SODURILEHT ˜ OKAS
K
A S
2 0
Teisipäev, 29. oktoober 2019
RAHE - sõduri uus parim sõber
Ajateenija väärtuslik vaba aeg
1
lk 4
lk 5
PROGNOOS – RAHE
Esimesel juulil 2019 allkirjastas Eesti kaitsevägi USA relvatootjaga LMT Defense relvahanke lepingu. n-srs Valner Väino Seni kasutusel olnud Galilid ja AK4-d vahetatakse kaitseväe nõudmiste järgi välja töötatud uue relva R20 RAHE vastu. Uued relvad peaksid jõudma Eestisse 2020. aasta esimeses kvartalis. Plaani kohaselt jõuab järgneva aasta jooksul relv väeosadesse.
R20 RAHE – ilmastikunähtuse järgi nime saanud automaadi puhul on tegu uue põlvkonna relvaga, mis on eelkõige modernne, käepärane, täpne ja töökindel. Esimene hange maksumusega 26 miljonit eurot sisaldab üle 18 000 automaatrelva koos lisavarustusega.
Enamik kaitseväelastest saab enda käsutusse 5,56 mm kaliibriga relva LA-R20. Täpsuslaskurid saavad 7,62 kaliibriga relva TA-R20. Relv on sõduri tähtsaim varustus element, millest ajateenistuse ajal sõltub sõduri sooritus, lahinguolukorras sõltub relvast sõduri elu. Pikalt oodatud
uus relv on lõpuks käeulatuses ja ootused on kõrged. Kas R20 vastab neile kõrgetele ootustele või on tegemist pelgalt hinna-kvaliteedi kompromissiga? Kas uue relva puhul hakkavad esinema samad vead, mis selle eelkäijate puhul või hoopis ületab ta niigi kõrgele seatud ootusi?
Sõdurilehel tekkis erakordne võimalus relva omal käel proovida ja veenduda, kas tegu on tõesti tipptasemel jalaväerelvaga, mille pärast isegi meie liitlased kadedust tunnevad.
Loe lähemalt lk 4
Foto: v-srs Siim Verner Teder
lk 3
O
Mis on küberväejuhatus?
9
ISSN 1736-3411
2
Teisipäev, 29. oktoober 2019
Arenenud kaitsevägi n-srs Maria Tõkke
M
aailm areneb kiirelt ning nende arengutega on vaja kaasas käia. Eesti kaitsevägi on uuendanud oma meetmeid ja peab sammu ajaga. Tuleval aastal toimub kaitseväes relvastuse vahetus. Praegu on kaitseväes kasutusel kaks eri käsitulirelva – Galil ja AK4. Järgmise aasta lõpuks on kavas, et kogu kaitseväes oleks kasutusel üks käsitülirelv R20 RAHE. Relv on moodsam, täpsem ja töökindlam. Muutumas on ka ajateenijate suhtumine vaba aega. Õhtuti kasarmus istudes mõlgub ajateenijatel peas mõtteid, et nad ei saa otsustada oma vaba aja üle. Paratamatult tõmbab see sõdurite motivatsiooni ja võitlustahet alla. Selle probleemi lahenduseks hakatakse ajateenijaid väljaloale lubama vabal ajal. Tegevväelased võtavad südameasjaks ajateenijate heaolu ning nende huvid. Kiiresti arenev internetivõrgustik võib kujutada palju ohtu. Küberväejuhatus on selleks loodud, et luua turvalisust nii IT-s kui ka sotsiaalmeedias. Tänapäev on kolinud internetti, kus info liigub kiiresti. Sajad tegevväelased ja ajateenijad näevad iga päev vaeva, et sotsiaalvõrgustikus oleks turvaline ja inimestel oleks teadmine sellest, mis toimub. See on üks suurimaid relvastusi, mis meie kaitseväel on.
UUDISED
Välkõppus Okas 2019 Okas 2019 oli esmakordne õppus, kuhu kutsuti lisaõppekogunemisele mitu erinevat üksust järjestikustel päevadel.
V
n-srs Maria Tõkke
alitsus otsustas teisipäeval, 15. oktoobril 2019 telefoniistungil kutsuda 823 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2019, mis kestis 20. oktoobrini. Esimesel päeval olid kutsutud 61. tagalapataljoni reservväelased, kellest kohale jõudis 65% ehk üle 500 reservisti. Järgmisel päeval tuli ootamatult kutse ka 1467 reservväelasele 23. kergjalaväepataljonist, kohale tuli 900 reservväelast. „Aitäh, reservväelased, et olete operatiivsed, valmis ja nõus kaitsma Eestit. Tänan ka lähedasi, õppeasutusi ja erasektoreid, kes väga mõistvalt sellesse suhtuvad,’’ sõnas peaminister Jüri Ratas. Välkõppuse eesmärk oli valmiduskontroll, mille käigus kontrolliti riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.
Õppuse ajal said reservväelased Carl-Gustavi ja käsitulirelvadega lasta, sooritasid A-kategooria lõhkamise ja miinipilduja rühm sai oma drille harjutada.
Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppusel harjutama. Reservväelased olid õnnelikud, et said jälle näha oma kaasvõitlejaid. Enamikul oli küll ajateenistusest ainult neli kuud möödas, aga mõned pisiasjad tuli meelde tuletada. President Kersti Kaljulaid külastas Tapal reservväelasi ja ütles, et on uhke meie reservväelaste üle. “Sellisel keerukal välkõppusel täitsid Eesti kodanikud oma kohustusi,’’ sõnas president.
Foto: v-srs Siim Verner Teder
JUHTKIRI
„Lisaõppekogunemine kinnitas Eesti inimeste tahet oma riiki kaitsta!"- Kindralmajor Indrek Sirel
23. kergjalaväepataljoni formeerimine
Kaitseväe akadeemia aastapäev
Kaitseväe akadeemia tähistas esimesel oktoobril aktiivsete tegevustega oma 96. aastapäeva.
S
n-srs Maria Tõkke uure tähtpäeva puhul sõitis koolipere Võrumaa harjutusväljadele seiklema. Tsiatsungõlmaa harjutusalal orienteerusid õppurid ja töötajad segameeskonda-
des, et õppida tundma eri valdkonna inimesi. Nursipalus said pidulised heita õppegranaati ja lasta mitmesuguste kaitseväes kasutusel olevate relvadega ning sooritada taktika-
lisi meeskonnaharjutusi. Eriülesandena said kadetid ohvitseridega võistelda püstoliga laskmises kiiruse ja täpsuse peale.
Kaitseväe akadeemia ülema kolonel Enno Mõtsu sõnul on iga aastapäev oluline: „Tähtsus pole ühes konkreetses aastas, vaid põhimõttelises koosluses, millega ühendati ohvitseride ja allohvitseride eri relvaliikide õpe ühe katuse alla. See on eraldi kvaliteedimärk ja arengusamm, mida tähistame esimesel oktoobril.’’ Aktiivsete tegevuste lõpus kogunes koolipere kaitseväe akadeemiasse pidulikule aktusele, kuhu olid kutsutud endised kaitseväe akadeemia ülemad, kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Pidulike kõnede järel tunnustati nelja kaitseväelast rinnamärgiga akadeemiasse antud panuse eest. Pärast aktust pandi koolipere proovile mälumänguga „Mäller’’. „Soovin õnnitleda kõiki ülemaid, töötajaid ja loomulikult kadette!’’sõnas kolonel Enno Mõts.
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Foto: n-srs Maria Tõkke
Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
1. septermberi tähistamine kaitseväe akadeemias Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Maria Tõkke Küljendaja: rms Edvard Haritonov Keeletoimetaja: Diina Kazakova
Toimetajad: n-srs Valner Väino rms Hendrik Tali mdr Miikael Raun
Fotograafid: vbl Ardi Hallismaa v-srs Siim Verner Teder srs Kevin Valkenklau n-srs Maria Tõkke rms Mattias Allik
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
3
Teisipäev, 29. oktoober 2019
REPORTAAZ
Üha enam digitaliseeruvas maailmas ei ole suurim ohuallikas enam relvastatud mehed piiril, vaid konflikti ja viha õhutav vastase küberjõud.
KÜBERVÄEJUHATUS KUI KAITSEVÄE EESRINNE Sõda tankide, ballistiliste rakettide, automaatrelvade ja käsigranaatidega meie maale veel jõudnud pole, küll aga sõdib küberväejuhatus iga mööduv päev vaenuliku info leviku ja kaitseväe võrku häkkimise vastu.
M
rms Hendrik Tali
itmed kümned riigid on hakanud tugevdama oma küberründevõimet, põhjuseks mitme mitte nii sõbraliku riigi väga tugev kübervõime, kelle tegevus võib tuua eri NATO liikmesriikide elukvaliteedi halvenemise. Näideteks võib tuua Cambridge Analytica tegevuse Facebookis, röövides inimeste kohta informatsiooni ja kasutades seda ära Ameerika Ühendriikide valimistel või väidetav Vene Föderatsiooni sekkumine Ühendriikide valimistesse. Mõni pahatahtlik suurriik võib proovida ka Eestisse oma küüsi lüüa, mille tõttu on meil tarvis end iga päev kaitsta. Üks otsesemaid kaitsemeetmeid on vaenuliku propaganda tõrjumine, millega tegeleb kaitseliidu arendatud otsingumootor Propamon. Selle eesmärk on filtreerida välja Vene Föderatsiooni meedias Eesti kohta kirjutatut.
Meie suurim eelis on Eesti vabariigi suund e-Eesti poole, mis on andnud meile tugeva ühiskondliku toetuse infotehnoloogia valdkonnas ja toonud Eestisse NATO küberkaitsekoostöö keskuse. Kogu taoline küberruumi areng lõi meile 2018. aastal küberväejuhatuse, kus iga päev töötavad ajateenijad, tegevväelased ja tsivilistid üheskoos, et kaitsta Eestit eri küberohtude eest. Ajateenijate tsiviilelus saadud kogemusi on kaitsevägi hakanud otstarbekalt riigikaitsesse paigutama, et vastava haridusega inimesed saaksid oma erialaste teadmistega anda panuse ka riigikaitse kestvasse arengusse. Küberväejuhatuse alla kuuluvad järgmised üksused – info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia keskus (IKTK), küber- ja infooperatsioonide keskus (KIOK), strateegilise kommunikatsiooni keskus (StratKomKe) ning staabi- ja sidepataljon.
IT-tugi säilitab kaitseväe töövõime Kindralitest reameesteni on inimesi, kes hoolitsevad sõdurite välja õppe või kaitseväe toimimise eest, kuid vahel esineb ka parimatel tõrkeid infotehnoloogia valdkonnas. Selleks on meil rahvakeeli IT-tagala (ametlikult
Foto: rms Mattias Allik
Kaitsevägi kasutab otstarbekalt ajateenijate tsiviilelust saadud kogemusi ja oskuseid.
Küberväejuhatuse võitlejad IT-tugi või helpdesk), kes on valmis aitama kõiki kaitseväelasi igal võimalikul hetkel. Kaugus pole oluline – staabi- ja sidepataljonis asuv IT-tugi on valmis igasse Eestimaa nurka appi tõttama, et ükski võitleja ei peatuks küberprobleemide ees. Nende julgus abistada ka kõige kõrgemat kindralit, päästes sellega kaitsetegevuse toimimise, teeb neist vaieldamatult ühe kõige olulisema osa Eesti kaitseväest. „Üldiselt on probleemid tihendis arvuti ja tooli vahel, mistõttu proovime võimalikult palju probleeme välja selgitada juba keskuses olles, et oleksime igaks olukorraks juba kohapeal valmis reageerima,’’ selgitab IT-toe ajateenija reamees Karl Rikkonen.
Küberarendajad moderniseerivad kaitseväge Selline olukord. Seisad järjekordsel rivistusel ja näed, et kaasvõitleja mähib nimede ettelugemisega. Vihma kallab, tuul puhub, korrapidaja isikkoosseisu tabel vettib, mille tõttu kasarmusse tagasi niipea ei saa. See kõik on muutumas, sest tulemas on uuendatud süsteem riviloendustele, mida toetab kaitseväe arendatud tarkvara nimega
KOLT – kaitseväe olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteem. Programmi arendustööd toimuvad iga päev oma ala professionaalide käe all, kelle kaitsevägi on kokku kogunud ning nende IT-teadlikkuse kasutusse lükanud.
IT arenduse valdkonnas teenimine on üks huvitavamaid kogemusi, mida tsiviilelus nii lihtsalt ei saa „IT arenduse valdkonnas teenimine on üks huvitavamaid kogemusi, mida tsiviilelus nii lihtsalt ei saa,’’ ütleb kapral Erik Kaljumäe. „Oleme kaasvõitlejatega käinud väga olulistel infotehnoloogia sündmustel, millest seni suurimad on olnud häkaton Garage48 Cyber security ja Pycon, kus saime arendada oma teadmisi ja oskusi.’’
Strateegilise kommunikatsiooni keskus hoiab maailma valgustatuna Pioneerid lõhkavad silda – filmime. Poola kaitseväe juhataja on Eestis – pildistame. Kaitseväe meistrivõist-
luste viievõistluses selgusid võitjad – kajastame. Kogu kaitseväes toimuvat valgustab majakana üle kogu maailma strateegilise kommunikatsiooni keskus. Nende ülesanne on tutvustada mitmesuguseid kaitseväelisi tegevusi, et kõik sõdurid teaksid, mis toimub naaberpataljonis või näiteks kuidas on liitlased järjekordselt abiks Eestis õppuste korraldamisel. Siin töötavad oma ala spetsialistid – videooperaatorid, fotograafid, laia silmaringi ja teadmistepagasiga reporterid ja elukutselised kujundajad. Sõdurileht nii paberil kui veebis on hallatud just selles keskuses, kus päevast-päeva pingutavad ajateenijad selleks, et teha meelehead üle kogu Eestimaa teenivatele kaasvõitlejatele. See on meedia väljaanne, mis on tehtud sõdurilt sõdurile.
Sõdurileht täidab tühja meediaruumi, mida võiksid ära kasutada vastase propaganda väljaanded.
KUIDAS SAADA KÜBERVÄELASEKS? Ajateenistusse astudes tuleb oma kogemusest kübervallas teada anda kaitseressurside ameti abivalmile ametnikule, kes oskab Sulle pakkuda omandatud eriala sobiva positsiooni küberväejuhatuses. Kui Sa oled juba teenistuses, siis anna kindlasti esimesel võimalusel teada oma ülemale soovist ühineda küberväelastega. Tema saab juba edasi uurida, kas taoline võimalus on olemas. Strateegilise kommunikatsiooni keskusega ühinemiseks tuleb saata esimesel teenistuskuul (jaanuar või juuli) CV ja motivatsioonikiri e-postile teavituskeskus@mil.ee
4
Teisipäev, 29. oktoober 2019
REPORTAAZ
18 000
Esimene hange sisaldab üle automaattulirelva koos lisavarustusega.
Kompaktne ja mugav – disainitud sõdurile Uue relva lühiülevaade ja kasutuskogemus ajateenija pilgu läbi. Millised on R20 eripärad ja kuidas saab relv hakkama lasketiirus?
V
n-srs Valner Väino
ihmane sügispäev. Männiku lasketiiru lauale on asetatud R20 RAHE automaat. Relvur võtab relva laualt, demonstreerides tuleümberseade käsitsemist.
„Mõte on selles, et ühe käega vahetad salve, teisega käsitsed relva,’’ lausub kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel, klõpsutades parema käe pöidlaga väikest hooba relva küljel. „Kõik on väga mugavaks tehtud, kui oled vasakukäeline, siis see ei ole takistus, tuleümberseadur on mõlemal pool.’’ Relvur ulatab relva
mulle.
Kas saame sõpradeks?
RAHE on disainitud sõduri järgi, mitte vastupidi. Tulles tagasi Männiku lasketiiru – R20 tulerežiimid vahetuvad kergelt ja lihtsalt klõpsude saatel. Ei ole vahet, kas olla parema või vasakukäeline, pikkade või lühikeste sõrmedega. RAHE on disainitud sõduri järgi, mitte vastupidi. Relvur annab relvast lühiülevaate. Vinnastuskäepide asub lukukoja raami taga, mitte küljel. Vinnastatakse kaitseriivistatult. Vinnastusliigutus käib kergelt. Tulerežiimid on kujutatud väikeste arusaadavate piktogrammidena, et väl-
tida segadust. Salve kinnitus on lihtne – lükka salv lõpuni pesasse ja kõik. Relvaraami mõlemal pool on nupud, mis salve pesast vabastavad. Nupud on püstolkäepidemele piisavalt lähedal, enam ei ole taktikalise salvevahetuse eelduseks pianisti sõrmed. Relva kaba on pikkuses reguleeritav. Relvur võtab relva hetkega osadeks lahti ja räägib põgusalt selle osadest. R20 vinnastusmehhanism erineb Galili omast. Lukk ja gaasikolb liiguvad eraldi, laskmisel peaks see vähendama tagasilööki. Padrunisalve tühjaks saamisel jääb lukk tagumisse asendisse, kõrvaldades vajaduse korral salvevahetust relva uuesti vinnastada. Lukuriivi hoovale vajutades on relv uuesti laetud. Relvaraami hoiavad koos tihvtid, kuid erinevalt AK4 kinnitustest, ei tule need lõpuni raami küljest välja. Raamist eralduvaid osi on vähe. Seest on raam puhastuslapiga kergesti ligipääsetav ja puhastatav – rõõmusõnum laskmistelt
tulnud ajateenijatele ning nördimus tegevväelastele, kes teadsid liigagi täpselt, kust Galili puhul püssirohu jälgi leida. R20 tulekuga lõppevad ajad, kus relvahoolduse peale võis kuluda igavik. Samuti on relv lihtsasti hooldatav hämarates oludes, näiteks jaotelgis, kuhu AK4 kinnitustihvtid kippusid kaduma.
Lasketiirus
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Meenub Sirgala harjutusväli. Miinuskraadid ja tuisk. Oleme terve päeva teinud laskeharjutusi, väljas hakkab hämarduma, kuid sihtmärgid on veel nähtavad. Pärast vilet võtan sisse pikali
laskeasendi, leides läbi Galili dioptersihiku sihtmärgi, liiguvad parema käe sõrmed ümberseadurile. Näpuotsad on külmunud ja marraskil. Ümberseaduri hoova liigutamine on valus.
R20- RAHE
Püssrohugaaside otsesuunamine lukuraamile
Pika tagasijooksuga gaasikolb
Relv, millega lastakse, on varustatud punatäppsihikuga, mille rihtimine ongi esimene tegevus. Varem olen punatäppsihikut näinud ainult scoutide relvadel. Küsin relvurilt, ega ometi ajateenijad punatäppi ei saa. Vastus on, et saavad. Relvahange sisaldab igale relvale punatäppsihikut. Peale punatäppsihiku tuleb lisavarustusena kaasa ka 40 mm relvaalune granaadiheitja, mis kinnitatakse osadele jao relvadele. 25 meetri pealt, relv õlal märklauda sihtides on erinevus kohe tuntav. Kui Galili raskus on suunatud ettepoole, siis RAHE raskuskese on relva keskel. Paremini balansseeritud relv muudab sihtimise stabiilsemaks ja tabamused täpsemaks. Suunan punatäpi sihtmärgile, lükkan pöidlaga tule ümberseaduri üksiklaskude peale ja vajutan päästikule. Lask on valjem kui Galilil või AK4-l. Tagasilöök on peaaegu et olematu. Järelsihtimine võtab hetke, millele järgnevad ülejäänud neli lasku. Liigume sihtmärgi juurde, keskpunktist mõned sentimeetrid paremal on viiest kuuliaugust moodustuv kobar. Pärast sihiku rihtimist on märklaua keskel viis kuuliauku. Relv on täpne. Järgmisena katsetame läbi sihikupildi sihtmärgi tuvastamise kiirust. Harjutuse eesmärk on kontrollida, kui kiirelt saab relva käsitleda lahinguolukorras. Katse näeb välja selline – 50 m joonelt tulistatakse kahte sihtmärki, algasend on püsti, vintraud alla suunatud, pärast käsklust võtab laskur relva õlga ja teeb
nii kiiresti kui võimalik lasu mõlemasse sihtmärki, laseb vintraua alla ja seejärel kordab. Oluline on kiirus ja see, et sihtmärk saaks võimalikult palju tabamusi. Alustame harjutusega – relv kiirelt õlga, hetkeks on harjumatu dioptri asemel punast täppi vaadata, sihikutäpp suunatud sihtmärgi taustale, kohe toimub lask esimesse ja siis teise sihtmärki. 50 m pealt püsti asendist tulistades on relv stabiilne. Kuna raskuskese on paigas, siis pole relva hoidmine probleem. Kõik lasud lähevad kas Alfa või Bravo alasse.
R20 tulekuga lõppevad ajad, kus relvahoolduse peale võis kuluda igavik. Baaskursuse ajal kulus test 3 laskeharjutuse sooritamiseks ühe rühmaga terve päev. Üks tüüpvigadest oli halb laskeasend – lühemate kätega ajateenijad ei ulatunud laesäärest kinni hoidma. Teine probleem oli sihikupildi leidmine. Uue relvaga peaksid need probleemid lahendatud olema. Reguleeritav kaba ning punatäppsihik muudavad sihtimise sama lihtsaks kui arvuti taga Counter Strike’is hiireklõpsuga vastast hävitades.
Tere tulemast, RAHE! Galil ja AK4 teenisid Eesti sõdureid hästi, kuid nii nagu esimese auto puhul, vajasid nad ühel hetkel väljavahetamist. 2020 on aasta, mil relvaruume hakkavad täitma 21. sajandi automaadid. RAHE hange ei olnud hinna ja kvaliteedi kompromiss, vaid tehing, mis moderniseeris Eesti kaitseväe relvastuse. Kuigi paljud seda artiklit lugevad ajateenijad tõenäoliselt oma teenistuse ajal RAHE-ga lasta ei saa, siis annab uus relv neile põhjust oodata järgmist reservõppekogunemist.
Lühikese tagasijooksuga gaasikolb Kolm erinevat ümberlaadimismehhanismi
5
Teisipäev, 29. oktoober 2019
PERSOON
Sõdur on ja peab olema loov- Kadett Markus Rosin
Sõduri vaba aeg on väärtuslik
Kaitsetahe ja õpihimu pigem kasvab võimalusest õhtuti tsiviilmaailmaga läbi käia. nname sõduritele võimaluse otsustada, mis nad oma vaba ajaga peale hakkavad,“ julgustas hiljuti 1. jalaväe brigaadi ülem kolonel Vahur Karus ajateenijate ülemaid oma sõdureid ka nädala sees territooriumilt välja lubama. „Seda põhjusel, et vaimselt puhanud ning rahulolev riigikaitsja nii tahab kui kindlasti ka jõuab rohkem kui see, kellelt on otsustusõigus oma vaba aja üle juba eos ära võetud.’’ Brigaadiülema avaldusele järgnenud uudiste, seinast seina arvamuste ja sõnavõttude tulv andis alust déjà-vu tekkimiseks. Manasin silme ette kaheksa aasta taguse olukorra, mil praegune kaitseväe juhataja asetäitja kin-mjr Indrek Sirel (tollal kolonelina maaväe ülem) otsustas lubada oma värsked sõdurid koju juba teenistuse teisel nädalavahetusel. Kahtlemata tuli korraldus asjaosalistele üllatusena, sest senikaua oli tavaks mitte lasta sõdurit väljaloale vähemalt enne kaks ja pool kuud kestva baaskursuse lõppu. Uus kord sai spontaansel moel järele proovitud, tagasiside kogutud ning vastavad järeldused ja muudatused ellu viidud. Vahest oli see otsus oma ajas liialt rutakas, kuid kindlasti aitas korraldus uue ja tänapäevase ajateenistuse nägu kujundada. Eelnenud ja järgnenud töö käigus tekkis aga paratamatu küsimus – miks küll seni ajateenijaid nii pikalt kinni hoiti? Juba siis ei olnud kellelgi vastust. Vaid vähesed suutsid ette näha, et taoline ümberkorraldus võiks nii kaitseväele kui ka kaitseväekohustust täitvale kodanikule võrdselt kasulik olla. Aeg möödus ning uus väljalubade väljastamise kord hakkas ajateenijate väljaõppes tasapisi kanda kinnitama. Tagasivaatavalt nurisesid uuenduse üle häälekamalt hoopis ajakirjandus ja sõnakad netikommentaatorid, kes leidsid üksmeelselt, et uuenduse käivitajaks olevat pelgalt olemasolevate ressursside ebamõistlik kasutus. Püstituse keskmeks sai väljaloa kättesaadavus, mida saatsid silmapiiril terendava „enneolematu’’ uuenduse hukatuslikud tagajärjed. „Ajateenistus muutub tööl käimiseks’’, „Riigi kaitsevõime kahaneb’’, „Kaitsevägi muutub pehmeks lastelaagriks’’, „Raha pole, seepärast tahetakse sõdurid koju saata’’, „Kes meid vastase rünnaku korral kaitseb?’’. Üle kaheksa aasta möödudes on sarnased pealkirjad ja sõnavõtud meedias tagasi, olles seejuures rasvasemad kui varem. Tuleme tagasi tänapäeva, kus ajateenistus on suuresti 1. jalaväebrigaadi eestvedamisel viimase viie aasta jooksul kardinaalselt muutunud. Uuenenud baaskursused ja eeskirjad, üha enam naisi teenistuses ning toitlustamise kord on vaid mõned näited, mis käimasolevat
„
Foto: srs Kevin Valkenklau
A
kadett Markus Rosin
Kadett Markus Rosin arengut hästi iseloomustavad. Veel enam – nii mõneski brigaadi väeosas on väljaluba saanud igapäevaseks nähtuseks ning seda hakatakse suuresti heade tulemuste tõttu rakendama ka mujal.
Õige aeg anda sõduritele voli oma vaba aja üle otsustada, on teenistuse lõpusirgel toimuval allüksuse kursusel. Eelneva juures aga näib, et üldsus ei ole veel hästi mõistnud uue võimaliku korra suhet väljaõppeplaaniga. Nimelt ei hakata uusi põhimõtteid rakendama sõduri baaskursuse ega erialakursuste jooksul, sest need on perioodid, mil sõdur on väljaõppe ja iseseisva tööga hõivatud põhimõtteliselt äratusest öörahuni. Oma suhteliselt värskest kogemusest saan seda kinnitada ning leian, et õige aeg anda sõduritele voli oma vaba aja üle otsustada, on teenistuse lõpusirgel toimuval allüksuse kursusel. Tulles tagasi väljaloa saamiseks tarvilike kriteeriumide juurde, siis juba 2011. aastal tõi tollane maaväe ülem oma korralduses välja, et oodatust varasemat väljaluba on võimalik saada vaid sõduril, kellel pole võlgnevusi õpingutes, distsiplinaarprobleeme ega teenistuslikku vajadust väeosas viibida. Sama loeb välja kolonel Karuse hiljutisest sõnavõtust – põhimõte rakenduks brigaadis õhtuste väljalubadega ka
edaspidi. Tekib põhjendatud küsimus, et kas üldse miski võrreldes varasemaga muutub? Ehk on muutuse vajadust lihtsam mõista, kui kujutad end ette ajateenijana, kes on sunnitud kogu oma õppetöövälise aja sisustama piltlikult 10x10 meetrises kasarmutoas, mida jagad vähemalt kümne kaasvõitlejaga. Lisaks eelnevale ei saa osa võtta vaid mõne kilomeetri kaugusel toimuvast huvitavast kontserdist, spordimängust või kinoseansist. Seejuures ainus vastuargument, mis netikommentaatoritest eelkäijatelt kõlama jääb, on vaid see, et omal ajal teenides selline võimalus puudus. Nii olete sunnitud aega lihtsalt surnuks lööma või pidevalt panustama, et sisustada oma õhtuid. Lisan siinkohal, et isikliku fantaasia rakendamist ma ülemana pahaks ei pane – sõdur on ja peabki olema loov, kuid samas pean tõdema, et teenistus on ajaliselt piisavalt pikk, et ka säärane loovus ühel hetkel pidurduks. Paratamatult näppavad sõduri vaba aega ka välilaagrid, järgnev varustuse hooldamine ning testideks valmistumine. Siiski tuleb ajateenistuse vältel ette kümneid selliseid õhtuid, mil on piisavalt vaba aega, et käia mõnes lähedalasuvas toidupoes, minna rühmaga bowlingut mängima, haarata raamatukogust uus huvitav raamat või kohtuda kohvikus sõbrannaga. Tõele au andes on ka praegu ajateenijatel võimalik õhtuti poes ja kinos käia, kuid selline väeosast välja liikumine on üsna keeruline – ajateenija peab kirjutama mitu päeva ette vastava taotluse, ülem peab paberid korda ajama ning
pääslas peab sõdur valvurile tõestama, et tal on õigus välja minna. Tean omast kogemusest, et see protsess on üpriski aeganõudev ning õhtuse väljaloa taotlemisel peab sõdur olema küllaltki sihikindel. Tulevast aastast peaks süsteem aga inimsõbralikumaks muutuma. Sõduril, kellel on päevakava järgi vaba aja alguseks kõik asjad korras ja tehtud ning järgmine tegevus on alles varahommikul toimuv võimlemine, tekib võimalus minna vaba aega sisustama, ilma et ülem peaks selleks eraldi „paberit määrima“. Peatse ajateenijate ülema ja kasvatajana toetan ma „enneolematut vabadust“. Mäletan hästi, et õigus otsustada vaba aja sisustamise üle tekitas soovi olla nii teooria omandamisel kui ka õpitu praktikas rakendamisel aktiivne ja järjekindel õppur. Teenistuse läbisin ülema ametikohal ning täheldasin väljaloast tuleneva motivatsiooni tõusu ka oma alluvate seas, keda siinkohal soojalt tervitan. Seetõttu julgen väita, et selline korraldus aitaks noorel senisest paremini kogeda vabaduse ja õiguse seost vastutusega. Pole midagi inimlikumat kui ajateenija vajadus tulla paariks hingetõmbeks välja senisest keskkonnast ning mõelda vahelduseks ka muid elulisi mõtteid. Ühtlasi on selge, et mistahes õhtused ja õppetöövälised tegevused ei tohi mõjutada järgmise päeva väljaõpet pärssivalt. Ise sain teenistuse kõrvalt vaba aega sisustada ajateenijate esindusmehe rolli täites ning kaasa aidates oma rahvatantsurühma tantsupeol osalemises. Töö kandis ka vilja – saime sõduritena peole tantsima ehk lisaväärtus teenistu-
sele missugune! Kasutan võimalust soovitada kutsealustele minna aega teenima 11 kuuks, sest nooremallohvitseride kursus annab kodanikule eluks suurepärase teooria ja kogemuse aluse, et õppida üksuse ja tähtsate otsuste langetamise kõrval juhtima ka ennast.
Nooremallohvitseride kursus annab kodanikule eluks suurepärase teooriaja kogemuse, et õppida üksuse ja tähtsate otsuste langetamise kõrval juhtima ka ennast. Ajateenistus on kodanikuks kasvamise oluline etapp, mille jooksul omandab noor vajalikud teadmised ja kogemused, et käituda riigi ja selle elanike eest seisva reservväelasena nii rahu- kui ka kriisiajal. Ühiskondliku rolli täitmiseks on tarvis aga väeossa jõudmise päevast üksikasjalikult tööle pühenduda. Võttes sellest eluetapist võimalikult palju õpitut ja kogetut kaasa, saab sõdur väärt osaks reservväelaste müürist, mis ohu korral meie riiki vastase käe ja väe eest kaitseb. Seejuures vaevalt, et müüri usaldusväärsus kahaneb, kui sõdur saab teenistuse jooksul õhtuti läbi käia nendega, keda vajaduse korral viimase hingetõmbeni kaitseb.
6
Teisipäev, 29. oktoober 2019
REPORTAAZ
„Kui sind koheldakse halvasti ajateenistuses, siis miks peaksid sa end tundma selle organisatsiooni liikmena?“ – staabiveebel Renzo Rajaste
Ajateenijast tegevaks
Kas oled mõelnud, et juba aasta pärast saaksid teenida võrdselt riigikogulaste ja mõningate tippjuhtidega?
K
mdr Miikael Raun
ui oledki, siis tõenäoliselt mitte liiga tõsiselt. Scoutspataljon, elukutselistest sõduritest koosnev väeosa pakub head võimalust kõigile ajateenijaile, kel ajateenistuse jooksul või juba enne teenistust tekib mõte end elukutseliselt kaitseväega siduda. Kindla sihi olemasolul võib end kaitseressursside ameti kaudu juba enne ajateenistust Scoutspataljoni pakkuda ning ajateenistuski seal läbida. Kel aga mõte hiljem tuleb, võib ka ajateenistuse ajal või pärast selle lõpetamist väeosaga liituda. Säärasest Scoutspataljoni pakutavast võimalusest haarasid kinni nooremseersant Stenver Siirand ja kapral Erik Schasmin. Nemad on ühed neist sõduritest, kes veel eelmine aasta läbisid ajateenistust Scoutspataljonis ning juba enne selle aasta lõppu asuvad välismissioonidele. Scoutspataljoni jaoülem nooremseersant Siirand seletab, et mõte tegevtee-
nistusse astuda tekkis tal umbes poole ajateenistuse pealt. „Kui aega tulin teenima, siis mulle tegelikult alguses ei meeldinud seal üldse – paljud rääkisid, et see pole hea koht, kus olla, seal on palju mõnitamist ja kiusamist. Aga esimesed paar kuud läksid mööda, mulle hakkas meeldima ja otsustasin liituda. Ajateenistusest sain väga palju uusi kogemusi ja uusi sõpru.’’
„Ajateenistus on kohustus, mida läbida, aga mina isiklikult soovitaksin kõigil seda teha.’’ Kuulipildur kapral Schasmini tahtis esialgu saada vaid autojuhiks. „Mõte tuli samuti umbes poole pealt. Alguses oli mõte lihtsalt D-kategooria juhiload saada ja minema tõmmata, aga
siis hakkas meeldima ja rühmaülem pakkus töö võimalust.’’ Scoutspataljoni eripäraks on, et seal koolitatakse välja lahinguüksused – sõdurid, kes lähevad välisoperatsioonidele Eestit esindama ja liitlasvägesid abistama. Üksuste väljaõppes on eriline rõhk sõdurite kokkuharjutamisel missioonidel osalemiseks. Kohe pärast ajateenistust on võimalik saada missiooni-eelne väljaõpe ja tahtmise korral juba järgmisele välismissioonile minna. See kõik võtab vaid loetud kuud. Peagi suundub nooremseersant Siirand Malisse, kapral Schasmin Afganistani. „Liitlastega tuleb suhteid hoida – kui neil on abi vaja, siis meie aitame neid ja kui meil on abi vaja, siis nemad meid. Nii palju kui kuulnud oleme, on seal palav ja haigusi levib palju, aga õnneks oleme kõik vaktsineeritud ja loodetavasti midagi külge ei hakka,’’ sõnab nooremseersant Siirand.
„Kindlasti annab see kogemusi juurde. Kui seal ringi liigud ja näed, mis toimub, hakkad rohkem väärtustama seda, mis meil on,’’ lisab kapral Schasmin.
Üksuste väljaõppes on eriline rõhk sõdurite kokkuharjutamisel missioonidel osalemiseks. Nooremseersant Siirand soovitab kõigil kutsealustel läbida ajateenistus. „See annab kõvasti uusi kogemusi, baasteadmisi väga paljude asjade kohta ja õpetab kindlasti riiki kaitsma – kui peaks vajadus tekkima, oled valmis relva käsitlema ja igat muud moodi panustama.’’ Kapral Schasmin soovitab ka nais-
tele aega teenima minna: „50% inimesel võib küll see kohustus olla, kuid 50%-l ei ole, nemadki võiksid osata relva käsitseda.’’ „Ka minu vanem õde käis aega teenimas ja talle väga meeldis siin. Minu arust on väga hea, et naised saavad otsustada, kas tahavad aega teenida,’’ lisab Siirand. „Ajateenistus on kohustus, mida läbida, aga mina isiklikult soovitaksin kõigil seda teha.’’ Mõlemad seovad oma tulevikku kindlalt kaitseväega, plaanides pärast missiooni minna edasi õppima kaitseväe akadeemiasse. Nooremseersant Siirand usub, et tegutseb Scoutspataljonis veel viie aasta pärastki, kapral Schasmin nii kindel ei ole. „Mine sa tea, mis vahepeal juhtub, võib-olla olen siis juba kuskil mujal, aga kindlasti kaitseväega seotud.’’
21. sajandi ajateenistus: pehmo või inimlik? Ajateenijatele jagatakse varasemast rohkem vabadust. mdr Miikael Raun
H
iljuti teatas kaitsevägi, et järgmisest aastast laiendatakse väeosadesse süsteemi, mida 1. jalaväebrigaad juba see aasta edukalt kasutanud on – kui argipäeval algab õhtune vaba aeg, lastakse ajateenijad väljaloale, tagasi oodatakse neid alles järgmiseks hommikuks. Kas tegu on progresseeruva, 21. sajandile kohaselt inimsõbraliku kaitseväega, või hakkab peale kasvama „lumehelbekeste’’ armee, mis Eesti kaitsevõimele lõpliku hoobi annab?
Ta rõhutab, et mingit uut väljalubade süsteemi, nagu laiem meedia seda nimetab, tegelikult olemas pole. Võimalus väljastada õhtuseid väljalubasid on tegevteenijatel varemgi olemas olnud, tarvis on vaid julgustada väeosade juhtkondi seda võimalust kasutama. Osalt on staabiveebli sõnul tarvis otsustajatele selgitada muutuse kasulikkust, põhiprobleem lasub aga hoopis mujal – hulgalises bürokraatias, mida igapäevaste väljalubade massiline väljastamine praeguse süsteemiga kaasa toob.
Suurtes linnakutes Kas lahenduseks võivad olla saaks väljaloale elektroonilised väljaload? mineku kiirust Meedias on jäänud kõlama, et muutunduvalt tuste eelduseks võib saada elektroonisuurendada, kui liste väljalubade süsteemi elluviimine. on väljaload väljastatud paberliigas kasarmus oleks Seni pikutena, millel olev triipkood registvajalik skänner. reeritakse väeosa pääslas. Ühelt poolt Esimese jalaväebrigaadi brigaadiveebli staabiveebel Renzo Rajaste sõnul on tema brigaadis võetud südameasjaks näidata oma ajateenijatele, et nad on teretulnud ja teha ajateenistus neile võimalikult valutuks.
kaasneb paberväljalubadega hulganisti bürokraatiat, teisalt kui linnakus on sadu sõdureid, kes korraga välja soovivad pääseda, tekivad ummikud. Staabi veebel Rajaste sõnul on küll arutatud mitmesuguseid elektroonilisi lahendusi, ent need kõik on praegu vaid idee tasandil. Kõige tõenäolisemalt võetakse
kasutusele küberväejuhatuses rakendusel olev lahendus ehk väljalubade registreerimine liigub pääslast kasarmutesse. Suurtes linnakutes saaks väljaloale mineku kiirust tunduvalt suurendada, kui igas kasarmus oleks vajalik skänner.
Vabaks ajaks vabadusse Kas ja kui pikaks ajaks hakatakse ajateenijaid nädala sees välja laskma, jääb iga väeosa juhtkonna otsustada. Esimeses jalaväebrigaadis ei olda siiani üheselt ära otsustatud, kas lasta sõdurid ka ööseks välja või peavad nad öörahuks tagasi tulema. Kui ööseks välja lastaksegi, peab väeosas tagasi olema kella kuueks hommikul ja osa võtma hommikusest rutiinist samamoodi kui need, kes väljas ei käi. Staabiveebel Rajaste rõhutab, et sõdurite õhtused väljaload pole koju lubamine. Nende põhieesmärk on, et ajateenija saaks ise oma vaba aja üle otsustada – olgu selleks siis kodus-, poes-, kinoskäik või muu, mida hing ihaldab. Kui luba kehtib hommikuni, ei tähenda see, et ajateenija on kohustatud seda võimalust kasutama või et antud privileegi ei saaks halva käitumise korral ära võtta. Tahtmise
korral võib igaõhtuse väljaloa omanik vaid õhtul korraks väeosast väljas käia ning samal õhtul tagasi tulla. Õhtuseks väljaloaks peavad sõduril korras olema hinded, distsipliin ja edukalt läbitud üldfüüsiline test (ÜFT). Seni järeleproovitud süsteem nägi ette, et ÜFT-i tulemused peavad olema vähemalt 220 punkti, ent teenistuse jooksul see nõue suureneb. Rühma viisi karistamist välditakse – kui ühel võitlejal on puudused, siis ainult tema kannatab.
Võita on palju Staabiveebel Renzo Rajaste suhtub muutustesse positiivselt.
Mingit uut väljalubade süsteemi, nagu laiem meedia seda nimetab, tegelikult olemas pole. Võimalikest kasuteguritest osad on juba viimase aasta jooksul kinnitust leidnud. Selge on see, et kui väljasaamine sõltub ÜFT-i tulemustest, tõuseb
võitlejate füüsiline suutlikkus. Võimalus õhtul välja saada paneb sõdurid oma aega planeerima – et kõik tegevused saaksid päeval tehtud, proovitakse ülesannetele läheneda kiiruse ja tõhususega. Sõduritel tekib ka ühtekuuluvustunne – kui kõik peavad varustust hooldama, et õhtul välja saada, kaotab šlangimine mõtte. Igaühel on selge panus oma heaolusse. Kohanemisraskustega võitlevail ajateenijail aitab võimalus endale meeldivate tegevustega tegeleda stressi maandada. Kaugeleulatuvamaid soodsaid tagajärgi võib vaid aimata – ajateenistuse (ja kaitseväe) maine paranemine, vähem „kõrvaleviilimist’’ kutsealustelt ja ajateenijate väiksem väljalangemus. Pole ju ometi tarvidust karta kaitseväge, mis oma ajateenijaid hoiab ja neile vastu tuleb. Ajateenistus võib anda teadmised, kuidas kriisiolukorras käituda, ent valmisolek enda riigi eest seista tuleb ikkagi tundest, et riik seisab sinu eest. Teatav pingetaluvus on kaitseväes päevselgelt tarvilik ja taktikaline väljaõpe ei tohiks teha mööndusi selle arendamisel, kuid seejuures on selge seos kaitsetahet tekitaval kaitseväel ja ebavajalike stressiallikateta kaitseväel.
Teisipäev, 29. oktoober 2019
7
NATO miinitõrjegrupi saabumine Tallinna
Foto: rms Mattias Allik
President Kersti Kaljulaid külastamas välkõppust Okas 2019
Foto: rms Mattias Allik
Foto: rms Mattias Allik
GALERII
61. tagalapataljon laskmas Carl Gustavit
8
Teisipäev, 29. oktoober 2019
NAER JÄTTA!
154
SÕDURIHOROSKOOP Jäär
Varustusekontrollil esineb puudusi, kahtlustad et narikaaslane on jälle su kapi kallal käinud. Jälle ühed kaitseväe bokserid kadunud.
Sõnn
Väljaloalt tulles kontrollitakse su torukotti ja avastatakse, et Karl Friedrichu kaljade hulgas on üks tavaline Karl Friedrich. „Mina ei tea, kuidas see siia sai,’’ põhjendad end usutavalt.
Sügistuuled puhuvad leegitsema sädeme, mis juba mõnda aega sööklatädidega hõõgunud. Sind ootab senisest rohkem kotlette ja vorstikesi.
Kaksikud
Ambur
Mõtled, et küll aeg läheb kiiresti aga siis tuleb meelde, et oled alles esimest kuud teenistuses.
Vähk
Rahaõnn on sinuga – väljaloal leiad vanade teksapükste taskust kaks eurot, millega saad kasarmu snäkiautomaadis laiata.
Lõvi
Sõduritoetus ei kata enam ammugi väljalubade väljaminekuid, soodne aeg otsimaks uusi rahateenimisvõimalusi.
1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes ja temaga võetakse ühendust. Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks Joosep Ülesoo õhutõrjepataljonist. Palju õnne!
Skorpion
Oktoober toob uusi teadmisi. Saad teada, et öörahu ajal ei võigi kasarmu ees palja peaga telefonis rääkida. Oled nördinud, kuna kõik võitluskaaslased pole siiani maksnud burkside eest, mis neile juba mitu väljaluba tagasi ostsid.
LOOSIME AUHINDU! Et võita, käitu järgnevalt:
Kaalud
Mõtled, et miks ülemad sulle viimasel ajal nii palju puid panevad – kas tõesti selle pärast, et see üks kord hommikuvõimlemise ajal saunas magamisega vahele jäid?
Neitsi
Sul tekivad arusaamatused lähedastega, kes ei mõista miks eelistad nendega kohtumise asemel külastuspäeval FIFA-t mängida.
Kaljukits
Veevalaja
Sügis võib tuua suhteprobleeme lahingpaarilisega.
Kalad
Pead oluliseks, et kasarmutuba oleks puhas ja korrashoitud. Satud pahuksisse kaasvõitlejatega, kes kontrollimatult oma poriste kirsadega ringi trambivad.