SODURILEHT ˜ Reede, 16. august 2019
ISSN 1736-3411
August tõi pataljonidele uued ülemad
LK 6-7
Presidendi auvahtkond kui ajateenijate eliitüksus LK 7
Foto: Matias Allik
LK 2
Milleks tulla (vabatahtlikult) ajateenistusse?
LIMA LIMA CHARLIE* – VÄLJALUBA EI SAA! Kõik endised ja praegused ajateenijad, olgu nad alles teenistust alustanud või piinavalt venivat viimast sirget käimas, teavad aegu, eeskätt teenistuse esimestest nädalatest, kus nädalavahetuseks koju pääsemine oli sama hea kui soovunelm.
V
mdr Miikael Raun
äljasaamise võimalus on alguses olematu, tõuseb nädalaid hiljem kaduvväikeseks ning vaat et alles kuude möödudes tõenäoliseks. Eriti aga just algus on see aeg, mis paneb proovile inimsuhted ja kui kohanemine on
kõige keerukam. Ootab sind siis kodus tüdruk- või poisssõber, parim sõber või lausa terve sõpruskond, et tuleksid koju nendega pidutsema, muljetama või niisama aega veetma, pettumus on ühine nii sul kui neil, kui väljaluba taaskord saamata jääb.
Vabaduse puudumisest hullem on teadmatus – tihti saabub lõplik kindlus väljaloa saamise suhtes alles siis, kui luba käes. Nii on sõprade ja kallimaga kindlate plaanide tegemine mõneks ajaks raskendatud, sest ega nemadki sinuga arvestada saa. Segadus ja selgusetus sigitavad arusaamatusi, tüli-
sid ja arutuid mõttekäike, millele ise lahenduse leidmiseks ollakse hetkemures liialt kinni. „Vaimse mähise“ ärahoidmiseks pakub Sõdurilehe siseküljel lahendusi kaitseväe psühholoog kapten Marge Sillaste.
*Lima lima charlie on levinud ütlus väljaloast ilmajäämise kohta, kus NATO kuuldekoodi kasutatakse ütlemaks: linnaluba cancel.
LOE LÄHEMALT LK 3
2
Reede, 16. august 2019
Kõigile vaestele sõduritele mdr Miikael Raun
A
jateenija suurim mure on saada väljaloale. Või kas ikka on? Teenistuse alguses peab pikemat aega üksnes kasarmuseinte vahel ööbima ja kui väljaluba peakski silmapiirile ilmuma, siis tihtipeale pole selle saamine kindel enne, kui lipik lõpuks füüsiliselt käes on. Kuidas ometi teha siis plaane sõprade või kallimaga? Olles aga ajutiselt vabadusse pääsenud, selgub uus ja vahest tungivamgi probleem – mida saan ma endale lubada selle saja euroga, mida riik ajateenijale maksab? Mida aeg edasi ja mida tihedamaks muutuvad väljaload, seda põletavamaks muutub rahahäda. Ka saja euro suuruse sõduritoetuse tagamaad toob Sõdurileht peatselt lugejani. Sinu käes oleva Sõdurilehe, kuid ka järgnevate tarbeks läksime süvitsi, et leida vastuseid küsimustele, mis ajateenijaid juba liiga palju unetuid kasarmuöid vaevanud on. Uurisime sagedase väljaloast ilmajäämise mõju ajateenija vaimsele tervisele, priitahtlikult ajateenistusse astumise mõistuspärasust ja ajateenija elu presidendi auvahtkonnas. Kohtusime ministeeriumi ametnike ja kõrgete ülematega, et tuua päevavalgele seniavaldamata tõdesid ja sõdurielu puudutavaid killukesi. Sõdurilehte kirjutavad ajateenijad ajateenijaile, et kõnelda just neist asjust, millest sõdurid kasarmuseinte vahel arutlevad. Seepärast ootame teie pakilisemaid muresid ja teenistust puudutavaid küsimusi, millele pataljoni sees pole võimalik vastust leida. Anname endast parima, et leida vastused. See leht on teile! Häid viimaseid suveilmu, rohkelt positiivsust ja kaitsetahet!
UUDISED
Suvekuu on ülemate kuu Vahipataljoni ülema vahetus
T
n-srs Maria Tõkke
allinnas Miinisadamas vahetus 5. augustil pataljoni ülem. Major Romet Kaevu andis oma ametikohustused üle kolonelleitnant Margot Künnapuule. „Eesti kaitsevägi on koht, kus käskudel ja määramistel pole sugu. Meie kõik siin oleme osa ühest suurest perest, ning kas oleme nais- või meessoost ei ole oluline. Tähtis on see, milline on väljaõpe ja mida sa ise oled kaitseväes teinud,“ sõnas uus vahipataljoni ülem kolonelleitnant Künnapuu. Uue vahipataljoni ülema peamine eesmärk on hoida auvahtkonnas traditsioone, mis tulevad kuldsetest aegadest, ning pühenduda sõjaväepolitsei väljaõppe kvaliteedile. „Näen, et vahipataljoni ülesanded sobituvad praegusesse ajaruumi hästi. Pean oluliseks, et saaksime edukalt täita nii presidendi kaardiväe kui ka sõjaväepolitsei ülesandeid. Soovin, et
vahipataljoni teenima tulevad ajateenijad tunneksid teenistuse lõppedes, et nende 11-kuuline teenistusaeg on olnud hea, sisukas ja ohutu,“ ütles kolonelleitnant Künnapuu. Kolonelleitnandi teenistus sai alguse 1993. aastal Harju riigikaitseosakonnas. Ta on töötanud rahuoperatsioonide keskuses, vanemstaabiohvitserina kaitseväe peastaabis ja maaväe staabis, ning juhatanud kaitseväe akadeemia täiendusõppekeskust. Enne vahipataljoni ülema ametikohale asumist oli ta Eesti sõjalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu sõjalise komitee juures. „Kolonelleitnant Künnapuu on suurte kogemustega vanemohvitser. Tegemist on väga kindlameelse ja ausa inimesega,“ lausus endine vahipataljoni ülem major Romet Kaevu.
Foto: Maria Tõkke
JUHTKIRI
Eriti tähelepanuväärseks tegi õppuse kahe F-35A varghävitaja kohalolu, mida peetakse tänapäeva võimsaimateks hävituslennukiteks.
Vahipataljoni uueks ülemaks sai kolonelleitnant Margot Künnapuu
SCOUTSPATALJON SAI UUE ÜLEMA 1. augustil vahetus Tapa linnakus peetud pidulikul tseremoonial Scoutspataljoni ülem.
K
n-srs Valner Väino
olonelleitnant Tarmo Kundla andis ametikohustused üle major Eero Aijale. „Major Eero Aija on minu hinnangul üks võimekamaid noori vanemohvitsere ja mul on uskumatult hea meel talle see pataljon üle anda, sest tean, et see on kindlates kätes ja seda viiakse veelgi jõudsamalt edasi“, sõnas endine ülem kolonelleitnant Tarmo Kundla. Major Eero Aija tunnustas Scoutspataljoni senist arengut kolonel Kundla juhtimise all. Oma peamiseks välja-
kutseks peab ta saavutatu säilitamist ja detailide parandamist. „Oleme üksus, mis osaleb peaasjalikult välismissioonidel, mis täidavad meie rahvusvahelisi kohustusi liitlaste ees. Kõik scoutsid, kes te olete väljaspool meie kodumaad – teie töö on väga oluline“, tunnustas uus ülem scoutside panust Eesti julgeolekusse. Scoutspataljon võtab osa Prantsusmaa juhitavast mässutõrjeoperatsioonist Barkhane, mille eesmärk on toetada Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi võitlust islamiäärmustega.
Augusti alguses jõudis Malisse jalaväerühm Estpla-32, mis vahetas välja seal seni teeninud rühma Estpla-30. Major Eero Aija on kaitseväes teeninud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud kaitseväe ühendatud õppeasutustes tankitõrje õppesuuna ning mehhaniseeritud jalaväekursuse, samuti kõrgema sõjakooli keskastme juhtimiskursuse. Ta on olnud Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem ning töötanud staabiohvitserina kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas. Enne Scoutspataljoni ülema ametikohale asumist teenis Aija kaitseväe peastaabis
välisteenistuse ja -koolituse osakonna staabiohvitserina. Major Aija on käinud korduvalt välismissioonidel ja teda on rohkelt austasustatud, muuhulgas Eesti Vabariigi presidendi kotkaristi V klassi teenetemärgiga, kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest ja aasta ohvitser 2013 tiitliga. Kolonelleitnant Tarmo Kundla jätkab teenistust kaitseväe akadeemias. Sõdurileht soovib uuele juhile tuult tiibadesse!
USA TIPPHÄVITAJAD KÄISID ÄMARIS HARJUTAMAS Õppuse Rapid Forge käigus maandusid 25. juulil Ämari lennubaasis Ameerika Ühendriikide õhuväe lennukid, et harjutada taktikalist kiirtankimist.
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
E
mdr Miikael Raun
riti tähelepanuväärseks tegi õppuse kahe F-35A varghävitaja kohalolu, mida peetakse ühtedeks tänapäeva võimsaimateks hävituslennukiteks. Samuti võtsid õppusest osa kaks USA lennukit F-15E ja erioperatsioonide transpordilennukid MC-130J. „Rapid Forge andis võimaluse lihvida koostööd liitlastega, katsetada operatsioonilist võimekust ja näidata
Ameerika kohalolu meie regioonis,“ sõnas õhuväe ülem kolonel Sirk. Ta lisas, et õppuse tegi eriliseks lennukite tankimine töötavate mootoritega, mis on tavapärasest ohtlikum. Õppusel harjutati lennukite ülelendu ja maandumist, lennukitelt relvade ja lahingutehnika mahalaadimist ning tehti lennukite tankimist. Kõik õppuse etapid toimusid kiirendatud korras, et need kriisisituatsioonides läbi harjutada. Õppust
korraldanud liitlased tunnustasid head koostööd Eesti kaitsejõudude ja kaitseministeeriumiga. Baltic Forge õppusel kasutatud varghävitaja F-35 on viienda põlvkonna hävituslennuk, mis kannab ajaloo kallimat relvasüsteemi. Hävitaja on mitmefunktsiooniline, suutes täita nii hävitus- ja luurelennuki kui ka taktikalise pommitaja ülesandeid. Lennuki põhirelvastusse kuulub GAU22/A tüüpi 25 mm kaliibriga nelja-
raudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning kaks õhk-õhk ja kaks õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks raketti või pommi. F-35 lennukiirus on üle 1900 km/h.
Reede, 16. august 2019
REPORTAAZ
3
„Vaba aja ja privaatsuse puudumine, hirm järgnevate kuude ees, elamine teadmatuses, füüsiline ja vaimne kurnatus – need on vaid mõned tunded, mis valdasid mind neli esimest teenistusnädalat ilma väljaloata“ – jaanuarikutse ajateenija
Mida teha, kui tunned linnaloastressi? Pole vist ühtki ajateenijat, kes poleks kunagi iidsetel aegadel ajateenistust läbinud tegevväelaste või vanemate tuttavate käest kuulnud meenutusi stiilis „kui mina veel aega teenisin, ei lastud meid terve sõduri baaskursuse jooksul välja.“
KAS MÕTLEMISES KINNI?
mdr Miikael Raun
K
õigi praeguste ajateenijate õnneks on vahepeal palju vett merre voolanud ning kuude viisi kasarmus samade nägude keskel olemises nähakse tagajärgi, mis sõduri tervisele ega väljaõppele kohe kindlasti kasuks ei tule. Üks mis kindel, ajateenijate emotsionaalsus „ajutise vabaduse“ teemal kinnitab selle olulisust. Jaanuarikutsealune Hendrik andis pikaldasele väeosas viibimisele karmi hinnangu: „Vaba aja ja privaatsuse puudumine, hirm järgnevate kuude ees, elamine teadmatuses, füüsiline ja vaimne kurnatus – need on vaid mõned tunded, mis valdasid mind neli esimest teenistusnädalat ilma väljaloata. Tundsin endas ja oma võitluskaaslastes tõusmas pingeid, mis viisid tülide ja arusaamatusteni. Pärast esimest väljaluba viiendal nädalavahetusel tulid aga kõik taas kokku sõpradena.“
Tõhusaimaks toimetulekumehhanismiks säärases olukorras peab kapten Sillaste sihikindlat tööd oma mõtte- ja tõlgendusviisidega. Kui väljaluba algab plaanitust hiljem või kui selle saamist pole võimalik ette ennustada, tuleb leppida, et plaanide tegemine on ajutiselt võimatu ning häälestada end tegevuste improviseerimisele ja nautida iga hetke lähedastega veedetavast ajast. Niimoodi võtad endalt liigse pinge ega raiska aega ja energiat enesemuserdamisele või vihastamisele. „Paraku võib mõtlemise muutmine olla keerukas, kuna inimesed pole valmis sellest, mis neil peas on, väga kergesti lahti laskma. Töö iseendaga ongi kõige raskem,“ möönab Sillaste.
Väga palju sõltub kompanii- ja rühmaülematest, kelle võimuses on suunata silmanähtava murega ajateenija vajalikku toetust saama.
Tagavaravariandina tasub seada endale kasarmusse jäämisel eesmärk nädalavahetusel end mingit pidi arendada.
Foto: Kaitsevägi
Väljaloastressist rääkides usub kaitseväe toetuse väejuhatuses töötav psühholoog kapten Marge Sillaste, et stressi allikaid ajateenistuses on teisigi, ent väljaloaga seotud teadmatus ja kontrolli puudumine üheskoos teiste ärritajatega võivad tekitada tugevaid emotsioone, muuta inimese kergesti ärrituvaks ning konfliktialtiks kaasajateenijate ja lähedastega suheldes.
MIKS TEGELEDA KAITSEVÄES VAIMSE TERVISEGA?
Pikalt väljaloast ilma jäämisel võib kannatada ajateenija motivatsioon väljaõppes aktiivselt kaasa lüüa
Mure noorte vaimse tervise pärast pole kindlasti midagi, mis oleks kaitseväele ainuomane või kaitseväest tingitud. Eestlased on esirinnas kliinilise depressiooniga inimeste poolest ja tõenäosus on suur, et ka mingil osal ajateenistusse sattunutest esineb masendust. Eriti ängistavaks võib kujuneda teenistuse algus, mil kut-
TUSK NÄRIB HINGE? NAER RAVIB!
selalune alles kohaneb sõdurieluga. Seega sõltub väga palju kompanii- ja rühmaülematest, kelle võimuses on suunata silmanähtava murega ajateenija vajalikku toetust saama. Ülemate õlule jääb ka silmade ja kõrvade lahti hoidmine, et võimalikke ohumärke sõdurites märgata. Väljaloastress on küll jäämäe veepealne osa, kuid sedagi tarbetut pingeallikat saab ülem vähendada ajateenijatele juba kolmapäeval või neljapäeval teada andes, kas ta reedel väljaloale saab.
Kui väljaluba algab plaanitust hiljem või kui selle saamist pole võimalik ette ennustada, tuleb leppida, et plaanide tegemine on ajutiselt võimatu ning häälestada end tegevuste improviseerimisele. Kui puudub kindlus väljaloa saamise suhtes, soovitab kapten Sillaste ajateenijal teha nädalavahetuseks kaks plaani – üks tegevuskava puhuks, kui linna peale lastakse, kuid tagavaravariandina seada endale kasarmusse jäämisel eesmärk nädalavahetusel end mingit pidi arendada. Seejuures on kindlasti abiks, et kõik pataljonid pakuvad võimalust käia jõusaalis, laenutada raamatukogust lugemist või lahutada vabal ajal meelt muudel viisidel. Ja kui väljaloastress tõesti väljakannatamatuks muutub, siis on kõikides kaitseväe üksustes olemas psühholoog, sotsiaaltöötaja või kaplan, kellelt ajateenija oma murede lahendamisel tuge võib saada.
4
Reede, 16. august 2019
Foto: Maria Tõkke
GALERII
Foto: Maria Tõkke
Foto: Mattias Allik
NATO reservohvitserid läbimas Männikul MILCOMP takistusrada
Vahipataljoni vana ülem major Romet Kaevu (paremal) töökohustusi üle andmas kolonelleitnant Margot Künnapuule (vasakul)
USA varghävitaja F-35A läbimas tankimisharjutust
Reede, 16. august 2019
5
F35-A varghävitajad ülelendu tehes
Foto: Mattias Allik
USA hävituslennukid F-15E Ämari lennubaasis
Foto: Mattias Allik
Foto: Mattias Allik
GALERII
USA transpordilennuk MC-130J Ämari lennubaasis
6
Reede, 16. august 2019
REPORTAAZ
Kuna poistele on ajateenistus kohustuslik, on levinud soovitus läbida see kohe pärast keskkooli lõpetamist, kui kindlaid eluplaane pole veel tekkinud.
Vabatahtlikuna ajateenistuses Ajad, mil absoluutne enamik ajateenijatest on teenistuses puhtalt riigi käsul, on visalt möödumas. Iga aastaga, täpsemini iga kutsega suureneb selliste noormeeste osakaal, kes on tulnud aega teenima omast soovist. Kummatigi on hulk noori naisi, kellel riiklik sundlus üleüldse puudub, kuid kelle kohalolu teenistuses aina enesestmõistetavamaks muutub.
Kas teadsid:
S
eega ei ole tegemist sugugi mingi haruldase mõttelaadiga, mis on omane üksikuile militaarentusiastidele. Ent pole kahtlust, et jätkuvalt leidub inimesi, kellele näib mõeldamatu, et keegi end vabatahtlikult kaitseväele pakuks. Kes ikkagi on need (hull)julged?
SUUREM VALIKUVÕIMALUS Nagu ka inimesi, on põhjuseid end kaheksaks või üheteistkümneks kuuks riigile allutada seinast seina. Ühe eelisena pakub vabatahtlikuna teenistusse minek tavapärasest laiema valiku väeosade vahel, kuhu teenima tulla. Nõnda võivad merehuvilised lasta end määrata mereväe ajateenistusse, IT- või meediahuvilised küberväejuhatusse, vapramad saavad end proovile panna Kuperjanovi jalaväepataljonis või pelgalt valida oma kodukohale lähima väeosa. Peale koha annab initsiatiivi haaramine võimaluse valida aja, millal teenistust alustada. Sellevõrra on kindlasti lihtsam ka oma teenistusajaga seotud elu ette planeerida, elu enne teenistusse asumist nii-öelda „korda seada“.
Olles paar aastakümmet kündnud elumerd ühtpidi, võib ajateenistus olla just see kannapööre, mida inimene oma ellu uute tuulte saabumiseks vajab.
KARJÄÄRISIHT TEGEVTEENISTUSELE Leidub neidki, kes näevad ajateenistust kui oma esimest karjääriredeli sammu tegevteenistuses. Nii on reamehena alustanud kõik rühma- ja kompaniiülemad, veeblid, majorid, kuid ka näiteks kaitseväe juhatajad. Kodanikele, kel tärganud soov siduda oma elu riigikaitsega lähemalt, on ajateenistus kogemuste ja baasteadmiste saamise väljundiks, samuti võimalus
näha valitud elukutse erinevaid tahke seestpoolt. Üks selline inimene on vahipataljonis teeniv Mayro, kel pärast detsembris lõppevat ajateenistust on kavatsus alustada tegevteenistust Scoutspataljoni ridades. „Ajateenistusega pani liituma soov astuda mugavustsoonist välja, saada üle sotsiaalfoobiast, leida uusi ja ägedaid tutvusi, aga ka soov astuda tegevteenistusse“.
Kodanikele, kel tärganud soov siduda oma elu riigikaitsega lähemalt, on ajateenistus kogemuste ja baasteadmiste saamise väljundiks. Kaitseväe akadeemia õppurkorpuse ülema major Viljar Niinepuu sõnul annab ajateenistuse läbimine tegevväkke siirduvatele noortele peale kohustusliku eeltingimuse täitmise vajalikud oskused sõduri, jaoülema või rühmaülemana. Need omakorda loovad hea aluse kaitseväe akadeemia edukaks läbimiseks. „Eilsed ajateenijad on meil tänased kadetid ja õppurid ning tulevased edukad ohvitserid või allohvitserid,“ sõnas ta.
VAHELDUS TAVAELUST Pole haruldane, et aega kaitseväes võetakse kui mõtlemisaega järgmiseks eluetapiks, olgu selleks siis mõttemõlgutused edasise haridustee või karjäärivalikute üle. Kuna poistele on ajateenistus kohustuslik, on levinud soovitus läbida see kohe pärast keskkooli lõpetamist, kui kindlaid eluplaane pole veel tekkinud, või vähemalt pole need veel täies purjeis. Ka osad neist, kes on end vabatahtlikult ajateenistusse pakkunud muudel põhjustel, soovivad pealekauba oma kohustuse riigi ees võimalikult vara täita ja argieluga edasi minna. Mis seal salata, kasarmuelu erineb drastiliselt kõigest, millega tsiviilelus harjunud oleme. Olles paar aastakümmet – mõned aastad siia-sinna – kündnud elumerd ühtpidi, võib ajateenistus
Viimane, juulis aega teenima tulnud kutse on ajalooline selle poolest, et nelja gümnaasiumi – Pärnu Sütevaka gümnaasiumi, Rakvere gümnaasiumi, Paide gümnaasiumi ja Tabasalu gümnaasiumi – lõpetajad otsustasid tulla klassiga ühiselt aega teenima. Võimalikuks sai see tänu kaitseministeeriumi 2017. aastal algatatud projektile „Klassiga ajateenistusse“, mis ergutab keskkooli lõpetajaid tulema üheskoos aega teenima, et vähendada sõduri baaskursuste ajal tekkivat võõrastust uue keskkonna suhtes.
Foto: Ronald Viisimaa
mdr Miikael Raun
Kutsealuste saabumine logistikapataljoni
VIIMASTEL AASTATEL ON VABATAHTLIKE AJATEENIJATE HULK OLNUD PÜSIVALT ÜLE KOLMANDIKU KÕIGIST AJATEENIJATEST, MIS ON MÄRKIMISVÄÄRNE TÕUS VÕRRELDES VARASEMATE AEGADEGA.
2017 . AASTAL
2018. AASTAL
20%
37%
33%
31%
40.2%
42%
2019. AASTAL
31.52%
40.5%
Vabatahtlike ajateenijate osakaal: jaanuar
juuli
oktoober
Allikas: Kaitseministeerium
Reede, 16. august 2019
REPORTAAZ Merehuvilised võivad lasta end määrata mereväe ajateenistusse, ITvõi meediahuvilised küberväejuhatusse, vapramad saavad end proovile panna Kuperjanovi jalaväepataljonis.
Presidendi kaardivägi ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid auasi, millega väljavalitud ajateenija saab oma riiki esindada Kadrioru vahtkonnas.
VÕTMESÕNAKS TEADLIKKUS Kaitseministeeriumi ajateenistuse nõuniku Laura Toodu hinnangul on vabatahtlike ajateenijate tõusule kaasa aidanud hea riigipoolne teavitustöö, mis on tõstnud noorte huvi riigikaitse ja ajateenistuselt saadavate praktiliste oskuste vastu. „Selle teadlikkuse kasvu eelduseks on avatus ning efektiivne teavitustöö kogu ühiskonnas ja ka noorte hulgas. Et noortel oleks võimalikult realistlik ettekujutus ajateenistusest ja terviklik pilt sellest, millist rolli ja väärtust teenistus tema elus kannab,“ lisas Toodu. Peale riigipoolsete kampaaniate toob Toodu ühe tõhusa teavituse tõstjana välja heatasemelise ja üha laiema kandepinnaga riigikaitseõppe koolides, väljaõppe ja teenistuskeskkonna pideva ajakohastamise ning sisendamise nii poistele kui tüdrukutele, et nad ajateenistusse teretulnud on.
Foto: Ronald Viisimaa
tunduda ehmatav, aga võib ka olla just see kannapööre, mida inimene oma ellu uute tuulte saabumiseks vajab. Rutiinseks muutunud töö või lihtlabane soov sundida end mugavustsoonist välja astuma võivad olla küllaldaseks ajendiks, et minna riiki teenima. Ja kui juhtumisi oled seni elanud vanematega, võib su äraolek neilegi värskendavat vaheldust pakkuda. Ja miks ka mitte sinule neist.
7
„Pikaajalist mõju on täheldada KRA selgitustööl, et kohe pärast gümnaasiumi lõppu on mõistlik ajateenistus läbida ja siis on juba suurem vabadus oma edasist elu, karjääri ja õpinguid planeerida. Veel ei ole ehk saadud head ja tasuvat töökohta, pole suudetud laenu võtta ega pole jõutud ka perekonda luua. Kui noor inimene ajateenistuse läbides tunneb, et riigikaitse on just see valdkond, milles tahaks edaspidi õppida ja tegutseda, siis on see samuti üks kaalukeel. Ja muidugi kohusetunne. Oma kohustus riigi ees tuleb täita nii ehk teisiti,“ selgitas Anne Osvet, kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik.
Keskmiselt 40% uutest ajateenijatest on tulnud vabatahtlikult
Presidendi kaardivägi
Vahipataljonis teenimine annab ainulaadse võimaluse esindada Eesti Vabariiki nii auvahtkonnas kui ka erinevatel riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel.
eisan koos kaasvõitlejaga juba viiekümne seitsmendat minutit järjest liikumatult, päike on eredalt taevas, mille tõttu on kohal rohkelt turiste. Tasapisi saabuvad peaminister, siseminister ja õiguskantsler, kes on lossi tulnud presidendi kutsel. Kõigile neile teeme paarimehega tervitusvõtte, mis on esimene kokkupuude nende ja presidendiga kohtumise vahel. Kaasvõitleja tõstab relva ideaalselt ajastatud minuga ning ka käsklus „pool“ tuleb perfektselt välja. Järjekordset mähkimist õnnestub vältida ja Eesti Vabariigi au on kõrgel hoitud. Nii kirjeldab oma igapäeva üks vahipataljonis teeniv reamees, kelle jaoks presidendi kaardiväkke kuulumine on suurim au, mida ta kunagi oma elus kogeda on saanud. Pea iga päev käivad vabariigi presidendil külas kõrged külalised, alustades Eesti elu edasiviijatest ja kuulsustest, lõpetades riigikogu liikmete ja välisriigi monarhidega, kellest kõiki on vaja kohelda suurima austusega, ning selleks ongi Eesti Vabariigil presidendi kaardivägi. Presidendi kaardivägi ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid auasi, millega väljavalitud ajateenija saab oma riiki esindada Kadrioru vahtkonnas. Peale vahtkonnas seismise on vahipataljoni ajateenijate ülesanne esindada Eesti Vabariiki ka kaitseväelistel ja riiklikel
tseremooniatel – paraadid, kaitseväelaslikud matused, mälestustseremooniad, volikirjade üleandmised, tähtsate külaliste tervitamine ja ärasaatmine. Ilma taolise privileegita on raske ette kujutada end presidendi kõrval, kui ta kohendab pärga, mille sa just olid asetanud Vabadussamba monumendile. Või hetke, mil paavst kõnnib kahe meetri kauguselt su nina alt nii, et sa tunned seda jumalikku lõhna, mis kõigile reameestele järsult jõudu sisse puhub.
Vahtkonnas seismine on suurepärane vaheldus väljaõppele. Kõik need tseremooniad toimuvad Eesti eri paikades, enamik neist aga Eesti Vabariigi presidendi kantselei ees. Kantselei sisest elu näevad vaid privilegeeritud inimesed – president, tema ihukaitsjad ja käsundusohvitserid, kantselei töötajad, külalised ning ka presidendi kaardivägi ehk vahipataljoni sõdurid. Kuna üks toimkonna vahetus kestab üks ööpäev, siis peavad sõdurid ööbima Kadrioru lossis, kuhu on neile luksuslikud tingimused loodud – televiisor mitme telekanaliga, võileivagrill koos sööklast kaasaantud kokatädi armastusega ning kõigi mugavustega diivan. Ja kui puhkus diivanil on läbi, seisavad sõdurid üldjuhul kaks tundi postil (seismine võib ajaliselt muutuda
Foto: Hendrik Tali
S
rms Hendrik Tali
Reamees Nikita Bratuhhin kaitsmas Eesti Vabariigi presidendi kantseleid olenevalt ilmastikust), magavad kaks tundi magusat sõduriund, mille peale naudivad veel kaks tundi vaba aega. Vabal ajal saavad mehed peale võileibade toitu presidendi kantselei köögist, kus valmistatakse täiesti erakordseid roogasid. Lossi sööklasse minnes saab nautida kogu kantselei ajaloolist atmosfääri ja äratuntavat aroomi, mis
meenutab põhikooli õpetajate tuba – segu kohvist, vanaprouade lõhnaõlist ja retrohõnguga diivanist. Muidugi kogu taoline privileeg nõuab sõduritelt ranget distsipliini järgimist, karsket meelt, seismisvabadust puudumist ja tohutult motivatsiooni. Ergutamiseks on tugevamatele seisjatele mõeldud „hundimärk“, mis
omistatakse sõdurile siis, kui ta on seisnud vähemalt 20 korda Kadrioru vahtkonnas ning osalenud vähemalt 20 korda erinevatel tseremooniatel. Kokku peavad nad Kadriorus sel juhul viibima 480 tundi, mis on üks parimaid fakte, mida enda kohta Tinderisse kirjutada või millega tulevasel töövestlusel silma paista.
8
Reede, 16. august 2019
NAER JÄTTA! ESIMENE TUND TOIMKONNAS
RÜHMAVANEM SÕIMAB REAMEES MÄHIST, KUNA UNUSTAS RELVA OHUTUSKONTROLLI TEHA, KUID ISE UNUSTASID KA TEHA
SÕDURIHOROSKOOP Jäär
Tähed näitavad, et lähitulevikus hakkad valjult norskama.
Sõnn
Oled hingelt kollektsionäär, hommikusel ülevaatusel näitad ette oma pastakakollektsiooni.
Kaksikud
Kohtasid väljaloal klubis kuuma tšikki ja oh kuidas tahaks talle öörahu ajast kirjutada, aga veel üks seletuskiri ja järgmised nädalavahetused te ei kohtu.
Vähk
Leiad laskeharjutuselt elu mõtte, kuid kaotad selle koos salvega.
Lõvid
Võitluskaaslastega nalja visata on tore, kuid õhtune rivistus pole siiski see parim koht.
Neitsi
LOOSIME AUHINDU! Et võita, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes ja temaga võetakse ühendust. Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks Kevin-Gerhard Gavrilov. Palju õnne!
Miskitmoodi saab sinu kodukorrarikkumiste eest alati karistada mõni rühmakaaslane, vahel koguni terve rühm. Mõningane pahameel pole sind aga kunagi morjendanud!
Kaalud
Kaalud kaaluvad hoolikalt, mida ette võtta vabal ja mida reservajal.
Skorpion
Ei saa ümber lükata kahtlusi, mis sind ennastki juba pikemalt painavad - oled perfektne NAKimaterjal!
Ambur
Šlangijumal on sinuga, saad ära mitmest tüütust kohustusest.
Kaljukits
Soovid teha tööd, et tuleks armastus. Igaõhtune vaba aeg tundub sellepärast üha mõttetum, oleksid meelsamini toimkonnas.
Veevalajad
Ülemaid häirib, et küsid neilt liiga palju küsimusi, millele nad vastuseid ei tea.
Kalad
Sind toetab hea sõdurikarma, kuna oled ennastunustavalt valmis võtma ahjuvalveaegu, mida teised ei taha