant Sven Prueli sõnul ehitati esimesel päeval valmis moodulid, teisel päeval paigaldati julgestus tross, misjärel lükati moodulid kokku ja sild oligi valmis. Ajateenijate jaoks oli taoline ettevõtmine esmakordne ning hea kogemus, millega pärast teenistust saab teiste ees kiidelda. ’’Kui alguses öeldi, et peame ehi tama 150 meetrit jooksusilda, siis mõt lesin, et pole võimalik kahe päevaga sild valmis ehitada. Aga lõpuks oligi sild valmis,” lausus pioneeripataljoni ajateenija reamees Kristo Mürk. Taoline ettevõtmine pole pioneeri pataljonil sugugi esimene. Pataljoni õppekava näeb ette välikindlustamis õpet, õpitakse kasutama pioneeriteh nikat, rajama tõkkeid, puit ja jooksu sildu. Peale selle õpitakse käsitlema
miine, Bkategooria minööri tasemel lõhkama ja lahingdemineerima. ’’Nii kaua kui mina olen pioneeri pataljonis olnud, on iga aasta Kevad tormil ehitatud mõnda teed, silda või abistatud mõnede korrastus või lam mutustöödega,” sõnas leitnant Pruel. Selliste tegevustega on pioneeripataljon üks olulisimaid pataljone, et arendada tsiviilmilitaarkoostööd, mille tähtsus sõja ajal on mastaapne. „Oluline on see, et saaksime har jutada seal, kus me vajaduse korral ka sõdima peame. Kui tuleme vastu tsiviilisikutele, siis loodetavasti tule vad nemad vastu ka meile,’’ kinnitas leitnant Pruel. LINC 2019 on Saksamaa, Austria, Soome ja Eesti vaheline maaelu arenda jate koostöö organisatsioon, kus vahe tatakse iga aasta muljeid nii eri riikide köökide kui ka spordiürituste kaudu.
Fotograaf: rms Mattias Allik
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Teisipäev, 8. oktoober 2019
UUDISED
3
„Mere kutsel - mere kaitsel!’’ – mereväe tunnuslause.
Mereässad
Meri peidab endas mitmeid saladusi, millest kõik ei pruugi olla meeldivad. Mõned võivad olla lausa nii ebameeldivad, et toovad kaasa palju paksu pahandust.
Kuidas saada veealuseks kangelaseks? Miinituukrite peamine ülesanne on otsida ja kahjutuks teha veealu seid lõhkekehi. Selleks paigaldatakse lõhkekehale laeng ning lõhatakse see turvalises kontrollitud keskkonnas. Oma esmased teadmised ja oskused omandavad miinituukrid laevatuukri baaskursusel, mis kestab viis nädalat. Viie nädala jooksul omandatakse põhioskused sukeldumise kohta. See järel suunduvad õppurid Lätti Liepaja miinituukri kursusele, mis kestab seitse kuud. Seal spetsialiseerutakse ning eri kursustel saab kvalifikatsiooni täiendada. Miinituukriks saamine võtab umbes üheksa kuud kuni kaks aastat, olenevalt koolitustest ja isikuomadus test. Eeldatavad isikuomadused on rahulikkus, hea meeskonnatöö oskus ja koostöövalmidus. Ülejäänud oskused
tulevad koolituse ja praktika käigus. Lõpuks saavad miinituukritest oma eriala professionaalid, kes peavad kõi kides oludes pädevalt hakkama saama.
Jackpot Tuukri jaoks on iga sukeldumine eriline, sest kunagi ei tea, mis sind ees ootab. Tavapärasel päeval, kus lihtsalt harjutatakse, võidakse leida suuri ank ruid, vrakke või isegi miine. Maat Franck Kokk leidis rutiinse sukeldumise ajal sügavast põhjast pui dust kasti, kus oli tundmatus keeles tekst peal. Peas kerkis kohe mõte, et see ongi kullalaegas, millest unista sid kunagised piraadid. Pettumus oli aga suur, kui laekas oli vaid muda. Kaldal hiljem järgi uurides selgus, et kastile oli vanahiina keeles kirjutatud „lõhkeaine’’. „Enam ei jõua järge pidada, palju lõhanud olen,’’ ütles vanemmaat Saar. „Suurim lõhkeaine kogus oli kakstuhat kilogrammi.’’ Miinituukri ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe sõnul on kõige erili sem siiski esimese miini lõhkamine. Adrenaliin voolab soontes, kui paigal datakse lõhkelaeng miini külge. Paati ujudes tuleb vajutada värisevate kätega erkpunast nuppu ning siis kaugelt vaa data, kuidas merest plahvatab välja mitme meetri kõrgune veesammas. Enne igat sukeldumist tehakse kor ralik eeltöö. Selgitatakse sügavus ning
Foto: n-srs Maria Tõkke
S
n-srs Maria Tõkke
elle pahanduse avastamiseks ja likvideerimiseks on mereväes väga erilised inimesed – miini tuukrid. Nad tuhnivad mere pinda ja avastavad ohtlikke sala dusi merepõhjas. Miine leidub kõikjal, kus neid olla ei tohiks. „Meremiine jätkub ka meie laste lastele,’’ sõnas miinituuker vanemmaat Marco Saar väikse muigega. „Eestit tuntakse kui kõige mineeritumat mere riiki maailmas.’’
Miinituukrid igapäevaseid sukeldumisi tegemas
sukelduse eesmärk. Iga nädal sukel dutakse vähemalt neli korda ja seda aasta ringi. Tuukri varustus võimaldab sukel duda nii 30 plusskraadi kui ka 30 mii nuskraadiga. Ainuke takistus tuukrite jaoks on tuul. Suure tuule ja tormiga on sukeldumisel omad riskid, mida soovitakse vältida. Töö on riskantne, kuid ässad on hästi treenitud ning see viib ohud minimaalseks.
Merevägi kui seiklus Nooremleitnant Teet Uusküla tutvustab mereväes teenimise võimalusi. n-srs Maria Tõkke
Millised ametikohad on mereväes? Ka kaldal on võimalus teenida, aga õigeks meremeheks saab ikkagi ainult laeval. Mereväes on võimalus alustada teenistust sellistel ametikohtadel nagu näiteks relvastusmaat, sideoperaator, kokk või motorist. Eelnev merekogemus ei ole vajalik. Teenistuse käigus pakub merevägi võimalust ennast arendada erinevate koolitustega, mis toimuvad nii Eestis kui ka välismaal.
Milline isikuomadus peab olema, et mereväes töötada? Kõigiga, kes tulevad mereväkke teenima, tehakse töövestlus. Vestlust on vaja et, mõista, kas kandidaadi väärtused ühtivad kaitseväe põhiväärtustega ja kas kandidaadi isikuomadused sobivad mereväkke
ning kui jah, siis millisele laevale. Iga laev on oma nägu ja eesmärk on luua mugav töökeskkond, kus kõik tunneksid end kui kodus.
Milline on meremehe töögraafik laeval? Sõltub pa ljusk i hooajast. Navigatsiooni hooaeg algab siis, kui jää on sulanud ja lõppeb mere jäätumisega. Sel ajal on enamasti nädalased või kahenädalased väljasõidud. Nädalased sõidud algavad esmaspäeval ja lõppevad reedel. Kahenädalalastel sõitudel peatutakse nädalavahetusel tihti ka välissadamas, kuid tuleb ette ka olukordi, kus ollakse kaks nädalat järjest merel. Kui teeme koostööd NATO laevastikuga, võib ette tulla ka mitmekuulisi väljasõite. Navigatsiooni välisel ajal toimub ettevalmistus uueks hooajaks koolitatakse meeskondi ja tehakse laeva
hooldustöid. Sellel perioodil algavad tööpäevad kell 08.00 ja lõppevad 16.45. Ei maksa aga arvata, et mereväelased vaid talvel aega maha saavad võtta ka suvisel ajal on ette nähtud aeg, mil laevapere saab pikemalt puhata.
Millised inimesed võiksid teenida mereväes? Merevägi on sellisele inimesele, kes on hästi seiklushimuline. Mereväelaseks olemine tähendab palju ringi reisimist, merel olemist, eri riikide sadamate külastamist ja paratamatult palju kodust eemal viibimist. Seiklusi on palju ning sellega kaasnevad ka põnevad meremehe lood, mida hiljem muljetada oma lähedastele. Merevägi on tööandjana hästi paindlik, töötajasõbralik, vastutulelik ja pühendunud.
Miinituukriks saamine Õnnelikumatel võitlejatel on või malus ka ajateenistuse ajal saada miini tuukriks. See on küll harv juhus, aga kui tuntakse selle vastu suurt huvi ja on soovi jääda tegevteenistusse, on see võimalik. Lisaks on 1. jalaväebrigaadis pio neeridel näiteks selline ametikoht nagu akvalangist-geoloog. Tema tööks on sildade ja tammide kontrollimine ning
õhkulaskmine. Sellele ametikohale koolitatakse ajateenijaid teatud aja tagant ja väljaõpe toimub koostöös miinituukritega. Miinituukrite meeskonnaga on või malik liituda ka pärast ajateenistust. Kui on suur motivatsioon ja tahtmine, siis miinituukrid võtavad oma tore dasse perekonda kindlasti häid inimesi juurde.
4
Teisipäev, 8. oktoober 2019
REPORTAAZ
Läänemerel leiduvate miinide kogus teeb sellest maailma mineerituima mereala.
Tuule suund on nord! Hetkel, mil EML Admiral Cowan, meie võttegrupp pardal, Miinisadamast väljub, saabub helikopter parvelisi päästma. eisame tiivikutuulest hin getuna välistekil ja jälgime, kuidas meist vaid sajakonna meetri kaugusel ajateenijaid ükshaaval kopterile vinna takse. Samal ajal on laevamadrused rivistunud vabalt seisangus, pilgud sadama poole suunatud, laeva vööri tekile*. Tegemist on mereväe tradit siooniga, mida järgitakse eranditult igal väljasõidul ja sildumisel. Rivistus läbi saanud, kutsutakse meid EML Cowani pootsmani*, nooremveebel Tivo Võhmari jutule, kellega läheme põhjalikule laeva ekskursioonile. Ringkäigul saame juba parema selguse eluolust laeval – enam jaolt lubatakse meil laevas toimuvat ka kajastada, väheste erandite hulka kuulub aga operatsioonide ruum, kus muuhulgas käib miinijahtimise ajal sonarijuhtimine.
,,Kui jääda seisma või lasta lõdvaks, võib kindel olla, et tase langeb.’’ - leitnant Kaimar Nuut Meeskond peab olema valmis Saame teada, et merel viibivad laevad pea kolmandiku aastast. Selle hulka ei kuulu välissadamates veetud aeg, mis olenevalt laevast võib küün dida mõnest nädalast või kuust kuni kauem kui poole aastani. See aeg tuleb merelistel läbida küllaltki kitsastes tingimustes. Laeval on palju häda vajalikke sektsioone masinate, tehnika ja relvade jaoks, et kindlustada laeva vastupidavus ja ohutus, see-eest laeva pere eluala on kesine. Merelised magavad 60x200 senti meetristel koidel*, mida ühes kajutis võib olla kuni 14 ja ühes naris kuni neli tükki üksteise kohal. Naride vaheline kõrgus on 40 sentimeetrit, ahtamates kajutites on ka naridevahelised korido rid vaid veidi enam kui poolemeetrised. Päeva jooksul näeme kõrvalt, kuidas meremehed mitme tunni jooksul harju tavad labaderiket ning tulekahju korral laeva kustutamist ja tulest kannatanu leidmist. EML Cowani komandöri abi leitnant Kaimar Nuut rõhutab vajadust teha meeskonnale pidevaid avariidrille, kuna niivõrd suur osa mereväelaste elust leiab aset merel. Meeskond peab olema pidevas valmisolekus. „Komandöril lasub vastutus – ta peab teadma, milline on tema mees konna tase,’’ sõnab ta. „Selle kontrol limiseks ja saavutamiseks peab kogu aeg harjutama, sest kui jääda seisma
või lasta lõdvaks, võib kindel olla, et tase langeb.’’
Läänemeri kui hiiglaslik miiniväli Suurimaks ohuks Läänemerel on peamiselt kahe maailmasõja, kuid ka varasemate sõdade ajal veesatud mere miinid. Läänemerel leiduvate miinide kogus teeb sellest maailma mineeri tuima mereala. Meremiine on erilaadseid. Osad lõhkevad otsesel kontaktil laevaga, kuid paljudele on paigaldatud akus tilised, magnetilised, rõhutoimeli sed, elektrilised või seismilised sen sorid, mis plahvatavad vastava mõju avaldumisel. Et ohtu pisendada, on mereväe miinijahtijate kere ehitatud klaasfiibrist – erilisest plastiku ja klaasi komposiitmaterjalist, millega kere ker guse ja metalli puudumise tõttu reagee ruvad mõjumiinid vähe. Metallesemeid ja konstruktsioone kasutatakse lae vadel minimaalselt ning meeskonna poolt pardale toodava tehnika nagu mobiiltelefonid ja arvutid üle peetakse arvet.
Kahte sorti merekündjad Augustis sai EML Admiral Cowani komandöriks kaptenmajor Tanel Kangro, kes selle hetkeni täitis sama rolli EML Wambolal. Tegemist on kahe erineva laevaga nii tegevuse kui ka laevatüübi poolest. EML Wambola on 1977. aastal ehitatud Lindormen-klassi miiniveeskaja, mida merevägi kasu tab miinitõrjeoperatsioonidel toetus laevana. EML Admiral Cowan on aga kümmekond aastat noorem Sandownklassi miinijahtija, Eesti mereväe lae vastiku lipulaev.
Foto: n-srs Maria Tõkke
S
mdr Miikael Raun
Helikopter tuleb Miinisadamasse parveharjutusel osalevaid ajateenijaid ,,päästma’’ list vahet mereväe Sandown-laevadel tegelikult pole. Ka vahe Lindormeni ja Sandowni klassi laevadel pole tavasilmale ilmne – suuruselt on laevad sarnased, ka meeskonnaliikmeid on mõlemil enam vähem võrdselt. Peamine erinevus kahe laevatüübi vahel on, et Sandown-miinijahtijad on varustatud Lindormen-laevadest rohkema elektroonikaga, mis liht sustab muuhulgas laevajuhtimist ja manööverdamist. Et paremini mõista laeva manuaalset juhtimist, käivad Sandown-laevade meeskonnad koguni EML Wambolal harjutamas. Miini jahtimiseks on EML Admiral Cowan varustatud ka pardasonaritega ja muu miinide kaardistamiseks vajaliku teh nikaga, mis EML Wambolal puudub. EML Wambolat saab kasutada miini tõrjel staabilaevana, kust operatsiooni juhid saavad miinijahtijate tegevust juhtida.
Kaptenmajor Tanel Kangro võrdleb laevu autodega, mida aegajalt on tarvis putitada, ent mis siiski ühel hetkel Laevapere karvased ja sulelised tuleb kuulutada kinnitatakse meile kordu sõidukõlbmatuks. valt,Laeval et päevad pardal on väga erine Miks just see laev EML Admiral Pitka mahakandmise järel 2013. aastal uueks lipulaevaks valiti, paistab olevat pigem juhuslik, ehkki kõige tõenäolisemalt sai otsustavaks, et Eesti mereväe Sandown-tüüpi laeva dest on EML Cowan vanim. Nii EML Cowani komandör kui ka komandöri abi leitnant Nuut kinnitavad, et sisu
vad ja laevarutiin pole tegelikult üldse rutiinne. Ka iga laevaliikme päevane tegevus võib erineda sõltuvalt rollist, mis talle laeval jagatud. Laevad koos nevad sektsioonidest, kus tegutsevatel meeskonnaliikmetel on eri ülesanded. Kõige rohkem on pardal relvastus maate, kes vastutavad laeva relvastuse eest. Mereväe laevastiku pardarelva deks on 23-millimeetrised õhutõrje
kahurid, Browning raskekuulipildujad, hästi,’’ muigab leitnant Nuut. MG3 kuulipildujad, käsitulirelvadeks Heckler & Koch MP5 püstolkuuli „Vahtimist’’ on palju pildujad ning USP püstolid. Samuti on laeval mehaanik ja moto Paljuski paneb laevaliikme elurütmi rist, kes hoolitsevad, et kõik laeva lait paika vahikorra pikkus. Nii-öelda matuks talitluseks vajalikud masinad transiiti ehk ühest kohast teise sõitu toimiksid. tehes kestab üks vahikord neli tundi Laeva sideoperaator – nagu nimigi ja meeskonnaliige peab vahti astuma ütleb – peab sidet teiste laevadega, aga iga kaheksa tunni tagant. Kahe ka mandriga, et vahiohvitseril oleks vahetuse vahele jääval ajal peab ära võimalikult hea ülevaade merel toi suutma teha kõik muud laevatööd muvast. Kuigi tänapäeval kasutatakse ja ka argised toimetused nagu selleks märksa moodsamat raadiosidet, söömine, hügieenitoimingud, trenn peab sideoperaator valdama ka morse ja magamine. koodi, lipumärke ja muid signaale, mil Kui laev käib miine jahtimas, on lega vajadusel merel kontakteeruda. vahikorrad veelgi sagedamini, iga kuue Väga vastutusrikas amet on laeva tunni tagant. Võib ette kujutada, et kokkadel, kes hoiavad meeskonna sellise eluviisiga välja puhata on väga kõhud täis ja seeläbi tuju üleval. Kokad keeruline, ent kõik laevaliikmed, kel on niivõrd vajalikud, et laevale on neid lega rääkisin, kinnitasid, et keha harjub ette nähtud koguni kolm. Vanemkokk vahirutiiniga kiirelt, kohandades ka kui toitlussektsiooni ülem tegeleb unerežiimi vastavaks. laevaperele minevate toidukoguste planeerimise ja tellimisega. Kuna Ühe sihina on laevad võivad merel olla pikemat aega, merevägi endale peab vanemkokk olema ettenägelik, võtnud (mere) et kõik laevaliikmed saaksid terve teaduse toetamise. sõiduperioodi vältel vaheldusrikkalt süüa. Kokk-parameedik valmistab laeva Hommik laeval näeb välja umbes pere igapäevase söögipoolise, tegeledes niisugune: ärkad umbes pool tundi vajaduse korral ka haigetega. Toidu enne oma vahikorra algust, teed kiire valmistamisel aitab teda abikokk, hügieeni, sama kiirelt sööd kõhu täis kes üldjuhul valitakse laeval viibivate ning viis kuni kümme minutit enne toitlustuskogemusega ajateenijate oma vahikorra algust lähed laevasilda* seast. „On olnud olukordi, kus lae vahti välja vahetama. Vahivahetusel vale on sattunud väga peened kokad. on oluline, et eelmine vaht teeks üle Meeskond on elanud väga vaate kõigest, mida parasjagu vees näha
Teisipäev, 8. oktoober 2019
REPORTAAZ
Teadlane ja meri Ühe sihina on merevägi endale võtnud (mere)teaduse toetamise. Osalt annab see mereväele võimaluse kasu tada oma tehnikat laiemaks ühiskond likuks hüvanguks, teisalt arendada oma tsiviil-militaarkoostöö** võimet, mis eriti just kriisiolukordades on end vägagi vajalikuna tõestanud. Meiega samal väljasõidul väisas EML Admiral Cowanit TalTechi küberneetikainstituudi teadlane Margus Rätsep. Temaga kaasas olid
„Laevad võivad olla küll vanad, kuid laevast teeb laeva ikkagi meeskond.’’ - kaptenmajor Tanel Kangro
Väga vastutusrikas amet on laevakokkadel, kes hoiavad meeskonna kõhud täis ja seeläbi tuju üleval. „Ranniku lähedal võib juhtuda, et soe pinnapealne vesi uhutakse hoovustega eemale ja pinnale tõuseb hapnikuvaene jahedam vesi. Tavai nimese jaoks võib see tähendada, et inimene läheb suvel sooja ilmaga randa, aga sooja asemel kohtab seal näiteks 10-kraadist vett,’’ sõnab Rätsep. Rätsep töötab TalTechi dünaamika laboratooriumi töögrupis, mille keskne tegevus on mereprotsesside uurimine.
Foto: n-ltn Karl Alfred Baumeister
ujuvpoid, mis laevalt vette visati, et uurida tõusuhoovuste tekkemehha nisme. Ujuvpoide liikumistrajektoo ride kaudu saadi aimdust hoovuste võimaliku tekke ja suuna kohta. ,,Merevägi on väga vastutulelik,’’ ütleb Rätsep. „On teisigi koostöö võimalusi, kuid koostöö mereväega sujub kõige paremini, kuna merevägi on meile tõsiselt vastu tulnud, suutes oma plaane ka meie omadega kohan dada.’’ Ta lisab, et projekti eesmärk on välja selgitada tekkemehhanism, kuidas moodustuvad meres erinevad ilmastikunähtused ja sellest tulenevalt aidata neid ette ennustada.
Mereväelane laskmas laskeharjutusel 23-millimeetrisest õhutõrjekahurist Ta on lõpetanud TalTechi tehnilise füüsika eriala, seejärel kaitseväe aka deemia sõjaväelise juhtimise erialal mereväes ning hiljem täiendanud end TalTechis magistrikraadiga.
Mereväe laevad – vanad, aga kobedad Kõik mereväe laevad on ehitatud 70ndate lõpus või 80ndatel. Järgmise 15 aasta jooksul tuleb nad vanaduse tõttu välja vahetada. EML Admiral Cowani komandör kaptenmajor Tanel Kangro
võrdleb laevu autodega, mida aeg-ajalt on tarvis putitada, ent mis siiski ühel hetkel tuleb kuulutada sõidukõlbma tuks. See-eest ei karda ta, et praegused laevad päris sealmaal oleksid. „Laevad võivad olla küll vanad, kuid laevast teeb laeva ikkagi mees kond, kes laeval on. Kui mees kond on motiveeritud ja leidlik, võib väga palju korda saata,’’ lausub ta vestluse käigus optimistlikult. Ta lisab, et kuna kõik laevad on kas juba läbinud või peatselt läbimas kerehooldust Šotimaal, on nende teh
nilised näitajad ja võimekus praegu igati head. Vajadus uute laevade järele on küll olemas, kuid võime rahul olla laevastikuga, mis parasjagu olemas. * vaata tagakaanelt. **tsiviil-militaar koostöö tähen dab kaitseväe ja sõdurite koostööd eri tsiviilvaldkondade esindajatega, et või malikult tõhusalt lahendada mõlemaid osapooli puudutavaid probleeme.
Foto: n-srs Maria Tõkke
on – poid, tuled, teised laevad, saared ning muu oluline ja et uus roolimees saaks eelmiselt juhised laeva kursi hoidmiseks. Vahirolle on erisuguseid. Rel vastusmaadid on peamiselt sillava his; sideoperaator valvab laevasidet, mehaanik ja motorist masinaid. On ka vahiohvitser, kelleks üldjuhul mõni kogenum tegevväelane. Ta jälgib sil last laeva kurssi ja vahisolijate tegevust ning temale kannavad sillavaatlejad vees nähtud objektidest ette. Kõige levinumad ja mitmekesise mad vahetused on sillavahis – seal täidab igaüks eraldi ülesannet kas sillas roolimehe või vaatlejana, miinijahti mise ajal ka operatsioonide ruumis sonarioperaatorina. Nelja kuni kuue vahitunni ajal vahetavad sealolijad rolle, et keegi ei peaks ühte asja üle määra kaua tegema.
5
EML Admiral Cowani meeskonnaliikmed pärast tulekahjuhäire harjutust
Teisipäev, 8. oktoober 2019
Foto: n-ltn Karl Alfred Baumeister
GALERII
Mereväelase baaskursuslased ootamas päästeparvel helikopterit
Foto: n-ltn Karl Alfred Baumeister
Heatujulised mereväe baaskursuslased päästeparvel
Foto: n-ltn Karl Alfred Baumeister
6
Mereväe laevastiku staabi- ja toetuslaev EML Wambola
Teisipäev, 8. oktoober 2019
PERSOON
7
’’See inimene, keda otsime, on kahtlemata rohkem peaga kui musklitega.’’ - mereväekapten Jüri Saska
Silmad peavad olema merel
Sõdurileht vestles mereväe ülema mereväekapten Jüri Saskaga. Jutuks tuli uute aluste soetamine, mereväes teenivate ajateenijate arvu suurendamine ning koostöö liitlastega. n-srs Valner Väino
Baltroni algne mõte oli meid uuesti
sõjalises mõistes merele aidata. Hiljem sai see platvormiks NATOga liitumisel. Ja seal me tegime siis ja teeme ka nüüd Läti, Leedu ja teiste Läänemereäärsete riikidega ning NATO liikmesriikide ja partneritega koostööd. Kaks aastat tagasi istusime Läti ja Leeduga laua taha, kus vaatasime laevade vanust, minevikku ja tule vikku. Saime aru, et mida iganes me olemasolevate laevade ja alustega teeme, siis aastad 2030–35 on see ajajärk, kus kõik meie laevad on 4550 aasta vanused. Samas saime ka aru, et tõenäoliselt oleme selleks liiga väikesed, et igaüks eraldi jalutada oma suunas ja teha omi valikuid
Loomulikult oleme palju rää kinud erisugustest alustest aastateks 2030–35. Ambit sioon on, et uued alused oleksid võimalikult üks teise sarnased, soovita valt samad. Sellega saab kokku hoida nii logisti lises toetuses ehk varu osade hoolduses kui ka koolitussüsteemis. Kavatsus on kindlasti see, et ajateenijate osakaal mereväes võiks
li k
Inimesed saavad laeval kätte tunde, mis tekib siis, kui tegeleda päris miiniga.
tõusta. Ja selleks et ajateenijatega seda teha, peab koolitussüsteem olema palju kiirem, paindlikum ja tõhusam. Tegev teenistujatega saab kursuseid planeerida paindlikumalt kui ajateenijatega, kelle aeg on väga piiratud. Ja selle aja jooksul hea tulemuse saavutamine vajab väga head koolitust.
Ma mõistan nende ajateenijate frustratsiooni, kes on pidanud laevatehases valge kiivriga kogu oma teenistuse veetma. Kas mereväe ajateenijate arvu on plaanis suurendada? P raegu näeme ajateenijate osa
kaalu kasvu mereväes. Pärast uute
Pärast uute aluste aluste hankimist on ajateenijate kasv hankimist on märkimisväärne. ajateenijate kasv Mida kujutab ajateenistus mereväes märkimisväärne. ja mis edasisi võimalusi see pakub?
s Al
Ü hine suund on olemas ja see ulatub ajaloos kaugemale tagasi. Enne NATOga ühinemist, siis kui Eesti, Läti, Leedu vabaks said ja mereväed taastati, loodi üksus nimega Baltron, mida toetasid paljud välisriigid.
Kahtlemata oleme sellest rääkinud. Meri kui keskkond – kui sind seal ei ole, on seal keegi teine. Kui me oma territo riaalvööndis ise kohal ei ole, täidab selle ruumi keegi teine ja me isegi ei tea, kes seal on. Ehk siis silmad peavad merel olema. Ja nende silmade kandjaks on eel kõige mehitatud alus, mis annab sulle parima arusaamise ja teadmise.
t tia
Millised on suhted naaberriikidega? Mida kujutab endast Balti riikide ühine suund merevägede arendamisel ja kui kaugel sellega ollakse?
Praegused mereväe laevad on oma eluiga lõpetamas. Kui palju on juttu uute aluste soetamisest ning millal see juhtuda võiks?
s Ma
Eelkõige on tähtis meie kaubateede avatud hoidmine ja rahvusvahelises mõistes navigatsioonivabaduse taga mine. Meri oma keskkonna ja territoo riumina on rahvusvahelises kontekstis natukene teine kui seda on maa. Kulunud näide – kui teise riigi laev sõidab meie territoriaalmerest läbi, siis see ei tähenda veel seda, et ta oleks kuidagi piiri rikku nud, kui aga teise riigi maismaa trans pordivahend sõidab meie riigi piirist üle, on ta sellega ilmselgelt piiri ületanud ja rikkunud sellega nii rahvusvahelist kui ka Eesti õigusruumi. Kõigil on õigus sõita, ning kui nad teevad seda rahumeelsel ja teise riigi huve mittekahjustaval moel, siis on see täiesti vastuvõetav.
ilma koostööta. See ei tagaks meile regionaalset Läänemere idakaldapoolset võimekust. Seetõttu kirjutasime Naval Vision 2030, kus panime ühised mõtted pabe rile, et mida me tahame tulevikus. Praegu oleme protsessis, kus kirjutame sellele visioonile kavandit.
Foto : rm
Eesti on mereriik. Kui tähtsad on meile tugev merevägi ja mereliitlased?
Me võtame 25 ajateenijat
korraga. See on suur raam number, tihtilugu on neid natukene rohkem. Ajateenija väljakut sed ja tööülesanded ei erine nii palju sellest, mida teeb tegevteenis tuses olev madrus või nooremallohvitser. Laevadel täidavad ajateenijad peaasjali kult vahimadruste,
kokkade ja miinijahtijatel sonari operaatorite kohustusi. Ilmselgelt selleks, et saada vanemall ohvitseri positsioon, tuleb käia kauem koolis. Merevägi on hästi tehniline. Kui 25 aastat tagasi sai asju käima panna suure haamri ja mutrivõtmega, siis tänapäeval on pigem tarvis seda poissi või tüdrukut, kes istub laua taga ja tegeleb süsteemist vea otsinguga. See inimene, keda otsime, on kaht lemata rohkem peaga kui musklitega.
Milline on ajateenistuse koha pealt koostöö välismaaga? Kas vastab tõele, et kui inimene valib teenistuse mereväes, peab ta arvestama võimalusega välismaale sattuda? Iga teine poolaasta saadetakse reeg lina üks laev NATO valmisolekuük susesse nimega SNMG1. Selle käigus külastatakse mitut välissadamat. Viimase aasta vältel on ajateenijad olnud Šotimaal. Paraku küll laeva remonditehases. Meie laevad on seal olnud võimearendusprogrammi raames. Ma mõistan nende ajateenijate frustrat siooni, kes on pidanud laevatehases valge kiivriga kogu oma teenistuse veetma. Ei ole tõenäoliselt just kõige inspi reerivam keskkond selleks, et jätkata tegevteenistust. Küll aga jääb meil iga aasta 56 teeni jat üleajateenijaks, kes proovivad mere mehe ametit mereväes.
Üks rahuaja peamisi ülesandeid on Läänemere miinidest puhastamine. Kuidas see edeneb? See edeneb hästi, me leiame iga aasta umbes sada meremiini. See, et me tegeleme ajalooliste lõhke kehade kahjutuks tegemisega, on võib olla varjutanud selle, et see on väljaõppe protsess. Inimesed saavad laeval kätte tunde, mis tekib siis, kui tegeleda päris miiniga. R ahuaja tegevus on määra tud laevateede kontrollimine ja mereolukorra teabekuse loomine ehk mereseire, mis on alus kogu tegevusele merel. Mida me ei näe ega millest ei räägita on see, et merevägi kont rollib määratud laevateid ja need määratud laevateed ongi täpselt need, millest me alustasime. Mereteede lahti hoidmine, ja teadmine, mis on täpselt nendel määratud laevateedel ja siis nende lae
vateede kontrollimine – see on üksluine töö, sisuliselt särgi triikimine, kuid sel lega panustame tänapäeval Eesti riigi kaitsesse.
Kuidas hindate koostöösuhet mereväe, jalaväe ja õhuväe vahel? Meie koostöö on läinud viimastel aastatel ainult paremaks. Kohe oleme alustamas koostööd õhuväega mereseire tegemiseks. Maaväele oleme olnud siht märgi valvurid merel. Vastastikune sõl tuvus on tulevikus ainult kasvav. Mulle meeldib ütlus – tõenäoliselt ei õnnestu meil võita, aga meil õnnestub vältida kaotust, kuid seda ainult juhul, kui teeme seda kõik kolmekesi koos.
Kui suureks prioriteediks peab Teie hinnangul praegune kaitseväe juhatus mereväge? Minule tundub, et praegune kait seväe juhataja on võtnud selle endale südameasjaks.
Tõenäoliselt ei õnnestu meil võita, aga meil õnnestub vältida kaotust. Viimase pooleteise aasta jooksul oleme pidanud pikki arutelusid selle üle, kuidas Eesti riigi mereline kaitse välja võiks näha. Oleme vahetanud palju mõt teid ning mõtted on paberile pandud. Aga otsustusprotsess toimub siiski riigi kaitse arengukava kohaselt. Mul on oma arusaam, mis õnneks suures osas ühtib kaitseväe juhataja omaga. Ma arvan, et oleme väga heal suunal.
Kui tugev on Eesti miiniveeskamise võime? Võimekus on olemas, aga meil ei ole miine. Naljaga pooleks võib öelda, et iga laev on suuteline veeskama miini ning vähemalt ühe korra olema miinipraaler või miinijahtija. Iga laevaga võib miine otsida. Iga laev on ka potentsiaalne sihtmärk.
Kas soovite edastada sõnumi lugejale? Kutsun kõiki liituma mereväega. Kõik noored mehed ja naised, kes tunnevad, et nad on füüsiliselt piisavalt tugevad sel leks, et läbida suhteliselt karmid katsed – innustan teid kandideerima tuukriks.
8
Teisipäev, 8. oktoober 2019
NAER JÄTTA!
MEREVÄE SLÄNG Laevasild - sektsioon laeval, kus toimub laeva juhtimine
Koi - voodikoht laevas Madrus – laevapere liige, sõjaväelistes auastetes võrdne reamehega
Poord – pool
Pootsman – juhib laeval tekimeeskonna (madruste ja nooremallohvitseride) tegevust
Kunn - laeva komandör
Tekk – laeva korrus Laba - laeva liikuma panev tiivikkäitur
Konks - laeva ankur
LOOSIME AUHINDU! Et võita, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileh@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes ja temaga võetakse ühendust. Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks reamees Andro Mardim õhutõrjepataljonist. Palju õnne!
Komandör – laeva juht
Ahtri traaversi võti väljamõeldud ese, mida palutakse igal uuel laevapere liikmel üles otsida
Ahter – laeva tagaosa Vöör – laeva esiosa Kambüüs – laeva köök
Mess – laeva puhke- ja söögiruum
Auk/kelder - veepiirist allpool olev laevaruum
Roheline miil - miinijahtijate peatekil olev ahtrikoridor