13.09.2018 by Sõdurileht

SODURILEHT ˜ Naiste olulisus riigikaitses tõusuteel

Intervjuu: kuue missiooni kogemused ja katsumused

Vahipataljoni ülemvõim kaitsejõudude meistrivõistlustel jalgpallis

LK 3

LK 5

LK 7

Algas uus ajastu riigikaitses Augusti alguses alustas Tallinnas tegevust kaitseväe küberväejuhatus, mis koondab enda alla kaitseministeeriumi valitsemisala küberalase kompetentsi. n-srs Ergo Trepp

oodud väejuhatus annab Eestile täiesti uuel tasemel riigikaitse võimekuse. Uut väejuhatust on tarvis, et tegeleda tehnoloogia kiire arenguga kaasnevate muudatustega sõjapidamises. Küberväe-

juhatuse avamise rivistus leidis aset staabi- ja sidepataljonis, kus osales lisaks uue väejuhatuse ajateenijatele ja tegevväelastele ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Kaitsevägi peab ajaga kaasas käima. NATO on kübervaldkonda tunnistanud eraldiseisva sõjapidamise keskkonnana, mis-

tõttu on mitmed liitlased juba loonud küberväejuhatused. Eesti otsus uue väejuhatuse ellurakendamiseks annab meile uued ja paremad võimalused sõjalises kübervaldkonnas esirinnas jätkata,” ütles kindral Terras. Küberväejuhatuse ülema kolonel Andres Hairki sõnul läheb algperioodil põhirõhk kva-

liteetse ja kompetentse personali värbamisele ja väljakoolitamisele. Küberväejuhatuse peamine ülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimistoetuse korraldamiseks, kaitseväe ülesannete toetamiseks ja küberruumi kaitsmiseks. Väejuhatuse suuruseks

on esialgu ligi 300 teenistujat ning tulevikus saab seal olema kuni 200 ajateenijat. Ajateenijate puhul hinnatakse nende pädevust, varasemat kogemust ning motivatsiooni meedia ja infotehnoloogia valdkonnas.

LOE LÄHEMALT LK 2

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Neljapäev, 13. september 2018

ISSN 1736-3411

Neljapäev, 13. september 2018

JUHTKIRI

UUDISED

„Eesti on küberriik ja see tähendab ka vajadust kaitsta meie kübersüsteeme nii tsiviilvallas kui ka sõjapidamises.” - kaitseminister Jüri Luik

udishimu tähendab soovi saada teada ja kogeda midagi uut. Teistpidi võib sellele mõelda kui valmisolekule käia muutustega kaasas või julgusele minna ise tundmatule teele ja midagi uut ette võtta. Uudishimu viib kasulike muudatuste ja innovatsioonini. Selles Sõdurilehes oleme puudutanud mitmeid muudatuste ja innovatsiooni tähe alla kuuluvaid teemasid Eesti kaitseväest. Saate lugeda, miks ja mil moel on tehtud tõhusamaks sõduri baasõpet. Uurime, kuidas kulgeb uus plaan tuua kaitseväkke rohkem naisi. Käsitleme elektroonilist sõjapidamist ning kaaneloos küberjulgeolekut. Viimane neist on eriti märgilise tähendusega. Küberväejuhatuse loomine on osa Eesti aastatepikkusest pingutusest, et püsida küberruumi muudatustega kaasas, olla innovaatiline. See teekond sai šokeeriva stardi 2007. aasta pronksiöö sündmuste ajal, kui meid kirjutati kübervaldkonna ajalukku. Eesti sai esimeseks, kelle vastu sooritati tervet riiki hõlmavaid küberrünnakuid. Olime jõudnud uude julgeolekukeskkonda ja saime aru, et innovatsioon ja muudatused on riigi kaitsmiseks hädavajalikud. Nüüdseks oleme küberjulgeolekus jõudnud maailma tippude sekka ning seal püsima jäämisel on oluline roll ka ajateenijatel, kes küberväejuhatuse alla kuuluma hakkavad. Meil, ajateenijatel on siit nii mõndagi õppida. Teenistusse tulles oleme ka ise uues kesk konnas. Et paremini hakkama saada ja pikad kuud enda jaoks põnevaks teha, on oluline haarata kinni erinevatest võimalustest, olla muudatustele avatud ning jääda uudishimulikuks. Säravama silmaga ja kogemuste võrra rikkamalt reservi minev ajateenija on tulevikus ka riigile suuremaks aardeks.

Kui piirid on kadunud ja relvad on muutunud

Arusaam sõjategevusest on ajaloo vältel olnud erinev. Kui suurte maailmasõdade ajal pidid selle jaoks kuulid torudest välja vihisema, siis tänapäeval on sõjategevus muutunud märksa eripalgelisemaks. Sõda on jõudnud piirideta küberruumi ning võib ühel või teisel moel puudutada igaüht, kes seal liigub. n-srs Ergo Trepp

nfoajastul elades on ühiskond üles ehitatud nii, et oleme jäänud suurel määral sõltuvaks informatsiooni pidevast liikumisest ja osapoolte kiirest suhtlusest. Informatsiooni saab kasutada valukohana ning sellega oskuslikult ümber käies on võimalik riiki, selle infrastruktuuri ja rahvast mõjutada vähemalt sama efektiivselt, kui klassikalist armeed kasutades. Kommunikatsioonivahendid on muutunud relvadeks. Tähelepanuväärseid näiteid käimasolevast infosõjast leidub kõikjalt üle maailma. Aktiivset tegevust oli näha Ameerika Ühendriikide viimastel presidendivalimistel, mis kujunes valimiskampaania juhtfiguuride püüdlusteks säilitada oma rahva poolehoidu pärast skandaale, mis meedia neile ette viskas. Need infokillud ei olnud juhuslikud, vaid häkkerite planeeritud manipulatsioonid ja neid kasutati tööriistadena valimiste mõjutamiseks. Rünnakud olid edukad, sest tekitasid USAs ja ka rahvusvahelistes suhetes palju segadust. Ulatuslikud rünnakud leidsid aset ka eelmisel suvel Ukrainas. Mitmed Ukraina organisatsioonid, muuhulgas pangad, ministeeriumid, meediaasutused ning elektrifirmad langesid veebirünnakute ohvriks. Rünnakute arvatav eesmärk oli jäädavalt kahjustada neid süsteeme ja tekitada infokadu. Mitmed olulised andmed kirjutati üle ning kahjustusid seeläbi jäädavalt. 2007. aastal Eestis pronksirahutuste ajal toimunud küberrünnakuid peetakse maailmas esimesteks terve riigi vastu suunatud taolisteks rünnakuteks. Ühel hetkel avastati, et pangakaardiga

ei ole võimalik teha tehinguid, valitsuse liikmed ei saanud üksteisega meili teel suhelda ning meedia ei saanud rahvale veebi vahendusel uudiseid jagada. Need rünnakud näitasid ilmekalt, kui tugevalt võivad küberrünnakud puudutada igat elanikku ja kui oluline on riiklikul tasemel panustada küberjulgeolekusse. Võib öelda, et nende rünnakute tõttu oleme küberkaitses jõudnud rahvusvaheliselt tänasele kõrgele tasemele ning nüüd loonud selle valdkonna arendamiseks ka küberväejuhatuse. Foto: n-srs Aksel Puusepp

rms Martin Laidla

Küberväejuhatuse avamine Eelpool kirjeldatud ohtudega tegelemiseks avati esimesel augustil piduliku tseremooniaga küberväejuhatus. Selle loomine on suur samm riigi efektiivseks kaitseks info- ja kübersõja korral. Väejuhatuse suurem roll kandub aga siiski tegevustele, mis seda ennetavad ja riiki iga päev turvalisena hoiavad. „Eesti on küberriik ja see tähendab ka vajadust kaitsta meie kübersüsteeme nii tsiviilvallas kui ka sõjapidamises. Seetõttu on ka loomulik, et oleme paremaks juhtimiseks rajanud küberväejuhatuse, mis võimaldab paindlikult ja operatiivselt planeerida, korraldada õppusi ja juhtida meie küberkaitse võimeid,” ütles kaitseminister Jüri Luik. Sellise väejuhatuse varasem puudumine ei tähenda seda, et meil oleks puudunud võimekus info- ja kübersõjale vastu astuda. „Küberväejuhatus loodi, et kasutada paremini ära kübervaldkonna spetsialiste. Me suudame asju teha paremini ja neid inimesi on võimalik efektiivsemalt kasutada, kui nad on koondatud ühe juhtimise alla,“ selgitas küberväejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk. „Kuna küberkaitse

Kaitseminister Jüri Luik küberväejuhatuse avatseremoonial.

Kommunikatsioonivahendid on muutunud relvadeks. teostamiseks on vaja koostööd paljudelt erinevatelt osapooltelt, siis selline koondamine annab meile võimaluse kiiresti reageerida igasugustele rünnetele ja intsidentidele ja peaks andma ka kuluefektiivsust info- ja sidesüsteemide tagamisel,“ lisas kolonel Hairk.

Ajateenija roll küberkaitses Kuigi väejuhatuses saab tulevikus olema ligi 200 ajateenijat, ei tähenda see nende sõdurite jaoks suuri muutusi nende varases väljaõppes. Relva õpivad endiselt kõik käsitlema ning samuti omandatakse kõik üksiksõduri oskused, mida metsas või lagedal lahingu pidamiseks tunda on vaja.

Samuti luuakse kübersüsteemide kaitseks ajateenijatest koosnevaid reserv üksusi. Sellise reservväe ettevalmistamiseks jätkavad mitmed värsked sõduri eksamite läbijad teenistuspraktikat küberkaitsega seotud allüksustes. Strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenijad hakkavad mehitama kaitseväe meediameeskonda ning saavad muuhulgas ka väljaõppe, et vajaduse korral võidelda vastaste rahvaõhutuste vastu. Infotehnoloogiaoskustega sõdurid leiavad oma oskustele rakendust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuses. Tööd alustanud väejuhatus peaks saavutama täieliku töövõime aastaks 2023 ning selle isikkoosseisu suurus saab olema ligi 300 inimest. Uusi töökohti luuakse juurde 60, ülejäänud on pärit praegustest kaitseväe üksustest, mis koonduvad küberväejuhatuse alla.

Küberväejuhatus

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

Väejuhatuse staap

Staabi- ja sidepataljon

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: rms Martin Laidla Küljendaja: rms Toomas Liik Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Toimetajad: n-srs Silver Tabo n-srs Ergo Trepp rms Martin Laidla

Küber- ja infooperatsioonide keskus

Strateegilise kommunikatsiooni keskus

Fotograafid: n-srs Aksel Puusepp rms Egert Kruberg

Staabi- ja tagalakompanii

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Graafik: rms Toomas Liik

Uudishimu kaitseb riiki

Neljapäev, 13. september 2018

UUDISED

108

naist asub ajateenistusse aastal 2018.

Naised viivad riigikaitse uuele tasemele Eesti naiste tähtsus ja vajalikkus riigikaitses on iga aastaga järk-järgult kasvamas. Riigikaitse arengukava näeb ette, et nelja aasta pärast peaks ajateenistusse kutsuvate inimeste arv küündima 2500-lt hoopis 3200-le Eesti Vabariigi kodanikule. Üheks aina olulisemaks võtmesõnaks selle eesmärgini jõudmisel on „naisajateenijad“.

äbi ajaloo on sõjaline riigikaitse olnud rohkem meeste pärusmaaks. Tänasel päeval seda nii kergekäeliselt väita ei saa. Kuigi meeste osakaal kaitseväes on endiselt ülekaalus, on aastast aastasse suurenenud nende naiste hulk, kes vabatahtlikult ajateenistusse soovivad astuda. On selle põhjuseks tõhusam reklaam või midagi muud, ei saa keegi kindlalt väita. Selline võimalus avanes vaid viis aastat tagasi ja tegu on üsnagi uue nähtusega kaitseväes. Naiste julgustamiseks on viimase aasta jooksul korraldatud mitmeid üritusi. Üheks selliseks on töövarju päevad, kus ajateenistust kaaluvad naised saavad jälgida ajateenijate argipäeva. Muljed selliselt ürituselt paistavad positiivsed. „Soovisin töövarjupäeval eelkõige näha, kuidas on ajateenija elu nii metsas kui kasarmus ning kuidas see väljaõpe täpsemalt välja näeb,“ selgitas ajateenija töövarjuks tulnud Karin Tiitsmaa. „Vaadates

kuidas päev siin möödub, otsustan ka ise, kas astuda ajateenistusse,“ lisas ta.

Naised on näidanud, et see on tehtav Eelmise aasta seisuga on ajateenistuse edukalt läbinud 85 naist, kellest ligi pooled jätkavad tegevteenistuses. Põhiliseks heidutuseks enne otsuse tegemist on hirm, et ehk ei saada hakkama. Kui 27aastane Mirjam Petti sel suvel staabi- ja sidepataljonis oma teenistuskäiku alustas, kartis ta, et tal võib siin füüsiliselt raskeks minna. „Ma küll valmistusin eelnevalt, kuid tunne oli, et võib olla mitte piisavalt,“ nentis ta. Mõni nädal hiljem kamraadidega esimeses metsalaagris viibides suutis ta tahtejõudu säilitada ja vaatamata raskustele oli meeleolu üleval. „See oli äge kogemus! Kindlasti järgmine nädal metsas saab olema veel põnevam,“ sõnas reamees Petti. Kaitseväes on naiste jaoks meestega võrdsed võimalused. Loomulikult keegi neist siia tulles end kiilakaks ajama

Naiste osakaal tegevväelaste ja ajateenijate hulgas 25%

Tegevväelased

23%

20% 15% 10%

Ajateenijad 12% 7,8% 8%

9,1% 3,2%

2,9% 2,5%

Norra Leedu Eesti Soome ei pea ning olmeruumide juures on teatud privaatsusega arvestatud. Teenistus näeb välja samasugune nagu see on igale teisele sõdurile ning erandeid väljaõppe juures ei ole. Igal teenistuse läbinud naisel on võimalus jätkata karjääri samade reeglite järgi nagu seda on kõigil ajateenistuse läbinuil.

Graafik: rms Toomas Liik

n-srs Ergo Trepp

Ligi 300 naist töötab tänasel päeval tegevteenistuses erinevatel ameti kohtadel õhuväest kuni kaitseväe peastaabini. Riigikaitse peaks iga kodaniku jaoks tähtis olema, nagu on iga kodanik tähtis riigikaitse jaoks. Elame riigis, kus kõigile on antud vabadus ja võimalus selle jaoks oma panus anda.

Varasemast efektiivsem Värskelt välja töötatud uus laskurikursus tõotab olla varasemast märksa efektiivsem, sest on koostatud osana tervikust, võimaldades kaitseväele parima võitlusvõimega üksused. Lühem baasõpe tähendab ka seda, et sõdurid saavad pärast seda hakata 3 nädalat varem uutel ametitel spetsialiseeruma ja erialaselt põhjalikumaid oskusi omandama. Uue õppekava väljatöötamise eesotsas olnud major Ivo Peetsi sõnul on laskurikursuse eesmärgiks õpetada sõduritele võimalikult tõhusalt ainult kõige olulisemaid teemasid, mis on vajalikud lahinguväljal edukaks tegutsemiseks.

„Kuigi kursus on ise lühem, siis selge fookuse hoidmine vaid kõige olulisematel teemadel võimaldab nende õpetamisele senisest rohkem aega investeerida. See on ka säästlikum, sest õpetatakse teemasid, mis on kõigile kaitseväelastele olulised, jättes erialased teemad jätkukursustesse,“ selgitas major Ivo Peets. Kursuse jooksul õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Seejuures toimub 90% väljaõppest seal, kus sõdur tegutseb – maastikul.

Ajateenijatele meeldib Ajateenijate jaoks on uuel kursusel mitmeid plusse. 7-nädalane aktiivne õpe tähendab vähem teooriatundides istumist ning sõduritele meeldib, et reaalsed oskused lahingutegevuseks saavutatakse kiiremini. Vähem loenguid tähendab ühtlasi ka seda, et neil, kes riigikeelt vähem kõnelevad, on kergem ajateenistusse

Foto: Eesti kaitsevägi

Ajateenistuse esimeseks tuleprooviks olev laskurikursus on varasemast sõduri baaskursusest lühem ja efektiivsem. rms Martin Laidla

Kalevi jalaväepataljoni ajateenija sihtmärgiga. tulles hakkama saada ja sisse sulanduda. Kitsam teemade hulk ning lühem väljaõppeperiood tekitavad vähem lisastressi, ning loovad tervislikuma ja efektiivsema keskkonna õppimiseks. Seda just eriti neil, kes aeglasemalt õpivad. „On näha, et lühema ajaga on võimalik saavutada ja ületada varasema SBK tase, eelkõige valdkonnas, mis puudutab sõduri relvastuse ja varustuse kasutamist lahinguväljal, erinevates tingimustes, sealhulgas hoones-

tatud alal,” kommenteeris major Ivo Peets esmaseid analüüse, mida uue kursuse kohta on tehtud. Hetkel 1. ja 2. jalaväebrigaadis täiel määral ja osaliselt ka teistes väeosades katsetatav uus laskurikursus vahetab kaitseväe kõikides väeosades vana sõduri baaskursuse välja 2019. aasta suvel. Uue laskurikursuse loomine on osa laiematest muudatustest kaitse väes, mille eesmärgiks on arendada reservis olevate kaitsejõudude väljaõpet.

Augustikuus suundus Eesti kaitseväe jalaväerühm Estpla-26 Malisse, kus hakkab toetama Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsiooni Barkhane. Ligi 50-liikmelise ja peamiselt Scoutspataljoni C-kompanii võitlejatega mehitatud rühma ülesandeks on Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Kogu Barkhane operatsiooni eesmärk on eelkõige toetada Mali keskvalitsust islamistidevastases võitluses ja ohjata Euroopa-suunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ning inimkaubandust. Estpla-26 teenistus Gaos lõpeb detsembri alguses, kui rühma vahetab välja järgmine Scoutspataljoni baasil mehitatud jalaväerühm.

Langenud kaitseväelased said auväärse memoriaali Rahvusvahelisel kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval, 23. augustil avati Tallinnas Maarjamäel suursugune memoriaal, mis on pühendatud kõigile Nõukogude Liidu kommunistliku terrori all kannatanud Eesti inimestele. Üks memoriaali osa on eraldi pühendatud kaitseväe ohvitseridele ja ametnikele. „Ligi veerand meie kaitseväe, kaitseliidu ja piirivalve kaadriohvitseridest mõrvati punase okupatsioonivõimu poolt või hukkusid nad hiljem vangistuses. On äärmiselt kahetsusväärne, et nemad, kelle peale loodeti, et nad sõja puhkedes Eesti riigi kaitset korraldaks ja juhiks, langesid esimeste seas punase terrori ohvriks,“ ütles kindral Riho Terras avamistseremoonial peetud kõnes.

UUENENUD SÕDURI BAASÕPE ON SENISEST TÕHUSAM änavu suvel 1. ja 2. jalaväebrigaadis teenistust alustanud sõdurid võivad oma nimed kaitseväe ajalooraamatutesse kirjutada. Need ligi 1100 sõdurit olid esimesed, kes said kogu brigaadi koosseisus läbida aja teenistuse esimesed raskeimad tuleristsed varasema 10 nädala asemel kõigest 7 nädalaga.

Eestlased suundusid Malisse mässutõrje operatsioonile

Saksamaa õhuväelased asusid valvama Balti riikide õhuruumi Augusti lõpus andsid Prantsuse õhuväelased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamise üle Saksamaa Liitvabariigi õhuväelastele. Balti riike turvama tulevast lennusalgast hakkab Eestis paiknema 160 õhuväelast. Nende kasutuses on viis lahingulennukit Eurofighter. NATO liikmesriikide õhujõud valvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumisel pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Neljapäev, 13. september 2018

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Foto: rms Egert Kruberg

GALERII

Õhutõrjepataljoni ajateenijaid tabas kuumal suvepäeval metsalaagris jahutav üllatus.

Foto: rms Egert Kruberg

President Kersti Kaljulaid Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali avamisel.

Viru jalaväepataljoni ajateenija energiliselt kaevikut kaevamas.

Staabi- ja sidepataljoni ajateenija Maria-Liisa Remets vihmases metsalaagris.

Kaitseväe keskpolügoonil harjutati moodsa Javelin tankitõrjesüsteemiga laskmist.

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Prantsuse hävitaja Mirage 2000-5 õhuväe lennubaasis Ämaris.

Neljapäev, 13. september 2018

PERSOON

2801

kaitseväelasega on Eesti osalenud taasiseseisvumisaja jooksul erinevatel välismissioonidel.

Kuulid, higi ja IED-d On klassikaline südasuvine halb Eesti suusailm. Taevas meenutab Mordorit „Sõrmuste isandast“. Otsime Tapa linnaku hoonete rägastikus ühte missioonidel karastunud ässa, suurtükiväepataljoni patareiveeblit Kalle Loikoneni. rms Martin Laidla

Teekond kuue missioonini Esimese karastuse sai kogenud veebel Loikonen 2000. aastal, kui asus aega teenima Narva-Jõesuus paiknenud piirivalve õppekeskuse sissikompaniisse. Lood tema väljaõppest maalisid mulle pildi vapratest sõduritest, kes võiksid loodust ja hirmu trotsides vaenlase aladel üksi, olematute võimalustega suurte jõudude vastu palju kangelastegusid teha. Pilt, mis mulle kangastus, oli kooslus MacGyverist ja Rambost. Üha enam tundus, et tegelikkus sellest palju ei erinenudki. „Õpe oli seal väga väljakutsuv, füüsiliselt raske ja keeruline. Sissitaktika on selline, kus sa oled jäetud jumala hoolde, sul on piiratud ressursid ja nendega pead sa midagi välja mõtlema, kuidagi vastasele käru keerama,“ selgitas Loikonen ning lisas väljaõppe kohta, et võrreldes tänapäevase mugavama olme ja akadeemilisema õpetamisstiiliga, oli toona ajateenimine ikkagi selline, kus ennem anti piki päid ja jalgu ning alles hiljem hakati sind õpetama. „Mõte minna sealt edasi kohe rahuoperatsioonide keskusesse - millest hiljem moodustati Scoutspataljon - ja hakata tegevväelaseks, koorus juba vaikselt ajateenistuse jooksul,“

Foto: Eesti kaitsevägi

nne veebel Loikoneniga maha istumist viib ta meid kasarmus väiksele tuurile. Õhinaga tutvustab ta uhiuue hoone kontoris olevaid kardinaid, mis nagu nõiaväel ise vastavalt valgusele kas üles või alla liiguvad ning ribide vahelt kontorisse langevat valgust timmivad. Kardinad pidavat tegema liikudes relva kabuurist välja tõmbamise häält, mis paneb tihti tooli taga istudes end justkui vastasega kontakti minekuks valmis seadma, naljatas Loikonen. Nagu ühele kompaniiveeblile kohane, on ta eriti uhke ka muude ajateenijatele pakutavate olmetingimuste üle – kõik alates saunast kuni varustuse hoolduse ruumini on väga viisakas. Omal ettevõtmisel on ta organiseerinud ühte vabana seisnud laoboksi väikse jõusaali. Näib, et mees teab, mis teeb ja seisab korralikult oma hoolealuste heaolu eest. Istume maha ühte hämarasse, filmidest tuttavaid missioonide briifingu ruume meenutavasse tühja klassi ja hakkame lahkama tema värvikat teenistuskäiku. Teisel pool seina on kostumas esimesi päevi aega teenivate sõdurite rividrillid.

Kalle Loikonen 2007. aastal Iraagis. kirjeldas ta oma elus järgmiste katsumuste suunas minemist. Kuulnud 2001. aastal jutte öövaatlusseadmetest ja muust huvitavast erivarustusest, mis teda ROKis ootasid, ei kahelnud ta hetkekski. „Ütleme nii, et televisioon võlus mu lõpuks ära nendega liituma,“ meenutas ta naljatades. Väljaõpe Scoutspataljonis oli juba tollal intensiivne. Põhirõhk oli iseenda ja üksuse treeningul ning ettevalmistumisel erinevateks missioonideks, riigikaitseks. „Seal oli hästi huvitav, õpe oli praktikale suunatud ning eluolu ja tegevused väga meeskonnakesksed. Toimus pidev treening, teadmiste alalhoidmine, uuendamine ja uute asjade kasutuselevõtt,“ rääkis ta ning lisas uhkelt, et nende luurerühm oli väga hea ja ühtne. Kuulnud järgmisena ära veebli loetelu kõikidest tema välismissioonidest, vajus mul suu kergelt lahti. Sellele hämmingule vastas ta tagasihoidlikult ja muheledes: „Eks on ette tulnud, jah“. Kosovo, kolm korda Iraagis – nii sõduri, jaoülema kui kohalike vägede instruktorina – ning sellele lisaks veel kaks tiiru Afganistanis tulejuhi ja rühmavanemana. „Ega see tunne, mis esmakordselt Iraaki missioonile minnes tekkis, eriti midagi ei olnudki. Teadsime, mis

meid ees ootas ja midagi ootamatut seal polnud. Aga kui kohapeal jalad maad puudutavad, automaadi kätte võtad, lisad moona ja paned kaitse riivi peale, siis eks natuke siuke kakahäda tunne tuleb ikka. Õnneks harjub sellega kiiresti ära,“ meenutas ta elavalt. Rääkides tema arvukatest missioonidest ja otsustest ikka ja jälle uuesti minna, meenuvad mulle paratamatult lood sellest, kuidas sealt naasvad inimesed muutuvad. Tihti kohtab lugusid missioonil käinutest, kes tsiviilellu naastes vaevlevad lahingutest saadud vaimsete traumade ja stressi käes. Uurisin ettevaatlikult selle kohta ka oma intervjueeritavalt. „Absoluutselt mitte! Ei ole ise mingeid vaimseid traumasid saanud,“ vastas ta kindlalt. Teades paljusid teisi eestlasi, kes missioonidel on käinud, oskab ta sama vastata ka nende kohta. „Selles suhtes, et enda jaoks peab selgeks tegema, kuhu sa lähed, mis saada võib. Just selle poole pealt, et mis seal juhtuda võib. Ja kui see on nagu hästi enda jaoks selgeks tehtud, siis üllatusi, mis traumasid tekitaks, eriti ei juhtu,“ selgitas ta põhjalikumalt. Ta rääkis hoiatavalt edasi, et need, kes lähevad sinna nii-öelda lõhutuna ja ei mõtle enne minekut kõike läbi, tulevad kahjuks tagasi veel katkisemana.

Tundmatuks on raske ette valmistuda Samal ajal, kui selle jutu võrdluseks kümneid sarnaseid sõjaarme kujutavaid filme ja lugusid peas läbi ketran, veereb vestlus uute leiutiste peale. Missioonid on Lähis-Idas viimastel aastatel tõesti keerulisemaks muutunud ja seda just mentaalselt. Põhisüüdlaseks on improviseeritud lõhkekehade ehk IED-de sagenev kasutus vastaste poolt. „Kui sul on valida, kas sõdid selle vastu, mille vastu sa oled aastaid treeninud, ehk sul on näiteks 2-3 automaaturit kuskil võsas, kelle oskad jaoga kiiresti kahjutuks teha, siis see on kõik tehtav, aga sa ei ole aastaid harjutanud ja ei saa kunagi heaks IED leidjaks. Ja kui mõelda, millised on võimalused nende IED-dega võidelda, siis see ampluaa on meeletu. Kui võrdlen näiteks kahte Afganistani missiooni, siis esimesel oli hästi palju paugutamist ja väga vähe haavatuid ja laipu. Teisel oli aga väga palju üksikuid pauke, mis tegelikult on kõige ohtlikumad nii vaimsete kui füüsiliste traumade mõttes,“ tunnistas veebel juba madalamal toonil. Tema teenistuse ühe kõige halvema intsidendi peasüüdlaseks osutusidki just nimelt IED-d. „Kui 2009. aastal läksime Afganistanis väga ohtlikus Helmandi jõe orus ühte ala hõivama,“

alustas ta selle sünge loo kirjeldamist, „siis leidsime sealt IED, mille järel julgestasime ala ja kutsusime pioneerid. Siis käis üks IED plahvatus kusagil kõrval, kus meie omad olid julgestuspositsioonidel. Sealt tuli kaks raskelt haavatut ja üks kerge, kelle viisime läheduses olnud laagrisse. Olles sellele positsioonile liiga pikalt seisma jäänud, hakkasime vastaste relvadest tuld kaela saama ja sealt tekkis üks surnu ja üks miljonidollarihaav, ehk lask tagumikku,“ kirjeldas ta täpsemalt. Mida sügavamale vestlus veeres, seda enam sain aru, kuivõrd oluline on selliste kogenud meeste olemasolu kaitseväele. Pärast mitmeid missioone on Loikonen jätkanud alates 2011. aastast riigi teenimist perele lähemal, Tapa suurtükiväepataljonis. „Siin pataljonis on üsna keeruline ja väljakutsuv töö. See vajab professionaalset juhtimist. Tähtsalt kohal on koostöö ja ettenägelikkus. Ega siia naljalt lihtsalt kätt proovima ei saa tulla – siis läheb asi kohe lappama,“ kirjeldab ta silm särades oma viimaste aastate tööd suurtükiväepataljonis. „Kas sinu alluvuses olevad ajateenijad lähevad reservi kogemustest pungil ja rõõmsate nägudega?“ küsin talt otse. Veebel Loikonen vastab naerul suuga ja kindlalt: „Absoluutselt! Suurtükis vähemalt küll“.

Neljapäev, 13. september 2018

10 000 REPORTAAZ Lahingud Läti vääramatu jõu vastu võitlejat osalesid Läti suurõppusel Namejs 2018.

24.–26. augustil osales Scoutspataljoni, vahipataljoni ja Kuperjanovi jalaväepataljoni võitlejate baasil moodustatud Eesti liitüksus Läti taasiseseisvusaja suurimal õppusel Namejs 2018, kus tehti lõunanaabrite kaitseliidule (Zemessardze) vastutegevust. Sõdurilehe kolmeliikmeline kaamerameeskond pookis end kolmeks päevaks Eesti kaitseväge esindanud üksuse külge.

jõud, siis võib sama öelda Läti Zemessardze kohta ehk ei tea, mida oodata.“

05.40 – Väljasõit paiknemisalalt kindlalt määratud kolonnis. Meie ülesanne on koguda õppusest nii pildis kui ka videos atraktiivset materjali ning õnneks võetakse nii fotograaf kui ka operaator koos oma varustusega ühte eesliinil lahingut pidavasse soomukisse. 06–22 – Eesliinil toimuvad tempokad lahingud, mida siinkirjutaja tagalakompanii masinate tuules liikudes võrreldes ülejäänud kaamerameeskonnaga kogeda ei saa. Esimese lahingupäeva võtmesõna ongi just kõva tempo, kuna meie üksuste eesmärk on jõuda vaid 12 tunniga ligi 40 kilomeetri kaugusele. Keerulisust lisab aga tõik, et vastane püüab meid viivitada. Taevaluugid püsivad avatuna kogu päeva ning kohati kallab vihma nagu oavarrest.

25. august

26. august

04.40 – Ilmaprognoos peab paika ning varahommikul saabub korralik vihmasadu, mis kestab etteruttavalt öeldes sisuliselt õppuse lõpuni. Kuna lahingutegevus kõnealusel õppusel on lubatud vaid ajavahemikul 06–18, siis tuleb aegsasti ärgata, et hommikust süüa ning teha enne lähtejoonele liikumist veel varustuse kontroll.

05.00–05.40 – Sadu püsib lakkamatuna kogu öö, kuid lõpuks varahommikul ärgates vaibub. Võitlejad valmistuvad teiseks ja ühtlasi nende jaoks õppuse viimaseks lahingupäevaks, mis kestab ajaliselt poole vähem kui esimene (kell 6–12). Luureinfo kohaselt tuleb meie liitüksusel valmis olla nii varitsusteks, tõkete läbimiseks kui ka

n-srs Silver Tabo 13.30 – Kätte on jõudnud nädala viimase argipäeva soe pärastlõuna, kui saabume 2. jalaväebrigaadi kuuluvasse Kuperjanovi jalaväepataljoni, mis asub Kagu-Eestis paiknevas Võru linnas. Soojusega on siinsed elanikud kindlasti harjunud, kuna ligi 28 aastat tagasi mõõdeti just siin seni kehtiv Eesti absoluutne soojarekord 35,6 kraadi. 14.15 – Sealse väeosa riviplatsil koguneb õppuse tarbeks moodustatud Eesti liitüksus, et alustada kolonnis motoriseeritud rännakut. Toimuvad viimased kooskõlastused ülemate vahel ning järjekorra paikapanemine kolonnis. Eesti sihtüksuse ülem sel õppusel major Mattias Puusepp paigutab meid koos GD maasturiga kolonni tagumisse ossa. 15.55 – Murati piiripunkti ületamine, misjärel eskordib Läti sõjaväepolitsei ligi 150-liikmelise kolonni Aluksnesse esmasele paiknemisalale. Meeleolukaks muudab Lõuna-Eesti käänulistel ja künklikel teedel liikumise asjaolu, kuidas siitnurgarahvas on tulnud kodudest rõõmsameelselt välja kaitse väelastele lehvitama. See teeb südame soojaks.

Foto: rms Egert Kruberg

24. august

Scoutspataljoni võitlejad tundsid Lätis oma tööst rahulolu. 17.20–22.30 – Esmasele paiknemis alale saabumine looduskauni ümbrus konnaga Aluksne järve lähedusse tähendab seda, et kell 9 hommikul Tallinnast alguse saanud ligi 330 km pikkune teekond on viimaks lõppenud. Algavad õhtused tavapärased toimetused nagu lahinguvalmiduse saavutamine, katelokis toidu valmistamine ja käsu kuulamine järgmise päeva lahinguplaanide kohta. Eesti üksuse ülem major Puusepp tutvustab meie võitlejatele õppuse vastast sõnadega: „Nagu Eesti kaitseliit on vääramatu

muudeks üllatusteks nagu soomus transportööri päästeoperatsioon sügavast kraavist. 06–12 – Kontaktid Läti Zemessardze vastu mööduvad võrreldes avapäevaga tempokamalt ja vähemalt tagaliinil õppuse aktiivset osa jälgides siin kirjutaja hinnangul ka huvitavamalt. Nii võib tunduda lühema lahinguaja ning sellest tingitud aktiivsema liikumise tõttu, mis lõpeb Smiltene linna läheduses. Kui Eesti liitüksuse jaoks on operatsioon Lätis sisuliselt lõppenud, siis tegelikult kestab kogu õppus 2. septembrini, mille jooksul on tegevuses ligi 10 000 kaitsejõudude esindajat. 12–17 – Lahingutegevuse lõppedes koonduvad kõik Eesti üksused ja võitlejad varustuse kontrolli. Pärast lühikest hingetõmbepausi sooritame rännaku Smiltene linna keskväljakule, kus toimub õppuse lõpurivistus kohalike elanike silme all. Lõpukõnedes kiidavad ülemad koostööharjutustel osalenud ajateenijaid ning rõhutavad koostöö tähtsust lõunanaabriga. „Kuna meie oleme lätlaste naabrid, siis nemad usuvad meisse ning meie usume neisse,“ võtab Scoutspataljoni veebel vanemveebel Ivo Petjärv enne Eestisse tagasipöördumist õppuse kokku.

MIS IMELOOM ON ELEKTROONILINE SÕJAPIDAMINE? Julgeoleku tagamine ja sõjapidamine on järjest enam muutunud asümmeetriliseks. Mõjutustegevuses kasutatakse üha enam mitmesuguseid jõudusid võimendavaid meetodeid ja vastase ülekavaldamist. Neist meetoditest üks põnevamaid on elektrooniline sõjapidamine. rms Martin Laidla

lektrooniline sõjapidamine on sõjaline tegevus, mille eesmärk on kontrollida elektromagnetilist spektrit. Kuna tänapäeval sõltuvad üha rohkemad relvasüsteemid just elektromagnetilisest spektrist, on see valdkond aina olulisemaks saamas. Võimekus tuvastada, kus ja milliseid seadmeid vastane kasutab, kuidas nende vastu end kaitsta ning kuidas neid kahjutuks teha või neid petta, annab suure eelise. Oluline on pidada meeles, et elektrooniline sõjapidamine ei tähenda vaid rünnakule suunatud tegevusi, nagu selle nimetusest võib esmapilgul järeldada. Seda valdkonda käsitledes kasutatakse tavaliselt kolmest jaotust: elektrooniline kaitse, elektrooniline toetus ja elektrooniline rünnak.

Elektroonilise sõjapidamise mitu nägu Esimene neist tähendab inimeste, tehnika ja elektroonika kaitsmist elektroonilise luure ja rünnaku eest. Võtmetähtsusega on seejuures teadmine, milliste vahenditega ja milliseks rünnakuks on vastane valmis. Kaitsemeetmed on tihti tehnikasse integreeritud. Kõige enam tavalist sõdurit puudutav näide võiks siinkohal olla raadioside signaali mitte pealtkuulatavaks tegemine. Kaitsemeetmetega lähedane kategooria on elektrooniline toetus. Sisuliselt tähendab see elektromagnetilise spektri jälgimist ja luuret. Selle eesmärk on avastada, tuvastada ja määrata erinevate seadmete asukohad ja nendega seotud ohud. Need võivad olla näiteks raadioside seadmed ja neist moodustunud

võrgud, millest võib järeldada vastase üksuste asukohti. Samuti käivad siia alla radarid, navigatsiooni- ja juhtimisseadmed. Elektroonilisel rünnakul kasutatakse raadiosageduste või laserienergiat, et mõjutada võtmetähtsusega süsteeme ja tehnoloogiaid. Neid rünnakuid efektiivselt kasutades võib vastase tegevusvõimekust oluliselt halvata. Ründe alla kuulub näiteks mingile seadmele niivõrd segava signaali saatmine, et see seade ei ole enam võimeline talle tegelikkuses mõeldud signaale vastu võtma. Taolist segamist kasutatakse näiteks õhuruumi jälgivate radarite vastu. Kui neile piisavalt tugevaid signaale saata, ei suuda nad enam tuvastada, mis valvatavas õhuruumis tegelikult toimub. Teine mõneti sarnane rünnaku

liik on petmine, mille eesmärk on signaale tuvastavatele seadmetele valeandmete edastamine. Näiteks võidakse radaritele saata signaale, justkui ühes asukohas paikneb mingi objekt. Reaalsuses ei ole seal aga midagi.

Kasutusvaldkonnad on laiad Leidlikke seadmeid, mida elektroonilise sõjapidamise all käsitleda, saab kasvõi endaga kaasas kanda. Üheks taoliseks näiteks on Iraagi ja Afganistani missioonidel liitlasvägede poolt kasutatavad seljakotid, mis häirivad lähiümbruse mobiilsidet. Niimoodi saavad patrullivad üksused end IED-de plahvatuste eest kaitsta, kuna nende detoneerimiseks kasutatakse tavaliselt mobiilsidet.

Hea näite toomiseks elektroonilise rünnaku kohta, saab vaadata samasse piirkonda, kuid veidi varasemasse aega, kui toimus Lahesõda. Ühe eduka petteoperatsiooni käigus kavaldati Iraagi elektrooniline luure oskuslikult üle ja saavutati lahingutegevuses suur edu. Nimelt imiteerisid liitlasväed mahukat raadioside kasutamist, mis pani vastase tegema valesid järeldusi liitlasvägede asukoha ja kavatsuste kohta. Elektroonilise sõjapidamise vahendite potentsiaali, olemasolu ja kasutust hoiavad erinevate riikide kaitsejõud enamasti vaka all. Avalikkuses on aga erinevaid kaalukausse võrreldud ja välja toodud, et lisaks NATO vägedele on selles valdkonnas tugevalt arenenud ka Venemaa. Eesti paneb selles valdkonnas rohkem rõhku toetusele ja kaitsele.

Neljapäev, 13. september 2018

SPORT

korda 26 aasta jooksul on vahipataljon kroonitud kaitseväe meistriks jalgpallis.

Vahipataljoni pallivõlurite ülemvõim Augustikuu viimase nädala keskpaigas toimusid ajaloos esimest korda Tartus 26. kaitsejõudude meistrivõistlused jalgpallis. n-srs Silver Tabo

Foto: Ivika Lehtsalu

eist aastat järjest ja kokkuvõttes kümnendat korda jäi löömatuks sõjaväepolitsei vahipataljon – seal teenivatest kaitseväelastest pole ühegi teise väeosa vormikandjad saanud meistrikarikat niivõrd mitmel korral pea kohale tõsta. „Võistlused õnnestusid minu hinnangul väga hästi. Ilm oli hea, samuti oli palju võitluslikkust ning seda eriti kolmanda koha mängus. Finaal kujunes võib-olla veidi ühepoolseks, aga kokkuvõttes olid emotsionaalsed kaks pikka päeva,“ sõnas võistluste peakorraldaja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste spordiinstruktor Indrek Kaseorg. Kui võtta endisel kümnevõistlejal sõnasabast kinni, siis pronksimäng kujunes tõepoolest põnevuslahinguks, mis õnnestus lõpuks Kalevi jalaväepataljoni võitlejatel tulemusega 3:2 Taani esinduse vastu võita. Seejuures paistsid ääretult südikalt silma meie liitlased, kes suutsid samal päeval toimunud veerandfinaalis 1. jalaväebrigaadi võistkonnaga võidelda välja 0:3 kaotusseisust viigi ning hiljem penaltiseerias ka 3:2 võidu vormistada. Olgu öeldud, et liitlased osalesid Eesti kaitsejõudude meistrivõistlustel jalgpallis tänavu teist korda. Kui mullu panid võistkonna välja ungarlased, kes

Vahipataljoni võistkond jäi taas alistamatuks. jäid kümne meeskonna seas viimaseks, siis tänavu kaasa löönud taanlastel ja brittidel läks paremini. Neist esimesed lõpetasid 12 satsi hulgas neljandal ja teised kuuendal kohal. Kõige kindlamalt tegutsesid kahel päeval Tartus Mart Reiniku kooli staadionil aga sõjaväepolitsei vahipataljoni esindajad, kes ei tundnud kordagi kaotusvalu. Viie mänguga löödi 22 väravat ning enda võrgust nopiti vaid kuus palli. Üldvõit sai teoks tänu heale meeskonnatööle, mis paranes meistritiitli peale mängides iga vastasseisuga veelgi. Finaalis mindi vastamisi logistika-

pataljoni võitlejatega, kes olid tasavägistes mängudes skooriga 5:3 lülitanud konkurentsist nii britid kui ka taanlased. Üheksakordse meistri vahipataljoni vastu aga Ämaris tegutsevate kaitseväelaste jõud rauges. Ehkki esimene tabamus sündis pärast logistikapataljoni valvatava värava all toimunud segadust alles kohtumise 13. minutil, siis punastes särkides mänginud vahipataljoni võitlejad läksid oma teed. Eesti jalgpalli meistriliigas Pärnu JK Vapruse meeskonnas kogemusi omandanud 23-aastane ründemängija Kristen Saarts tegi kümne minutiga kübaratriki, misjärel särasid tablool

numbrid 4:0. Kuigi logistikapataljoni helesinistes rüüdes võitlejad suutsid lüüa auvärava, siis lisasid punasärgid veel kolm tabamust ning võisid lõpuvile kõlades end uhkusega kümnekordseks meistriks nimetada. Võistlustel vahipataljoni eest palli platsil mängiva esindajana tegutsenud vanemveebel Andry Ringo sõnul oli Saartsi kuulumine meeskonda üks võidu võtmetest. „Kindlasti oli tal suur roll, et võistkond niivõrd hästi kokku mängis. Ta tegutses väljakul justkui kapteni ja mentorina,“ tunnustas vanemveebel Ringo, kes ka ise finaalis jala valgeks sai. Lisaks headele pallimängijatele on vahipataljonis ka süsteemselt nendega tegelevad spordientusiastid – vanemveebel Ringo ja veebel Denis Petrov. „Alates juuli algusest oleme teinud vähemalt kaks korda nädalas trenni, et meeskond saavutaks ühtsuse ning kohaneks üksteise oskustega. See on vahipataljonis juba justkui traditsioon. Meeskonnana on alati tore võita,“ selgitas vanemveebel Ringo. Turniiri parimaks väravak ütiks kerkis üheksa väravaga Adam Crawford Suurbritanniast, parimaks värava v ahiks tunnistati Hendrik Vainu sõjaväepolitsei vahipataljonist ja parimaks mängijaks Taani esindaja Bo Vestergaard.

MAASTIKURATTASÕIT PAKUB ROHKELT ADRENALIINI Augusti lõpus peeti künklikel Keila tervisespordiradadel korraliku vihmasaju käes maha 1. jalaväebrigaadi lahtised meistrivõistlused maastikurattasõidus.

aastikurattasõidu võistluste traditsiooni lõi juba 2011. aastal Scoutspataljoni rattaklubi. Entusiastlike korraldajatega adrenaliinirohke üritus meelitas sel korral võistlema rohkem kui 50 kaitseväelast ja kaitsevaldkonna ametnikku. Käänuline rada kulges mööda keerulist maastikku ning läbida tuli olenevalt võistlusklassist kaks või kolm 5-kilomeetrist ringi. Finišisirgel võistlejatele aplodeerides võis tuvastada, et poriselt rajalt oldi üht teist endaga kaasa võetud. Näod püsisid asjaosalistel aga looduses liikumisest veel pikka aega naerul. Võistlusest osa võtnud Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp ütles pärast sportlikku pingutust, et maastikurattasõit on rattaaladest kindlasti üks paremaid. „See on super elamus! Saad loodust nautida, omas tempos kulgeda, see annab väga palju oskusi juurde ja on väga mõnus spordiala, mida harrastada,“ kiitis kolonelleitnant Müürisepp.

Võistkondlikus arvestuses saavutas kaheksandatel maastikurattasõidu võistlustel parima koha õhuvägi, II kohale tõusis kaitseväe peastaap ja III koha sai toetuse väejuhatus. Vanuseklassis 18–35 oli naiste arvestuses kõige kiirem veebel Anni Madisson ja talle järgnes nooremleitnant Kärt Praks, meeste arvestuses võitis kapten Lauri Malsroos, teiseks tuli reamees Hendrik Kiristaja ja kolmandaks reamees Karl Treimuth. Vanuseklassis 36–45 tunnistati naiste arvestuses kõige paremaks Hedvi Valgemäe ja hõbedasele kohale tuli Maiki Kinnunen. Meeste arvestuses saavutas aga I koha veebel Priit Printsmann, II koha veebel Indrek Lääts ja III kohle tuli kapten Kaupo Ots. Vanuseklassis 46+ võistlesid vaid mehed, kellest kirkaima medali teenis nooremveebel Hardi Heinsar ja II koha sai leitnant Mihkel Madalvee. Tõelistest maastikurattasõidu fännidest koosnev korraldajate seltskond lubas, et võistlused toimuvad kindlasti ka järgmisel aastal, kuid siis juba mõnel uuel põneval rajal.

Langevarjusportlased tegid ajalugu Eesti kaitseväelaste viieliikmeline meeskond tegi ajalugu, kui osales esimest korda 10.–20. augustil Ungaris Szolnokis toimunud 42. sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel langevarjuspordis. Eesti esindus teenis kujundhüpete kategoorias 27 riigi konkurentsis 21. koha. „Esimese viieteistkümne riigi koondised koosnevad professionaalsetest langevarju sportlastest, kelle treeningmahud on meie omadest kümneid kordi suuremad,“ ütles Eesti võistkonna treener major Kaido Raudvere. Kujundhüpete kategooria võitis kaheksandat korda järjest Belgia kaitsejõudude meeskond Hayabusa, teiseks tuli Katari esindus ja kolmanda koha sai Šveitsi meeskond.

Selgusid parimad riigikaitsjad triatlonis Augusti alguses peeti Tallinnas Ironman võistluse raames kaitse väe meistrivõistlused triatlonis, millest võtsid osa ligi 100 vormikandjat. Kuna veetemperatuur oli Tallinna lahes vähem kui 18 kraadi, siis toimus 400 m ujumise asemel kõigepealt 1 km jooks, misjärel läbiti 18 km pikkune rattarada ning lõpuks joosti veel 4 km. Üldarvestuses teenis esikoha 2. jalaväebrigaad, kellele järgnesid sõjaväepolitsei vahipataljon ning kolmandana küberväejuhatus. „Algul on ikka kõigil raske, kuid lõpuks finišis on kõik rõõmsate nägudega ja rahul,“ sõnas ürituse korraldaja mereväe spordiinstruktor Urmas Rajaver.

Vigastatud veteranid valmistusid kogenud sportlaste käe all võitmatute mängudeks

Foto: rms Egert Kruberg

rms Martin Laidla

Vanemveebel Deivil Õun järsul laskumisel.

Augusti keskel toimus Saaremaal Orissaares kaitseväe vigastatud veteranide treeninglaager, kus osalejad valmistusid oktoobris Austraalias toimuvateks võitmatute mängudeks. Nädala jooksul tegeleti individuaalalade– ja vastupidavus treeningutega. Sportlasi juhendasid teiste seas Eesti kergejõustiku treener Mehis Viru, legendaarne kergejõustiklane Eha Rünne ja kahekordne sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson. Invictus mängud kutsus sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele 2014. aastal ellu Suurbritannia prints Harry. Sel aastal toimuvad mängud 20.–27. oktoobril Austraalias Sydneys.

Neljapäev, 13. september 2018

NAER JÄTTA!

145 KRUVILIIKUMISEL KUJUNEV JOON

JUUSSOON

PEALINN EUROOPAS SAMUTI (INGLISE K.)

UMBESOLEK MEETER

VINYL ESTER MEHHANIS. EHITUSKOLONN KULUNUD RIIE

RIDA SEADE SÕIDUKI PEATAMISEKS

LUME... (JETI) KROON

ELEMENTAAR...

IDA (SAKSA K.)

... LANKA

LILL

SAAK AASIA (INGLISE K.)

AITA KAITSEVÄEL LEIDA ÜLES KADUNUD RAKETT!

MACAU

Mingi auk Endla rabas

MEHENIMI LÕHKEKEHAD AIR TASKING ORDER ...NAPP ELUND

Šiaulai lennuväli

LADINA FILOLOOG SEKUND KUTSE... (ARMEESSE KUTSUTAV) KOLM (SAKSA K.) ALEVIK HARJUMAAL IRISH REPUBLICAN ARMY ARVUTIMÄLU 3 x TÄHT

LOOSIME AUHINDU!

Vastus: LASKEPESA

Et võita Sõdurilehe söögitermos, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust. Kadunud AMRAAM rakett