SODURILEHT ˜ Reede, 24. mai 2019
ISSN 1736-3411
Kevadtorm ENDEX LK 2
Väärtuspõhine ajateenistus
Kes võtab Kevadtormiks “füs vab-i”? RMS Pitsu teab!
Nipid reserviks
LK 3
LK 5
LK 7
[ SELLES TAKTIS RESERVINI ] Kartsin kord, et linnaloa kaotan, nüüd vist kaotan füs vabi ka. n-srs Karl-Kristjan Johanson
O
n õhtune rivistus ning ajateenijad röögivad oma nime kuuldes "minasid". Nad seisavad tikksirgelt, samal ajal kui korrapidaja nende ees koridori korra
üle monoloogi peab. Keegi tagumisest reast kihistab naerda kaasvõitleja kehaasendi pärast. Üks esirea ajateenijatest aga tuigub veidi. Kas tal on kõik korras? On ta valudes? Võibolla peaks arst talle määrama rivivabastuse. Aga ei, on kuulda ka tasast mõminat.
See mõmin jätkub ka pärast rivistust toas, kus ümber seisvad kaasteenijad on mure tõttu minestusse langemas. Sõbrad uurivad, kas saavad nende heaks midagi teha, kuid vastus on ikka ja alati sama: "Sina ka lahingpaar, sa oled ka füs vab." Õhtust õhtusse õõtsub see sama aja-
teenija edasi-tagasi, genereerides oma ajusoppides uusi riime. Mis ta peas toimub? Kas ta kirjutab tõesti oma peas luuletusi? Ju siis on tal peagi ilmumas luulekogumik, on kõigil mõttes. Tegelikkuses räpib ta suurelt ja laialt sellest, kuidas Eesti kaitseväes
asjad käivad. Kui sa pole veel laulu "Füs vab" kuulnud, siis on viimane aeg kõrvad MAN-i luugi vahelt välja võtta ja kuulata lugu, mis pakkus äratundmisrõõmu paljudele. Isik selle taga pole sugugi mitte kuulsus. Ta on ajateenija suure P-tähega, rms Pitsu isiklikult.
LOE LÄHEMALT LK 6
2
Reede, 24. mai 2019
2804 UUDISED Kevadtorm: ENDEX
JUHTKIRI
ajateenijat lähevad mai lõpus reservi.
HÜVASTI, AJATEENISTUS!
Kevadtorm sai läbi ning on aeg toimunu kokku võtta.
n-srs Karl-Kristjan Johanson
n-srs Karl-Kristjan Johanson
S
uurõppus on läbi ning varustus saab peagi hooldatud. Kevadtorm oli viimane verstapost paljudele ajateenijatele, kes peagi sirge seljaga väeosadest välja marsivad. Seljataha jäävad kustumatud mälestused ning kaasa võtame tutvused, isegi sõbrad kogu eluks. Seega on paslik, et ka meie toimetuse viimases Sõdurilehes avaldame kaitseväele tänu ja juhime tähelepanu sellele, mis meid reservi sammudes ees ootab. Samuti ei saa unarusse jätta järgmisi generatsioone, kelle jaoks on ajateenistus veel ees. Läbi huumoriprisma vaatame tagasi enda ajateenistusele. Miski polnud raskem ega ka põnevam kui algus. Reservihõngu hajutades tekkis isegi kindlat sorti pinevus. Sellist tunnet pole raske selgitada – tegu oli sõduri elevusega, mis pani tahtma pingutada ning uurida kõike, mis ajateenistusega seotud. Jätame seljataha ka lõputuna näivad käskude kirjutamised, majanduspäevad ning avame ukse uuele maailmale, kuhu naasmine pole sama just sellepärast, et ka meie oleme muutunud. Nüüdsest oleme paremad versioonid endast kui iial varem. Aitäh, Eesti kaitsevägi, et avasid me silmad asjadele, millest varem oleme vaid kaugustest kuulnud! Et õpetasid meid oma ninaesisest kaugemale nägema ja andsid meile uue perekonna! Tänan rikkaliku teenistuse eest!
Kohalikud suhtusid lahingutegevusse mõistvalt ning hoidsid tänavad nendeks päevadeks suuresti tühjana. suhtusid lahingutegevusse mõistvalt ning hoidsid tänavad nendeks päeva-
Foto: vbl Ardi Hallismaa
S
elle aasta Kevadtormil osales üle 9000 kaitseväelase, kelle hulgas olid ajateenijad, reservväelased, tegevväelased ja liitlased 17 riigist. Kevadtorm jaotus kolme etappi: ettevalmistusfaas, lahingufaas ja lahinglaskmised. Ettevalmistusfaasis arendati teiste seas koostööd Ameerika Ühendriikide, Belgia, Gruusia, Kanada, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Ukraina ja Ühendkuningriigi kaitseväelastega. Rajati juhtimispunktid, mille abil valmistuda eelseisvaks lahingufaasiks, harjutati vägede formeerimist ning peeti väiksemas mastaabis kaitse- ja ründelahinguid. Teisel nädalal algas lahingufaas, mille eesmärk oli harjutatu maastikul proovile panna. Ees seisid rünnakud alevikele ja väiksematele linnadele. Liitlaste suurtükiväe ja õhutoetuse abiga vallutati linnad ning päevast päeva edendati eesrinnet. Kohalikud
Lahingumasin CV90 lahinglaskmistel. deks suuresti tühjana. Samuti õnnestus lahingufaasi viimastel päevadel sooritada Ameerika Ühendriikide meditsiinikopteriga evakuatsiooniharjutus lahinguväljalt. Liitlastega saavutati koostöö ning edasine etapp jätkus ilma nendeta. Kevadtormi viimasel nädalal leidsid aset lahinglaskmised. Tegu oli laskeharjutusega, millel kasutati teravmoona ja mis toimus kaitseväe keskpolügoonil. Teravmoonaga harjutati kaitset, rünnet ja ka varitsust.
Tsiviilhanke abil rajati kaevikud, millest moodustati lagendikule kaitseliin. Harjutustel osalesid Kuperjanovi ja 23. jalaväepataljoni võitlejad. Kevadtormi lõppfaasis harjutasid sõdurid ajateenistuse jooksul viimast korda teravmoonaga laskmist. Lahinglaskmistel oli põhirõhk ohutustehniliste nõuete täitmisel. Tänavust Kevadtormi külastasid teiste seas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, peami-
nister Jüri Ratas ja kaitseminister Jüri Luik. „Kaitsevägi saab edukalt tegutseda kohalike omavalitsuste juhtide ja kohalike elanike vastutulelikkuse ning toe tõttu. Aidates kaitseväel korraldada iga-aastast õppust, saavad kõik eestimaalased anda otsese panuse Eesti riigikaitsesse,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Kevadtorm on selleks korraks läbi. Sellega lõpeb ka paljude ajateenistuse teekond. Järgmise tormini!
Reservistatistika
Lõpetavad ajateenistuse mai/juuni 2019 Katkestas ajateenistuse tervislikel või muudel põhjustel
1476 Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
699
77
254
8
n-srs Harald Sumberg Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Karl-Kristjan Johanson Küljendaja: kpr Kristjan Kalde Keeletoimetaja: Diina Kazakova
Toimetajad: n-srs Andri Küüts n-srs Egert-Gerret Kreek n-srs Harald Sumberg n-srs Rein Olesk
Ajateenijaid lõpetab kokku
2804
14 9,
06
225
%
24,9% 11
52,6%
sodurileht@mil.ee
Joonis: kpr Kristjan Kalde
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS.
125
4,42% 8,0 2%
~1%
Fotograafid: kpr Karl Jakob Toplaan kpr Kermo Pastarus rms Karl Heinrich Arras Marina Loštšina srs Kevin Valkenklau kpr Rauno Volmar
0
124 26 Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
@
3
Reede, 24. mai 2019
REPORTAAZ
Ajateenistusse võib jõuda rohkem ajateenijaid, kui kujundada reservväelastele paremaid hoiakuid, pakkudes neile kvaliteetsemat teenistuse kogemust.
Väärtuspõhine ajateenistus Kaitseväe juhataja on aastaid rääkinud sellest, et ajateenistus peaks olema tulemuslikum. Kindralmajor Martin Heremi sõnul tuleb tööd teha selle nimel, et ajateenistusse tulijate arv suureneks ning väljalangemus kahaneks.
K
aitseväe juhataja eesmärk on parandada ajateenistuse kvaliteeti ja tulemusi ning teha ühiskonnas selgitustööd, mille kaudu suurendada ajateenijate ja reservväelaste arvu. „Kui ajateenistus on kvaliteetsem, toimib süsteem palju paremini. Ühiskonnale ja kutsealustele on oluline selgitada, et ajateenistus on osa elukestvast õppest,“ ütleb härra kindral. Ta leiab, et ka ajateenijatele tuleb esimesest päevast alates neid asju seletada: tere tulemast täitma omamoodi kodaniku maksu.
Kõik algab suhtumisest „Minu arvates ei väljendu veel ajateenistuse 80% suurune toetus selles, kuidas kutsealused ajateenistusse tulevad,“ räägib kindralmajor Martin Herem ja nendib, et praegu tuleb igal aastal ajateenistuse umbes 35% kutsealustest. Ta arvab, et tuleb uurida, kas ajateenistus ikka on ühiskonnale iseenesestmõistetav kodaniku kohustuse täitmine. Kaitseväe juhataja näeb, et ajateenistust tuleks mõnedest külgedest arusaadavamaks teha. Selle tõttu võiks paraneda kutsealuste motivatsioon. „Siis on ka ajateenistuses palju selgem, mida sellega soovitakse saavutada. Väidan jätkuvalt, et tervislikud põhjused on vaid üks osa sellest, miks kutsealused teenistusse ei tule,“ leiab härra kindral. Uuringud näitavad, et ajateenijatel ei ole teenistuses füüsilist ülekoormust. Ka üldfüüsilise testi tulemused paranevad ajateenistuse jooksul. „Meil on alust öelda, et tegelikult on küsimus hoiakutes. Minu arvates ei saa kutsealused ajateenistusse minnes aru, mille jaoks seda vaja on ning seavad seega oma teenistusele ootused, mis pole meie tegelikud eesmärgid,“ ütleb kindralmajor Herem.
Kaitseväe juhataja näeb, et ajateenistust tuleks mõnedest külgedest arusaadavamaks teha. Mehistumine, füüsiliselt tugevamaks saamine, iseseisvumine ja action’isse minek on tegelikult ajateenistuse kõrvalväärtused. Kaitseväe juhataja nendib, et kõik need väärtused võivad ajateenistusega kaasneda, ent ükski neist pole esmane. „Kui seatud ootusi ei saavutata, siis pettutakse ja
räägitakse oma pettunud kogemusest reservi minnes edasi. Ajateenistus pole tegelikult muud kui ettevalmistus selleks, et kui ühel hetkel on vaja minna riiki kaitsma, siis sul on selleks valmidus ja ametioskus,“ konstateerib ta. Niisiis tuleks kõike muud, mis ajateenistusega kaasneb, pidada boonusteks, lisaväärtusteks.
Põhipingutus on tegevväelased Kaitseväe juhataja arvab, et kuigi kaadri tase on hea ja võrreldamatult parem kui näiteks 10 aastat tagasi, peab olulise osa selgitustööst tegema tegevväelastele. Ta näeb, et paratamatult – nii nagu mistahes muuski süsteemses koosluses – võib kaader suhtuda ajateenistusse kui pelgalt järgmiste klientide süsteemist läbi laskmisse. Seejuures unustatakse mõelda suuremale pildile. „Tihtipeale tehakse seetõttu ka teatud hooletusvigu. Samuti laiskusvigu ja tuleb tunnistada, et esineb ka pahatahtlikke. Süsteemist ei saada väga täpselt aru ja vahel suhtutakse ajateenijate koolitamisse kui konveieritöösse,“ möönab kindralmajor Herem ning ütleb, et selline suhtumine tuleb ümber muuta. Sealjuures ta ei arva, et ajateenijate koolitamine peaks olema kui käsitöö, kus igale inimesele lähenetakse täiesti individuaalselt.
Süsteemist ei saada väga täpselt aru ja vahel suhtutakse ajateenijate koolitamisse kui konveieritöösse. Kaitseväe juhataja leiab, et suure hulga tegevväelaste jaoks on vastutamine põletav küsimus. „Arvatakse, et kui ajateenijaga midagi juhtub, siis vastutus langeb tegevväelasele. Ka siis, kui näiteks väljaloal teeb ajateenija midagi rumalat või juhtub õnnetus – arvatakse, et tegevväelasest ülem vastutab. Tegelikult ei peaks see nii olema,“ arvab härra kindral. Samal ajal on tõsiasi, et seaduslikel alustel vastutavad paljudel juhtudel ka tegevteenijad. „See on keeruline küsimus. Aga kui ülemana olen ma ajateenija õnnestumiseks loonud kõik tingimused, andnud juhised ja vajalikud vahendid ning seejärel ebaõnnestub ta siiski, vastutab oma vale käitumise eest ju ajateenija ise,“ arvab kindralmajor Herem.
Kaitseväe juhataja tunneb, et praegu on tegevväelasel sellest julgusest veel puudu. „Arvatakse, et kui midagi juhtub, tullakse kohe kraesse,“ seletab ta ja leiab, et tegevväelased peaksid vastutuse küsimusega julgemini tegelema. „Kui peaks sõjaks minema, on üksustes need samad endistest ajateenijatest reservväelased, keda tuleb usaldada ning kellel on vastutus,“ ütleb ta. Kindralmajor Herem arvab, et meie reservpataljonid on väga heal tasemel. „Ent kui õppekogunemisele tulnud reservväelane ütleb, et ajateenistuses ei kasvatatud temas initsiatiivi ja vastutust, siis järelikult on meil nende hoiakute kujundamises suur samm veel edasi astuda,“ tunnistab ta. On ka oluline märkida, et reservistide kogemusi ajateenistusest kuulevad kutsealused. Niisiis võib jõuda rohkem inimesi ajateenistusse, kui kujundada reservväelastele paremaid hoiakuid, pakkudes neile kvaliteetsemat teenistuse kogemust. Kindralmajor Martin Herem arvab, et tegevväelaste puhul tuleks välja rookida otstarbetud teguviisid. Üks näide väärtuspõhisusest on lähenemine vigastusega ajateenijale, kes ei saa mõnda asja kaasa teha. „Tal tuleks õppetöös osaleda nii palju kui võimalik. Kütab telki, aga
luste piires väljaõppes osaledes hiljem sõdurina paremini hakkama kui too, kes vigastuse tõttu enneaegselt reservi saadeti. „Mina ei saa seda öelda, kust maalt tuleb koju lasta ja millal teenistuses hoida – seda peab üksuse ülem ise vaatama,“ seletab kindralmajor Herem ning laiendab, et kaugemas perspektiivis tuleks ajateenijasse suhtuda kui tulevasse reservväelasesse.
Kaasnevad riskid Üks risk, mis väärtuspõhise ajateenistuse juures kõrvalväärtuste reklaamimisega võib kaasneda, on nende veelgi suurem võimendumine. „Näiteks kui rääkida võimalusest teha endale autojuhiload, võidaksegi see eesmärgiks võtta,“ kommenteerib härra kindral. „Teine risk on see, kui anda rohkem iseseisvust ja vastutust, siis võivadki juhtuda õnnetused,“ tunnistab ta.
Kaitseväe juhataja toob esile, et vahest suurim väljakutse tegevväelastest ülemate jaoks on see, kui neil tuleb hakata praegu kasarmus olevate ajateenijatega rohkem tegelema. „Neile tuleks kogu aeg midagi välja
Lõppude lõpuks tuleb ajateenistuse kvaliteedi parandamise nimel pingutada kõigil tegevväelastel. mõelda. Nii tekib ülemale tööd juurde ja ühel hetkel võib see osutuda ebameeldivaks,“ tunnistab härra kindral. Põhiraskus lasub just nooremale osale kaadrist: „Neil võivad kodus olla kaasa ja kaks last, kes tahavad samuti oma tähelepanu ja hoolt saada. Kui peale nende tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama ka ajateenijatele, kes kõiki asju kaasa teha ei saa, võib sellest mingil ajal kõrini saada.“ Lõppude lõpuks tuleb ajateenistuse kvaliteedi parandamise nimel pingutada kõigil tegevväelastel. Küll aga ei ole kaitseväe juhataja huvi muuta ajateenistus n-ö pehmotamiseks. „Kord ja sellest kinnipidamine peavad jääma sama oluliseks kui varemgi. Samas peaks ajateenistuse muutma palju arusaadavamaks ja tegema muudatused, mis kaotavad otstarbetud nõuded ning aitama tegevväelaste kaudu muuta ajateenistus eesmärgipärasemaks,“ lõpetab kindralmajor Martin Herem oma jutu.
vaatab kogu aeg pealt, mida tehakse. Nii saab ta oskused-teadmised palju paremini selgeks, kui eemal olles,“ leiab härra kindral. Ta lisab, et kui ajateenijal peaks vigastusest taastumiseks minema kasvõi kaks aastat, saab ta võima-
Foto: vbl Ardi Hallismaa
n-srs Andri Küüts
Kindralmajor Martin Herem.
4
Reede, 24. mai 2019
Foto: kpr Karl Jakob Toplaan
GALERII
Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: kpr Rauno Volmar
Poola üksus Kevadtormil.
Briti tankieskadroni mehaanikud vahetamas tanki Challenger 2-l mootorit.
Kaitseväe ja PPA eriüksused harjutasid ühisõppusel pardumist.
Reede, 24. mai 2019
5
Meditsiinilise evakuatsiooni õppus.
Foto: kpr Kermo Pastarus
Kevadtormi VIP päev.
Foto: kpr Karl Jakob Toplaan
Foto: srs Kevin Valkenklau
GALERII
Kanada sõdurid jalastumas soomukist LAV 6.
6
Reede, 24. mai 2019
PERSOON
„Vahest olulisim on see, et olen hakanud ennast paremini mõistma, mistõttu on arenenud ka iseseisev mõtlemine.“ - RMS Pitsu
Kes võtab Kevadtormiks “füs vab-i”? RMS Pitsu teab! 19. aprillil 2019 avaldas RMS Pitsu nime all esinev artist Youtube’is loo pealkirjaga “Füs vab”. Kolme nädalaga on ümbertehtud hitt kogunud pea 55 000 vaatamist. n-srs Rein Olesk
T
egemist on tuntud räppar Nublu hiti "Öölaps!" kaitseväe teemalise paroodiaga. Anonüümne RMS Pitsu kutsus Sõdurilehe keset Kevadtormi lahinglaskmisi kulisside taha, rääkis paroodia tagamaadest ning enda kaitseväe kogemusest.
Laul räägib sellest, kuidas enne Kevadtormi tuleb “füs vab” (füüsiline vabastus – toim) saada. Ometi oled Sa siin. Kuidas nii? Sattusin tõepoolest siia. “Füs vab” ei räägi tegelikult minust, vaid satiirilisest stereotüüpsest ajateenijast, kelle võib leida pea igast üksusest. Ta on see vend, kes on lihtsasti äratuntav selle järgi, et ta šlangib nii palju kui võimalik. Samas on ta meis kõigis peidus, sest me kõik muutume vahel laisaks. Ta ei ole aga isikuline, seega nimetagem teda reamees Pitsuks.
Kuidas laul sündis? Ma olen kogu ajateenist u s e jook su l õht uste rivistuste ajal t a b a nu d end riime loomast. Õhtuti seistes on mu peast tekkinud umbes kümme lugu. Täpsemalt “Füs vab” sündis juba mitu kuud
tagasi, kui olin nooremallohvitseri kursusel. Kokku võttis sõnade mõtlemine aega kolm rivistust. Sõnad ja riimid käisid peas ringi, sättisin neid ja tõstsin ümber. Kui neid hiljem kaasvõitlejatele laulsin, soovitasid nad kogu kompoti ka kirja panna ning ära salvestada. Kui sõnad olid koos, siis lõpp-produktist puudusid veel mõned nüansid. Et vältida autoriõigustega pahuksisse sattumist, kirjutasin Nublule Instagram’is viis korda. Vastust aga ei tulnud, kuna hitimeister isegi ei näinud mu kirjutisi. Seega tuli muusika ise uuesti luua. Siin tulid mulle appi tutvused. Üks hea produtsendist sõber Eestist ning teine Floridast tegid koos-
tööd ja taaslõid loo “Öölaps” biidi, tehes mõned muudatused. Seega on paroodia taga lausa rahvusvaheline produktsioon.
päris, et kes see reamees Pitsu siis õige on. Tõstsin käe ja andsin teada, et see olen mina. Seejärel kutsuti mind teiste ette ning uuriti, et ehk olen nõus neile
“Füs vab” ei räägi tegelikult minust, vaid satiirilisest stereotüüpsest ajateenijast, kelle võib leida pea igast üksusest. Laulu salvestamine oli võrdlemisi lihtne. Selleks panime sõbra juures mikrofoni keset tuba püsti ning salvestamise ajaks tõmbasin teki üle pea. Tegemist oli suvalise stuudioga. Pärast salvestamist miksisin selle bussis Võrru sõites kokku. Lasin seda kasarmus kaasvõitlejatele ning nad julgustasid mind seda avaldama. Nii ta tehtud saigi.
Kuidas on teised laulu vastu võtnud? Laulu suhtutakse hästi. Paljud kaasvõitlejad kutsuvadki mind nüüd reamees Pitsuks. Just teiste ajateenijate innus-
tamise käigus see laul avaldatud saigi. Seda, kes on RMS Pitsu, teavad nüüd sek s ka mu ülemad. Kevadtormi esimese faasi lõpus kutsus üks instruktor meid kokku ning
kõigile veel mõnesid kirjutatud riime esitama. Õnneks oli mul just selleks hetkeks midagi sobivat tehtud ning sain seda kohe tutvustada. Ühtlasi sobis see sinna konteksti ideaalselt – see oli äge moment. Seega olen selle laulu puhul kokku puutunud vaid positiivse suhtumise ja tagasisidega.
Laulu videos jookseb läbi sõnapaar “verbaalne säbelemine”. Laienda seda mõtet. (Naerab – toim) Videot tehes tahtsin nii nagu Nublu originaalvideos mõned ähmased kohad subtiitritega ära täita. Kohati jäin hätta ning siis tuligi kuskilt mõte see sinna kirjutada. Säbelemine on rivis ebakorrapäraselt olemine, millele saab tõmmata teatava paralleeli laulus esineva hämaga, mis on selline seosetu sodi. Seega tundus “verbaalne säbelemine” sinna sobivat.
Kui tulla tagasi laulu sõnumi juurde, siis kas sinu hinnangul on ajateenistuses tahtmise korral liiga kerge erinevaid vabastusi saada? Arvan, et on küll. Samas leian, et selle vastu ei saa eriti midagi teha. Kui inimene ei taha mingeid asju absoluutselt teha, kuid tal pole vastavat vabastust, siis tekivad vaid konfliktid. Seega on vastu tahtmist keeruline sundida ülesandeid täitma. Kui aga saadakse endale mingi vabastus, mille tõttu ei pea teatud asju kaasa tegema, siis jääb ka see hõõrumine ära. Ilmselt ongi taolistes olukordades vaja loomingulist lähenemist.
Milline on olnud Sinu ajateenistuskogemus?
Foto: nsrs Rein Olesk
Tulin ajateenistusse vabatahtlikult, kuna tahtsin tulla. Kogemus on olnud rikastav. Olen näinud hästi palju erinevaid inimesi ja saanud uusi tutvusi. Vahest olulisim on see, et olen hakanud ennast paremini mõistma, mistõttu on arenenud ka iseseisev mõtlemine.
rms Pitsu Kevadtormil.
Mulle meeldibki just see, et olen inimesena palju arenenud. Ehkki mulle alati ei meeldi need vahendid, mille kaudu see toimub. Võib-olla olen veel liiga noor, et seda kõike hetkes hinnata oskaksin. Viimasel ajal on tekkinud aga rohkem konflikte. Arvan, et see tuleneb sellest, et lõpp terendab ning siis on osadel kadunud motivatsioon, kuid teiste jaoks on just oluline lõpus senisest enam pingutada. Seetõttu on viimastel nädalatel ajateenistuse puhul pigem negatiivne maik kurgus. Olen muutunud aastaga väga palju. On nii häid kui halbu külgi ning ei oska öelda, kumb peale jääb. Usun, et tulevikus tagasi vaadates mõtlen, et kuradi hea, et ära tegin.
Oled loomeinimene. Kas ajateenistus on pigem pärssinud või soodustanud loomet? Nii ja naa. Iseenesest on mul ajateenistuses olles sündinud mitu kaitseväe teemalist lugu. Näiteks tegin ühe vana tuntud laulu meloodiale uued sõnad ning sellest sai meie rivilaul. Selliseid näiteid on veel ning need on olnud minu jaoks lahedad harjutamised. Samas on siinne elu nii ebakorrapärane ning see pigem pärsib enda muusika tegemist. Olen saanud ajateenistuse ajal paar-kolm enda lugu linti, neist avaldanud pole ühtegi ning esinemistest ei maksa rääkidagi. Võin öelda, et ajateenistus andis mingi teistsuguse suuna ning lõi uue faasi minu loomesse.
Mis jääb ajateenistusest kõige eredamalt meelde? Üks meeldejäävamaid hetki leidis aset Kevadtormil. Olime just jaoga liikumas enda rühma juurde ning asusime ühe pankranniku äärel. Samal ajal hakkas päike loojuma ning me jäime seisma, et seda vaadata. Nautisime vaadet kahel positsioonil: lamades ja püsti. Lihtsalt vaatasime kogu jaoga päikeseloojangut. See oli maagiline ning kindlasti üks unustamatu hetk.
Millise tarkuse võtad ajateenistusest tingimata tsiviilmaailma kaasa? Neid on üpris palju, aga see sõltub sellest, mida plaanin edasi teha. Üks on kindel, et usaldan vähem GPS-i ning rohkem kompassi ja kaarti!
7
Reede, 24. mai 2019
MIS EDASI?
„Kui kasutad Selveris iseteeninduse piiksupulti, siis on okei hoida sõrme päästikul ka enne, kui oled oma sihtmärgis kindel ja sihikupilt on saavutatud.“ - nooremseersant Egert-Gerret Kreek
Haara kinni oma elu võimalusest ja astu kaitseväe akadeemiasse! Pärast ajateenistuse läbimist on Sul võimalik tulla õppima kaitseväe akadeemiasse ning saada ohvitseriks – sõjaväeliseks juhiks, kelle igapäevatöö on vastutusrikas, kuid põnev ja väljakutserohke. kraadi sõjateaduses ja –tehnoloogias. Sisseastumisavalduse kõrgharidusõppesse saab esitada elektrooniliselt SAIS-is (www.sais.ee) ajavahemikul 10.06.–04.07.2019. Sisseastumiskatsed rakenduskõrgharidusõppekavadele toimuvad 15.07.2019 (vaimse võimekuse test, vestlused) ja 16.07.–18.07.2019 (vestlused). 2019/2020. õppeaasta õppekohale kandideerija, kes pole tegevteenistuses ja kellel pole kehtivat kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti tulemust, saab testi sooritada katsete ajal (15.07.2019).
Lisainfo: www.kvak.ee 717 6304 oppeinfo@mil.ee. Tahad olla esimesena kursis sõjakoolis toimuvaga ning teada, millega kadetid tegelevad? Selleks jälgi meid:
sojakool
Foto: Eesti kaitsevägi
Õ
ppeaeg kaitseväe akadeemia põhikursusel kestab kolm aastat. Valida saab maa-, mere- ja õhuväe õppesuuna vahel. Akadeemias on õppuritele tagatud igakuine palk alates 750 eurost, tasuta arsti- ja hambaravi ning tasuta elamine Tartu kesklinna ühiselamus. Akadeemia kadetid õpivad peale sõjaväeliste ainete ka humanitaar- ja sotsiaalteadusi, loodus- ja täppisteadusi ning keeli. Kooli lõpetajad saavad nooremleitnandi auastme, rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja kindla töökoha kaitseväes. Pärast mõneaastast teenistust saab õpinguid jätkata keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad magistri-
KVÜÕA Kõrgem Sõjakool
Nipid reserviks
n-srs Egert-Gerret Kreek
2
Mähis tähendab kompressi, mitte ebapädevat inimest ja mähkimine on tegevus, mida teevad emad sülelastega ja see ei tähenda, et sa jääd kusagile hiljaks või sul jääb midagi tegemata, sest "keegi mähkis ära". Tegelikult, kui saad reservväelasena isaks, on see hoopis positiivne uudis kui "keegi mähkis ära" ja sa ei pidanudki ise seda tegema.
3
4
Kui peaks juhtuma olukord, et kõnnid oma armsamaga tänaval ja kohtad tuttavat, keda nägid viimati 8 või 11 kuud tagasi ja kes küsib sinult ajateenistuse muljete kohta ja sa tahaksid teda oma kallimale tutvustada, aga sul ei tule ta nimi meelde, siis mitte mingil juhul ära küsi "Kellega on au?".
5
Kui lebotad ja refresh'id telefonis oma Instagrami feed'i ning järsku siseneb keegi tuppa, ei ole vaja peerukiirusel frentši või püksitaskut otsima hakata, kuhu telefon sujuva liigutusega pista ning samal ajal igaks juhuks valvelseisangut võttes püsti tõusta.
6
7
Kui kasutad Selveris iseteeninduse piiksupulti, siis on okei hoida sõrme päästikul ka enne, kui oled oma sihtmärgis kindel ja sihikupilt on saavutatud.
8
Kui kõnnid tänaval ja keegi, kes soovib sinust mööda kõndida, satub sinuga kohakuti kõndima, ei tasu hakata hüplema, et samm paika saada. Kindlasti ei tasu hakata karjuma: "VASAAAK! VASAAAK! VASAAAK!
9
Kui lähed sõpradega suvel mõnele mitmepäevasele muusikafestivalile, siis pole vaja igaks õhtuks ahjuvalve- ja patrulligraafikuid koostada. Samuti on okei telkimisalal valget valgust kasutada.
12
Kui satud riigiasutusse, milles hoitakse inimesi justkui vastu tahtmist, inimesed on jaotatud üksustesse, mida nimetatakse rühmadeks, selle institutsiooni struktuuri kõrgeim ametikoht on juhataja ning kodukorra järgi on paika pandud nii söögiajad kui ka uneaeg, siis tegu võib olla lasteaiaga, mitte mõne kaitseväe väeosaga.
1
On sinu esimene hommik reservväelasena. Oled lõpuks vaba mees ja uni on magus. Kui peaksid läbi une mingil põhjusel mõnda vilesarnast heli kuulma, siis ei ole vaja spordidressi selga tõmmates ning vetsust läbi põigates õue joosta. Samuti ei tasu paanikasse sattuda, kui kell 22.05 pole kodus öörahu välja kuulutatud.
10
Ära satu paanikasse, kui keegi küsib pastakat või paberit ja sa ei leia püksitaskutes kobades ühtki kirjutusvahendit, rääkimata žgutist ja kolmnurkrätikust.
11
Samuti ei tasu paanikasse sattuda, kui oled juba mõnda aega tänaval kõndinud ning avastad ühtäkki, et sul pole mütsi peas. Isegi mitte panamat!
Küsimusele "Kas soovite eine kõrvale suuri friikartuleid?" sobib vastata "Just nii" asemel ka "jah, palun", "okei" või "mh-mh".
Külastades mõne uhke pealinna ostukeskuse smuutibaari, kus sõbraliku habemega hipsterist teenindaja hõikab tervisliku mahlajoogi valmimisel välja su nime, pea meeles, et oma nime kuulmisel ei pea enam vastuseks olema selge ja vali "MINA!".
8
Reede, 24. mai 2019
NAER JÄTTA! Enne kapi kontrolli varjad hügieenikotiga riiuli tagaosas oleva kaose
Pataljoni korrapidaja: Kas alad on korras? *KELL 22.30* MIDA EMA ARVAB, ET MA TEEN Kompanii korrapidaja: Just nii! Pataljoni korrapidaja: Lähme vaatame üle.
k vni e ä P MIDA KORRAPIDAJA ARVAB, ET MA TEEN
MIDA MA PÄRISELT TEEN
KANDEEGIPTUSE TORKE- JA RAVIMITARIND VISKERELV IHUAMET PÖÖRE KAITSEKAUAHOOLETUS HAIGUSE VÄELASED AEGNE KULUS
NUTULAUL LEINALAUL
JOOD TASANE TÄNAV
HITLERI "KÕRBEREBANE" AGA (INGL. K.)
ATMOSFÄÄRI OLEK KALA
TEHING NAISENIMI
Kui korjad pärast metsalaagrit kusepuult punavalge lindi ära ja ei viska Snickersi paberit maha.
SUURTÜKID ISLAMI TAVAÕIGUS LUBA MILLEKSKI NURGAMÕÕTERIIST ...PILL LIIM LOOM (INGL. K.)
OMAPEAD VENE TELEKANAL ... TV 56. ...LIPS NÄITLEJA LÄÄNEESKIMO ...MÜTS VÄGEDE MAANDAMINE VAENLASE ALALE
Eelmise ristsõna võitjaks osutus RMS Joosep Koort. Palju õnne!
Ristsõna vastus oli „õhupüstol”.