ISSN 1736-3411
Esmaspäev, 25. oktoober 2021
Mereväelaste baaskursuse lõpuharjutus
Kaitseväe akadeemia 98. aastapäev
lk 3
lk 5
Esindusmeeste kandev roll kaitseväes lk
6
Kaitseliitlased Iraagis Sõdurilehel tekkis erakordne võimalus videosilla vahendusel juttu vesta Iraagis missioonil oleva Estguard-4 kaitseliitlase, nooremseersant Johannes Klaus Konksiga. Millised on Iraagis eluolu, töö ja emotsioonid?
N
ATO lõi Iraagi missiooni (NMI) 2018. aasta oktoobris, missiooni suurus on umbes 500 kaitseväelast. Nende seas on ka instruktorid, nõunikud ja muu toetav personal partnerriikidest. Missiooni eesmärk on tugevdada Iraagi julgeoleku institutsioone, et nad suudaksid takistada ISIS-e ja muude terroristlike organisatsioonide tegevust riigis. Selle aasta maikuus saadeti Iraagi pealinna Bagdadi kaitseliidu väekaitserühm Estguard-4. Üksuse ülesanne on tagada
Iraagi julgeolekunõustajate turvalisus Iraagis ringi liikudes ja luua julgeolek nende sihtkohtades. Tasub tõdeda, et tegu on täielikult kaitseliidu liikmetest koosneva üksusega. Missioon annab kaitseliidule võimaluse proovile panna oma väljaõppe ja oskused reaalses operatsioonis. Paljud ülesanded, mida üksus Iraagis täidab, on samad, mida nad täidavad ka Eestis kriisiolukorras —objektide ja konvoide julgestamine ja patrullid.
Foto: erakogu
Loe edasi lk 2
2
Esmaspäev, 25. oktoober
„Ei hakka valetama, et olen isegi unes näinud, kuidas istun rikkaliku söögilaua taga ja naudin seapraadi.” — n-srs Johannes Klaus Konks
INTERVJUU
Kuperjanovist kaitseliitlasena Iraaki väekaitserühma n-srs Art Simson
S
elle aasta maikuus saadeti Iraagi pealinna Bagdadi kaitseliidu väekaitserühm Estguard-4. Üksuse ülesanne on tagada Iraagi julgeolekunõustajate turvalisus Iraagis ringi liikudes ja luua julgeolek nende sihtkohtades.
Kuidas ajateenistus läks? Tegelikult võib ajateenistusest rääkima jäädagi, kuna rühm oli väga äge ja nalja sai iga päev. Kokkuvõttes võib öelda, et Kuperjanovi jalaväepataljonis sai mööda saadetud üks väga tore aasta.
Kus te enne missioonile minekut aega teenisite? Teenisin aega Kuperjanovi jalaväepataljoni talvises kutses ehk 11 kuud. Kuna olen ise Võru poiss, siis ei olnud kahtlustki, et tahan just seal aega teenida.
Kuidas sinust kaitseliitlane sai? Kaitseliitlaseks saamine oli lihtsalt osa riigi teenimisest. Noorkotkaks astusin koolis teises klassis ja olin aktiivne liige 11 aastat. See ja hiljem läbitud kaitsevägi tegi kaitseliitu astumise väga lihtsaks nii minule kui ka kaitseliidule. Kust tekkis mõte missioonile minna? Hea küsimus. Mõte missioonile minna tekkis juba tükk maad enne, kui ajateenistusse läksin. Olin endale juba selgeks teinud, et üks päev lähen kindlasti missioonile. Siis, kui nägin kuulutust, et pannakse kokku rühma, mis saadetakse Iraaki, ei kahelnud ma hetkekski oma kandideerimissoovis. Alles pärast kandideerimist andsin omastele teada, et panin ennast kirja ja varsti on arvatavasti minek. Millised nägid välja rühma astumise katsed? Esmatähtsad on seadusega sätestatud kriteeriumid, nagu näiteks kehaliste võimete test. Missioonile minnes peab sõduril olema hea
tervis ning tugev füüsiline ja vaimne vorm. Olulisel kohal oli katsete hulgas ka vestlus, mille järel sain aru, et võin ennast enam-vähem rühma sisse arvestada. Milline oli teie missioonieelne väljaõpe? Väljaõpe kestis kuus kuud ja oli väga intensiivne. Selle ajaga sai väga palju õpitud. Alguses oli vaja keskenduda rühma kokkuharjutamisele, kuna võitlejad tulid kokku erinevatest kohtadest ja asju oli õpitud pisut teistsuguste nüanssidega. Väljaõpe toimus talvel, mil oli isegi Eesti kohta päris külm. See oli täielik kontrast, kui Iraaki jõudsime, kus on 40 kraadi sooja üpris tavaline. Kui palju sa tundsid oma tulevasi rühmakaaslasi enne väljaõppe algust? Rühmakaaslastest olin varem näinud vaid kahte meest. Isegi neid tundsin vaid nimepidi. Põhimõtteliselt said täiesti võõrad kokku ja hakkasid sõjaasja pidama. Kuna kõik olid väga motiveeritud, siis oli kokkutöötamine suhteliselt lihtne ja jõudsime kõiges kokkuleppele. Millisel ametikohal olete teie missioonil? Kuigi väljaõppes olin kuulipildur, sest tahtsin Negeviga (kergekuulipildur) ringi joosta, siis koha peal selgus, et kuulipilduril väga palju tööd ei olegi. Olen saanud siin erinevaid ametikohti täita, välja arvatud autojuht ja jaoülem. Milline on missioonil olles kõige meeldejäävam seik või lugu olnud? Kõige meeldejäävam oli kindlasti see, kui meil käis külas Eesti kaitseminister Kalle Laanet, kellele pidime julgeolekut tagama. See operatsioon hõlmas tervet rühma ja kestis mitu päeva järjest. Tore oli nõustajatega eesti keeles rääkida ja näha, kui suur oli nende huvi meie töö vastu. Kuidas te oma vaba aega veedate? Kusjuures enne Iraaki tulekut arvasin, et tegelen vabal ajal oma hobidega edasi ja veedan hästi palju aega väljas, kuid palavuse tõttu on need plaanid ootele läinud seni, kuni natuke jahedamaks läheb. Üldiselt teeb enamik meist vabal ajal päris kõvasti trenni. Endal on mul kujunenud selline süsteem, et
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Karl Martin Mäe Küljendaja: rms Juljus Pärt
Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Art Simson n-srs Kristjan Robin Saard n-srs Edward Toonela
Konksi lahinguvarustuses Iraagi missioonil
tööpäevadel koostan plaani töö järgi ning vabal päeval trenni järgi. Jõusaal on 24 tundi avatud, nii et pumpa kuis süda jaksab. Kuidas erinevad ootused reaalsusest nüüd, kui olete juba neli kuud Iraagis olnud? Üks tähtis asi on kindlasti eluolu. Olin päris palju kuulnud missiooni sõduritelt lugusid, kuidas igal pool käib korralik action, päris nii see siiski pole. Baasis võib täitsa ära ununeda, et olen missioonil, sest kõik mugavused on siin olemas. Valmistasin end palju hullemaks ette. Teine oluline asi oli side. Räägiti, et baasis olles saab vaid korra nädalas lähedastega suhelda. See pani mind muretsema ja olin selleks isegi valmis, et missioonil ei saagi mitte kellegagi rääkida. Kohale jõudes aga olid internet ja kõik muud inimlikud mugavused olemas. Millised on kolm asja, mida kõige rohkem igatsed? Kuigi ma ei ole inimene, kes eriti millegi järele igatseks, siis kindlasti tunnen puudust oma perest ja pruudist. Himustan ka sealiha, kuna siin on kõik tehtud veise- ja kanalihast. Ei hakka valetama, et olen isegi unes näinud, kuidas istun rikkaliku söögilaua taga ja naudin seapraadi. Vahel näen ka Eestit unes ja mõtlen siis, et tahaksin kodus olla just selle looduse ja värske õhu pärast. Kultuur on ikka väga erinev ja tunnen puudust sellest, mida peetakse Fotograafid: kpr Henrik Mütt rms Kevin Orujärv
Foto: erakogu
Eestis normaalseks. Näiteks see, et inimesed ei põleta prügi. Kuidas teie lähedased sellesse suhtusid, kui said teada, et missioonile lähete? Kuna olen veel noor, vaid 23aastane, siis minust ei sõltu nii palju inimesi kui mõnest teisest, mistõttu oli mul üpris lihtne. Kõik teadsid, et olen sellise kalduvusega, ja olin neile pikalt rääkinud, et tahan missioonile minna – nii et üllatusena see neile ei tulnud. Kõik olid väga mõistvad ja toetavad ning pigem õnnelikud, et saan teha seda, mida tahan. Saite alles hiljuti 23aastaseks, milline näeb välja sünnipäev missioonil? Siin olles saavad kõik sünnipäevalised natuke erilisema õhtuse rivistuse, kus nad traditsiooniliselt tooliga üles tõstetakse. Samuti saavad nad sertifikaadi, et nad on Iraagis aasta vanemaks saanud. Kingituseks sain ma nahkkaantega märkmiku, millele oli graveeritud NATO missiooni embleem. Kas soovitate praegustele või tulevastele ajateenijatele missioonile minekut? Jah, kui see mõte juba tuleb, et võiks minna, siis miks mitte. Pane end kirja ja näita, et sa oled just see mees, keda saata. Ära jää ootama, et see võimalus ära kaoks. Kui missioone tuleb juurde ja mul tekib selline võimalus, siis tahaksin kindlasti uuesti missioonile minna. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Esmaspäev, 25. oktoober
UUDISED
Parvele jõudes oli hea kontrast selle vahel, kes on ja kes ei ole mereväelane, sest kui mu kõrvalt hüüti, et täitsa hea on olla, oli minul ikka väga külm.“ — n-srs Edward Toonela
Mereväelase baaskursuse lõpuharjutus
Ilmus esimene raamat Eesti õhuväe ajaloost „Eesti õhuvägi – omas ja võõras mundris“ on Eesti militaarlennunduse ajaloo raamatusarja esimene osa, mis hõlmab sündmusi ajavahemikus 1918–1991 ehk Eesti õhuväe loomisest ja sellele järgnenud ajast kuni Eesti Vabariigi taasloomiseni. „See on lugu sellest, kuidas noore Eesti Vabariigi sõjaväelasi rabas mõte lennundusest ja õhusõjavõimest. Sellest, kuidas alguses fantaasia ja soov haaras mehi ning sellest, kuidas reaalsus, milleks oli algul raha ja kohe sinna järele ka uus sõda, seadis paraku lennukatele plaanidele piirid,“ võtab raamatu kokku üks toimetajatest Rene Rässa.
Septembri lõpus päästeti Tallinna Miinisadama akvatooriumis tulevasi madruseid. Ei, sõbrad, midagi pole juhtunud, vaid toimus mereväelaste baaskursuse lõpuharjutus.
Ajateenijad saavad liikursuurtüki tüübiõppe
n-srs Art Simson
L
õpuharjutus, kus tulevased mereväelased veedavad öö parvel, on traditsiooniline üritus, mille järel saavad mereväe ajateenijad endale madruse pagunid. Kuigi madruseks saada ei olnud tal võimalik, tegi harjutust kaasa ka meie ajateenija, podcaster nooremseersant Edward Toonela. Päev algas lühikese teooriatunniga, kus mereväelastele tehti selgeks ja tuletati meelde mõned tähtsamad asjad, millega harjutuse ajal tuleb arvestada. Nendeks olid külmas vees ujumiseks ja parvel ellujäämiseks vajalikud teadmised. Pärast tundi said tulevased madrused kätte oma varustuse, mida polnud kuigi palju: kuivülikonna ja päästevesti. Seejärel oli aeg lõpuharjutusega alustada. Harjutus toimus kolmes osas.
Esimeses etapis pidi EML Wambola tekilt külma vette hüppama. Isegi eemalt vaadates oli selge, et viie meetri kõrguselt nii külma vette hüpata võtab palju julgust. „See oli nii, et hüppasin vette ja alles siis hakkasin vaatama ja mõtlema, mis üldse toimub ja kuhu ma minema pean,“ nentis Toonela. Pärast vette hüppamist tuli lõpuharjutuse raskeim osa – külmas vees ujumine. Mereväelaste kursuslased olid jaotatud kahte rühma. Esmane tegevus oli kõigi rühmaliikmete kättesaamine. Seejärel algas ujumine, mis meie ja Toonela üllatuseks toimus oodatust pisut teisiti. Nimelt ujusid mõlemad rühmad ketis, mis tähendas, et ujumiseks olid kasutada vaid käed, sest jalgadega hoiti järgmisest rühmaliikmest kinni.
Mereväe baaskursuse madrused täitmas Tallinna Miinisadama akvatooriumis lõpuharjutust
Ujumine kestis üpris kaua, pea pool tundi. Kui mereväelased olid lõpuks parvedeni jõudnud, hakkasid nad oma riideid kuivatama ja parve veest tühjaks tegema. „Parvele jõudes oli hea kontrast selle vahel, kes on ja kes ei ole mereväelane, sest kui mu kõrvalt hüüti, et täitsa hea on olla, oli minul ikka väga külm,“ rääkis Toonela. Lõpuharjutuse füüsiline katsumus oli läbitud. Nüüd tuli mereväelastel vaimselt valmistuda, sest parvel pidi veetma terve öö. Suurem osa päevast said parvelased puhata, kuid öösel käisid nende instruktorid neid kontrollimas ja nendele ülesandeid jagamas. Ülesanded olid suhteliselt lihtsad, kuid ei tohiks alahinnata stressi, mis nii kaua väikses parves olles tekkida
Foto: kpr Henrik Mütt
võib. Esimeseks ülesandeks oli unise peaga sõlmede sidumine. Nii mõnedki proovisid, kuid iga läbikukkumise eest visati nende parve ämbritäis vett. Kui kell hakkas viis saama, said mereväelased ülesande oma parv teise rühma parve vastu välja vahetada, mis tähendas öökülmas vees suplemist. Kuna mereväelased ihaldasid madruse paguneid, siis ei olnud see neile midagi keerulist. Hommikul oli aeg päästeoperatsiooniks. Olles pea 24 tundi parves veetnud, said mereväelased lõpuks päästetud. Nimelt lendas kohale politsei- ja piirivalveameti päästehelikopter. Madrused tõsteti vintsi abil ükshaaval kopterile ja viidi tagasi mandrile, kus õhtul ootas neid tore puhkus – paintball’i mäng.
Kaitseliidu küberkaitse sai uue ülema n-srs Karl Martin Mäe
K
aitseliidu küberkaitse üksuse uueks pealikuks sai 20. septembril toimunud pidulikul lipu üleandmise tseremoonial senine küberväejuhatuse ülem, kolonel Andres Hairk. Kolonel Hairk kinnitas, et revolutsiooni asemel eelistab ta suunatud evolutsiooni. „On suur au ja vastutus asuda selle ainulaadse üksuse pealiku ametikohale,“ sõnas uus pealik. „Küberkaitseliit on Eesti laiapindses riigikaitses ja meie e-eluviisi kaitsmisel leidnud endale kindla koha.“ Hairki eesmärk on jätkata eelmiste pealike alustatud tegevusega. Seejuures soovib laiendada tegevuse ulatust. Ta arvab, et revolutsiooni ei
tule, pigem võib seda nimetada suunatud evolutsiooniks. „Eesti elanike oskuste ja usalduse tugevdamine e-teenuste turvaliseks kasutamiseks; noorsoo suurem kaasatus kaitseliidu noorteorganisatsioonide ja riigikaitse õpetuse kaudu; elutähtsate teenuste osutajate toetamine kriisiks valmistumisel ja nutikate tehnoloogiliste lahenduste kasutamine sõjalise riigikaitse tugevdamiseks on peamised märksõnad, millega KKÜ järgnevatel aastatel tegeleb,“ loetles kolonel Hairk. Kolonel Hairk soovib tuua küberkaitse üksusesse praktilise teadmise ja kogemuse regulaararmee vajadustest
3
Foto: rms Kevin Orujärv Küberväejuhatuse endine ülem kolonel Andres Hairk pidulikul tseremoonial
ja võimalustest, toetades kaitseliidu ja kaitseväe veel mõjusamat koostegevust riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisel. „Usun, et järjekindla kaasamise ja hoolika kavandamisega on võimalik ühendada vabatahtlike soov panustada ja teisalt organisatsiooni vajadused ning eesmärgid,“ rääkis Hairk. „Eelistan küberkaitse üksuse eesmärkide seadmisel ja igapäevaelu juhtimisel avatud ja kaasavat juhtimisstiili. Ootan liikmete ja samuti laiema asjahuviliste kogukonna aktiivset kaasalöömist Eesti e-eluviisi kaitsmiseks. Järgime küberkaitseliidus avatuse, usalduse, missiooniteadlikkuse, kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse väärtusi.“
Liikursuurtükipataljoni esimesed sõdurid alustasid liikursuurtüki K9 meeskonna erialaõpet. K9 baaskursus kestab kokku kaksteist nädalat ning kulmineerub novembris toimuva taktika- ja laskeharjutusega Thunderstruck. Esimesed kaks nädalat õppisid sõdurid koos põhitõdesid, nagu näiteks sõidueelne ja -järgne kontroll, roomikmasinaga ümberkäimine, torniõpe. Sel nädalal algas erialane väljaõpe kahel õppesuunal: meeskonnaülema, sihturi ja abisihturi õppesuund ning juhi ja laaduri õppesuund. Leitnant Katmanni sõnul oli sõdurite tung liikursuurtükipatareisse võrdlemisi suur. Väljaõpe on samas keeruline ja pingeline ning seetõttu oleneb palju sõdurite endi uudishimust ja õppimisjanust.
Kaitsevägi harjutas Rootsis hübriidohtude tõrjumist Eesti kaitseväelased ja tsiviileksperdid harjutasid Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväe staabiõppusel Joint Protector hübriidohtude tõrjumist. Rootsis korraldatud õppusel osales üle 600 kaitseväelase ja tsiviileksperdi Balti riikidest, Põhjamaadest, Hollandist ja Ühendkuningriigist. Õppusel pidid osalejad tõrjuma nii energiataristu vastaseid kui ka inforuumi ja majanduslikke hübriidrünnakuid, samuti lahendama illegaalse immigratsiooni ja tavaliste sõjaliste ohtudega seotud olukordi. Lisaks kaitseväelastele osalesid õppusel eri valdkondade ja ministeeriumite tsiviileksperdid ning Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude oivakeskuse spetsialistid.
4
Esmaspäev, 25. oktoober
GALERII
Kadett tutvustab huvilisele tankitõrje relvastust kaitseväe akadeemia 98. aastapäeval
Staabi- ja sidepataljoni ajateenija naasemas laskmiselt Klooga harjutusväljal
Foto: kpr Henrik Mütt
Foto: rms Kevin Orujärv
Staabi- ja sidepataljoni ajateenija Klooga harjutusväljal kaasvõitlejaid hoonesse aitamas
Foto: kpr Henrik Mütt
5
Esmaspäev, 25. oktoober
ELAMUSED
„Tänapäevased teoreetilised teadmised aitavad paremini riiki kaitsta ja teenistuses kogetu aitab lahti mõtestada uusi teadmisi.“ — kaitseminister Kalle Laanet
Kaitseväe akadeemia 98. aastapäev Kaitseväe akadeemia tähistas 1. oktoobril Tartus oma 98. aastapäeva, millest võtsid osa kõik akadeemia töötajad ja õppurid. n-srs Karl Martin Mäe
„
Esimesed kuud kaitseväe akadeemias on olnud väga huvitavad,“ ütles kaitseväe akadeemia ülem kolonel Vahur Karus. „Mulle teeb head meelt, et institutsioonina on akadeemia ääretult tugev ning muutub järjest tugevamaks nii akadeemilises kui ka sõjalise väljaõppe mõistes, mida allohvitseridele ja ohvitseridele antakse.“ Traditsiooniliselt on päeva esimeses pooles toimunud aktiivne tegevus ja nii ka tänavu. Aastapäeva tähistamise käigus nautisid töötajad ja õppurid üheskoos Tartu linnas ja Uniküla harjutusväljal mitmekülgset sporditegevust, nagu orienteerumine, takistusraja läbimine või relvastusega tutvumine ja erinevatest relvadest laskmine. Iga-aastase ühistegevuse eesmärk on väljaspool vahetut õppetegevust suurendada akadeemia isikkoosseisu kuuluvustunnet kamraadluse kaudu. Lisaks saavad aastapäeva raames need allohvitserid, kes on muidu enamiku kursuse ajast akadeemiast eemal, harjutada ohvitseridega omavahelist koostööd. Pärast aktiivset tegevust ootas õppeasutuse töötajaid ja õppureid ees pidulik aktus akadeemia aulas, millest võtsid osa ka teiste kaitseväe struktuuriüksuste ülemad, endised akadeemia ülemad ning kaitseminister Kalle Laanet. „Kaitseväe teenistusmudel toetub elukestvale õppele ja töötamisele, on läbimõeldud ja -proovitud tervik. Õppimisele järgneb teenistus, kuid ka teenistuse jooksul toimub järjepidev enesetäiendamine. Tänapäevased teoreetilised teadmised aitavad paremini riiki kaitsta ja teenistuses kogetu aitab lahti mõtestada uusi teadmisi,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet. „Eesti
Kaitseväe akadeemia õppurid Raadi matkekeskuses köit tõmbamas
on uhke kaitseväe akadeemia arengu ning kõrge taseme üle.“ Aktusel anti üle ka kaitseväe akadeemia teenetemärk kolmele kavalerile. Pidulik tseremoonia lõppes mälumänguga. 1. oktoobril 1920 läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valitsuse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumiseks on vaja enne sõduriteenistus läbida. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus. Kaitseväe akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule.
Foto: rms Kevin Orujärv
Kadetid ja õppurid kaitseväe akadeemia sisehoovis hommikusel rivistusel
Foto: n-ltn Hans Vega Lehepuu
Filmisoovitus: „Land of Mine” n-srs Art Simson
K
ui eelmine kord sai räägitud tänapäevasest sõjapidamisest, siis selles Sõdurilehes lähme ajas tagasi, aastasse 1945. Sõja käigus lõid Saksa väed n-ö Atlandi seina. Nimelt matsid sakslased Taani kaldale pea kaks miljonit miini. „Under sandet (ee liiva all) ehk Land of Mine“, mis leiab aset Taanis pärast teise maailmasõja lõppu, jutustab loo noortest saksa sõjavangidest. Nad peavad Taani sõjaväelase, seersant Carl Rasmusseni (Roland Møller) järelevalve all kahjutuks tegema lää-
Kaader filmist „Land of Mine”
nerannikul oleva ranna. Rasmussen lubab neile, et kui noored suudavad kolme kuu jooksul 45 000 miini kahjutuks teha, saavad nad koju minna. See tähendaks tunni jooksul kuue miini kahjutuks tegemist. Mõistagi, olles just Saksamaa vastu sõjas olnud, suhtub Rasmussen vangidesse põlglikult. Samuti on nende vastu vaenulikud kohalikud taluelanikud, kes proovivad sakslastega igasugust kontakti vältida. Siiski, mõistes, et tegu on vaid noorte poistega, kes pole sõda näinudki, muudab Rasmussen meelt ja
proovib hoolimata raskest olukorrast poisse aidata. Kuigi filmi eelarve ületab tagasiteenitud raha mitu korda, on tegemist väga omapärase teosega. Samuti tuleb tõdeda, et tegu on Taani filmiga ja seetõttu ei ole see väljaspool Euroopat kuigi palju kajastust leidnud. Film paneb vaataja konflikti, kus on raske otsustada, kellele kaasa elada: kas Rasmussenile, kes saab oma teenitud kättemaksu sakslaste vastu, või noortele vangidele, kellest enamik pole tegelikult sõjas osalenudki.
6
Esmaspäev, 25. oktoober
MÕTTEKOHT
„Väljaõppe kohta antud tagasisides on liiga palju anonüümsust.“ — veebel Aivar Aas
Esindusmeeste kandev roll kaitseväes Foto: kpr Henrik Mütt
Esindusmeeste õlgadele langeb suur koorem, ent tuleb ette kordi, kus ei teata täpselt, mida see vastutus endast kujutab. n-srs Edward Toonela Rahakratt ja n-srs Edward Toonela podcast’i tegemas
Septembris ilmus Sõdurilehe podcast’i lühiseeria „Rahatark sõdur“ n-srs Edward Toonela
S
Küberväejuhatuse esindusmehed arutamas ideid Filtri tee linnakus
O
n ütlus, et julge hundi rind on rasvane või haavleid täis. Samas noodis käib see tõde osati ka esindusmeeste kohta. Ta peab julgelt suhtlema tegevväelastest ülematega ja teadma, kelle poole võib millise teemaga pöörduda. Tema töö on vastutustrikkam kui pelgalt koosolekutelt kogutud informatsiooni ülevalt alla dubleerimine. Esindusmees peab tundma kaitseväe struktuuri ning teadma, millal ja kus oluline probleem üles võtta. Esindusmeeste igakuisel videokoosolekul pataljoni ülema poole katkiste prilllaudadega pöördumine võib lõppeda ilmatu suure hämminguga. Igal asjal on oma õige koht ja aeg! Vastuseid oma küsimustele võib leida ka keskuse veeblitega otse suheldes. Teiseks tuleb osata osavalt argumenteerida. Oma ettepanekutest ülematega rääkides tuleb peale faktide juba eos välja mõelda ka ajend ning tuua välja tulem, mis probleemi lahendamisega kaasneb. Näiteks puhkeruumi laiendamine annaks sõduri-
tele rohkem võimalusi vabaaja sisustamiseks ning tõstaks nende vaimu. Nõnda saab ka ülem probleemi efektiivsemalt vajaduse korral ülespoole kanda. Olgu sa, lugeja, esindusmees või mitte, saad siit kõrva taha panna selle, et elu- ja olmemurede üle kurtmisel kõrgemale ülemale tasub alati üks samm ette mõelda. Samas ei pea alati oma muredega ülemate poole tõttama. Strateegilise kommunikatsiooni keskuse veebli Aivar Aasa sõnul on värskete esindusmeeste levinuim viga liiga väikeste murede liiga kõrgele viimine. Ta lisab veel, et enamik asju saab ära lahendada juba rühmas või teiste esindusmeestega koostööd tehes. Kui esindusmehed käpad kokku löövad ning ikka asja ei saa, tasub siiski lõpuks ülemate uksele koputada. „Esindusmees, kellel pole koosolekutel enda rühma eest kostes midagi kurta või millestki teavitada, ei tee enda tööd halvasti, vaid pigem ei saa ta päris hästi aru, mida tegema peab,” räägib Aas. „Pahatihti avatakse suu
Foto: rms Kevin Orujärv
vaid siis, kui on kurta midagi negatiivset, aga vaikitakse seda, mis on hästi tehtud.” Veebel Aas toob humoorika võrdluse, et esindusmehed tunduvad sageli kui stereotüüpsed eestlased. Näiteks mõnikord ei julge esindusmehed jutuks võtta väljaõpet puudutavaid probleeme. „Anonüümselt arutavad sõdurid ikka omavahel väljaõpet, aga kui tuleb pöörduda pataljoni ülema poole nimede ja põhjustega, jääb julgusest vajaka,“ ütleb Aas. „Väljaõppe kohta antud tagasisides on liiga palju anonüümsust.“ Kokkuvõtvalt on esindusmeestel kandev roll – nad on oma kaasajateenijate nägu nii ülemate kui ka ülejäänud ühiskonna ees. Esindusmees peab endale kindlasti selgeks tegema kaitseväe süsteemi ja struktuuri, et töö ladusamalt kulgeks. Ka kaasajateenijad saavad nüüd ehk paremini aimu, kuidas enda esindusmehe töökäiku toetada ning mida esindusmehele serveerida.
õdur tunneb maastikku, oskab kaarti lugeda ning valdab erinevaid liikumisviise. Aga kas ta teab, kuidas oma rahaga ümber käia? Sellest, mis häält teeb tuvi, ning kuidas „Rikkaks saamise“ õpikud vanglasse jõudsid, rääkisid septembris Sõdurilehe podcast’i lühiseeria episoodides „Rahatark sõdur“ Eesti finantseksperdid ja asjaarmastajatest külalised: Kristjan Liivamägi, Marko Oolo, Jaak Roosaare ja Rahakratt. 2016. aastal kirjutas Äripäeva ajakirjanik Juhan Lang enda kõmulise pealkirjaga artiklis „Jaak Roosaare tuleb vanglasse saata“, et Roosaare „Rikkaks saamise õpik“ on edukalt koolidesse viidud ning on õige aeg need vanglatesse viia. Ega ei teagi, mis sellest lõpuks sai ja kas see vilja kandis. Praegu on aasta 2021 ning Eesti kaitsevägi ütleb, et oleks paras aeg rahatargad hoopistükkis siia õuele tuua. Küllap küsid nüüdsama enda käest, et mispärast kaitsevägi ajateenijate rahatarkust tagant upitab. On ju kõike muud palju tähtsamatki teha – relvast lasta ja taktis marssida. Ajateenijatele määratud sotsiaaltöötajate andmed räägivad aga teist juttu. Ei ole sugugi nii harva esinev nähtus, kui värske ajateenija kiirlaenu küüsis on või oma laenud ja liisingud enne teenistust jonksu ajanud. „Õpetus rahateemal peaks noortele algama juba enne täiskasvanuks saamist,“ lausuvad justkui ühest suust 1. jalaväebrigaadi sotsiaaltöötaja Merje Kimber ja Kuperjanovi jalaväepataljoni sotsiaaltöötaja Kersti Kõrge.
Kimber räägib veel, et ennetustöö on väga tähtis selleks, et rahalisi raskusi kiirlaenude ning liisingutega ei tekiks. „Ennetustöö peaks olema lausa esmatähtis,” ütleb ta. Kaitseväe sotsiaaltöötajate ülesanne on teenistuse algusajal tutvustada nõustamisabi. Teenistuse lõpupoole räägitakse ka tööturul kandideerimisest. Aga kas sellest piisab, et äratada ajateenijates huvi rahatarkuse vastu? Sestap ongi ajateenijatele tuttavaks saanud Sõdurilehe podcast septembris – ka tuntud kui tarkuse kuu – rahateemad sihikule võtnud. Tegu ei ole ainult teavitustööga, kuidas rahakoti suu kinni kleepida, et raha plehku ei paneks. Veelgi tähtsam on ennist mainitud ennetustöö ehk varajase huvi äratamine. Raha, mis on eestlase jaoks olnud tabuteema juba aegade algusest, on viimase aastakümne jooksul saanud teemaks, mida söögilauas arutada. Vabas vestluses rahaasjadest rääkida ongi vast kõige parem just podcast’is. Kuula kasvõi omapäi kõrvaklappidega ning kui tuhin sees, siis saad pärast ka teistega mõtteid jagada. Sõdurilehe podcast’i teevad ajateenijad. Kuna inimesed on erinevad, siis muutub ka podcast aja jooksul olenevalt sellest, milline ajateenija seda teeb. Idee teha lühiseeria „Rahatark sõdur“ tuleneb minu enda hobist ning huvist investeerimise vastu. Sõdurilehe podcast’il on varasemast 38 episoodi, mida on kuulatud ligi 65 000 korda. Episoode saab kuulata Youtube’is, Spotify’s ja iTunes’is.
7
Esmaspäev, 25. oktoober
TEHNIKA
Mida tugevamaks läks tankide soomus, seda võimsamaid relvi oli jalaväelastel vaja.
Eestis kasutusel olevad tankitõrjerelvad n-srs Kristjan Robin Saard
T
ankitõrje kui relvaliik sai alguse esimese maailmasõja ajal vajadusest arendada viise tankide hävitamiseks. Tankitõrjet on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse jalaväeüksusesse. Algul kasutati kobargranaate – mitu granaati, mis on omavahel kokku seotud. Kasutusele võeti ka suurema kaliibriga vintpüsse, näiteks 13 mm Mauseri tankitõrjevintpüss. Juba sõja ajal võeti tarvitusele suurtükke, kuid need polnud kaasaskantavad. Mida tugevamaks läks tankide soomus, seda võimsamaid relvi oli jalaväelastel vaja, et ohtu neutraliseerida.
„Kui tankid saavutavad edu, järgneb sellele võit.“ — kindralooberst Heinz Guderian
Üks esimestest tankitõrje relvadest, mida kasutati esimeses maailmasõjas, Mauser 1918 T-Gewehr
spike lr
javelin
milan
Foto: Wikipedia
instalaza
carl gustav m2/m3
Pildil M3
S
pike LR (long range ehk kaugmaa) tankitõrjeraketisüsteemi efektiivne laskekaugus algab 200 meetrist ning sellega on võimalik lasta kuni nelja kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke. Spike raketil on nn lase-vaatle-korrigeeri võime ehk raketi sihtimispunkti saab muuta, et see tabaks näiteks nurga või künka taga asuvat soomukit. Raketi juhtimiseks kasutatakse imepeenikest optilist kaablit, mis muudab väga keeruliseks raketi elektroonilise häirimise. Spike rakett ei kasuta sihtmärgi leidmiseks laserkiirt ega muud aktiivset vahendit, mis võimaldaks soomukil raketti avastada ja kasutada enda kaitsmiseks aktiivseid kaitsemeetmeid.
F
GM-148 Javelin on USA-s valmistatud kantav tankitõrjeraketisüsteem, mis kuulub alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastusse. Tegemist on niinimetatud „lase-ja-unusta“ süsteemiga, mis suurendab kaitseväelaste ohutust ja tegevusvabadust lahinguväljal. Rakett lukustub pärast väljatulistamist sihtmärgile ning sihtur ei pea raketti kuni tabamuseni sihikul hoidma. Lasu hetkel heidetakse rakett stardikonteinerist ohutule kaugusele ning seejärel käivitub põhimootor. See tagab ohutuse laskjale ning aitab vähendada laske positsiooni avastamist. Pärast seda saab meeskond kohe uue lasu teha.
M
ilan on tüüpiline II põlvkonna poolautomaatne traadi teel juhitav tankitõrjeraketisüsteem, kus sihturi ülesandeks on hoida sihikuristi sihtmärgil. Lendava raketi sabaleek annab IR kohaviite, mille järgi juhtimiselektroonika mõõdab kõrvalekalde raketi asendi ja sihtimisjoone vahel. Kuna raketi trajektoori juhib operaator, võimaldab see vältida enamikku takistusi ja vastumeetmeid (infrapunaraketid, radarisegajad). Puudusteks on aga raketi lühike laskekaugus, operaatori asukoha paljastamine ning oskusliku ja hästi väljaõpetatud operaatori olemasolu vajadus.
C
-90 Instalaza on kergekaaluliste ning ühe võitleja hõlpsasti kaasaskantavate ühekordsete õlalt lastavate granaadiheitjate perekonnast. Kasutamiseks on olemas soomuse-, isikkoosseisu- ja punkrivastased granaadid ning süüte/suitsugranaadid. Toodetud Hispaania ettevõttes Instalaza. C-90 koosneb tehases kokkumonteeritud raketist ja lasketorust. Päästemehhanism on pürotehnikal põhinev ning ei vaja seetõttu elektrilist abisüsteemi (patareid, akud jne). Kõikidel tüüpidel on kaasas optiline sihik (VN38-C) koos sisemise valguselemendiga hämaras laskmiseks.
T
ankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb põhiliselt vintrauast koos gaasilehtriga ja Venturi efekti vastase tagasilöögi summutajaga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala. Relval on küljes mehaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat kolmekordse suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Mehaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet. Tankitõrjegranaadiheitja M3 on oma vintraua süsinikkiust katte tõttu tunduvalt kergem.
laskeseadme kaal ~15 kg
6,8 kg
10,7 kg
4,7 kg
14 kg
800+ mm
800 mm
480 mm
700 mm
soomuslabivus 700 mm
laskekaugus spike lr
4000m
javelin
2500m
milan
2000m
instalaza
300m
carl gustav M2/m3
450 - 1000m*
* Oleneb laskemoonast
8
Esmaspäev, 25. oktoober
NAER JÄTTA
RÜNNAK KREEKA TÄHT
LEPPESÕNA
KALAVÕRK MEESKOOR
MEHENIMI HÕRGUTIS
JULGUS, VAHVUS
TAANDRIDA
JOOGINÕU SALAKRAAV
MEIE
TASKUKELL
ERITIS
ANDEKUS
OSKAR
ROCK ISLAND KAHEKSA MUUSIKU ANSAMBEL
SEADMESTIK RIPPLUKK NÄITLEJA ... NEBEL MUSKETÄR ... DE JANEIRO ...PALLUR ISTUTATAV TAIM
AJUJAHT EHK ...JAHT ILMAKAAR VAIKSE OOKEANI KALA ...KOSTJA MUNGAKLOOSTRI ÜLEM SAINT ÕIGUS (LADINA K.) RAHAÜHIK
LOOSIME AUHINDU! Et võita laetava akuga pealamp, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Vastus: KOMANDANT
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „eskadrill“. Võitjaks osutus reamees Andres Nirgi.