SODURILEHT ˜ Teisipäev, 10. aprill 2018
ISSN 1736-3411
Huvijuht hoiab ajateenijate vaimu teravana.
Itaallaste õhuturbe edukusele aitavad kaasa kange kohv ja õppinud piloodid.
lk 3
lk 5
lk 6
Foto: rms Sten Kaalma
Mänguline arvutiprogramm tagab mitmekülgse väljaõppe.
Kaitsevägi valib uusi automaatrelvasid Riigi kaitseinvesteeringute keskus ja kaitsevägi korraldasid Männiku lasketiirus demonstratiivlaskmise, kus testiti kolme relvatootja relvi, mille seast valitakse välja üks, kelle relvasid kaitsevägi kasutama hakkab.
K
rms Siim Saavik
aitseinvesteeringute keskus kuulutas eelmise aasta juunis välja hanke kaitseväele 5,56 mm ja 7,62 mm kaliibriga automaattulirelvade ja nende lisavarustuse ostmiseks.
Kaitseinvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling sõnas, et automaattulirelvade hankele kvalifitseerus novembris üheksa pakkujat. Ta ütles, et üheksast relvafirmast esitas pakkumise neli, kellest testimisele saatis oma relvad kolm.
Hankes osalevatele relvadele seatud miinimumnõuded ja spetsifi katsioon on kokku pandud kaitseväe juhtimisel. Praegu on sõelale jäänud kolm relvatootjat: Saksamaa ettevõte Heckler & Koch ja Ameerika Ühendriikide ettevõtted Lewis Machine & Tool Company ning Sig Sauer.
Kavandatava hanke kohaselt planeerib kaitseinvesteeringute keskus osta aastatel 2018–2021 ligikaudu 11 000 automaattulirelva. Ühtlasi võimaldab sõlmitav hanke raamleping kuni aastani 2024 osta täiendavalt 18 000 automaattulirelva. Lisaks kaitseväele saavad uued relvad
justiitsministeerium ning politsei- ja piirivalveamet. Kaitseinvesteeringute keskuse sõnul on tegu ühe mahukama relvastushankega viimasel kümnendil. Hanke eeldatav maksumus on maksimaalselt 75 miljonit eurot.
lOe lÄHeMalt lk 2
2
Teisipäev, 10. aprill 2018
JUHTKIRI 2018. rms Siim Saavik
S
õjapidamine on jõudnud ajastusse, kus järjest rohkem mängivad rolli tasemel varustus ja kasutatavad vahendid. Uudne tehnoloogia loob võimaluse muuta oma tegevust efektiivsemaks. Näiteks punatäppsihik ei ütle täna aega teenivale sõdurile palju, sest tõenäoliselt on nad sellist imevigurit näinud ainult märulifi lmides. See tõik muutub järgmisel aastal, sest kaitseväkke saabuvatel uutel relvadel on need olemas. Kindlasti kaasnevad uute võimalustega ka kohustused, sest uuele varustusele järgneb täiendav väljaõpe. Ühtlasi tuleb uut varustust hoida. Näiteks kaitseväele hangitavad uued relvad peavad kestma vähemalt järgmised 20 aastat. Relvad ei ole ainukesed vahendid, millega kaitseväe järjepidevat evolutsiooni parandatakse. Esile võib veel tuua matkekeskuses väljaõppeks kasutatava ARMA arvutimängul põhineva taktikasimulaatori. Taktikasimulaator on kaasaegne ja innovaatiline vahend, mille abil on võimalik pidada arvuti taga selliseid lahinguid, mida reaalselt saaks praktiseerida ainult kriisiolukorras. See on ilmekas näide võimalusest, mis aitab muuta kaitse- ja sõjategevust väheste vahenditega tunduvalt efektiivsemaks. Eesoleva kümnendi jooksul areneb Eesti kaitseväe võimekus järjest kõrgema tasemeni, seda nii inimressursi, varustuse kui ka võimaluste poolest. Maailm areneb iga aastaga järjest kiiremini ja nende arengutega on tähtis kaasas käia. Vähemasti praegu tundub, et Eesti kaitsevägi peab ajaga sammu. Loodetavasti jätkub sama tegevus ka tulevikus.
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
UUDISED
Kaitsevägi demonstreeris uusi automaattulirelvi Kaitseinvesteeringute keskus ja kaitsevägi korraldasid Männiku lasketiirus demonstratiivlaskmise, kus tulistati lühendatud ja tavapikkuses automaatidest ning täpsusrelvadest. rms Siim Saavik
L
ähikuudel otsustab kaitsevägi, kas relvad ostetakse Heckler & Kochi, Sig Saueri või Lewis Machine & Tool Company relvatootjatelt. Kõik uued relvad on kavas osta ühelt relvatootjalt. Kaitseinvesteeringute hangete osakonna juhataja Priit Soosaar ütles, et leping hanke võitnud relvatootjaga loodetakse sõlmida 2018. aasta suve lõpuks või sügise alguseks. „Esimesed tarned loodame saada hiljemalt järgmise aasta paraadiks,“ sõnas Soosaar. Alguses saavad uued relvad esimene ja teine jalaväebrigaad. Soosaar tõdes, et samuti saavad esimesed relvad politsei- ja piirivalveamet ning justiitsministeeriumi ametiüksused, sest tegu on ühishankega. „Esimesed tarned koguste osas selguvad läbirääkimiste käigus, kuid eesmärk on saada üle 11 000 automaattulirelva, mille kättesaamine on aastate kaupa ära jaotatud,“ sedastas Soosaar. Ta rääkis, et pärast seda, kui esimene ja teine jalaväebrigaad on relvadega mehitatud, saavad uued relvad endale ka Kaitseliidu erinevad üksused. Küsimus, mida vanade relvadega tehakse, on veel lahtine. „Kindlasti jäävad vanad relvad teatud perioodil veel teenistusse, kuid täpne tegevusplaan on praegu koostamisel,“ tõdes Soosaar.
Testijatel võimaldati lasta kõikidest relvadest ja nende lasketulemused mõõdistati ning analüüsiti. Major Pärtel ütles, et igast relvast tehti 500 lasku. Veel lisas ta, et kaitsevägi soovib saada võimalikult tänapäevast relva, mis peab sõduri käes vastu kõikidele ilmastikuoludele. Samuti peavad uued relvad olema täpsed, töökindlad ja lihtsalt kasutatavad. Laskjate hinnang relvadele pidi olema võimalikult erapooletu. „Me kleepisime relvadel enne testlaskmisi tootjate sildid kinni, varustasime relvad koodide ja sarnaste sihtimisseadmetega,“ kinnitas ta. Ühtlasi varustati relvad samasuguse partii laskemoonaga ja laskjatel võimaldati lasta võrdsetes tingimustes.
„Tähtis oli, et laskurid hindaksid relva omadusi, mitte selle tootjat,“ lausus kaitseväe pearelvur.
Uutel relvadel on mitu eelist Uutel relvadel on vanadega võrreldes mitu eelist. Näiteks on võimalik uutel relvadel reguleerida kaba pikkust vastavalt inimese pikkusele. Samuti on uued relvad varustatud sihtimisseadmete kinnitusliistudega. Kõik uued relvad saavad endale kaasaegsed sihtimisseaded. Major Pärtel kostis, et vanad relvad hakkavad paratamatult lagunema ja uute relvadega saabub Eesti kaitseväe kvaliteedis suur hüpe. „Oleme arvestanud, et umbes 20 aastat peaks olema see tsükkel, kui uued relvad peaksid Eesti
kaitseväes kasutuses olema,“ märkis major Pärtel. Kaitseväe pearelvur toonitas, et uute relvade saabumisega vaadatakse üle väljaõppe, remondi ja hoolduse kontseptsioon. Selle tarbeks õpetatakse välja instruktoreid, kes teavad, kuidas uusi relvi kasutada ja hooldada. Üks demonstratiivlaskmisel osaleja Scoutspataljoni jaoülem veebel Ivar Vaismaa rääkis, et uued relvad on võrreldes vanadega tunduvalt stabiilsemad, kergemad ja neid on mõnusam käsitseda. „Ükskõik, milline nendest relvatootjatest välja valitakse, Eesti kaitsevägi võidab sellest kindlasti,“ ütles veebel Vaismaa.
Testlaskmised on põhjalikud ja läbimõeldud Kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel ütles, et testlaskmiste peaeesmärk on inimteguri mõju täpsusele ja laskestabiilsusele. Ühtlasi kontrolliti proovilaskmistel relvade töökindlust. Major Pärtel täpsustas, et laskmiste korraldamisel osales 25 inimest erinevatest üksustest. „Laskurite puhul arvestasime, et oleks nii naisi kui ka mehi, pikkasid ja lühikesi, vasaku- ning paremakäelisi. Selle eesmärk oli kaardistada võimalikult mitmekesist kasutajaskonda,“ sõnas major Pärtel. TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: rms Siim Saavik Küljendaja: rms Jon Henry Marvin Faltis Keeletoimetaja: Diina Kazakova
Foto: rms Sten Kaalma
Kaitsevägi käib arengutega kaasas
aasta suve lõpuks või sügise alguseks loodetakse sõlmida leping hanke võitnud relvatootjaga.
Uued relvad on võrreldes vanadega stabiilsemad, kergemad ja neid on mugavam käsitseda. Toimetajad: rms Indrek Kuusk kpr Kaarel Adamson rms Kaarel Redi rms Siim Saavik
Fotograafid: rms Gregor Jürna rms Karl Möls rms Sten Kaalma
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Teisipäev, 10. aprill 2018
UUDISED
„Sellised simulatsioonid nagu VBS võimaldavad väga väheste ressursside kuluga korraldada põhjalikku taktikaõpet.“ kapten M eelis Sõukand
Suurbritannia kaitseminister: „Eestist paremat sõpra ei ole võimalik tahta“
Kaitseväele lisandus 31 rühmaparameedikut Ämaris toetuse väejuhatuse meditsiini väljaõppekeskuses lõpetas 31 ajateenijat rühmaparameediku väljaõppe. Kümme nädalat kestnud kursusel õppisid ajateenijad osutama esmaabi lahing- ja kriisiolukordades. Värsked rühmaparameedikud omandasid oskuseid lisaks klassija praktikatundidele ka Tallinna kiirabibrigaadide igapäevatöös. Kursuse parimaks hinnatud nooremseersant Peeter Kibe oli rahul, et õppis meditsiini, sest need oskused tulevad kasuks ka väljaspool teenistust. Kursus kulmineerus kahepäevase lõpurännakuga, kus ajateenijad said demonstreerida omandatud meditsiinilisi oskusi ja füüsilist vastupidavust.
rms Kaarel Redi
H
iljuti Suurbritannias toimunud keemiarünnaku valguses oli kaitseminister Gavin Williamsoni visiidi eesmärk kinnitada Eesti ja Suurbritannia vahelist tugevat kaitsekoostööd ning saata Venemaale selge sõnum NATO ühtsusest ja otsusekindlusest. Williamsoni kahepäevase visiidi esimene peatus oli Tapal, kus ta külastas koos Eesti kaitseminister Jüri Luigega liitlaste lahingugruppi. Suurbritannia kaitseminister sõnas üle 900 Eestis teenivale Ühendkuningriigi sõdurile, et nende kohalolu Eestis on julgeolekugarantii tervele Euroopale. „Hiljutine rünnak näitas, et liitlaste suurendatud kohalolek NATO idatiival ei ole garantii ainult Balti riikidele ja Poolale, vaid kogu Euroopale. See näitab meie ühtsust ja jõudu neile, kes meile halba soovivad,“ sõnas Williamson. Eesti ja Suurbritannia vaheline kaitsekoostöö küündib Vabadussõja aegadesse, mil kuningliku mereväe
laevad Eestisse saabusid. „Eestist paremat sõpra ei ole võimalik tahta ajal, mil oleme seisnud vastamisi väljakutsetega, olgu selleks Iraak, Afganistan või Salisbury,“ ütles Williamson. Lisaks ühistele välismissioonidele ja Briti väekontingendi paiknemisele Eestis on teostatud erinevaid ühisprojekte mere- ja õhuväe ning sõjameditsiini valdkonnas. Suurbritannia spetsialistid panustavad Balti kaitsekolledži ja NATO küberkaitsekeskusesse ning staabielementi. Samuti on Ühendkuningriigi hävitajad osalenud NATO Balti õhuturbemissioonil. Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles, et on raske ette kujutada tihedamat kaitsekoostööd, kui Eesti ja Suurbritannia vahel. „Ühelt poolt on Suurbritannia loonud oma sõjalise kohaloleku Eesti territooriumil ja teisalt ühineme meie peatselt Suurbritannia brigaadiga Afganistanis,“ viitas Luik otsusele saata 40 Eesti kaitseväelast Afganistani Resolute Support missioonile. Britid juhivad Eestisse saadetud liitlaste pataljoni suurust lahingu-
Foto: rms Karl Möls
Teravas välispoliitilises olukorras Eestit külastanud Suurbritannia kaitseminister kõneles kahe riigi vahelise kaitsekoostöö olulisusest.
Suurbritannia kaitseminister Gavin Williamson. gruppi. Liitlaste sõdurid on Eestis 2016. aastal NATO Varssavi tippkohtumisel loodud liitlaste suurendatud kohaloleku programmi raames.
Suurbritannia kaitseminister Gavin Williamson rõhutas, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei mõjuta ühist kaitsekoostööd.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskus hakkab juhtima projekti, mille eesmärk on hinnata Eesti kaitsevõime tõstmist automatiseeritud süsteemide abil. Projekt „Automatiseeritud süsteemid lahinguväljal“ annab hinnangu robootikalahendustele ja tarkadele lahinguväljasüsteemidele ning toob esile nende head ja halvad küljed. Koostöös Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate ettevõtetega kasutatakse projektis erinevaid mehitamata maa- ja õhuplatvorme ning arendatakse võimalusi nende koos kasutamiseks.
ARVUTIPROGRAMM SEAB ÜKSUSED LAHINGUVALMIS Matkekeskus pakub kaitseväele võimalust korraldada õppusi virtuaalsel lahinguväljal. Detailset õppesimulaatorit saab kasutada nii klassikalises Call of Duty arvutimängu stiilis kui ka pealtvaates kompanii suuruste üksuste juhtimiseks.
Ü
ks programm, mida matkekeskus kaitseväele arvutipõhiste õppuste tarvis pakub, on VBS 3 (Virtual Battle Space) ehk virtuaalse lahinguvälja kolmas osa. Arvutimänguga sarnanev programm on Eesti kaitseväes kasutusel 2009. aastast. Programm on edasiarendus populaarsest arvutimängude seeriast ARMA, kuid keskendub rohkem detailidele ja realistlikkusele kui meelelahutuslikule aspektile. Kuni kompanii suuruse üksuse juhtimiseks mõeldud arvutiprogrammi kasutab suur osa NATO riikide kaitsevägedest. Lisaks sõjalise väljaõppe toetamisele on VBS leidnud kasutuspinda teistes eluvaldkondades. Näiteks on matkekeskus korraldanud õppusi politsei- ja piirivalveametile, demineerijatele ning päästeametnikele. Programm pakub kasutajale mitme külgseid võimalusi. Näiteks
saab programmi administraator olla nii-öelda jumal, kes otsustab, mis suunas puhub tuul või mitu kuuli on võitlejal salves. Lisaks saab administraator luua õppustel olukordi ja jälgida reaalajas, kuidas õppusel osalejad ülesannetega toime tulevad. Tänu rohketele võimalustele ja oskuslikele spetsialistidele on matkekeskus loonud tarkvaras kaartide ja aerofotode abil täpseid koopiaid Eesti paikadest. Näiteks saab programmi kasutaja juhtida üksust detailideni lihvitud Väike-Maarja piirkonnas nii 2D- kui ka 3D-vaates. Simulatsioonisüsteemide õpetaja kapten Meelis Sõukand leiab, et arvutitehnoloogia kasutamine väljaõppes on kasulik: „Sellised simulatsioonid nagu VBS võimaldavad väga väheste ressursside kuluga korraldada põhjalikku taktikaõpet.“ Eesti kaitseväel on praegu programmi Virtual Battle Space 3 nelikümmend litsentsi. Need võimaldavad
ühendada korraga 25 arvutit võrgus ja lisaks veel 15 iseseisvalt kasutada. Kapten Sõukand leiab, et simulatsiooniprogrammide kasutamist võiks hakata kaitseväes rakendama juba sõduri baaskursuse ajal: „Me saame simuleerida lahingutegevust, näidata ette jao liikumise harjutust ning vajadusel isegi demonstreerida sõduritele õhtuse loenduse rivikorda.“ Eelmisel aastal kestsid matkekeskuse korraldatud õppused kokku 77 päeva. Nende päevade jooksul kasutasid VBS programmi üheksa struktuuriüksust. Eelkõige kasutavad õppusel osalejad programmi jao- ja rühmaülemate ning tulejuhtide väljaõppeks. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeprogrammi saavad kasutada kõik üksused. Selleks tuleb üksuse ülemal võtta ühendust matkekeskusega ja edasi esitada ametlik taotlus KVÜÕA juhtkonnale.
Eesti ja Ühendkuningriigi pioneerid harjutasid koostööd maastikul
Foto: rms Karl Möls
rms Indrek Kuusk
Kaitsevägi panustab automatiseeritud sõjapidamisse
Simulatsioonisüsteemide õpetaja kapten Meelis Sõukand tutvustamas VBSi.
Eesti pioneeriüksused koostöös Ühendkuningriigi pioneeriüksustega õppisid Klooga harjutusväljale kindlustatud positsiooni rajamist. Rajati pea sajameetrine kaevikute ja killuvarjete liin, mida saab kasutada taktikaõppeks ning lahinglaskmisteks. Pioneeridele on väljaõpe kasulik ka väljaspool teenistust, sest lisaks koostööle õpitakse kasutama erinevaid tööriistu ja ehitustehnikaid.
3
Teisipäev, 10. aprill 2018
Foto: rms Gregor Jürna
GALERII
Foto: rms Karl Möls
Mereväe baaskursuslased õppisid, kuidas vees ellu jääda.
Nooremleitnant Kaarel Lapimaa helikopteriga taevaavarustes.
Vabadussõja näidislahingus osaleja rühib vapralt vastase poole.
Foto: rms Sten Kaalma
Foto: rms Gregor Jürna
4
Taani M113 G4 DK õppusel Wintercamp.
5
Teisipäev, 10. aprill 2018
PERSOON
Reet Kaljula sai 2017. aastal Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe medali.
Reet Kaljula: kõik tegevused peaksid kasvatama ajateenija vaimset külge Väikeses staabi- ja sidepataljoni kasarmus asub üks imetilluke kabinet. Lisaks tavapärasele kontorisisustusele ilmestavad seda kabinetti kaks mugavat diivanit, millest ühel istub pehme must panter. Toa täidab kohviaroomiga uudne kohvimasin. Nurgas päevi näinud kotis asetseb akustiline kitarr, ning kappide ees on kastide viisi konserve. See tuba on väga eriline paljude sõdurite jaoks, kuid seda mitte oma hubase interjööri tõttu. Selle toa muudab säravaks rõõmsameelne proua Kaljula. kpr Kaarel Adamson
J
uba 14 aastat huvijuhina töötanud Reet Kaljula on kaitseväes viimne ratsanik omasuguste seas. Kui ta esitas 2004. aastal avalduse tööle tulemiseks, anti talle kandideerimise välja kutseks ülesanne planeerida pataljoni aastapäeva ürituste kava. Varasemalt kultuurikeskustes töötanud Kaljula jaoks läks see ülesanne libedalt. Proua Kaljula mäletab selgelt oma jutuajamist toonase pataljoniülemaga: „Ta ütles mulle, et tal on vaja langetada valik kahe inimese vahel, kuid see on väga raske otsus. Selle teadmisega hakkasin ma liikuma pataljonist kodu poole ning ma olin vaevu 10 minutit kõndinud, kui tuli kõne, mis kinnitas, et ma olen tööle valitud,“ meenutab ta. Rõõmupisarais koju kõndides, tundis ta, et on leidnud endale uue pidepunkti elus.
Kaljula töö ilmestab eelkõige sõdurite õppetöövälist aega. Tähtpäevadega seonduvad traditsioonid panevad mehed pataljoni sünnipäeval tõrvikute valgusel ümber kasarmu võidu jooksma. Teatrinimekirjad täituvad soovijate nimedega silmapilguga ja tihti tuleb tellida lisapileteid. Oluline on aga see, et tema pilgu läbi pole tegu pelgalt meelelahutusega. „Ma nimetaksin enda tööd siiski sotsiaalpedagoogi omaks. Olen alati väga suurt rõhku asetanud sellele, et kõik tegevused kasvataksid ajateenija vaimset külge,“ rääkis ta. Vahel on oluline töökat sõdurit motiveerida. „Mäletan selgelt seda, kui kompaniiülem tuli minu juurde jutuga, et kuule, Reet, mul poisid tegid täna oma esimese testi ära. Kõik tegid ära! Ma tahaksin neile mingit präänikut. Võtsin siis õhtul poisid kokku ja läksime nendega kinno!“ heietab proua üht eredat seika. Proua Kaljula teab, et ta ei saa ajada ainult enda kitsast rida, vaid peab jälgima ka seda, kuidas toetada ja aidata lahendada teisi probleeme. „Ma näen, kuidas tegevväelased käivad nädalate viisi laagrites. Kui
Foto: rms Gregor Jürna
Sõdur pole mingi masin
Proua Reet Kaljula oma loomulikus keskkonnas. nad peaksid pärast kella viit ajateenijatega tegelema, siis mõjuks see kõigile halvasti. Ma tundsin, et saan neid aidata. Kui ma saan milleski kaasa rääkida, siis ma teen seda,“ ütles ta. Kaitsevägi on kontsentraat ühiskonnast. Siia tulevad kokku inimesed, kellel on erinev elukogemus ja väga erinev elusaatus. Tänasel päeval on ajakohane ajateenistuse populariseerimine ja küsimuse all on nii noorte tervis kui ka motivatsioon. Proua Kaljula tunneb, et kui kasvatada rahvameelsust ja kaitsetahet alles siis, kui noormees on tulnud ajateenistusse, on ühiskond selle tegevusega lootusetult hiljaks jäänud. Ta leiab, et teavitustööd on vaja teha palju varem. „Me käime sõduritega lasteaias selleks, et anda lapsele positiivne kogemus ajateenijaga kokkupuutel. Oluline on luua hea rollikuvand. Me ei lähe relvi näitama. Me läheme, et
panna lapsi endaga kaasa mõtlema. See toob kaasa ka selle, et nad vaatavad tulevikus kaitseväele positiivses valguses,“ sõnab huvijuht.
Laul teeb hinge rõõmsaks Tihtilugu leiavad sõdurid tee Kaljula kabinetti lihtsalt selleks, et rääkida. Vahepeal tulevad teemaks eluraskused ning isiklikud tragöödiad. Sageli lihtsalt istutakse maha ja räägitakse elust ning sellest, kuidas võiks asju paremaks muuta. Igal juhul on Reet ajateenijate ema, hingehoidja ja psühholoog, kes on kohal peaaegu ööpäev läbi. „Üks levinumaid ja minu jaoks väga kurbasid tendentse on see, et noored ei tunne ennast väärtuslikuna. Juba kodus on nende eest kas asjad ära tehtud või on nad olnud tööriistad. Kaitseväeski jääb neile tunne, et nad on väikesed mutrid
suures masinas, mis ei teeni mingit eesmärki,“ sõnas proua Kaljula. Õnneks on aastate jooksul ka selle probleemi vastu musikaalne proua Kaljula leiutanud vastumürgi – Laulumehed. „Laulja tunneb, et on osa meeskonnast ja tegelikult võtavad inimesed meid vastu avatud südamega. Väga paljud poisid pole sellist asja kogenud. Tekib tunne, et oled väärtuslik,“ sõnab Kaljula. Koori esinemised hooldekodudes on tihti meeleolukad. Vanemad inimesed kuulavad ja vaatavad sõdurite esitust harda rõõmuga. Samas võtavad noored mõne lõbusa laulu peale tantsu üles ning peagi keerlevad nii lauljad kui ka publik suures rõõmus. Jõulude ajal on staabi- ja sidepataljonil traditsiooniks käia Oleviste kirikus kodututele abi jagamas. „Mitmed poisid on öelnud, et nad vaatavad kodutuid pärast seda hoopis teise pilguga. Tegelikult oleme me ju
kõik inimesed, kes tahavad rahulikult elada,“ kommenteerib Kaljula. Ta lisas, et selline ühiskonna sidumine on väga oluline ning kannab väärtust ka väljaspool kaitseväge. Kõigi tegemiste juures rõhutab Kaljula eelkõige seda, et mitte ükski tema plaanidest ei saaks reaalsuseks ilma toetava juhtkonnata. Kõik saavutatud tulemused on paljude inimeste pingutus selle nimel, et pärast ajateenistust naaseksid ühiskonda eluterved mehed. „Kui me paneme relva relvaruumi ja näod puhtaks peseme, siis me oleme täiesti tavalised inimesed. Me võime olla suured Rambod, aga me ei tohi unustada seda, et me ei kasvata tapamasinaid. Meie eesmärk on kasvatada inimesi, kes jagavad hellust, suudavad hoolida ja kasvatada lapsi. Samas on nad inimesed, kes haaravad vajadusel relva ja kaitsevad oma riiki ning peret,“ sedastas ta.
6
Teisipäev, 10. aprill 2018
35
REPORTAAZ
ajateenijat ja tegevväelast osaleb mereväelase baaskursusel.
Kange kohv aitab Itaalia hävituslenduritel kiiresti reageerida
„See neetud lumi on täna eriti kleepuv,“ ütles hävituslendur kolonel Eros Zaniboni ja avas lennukiangaari ukse. rms Indrek Kuusk
Foto: rms Karl Möls
Ä
maris paiknevas õhuväe lennubaasi angaaris seisis ehtsa hävituslennuki tiiva kõrval Itaalia kontingendi ülem kolonel Eros Zaniboni. Ta tutvustas ennast ja oma üksust, keda ta õhupolitseiks nimetas. „Mu üksus seisab ööpäevaringselt valves, et oma ustavate ratsudega tuvastada seda, mida maapealsed radarid näevad, ent mis jääb tundmatuks päritolu ja eesmärgi poolest,“ selgitas kolonel Zaniboni. „Kogu atribuutika keskel on kokpitis piloodile vähe ruumi,“ kostis Zaniboni. Ta märkis, et olenemata kellaajast ja sellest, kui kitsas kokpit kellelgi on, peavad nad NATO standardite kohaselt olema õhus mõne minutiga. Vähese ajaga tõmmatakse selga kolm kihti riidevarustust. Esimene kiht kehasoojuse hoidmiseks, teine niiskuse väljas hoidmiseks ja kolmas kõigeks,
Õhupolitsei eskadrilli ülem kolonel Eros Zaniboni. mis puudutab õhulahingu pidamist. Kolmanda kihi juurde kuulub ka kiiver, mis tagab piloodile lisahapniku ja side ning kaitseb pead löökide eest. Kolonel mainis, et kiivritesse on sisse
ehitatud süsteem, mis kuvab piloodi silme ette kõik lennuga seotud info. „Seda süsteemi me tuvastuslendudel ei kasuta, sest selle aktiveerimine ja töökorda seadmine võtab aega ning meie
töös on iga sekund arvel,“ täpsustas ta. Vaatamata uhkele pagunile ja karmile elukutsele nägi kolonel välja väga sõbralik. Lõpetanud oma jutu reaktiivlennukitest ja erivarustusest, hakkas ta karismaatilisel kombel rääkima hoopis sellest, kuidas tema üksus Eestis viibimisega senise kogetu põhjal rahule on jäänud. „Toit on maitsev, inimesed sõbralikud ja ilm vajab harjumist,“ võttis ta oma jutu kokku. Itaalia õhuturbegrupp võttis endaga Eestisse kaasa kohvimasina. Uurimisel selgus, et kohvimasin pole kaasa võetud mitte juhuslikult, vaid see on lausa kinnitatud varustuse nimekirja. Härra kolonel oli veendumusel, et Eestis leidub häid kohvimasinaid, kuid selle neoonrohelise kohvimasinaga rändab kaasas oma lugu. Nimelt tõstsid nad paar aastat tagasi juhuse tõttu transpordilennukisse ühe kasti, milles oli kohvimasin. Kast kohvimasinaga tõsteti maha aga
alles Poolas ning sellest sai alguse traditsioon, mida nad on järginud igale missioonile minnes: võtta kaasa see neoonroheline kohvimasin. „Me joome kanget kohvi söögi alla ja söögi peale, see aitab meil kiiresti õhku tõusta,“ konstateeris kolonel Zaniboni. Viimaks rebis härra kolonel ühes oma meeskonnaliikmetega rinnust ära embleemid ning pistis need sooja käepigistusega pihku kõigile angaaris uudistajatele. „Meil on hea meel teenida riigis, kus on head oskuslikud ning teotahtelised sõdurid,“ ütles kolonel Zaniboni ning lisas: „meie jääme siia häiret ootama, et teie saaksite rahulikult oma teenistusülesandeid täita.“ Tund aega pärast intervjuud täitusid itaallaste ootused ja taevasse tõusid kaks Eurofighter Typhoon hävitajat. Hävitajad suundusid saatma lennukit, mille tuvastamisel selgus, et tegu on Vene Föderatsiooni transpordilennuk AN-26ga.
TORM JA TULI PANEVAD MADRUSEHAKATISED PROOVILE kpr Kaarel Adamson
R
ahulikult klassiruumis istudes pole meremehehakatistel veel aimu, et saatuse iroonia, tuntud ka kui veebel Mairo Küünarpuu, kavatseb neist kõigist teha selle metafoori elulised näited. Nõnda algas baaskursuse teine nädal sellega, et noored sõdurid visati külma basseinivette ning neil jäi üle ujuda või uppuda. Esmapilgul nägi basseinivette visatud meeste tegevus välja üsna jabur. Kollastes kombinesoonides minionid ulbivad sihitult loksuvas basseinivees ning järsku kõlavad karmid käsklused. Selle peale moodustavad noorsandid pika aheliku ja liiguvad tihedalt kokku pressitud ringi. Jääb tunne, nagu oleks tegu kaitseväe sünkroonujujate rühma uue olümpiakavaga. Pärides sõduritelt keerukate manöövrite vajalikkuse kohta, selgus, et tegelikult on tihe kontakt meeskonnaliikmete vahel oluline selleks, et hoida kehatemperatuuri külmas vees. Samuti on võimalik ringi keskel olevatele jalgadele sättida kannatada saanud kaas-
võitleja, kes ei suuda ise pinnal püsida. Koolituse basseiniharjutused kulmineerusid stsenaariumiga, kus öises tormis tuli abivajajatele järgi päästekopter. Noormadrused pidid ujuma prožektori valgusesse ning vintsiga tõsteti nad veest väljapääsu poole. Merehädast pääsemise rõõm jäi üürikeseks. Külmast veest välja saanud, tõmbasid mehed tulekindlad riided selga ning astusid leegitsevasse konteinerisse. Tulekeeled neelasid aplalt laevainterjööri ning vaprad sõdurid pidid astuma leekide merre, et kaasvõitlejaid päästa. Tulikuumas konteineris on vaja säilitada külma närvi ja jälgida samm-sammult kogu olukorda, et ükski detail ei jääks kahe silma vahele. Koolituse läbiviija Arno Lemmik kirjeldas olukorda: „Laeva seinad lähevad tulikuumaks ning sinna vee pritsimine tekitab tohutult auru. Kujutage ette sauna, kus viskate kerisele ämbrite viisi vett, aga lava pealt alla tulla ei saa.“ Enamiku baaskursuslaste arvates oli tuletõrjekoolituse kõige põnevam
osa põlengusimulaator, kuid tegelikult pani sõdurid proovile hoopis teistsugune harjutus. Tuleleek kujutab endast eredat eesmärki – vastast, keda võita. Keeruliseks kisub olukord siis, kui tihe suits on ruumi täitnud ning pimesi tuleb koridorides orienteeruda ja teadvuse kaotanud sõpra otsida. Mitmed sõdurid sattusid ruumides kobades segadusse ning hakkasid pimeduses kogemata tuldud teed tagasi minema. „Meeste äraeksimine ongi harjutuse eesmärk,“ tõdes Arno Lemmik. „See seab suure rõhu sellele, et mehed õpiksid oma laeva iga nurka tundma ja suudaksid une pealt kajutites orienteeruda.“ Enne, kui madrusepoistest saavad uhked merekarud, tuleb neil veel palju õppida. Samas karastusid noored mehed läbi tule ja vee ristsete silmmärgatavalt. Kui koidutundidel vaatasid baaskursuslased judinatega jahedat basseinivett, siis päeva lõppedes võitlesid nad lainete ja leekidega pilguga, milles peegeldus mereperemehe vilumus.
Foto: rms Gregor Jürna
„Vaga vesi ei kasvata vilunud meremeest.“ See Franklin D. Roosevelti metafoor sobib ideaalselt mereväelase baaskursuse teoreetilistesse tundidesse, kus räägitakse merel tekkivatest hädaolukordadest ja nendega toimetulekust.
Mereväe baaskursuslased sukeldumas leekidesse.
7
Teisipäev, 10. aprill 2018
REPORTAAZ
Maryland’i osariigis toimunud parima sõdalase võistlus kestis kolm päeva, mille käigus läbiti kümme ala.
Nooremseersant Kristjan Mägi (ees) ja nooremleitnant Raul Reiljan võistlustules.
11:31 14:03 Graafika: rms Jon Henry Marvin Faltis
Autoriõigus: Flickr/Maryland National Guard
3200 m jooks
126 69 107 63 Allikas: ‘‘Ajateenijate üldfüüsiline võimekus 2014. aastal’’.
Ajateenija võitis Ameerikas parima sõdalase võistluse „Selleks, et ületada teisi, on vaja ületada iseennast,“ sõnas nooremseersant Kristjan Mägi, kes kaheksakuulise teenistuse järel võitis Ameerika Ühendriikides Maryland’i rahvuskaardi parima sõdalase võistluse. rms Kaarel Redi
V
õitmiseks mängis nooremseersant Kristjan Mägi kolm päeva ja tükiti ka ööd inimvõimete füüsilisel ja vaimsel piiril. Ta võitles iseenda, väsimuse, teadmatuse ja valuga. Mägi meenutab oma välimuse ja enesekindluse poolest filmilegendi Steve McQueen’i. Tema teenistuskäik on olnud märkimisväärne – ta läbis nooremallohvitseride kursuse ja aspirantuuri ning on sõjaajal kompaniiülema abi. Sport on see, mis võimaldab tal oma olemust väljendada. Ta on tituleeritud suusataja ja esineb ajateenistuses edukalt kõikvõimalikel kaitseväe võistlustel. Ometi ei osanud noormees aimata, kuhu sporditegemine võib teda viia.
Meeskond komplekteeriti jaanuaris Jaanuaris komplekteeriti USAs Maryland’i osariigis toimuvaks parima sõdalase militaarvõistluseks Eesti võistkond. Võistkond koosnes ohvitserist, allohvitserist ja sõdurist. Iga-aastase võistluse eesmärgiks on välja selgitada osariigi parimad sõdalased, kes lähevad edasi riiklikele
võistlustele. Eesti osales võistlusel koos Bosnia ja Hertsegoviinaga teist korda. Eesti esindamise au kuulus tänavu teise jalaväebrigaadi ja lahingukooli ühendvõistkonnale. Ohvitseriklassi esindajaks valiti nooremleitnant Raul Reiljan ja allohvitseriklassi esindajaks veebel Aleksander Varikov, kes on mõlemad oskuslikud ja sitked tegevväelased. Idee saata võistlusele sõduri kategooriasse esindama ajateenija käis välja Eesti võistkonna tugiliige, vanemveebel Indrek Ojasoo. „Ma tahtsin näha, kuidas meie ajateenija saab hakkama sellisel keeruka tasemega võistlusel,“ sõnas ta. Kristjan Mäe terav taip ja suurepärane füüsis jäid silma Kuperjanovi nüüdsele pataljoniveeblile staabiveebel Tõnu Tuulele, kes valis ta meeskonda. Kaks kuud enne võistlusi treenis Mägi raugematult, nädalavahetustel isegi kaks korda päevas. Ameerikas viisid korraldajad läbi kolmepäevase ettevalmistuskursuse, kus tutvustati võistlusalasid, reegleid ja relvi. Tutvudes konkurentide ja võistluse keerukusega, puges noormehe hinge ärevus. „Enamik konkurente oli viis kuni kümme aastat teenistuses olnud
ja mina üksnes kaheksa kuud,“ sedastas ta ning lisas: „Ärevad olid isegi meie tegevväelased.“ Võistluse alad panid proovile kõik sõduriks olemise küljed. Võistluse käigus tuli valges ja pimedas lahti võtta ning kokku panna viite erinevat relva, sooritada meditsiiniülesanne, stressiolukorras lasta relvast, öösel orienteeruda, läbida takistusriba ja üldfüüsiline test. Samuti tuli rännata seljakotiga, panna kokku pusle, lahendada kirjalik test ning vestelda kõrgetes auastmes sõjaväelastega. Pärast edukalt kulgenud esimesi alasid tabas Mäed tagasilöök stressiolukorras laskmises. Ala käigus tuli lasta relvast, visata suitsugranaate ja vedada kannatanut, seda kõike paintball’i kuulide rahe all ning korraldajate karjumise saatel. „Pole naljaasi punnitada üheksakümne kilost kannatanut järsust mäest üles,“ tõi kuuekümne kaheksa kilone noormees välja ala kõige keerukama osa. Mägi jäi sel alal eelviimaseks. „Ma ei tahtnud, et minus pettutakse, sest minu asemel oli teisigi, keda oleks võinud võistlema saata,“ meenutas ta stressilaskmise järgset. Vastupidavusalasid pidas Mägi aga oma
trumbiks. „Olen elus pidanud ennast füüsiliselt palju piinama, see tuleb mul hästi välja,“ ütles ta. Osalejad ei teadnud kahekümne kilose seljakotiga rännaku pikkust. Kui enamik Mäe konkurente läbisid distantsi kõndides, läks Mägi riskile ja hakkas stardist jooksma. „Kui ma enam joosta ei jõudnud, siis valisin vaheldumisi punkte, kuhu jooksen või kõnnin,“ sõnas ta. Tema võit viieteistkümne kilomeetri pikkusel võistlusel oli mäekõrgune. Samuti jäi ta alistamatuks öö-orienteerumises ja takistusriba läbimises.
Võit otsustati viimaste aladega Kirjalik test ja vestlus kõrgetes auastmetes sõjaväelastega otsustasid võistluse tulemuse. „Me olime kindlad, et vajume nende aladega taha poole,“ sõnas ta. Valikvastustega kirjalikus testis jäi tal vajaka erialase inglise keele tundmisest. Vestluses hindas rühm kõrgetes auastmetes sõjaväelasi võistlejate välimust, enesekindlust, vastamisviisi ja vastuseid. Peenikene punane joon eraldas võitjat kaotajast. Vale samm,
žest või sõna võis röövida Mäelt võidu, mille suunas ta kolm päeva oli rühkinud. „Mis sa teeksid, kui langeksid sõjavangi,“ küsiti talt. „Ma hoiaksin suu kinni,“ vastas Mägi. Kuigi vastus oli vale, oli see esitatud taolise mcqeenliku enesekindlusega, et ta krooniti sõdurite klassi parimaks. Eestlased kandsid tühjaks raske auhinnalaua samamoodi nagu Atlas kandis taevavõlvi. Lisaks Mäe võidule sõdurite klassis krooniti nooremleitnant Reiljan parimaks ohvitseriks ja üldarvestuse võitjaks. Veebel Varikov oli allohvitseride võistlusklassis kolmas ning eestlased võitsid meeskondliku arvestuse. „Ei meie ega ameeriklased ei osanud arvata, et me võiksime võita,“ ütles Mägi. Hüvastijätu söömaajal tögasid eestlased ameeriklasi, et järgmisel aastal kohalikud meie mehi enam võistlema ei kutsu. Ameeriklased pidavat aga järgmisel aastal taolisteks üllatusteks valmis olema. Eks ole näha, kas järgmisel aastal õnnestub mõnel meie ajateenijal nooremseersant Mäe tulemust korrata. Noormees ise sõnab, et meie ajateenistus loob selleks igatahes head eeldused.
8
Teisipäev, 10. aprill 2018
STAABI- JA SIDEPATALJON
MEREVÄGI rms Oskar Poobus
rms Taniel Kuntu
rms Erik Ambre
kpr Taavet Kutsar
Ühe õppuse käigus sõitsime autoga ja kuulsime imelikku raginat. Hetk hiljem nägin kahte ratast autost möödumas ning sädemeid lendamas. Ehmatus oli suur, ent viga keegi õnneks ei saanud. Tõime rattad paarisaja meetri kauguselt võsast ära ja parandasime auto.
Sõduri baasukursuse teises metsalaagris olime kõik pärast väsitavat päeva telki magama keeranud. Sain veidi magada, kui telki kogunev ving mind üles ajas. Ahjuvalve vaatas suurte silmadega otsa ja ütles, et nüüd on tuksis, sest telk kukkus lume all kokku.
Kõige eredam oli tagasitulek esimesest metsalaagrist. Öösel oli külma umbes 20 kraadi ja kasarmusse jõudes esimene dušš ning saun olid kindlasti üks parimaid hetki.
Ma arvan, et kõige rohkem hirmu olen ma tundnud mereväe baaskursusel. Võib tõdeda, et vesi pole minu element!
Milline tsitaat on kaitseväes meelde jäänud?
Veebel ütles hiljuti autojuhtidele, et kui liikluses orbikud vahele hakkavad trügima, siis võib signaali lasta.
Nüüd on tsiviilelus ka nii, et kui kedagi ei tea, siis küsin „kellega on au“. Vahepeal ei saa aru, mis toimub või on mingi jama toimumas, siis ütlen endale vaikselt „no, millega on au“.
Kõige rohkem kasutatakse meil väljendit „Nii lihtne see ongi!“ Igaüks proovib seda panna kuhu vähegi võimalik.
Vaieldamatult on meie jaoülema ütlus „Ja nii lihtne ongi!“ Ta kasutas seda põhimõtteliselt iga lause lõpus, nii et meil on olnud üsna lihtne elu.
Mida sooviksid leida kuivtoidupakist?
Suitsuvorsti, nuudleid, kondentspiima ja räimed tomatis.
Hoian asja nii realistlikuna kui võimalik ja kuna mina pole varem neid leidnud, siis maitseks ka need kõvasti kiidetud räimed tomatikastmes ära.
Võib-olla jäätis, aga ma kardan, et see ei püsi seal ilusasti külm. Võib-olla sulanud jäätis hoopis muudaks mind kurvaks.
Ma arvan, et pakist võiks välja tulla soe kuiv ilm. Võtad talvel paki lahti ja plaks, kohe linnud laulavad!
Milline võiks olla unistuste amet kaitseväes?
Meditsiinikeskuses vanemmeedik.
Väljaõppe planeerija.
Mulle meeldiks tegeleda palju just ajateenijatega – näiteks rühmajuht oleks üsna põnev väljakutse.
See peaks olema midagi põnevat! Mulle pakub huvi kindlasti küberkaitse ja laevad, et võibolla kombineeriks neid kahte ja oleks lahendus olemas!
Milline on sinu lemmiktegevus vabal ajal?
Meeldib istuda sõdurikodus, et seal kaasvõitlejatega muljetada ning nalju rääkida.
Kaitseväes meeldib mulle vabal ajal ennast programmeerimises arendada.
Kindlasti kuulan muusikat! Kuulan ükskõik mida. See, mis tuju jaoks on parasjagu parem, läheb kohe peale!
Ma olen natukene veider inimene, et ma tegelen vabal ajal tihti veel mingisuguste lõpetamata teenistusülesannetega.
Milline on olnud eredaim mälestus senisest teenistusest?
Disaini leiutis, mis muudaks iga sõduri elu paremaks.
143
VANAPOOLNE
NINA ARVUTI KÕIGE AREEN (inglise k.) UUS-GUINEA OP-SÜSTEEM ROHKEM ...SIIL ISEKAS KIRI ARVUTI(munev VIIULI OSA INIMENE KLAHVIL imetaja)
PAKS, PRISKE ILMA (saksa k.)
MAAILMA SÜGAVAIM MAGEVEEJÄRV 2 x TÄHT
RAADIOJAAM KIRGAS
UUS (saksa k.) TUBAKATOODE
ELEVANDILUU
LOOSIME AUHINDU! Et võita sõdurilehe söögitermos, käitu järgnevalt:
BENJAMIN DEKORATIIVPÕÕSAS LASTEEKRAAN LOCH ... KOLETIS KANGE TAHTMINE
1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.
... VÄLBA ELUND
MEHITAMATA ÕHUSÕIDUK VENE MEHENIMI ALGORGANISATSIOON V.-KREEKA KEELPILL MÜRA, LÄRM (inglise k.) HEA TUJU TUNNUS EESTI PAGARITE SELTS ... KRONOR
Vastus: LANGEVARI
ANEKDOODID Nooremleitnant tuleb maruvihasena rivi ette: „Paganama laiskvorstid! Alles kolmas allüksuse kursuse nädal ja juba te käite endale meditsiinis vabastusi välja nõudmas.“ Ohvitser pöörab pilgu tuima näoga sõduri poole: „No ja sina, reamees Käbi, ma ei näinud sind eilsel maskeerimisharjutusel.“ Sõdur lööb kannad kokku ja röögatab: „Tänan, härra leitnant!“ Teoreetiline õppus suurtükiväes. „Härra veebel, te ütlesite, et haubitsa mürsk lendab kaarja trajektooriga, kas see tähendab siis seda, et kui me haubitsa külili lükkame, saame sellega nurga taha tuld anda?“ „Teoorias tõesti, aga määrustik seda ette ei näe,“ teatab veebel.
Luuremeeskonna ülem põõsast mööduvale patrullile: „Hei, pssst! Ütle, palju teil siin mehi kokku on, ma annan sulle iga reedetud sõduri eest ühe sigareti.“ Lahingupaari ülem põõsa suunas: „Käi kuradile! Looda sa, et hakkan oma üksust üheksa sigareti eest reetma!“ Õppusel varitsusse sattunud jagu annab vastase pihta kiirtuld, kui äkitselt röögatab õppust jälgiv ohvitser rindejoonelt: „Vastane kaotas salve ära, nüüd vastane otsib seda. ÄRA LASE!“ „Selge, härra leitnant!“ röögatab kännu taga peidus olev sõdur ja avab tule. Haubitsameeskondade vanasõna: „Suurtükk ajab suu lõhki!“