17.10.2018 by Sõdurileht

SODURILEHT ˜ Noorte mereväelaste katsumus - ööpäev päästeparvel

Suur ametiaja lõpu intervjuu kindral Riho Terrasega

Pilguheit luurajate väljaõppele

Taimsest toitumisest ajateenistuses

LK 3

LK 6

LK 9

LK 10

Kaitsevägi rikastus 1132 uue sõduri võrra Erinevad väeosad üle Eesti võtsid oktoobri alguses vastu enam kui tuhat uut kutsealust, kes hakkavad järgmise kaheksa kuu jooksul läbima oma esimesi treeninguid kaitseväe teenistuses. rms Martin Laidla

jateenistust läbima tulnud sõdureid ootab esmalt ees sõduri baaskursus. Enami kes teenistuskohtades kestab see seitse nädalat, kuid mõnel pool, nagu näiteks staabi ja side

pataljonis, veel viimast korda vana kava järgi kümme nädalat. Baaskursusel tehakse selgeks kõige olulisemad sõduri individuaaloskused. Kui need on käpas, järgneb kuu pik kune erialakursus, kus õpitakse oma tulevasi jao rolle. Edasine aeg sisusta takse üksuste koos tegutsemise õppega.

Kutsealuste teekonnad algasid eri nevates kogunemiskohtades üle Eesti. Neist suurim tuiksoon oli Tallinna kaitseressursside ameti parkla, kuhu tuli näiteks Tapa linnakusse siirduvaid noori võtma vastu 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane. Ta tutvustas kõikidele noortele motiveeri

valt teenistuse esimesi päevi ja tõdes, et kaitsevägi on uue lennu reservväelaste väljaõpetamiseks rohkem valmis, kui kunagi varem. Lähiajal on oluliselt aren datud olmetingimusi, sõdureid ootab parem varustatus ja uuenenud õpe, mis tagab huvitava ja praktilise teenistuse. „Meie eesmärk on see, et kui kunagi

potsatab teie meilile kiri reservõppe kogunemisele tulekust, siis te tulete hea meelega ja kutsute sõbrad ka kaasa!“ lausus staabiveebel Rebane lootusrikkalt noortele, et neist 8 kuuga kaitseväe kõige olulisem varandus, motiveeritud reservvägi sirguks.

LOE LÄHEMALT LK 2

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

ISSN 1736-3411

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

JUHTKIRI n-srs Ergo Trepp

ktoobrikuu on kätte jõudnud ja kibekiire õppimishooaeg taas alanud. Suurema osa inimeste jaoks tähendab see uut kooliaastat, puhkuste järgset kiiret tööelu või lihtsalt seda, et järjekordne aasta hakkab peagi lõpusirgele jõudma. Paljude noormeeste ja neidude jaoks tähendab see aga hoopis teistsuguse õppetöö algust. Oktoobrikuus alustas ligi 1100 kutsealust kaheksa kuu pikkust teenistust. Mõne jaoks võis see olla esimene samm iseseisvumise poole. Teiste jaoks võis see aga lüüa kiilu oma igapäevaellu. Igal juhul astus igaüks neist tavapära sest teistsugusesse keskkonda, kus nad peavad enda võimeid tõestama hakkama. Selles Sõdurilehes leidub lisaks oktoobrikutse saabumisele veel tee masid, mis räägivad sellest, kuidas ühiskonna muutumine on toonud kaasa muudatusi ka kaitseväkke. Vaatleme, kuidas on reageeri nud kaitsevägi ühiskonnas aina populaarsust koguvale taimetoitlu sele ning milliseid saavutusi ja are nemiskohti peab aasta lõpus erru minev kaitseväejuhataja oluliseks. Ma arvan, et oluline on alati ajaga kaasas käia ning arvestada ka sellega, et ajateenijad tuleksid teenistusse positiivsete emotsiooni dega. Oluline on tegeleda sellega, et purustada müüdid, mis kaitseväge veel tänaselgi päeval ümbritsevad ja kutsealused näeksid seda kui võimalust end arendada. Muutused on esmapilgul alati keerulised, kuid loodan, et igaüks on leidnud juba võimaluse, kuidas neid enda arenguks parimal moel ära kasutada. Nagu jagas kaitseväe juhataja oma kogemusi meie lehes avaldatud intervjuus: „Positiivse ellusuhtumisega on kõik asjad võimalikud. Nina püsti ja läbi raskuste!“.

- staabiveebel Andreas Rebane

Esimene samm pikal teel Oktoobri alguses ajateenistust läbima tulnud 1132 noort sõdurit on üle Eesti erinevates väeosades astunud kaheksaks kuuks uude ellu.

väe teenistust, neil on kindlasti rõõm tulla. Nad tahavad asju kiirelt tegema hakata, neil on ootusärevus. Need, kes nii väga ei tahtnud tulla teenistusse, nad on kindlasti natukene hirmul isegi. Veidi mõtlikud, endasse tõmbunud. Aga ma usun, et keegi ei pea pettuma ja nad üllatuvad siin positiivselt,“ oli kolonelleitnant Müürisepp kindel.

rms Martin Laidla

ui paljude jaoks võib ajateenistus tunduda ühe osana elust, millega tuleb kuidagi lihtsalt ühele poole saada, siis tegelikult on see pea aastane periood esimene intensiivne samm pikal reservteenistuse teekonnal. Põhikutse sõdurite teenistus algab sarnaselt jaanuari ja juuli eelkutsetega. Esmalt on sõduri baaskursus, mille jooksul omandatakse tähtsamad sõduri individuaaloskused. Kui need on selged, järgneb erialakursus, kus õpitakse oma tulevast jao rolli täitma. Need kursused erinevad juba suuresti vastava üksuse omapäradest, kus teenistuses viibitakse. Erialakursuse järel hakkab tek kima selgem arusaam, kuidas üksu sed mitmesuguseid ülesandeid täites üheskoos lahingus edukalt tegutsema peaks. Selles etapis hakkavad oktoobris tulnud sõdureid juhtima juuli eelkutsest välja koolitatud nooremallohvitserid. Üheskoos treenitakse ning üheskoos minnakse ka ajateenistuse lõpus oma vilumust kontrollima suurõppusele Kevadtorm või Siil.

Parem ajateenistus kui varem Hästi toimiva üksuse vundamendiks on motiveeritud sõdurid. Teenistuse paremaks muutmise eesmärgil on vii mastel aastatel pandud palju rõhku nii väljaõppe kui ka olmetingimuste aren damisele. Samuti on oluliselt muutunud ajateenijatesse suhtumine. Väljaõppe poole pealt on sõduri baaskursust lühendatud ja muudetud eesmärgipärasemaks. „Uus kursus on efektiivsem ja reaalsed oskused lahingu tegevuseks saavutatakse kiiremini. See võimaldab rutem hakata erialaoskusi

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Muutuste tuules

UUDISED

„Ma soovin, et te tuleks puhta lehena. Nautige kõike seda, mida te ise kogema hakkate.”

Uued kutsealused said varustuse kätte ja sammusid juba sõduritena oma uude ellu. õppima,“ on kommenteerinud kursust välja töötanud major Ivo Peets (Sõduri leht 13.09.18). Ajateenijatega suheldakse üha enam kui kolleegidega, mitte nii, nagu oleme kuulnud isadelt nende teenistuse aega dest või näinud kurjade seersantidega Hollywoodi filmidest. Sõdureid võetakse kuulda. Samuti peetakse oluliseks, et vanu väärarusaamu endaga kaasa ei võetaks. Seda kinnitas Tapa linnakusse sõitvatele uutele kutsealustele ka 1. jala väebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane: „Ma soovin, et te tuleks puhta lehena. Nautige kõike seda, mida te ise kogema hakkate. Öelge, kui midagi on halvasti. Igal inimesel, kes siin bussi minekut ootab, kuni brigaadiülemani välja, on võimalik muuta seda organi satsiooni paremaks!“. Sõduritele antakse üha rohkem vas tutust ja vabadust. Viimase puhul tähen dab see eelkõige sagedamini nädala vahetustel välja lubamist. See kasvatab iseseisvust, suurendab usaldust ja tõstab

motivatsiooni. Staabiveebel Rebane tsi teeris naljatades selle trendi kommen teerimiseks mereröövlitütar Arabel lat: „Võibolla ajame headusega poole rohkem nodi kokku kui kurjusega“

Teadmatus tekitab ärevust

Oktoobris ajateenistust alustanud kutsealused 371

142

117

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

SuurtükiväeKalevi Viru Kuperjanovi Logistikapataljon jalaväepataljon jalaväepataljon jalaväepataljon pataljon

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Ergo Trepp Küljendaja: rms Toomas Liik Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Toimetajad: n-srs Silver Tabo n-srs Ergo Trepp rms Martin Laidla

Staabi- ja sidepataljon

Graafik: rms Toomas Liik

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS.

353

Esmamulje on oluline. Et algusest peale sõdurite tuju üleval hoida, on oluline vähendada erinevaid kõhklusi, kahtlusi ja teadmatust. Selle nimel tehakse palju tööd nii kaitseressursside ametis kui ka kaitseväes. Kutsealustele saadetakse infot, lehti, korraldatakse lahtiste uste päevi ja palju muud. Sõdurilehe toimetajad uurisid mõnelt uuelt kutsealuselt, mida nad varem tee nistuse kohta teadsid. Neil, kes mik rofoni ette sattusid, ei tundunud aga eriti selget pilti olevat. Nipetnäpet teati teenistuses käinud sõpradelt. Isadelt kuuldud õuduslugude kohta kunagisest teenistusest teati aga öelda, et tänapäe val asjad enam nii ei käi. Erinevad väeosad kannavad esime sest päevast alates suurt hoolt, et uued ja veidi ehmunud sõdurid kogu vajaliku info kiiresti kätte saaks. Kus miski asub, millal lähedasi jälle näha saab, mis neid ees ootab – kui need küsimused jäävad vastuseta, süveneb ärevus ja teenistus algab üht jalga longates. „Ma arvan, et uusi ajateenijaid valdab teadmatus, võibolla kartus, aga pigem väike ärevus,“ lausus Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp Paldiski linnakusse tulnud ajateenijate kohta. „Ma arvan, et emotsioonid on samas väga erine vad. Paljud poisid, kes ootasid kaitse Fotograafid: n-srs Aksel Puusepp rms Egert Kruberg

Uude ellu kasvõi teisest maailma otsast Kuuldused paremast ajateenistusest, kuhu tasub kindlasti tulla, on jõud nud lausa AbuDhabisse. Nimelt tuli Kalevi jalaväepataljoni viimased kuus aastat Araabia Ühendemiraatide pea linnas elanud Georg Rätsep. Sõduri lehele antud intervjuus ütles ta, et oli ajateenistuse kohta kuulnud peami selt head ning et see on viimasel ajal muutunud. „Tulin suurte ootustega. See elu, mis siin hakkab olema, erineb varasemast palju, aga vaatan, kuidas läheb,“ kinnitas värske reamees Rätsep silm särades. Ta tunnistas, et eks veidi on alguses hirmu ja pinget küll, kuid oli kindel, et saab hakkama. Enesekindlust oli ka teisel kaugelt maalt teenistusse tulnud kutsealusel. Terve elu Austraalias elanud Erik Jan Miech oli enne Tapale ajateenistusse tulekut vaid kaks kuud Eestis olnud. Ta pole näinud talve, lund ega õieti ka siinset metsa mitte. Eesti keeles oskab ta vaid tervitada. „Mul on kodakondsus ema järgi, kuid kohustust siia tulla mul ei olnud. Sain suvel Euroopas ringi rei sides teenistuse võimaluse kohta teada ja mõtlesin, et tulen vabatahtlikult!“ teatas ta rõõmsalt ja lisas: „Tean vaid seda, et palju peab metsas olema ja näiteks talvel kaevikus magama, kuid see mind ei hirmuta, pigem ootan seda põnevu sega. Usun, et mis ei tapa, teeb tugevaks ning siit ootangi seda, et muutuksin selle kogemuse võrra tugevamaks“. Kui ajateenistuse lõpus võib väe osast tsiviilriietes välja minnes tabada end mõttelt, et nüüd saigi see asi läbi, siis tegelikult võiks hoopis mõelda, et nüüd kõik alles algab. Seda rõhutasid ka erinevates väeosades Sõdurilehe toi metajatega rääkinud üksuste ülemad. Kõige olulisem on, et sõduritele antaks ajateenistuse jooksul vajalikud oskused ja hoitaks motivatsiooni kõrgel. Siis tul lakse ikka ja jälle õppekogunemistele neid teadmisi edasi arendama ja riigi kaitsevõimet tugevdama. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

UUDISED

laeva kuulub tänasel päeval Eesti mereväe aktiivsesse teenistusse.

Ülikonnad selga ja üle parda!

Kaitseväe juhataja kohtus Malis ESTPLA-26 võitlejatega

oorte mereväelaste jaoks algas oktoobrikuu teine nädal kerge ärevusega. Baaskursus oli jõudnud lõpusirgele ning järele oli jäänud veel vaid viimane katsumus – mereväelase baaskursuse lõpuharjutus. Lihtsalt öelduna tähendas see nende jaoks oma laeva mahajätmist. Kogu sündmuskäigu läbielamine oli aga midagi hoopis erakordsemat.

Otsusele jõudmine Noored mereväelased on laeval ning mõned neist võivad juba õhus tunda suitsuhõngu. Hetk hiljem kostub laeval sireen, millele järgneb teade, et on toi munud avarii. Kohe asutakse tegut sema vastavalt õpitu järgi. Varustus seljas, algab laeva läbiotsimine. See on oluline, et leida võimalikud avariis kannatanud. Ruumid on juba tossu sisse mattunud – näha ei ole midagi. Kõik ruumid on läbi käidud ning kajutist leitakse kannatanu. Tuleb tegutseda kiirelt, et viia ta ohutusse kohta, kus poleks lämmatavat suitsu. See osutub keeruliseks ja füüsiliselt koormavaks ülesandeks, sest koridorid ja trepid on laeval kitsad ning nägemis ulatust pole meetritki. Kui kannatanu on värske õhu käes, riietutakse üli kondadesse ja päästevestidesse, kuna kostub käsk laev maha jätta.

Laeva mahajätmine Laeva mahajätmise jaoks kogune takse tekil, et sealt juba päästeparved vette visata. Päästeparved on pakitud

suurtesse kapslitesse, mis pärast merre viskamist nööri abil avada tuleb. Kui nöör on pingule tõmmatud, avaneb kapsel ning päästeparv täitub õhuga. On väga oluline, et see kapsel maan duks vette õigesti, et ta pärast avane mist tagurpidi ei jääks. Vastasel juhul peaks seda veel vees ümber keerama hakkama ning selle sisu oleks algusest peale märg. Kui parved on vees, tuleb ise vette hüpe sooritada. Kui ülikondade seest on kogu võimalik õhk välja pressitud, astutakse teki äärele ning jälgitakse silme ees olevat horisonti. Tegutseda tuleb kiirelt, seega aega julguse kogu miseks pole. Niipea, kui õige asend on sisse võetud, hüpatakse üle laevaparda merre. Merre jõudes peab aga kärmesti järgmisele hüppajale ala vabaks tegema, seega ujutakse veidi eemale oma parve grupi juurde. Kui kõik mehed grupist kohale on jõudnud, alustatakse ujumist päästeparve poole, mis asub hüppamis kohast ligi 100 meetri kaugusel. Ujumine toimub selili, mille tõttu on parveülemal tähtis jälgida seda, et nad selleni sirgjooneliselt ujuksid. Niiviisi merel lainete sees sinnani lii kudes on oht, et võidakse hakata ujuma ringiratast või väga suure kaarega. See suurendaks oluliselt distantsi, mida nad läbima peavad ning oleks hulga nisti väsitavam.

Ootus ja ootamine Jõudnud parveni, tuleb asuda mees kondlikult tegutsema. Kõik liikmed peavad end suutma iseseisvalt või teiste abiga parve peale saama. Parvel olles

Foto: rms Egert Kruberg

Mereväelase baaskursuse lõpuharjutus kujutab endast vastupidavusülesannet, mis paneb proovile sõdurite vaimsed ja füüsilised võimed. n-srs Ergo Trepp

Kauaoodatud päästemeeskond on jõudnud mereväelasteni. tuleb püüda saada raadiosaatjate abil lähedal liikuvate laevadega kuidagi ühendust, et saabuks abiväge. Kui see on leitud, algab ootamine abi järele. „Lühidalt saab selle aja kokku võtta sellega, et see möödus vett välja küh veldades,“ kommenteeris olukorda üks parvel viibinud mereväe ajateeni jatest. „Nalju sai räägitud, isegi sün nipäevalaulu laulsime öösel,“ lisas ta. Ühe parvel olnud tegevväelase jaoks tähendas abi ootamine ühtlasi ka oma sünnipäeva pidamist sel samal parvel. „Oli väga tore, et nad mulle sellise hea üllatuse tegid,“ ütles sünnipäevalaps. Nii kaua mere peal parves ilma eri lise toiduta loksuda ei ole aga just asi, mida tihti teha sooviks. Tuleb meeles pidada, et seal on üksteise kõrvale kokku pressitud 10-11 inimest ning liikumisruumi pole palju. Varustuses leidub vaid toidupakk vee ja küpsistega. „Jälle üks kogemus eluks juures, mida loodetavasti kuskilt mujalt ei saa ega ka keegi teine ei pea loodetavasti

saama,“ kirjeldas abi oodanud seersant Hans Saarepere naerdes. „Kuid üleüldi selt on emotsioonid siiski head,“ lisas ta.

Pääsemine Lõpuks on kosta eemalt kopterihelisid. Abi on saabunud ning pikk ootus on end ära tasunud. Järgnevalt saabub kopteri pealt päästemeeskond, kes noori mereväelasi ükshaaval kopteri peale vintsima asub ja maa peale viib. Neid on päästetud! Emotsioonid on kõigil kõrgel ja järjekordne katsumus on mereväelas tel läbitud. Tuleb vaid kuivad riided selga saada, keha soojaks ajada ning sööma asuda. Selline harjutus on viimane proovi kivi neljanädalasele kursusele, kus sel aastal osales 26 ajateenijat ning 6 tegevväelast. Edasi asuvad nad lae vadel teenistusülesannetele sidemees tena, mehaanikutena, abitegevustega või juhtivate rollidena.

KAITSEVÄELASED OLID TEHNOLOOGIATALGUTEL EDUKAD Septembrikuu viimasel nädalavahetusel panid kaitsevaldkonna spetsialistid ja huvilised end proovile uute tehnoloogiate väljatöötamises. Koostöös Garage48-ga peeti Tartus Eesti esimesed kaitsevaldkonna tehnoloogiatalgud. rms Martin Laidla

äkatoni ehk tehnoloogiatalgu ees märk oli töötada välja nutikaid lahendusi erinevatele 21. sajandi julgeoleku ja kaitsevaldkonna välja kutsetele. Selleks koondati Tartu Ülikooli füüsika instituuti üheks nädalavahetuseks kokku helged pead kaitsevaldkonna asjatundjatest, IT-sektori arendajatest ja disaineri test ning erinevate tarkvarade spet sialistidest. Kaitseväest oli nende hulgas nii ajateenijaid, tegev- kui ka reservväelasi.

Kahe ööpäeva jooksul pidid mees konnad oma pead kokku panema ning ideedest reaalse prototüübi looma. Võistlustules oli kokku 14 tiimi. Pin gelisest protsessist tulid kaitseväe meeskonnad edukalt välja. Publiku lemmikuks valiti Kaitse väe Ühendatud Õppeasutuste tiimi prototüüp, mis kujutas endast kaasas kantavat tervisemonitori, mis tuvas tab lahinguolukorras verejooksu ning kuvab meedikutele vajaminevat informatsiooni, kuidas haavatut aidata. Lisaks said nad eriauhinna kaitseliidu küberkaitse üksuselt.

Parima tehnilise lahenduse auhind anti seadme prototüübi eest, mis tuvastab reaalajas raadiovõrgu prob leeme. Selle idee loonud võistkond koosnes Kaitseväe Ühendatud Õppe asutuste õppuritest ja küberväejuha tuse tegevväelastest, ajateenijatest ja reservväelastest. Üldkategoorias oli rebimine väga tihe. Sestap otsustati välja anda kaks esikohta. Parimateks tunnistati AMAR, mis arvutab ruumiandmete põhjal välja tankitõrjeks sobivaid positsioone ja SmartTrigg, mis aren dab tarka miinisütikut.

„Kõige enam olen rahul KVÜÕA ja küberväejuhatuse ühismeeskonna loodud raadiovõrkude testsüsteemi prototüübiga, ent huvitavad olid ka suurtükiraudade robotpuhasti ning võidutööd, tankitõrjepositsioone analüüsiv programm ja tark miini sütik," ütles Garage48 mentor, KVÜÕA rakendusuuringute keskuse noorem teadur major Veiko Dieves. Tehnoloogiatalgud korraldati koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppe asutuste, kaitseministeeriumi ning Eesti kaitsetööstuse liiduga. Üritusel osales ligi 170 inimest enam kui 20 riigist.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja peaminister Jüri Ratas kohtusid Eesti jalaväerühma ESTPLA-26 sõduritega, kes osalevad Malis Gao linnas Prantsusmaa juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane. Külalistele tutvustati Eesti võitlejate elamistingimusi, nende põhiülesandeid missioonil ning operatsiooni senist käiku. „Meie liitlased Ameerika Ühendriikidest ja Suurbritanniast on alati öelnud, et Eesti sõdurid on professionaalsed ja paindlikud. Neid sõnu kinnitas mulle täna ka Prantsusmaa kindral,“ viitas kindral Terras oma sõnavõtus operatsiooni Barkhane ülema asetäitjale brigaadikindral Philippe Adamile.

Õhutõrjepataljon tähistas sportlikult 90. aastapäeva Tapal tähistati õhutõrjepataljoni 90 aasta möödumist oma eelkäija loomisest. „Kõige uhkem saab olla pideva ja järjekindla arengu üle alates hetkest, kui õhutõrje taasloodi – areng on olnud kiire ning saab edaspidi olema veelgi kiirem. Praegu oleme jõudnud tasemele, kus saan öelda, et võime tegutseda olenemata asukohast või sellest, kelle alluvusse meid määratakse,“ lausus õhutõrjepataljoni ülem major Tanel Lelov rivistusel. Aastapäeva puhul korraldati sõude ergomeetri võistlus, kuhu olid oodatud ka teised üksused ning kaasvõitlejad. Tasavägise lahingu võitsid Scoutspataljoni esindajad.

Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja kiitis Eesti sõdureid Eestit külastas Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja kindral sir Gordon Messenger, kes kohtus nii kaitseväe juhtkonnaga kui ka Tapal teenivate 1. jalaväe brigaadi ja liitlaste kaitseväelastega. Kindral Messenger on rahul Eestis teenivate Suurbritannia sõduritega ning ka Eesti kaitseväelastega, kes tõestasid end väga professionaalsete sõduritena juba ajast, mil ta teenis Afganistanis. „Ma arvan, et Briti sõdurid on oma tööd väga hästi teinud, aga oluline on see, kui hästi nad on töötanud koos eestlastest võõrustajatega. Mulle on juba pikka aega jätnud väga sügava mulje Eesti kaitseväelaste võimekus ja kvaliteet,“ rääkis kindral Messenger.

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

Foto: rms Egert Kruberg

GALERII

Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste ulatab kindral Johan Laidoneri teatejooksu parimatele uhke rändkarika.

Foto: rms Egert Kruberg

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Kaua oodatud abi on jõudnud laeva maha jätnud mereväelasteni.

Kalevi jalaväepataljoni oktoobrikutse esimene päev kaitseväes.

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

Foto: n-srs Siim Praats

Foto: n-srs Aksel Puusepp

GALERII

Vahipataljon tähistas sõdurilaulu "Jää vabaks, Eesti meri" autori 125. sünniaastapäeva.

Foto: rms Egert Kruberg

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste isikkoosseis tähistas Tartus suurejooneliselt 95. aastapäeva.

Tulevaste pioneeripataljoni seersantide lõpurännaku märg kulminatsioon.

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

7 PERSOON Minevikku ja tulevikku vaatav intervjuu aastaga on kindral Riho Terras seni kõige kauem järjest ametis olnud Eesti kaitseväe juhataja.

Kaitsevägi on tugevam, kui kunagi varem. Taasiseseisvumisaja jooksul on selle arengu nimel palju tööd tehtud kohalt lahkuv kindral Riho Terras. Sõdurileht tegi tema ametiajale tagasi ja kaitseväe tulevikku edasi vaatav rms Martin Laidla

Millised eesmärgid seadsite endale enne kaitseväe juhataja ametisse asumist, millised olid tähtsaimad asjad laual? Ma seadsin endale eesmärgiks, et kaitsevägi areneks ja oleks minu lahku misel rohkem lahinguvalmis kui enne seda. Kõige tähtsam oli, et kaitseväel on mõtet ainult siis, kui ta on relvastatud, varustatud, välja õpetatud ja kõrges lahinguvalmiduses.

Ja kuidas Te nende eesmärkide täitmisega rahul olete? Ma arvan, et me oleme päris suuri samme edasi teinud ja oleme pöö ranud palju tähelepanu justnimelt reservarmee lahinguvalmidusele, selle varude ja varadega tagamisele. Alati saaks muidugi ka paremini.

Kirjeldage, milline oli kaitsevägi aastal 2011, kui Teie ametisse asusite ja kuidas see seni arenenud on lisaks varalisele poolele? Ega sisuliselt ei ole see kaitseväe üles ehitus ja mõtlemine muutunud. Me oleme päris palju tõstnud kaitse väelaste sissetulekuid, meie värba mine on märgatavalt paranenud, oleme tegevteenistujate arvult suurem kui kunagi varem. Ajateenijate arv on tõusnud ja ees märgid on seatud veel kõrgemale. Seda olukorras, kus demograafia on pigem vastupidises trendis. Oluline oli see, et me võtsime vastu õigeid otsuseid, et ajateenijate elamistingimused oleksid moodsad ja kaasaegsed. Sellesse oleme pikki aastaid panustanud. Ja veel üks väga oluline valdkond, kus ma näen, et me oleme arenenud, on koostöö teiste riigiasutustega, eriti kaitseministeeriumi, aga ka politsei- ja piirivalveametiga.

Milliste saavutustega Te kõige enam rahul olete? Ma usun, et kõige olulisem on see, et me suudame oma inimesi hoida. See, et aasta-aastalt, küll mitte päris meile soovitud mahus, oleme suutnud ka suureneda ja kasvada tegevteenistujate arvu poolest. See on see, ilma milleta kaitseväge ei ole. Aastaid olime ka päris heas seisus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse õppurite värbamisega, viimased paar aastat on aga läinud palju kehvemaks

ja see on üks valdkond, millele peab nüüd lähiaastatel väga tõsiselt tähele panu pöörama. Samuti olen rahul, et me osaleme endiselt rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Veel üks asi, millele ma olen isik likult palju tähelepanu pööranud, on vigastatud võitlejatega tegelemine, ehk kaitseväe veteranipoliitika kõigi oma aspektidega. Selle valdkonna arengute üle on mul väga hea meel. Eks oluline on ka koostöö liitlastega. Me oleme täna olukorras, kus Eesti territooriumil paiknevad liitlasriikide üksused, mis on hästi integreeritud meie esimesse jalaväebrigaadi. Samuti ei olnud mu ameti algus aastail Ämari lennuväljal õhuturvet. Ka sinna on läinud palju energiat. Rohkesti oleme teinud ära eri operatsioonide väeliigi loomiseks ja arendamiseks. Samuti on merevägi saamas värskendust oma laevadele.

innovatsiooni oma vahendite piires. See mõtlemine, kuidas edasi püüelda, on Eesti kaitseväes ja riigis väga hästi olemas. Ja miks mitte laiendada seda küberkaitsekeskust veel rohkem ja öelda, et see võiks ka tegeleda auto noomsete süsteemide ja tehisintellekti teemadega. Vahest tekitaks see veel rohkem atraktiivsust sellele keskusele.

See oleks kindlasti huvitav. Aga nüüd Teie ametiaja juurde tagasi minnes - millised olid Teie jaoks keerulisemad hetked või väljakutsed? Kõik reformid on rasked. Mul on olnud ühelt poolt väga lihtne, sest meil ei ole olnud vaja teha ühtegi otsust piiratud või väheneva eelarve tingimustes, nagu enamik mu kolleege Euroopa riikides on pidanud tegema. Selles mõttes olen ma riigikogule väga tänulik, et meile

Eesti on vaieldamatult kujunenud küberkaitse valdkonnas juhtriigiks. NATO koostööst rääkides on avalikkuses toon pigem selline, et Eesti on hüvede saaja poolel. Mida aga Eesti NATO-le annab? NATO ongi võrdsete riikide liit ja kui meie NATO suhtes antud lubadusi täi dame, peame kinni sellest, et panus tame vähemalt 2% oma SKTst riigi kaitsesse, siis see ongi meie panus. Sel juhul oleme heas kirjas. Samamoodi on oluline osalemine ka operatsioonidel väljaspool NATO territooriumit. Ja veel – Eesti räägib alati kaasa võrdselt teiste riikidega ning muide, NATO sõjalise komitee laua taga ei ole riigi suurus mitte alati määrav. Me panustame kindlasti nii palju kui oskame ja NATO läheb sellest tugevamaks.

Kas on ka mingid kindlad aspektid, millesse oskame väga hästi panustada? Jah, loomulikult. Viimasel aasta kümnel on meie fookuses olnud küberkaitse valdkond. Augustis loodud küberväejuhatus on üks selle koostöö tulem. Meie küberkaitsekeskus, mis on NATO üks oivakeskustest, on tõesta nud ennast kui väga võimekas organi satsioon ja muutunud suurimaks kõi kidest NATO oivakeskustest. Eesti on vaieldamatult kujunenud küberkaitse valdkonnas juhtriigiks. Eks me panustame ka väga palju

neid vahendeid on eraldatud. Aga igasuguste reformide tegemine ja reaalsete eesmärkide seadmine on olnud raske. Muutused, ükskõik milli sed need ka ei oleks, käivad alati teatud väljakutsetega koos. Seejuures on olu line mõista, et kaitseväe arengud ei ole olnud Riho Terrase arengud, vaid need on olnud kaitseväe juhtkonna ühised otsused, mille me oleme esitanud kaitseministrile.

Kas Teil on ametiajast jäänud ka mingeid kahetsusi, soove, et oleks võinud teisiti minna? Eks mõned asjad on kindlasti, kus oleks tahtnud kiiremat arengut või ka mõned otsused ja nende tulemid ei ole kujune nud täpselt sellisteks, nagu nad alguses tundusid, et peavad olema. Ma usun, et õhuväe arengus väga vajalik helikopteri võime tekkimine, ressursside leidmine õhukaitsele – need on asjad, kus minu arust peaks veel arutama ja mõtlema. Koostöö Eesti erinevate merel liiku vate organisatsioonidega on üks teema, kus ilmselt saaks veel palju ökonoom semalt ja kasulikumalt toimetada. Balti riikide omavaheline koostöö on üks teema, mis algusaastatel oli väga raske, kui me mängisime erinevates liigades ja kui Läti ja Leedu SKTst kulu tatud raha riigikaitsele oli väga väike. Aasta-aastalt on see läinud aga palju paremaks. Ma usun, et see Balti rii kide koostöö peaks tulevikus ka palju rohkem fookuses olema.

Kindral

Räägime ajateenistusest.

Briti sõdurid ei Kuidas on see muutunud usu, et nii heal Teie ametiaja jooksul? tasemel sõdurid Ideaalis on ikkagi soov, et rohkem ini tahaks mitte sunduslikult, vaid on ajateenijad või mesi omal algatusel ajateenistusse tulla. Ja reservväelased. see on ka tegelikult niimoodi läinud. Iga aastaga on vabatahtlikke aina rohkem. Minul ei ole etteheiteid ajatee

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

PERSOON

„Me võiksime olla suutelised andma kõikidele Eesti noortele võimaluse oma riiki teenida nendele kõige sobivamas funktsioonis.” - kindral Riho Terras

ametist lahkuva kaitseväe juhatajaga

d ja palju on veel teha. 2011. aasta algusest alates on neid arenguid vedanud 5. detsembril kaitseväe juhataja va intervjuu. nistuse ajal treeningus ja peavad siis ikka ja jälle tagasi tulema. Ajateenijad tulevad hea meelega õppustele pärast seda, kui paar aastat on teenistusest möödunud. Ma näen seda, kuidas nad tahavad kohtuda oma kamraadidega, mis on jälle ju näide sellest, et tegelikult on kõik hästi. Samuti arvan, et ajateenistuse juures on oluline see, et oleks hea söök, head elamistingimused ja targad ülemad tarkadele noortele. See on eesmärk ja neis asjus oleme viimastel aastatel palju arenenud. Muidugi on tore ka see, et minu ametiaja jooksul on avanenud naistel võimalus tulla ajateenistusse. See on üks areng, kuigi see pole sugugi nii kaugele läinud, kui ma seda endale ette olen kujutanud. Isegi kui sellest väik sest numbrist, mida me plaanime võtta, ei saa ka pooltki täis, siis see ikkagi näitab ühiskonna suhtumist sellesse elukutsesse. Politseinikest on ju näiteks peaaegu pooled naised! See rollimudelite teema kaitse väes võiks kuidagi areneda, et tuleks rohkem tüdrukuid ajateenistusse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse ja rohkem naisi kaitseväe teenistusse. Ma arvan, et olukorras, kus meil demograafiliselt lähevad numbrid koguaeg alla, siis naiste kaasamine on peaaegu ainuke võimalus kaitse jõudude suurendamiseks.

Foto: rms Martin Laidla

Aga kuidas saada rohkem naisi kaitseväkke?

l Riho Terras leiab ka kibekiiretel tööpäevadel naeruhetki. nijatele. Ma arvan, et kõik ajateenijad on väga pühendunud ja mul on hea kuulda, kuidas briti sõdurid ei usu, et nii heal tasemel sõdurid on ajateenijad või reservväelased. Samuti arvan, et see teadmine on ajateenijate seas üha rohkem kohale jõudnud, et nad ei ole mitte ajateenijad, vaid nad on reservväelased, kes on tee

Ei ole minul seda teadmist olemas, aga ma arvan, et kool ja kodu on need kohad, kus seda mõtlemist ja aru saamist peaks kujundama. Praegu tulevad need tüdrukud, kes tahavad näidata, et nad on sama kõvad kui mehed, aga tegelikult võiks see olla ju normaalne, et ka teised tüdrukud tuleks lihtsalt ajateenistusse. See rolli mudelite muutmine võtab aega. Kui mõelda tegevteenistuse peale, siis eks naisi ole seal veidi vähem juba seetõttu, et neil on teatud periood, kus kaitseväelase karjääri tegemine on mõnevõrra raskendatud laste ilmale toomise pärast. See ei tohiks aga kind lasti olla takistavaks, vaid pigem toeta vaks faktoriks eduka teenistuse juures.

Viimastel aastatel on ajateenijatele hakatud rohkem vabadust andma. On neid, kelle meelest vähendab see distsipliini. Kui mõned ülemad nii arvavad, siis tegelikult peaksid ju nemad olema need, kes korda hoiavad. Tänapäeval

peaksid ülemad juhtima noori hea ees kujuga, teadmiste, oskuste ja kogemus tega ja eesmärk võiks olla see, et reservi minnes jätkavad ajateenijad ja ülemad endiselt suhtlemist. Minu hinnangul ei ole distsipliin alla käinud ja kaitseväe ülemveebel ei ole mulle sellest ka kuidagi märku andnud. Eks nende muutuste alguses ikka öeldi, et miks nii tihti koju las takse, aga mina arvan, et lihtsalt kaitse väes molutamisel ei ole mingit mõtet ja nädalavahetustel on mõistlik lasta inimesi perekonna juurde aega veetma. Mulle on muidugi tulnud kaebusi lastevanematelt, kes on oma lapsed toi dult maha kandnud, arvamusega et kui nad lähevad ajateenistusse, siis nende külmkappi nädalavahetustel tühjaks ei sööda (naerdes – toim.). Üldiselt arvan tõesti, et eesti noortel pole häda midagi.

Kas ajateenistus peaks olema pikem, lühem või on täpselt paras? Eks me oleme seda ikka ja jälle aru tanud, aga praegu on ennast selline mudel õigustanud. Vahest ainuke koht, mida tuleb kaaluda, on see, et 11-kuulise juulikutse algus muuta. Praegune esimene juuli on liiga vara jane. Ülikoolides ei ole sisseastumise otsused veel tehtud ja paljud sellised, kes juulis võiksid tulla ja saada spet sialistideks, nooremallohvitserideks ja autojuhtideks, ehk need, kes sobiksid ja sooviksid olla juhtivatel kohtadel, peavad kas aasta ootama või leppima sellega, et lähevad oktoobris. Tihti tulevad seetõttu juhtideks ini mesed, kes võib-olla sinna kõige pare mini ei sobi ja see tekitab omakorda konflikti ja pinget. Selle muudatuse üle peaks mõtlema ja ma arvan, et see on võimalik.

me tahame eksisteerida Eesti riigina, omades oma kaitseväge NATO sõja lises liidus, siis peaks olema piisavalt noori inimesi, kes saaks kaitseväe tee nistuses olla. Ehk et laste sünd on tähtis vanematele, aga see on tähtis ka Eesti kaitseväele! Eestis ei ole kunagi piisavalt palju inimesi, isegi kui me pingutame. See tähendab ka kaitseväe mõistes, et me peame leidma autonoomseid lahen dusi. Tuleviku vägi peab sarnanema meil täna juba väljaspool toimuvaga. Kaitsevägi ei tohi jääda 19nda, 20nda sajandi kaitseväeks, vaid peab muutuma 21. sajandi ja 22. sajandi kaitseväeks. See tähendab kõikide moodsate tehnoloogiate kaasamist meie kaitseväe arengusse. Lahingu väljal võiksid autonoomsed süsteemid toetada ja võtta raskemad ülesanded inimeselt üle, aga jääda inimese juhi tavaks. See oleks ka väga tänuväärne.

Positiivse ellusuhtumisega on kõik asjad võimalikud. Aga ajateenistus aastal 2050? Eesti-sugusel väikeriigil palju muid alternatiive ei ole, kui et hoida aja teenistust. Nii kaua, kui poisid kooli õuel kaklevad, nii kaua püsivad konf liktid riikide vahel. See on niikuinii inimkonnale omane. Senikaua, kui riigid on omavahel konkureerimises, ei tohi tekkida julgeoleku vaakumit. See tõttu peab riigil olema oma kodanike kokkuleppel loodud kaitsemehhanism, kindlustus. See on kaitsevägi ja kaitse väel peab olema võimalus eksisteerida ja seda ei saa teha ilma kohustusliku ajateenistuseta, isegi mitte mõne kümne aasta pärast.

Lahinguväljal võiksid autonoomsed Aga kuhu võiks ajateenistus süsteemid toetada sisuliselt areneda? ja võtta raskemad Me võiksime olla suutelised andma ülesanded inimeselt kõikidele Eesti noortele võimaluse oma teenida nendele kõige sobivamas üle, aga jääda riiki funktsioonis. See eelselektsioon võiks inimese juhitavaks. areneda, et kõik saaksid teha kõige Nüüd tulevikule mõeldes. Eesti kaitsevägi aastal 2050 – milline see võiks välja näha ja mida on vaja teha, et sinna jõuda?

õigemat asja, mis talle sobiks. Ja veel – kui meil oleks võimalus selektee rida nii, et ajateenijatel on mingi eel koolitus vajalikel teemadel juba olemas, siis oleks võib-olla võimalik natukene teenistuse perioodi ka lühendada.

Esiteks on Eesti riigi eksisteerimiseks väga oluline sündivate laste arv. Kui

Peatselt tulevad kaitseväele uued automaadid ja liikursuurtükid.

Mis võiksid olla aga järgmised huvitavad suurinvesteeringud? Ma arvan, et täppiskaugtulerelvad võik sid olla tuleviku vaates sellised asjad, mida meil vaja on. Mulle tundub, et siinkohal on kõige tähtsamad õhutõrje raketisüsteemid. Ma tean, et ka üsna lähedal on see, kui meie laevastik vajab põhjalikku väljavahetamist. Siinkohal ma näen võimalust, et Balti riikide mereväed tekitavad koostöös mingi formaadi, mis annaks meile võimaluse toimetada mereliselt kõikides meresõja domeenides: allvee, pealvee, ranniku kaitse, miinitõrje valdkondades. Ja kindlasti ka mõelda maaväge toetava õhulise võimekuse arendami sele, helikopteritele. Need oleks need kohad, kuhu minu meelest on mõtet investeerida.

Mida Te pärast ametist lahkumist tegema hakkate? Mu abikaasa on Hollandis suursaadik, mu peagi 13-aastane poeg käib seal koolis ja esialgu on mu tulevik seotud Hollandiga.

Kas mingeid teisi plaane kusagile kaitseväe valdkonda tööle minna ei ole? Ei, kindlasti kaitseväe valdkonda minemine lihtsalt ei ole võimalik, aga mingit pidi minu oskusi ja teadmisi kasutada, kui mulle vastavad pak kumised tehakse, siis selle vastu mul midagi kindlasti ei ole. Seal jään ma tegevaks ikka.

Olete kindlasti oma ametiaja jooksul saanud palju tarkusi ja teadmisi. Jagage praegustele ajateenijatele mõnda sellist. Positiivse ellusuhtumisega on kõik asjad võimalikud (naerab – toim.). Just, on ju nii! Jorisemine ei aita midagi ja ka ajateenistuse jooksul – kui sa juba kord siin oled, siis pigem naerata, võta sellest seda positiivset, olgu sel leks juhtimiskogemus, vastupidamise kogemus, ebameeldivate asjade endale meeldivaks mõtlemine. Kui keegi arvab, et ebameeldivaid asju on ainult kaitseväes, siis neid on igal pool ja nendega hakkama saamiseks on selline positiivne ellu suhtumine väga oluline. Ja ma ise ei suuda seda alati, aga mu vanem poeg, kes on ka ajateenistuses käinud, õpetab mulle seda alati ja sellepärast on mul äraütlemata hea meel. Ära jorise, vaid nina püsti ja läbi raskuste!

800

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

REPORTAAZ

Briti sõdurit on praegu Eestis.

Briti sõduri kogemused Eestis Eestis paiknevatest liitlasvägedest on olnud palju juttu nii ajateenijate seas kui ka meedias. Mida nad siin aga täpselt teevad ja kuidas nad ise oma eluga rahul on? n-srs Ergo Trepp

Foto: n-srs Aksel Puusepp

apal asuv linnak on võrreldes teiste Eestis asuvate kaitseväe linnaku tega eelkõige silma paistnud oma suuruse ja mitmekesisuse poolest. Lisaks Eesti kaitseväelastele tegutsevad seal täna meie liitlased Ühendkuning riigist ja Taanist. Nad on siin 28 NATO liitlasriigi 2016. aasta juunist pärit otsuse tõttu paigutada Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola alliansi lahingugrupid. Eestisse lähe tasid oma üksused juhtriigina Ühend kuningriik ning panustajariikidena Taani ja Prantsusmaa. Prantsuse liitlasväed andsid vastutuse taanlastele üle eelmise aasta lõpul. Tänavu aasta jaanuaris Ühend kuningriigist Eestisse saabunud seersant James Stokesi jaoks ei ole see esimene kord välisriigis teenistus ülesandeid täita. Ta on varem oma toe tust pakkunud ka Saksamaal. 12. rügemendis, kuhu alla kuulub ka seersant Stokes, viibib üksus Eestis kuus kuud, kuni ta järgmiste poolt välja vahetatakse. „Meie seast otsiti algselt vabatahtlikke, kes siia valmis suun duma oleks ning ma otsustasin olla

Alates jaanuarist Eestis teeniv seersant James Stokes naudib siinseid väljakutseid täiel rinnal. üks neist,“ selgitas seersant Stokes, kui ta kirjeldas, mis olude tõttu ta Eestisse sattunud oli. Kõige suuremaks üllatuseks Tapale jõudes olid tema jaoks vaba aja veetmise võimalused sealses linnakus. „Siin on väga teistsugune. Inglismaal ei ole meil kompleksis saunasid, mida oli siin väga tore näha,“ ütles seersant Stokes naer des. „Eesti meenutas mulle esialgu veidi Saksamaad, kuna saabusin talvel ja see külmus siin meenutas veidi aegu,

Harjutustel käies on hea näha, kuidas meie üksused, Eesti üksused ja ka Taani üksused erinevas keskkonnas asjadele erinevalt reageerivad.

kui ma oma teenistusü lesannete tõttu seal viibisin. Siin oli aga hulga rohkem lund,“ rääkis ta õhinaga. „Üldiselt on siiani olnud üpris raske hinnata, mil line see suvi siin välja nägema peaks, kuna on olnud üsna ebatavaliselt kuum suvi ka Eesti sõdurite jaoks,“ lisas ta. Vaba aeg on liitlastel reguleeritud üpriski sarnaselt ajateenijatega. Esmas päevast laupäevani on neil nii-öelda tööpäevad ning pühapäev on vaba päev, kus nad saavad ise oma tege vused valida. „Vaba aega veedame enamasti linnaku vaba aja veetmis kohtades ning vahel käime ka lähedal asuvates söögikohtades. Mulle meeldib väga ka Tallinna külastada ja sealsete vaatamisväärsustega tutvuda. Püüan ka võimalikult palju sportlikel üritustel osaleda. Hiljuti läbisin just Tallinna ja Tartu poolmaratonid.“ Seersant Stokes on siinsel lähetusel iga paari kuu tagant osalenud mitmel õppusel väljaspool Tapa linnaku ter ritooriumit. Põhiliselt on need olnud seotud relvastuse testimise ja üksuste omavahelise koostöö harjutamisega. „Harjutustel käies on hea näha, kuidas meie üksused, Eesti üksused ja ka Taani üksused erinevas kesk

konnas asjadele erinevalt reageerivad. See aitab meil leida ühise tee, kuidas asju efektiivselt koos korraldada ja meie omavahelist koostööd ühtlus tada,“ selgitas Stokes. Üldjoontes peab ta koos hakkama saamist sujuvaks ja edukaks. Lähedaste jaoks ei ole tema eemal olek suure üllatuse või raskusena tulnud. „Ma olen üles kasvanud sõja väelise taustaga peres. Mu isa oli jala väelane ja seetõttu mu pere jaoks on see loomulik, et vahel peab pikemaid perioode kodust eemal veetma. Oma tüdrukuga kohtusin ma siis, kui olin Saksamaal, seega tema jaoks on see esimene kord, kui ma olen pidanud pikemalt eemal olema, aga me oleme sellega hästi toime tulnud,“ selgitas ta. Sellise liitlasvägede Eestisse pai gutamise suurem eesmärk on suuren dada NATO vägede reageerimiskiirust. Idapiiri riikides on kiirreageerimis suutlikkusega manööverüksused koos vajaliku varustuse ja relvastusega aasta läbi kohal. Enda kohaloleku põhjuse võttis kokku üks siin viibivatest liit lastest järgmiselt: „Ühe NATO riigi kaitsmine on täpselt sama oluline kui kogu NATO kaitsmine.“

KADETIKASIINO – KÕRGEMA SÕJAKOOLI KADETTIDE PRIVILEEG Kadetikasiino on kadettide püha pind kaitseväe territooriumil, kus kadetid saavad veeta vaba aega, maandada pingeid ja omavahel suhelda.

õna „kasiino“ võib eksiteele viia: kadetikasiino ei tegele hasart mängudega. See on klubilaadne asutus, mille sarnaseid ohvitseride kasiinosid, kus toimuvad seltskond likud ja meelelahutuslikud üritused, on paljude riikide sõjavägede juures.

Mida kadetikasiinos teha saab? Põhiatraktsioon on puhvetiosa, kust saab osta näkse ja karastusjooke. Lisaks on olemas piljardilaud, lauajalg pall ja noolemäng. Kasiinos on ka suur teler ja erinevad lauamängud. Aeg-ajalt korraldatakse seal erinevaid üritusi, tuntuim neist on igakuine mälumäng nimega „Mäller“ ja taktikaring, kus oma ala asjatundjad kohtuvad õppu ritega ning koos arutletakse mõnel

aktuaalsel teemal. Üritused, kuhu on kaasatud lisaks kadettidele ohvitserid ja eri valdkondade spetsialistid, paku vad kadettidele võimalust arendada suhtlusoskust, laiendada silmaringi ning luua edasiseks teenistuseks kasu likke sidemeid. Foto: kadett Mark Vinogradov

Ivika Lehtsalu

Tühja kõhuga vägesid ei juhi! Kadetikasiino juhataja kadettseersant Jannar Alloja kasutas ära kadetikasiino võimekust ning tuli mõttele abistada nooremat kursust, kes parasjagu metsalaagris viibis. „Arutasime oma kursusega erinevusi meie ja noorema kursuse aine „Sissejuhatus erialasse“ vahel. Meenutasime aega, kus meil oli rahulikum päev, kui saime sauna nautida ja meid lasti isegi korra poodi. Nooremal kursusel seda võimalust polnud. Mõtlesin, et oleks hea viis

Kõrgema sõjakooli 2. õppeaasta kadetid otsustasid nooremat kursust metsa toetama minna. neid toetada, viies neile metsa asju, mis tõstaks nende motivatsiooni,“ rääkis kadettseersant Alloja, kes koordineeris planeeritava ürituse positiivselt mee lestatud laagri läbiviijatega. „Kõige parem oli seda teha samal päeval, kui idee tekkis. See tähendas,

et aega oli vähe, kuid tutvustasin kiirelt mõnele kursusekaaslasele ideed. Kõik, kes seda mõtet kuulsid, tahtsid aidata. Seejärel suundusime kadetikasiinosse, kus tõstsime kõik oma varud veoauto peale ja sõitsime metsa,“ ütles kadett seersant Alloja. Metsas panid kadetid

krõpsude ja limonaadi kioski üles ja olid tegudeks valmis. „Noorem kursus oli metsas olnud seitse päeva. Söögipoolis, mille kõik algul metsa kaasa võtsid, oli selleks het keks otsa saanud. Kaitsevägi küll tagab piisava koguse toitu, aga vahel tahaks lisaks näksi ja karastusjooke ning see tõttu me oma toidukraamiga metsa läksimegi. See oli noorkadettidele meeldiv üllatus, et nad said sellist pri vileegi kasutada. Mitmel korral kuul sin neilt, et see mõte läks küll õigesse kohta,“ rääkis kadettseersant Alloja. Kadetikasiino juhataja kadett seersant Alloja oli arvestanud, et kadettidel pole metsas raha kaasas, et snäkkide eest maksta. „Andsime neile kauba kätte ja kadetid lubasid meile tagasi maksta kohe, kui võimalus tuleb. Ma ei kahelnudki, et keegi maksmata jätab, sest ausus on üks kaitseväe põhi väärtusi,“ lisas kadettseersant Alloja.

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

REPORTAAZ

„Ma tunnen, et avastan iseennast aina rohkem ning samal ajal läheb mugavustsoon järjest laiemaks.” - õppur reamees Markus Rosin

Näha, olles nähtamatu - ajateenistus 1. jalaväebrigaadi luurekompaniis Sa jälgid kedagi tegutsemas, kuid vaadeldaval pole sellest kõige vähematki aimu ehk teisisõnu näed, olles ise nähtamatu. Ühtede meelest kehtib see kirjeldus spioonide kohta nagu James Bond alias agent 007, teised kutsuvad salapäraseid piilureid aga puujõllitajateks. Tegelikult kannavad nad kaitseväes ametinimetust luuraja, kelle väljaõpe 1. jalaväebrigaadi luurekompaniis pole kindlasti lust ja lillepidu, kuid on see-eest populaarne. n-srs Silver Tabo

tutvustame neile võimalikult palju liitlaste tehnikat, kuna lahinguväljal tuleb aru saada, kellele miski kuulub,“ märgib missioonikogemusega leitnant Haabma.

ee tundub põnev, kui saad ise põõsas nõnda vaadelda, et sind ei nähta,“ räägib luurekompanii ülema abi leitnant Mikk Haabma, kes on ise igipõline luurekompanii kas vandik. „Eks sai väikse poisina luu rekat mängitud, mis tundus kuidagi äge olevat,“ toob ta olulise eriala valiku põhjuse välja. Samuti iseloomustab luure kompaniisse soovijaid leitnant Haabma sõnul suur tahe ennast proovile panna, mida kindlasti laiapindne ning inten siivne väljaõpe selles üksuses pakub. „Kindlasti on siin raske: te olete näljas, te olete kurnatud, aga päeva lõpuks täidate oma ülesande ära, kuna olete seda kõike väljaõppe ajal näinud ja tundnud,“ selgitab ta.

„

Foto: Eesti kaitsevägi

72-tunnine tööpäev

Tõeline närvikõdi Tulevaste luurajate ülemad ning inst ruktorid annavad endast kõik, et pak kuda ajateenijatele huvitavat väljaõpet. Näiteks korraldavad nad kõik metsa laagrid võimalikult lahingusarnastes oludes. Veelgi enam, hasardi tõstmi seks tekitatakse sõduritele olukorda sid, kus nad teavad, et on oht vastasele vahele jääda või kinniseotuna vangi sattuda. Luurekompanii sõduritele meeldib, et väljaõppe ajal tegeleb nen dega rohkelt instruktoreid, kes jagavad pidevalt asjalikku tagasisidet. Milliste iseloomuomadustega peaks aga selle kõige taustal üks luure kompanii ajateenija olema? „Aastate jooksul on mind tegelikult üllatanud igasugust tüüpi inimesed,“ tunnistab leitnant Haabma esmalt, kuid lisab siis üheselt mõistetavalt, et kõige enam on vaja ikka iseseisvaid inimesi, mitte selliseid, kes tahavad igal võimalusel joosta abi palumiseks kellegi teise juurde. „Enamasti tuleb tegutseda kuueliikmelise jaona 20 kilomeetrit oma ülejäänud üksustest eemal.“ Kuna luuraja on sisuliselt jala väelane, kel tuleb iseseisvalt rasketes oludes hakkama saada (sealhulgas täisvarustuses umbes 50-kilose kotiga jalgsi pikki distantse läbida), siis tuleb samuti kasuks eelnev füüsiline taust. Samas on luurekompaniis hakkama

Luurejagu rekemissioonil vaenlase tagalas õppusel Kevadtorm 2016. saanud ka pealtnäha õblukesed sõdu rid. „Üldiselt, kui mees on motivee ritud, siis ta suudab kõik vajalikud asjad läbi teha ja nii jõuamegi lõpuks sinna, et ta on iseseisvuse saavutanud,“ nendib leitnant Haabma.

Luuraja – tugev isiksus Juulikuus teenistust alustanud õppur reamees Markus Rosin lisab, et huvi tundjal ei tohiks stressirohked olu korrad pead väga sassi ajada. Samuti ei teeks paha natuke hulljulgust, on vaja enesekindlust ning oskust mõelda suu relt. Reamees Rosina kaasvõitlejate seas olevat hulganisti eelmisi või praegusi kaitseliitlasi ja noorkotkaid. „Pigem on harv juhus see, et siinsed ajateeni jad pole varem militaarteemaga üldse kokku puutunud,“ tutvustab ta luure kompanii sõdureid. Teenistuse luurekompaniis muuda vad eelkõige raskeks pidev jalakäimine ja suur varustusekogus. Seejuures ei lasta ajateenijaid enne masinate pea legi, kui tegevus jalgsipatrullis õigesti välja tuleb. „Nii õpivad nad, mis on reaalne raskus ja oskavad mõnes mõttes hinnata neid autosid rohkem ehk mõistavad, et auto tassib minu eest 50-kilost seljakotti,“ selgitab kogenud

luuraja leitnant Haabma. Reamees Rosinale meenuvad öised täienduspatrullid nooremallohvitseri baaskursuse ajal. Näiteks peab ühe luu raja pädevusse kuuluma oskus endale ise toit organiseerida. „Kui teistel jala väeüksustel on võimalus kuivtoidu pakid tagalalt saada, siis meie teeme postkasti (peidiku) valmis, anname omadele asukoha ning lähme ise öösel toidule järele,“ annab reamees Rosin protsessist aimu.

Kahuriga silmitsi Motoriseeritud rekeks on luure kompanii käsutuses ilma katuse ja tuuleklaasita ning maskeeritud Merce des-Benz GD maasturid. Selliste masi natega tuleb tegutseda igal aastaajal mistahes ilmaga. Kõlab üsna ahvatleva võimalusena, kui manada silme ette tänavuse suve päikselised päevad? Aga mis tunded tekivad, kui meenutada käimasoleva aasta algusperioodi karget pakast? Leitnant Haabma sõnul on see nende sõdurite jaoks tavapärane ope reerimiseks vajalik protseduur, kuid siiski tuleks enne luurekompaniisse kandideerimist olla oma valikus kindel. „Ma olen alati öelnud, et kui te olete kahevahel, kas tulla siia või

mitte, siis pigem öelge „ei“, kuna -29 °C juures kuskil lume sees sumbata pole eriti tore,“ annab ta soovituse, kuid lisab, et peamiselt langetakse nende üksusest välja juba enne ajateenistusse tulekut saadud vigastuse tõttu. Tegelikult olevat vastase rinde joonest jalgsi läbi liikumine madala riskiga tegevus, kuna meie potent siaalne vastane kasutab pigem teid ning liigub mehhaniseeritult. „Seega on neid jalgsi väga kaugelt kuulda ja oht on üpris väike, mistõttu suudame jalgsi ülesande väga hästi ära täita,“ kirjeldab leitnant Haabma. Seevastu masinatega vastase alasse sisse liikumine on riskeeriv samm, kuna iga kurvi peal võib näiteks mõne vastase soomusega silm silma vastu sattuda. „Eks see ole paras adrenaliini süst, sest kunagi ei tea, mis seal ees on, kuid meie ülesanne ongi teada saada,“ viitab leitnant Haabma ühele luurajate põhiülesandele. Tapa linnakus paiknev üksus teeb võimalusel koostööd ka liitlastega. „Valmistame oma ajateenijaid ette selleks, et Eestit kaitseme ikka koos liitlastega. Näiteks käskudesse paneme väga palju ingliskeelseid fraase sisse ja viime nad kurssi, kuidas inglise keeles raadio teel kõneleda. Samuti

Kuigi väljaõpe pole kergete killast, tunnetab luurajaks pürgiv reamees Rosin pidevalt, kuidas ta aja jooksul areneb. „Ma tunnen, et avastan ise ennast aina rohkem ning samal ajal läheb mugavustsoon järjest laiemaks. Olgu olukord kuitahes halb, olen tõe näoliselt sarnases olukorras juba olnud ning uued väljakutsed enam niivõrd stressi ei tekita,“ toob ta välja ühe suure põhjuse, miks on tänulik endale, et aja teenistusse tuli. Luurajad harjutavad palju maasti kul. Näiteks 2017. aasta suurõppusel Kevadtorm tegutsesid luurekompanii üksused järjest maastikul ligi 18 päeva jutti. „See pole meie meeste jaoks probleem, kuna harjutamegi seda ise seisvust pidevalt,“ kinnitab ta. Metsas ei tohi ära unustada aga kolme põhi list abinõud: vähemalt korra päevas hügieeni, sooja toitu ning magamist. „Olen ise kõige kauem järjest üleval olnud 72 tundi, kuna selline operat sioon oli,“ avaldab leitnant Haabma oma tööst tuleneva rekordi. Tema sõnul luurekompanii alles otsib endale motot, kuid oma pikaajalistele koge mustele toetudes võiks see naljatades olla „Õige luuraja puhkab või sööb igal vabal hetkel“. Kuigi teiste üksuste ajateenijad on kutsunud luurekompanii sõdureid puujõllitajateks, siis igal juhul saab Tapal paiknevas üksuses teenides tase mel väljaõppe. „See, et meie mehed on head, motiveeritud ja enesekindlad, näitab ka see, et nii Scoutspataljoni kui ka Kõrgemasse Sõjakooli astub sisse meie väikesest kompaniist palju rohkem inimesi kui teiste üksuste peale kokku,“ sõnab leitnant Haabma. „Ma usun, et need teadmised ja kogemu sed, mis ma siit saan, on kindlasti väga väärtuslikud ka hiljem tsiviilis,“ nõustub reamees Rosin, kelle teenistus käigule saab kaasa elada ka blogis aad ressil http://www.eata.ee/tegevused/ ajateenijate-blogid/markuse-blogi/ .

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

REPORTAAZ

„Piltlikult öeldes on rühmaülem nagu remondimees: kui tal on remondikast, siis üks vahend olen seal mina.” - sotsiaaltöötaja Merje Noormaa

Kuidas alistada murekoorem? n-srs Silver Tabo

sja teenistust alustanud sõdur ei pea kartma, et ta tsiviilelu mure dega või kaitseväes tekkivate har jumatustega üksi võõras keskkonnas toime peab tulema. Tegelikult ümb ritseb ajateenijat tugistruktuur, kuhu kuuluvad nii sotsiaaltöötajad, psühho loogid, kaplanid, juristid, meditsiini keskuse töötajad kui ka loomulikult tema vahetu ülem. Neist viimasega puutub kutsealune kindlasti kokku esmajärjekorras, kuid pärast teda asub selles reas tavaliselt sotsiaaltöötaja.

Väljakujunenud muster Eesti kaitseväe suurimas manööver üksuses ehk esimeses jalaväebrigaadis teenivad nimetatud ametiga igapäevast leiba Meeli Veia ja Merje Noormaa. Neist viimasel läheb juba viies aasta. Oma tööst käivad nad uutele aja teenijatele rääkimas kohe esimesel nädalal nii Paldiskis, Jõhvis kui ka Tapal tegutsevates üksustes. See tõstab kiiresti sõdurite silmis nende aktsiaid. „Tavaliselt muutub sotsiaaltöötaja

populaarseks siis, kui kohtume uute sõduritega oma infotunnis. Seal tekib neil arusaam, kes me oleme, millistes küsimustes, millal ja kuidas meie poole pöörduda,“ selgitas Noormaa. Nii jääbki vastsel kutsealusel kuklasse teadmine, et kui oma rühma ülemale ei soovi ta teatud muredest rääkida, siis on alati võimalus vahetu ülemaga kokku leppides pöörduda sotsiaaltöötaja poole. Nõustamist soovivate ajateenijate puhul on aas tatega tekkinud teatav muster. Noor maa sõnul vajavad esmalt lahendamist rahaprobleemid (õppelaen, liising) ning ühe-kahe nädala pärast hakkavad sõdurit häirima rahvarohke magala ning privaatsuse puudumine. „Saginat ja kõva häält on kaitseväes tavapärasest rohkem. Sellisel juhul tuleb hakata nendele miks-küsimustele vastama ning anda mingeid nippe kasarmuelus toime tulemiseks,“ sedastab Noormaa.

Tööriist remondikastis Seejuures pole sotsiaaltöötaja mõeldud kõigest ajateenija jaoks, vaid ka tegev väelasele ja tavatöötajale. Ajateenija on

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Valgusküllases ruumis Tapa sõjaväelinnaku õppehoones heliseb retromuusika taustal telefon, millele vastab varmalt väeosa sotsiaaltöötaja. Tema poole pöördub üks rühmaülem, kelle neljal uuel ajateenijal on mure, mida ei soovita temaga jagada. Intervjuu hubasel diivanil jääb hetkeks pooleli, sest vastsete kutsealustega tuleb kiiresti tegeleda.

Proua Merje Noormaa aitab alati meeleldi. siiski prioriteet, sest neil on tsiviilelu muredega tegelemiseks piiratud või malused. „Olen justkui tööriist ja aitan jõuda efektiivsemalt ning kiiremini positiivse lahenduseni. Kui me räägime ajateenijaid õpetavatest tegevväelastest, siis olen neilegi abiks. Piltlikult öeldes on rühmaülem nagu remondimees: kui tal on remondikast, siis üks vahend olen seal mina,“ nendib Noormaa.

„Mitte et sõdur oleks puust, keda peab hakkama parandama. Seda kindlasti mitte,“ täpsustab ta naljatledes. Kui aga ajateenija on otsustanud sotsiaaltöötajaga oma muresid arutada, siis milline üks nõustamine välja näeb? „Mul on selline reegel, et planeerin sarnaselt tsiviilis tegutsevate nõusta jatega esmakohtumiseks 45 minutit. Selle ajaga kuulan ära probleemid ja

hindame olukorda. Teisel korral esita takse võib olla aga vaid paar küsimust. Asja mõte on selles, et mina ei lahenda sõduri eest probleeme, vaid aitan tal kaasa mõelda ja leida parimaid viise nendega tegelemiseks,“ võtab Noormaa protsessi lühidalt kokku. Siinkohal tuleb mõista, et sotsiaal töötaja käed ulatuvad vaid nendeni, kes ise abi otsivad. „Saame toetada ja aidata ainult siis, kui oma muredest räägi takse. Muidu mitte,“ märgib Noor maa. Ehkki eesti mehega käib kaasas tagasihoidliku introverdi kuvand, kes ei soovi isiklikest muredest rääkida, siis Noormaa sõnul ei ole tegelikult nii. „Kindlasti ei söanda kõik minu poole pöörduda, kuid julgen öelda, et tänapäeva sõdur on julgem. Koolides toimetavad usaldusväärsust tekita vad tugiinimesed (sotsiaalpedagoog, psühholoog, huvijuht) ja nendega ollakse harjunud,“ selgitab ta. „Ma olen aru saanud, et see pole häbiväärne ega tabu. Samas need, kes ei taha rää kida, ei räägi nagunii,“ lisab Noormaa. Juba mõni minut pärast usutluse lõppu ootab teda ees jutuajamine murelike, kuid julgete vormikandjatega.

TAIMNE TOITUMINE AJATEENISTUSES Söögivalikutes loomse toidu välja jätmine on ühiskonnas tõusev trend. Uurisime, kuidas on lood ajateenistuses – kes, mis põhjustel ning kuidas niimoodi toituvad. n-srs Martin Laidla

Igale sõdurile pakutavast menüüst saavad korralikult söönuks ka taimselt toitujad. das oma valikut lihtsalt: „Mina pean loomi oma sõpradeks ja ma ei taha oma sõpru süüa!“

Taimetoitluse mitu nägu Oluline on teha vahet, mida täpselt mõeldakse, kui räägitakse taime toitlastest, pooltaimetoitlastest, vega nitest, vegetariaanidest või lihtsalt

Foto: rms Egert Kruberg

oomset päritolu toidu söömist väl ditakse erinevatel põhjustel. Mõned peavad ebaeetiliseks loomade kas vatamist toiduks ja veel enam koledaid tingimusi, kus seda tehakse. Teistele lähevad korda keskkonnakahjud, mille tekitab loomse toidu tööstus. On ka neid, kes peavad vaid taimsetest saa dustest toitumist tervislikumaks või kellele lihtsalt ei meeldi liha, kala või muna maitse. „Endal on füüsiliselt ja vaimselt parem tunne, kui ma jätan loomsed asjad oma menüüst välja,“ ütles juba kaks aastat taimselt toitunud Paula Kägu, kes oli äsja ajateenistuses õhu tõrjepataljonis. Samuti leiab ta, et oma toitumisvalikutega saab niimoodi keskkonnale head teha – nõudlus lihatoodete järgi langeb, selle võrra toodetakse vähem ning tööstuse jälg loodusele kahaneb. Teine intervjuee ritud taimetoitlasest ajateenija põhjen

neist, kes näiteks liha ei söö, kuid piimatooteid ikka tarbivad. Veganid ei söö liha-, muna- ja piimatooteid ning teisi loomseid saa dusi nagu näiteks želatiini ja mett. Toi tumuse mõttes on täpselt samasugused ka täistaimetoitlased. Veganlus on aga lisaks toidule veel laiem elamise viis, mille järgi püütakse vältida paljusid muid asju, mis on loomset päritolu –

näiteks nahka, villa või loomade peal testitud kodukeemiat. Pooltaimetoitlased ehk teisisõnu vegetaarlased või vegetariaanid väl divad liha ja kala, kuid söövad loom set päritolu piimatooteid, mune ja mett. Ajateenijad, kellega Sõdurileht intervjuud tegi, just selle kategooria alla kuuluvadki. Veganlus oleks aga teenistuse jooksul juba kasvõi villa sokkide või nahast varustuse tõttu keeruline ning sestap lähevad sel liste veendumustega inimesed pigem asendusteenistusse.

olin juba mõnda aega teeninud, sain aru, et vastupidi varasematele hirmu dele, ei tulnud mu toitumine prob leemiks ei mulle ega kellelegi teisele. Ülemad muretsesid kiiremas korras taimetoitlaste kuivtoidupakid ja sööklas oli piisavalt hea valik, et saak sin endale mitmekülgsed söögikorrad.“

Kaitsevägi tuleb vastu

Kaitseväe peakokk Kaie Karu kinni tab, et igas toitlustuskompleksis arves tatakse taoliste toitumissoovidega. Samuti on mõeldud välitingimustele – loodi kolm erinevat pooltaime toitlastele mõeldud kuivtoidupakki. „Taime toitlaste arvu kohta eraldi arvestust ei peeta, kuid keskmiselt jääb nende arv aasta lõikes 10 kanti,“ selgitas Kaie Karu.

Intervjueeritud ajateenijad leidsid, et kaitseväes saab taimselt toitudes hästi hakkama. Neist üks lausa jättiski Tapale teenima tulles liha söömise maha, kui oli aru saanud, et niimoodi võib edukalt toime tulla. Juba enne teenistust taimselt toi tunud Paula Kägu kinnitas seda: „Kui

Mina pean loomi oma sõpradeks ja ma ei taha oma sõpru süüa!

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

SPORT

sekundit jäi kindral Laidoneri jooksul kahte esimest võistkonda omavahel lahutama.

President innustas võitmatuid sõdureid Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid võõrustas Kadrioru lossis Eesti vigastatud kaitseväelasi, kes osalevad oktoobri lõpus Austraalias Sydneys neljandat korda toimuvatel Invictus mängudel. n-srs Silver Tabo

kskõik kui tihe minu päevaplaan ka poleks, siis meie sõdurid on mulle väga kallid ning meie vigastatud sõdurid on väärt tähele panu, tunnustust ja tuge. Rõõm on näha, et inimestes on teotahet ja opti mismi, minnakse tegema mitmeid alasid korraga ning neil on hästi tugev ja tubli meeskonnatunnetus,“ iseloo mustas riigipea Eesti võitmatute sõdu rite 15-liikmelist võistkonda. Kohtumisel rääkis president Kaljulaid veteranidega nende igapäevaelust, ette valmistusest Invictus mängudeks ning võistlustel aset leidva 11 spordiala oma päradest. Sportlased jagasid riigijuhiga oma muljeid mängude eel. „Mul on väga hea meel selle üle, et Eesti kaitse väel on jõudu ja oskusi toetada meie veterane ning nende sporditegemist,“ sõnas president Kaljulaid. Talle teeb heameelt, et meie veteranid sellistel võistlustel osalevad. „Minu lugupidamine, et pärast üleelamisi pole jäädud nukralt koju. Veteranide hulgas on teatavasti inimesi, kes töötavad nii kaitseväes kui ka mujal ning tegelevad seejuures spordiga,“ tunnustas presi dent Kaljulaid.

Foto: rms Egert Kruberg

„

President Kersti Kaljulaid ja Eesti veteranid jäädvustasid Kadrioru lossis kohtumishetke koos Invictus mängude lipuga. „Ma arvan, et Invictus mängud on hästi tore rehabilitatsioonivõimalus ning ka võimalus tunda ennast ühis konna täieõigusliku liikmena, mis on tegelikult väga tähtis ning me kõik teame, et selle poole me püüdleme,“ lisas ta. „Kuna Invictus mängud on rehabili tatsiooniteenus, mis aitab meil kesken duda rohkem spordile ehk taastusra vile, siis see on ühtlasi ka põhjus, miks

INVICTUS GAMES EHK VÕITMATUTE MÄNGUD... toimuvad tänavu 20.–27. oktoobril Austraalias Sydneys. Invictus mängud on 2014. aastal Suurbritannia prints Harry loodud spordivõistlused teenistuses viga saanud kaitseväelastele. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut. Mängudel on esindatud 18 erinevat riiki, kokku üle 500 võistleja. Varem aset leidnud Suurbritannias Londonis (2014), USA-s Orlandos (2016) ja Kanadas Torontos (2017). Eesti veteranid on osalenud kõikidel mängudel alates 2014. aastast. Mullu teenisid eestlased kokku 8 medalit.

ma lähen Eesti riiki esindama,“ ütles veebel Ergo Mets, kel õnnestus mullu Kanadas Torontos teenida sisesõudmi ses pronksmedal. Eesti võistkonda kuuluvad sel aastal 14 meesliiget ja üks naisliige. Tänu kaitse väe toetusteenuste keskusele korralda takse veteranidele erinevaid treening laagreid ja spordiüritusi. Seejuures on juhendanud võitmatuid sõdureid nii legendaarsed kergejõustikuasjatund jad Mehis Viru ja Eha Rünne kui ka sõudmise kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson. „Olen kõvasti trenni teinud ning loodan saavutada häid tulemusi ja ennast ületada. Kindlasti on hea kuu luda istevõrkpallimeeskonda, mis aitab meie esindusel head emotsiooni hoida. Istevõrkpall on meid, haavata saanud sõdureid, kõvasti lähendanud,“ sõnas veebel Mets, kes osaleb võistlustel kol mandat aastat järjest. Kohtumine president Kaljulaidiga süstis veteranidesse motivatsiooni. „See on väga oluline meile kui haa vatud sõduritele, kuna nii me näeme, et meist hoolitakse ning meie tegevus läheb teistele korda. See tekitab väga rõõmsa tunde kõigile veteranidele,“ tunnistas veebel Mets.

VÄLEJALGADE VÕIDUJOOKS TORMITUULES n-srs Silver Tabo

leeuroopalise spordinädalaga samas vahemikus toimunud võist lusel osales ühtekokku 41 esindust, kes pistsid rinda kaitseväe ja kaitse liidu, põhikooli- ja gümnaasiumi ealiste tüdrukute, gümnaasiumiealiste poiste ning sõpruskondade / korpo ratsioonide / spordiklubide võistlus klassides. Kaheksaliikmelistel võist kondadel tuli läbida 2x3 kilomeetri pikkune rada ehk iga osaleja jooksis vastavalt vahetusele 650–750 meetrit. Kaitseväe ja kaitseliidu arvestuses krooniti võitjaks vastloodud küber väejuhatuse esindus, kelle võistlejatel õnnestus finišijoon ületada viis sekun dit enne sõjaväepolitsei vahipataljoni võistkonda. Poodiumi viimase astme hõivasid 24-sekundilise kaotusega 2. jalaväebrigaadi vormikandjad. „Ei teadnud üldse enne võistlust, milline võistluste tase on, nii et mind isegi esikoht veidi üllatas,“ tunnistas

suusataja taustaga küberväejuhatuse ajateenija reamees Robert Klen Mõis tus. „Jooksu vältel oli näha, et püsime üsna eesotsas ning õnneks kestsime ka lõpuni,“ rõõmustas ta. Seejuures jooksid eraldi arvestuses muudetud rajal ajaga võidu ka kaitse väe ja kaitseliidu segavõistkonnad, mille igasse esindusse kuulus kuus liiget. Esi koha teenisid 2. jalaväebrigaadi väle jalad, kellele järgnesid 20 sekundit hiljem mereväe võistlejad ning võitja tele 24 sekundiga alla jäänud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste jooksjad. Enim punkte (1080) kogus seega kaitseväe ja kaitseliidu kahes võistlus klassis 2. jalaväebrigaadi võistkond, kes edestas kokkuvõttes 240 punktiga nii küberväejuhatuse kui ka mereväe esindust. Kuna neist esimene lõpetas põhivõistluse kõrgemal, siis olid küber väelased võrdse punktisumma tõttu kokkuvõttes väärt teist kohta. „Võit tuli tänu tublidele aja teenijatele, kes osalesid väeosa katse

Foto: n-srs Aksel Puusepp

Septembri lõpp meelitas olenemata tormisest sügisilmast juba 19. korda Eesti Sõjamuuseumi territooriumile üle 300 jooksusõbra, kes võtsid omavahel mõõtu kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksul.

Just sellisel moel külg külje kõrval tuhisesid jooksjad stardipaugu kõlades kohalt minema.

võistlustel,“ rääkis 2. jalaväebrigaadi spordiinstruktor nooremleitnant Priit Narusk viisist, kuidas valiti ligi 300 aja teenija seast võistkonda kaheksa pare mat esindajat. „Seejuures tulid poisid üle Eesti enda puhkuse ajal võistlema ning õnneks keegi ei vedanud alt,“ lisas endine murdmaa- ja laskesuusataja nooremleitnant Narusk, kes jooksis ise segavõistkondade arvestuses nel jandat vahetust. Alates 2004. aastast, mil Laidoneri teatejooks kuulub kaitseväe meistri võistluste kavva, on kõige rohkem esi kohti (9) ja ka medaleid (13) kogunud küberväejuhatuse (mille koosseisus on ka staabi- ja sidepataljon) esindajad. 2. jalaväebrigaad teenis tänavuse saa vutusega enda nimele ajaloo neljanda esikoha ning kaheksanda medali. Sõja väepolitsei vahipataljoni jooksjad, kes said eriauhinna kiireima ringiaja (8.24) eest, pole küll sel võistlusel kunagi või durõõmu nuusutanud, kuid see-eest seitsmel korral poodiumile kerkinud.

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

NAER JÄTTA!

147

KAHJURÕÕMSALT OSATAMA

ISELOOM, LOOMUS NII JA ...

REAKTEUROOPA 3 x TÄHT GEOMEHENIMI SIOONILINE, PERSOON LIIT VANAPLAGU VENE TEADMISI SUUREMEELNE LIIKLUSTRUU MEELNE OMANDAMA EESKIRI RAHVAPILL NULL

SIHTASUTUS ISLAMI KÕRGE AMETNIK

AJALEHT ARAABIA MEHENIMI RODODENDRON EESTI FILM "... ÕPETAJA" ASULA KAUA AEGA TAGASI ...SÖÖJA (OMNIVOOR)

TSENTNER KALDTEE

LOOSIME AUHINDU!

NOOT MEHENIMI

Et võita Sõdurilehe nuga, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.

ENDINE KIRJANIK ... PROMET LEEMUR IISRAELI END. RAUDNE LEEDI GOLDA ... NÄITLEJA TERVIKU KOOSTISDETAIL

Eelmise numbri ristsõna vastus oli „relvavend”. Võitjaks osutus reamees Kalev Villem. Palju õnne!

Vastus: SUURÕPPUS