21. jaanuar 2013

Kaitseministeerium hankis Norrast relvastust

Humaansed relvad võimaldavad ohvrite arvu relvakonfliktis miinimumini viia

5

3

Saage tuttavaks: uus sõduribänd Sõduri FM

7

sõdurileht NR 22 (378) ESMASPÄEV 21. JAANUAR 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: MARK GRIMITLIHT

uudised Tulevased reservrühmaülemad hindasid juhtimis- ja meeskonnatöökogemust Eelmisel nädalal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis Meegomäel alanud ajateenijate reservrühmaülemate baaskursusel osalevad 108 ajateenijat-aspiranti pidasid olulisimaks kursuselt saadavat juhtimis- ja meeskonnatöökogemust.

Seitsme nädala pikkusel kursusel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmised: õpivad juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetust, sõjatopograafiat ning mobilisatsiooniga seotud teemasid.

SL

Väeosa 85. aastapäeva rivistusel kinnitas Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras, et väeosa instruktorid viivad läbi parimat väljaõpet.

Vahipataljon tähistas väeosa 85. aastapäeva väga hästi vastu pidanud ning kinnitas, et jätkuvalt on väeosa instruktorid kõrgelt motiveeritud ja viivad läbi parimat väljaõpet. “Selle suurepärane tõestus on see, et 2012. aastal reservi arvatud ajateenijatest tervelt 72% jäid teenistusega väeosas rahule,” lisas kolonelleitnant Teras.

Põhja-kaitseringkonna kaplan ahipataljoni 85. aastapäeva kapten Merike Kütt tõdes, et tähttähistamise puhul toimus päevad on pühitsemiseks, kuid see11. jaanuari hommikul patal- juures on soovitatav teha ka kokkujoni rivistus, kus väeosa ülem kolonel- võtteid ja olla tänulik selle eest, mis leitnant Kalle Teras tervitas kõnega on korda läinud ja ka selle eest, mis nii praeguseid ajateenijaid kui ka kaa- ehk nii hästi ei õnnestunud, kuid mis derkoosseisu. andis võimaluse õppida ja targemini Oma kõnes kutsus pataljoni ülem edasi minna. “Ma usun, et pataljoni allüksuste ülemaid ajateenijatest hoo- uude aastasse astudes leiame kindlima, neid õpetama ja kasvatama ning lasti ruumi kasvamiseks ja rõõmustargalt juhtima. tavaid võimalusi “Sõdurid, teie "Sõdurid, teie aga kasutage selja taha jäänud aga kasutage aasta kogemuste a j a t e e n i s - ajateenistust selleks, et edukaks rakentust selleks, damiseks,” ütles et omandada omandada maksimum kapten Kütt. maksimum sel- sellest, mis kaitseväel Pataljoni aaslest, mis kaitsetapäeva raames väel teile pak- teile pakkuda on." asetati Metsakuda on, sest kalmistul pärg ainult nii tagame tulevikus vaba Eesti president Lennart Meri hauale, ja ka pataljoni püsimise,” sõnas kolo- millega meenutati riigikaitse kõrnelleitnant Teras. geimat juhti, kelle teenistuses väeKolonelleitnant Teras tõdes, et osa auvahtkond on olnud. Samuti Vahipataljon on ajaloolistest ja täna- asetati pärg NATO operatsioonil päevastest vintsutustest hoolimata Afganistanis langenud endise Vahi-

Jaanuari kolmandal nädalal tähistas Põhja kaitseringkonna Vahipataljon piduliku rivistuse ja erinevate võistlustega väeosa 85. aastapäeva.

V

pataljoni ajateenija nooremseersant Kristjan Jalakase hauale.

1. juunil 1920. aastal nimetati Vahipataljon iseseisvaks väeosaks Tallinna Üksik-vahipataljoniks. Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga Vaheldusrikas nädal Aastapäeva nädala raames toimusid 20. maist 1939. aastal loetaksegi VahiVahipataljonis ka erinevad võistlused. pataljoni aastapäevaks 11. jaanuari Mõõtu võeti täpsuslaskmises, sõude- 1928. aastal. Pärast Eesti okupeeriergomeetril sõudmises ja lasketiirus mist Nõukogude Liidu poolt 17. juuõhupüssist laskmises. Samuti leidis nil 1940 oli Vahipataljon sunnitud oma kasarmuaset rammumehe test välja kolima võistlus väeosa Tänu Kadrioru lossi ning augusti riviplatsil ning vahtkonnas käimisele on lõpuks formeeriti õppeklassis korselle isikkooseis raldati mälumäng. ajateenijatel võimalik ümber.

Vahipataljonis Vahipataljon aega teeniva noo- esindada tervet kaitseväge. taasloodi 22. jaaremseersant Elvar Liivi arvates on pataljoni aastapäeva nuaril 1993, sama aasta lõpus kolinäol tegemist väga olulise sündmu- sid esimesed allüksused oma praegusega. “Samamoodi nagu sünnipäev, sesse asupaika Rahumäe teel. 1. mail on seegi vaid kord aastas ning tore on 2003. aastal nimetati väeosa ümber see, et vahelduseks õppetööle toimu- uue nimega Jalaväe väljaõppekeskus vad väikesed spordivõistlused,” sõnas Üksik-vahipataljon. 1. jaanuaril 2009. nooremseersant Liiv. Senise teenistu- aastal võeti taas kasutusele pataljoni sega on nooremseersant Liiv samuti nimena Vahipataljon ning väeosa viidi rahul ning leiab, et tänu Kadrioru lossi Põhja Kaitseringkonna koosseisu.

Vahipataljoni juubel kulmineerus vahtkonnas käimisele on ajateenijatel väeosa ülema kolonelleitnant Kalle võimalik esindada tervet kaitseväge.

Vahipataljon loodi ametlikult Terase piduliku vastuvõtuga, kus anti 9. jaanuaril 1919. aastal Kaitseliidu üle väeosa teenetemärgid ja autasusülemäärase pataljoni baasil korra alal- tati tänukirjade ning meenetega hea hoidmiseks ning vahiteenuste kand- teenistus- ja tööülesannete täitmise miseks Tallinnas, aga ka matuse- ja eest kaitseväelasi ja ametnikke. väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaat- Kristjan Terase mise tseremooniate läbiviimiseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused arutasid Poola kolleegidega koostöövõimalusi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste esindus külastas detsembri lõpus Varssavis asuvat Poola Riigikaitseülikooli ning Õhuväe Akadeemiat Deblinis, et arutada koostöövõimalusi õppurite ja õppejõudude õpirände osas.

Poola ülikooli esindajad tutvustasid oma õpirände kogemusi Erasmuse programmi raames ning koostööd Eesti Lennuakadeemiaga, mida saab tulevikus laiendada ka KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli õhuväe õppesuuna kadettidele.

Kahepoolsed läbirääkimised sisaldasid ka konkreetseid väljaõppealaseid teemasid, kus Eesti pool on iseäranis huvitatud Poola kogemustest NATO õhukaitsesüsteemi integreerimisel ning uute F-16 hävitajate kasutuselevõtmisel. Eesti saab omalt poolt pakkuda loengusarju Eesti, Läti ja Leedu Õhuvägede koostööprojektist BALTNET ning regiooni lennundusest.

SL

Kõrgema Sõjakooli kadetid valivad tulevast eriala Eelmisel nädalal tutvustasid jalaväe-, logistika-, pioneeri- ja suurtükiväeohvitserid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 15. maaväe põhikursuse kadettidele Tapa kaitseväelinnakus võimalikke erialasid.

Igal aastal valikus olevad erialad sõltuvad ennekõike kaitseväe vajadustest. Tulevase eriala valiku peavad kadetid tegema oma teisel õppeaastal.

Valikuvõimalused määrab igaühe jaoks ära õppeedukus.

Maaväe õppesuunal on võimalik spetsialiseeruda jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialale. Mereväe õppesuunal on võimalik spetsialiseeruda taktika või tehnika erialale ning õhuväe õppesuunal lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale.

SL

sõdurileht ESMASPÄEV, 21. JAANUAR 2013 FOTO: KRISTJAN KOSTABI

kommentaar

Sõduri leht

Sõdurileht, mida käes hoiad, on sõduri leht. Loodan, et lood mida siit loed on huvipakkuvad ning pildid lehelugude vahel jutustavad emotsionaalselt neist tunnetest, mida sõnadesse alati ei pane.

Seda lehte teevad sõdurid. Sinu teenistuskaaslased, kes enne Kaitseväkke tulekut on õppinud meediat ning kes saavad Sõdurilehte tehes oma oskusi lihvida ning kogemusi täiendada. Nende meeste igapäevane töö ei erine tavalisest ajalehetoimetuse tööst. Samas on Sõdurileht midagi muud, kui lihtsalt ajaleht.

Sõdurilehel on kindel ja igal aastal uuenev lugejaskond – sõdurid.

Mõned asjad siin ilmas on pidevas muutumises, teised nagu teame, muutumatud. Nõnda on ka Sõdurilehega. See leht liigub sammu sotsiaalmeediaga ning annab ülevaate Kaitseväe tegemistest nii kirjutatud lugude, fotode kui videoklippidega.

Võib ju küsida, kas paberlehte üldse tänapäeval enam vaja on? Kas seda keegi üldse loeb – kui kogu info koos jooksva pildiga on huvilisele kättesaadav internetis. Ajakirjandusega aukartustäratavat kogemust omavad mehed ja naised on kindlalt seda meelt, et paberväljaanded ei kao niipea. Olgu põhjuseks kasvõi nende lugejani jõudmise õhinat tekitav hetk.

See on hoopis teine asi kättevõtmiseks, aja (maha)võtuks ja (ära)olemiseks – kui pealiskaudne pusimine plinkivas uudistetulvas, kus pealkirjad ja pildid teineteisega klikke jahtides võidu jooksevad.

Sõdurilehe toimetus on osa Kaitseväe Teavituskeskuse meeskonnast.

Sõdurilehe toimetusse kuulud aga ka Sina, kes Sa teenid Kaitseväes mistahes erialal ükskõik millises väeosas ning saad anda oma panuse ja sisendi. Olgu selleks uudis, mida teistega jagada või mõte mida leheveergudel diskussiooni algatamiseks avaldada. Kaas- ja koostöö on võti mis avab igasugu laekaid. Nimetatagu neid suhtluseks, kommunikatsiooniks või lihtsalt inimkeeli üksteisega rääkimiseks. Kui kümmekond aastat tagasi oli hästi tehtud uudise kriteeriumiks „NEW“ – siis tänase infotulva tempo juures on määravaks kriteeriumiks uudise puhul „NOW“ – koostegutsemist ja jõudu soovides.

Jaanuari algul osales ligi 700 kuperjanovlast 32 kilomeetri pikkusel jalgsirännakul Võrumaal, et tugevdada ühise füüsilise pingutuse kaudu pataljoni kaitseväelaste ühtekuuluvustunnet. Rännakust ei jäänud kõrvale ka pataljoniülem ja pataljoni staabiteenistujad.

FOTO: AIVAR PENNERT

FOTO: MARK GRIMITLIHT

H HANNES V VÕRNO leitnant

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha.

Vahipataljoni ajateenijad asetasid väeosa aastapäeva raames pärja Afganistanis NATO operatsioonil langenud nooremseersant Kristjan Jalakase hauale. Sellega mälestati 2009. aasta 15. detsembril langenud relvavenda, kes läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn, 15007 Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja Fotograaf: reamees Mark Grimitliht

9. ja 10. jaanuaril toimusid Nursipalu harjutusväljal Estcoy-16 jalaväekompanii linnalahinguharjutused. Oktoobris tegevust alustanud kompaniil täitus sellega väljaõppe kolmas kuu ning ühtlasi jõudis lõpule missioonierialakursusele eelnev jalaväeväljaõpe.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, Tallinn 15007 tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, Tallinn 15007, tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht ESMASPÄEV, 21. JAANUAR 2013

Kaitseministeerium hankis Norrast relvastust külge kinnitatavaid Saksa päritolu 40 mm relvaaluseid granaadiheitjaid HK 79N, mis oluliselt suurendavad jalaväeüksuste tulejõudu.

Seniajani olid j j relvaalused d granaadiheitjad vaid Galilt ü ü p i automaatidega ega relvastatud üksustel. Granaadiheitjad võetakse kasutusse ka Kaitseliidus.

Hankega tarniti Kaitseväele juurde ka väga heas korras Saksa päritolu anke raames ostis Kaitsemi- 7,62 mm kuulipildujaid MG3 ja Rootsi nisteerium Norras moder- päritolu 84 mm granaadiheitjaid Carl niseeritud 7,62 mm auto- Gustaf. Mõlemad relvad on Eesti kaitmaate AG3F2, mis on sarnased seväes kasutusel juba 1990. aastatest.

Kaitseministeerium koostöös Eesti Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus juba kasutusel olevatele automaatidele Justiitsministeeriumiga hankis NorAK-4. Automaadid on varustatud rast ka 9 mm püstolkuulipildujad MP5A2, mida kokkukäiva teleshakkavad kasukooppära, kergsuKui näiteks praegu on 40 tama peamiselt lamist picatinny eriüksused, liistuga laesääre, mm relvaalused granaadisõjaväepolitsei lukukojal asetning osaliselt seva sihikukinni- heitjad olemas vaid teatud mõningad teitusega ja laesääre üksustes ning üsna piirased struktuurikülge kinnitatava üksused. lisakäepidemega. tud koguses, siis tulevikus Ka soetas Need erisused KaitseminisAK-4-ga muuda- kasutatakse automaadile teerium Kaitsevad automaadi kinnitavat granaadiheitjat väele 12,7mm kompaktsemaks raskekuulipilning universaalse- igas jalaväe jaos. dujatega Browmaks, võimaldades ning M2 õhurelvadele kinnitada kaasaegseid lisaseadmeid nagu puna- märkide laskmist võimaldavaid kergsulamist universaalseid kolmjalgu täppsihikud, taktikalised lambid jm.

Samuti hangiti automaatide AK-4 ning kõigile hangitud relvadele suure

Eestisse jõudis Norra kaitseväelt hangitud partii moderniseeritud automaate, kuulipildujaid, granaadiheitjaid ja püstolkuulipildujaid, mis hiljemalt aasta lõpuks jõuavad nii ajateenijate, kaitseliitlaste kui ka reservüksuste relvastusse.

H

koguse varuosi ja lisatarvikuid.

Kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel peab hanget omamoodi võiduks: „Tänu sellele, et Norra Kaitsejõud vaatavad üle Külma sõja ajal tekitatud suuri laokosuu guseid, tekkis meil võimalus osta võ soodsalt meie jaoks vajalikke uusi ning vähekasutatuid tänapäevasemaid relvi.“ Major Pärteli tõdemusel tõstavad hangitud relvad Kaitseväe ja Kaitseliidu võitlusvõimet. Kui näiteks praegu on 40 mm relvaalused granaadiheitjad olemas vaid teatud üksustes ning üsna piiratud koguses, siis tulevikus kasutatakse automaadile kinnitavat granaadiheitjat igas jalaväe jaos. Ka 7,62 mm automaadid, mis on varustatud lisaseadmete kinnitusliistudega, kuhu saab kinnitada punatäppsihikuid suurendavad oluliselt relvade kasutamise efektiivsust, seega ka Eesti kaitseväe võimekust.

Paraku aga ei saa uusi relvi kasutada hetkel ajateenistuses olevad sõdurid, sest hiljuti uuendatud varustustabelite ning eesoleva struktuurimuudatuse tõttu viime me jaotamisprotsessi lõpuni hiljemalt aasta lõpuks,“ selgitas Kaitseväe pearelvur.

Moderniseeritud automaate, kuulipildujaid, granaadiheitjaid ja püstolkuulipildujaid hõlmava hanke kogumaksumuseks kujunes 3,4 miljonit eurot.

SL

FOTO: ARHIIV

AG3F2 automaat on sarnane kasutusel olevale automaadile AK-4.

Selgusid kaitseväe uue toitlustuskorra testimise tulemused Kaitseväe Logistikakeskus tegi uuele toitlustamiskorrale ülemineku raames kokkuvõtteid Staabi- ja sidepataljonis ning Kuperjanovi jalaväepataljonis korraldatud testist.

U

uendatud toitlustuskorra eesmärk on täiendada olemasolevat süsteemi lähtuvalt ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste vajadustest ning erinevate küsitluste käigus saadud ettepanekutest. Hetkel arendusjärgus oleva kava jõustudes võib tulevikus suureneda toidukordade arv ning muutuda toiduportsjonite suurus päeva lõikes. Oluline on seejuures asjaolu, et ööpäevas tagatava toidu toiteväärtus uue kava kohaselt ei muutu, samuti ei nõua selle rakendamine kaitseväelt lisainvesteeringuid.

“Olulisem järeldus on, et lõunasöögi juurde peavad kuuluma nii supp kui praad ning õhtusöögile tuleb lisada magustoit. Samas jäävad põhisöögikordade vahele alles vahepalad nagu näiteks puuviljad. Nende järelduste põhjal teeme uued toitlustamiskorralduse katsetused juba selle aasta esimesel poolel. Ka kaadrikaitseväelastel on tulevikus võimalik järgida uusi toitlustuspõhimõtteid,” ütles Logistikakeskuse toitlustusjaoskonna juhataja kohusetäitja Karin Repp.

Läinud aasta novembrikuus testisid Logistikakeskuse toitlustusspetsialistid Staabi- ja sidepataljonis ning Kuperjanovi jalaväepataljonis viie toidukorra menüüd. Testperioodil pakuti ajateenijatele lisaks tavapärasele hommiku- ja õhtusöögile vaid kahekäigulist lõunasööki. See koosnes kas supist, salatist ja magustoidust või praest ja magustoidust. Samas lisandusid ajateenijatele ajavahemikus kell FOTO: ARHIIV

Toidu väljastamine Logistikakeskuse logistikapataljonis.

15.00 - 16.30 ning kell 20.00 - 20.30 vahepalad, milleks on näiteks puuvili, küpsised või müslibatoon.

Lisainvesteeringuid ei nõua

Katseperioodil pakuti Kuperjanovi jalaväepataljonis lõunasöögiks kahel korral nädalas suppi, salatit ja magustoitu ning viiel korral praadi, toorsalatit ja magustoitu. Ajateenijate jaoks kohati üllatuslikku prae puudumist kompenseeris sel ajal ühe supiportsjoni suurem kogus. Saadud tulemuste põhjal otsustati, et kevadel katsetusele minevas täiendatud toitlustuskorras jääb lõunasöögi puhul alles nii praad kui ka supp ning magustoitu

pakutakse üksnes õhtusöögi kõrvale.

“Kaasaegsete toitlustussoovituste järgi peaks päevas olema kolm põhisöögikorda ning vahepalad.

Soome relvajõududes on näiteks neli toidukorda päevas. Meie hinnangul on kaitseväelaste praegused lõunasöögid koguselt liiga suured, samas õhtusöök aga kellaaega arvestades ebapiisav.

Seda kinnitab ka 32% ajateenijatest, kes on väitnud, et õhtusöögist neile ei piisa,” selgitas Repp uuele toitlustuskorrale üleminemise vajadust.

Uue toitlustuskorra väljatöötamisel on olulisel kohal ajateenijad, kuna nende energiavajadus on keskmisest 15-20% kõrgem. Ajateenijatelt saadud

tagasiside, mille kohaselt on hetkel kasutusel oleva toitlustuskava kolmekäiguline lõunasöök liialt toekas, on üks argumentidest, mis annab alust viie toidukorra rakendamiseks. Tervisliku toitumise põhimõtete kohaselt on toidukordade suurendamine õige lähenemisviis.

Kaitseministri määrusega on kaitseväelase toitlustamiseks ette nähtud päevaraha 5,55 eurot ning talle ööpäevas tagatava toidu toiteväärtus peab sisetingimustes olema 3500 - 3800 ja välitingimustes vastavalt 3700 - 4000 kilokalorit.

SL

4

sõdurileht ESMASPÄEV, 21. JAANUAR 2013

Afganistanis teenivad kaitseväelased rajasid korvpalliplatsi ning nautisid Metsatöllu FOTOD:AIVO VAHEMETS

Patrullbaasis Pimon teenivad Eesti kaitseväelased rajasid umbes poole tavaväljaku suuruse korvpalliplatsi, tänu millele saavad sõdurid vabal ajal lisaks jõusaalis käimisele ja võrkpallile ka korvpalli mängida.

nooremveebel Kalju.

Platsi rajamiseks kulus patrullidevahelisest vabast ajast näpistades kaks päeva. Juba esimesel nädalal käis platsilt läbi ligikaudu viisteist meest ja nooremveebel Kalju loodab korvpalli populaarsuse kasvule patrullbaasis Pimon.

Metsatöllu külaskäik

8. jaanuari õhtul jõudis Afganistani ka Eesti folk-metali vaieldamatu lipulaev, ansambel Metsatöll. Bändi külastuse eesmärk oli esineda Hellatsi rajamise taga olid kaks mandi provintsis teenivatele kaitseEstcoy-15 teise rühma korvpal- väelastele ja tutvuda nende teenistuse lisõpradest kaitseväelast – jao- ning eluoluga. ülem nooremveebel Allan Kalju ja „Kõik on superluks. Meie jaoks jaoülema abi seersant Madis Kask, on see väga eriline kogemus,“ ütles kes olid Pimonis ka 2009. aastal Metsatöllu laulja-kitarrist Markus Estcoy-8 koosseisus. Juba siis rajasid Teeäär, kelle sõnul ei saa Pimonit võrnad esimese platsi – rahvusliku toe- relda ühegi teise kontserdipaigaga. tuselemendi kaitseväelased keevitaJalaväekompanii Estcoy-15 ülem sid valmis korvirõnga ja käepärastest major Tõnis Metjer ja kompaniiveebel vahenditest ehitati korvilaud, kuid Kaido Õim tutvustasid bändiliikmetele mängida tuli kruusa peal. patrullbaasi ja kohapealset elukorral„Uurisime platsi rajamise võima- dust. Lisaks esitleti neile ka Estcoy-15 lusi juba väljaõppe ajal ja tuli välja, poolt kasutatavat relvastust. et vana korvirõngas on alles,“ rääkis „Metsatöll on meeste lemmik. nooremveebel Kalju. „Ma olen elu aeg Tegime enne missioonile siirdumist kossu mänginud ja siin on veel teisigi kompaniis küsitluse, keda siia esikossumehi, nii et see on hea vaheldus nema kutsuda ja Metsatöll tuli võittöörutiinile,“ lisas ta. jaks,“ ütles major Metjer.

2009. aastast pärit korvirõngas Nii bändiliikmed kui ka publik jäid võeti kasutusele ka patrullbaasis Pimon nüüd, kuid rajati "Tundsime, et oleme toimunud pooleteiuhkem korvikonstsetunnise kontserruktsioon ja platsi- õiges kohas ja esineme diga väga rahule. pinnaks sai metall„Vägev!

Kaasaõigetele meestele." plaatidest kate, mis elamisest on mul on korvpalli mängihääl natukene ära. miseks märksa parem lahendus kui Usun, et Metsatöll sai täna nii mõnegi kruus ja ka vigastuste oht on väiksem. fänni juurde,“ ütles pärast kontserti Metallplaatidest plats oli varem kasu- üks jalaväekompanii Estcoy-15 võittusel tehnika remontimiseks. Mõõ- lejatest reamees Ats Demant. Tema dud reeglitepärase korvikonstrukt- sõnul oli igast noodist kuulda, et siooni rajamiseks hangiti internetist. mehed tegid asja hingega ning lootis, Ka seekordses ettevõtmises oli et ka bänd jäi esinemise ja publikuga oma osa rahvuslikul toetuselemen- rahule. „Olen neid ka varem esinemas dil, kellelt saadi materjal ehitamiseks. näinud, aga siin nende kontserti näha „See on väga hea, kui sellist omaal- on uus kogemus.“ gatust ja ehitamist toetatakse,“ ütles „Täiega lahe! Elu parim lava. Pub-

P

Metsatöllu esinemislava ehitati kahest soomukist, mis paigutati lava äärtesse. lik oli väga hea ja kodune. Tundsime, et oleme õiges kohas ja esineme õigetele meestele,“ ütles Metsatöllu lauljakitarrist Markus Teeäär. „Et nad kõik tuleksid elusalt ja tervelt koju tagasi.

Toredad mehed ja naised on siin.“ Tema sõnul oli toetust tunda ka teiste maade kaitseväelaste hulgast.

Lisaks esinemisele Pimonis ootas Metsatöllu ees ülesastumine ka Camp Bastionis. Päev patrullbaasis Pimon lõppes bändile aga eestlaste ehitatud saunas leili võtmisega.

Patrullbaas Pimon on Eesti kaitseväe kontingendi Estcon-14 kooseisu kuuluva jalaväekompanii Estcoy-15 teenistuskoht, kus paikneb valdav enamus Afganistanis sõjalisel operatsioonil osalevatest kaitseväelastest.

SL

Metallplaatidest väljak on korvpalli mängimiseks sobiv.

Ilmumist alustas Eesti ainus sõjandusajakiri Sõdur Möödunud aasta lõpus alustas taas ilmumist Eesti sõjandusajakiri Sõdur.

Esmakordselt 1919. aastal kirjastatud ajakirja väljaandja on Kaitseväe Peastaap.

A

jakirja peatoimetaja major Ivar Jõesaare sõnul on Sõduri näol tegemist nii-öelda professionaalilt professionaalile suunatud väljaandega, kus artikleid kirjutavad tegevväelased ja lugejaskonna moodustavad eelkõige nende kolleegid ning riigikaitse vastu huvi tundvad kodanikud.

Major Jõesaare sõnul on tegemist ainsa omalaadse ajakirjaga Eestis.

“Lisaks Sõdurile on olemas teaduslikke tekste publitseeriv eelretsenseeritav ajakiri KVÜÕA Toimetised ja populariseeriva magazine ülesehitusega Kaitseliidu kogupereajakiri Kaitse Kodu!”

Uuenduskuuri läbinud ajakirja

avanumber tervitab lugejaid möödunud aasta kokkuvõttega. Põhjalikus artiklis antakse ülevaate kõikidest 2012. aastal aset leidnud õppustest ja tähtsaimatest sündmustest kaitseväes. Samuti leiab esimestelt leheveergudelt lühiuudiseid nii Eestist kui mujalt maailmast.

Lai repertuaar

Lisaks päevakajalistele artiklitele annab Sõdur põhjaliku ülevaate ajaloolistest lahingutest ja sündmustest. Lugeda saab nii Jugoslaavia lagunemisele järgnenud ülimalt keerukast sõjalisest konfliktist aastatel 1990-1995 kui ka Eesti allohvitserkonna sotsiaalsetest tagatistest aastail 1918-1940. Kokkuvõte tehakse ka kaitseväe seisust teise maailmasõja eelõhtul, 1930. aastate lõpul.

Seekordse Sõduri põhilugu on aga möödunud aasta 6.-24. juunil aset leidnud rahvusvaheline õppus Saber Strike 2012, mille raames võõrustati Ämari Lennubaasis Ameerika Ühendriikide Michigani Rahvuskaardi lennuüksust. Ämari Lennubaasi proovieksamiks nimetatud suve tipp-

sündmusel osalsesid ka Läti, Leedu, Kanada, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.

Kindlasti omab suurt kaalu seekordses Sõduris avaldatud artikkel veteranipoliitikast, kus kaitseminister Urmas Reinsalu vastab põhjalikus intervjuus kõikidele seni vastuseta jäänud küsimustele. NATO strateegiaid tutvustab aga USA merejalaväe erukolonel Michael D. Wyly, kes tutvustab lähemalt kogu alliansis eelistatud manööversõjapidamist ning jagab lugejatega seejuures isiklikke pikaajalisi kogemusi.

Sõdur ilmub kuus korda aastas ning see saadetakse kõikidesse väeosadesse, Kaitseliidu malevatesse, Politsei- ja Piirivalveametisse, jõustruktuuridesse ja raamatukogudesse.

Ajakirja autorkonna moodustavad tegev-, eru- ja reservkaitseväelased, Kaitseministeeriumi ametnikud ning valdkonna vastu huvi tundvad kodanikud, kes võtavad sõna Eesti riigikaitset puudutavates või üldhuvitavatel sõjaväelistel teemadel.

Kristjan Terase

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Sõdur on ainus omalaadne ajakiri Eestis.

sõdurileht ESMASPÄEV, 21. JAANUAR 2013

Humaansed relvad võimaldavad ohvrite arvu relvakonfliktis miinimumini viia

5

küsitlus Mida te arvate naiste ajateenistusest?

FOTOD: INTERNET

Sõjaga kaasneb paratamatult inimohvreid ja seetõttu arendavad maailma suured sõjajõud aktiivselt relvi, mis võimaldavad hukkunute arvu miinimumini viia.

A

meerika Ühendriikide kaitsejõududes võeti 1996. aastal esmakordselt kasutusele termin „mittesurmav relv“ (non-lethal weapon). Alates sellest ajast on aastaaastalt muutunud mittesurmavad relvad järjest tõsiseltvõetavamaks, Ameerika Ühendriikide sõjavägi kulutab igal aastal seesuguste relvade arendamiseks kümneid miljoneid dollareid ning viimase kümne aasta jooksul on oma panuse arendamisse andnud ka Euroopa maad.

Mittesurmavate relvade programmi kohaselt pole tulevikusõdade eesmärk tekitada vastasele maksimaalseid purustusi ja võimalikult suuri elavjõu kaotusi, vaid ajutiselt neutraliseerida vastase elavjõudu ilma, et seejuures oleks põhjustatud olulist kahju inimeste tervisele ja keskkonnale.

Mittesurmavate relvade puhul kasutatakse ka väljendit „humaansed relvad“. Humaansete relvade kategooriasse võib liigitada ka hulga politsei rahvarahutuste mahasurumise vahendeid, millest tuntuim on kumminui. Teised mittesurmavad relvad on aga ka veekahurid, pisargaas ja erinevad elektrišokirelvad ehk taserid.

Hanna Brita Ma pooldan seda vägagi. Mul koolis on ka riigikaitse suund ja paljud klassiõed soovivad minna ajateenistusse.

Sarnase ülivõimsa valjuhääldiga suutis Seabourn Spiriti meeskond laeva rünnanud piraadid tagasi lüüa.

sed infrahelirelva sõjalised katsetused läbi USA vägede rünnakute käigus Jugoslaavias. Infrahelirelva kasutamist relvana raskendab asjaolu, et teda on raske kitsalt suunata. Seetõttu on ühtmoodi ohustatud nii rünnatav kui ründaja.

Teine osa helirelvi põhineb tugevate heliimpulsside kasutamisel. Sellised seadmed said eriti tuntuks pärast ristluslaeva Seabourn Spirit õnnelikku pääsemist Somaalia mereröövlite käest 2005. aasta sügisel. Piraadid olid juba ronimas laeva pardale, kui nad ootamatult, visates käest automaadid ja granaadiheitjad, paaniliselt põgenema hakkasid. Nimelt oli laev varustatud ettevõttes LRAD Corporation toodetud võimsa valjuhääldiga Heli kasutamine relvana LRAD 1000X, mis on võimeline tekiVäga efektiivne relv näiteks massira- tama heli valjusega 152 dB. Selline hutuste kontrollimisel võib olla „heli- heliimpulss ületab inimese valuläve ja kahur“. Üheks meetodiks on infrahe- tekitab kirjeldamatut hirmu. lide kasutamine. Infrahelile on iselooErinevalt infraheligeneraatoritest mulik vähene neelduvus, mistõttu see on LRAD-tüüpi seadmed kasutajale levib pikkade vahemaade taha õhus, oluliselt ohutumad, sest nende taga maakoores ja vees, läbides kergelt on heli umbes 60 dB võrra vaiksem betoon-, raud- ja muid tõkkeid. kui ees. Seesugused seadmed on saaMadalasagedusliku heli biofüüsi- daval ka tsiviilisikutele. Huviline võib kalise mõju üheks põhjuseks on see, 300 dollari eest tellida endale firmast et mõnede eluliselt tähtsate organite Future Horizons akustilise käsirelva. biorütmid jäävad infraheli piirkonda: Seade töötab 9-voldise patarei toitel südamerütm 1-2 Hz, aju deltarütm ja genereerib intensiivset heli sage(uneseisund) 0,5-3,5 Hz, aju alfa- dusvahemikus 5-20 kHz. Peletava rütm (puhkeseisund) 7-12 Hz ja aju toime ulatus on umbes 10 meetrit. beetarütm (mõttetegevus) 14-35 Hz. Kolmas viis heli relvana kasutaEriti ohtlikuks peetakse sagedusvahe- miseks on helikahur, milles tugevat mikku 6-9 Hz. Infraheli sagedusega heliimpulssi kasutatakse purustuste 7 Hz teeb võimatuks igasuguse mõtte- tekitamiseks. Juba enne Teist maategevuse: inimesel tekib tunne, et pea ilmasõda ehitas Mario Zippermeyer on lõhkemas.

Saksamaal 12-meetrise kahuri, mis Teiseks infraheli toime põhju- pidi tugeva heliimpulsiga kukutama seks on see, et mitmete siseorganite alla vaenlase lennuki. 1949. aastal (süda, magu, kopsud, sisekõrv jne) õnnestus ameerika teadlastel luua omavõnkesagedused jäävad sagedus- selle relva koopia ning jäikade esevahemikku mete suhtes 3-12 Hz. Kuigi enamik meist seostab olevat selle Madalamakatsetustel sage- mikrolaineid toidu kiire ja mugava t u l e m u s e d dustel võib olnud ülii n f r a h e l i valmistamisega, võib sedasama head: löökt e k i t a d a kiirgust kasutada relvana. laine puruskrampe, tas enamiku halvatust ja neist. Elastvaluaistinguid. Suurendades helisa- sed objektid said tugevalt põrutada gedust, võib põhjustada peapööritust, (inimese puhul toodi võrdluseks löök iiveldust, teadvuse kaotust ja isegi kumminuiaga). surma. Üks tänapäeval arendatavatest Infrahelirelva töötavad mudelid tehnoloogilistest lahendustest on nn on praegu juba olemas. Enamjaolt tulistav ruupor. Selline madalasageon seadmed suuremõõtmelised ja duslik heligeneraator konstrueeriti mõeldud peamiselt territooriumide 1999. aastal Cambridge’i ülikoolis ja kaitseks, kuid on ka portatiivsemaid see suutis purustada kiviseina. Välimudeleid. Teadaolevalt viidi esime- muselt meenutabki ta ruuporit, kuid

seadme läbimõõt on nii suur, et inimene võib vabalt sinna kummardumata sisse astuda.

Erinevalt mikrolaineahjudes kasutatavast 12 cm lainepikkusest on siin palju väiksema läbitungimisvõimega 3 mm lained. Seda parameetrit tuuakse esile, et rõhutada relva Mikrolained kui relv Kuigi enamik meist seostab mikro- humaanset aspekti. Igasugune mõju laineid toidu kiire ja mugava valmis- lakkas kohe pärast mõjupiirkonnast tamisega, võib sedasama kiirgust väljumist. Vaatamata suurele tekkikasutada relvana. Mikrolained kiir- vale valule ei ole relva kasutamisel gustihedusel üle 10 MW/cm2 sagedu- tõsisemaid tagajärgi, vaid harvadel sel 1 GHz on suutelised läbima naha juhtudel esines nahal punetusi. Selpinnakihte ja tekitama väljakannata- lise lainepikkusega mikrolained ei matut valu. Sellest hoolimata ei kah- tungi nahas sügavamale kui 0,4 mm justa selline kiirgus eluliselt tähtsaid ning 83% kiiritusenergiast neeldub naha pinnal. organeid.

Artiklis käsitletud relvad on vaid Seesugune relv tekitab vastase sõduritel reflektoorse vajaduse või- mõned näited humaansetest relvad e s t . malikult Erineval k i i r e s t i Piraadid olid juba ronimas laeva tööpõpõgeneda. himõttel Katsetatud pardale, kui nad ootamatult, visates toimivaid mikrolainerelv kiir- käest automaadid ja granaadiheitjad, mittesurmavaid gab väga paaniliselt põgenema hakkasid. relvi on kitsast ja veelgi ja võimsat elektromagnetlainete voogu sagedu- mida aeg edasi, seda täiuslikumaks sega 94 Ghz. Tabades inimest tekitab need ka muutuvad. Artiklis on refe„valukiir“ tugeva põletustunde – just- reeritud Erik Levolli samasisulist kirkui oleks naha pinnale tilkunud sula- jutist ajakirjast Sõdur. Kes mittesurmetalli. Katsetuste käigus saavutati mavate relvade vastu suuremat huvi valulävi umbes kolme sekundiga, tunneb, leiab selle artikli värskeimast ükski katsealune ei pidanud vastu üle ajakirja Sõdur numbrist.

SL viie sekundi.

Merilin Ma arvan, et see on päris lahe. Ma tahaks isegi proovida seda ma arvan.

Naised saaksid teada, mida mehed tunnevad.

Janela Ma arvan, et samuti nagu ka mehed võivad naised saada väga hea distsipliini ja ma arvan, et kogu see kogemus sõjaväe näol on väga hea.

Anna Ma arvan et see on hea asi. Ma ka tahtsin kunagi aega teenima minna.

Hummerile monteeritud mikrolainerelva mõju ulatub poole kilomeetrini.

6

sõdurileht ESMASPÄEV, 21. JAANUAR 2013

Sõdur versus sõdur versus sõdur Seekordses Sõdur versus sõdur rubriigis võtavad mõõtu kolm Kuperjanovi jalaväepataljonis nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijat.

VASTASID nooremseersant Triin Väisanen, nooremseersant Jane Reiljan ja nooremseersant Eleen Laasner.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

Nooremseersant Triin Väisanen

Nooremseersant Jane Reiljan

1.

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

265 punkti.

2.

Kes on väeosa kõige kenam meesterahvas?

Ma ütleks, et meie kompaniiülem leitnant Allar Eesmaa.

3.

Mis on parim kasarmusisene tegevus?

Ma ütleks et kaasajateenijatega suhtlemine.

Siin on nii palju erinevaid inimesi ja nii palju erinevaid arvamusi.

4.

Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Puhas ilus null.

5.

Mitu poisi pilti sul kapis on?

Üks on kindlasti.

6.

Mis sõnu sa kaitseväe kõnepruugist oled kasutanud tsiviilis?

Pigem kui ma lähen tsiviili, siis ma ka käitun kui tsiviil, kaitsevägi jäägu kaitseväeks.

2

Nooremseersant Eleen Laasner

261 punkti.

1

Kompaniiülem leitnant Allar Eesmaa.

0

1 Võib-olla teistega rääkimine ja nende tundma õppimine.

Kasutanud olen küll, on väljendid mis jäävad külge.

Vahepeal tuli see väljend „millest on hämming?“, küsimused „mis toimub?“, „Just nii!“, „Sain!“.

8.

Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Pärast esimest metsalaagrit oleks küll hea meelega uued saapad jalga pannud.

Mis oli esimesel linnaloal esimene tegevus, kui sa välja said?

Külastasin oma vana-vanaema.

Kas sa oled metsas mõne tegevuse ajal magama jäänud?

Kahjuks küll. Esimeses metsalaagris panid teised telki Kui hooldati relvi, siis ma ühel hetkel enam ei üles, ma sujuvalt magasin ja üks nooremjõudnud ja jäin lihtsalt magama. leitnant viskas mind käbiga et üles ajada.

11.

Millest sa kaitseväes kõige enam puudust tunned?

Nüüd me saame linnaloale, aga SBK ajal tundsin kokakoolast ja lähedastest puudust.

12.

Mis on kõige haledam põhjus, millega sa oled laatsaretti pöördunud?

Ma olin väsinud.

13.

Millise ametimehe positsioonil võiksid olla kaitseväes?

Tulevikus tahaks saada nooremleitnandiks ja kompaniiülemaks.

9.

10.

0

1 0

1

Mis on kõige ägedam asi kaitseväes?

Inimesed ja seltskond, aga ka piiride katsumine ja nende ületamine

1

1

1 0 1

Ma arvan, et mitte ühtegi. Üks.

Ma ei ole tsiviilis väga koos nende inimestega, kes ei puutu kokku kaitseväega.

Ei ole.

Kuu kindlasti.

Ma arvan, et need esimesed palavad päevad aitasid päris hästi kaasa, kaua ei läinud.

0,5 1

Esimese linnaloa ma sain tegelikult võistlustel olles ja siis ma läksin spordipoodi.

Alguses tundsin lähedastest, aga praegu pole probleemi.

Olen ühe korra laatsaretis käinud ja see ei olnud hale põhjus.

0

0 1

Ma lihtsalt tundsin rõõmu sellest, et ma olen väljas.

Lihtsalt tundsingi rõõmu kõigest, näiteks mööda sõitvatest autodest.

1

Tunnis, kuigi vihma sadas.

1 0 0

1 0

Oma mehest.

Ma ei olegi ilma asjata käinud seal.

0

Kindlasti tahan saada leitnandipaguneid peale. Ma arvan, et alustada tuleks rühmaülema ametikohast ja sealt edasi pürgida näiteks kompaniiülemaks.

Pärast ajateenistust tahaks kindlasti proovida rühmainstruktori kohta.

Kogemus. Ma panin ennast proovile, et kas ma suudan poistega sammu pidada, kui nägin et motivatsiooni on piisavalt ja jõudu ka, siis see motiveeris mind veel rohkem.

Ühtekuuluvustunne.

1

1

1

1

15. Joonista tank!

1 Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunstikomisjon.

Tulemus

1

2

Tank on viisakalt soomustatud, kuid mitte sellise soomusega nagu ühel tankil tavaliselt, vaid pigem kalasoomustega. Lisaks kalasoomustele on tank huvitavalt UFO-kujuline, mis lubab arvata, et tegemist pole maise lahinguvahendiga.

Nooremseersant Reiljani tanki veavad edasi rattad, mistõttu võiks arvata, et tegemist on rohkem soomusveokiga. Hiiglasliku kaliibriga peakahur viitab aga pigem sellele, et äkki on see masin hoopis liikursuurtükk. Tundub, et masin saaks hakkama ka veekogude ületamisega, sest kere on paadikujuline.

Nooremseersant Laasner on nagu kaasvõitlejadki oma pildi juures suurt rõhku pööranud detailidele.

Pildil on klassikalise maja akna ja uksega tank, mis lubab arvata, et autoril on koduigatsus. Seevastu keskkond, kuhu tank on paigutatud viitab sellele, et äkki sooviks pildi autor Eesti külmast talvest ära kuhugi kuuma kliimaga riiki välismissioonile siirduda? Lisapuntk tuli arvukate detailide eest.

Tüdrukute tulise võistluse võitis nooremseersant Väisanen minimaalseima eduga. Kõige selgem erinevus neidude vahel oli füüsilise testi tulemustes, mis vaekausi napilt nooremseersant Väisaneni kasuks kallutas. Palju õnne võitjale!

Nooremseersant Reiljan jäi võitjast maha vaid punktiga ning võttis meie võistlusel pronksise autasu. Punktiskoor oli sealjuures suurem kui nii mõnelgi noormehel, kes rubriigis „Sõdur versus sõdur“ võidutsenud on.

Nooremseersant Laasner jäi käesolevas võistluses paraku teiseks. Võidu oleks toonud näiteks paar lisapilti oma noormehest sõdurikapis või veel kauneid detaile joonistusel.

11,5

0

Ära kasutanud ei ole, aga jutu käigus on välja tulnud ja inimesed ei suuda seda uskuda tavaliselt.

1

1 14.

0 0 1

Üks.

Kas sa oled oma ajateenija staatust Külge löömiseks küll mitte, aga ma olen väljas ära kasutanud, et poistele külge käinud ja rääkinud, et ma olen naisajateenija lüüa?

Kuperjanovist.

1 Ühiselt koduse töö tegemine.

Null.

7.

0,5

0

Pataljoniülem Maidu Allikas.

1 0 0 1

210 punkti.

9,5

10

sõdurileht ESMASPÄEV, 21. JAANUAR 2013

7

Saage tuttavaks: uus sõduribänd Sõduri FM FOTO: MADIS VELTMAN

Igal aastal Eesti meedias suurt tähelepanu pälvinud ajateenijatest koosnev bänd tegutseb ka sel aastal.

E

simese sõduribändi moodustasid kaitseväe orkestri ajateenijad 2009. aastal. Idee eestvedajaks oli neli aastat välisteenistuses NATO orkestris mänginud endine orkestriveebel, praegu auastmelt nooremleitnant Simmu Vasar. „Seal oli orkestriliikmetest kokku pandud rokkbänd. Siis mõtlesime ka siin, et meil võiks midagi sarnast olla,“ kirjeldas Vasar sõduribändi saamislugu.

Sõduribändi kuuluvad orkestriülema käsutuses olevad Vahipataljoni ajateenijad, kelle teenistus, nagu arvata võibki, on jalaväelase teenistusest sootuks erinev. Orkestris teenivad võitlejad alustavad oma teenistust oktoobris ning pärast sõduri baaskursust kuni maikuu lõpuni saavad nad keskenduda täielikult musitseerimisele. Orkestri ajateenijatest pannakse kokku rivitrummi meeskond, vokaalansambel ning sõduribänd.

Sel aastal kuulub orkestrisse 15 ajateenijat, kellest suisa 13 on tegevad ka bändis. Korraga on laval kaheksa võitlejat ning muusikariistadest võib kuulda trumme, basskitarri, elektrikitarri, süntesaatorit ning saksofoni ja trompetit. Loomulikult on bändil ka laulja. Kuna erinevates lugudes kasutatakse erinevaid lauljaid ning trummareid, ongi pea kogu kaitseväe orkestri ajateenijate kontingent esindatud.

Mitmekesine repertuaar

Bändi muusikaline spekter on suhteliselt lai. Lugusid, mida mängida, soovitavad bändi eest vastutavad kaadrikaitseväelased nooremveebel Peep Geraštšenko ja nooremleitnant Simmu Vasar, kuid ka ajateenijad ise saavad repertuaarivalikul kaasa rää-

Kõigest nädalase harjutamise järel andis Sõduri FM oma esimese kontserdi Vahipataljoni aastapäeval. kida. „See, mida nad mängivad, peab Näiteks kui kuulajate seas on mõni neile endale ikka meeldima ka, sest kõrge kaitseväelane ja teada on tema muidu paistab see kontserdil välja,“ muusikalised eelistused, nagu juhtus Vahipataljoni aastapäeva kontserdil – ütles Geraštšenko.

Stiili poolest kaldub bänd pigem roki endisele pataljoniülemale kolonelleitnant Toomas ja raskeroki Välile meelpoole, kuid Nime sai uus militaarne dib AC/DC on ka funki ja Põhja kaitja jazzi mõju- kollektiiv omale alles mõned sid. Mõned päevad enne lehe trükkiminekut, seringkonna ülemale artistid, kelle kolonelleitlugusid kol- kui ajateenijad valisid oma nant Rene lektiiv mänBrusile meelgib, on näi- bändi nimeks Sõduri FM. dib Black teks AC/DC, Guns N’ Roses, Black Label Society, Label Society – siis tuleb nendelt artisaga ka James Brown ning kodumaised tidelt mõni lugu ka mängukavva võtta.

Sõduribänd ei välista ka oma ansambel Apelsin ja Untsakad.

Repertuaarivalikul saab mingil lugude esitamist kaugemas tulevikus, määral sõna sekka öelda ka publik. sest muusika kirjutamise kogemusega

ajateenijad on pundis olemas. Bändi laulja ja kitarrist reamees Samuel Markus Reinaru, kes muuhulgas osales saates „Eesti otsib superstaari“, ütles, et laulude kirjutamise kogemus on tal olemas.

Reinaru sõnul on seltskond bändis meeldiv ja ta avaldas lootust, et kaasmuusikutega saab ka pärast ajateenistust koos musitseerida. Basskitarrist reamees Oliver Povel-Puusepp, kellel enda sõnul polnud enne ajateenistust basskitarriga suuri kogemusi, ütles, et uute inimestega klapi saamine on raske, aga ajapikku see tuleb.

Suur nõudlus bändi järele

Ajateenijate bändi argielu on töine.

Reamees Ivo Rosenbergi sõnul oli juba esimese nädalaga repertuaa-

ris kaheksa lugu. Muusikud peavad bändi kõrvalt kaitseväe orkestri jaoks harjutama ka rivitrummi või mõnda muud pilli ning seetõttu on praegu, kui orkester on puhkusel, rohkem aega bändiga tegeleda.

Varasemate aastate kogemusi arvesse võttes peaks bändil esinemisi tulema palju. Nooremveebel Geraštšenko sõnul on plaanis käia esinemas kõigis väeosades ja mujalgi Eestis. „Eelmisel aastal oli näha, et aprill-mai oli bändi nõudlus lõpuks nii suur, et esinemisi pidi hakkama ära ütlema,“ ütles Geraštšenko.

Nime sai uus militaarne kollektiiv omale alles mõned päevad enne lehe trükkiminekut kui ajateenijad valisid oma bändi nimeks Sõduri FM. Martin Altraja

Filmiarvustus: seitsmele Oscarile kandideeriv põnevik "Argo" Sõdurileht võtab luubi alla ühe 2012. aasta hinnatuima, värskelt parima filmi ja lavastajatöö Kuldgloobusega pärjatud filmi “Argo”.

B

võimude teadmata põgeneda Kanada saatkonda, jäädes sinna 79 päevaks.

Ameerika keskluureagentuur (CIA) alustab paremate võimaluste puudumisel pöörast päästeplaani, milles kuus peitupugenud saatkonna töötajat valetatakse Iraani sõitnud ulmefilmi võttemeeskonna liikmeteks, et siis valeidentiteedi alusel riigist põgeneda.

en Affleck on eelkõige tuntud näitlejana, kuid viimaste filmi- Haarav põnevik dega on ta end kehtestanud ka Film põhineb tõestisündinud lool ja väga tugeva lavastajana. “Argo” on suuremas osas ongi film lavastatud kahtlemata tema senise režissöörikar- üsnagi tõetruult. Kuna aga tegemist jääri säravaim töö. Filmi kvaliteedist on siiski Hollywoodis tehtud põneannab ka märku edu erinevatel auhin- vikuga, mõjuvad mõned stseenid najagamistel: lisaks juba mainitud liiga kunstlikult, eelkõige filmi lõpuvõitudele kahes olulisemas Kuldgloo- osas leiduvad üle noatera pääsemise buse kategoorias, on film nomineeri- stseenid. See on aga arusaadav, sest tud lausa seitsmele Oscari auhinnale, enamik kinokülastajaid eeldabki seesealhulgas parima suguselt põnevikult filmi kategoorias. põnevust ja märuBen Affleck on eelkõige Žanri poolest lit, mitte dokuon tegu üsnagi hol- tuntud näitlejana, kuid mentaalfilmilikku lywoodliku põne- viimaste filmidega on ta pedantset faktijärvikuga. Tegevus gimist. leiab aset 1979. – end kehtestanud ka väga Just märulit on 1980. aasta Iraani aga loodetust pisut p a n t v a n g i k r i i s i tugeva lavastajana. vähem, filmis ei ajal. Pärast islamipaugutata ülemäära revolutsiooni Iraanis vallutavad isla- palju relvadega ning ka tagaajamisstmistid pealinnas Teheranis Ameerika seene napib. “Argo” toimib eelkõige Ühendriikide saatkonna, võttes pant- klassikalise vanglast-põgenemise thrilvangi 52 USA kodanikku. Kuuel saat- lerina. Pinget suudab lavastaja Ben konna töötajal õnnestub aga Iraani Affleck aga üsna hästi luua ja hoida,

alustades tempoka algusega ja lõpetades filmi lõpuosa stseenidega, kus üks pingeline olukord ajab taga järgmist.

Näitlejatöö osas midagi eriliselt meeldejäävat ei ole, kuid keegi suhteliselt nimekast näitlejateansamblist (Ben Affleck, Bryan Cranston, John Goodman) siiski lati alt läbi ei jookse. Alan Arkini kehastatud filmirežissöör suudab aga korduvalt meeldejäävate repliikidega filmivaataja muigama panna.

Eraldi väärib esile tõstmist “Argo” visuaalne pool. Filmi vaadates ei tekkinud hetkekski kahtlust, mis ajastus tegevus käib. Kõik oli detailideni läbi mõeldud: värvid, inimeste riietus, suured prillid, pea kõikidel meestel olid vuntsid jne. Väga hästi on edasi antud ka islamirevolutsiooni-järgne meeleolu ja õhkkond Iraanis.

Ajaliselt on “Argo” mõistliku pikkusega (täpselt kaks tundi) ning filmi vaadates otseselt igav ei hakka, kuid üldise sujuvuse tõstmiseks võiks film ehk kümmekond minutit lühem olla.

Kokkuvõttes väärib film kindlasti vaatamist, eriti veel kui lähenevatel Oscari-auhindade jagamisel peaks “Argo” oma kollektsiooni veel mõned autasud lisama. Muuhulgas võib filmis märgata mitmeid Eesti kaitseväes kasutatavaid relvi, aga mis relvi täpsemalt, jäägu vaatajale väikeseks tähelepanu harjutuseks.

Martin Altraja

FOTO: © 2012 - WARNER BROS. PICTURES

Lavastaja Ben Affleck mängib filmis ühtlasi CIA agent Tony Mendezit.

8

sõdurileht ESMASPÄEV, 21. JAANUAR 2013 FOTO: KRISTJAN TERASE

esimesed katsed 29.01.2013 teised 22.02.2013

MEREVÄGI PAKUB

LAEVATUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NING EDASIST TEENISTUST

EOD TUUKRIGRUPIS väljaõpe toimub Baltimaade tuukrikoolis Liepajas (Läti) LAEVATUUKRIKURSUS ALGAB 01.04.2013 KURSUSE KESTVUS 6 NÄDALAT. AASTAL 2015 MIINITUUKRIKURSUS KESTVUSEGA 7 KUUD (märts-september)

Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni söökla tõuseb tabeli etteotsa.

soovijatel esitada avaldus ja CV alltoodud kontaktile

Jätku leivale! Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon Taas on põhjust panna proovile oma maitsemeeled, sest kätte on jõudnud aeg tutvuda põhjalikumalt ühe väeosa köögipoolega.

S

õdurileht on jällegi jõudnud Tallinnasse. Luubi all on Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon ehk väeosa, millest sõltub olulisel määral nii teiste pataljonide kui ka neis teenivate ajateenijate varustatus. Vastutusrikkast ülesandest hoolimata on Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon vägagi kompaktne väeosa, kus ajateenijaid on tänavu ligemale 160.

Nõnda nagu Staabi- ja sidepataljonis, asub siingi söökla kasarmuga ühes hoones. Tõenäoliselt oleks ajateenijatel võimalik suisa oma eluruumidest lõunasöögile jalutada, kuid tegelikkuses peab igale toidukorrale siiski eelnema marssimine väeosa territooriumil.

Sööklasse sisenedes saab selgeks, et see on kahtlemata kõige kompaktsem söögiruum, mida Sõdurilehe reporterid käesoleva artikliseeria käi-

gus näinud on. Ühtlasi on tegemist ka väga meeldivalt sisustatud ruumiga, sest lauad on parajalt suured ja mahutavad neli inimest lahedalt ära ning mis peamine - esmakordselt kohtame toole, mis on varustatud seljatoega ning on tõepoolest mugavad.

Huvitav on ka siinne ruumijaotus.

Söökla on mõtteliselt pooleks tehtud - ühel pool on seinad oranži värvi ja soojad, tagumises osas aga sinivalgetriibulised ning seinu kaunistavad silmapaistvad dekoratiivlambid. Muus osas ei ole kahel pisut vastandlikul poolel erinevusi võimalik täheldada, lauad on kõikjal varustatud pipra- ja soolatopsiga ning salvrätikutega.

Kiire ja maitsev

Väljastuslette on siin üks, kuid söökla koormust arvestades oleks enama käigus hoidmine ilmselt ebavajalik.

Enne kandiku võtmist tuleb kindlasti käed ära pesta ning kraanikauss on õnneks asetatud täpselt toiduliini algusesse. Esimesele vahepeatusele eelnevad söögitarvikud ning seejärel saabub juba supilett. Pärast seda jõuab saiade-leibadeni, misjärel oleme rõõmsa teenindaja juures, kes meile prae ulatab. Viimaks saab

soovija võtta endale tassi piima või keefirga ning magustoidu.

Kuigi võib jääda mulje justkui meil oleks kõik vajalik olemas, saavad soovijad liikuda nii-öelda iseteenindusleti juurde, kus saab lisaks valada endale morssi või siis võtta prae kõrvale salatit.

Eeltoimingud tehtud, asume toidu juurde. Tugev algus tehakse supiga, mis lisaks väga heale maitsele on serveeritud õigel temperatuuril ehk aurava toidu jahutamisele siin aega kulutama ei pea. Täppi on pandud ka koostisosade valiku ning vee tasakaaluga, sest tulemuseks on hea rammus supp.

Põhiroog on midagi üllatavat alles 2011. aastal kaitseväe menüüsse toodud tortilla. Ladina-Ameerika mõjudega toit on ainuüksi visuaalselt isuäratav. Pehmesse tortillasse rullitud hakkliha on parajalt küps, koorik aga pehme ning söömisel ei lagune roog koost. Kahe eri regiooni fusioon on igatahes õnnestunud, sest Mehhiko köök maitseb sama hästi kui kodune hernesupp. Meeldiva lõunasöögi Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljonis lõpetas magustoit, milleks oli topsijogurt.

Kristjan Terase

Söök: Kuuldused siinse toidu kvaliteedist vastavad tõele. Supp on paks ning hapukoore-tomatikastmega serveeritud tortillad viivad keele alla.

5 punkti.

Teenindus: Suhtelisest väiksusest hoolimata on teenindus kiire ning kokad ühiselt rõõmustavad Sõdurilehe külaskäigu üle.

Tipptunnil võib siin ehk kitsaks jääda.

4 punkti.

Sisustus: Seljatoega toolid on erakordselt mugavad, boonusena saab lauast imetleda aknast tänavale avanevat vaadet.

4 punkti.

Lisavõimalused: Tegemist on tõenäoliselt ainsa sööklaga, mis on varustatud snäki- ja joogiautomaatidega. Kuuldavasti on nende kasutamine lubatud aga üksnes vabal ajal.

1 punkt.

Kokku teenib Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni söökla väärikad 14 punkti, tõustes niimoodi edetabeli eesotsa. Õigemini asub Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon jagama Staabi- ja sidepataljoni ning Viru jalaväepataljoniga väärikat 1.-3. kohta.

koomiks | autor: Helin Tikerpuu

"Palun kaks nädalat puhkust, kuna soovin abielluda!"

"Mina palun samal põhjusel kolm nädalat puhkust!"

"Miks teie nädal aega rohkem vajate?"

"Asi on selles, et mina pean enne veel pruudi leidma!"

vastuvõtukatsed

nõuded kandidaadile

o 5000 m jooks o 400 m ujumine o 25 m vee all ujumine o kätekõverdused o kõhulihaste harjutus(istesse tõus) o ABC test (lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel vees) o meditsiiniline kontroll o inglise keele test o vestlus

o läbitud ajateenistus ( või ajateenija peale SBK läbimist) o keskharidus o väga hea eesti keele oskus o kohtulikult karistamata o väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm o distsiplineeritud o hea stressitaluvus

pakume

kontakt/info

ltn Sven Pipar sven.pipar@mil.ee 52 24 309

• huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis, osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja siseriiklikel miinitõrje operatsioonidel • vajadusel inglise keele õpet • keskmisest kõrgemat töötasu, mis tuleneb kvaliƤkatsioonist ja sukeldumiskordade arvust • ujula ja jõusaali kasutamist

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe LED taskulamp!

Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab b ristsõna lahendussõnu 30. jaanuarini arini Ristsõna number 107 õige lahendussõna oli PÜSSITULI Õnnelik võitja on reamees Sergei Beregov Staabi -ja sidepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.