SODURILEHT ˜ Kolmapäev, 6. märts 2019
ISSN 1736-3411
Intervjuu kaitseväe uue juhataja kindralmajor Martin Heremiga
Arsti soovitused ajateenijale
Väljakutsuv ajateenistus Scoutspataljonis
LK 3
LK 6
LK 8
LK 9
Foto: Karl-Jakob Toplaan
Talvine laager kulmineerus suplusega jääaugus
SÖÖME KÕIK KAMAPALLID ENNE RESERVI ÄRA! Sotsiaalmeedias kutsutakse üles sööma rohkem kamapalle – kui kõik kamapallid peaksid otsa saama, siis pakutakse ehk tihemini ka teisi hommikuhelbeid, näiteks šokolaadipadjakesi. n-srs Egert-Gerret Kreek
H
ommik. Astud jaheda õhu käest sooja söökla eesruumi. Võtad jope seljast ja riputad nagisse. Tunned köögist õhkuvat maitsva pudru lõhna.
Võtad kiirelt sisse koha järjekorras ning jõuad peagi kraanikausini. Seisad ühe kogukama ajateenija selja taga ning piilud üle ta õla – huvitav, mida täna pakutakse? Kohe kohe on sinu kord toitu tõsta. Liiguks ainult järjekord kiiremini. Tead juba, et kui jõuad letini,
siis võtad kaks tassi, kahvli, noa, lusika ja salvrätiku. Nüüd on see hetk saabunud. Laod söögiriistad ja tassid kandikule ning heidad pilgu toiduletile. Silma jääb aurav puder. Väga hea! Seda võtad kohe suure kulbitäie.
Liigud aegamisi edasi ja oled peagi jõudmas kõige magusama kohani – krõbinaletini. Ei tea, mida head täna pakutakse. Kujutled juba maitsvate šokolaadipadja keste maitset. Heidad pilgu sinu ees kõrguvale krõbinatornile…
Kamapallid. Jälle kamapallid. Juba kolmas hommik järjest. Kuhu on kadunud maisihelbed ja šokolaadipadjakesed? Ei tea, kas kamapallid saaksid otsa kui võtan topeltportsu.
LOE LÄHEMALT LK 10
2
Kolmapäev, 6. märts 2019
JUHTKIRI Külmemad päevad on möödas n-srs Egert-Gerret Kreek
K
ätte on jõudnud märtsikuu ja soojad ilmad pole enam kaugel. Usun, et koos päikeseliste ilmadega on näha ka rohkem rõõmsaid nägusid. Meil on mille üle rõõmustada: Eesti Vabariik tähistas äsja sajaesimest sünnipäeva ning ajateenijate jaoks on teenistuse külmimad päevad möödas. Lõppenud on jaanuaris teenistust alustanud sõdurite baaskursus ning ka tulevased reservrühmaülemad on lahingukooli kursused läbinud. Seekordses Sõdurilehes tutvustame talvist väljaõpet, võimalust läbida ajateenistus Scoutspataljonis ning avaldame eksklusiivse intervjuu kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Heremiga. Üks viimaste kuude vahvamaid algatusi on ühe Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija loodud Facebooki üritus „Sööme kõik kamapallid enne reservi ära!“. Ajateenijad on märganud, et pataljonide sööklates pakutavad kamapallid on pea täielikult asendanud müslid ja maisihelbed. Kamapallid on sattunud ka magustoitude sisse. Sõdurileht uuris kamapallide rohkete hommikusöökide tagamaid ning etteruttavalt võib öelda, et me ilmselt ei jõua kõiki kamapalle enne reservi ära süüa. Seesugune algatus on aga väga teretulnud ning juhib tähelepanu probleemile, millega samastuvad paljud. Arvan, et ajateenijad peaksidki ise rohkem panustama, et toimuksid muutused, mis mõjutavad paljusid, sest nagu ütles kaitseväe juhataja Sõdurilehele antud intervjuus: „Eesti Vabariik jääb püsima ainult siis, kui kodanikud seda tahavad.“
UUDISED
„Eesti sõdurid näivad pädevad ning pühendunud nii riigile kui ka kaitseväele.“
- Taani kuningliku kaardiväe ajateenijad
Paraadil osales Taani kuninglik kaardivägi Vabariigi aastapäeva paraadil osalesid peale Eesti kaitseväe ka liitlased üheksast riigist. Teiste seas oli esindatud ka Taani kuninglik kaardivägi. n-srs Rein Olesk
Kaardiväe muljed paraadist
P
araadile tuli Taani liputoimkond, mis koosnes viiest ajateenijast ning kahest Taani kuningliku kaardiväe tegevteenijast. Viis ajateenijat valiti teiste seast välja selle alusel, kes senise teenistuse jooksul kõige paremat taset olid näidanud. Sõdurite endi sõnul oli meie vabariigi 101. sünnipäevale pühendatud paraadil eestlaste ja teiste liitlaste kõrval marssimine suur au. Taani kuningliku kaardiväe ajateenijatel jagus Eesti kohta vaid positiivseid sõnu. Neile tehti siin olemine mõnusaks ning tutvustati linna. Eestlased jätsid neile külalislahke mulje. Kiduramad ei olnud emotsioonid ka Eesti kaitseväe kohta. Eesti sõdurid näisid pädevad ning pühendunud nii riigile kui ka kaitseväele. Võrreldes meie kaitseväe ja enda koduriigi kombeid, tõid taanlased välja ühe peamise erinevuse. Nende jaoks oli huvitav, et rühmasuurused üksused vastasid rivis kui ühest suust, valjult ja selgelt, ülema käsklustele. Nad lisasid, et Taanis täidavad üksusesse kuuluvad ajateenijad rivis vaid ülema käsklusi ning sellega asi piirdub.
Taani sõduritele pakkusid põnevust liitlaste rividrillid. Nende sõnul esines mitmeid nüansse, mida riigiti erinevalt tehti. Seda kinnitas ka vaatepilt, mis paraadil avanes. Erinevused seisnesid rivis marssides joondumise vahedes, pöörete võtmises ning ka selles, kas sõrmi hoiti sirgelt või käsi rusikas. Samuti lisas liitlaste kohalolu juures vaatemängulisust asjaolu, et näha sai mitmeid stiilinäiteid riikide vormidest.
Taani kuningliku kaardiväe teenistusest Taani kaardivägi tuli paraadile laigulises väljaõppevormis. Meie vormist erineb see selle poolest, et vorm ei ole digilaigus ning tumerohelise värvigamma asemel on heledam roheline ja beež. Sootuks teistsugune on aga kaardiväe tseremoniaalne vorm. See koosneb helesinistest pükstest, mille külgedel on valge triip, ja tumesinisest hõbedaste nööpidega frentšist. Lisanduvad veel valged nahast vööd ning seljale toetav must nahast kott. Peas kannavad kaardiväelased kuninglikule vormile omast kõrget karunahast peakatet. Sõdurite sõnul tuleb kõrge karusnahkne peakate tõenäoliselt sellest, et see näitab jõukust. Samuti spekuleerisid
Taani kuninglik kaardivägi Vormide arv
üks
Külmal ajal
talvel must kuub
talvine vorm ning soojamatid
Palaval ajal
madalam ja õhem müts
suvine vorm
Vihma korral
punane veekindel mantel
Kadriorus seistakse katuse all
Järjest postil
2 tundi
2 tundi
Vahetus kestab
24 tundi
24 tundi
Colt Canada C7A
M14
Relv
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS.
Foto: Karl Heinrich Arras
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee Taani kuninglik kaardivägi marssimas EV 101 paraadil. Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Egert-Gerret Kreek Küljendaja: kpr Kristjan Kalde Keeletoimetaja: Liisi Pütsepp
Toimetajad: n-srs Andri Küüts n-srs Rein Olesk n-srs Karl-Kristjan Johanson n-srs Harald Sumberg
Eesti vahipataljon kolm (maa-, õhu- ja mereväe)
nad, et ehk peeti taolist kõrget peakatet kunagi moodsaks. Taani kuningliku kaardiväe vormi puhul on arvestatud ka ekstreemsemate ilmastikuoludega. Talvel lisandub vormile must kuub, mis on ajateenijate sõnul raske, ent hoiab hästi sooja. Lisaks kantakse külma korral alusriideid. Naljatades rääkisid sõdurid, et liiga külma ilma korral on pandud tseremoniaalse vormi alla lausa viis kihti alusriideid. Juhul, kui suvel ületab temperatuur 30 soojakraadi, võivad kaardiväelased kõrge karusnahkse mütsi asendada õhema ja madalama peakattega. Vihmasaju korral katavad nad vormi punase veekindla mantliga. Kaardiväelased on postil järjest kaks tundi. Ekstreemsete ilmaolude korral lühendatakse see ühele tunnile. Kokku kestab ühe kaardiväe vahetus 24 tundi. Sõdurite sõnul venib üks vahetus aga reaalsuses 36 tunnini. Seda seetõttu,
et ettevalmistused ning vahetusele eelnev ja järgnev vormi hooldamine võtab kaua aega. Sõdurite sõnul on karusnahksed peakatted neile kui lapsed. Need vajavad väga palju hooldamist. Lisaks on hoolsa kontrolli all vormi juurde käiv kott ning saapad, mis peavad alati läikima. Kõige suuremaks katsumuseks peavad kaardiväelased tavapärasest katkendlikuma unegraafi kuga harjumist. Taani kuningliku kaardiväe sõdurid möönsid, et postil seismine võib olla teinekord keeruline. Sellega toime tulemiseks on neil mõned nipid. Kõige olulisemaks pidasid nad seda, et seismise ajal säiliks aktiivne ajutegevus. Selleks mõtlevad nad välja erinevaid stsenaariumeid ja arutlevad endamisi, kuidas mõnes olukorras käituda. Samuti tehakse pärast mõnda aega seismist lühikesi ringkäike, et lisaks peale hoida aktiivsena ka keha.
Fotograafid: rms Karl Jakob Toplaan rms Kermo Pastarus rms Karl Heinrich Arras
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Kolmapäev, 6. märts 2019
UUDISED
25
kilomeetrine lõpurännak pani punkti Viru jalaväepataljoni laskurikursusele.
Rühmaülemana reservi
Üle 130 Viru jalaväepataljoni ajateenija läbis lõpurännaku
Lõppes järjekordne reservrühmaülemate kursus, milles osales 86 õppurit. Õpe kestis kaheksa nädalat, millest viis oli pühendatud baasõppele ning kolm erialamoodulitele. n-srs Karl-Kristjan Johanson
J Foto: rms Karl Jakob Toplaan
alaväe mooduli õpe toimus peamiselt maastikul, sisaldades kahenädalast taktikaõppust. „Kursusel õppivad ajateenijad on näidanud üles tahet omandada uusi teadmisi ja oskusi,“ märkis lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo, „nad on leidlikud ja haaranud initsiatiivi seal, kus seda on vaja olnud.“
Aspirant saamas auastmetunnust.
„Erinevalt teistest ajateenijate kursustest on reservrühmaülemate kursusel võimalik omandada teadmisi rühma juhtimisest, juhi rollis inimestega töötamisest ning sellega kaasnevast,“ täpsustas kursuseülem leitnant Irene Kaljapulk. Kuperjanovi jalaväepataljonis aega teeniva nooremseersant Egert Kiviselja
jaoks oli reservrühmaülema kursusele tulemine ainuõige valik. „Aspirantuuri tahtsin suuresti tulla sellepärast, et vend lõpetas sama eriala nelja aasta eest,“ tunnistas ta. „Vend on mulle suureks eeskujuks ning proovin käia samades jälgedes, mis tema.“ Aspirandil on mõttes siduda enda tulevik pärast teenistust kaitseväega ning ei välista ka missioonile minemist. Kursuse parim lõpetaja, samuti Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremseersant Kristo-Davo Kons peab kõige olulisemaks enda suhtumist ja vaimu vastupidavuse arengut. „Luua nii teistes kui ka endas sünergia, et rännakul viimased kilomeetrid või viimased kiirrünnakud koos ära teha. Kuidas negatiivne mõtestatus maha suruda ning hakata mõtlema positiivselt. Kõik
Jaanuaris teenistust alustanud Viru jalaväepataljoni ajateenijate omandatud teadmised pandi proovile 25-kilomeetrisel lõpurännakul, mis ühtlasi pani punkti 7-nädalasele sõduri baaskursusele. Kompaniiülem kapten Tanel Põldsepp soovis tunnustada naisajateenijaid, kes said intensiivsel kursusel hästi hakkama: „Kokku alustas kursust neli neidu ning kõik nad on ka rännaku finišisse jõudnud."
sõltub ja algab iseendast, seega kõige olulisemaks pean iseennast,“ sõnas ta. Teda motiveerib teadmiste omandamine ning eesmärkide täideviimine. Tulevikus pole ta veel kindel, kuid teab, et viimastel teenistuskuudel on tal aega otsustamiseks. Kursuse viimane nädal veedeti matkekeskuses, kus keskenduti ründele ja kaitsele rühma tasemel. Kursuse lõpetanud ajateenijad saavad reservrühmaülemateks ning pärast reservväelaste õppekogunemist reservohvitserideks. Kursuse edukas läbimine on eelduseks lipniku auastmele esitamiseks. Võrus kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse nii vanemallohvitsere kui ka reservohvitsere. Viimastel on võimalus õppuste käigus rühmasuuruseid üksusi juhtida.
Kaitsevägi sai juurde 26 kompaniiparameedikut Ämaris kaitseväe meditsiini väljaõppekeskuses sai lõputunnistuse 34 kompaniiparameediku erialakursuse lõpetajat, nende hulgas oli 24 ajateenijat ja 2 tegevväe l as t k ai t s eväe s t ning 8 ametnikku politsei- ja piirivalveametist. Neli nädalat kestnud õpe oli järg rühmaparameedikute kursusele, mille läbis 59 ajateenijat ning kaks mereväelast. Rühmaparameedikute kursus kestis kümme nädalat, mille vältel õpiti meditsiiniabi osutamist lahingu- ja kriisiolukordades. Keskenduti praktilistele oskustele, mida täiendati Tallinna kiirabibrigaadide igapäevatöös osalemisega. Kursus kulmineerus väliõppuse ja kahepäevase lõpurännakuga.
TALVINE VÄLJAÕPE SUURTÜKIVÄEPATALJONIS
Jääaugus ujumine, lumekoopas magamine, suusatamine ja räätsade valmistamine – kõik on osa suurtükiväepataljoni talvisest väljaõppest. n-srs Harald Sumberg
K
Õppusel Talvelaager 2019 osalesid USA merejalaväelased ja rahvuskaartlased
Foto: rms Kermo Pastarus
uigi sõduritele endile ei pruugi nii tunduda, on talveperiood tegelikult suhteliselt lühike ja selle aja jooksul võimaldatavat väljaõpet ei jõua kõik üksused ilmastiku tõttu läbida. Seetõttu ei ole taoline väljaõpe kõigile tuttav ning jääbki proovimata, kui ei viida ennast ise sellega kurssi. Õppematerjalid ja väliharjutused võivad ka tsiviilelus ette tulevates rasketes oludes kasuks tulla. Sõdurilehe toimetus käis külas suurtükiväepataljoni talvelaagris, kus prooviti läbi kõik eelnimetatud tegevused. Nädalane metsalaager oli intensiivne. Selleks ajaks, kui kätte jõudis reede ning saabus aeg jääauku ujuma minna, väitsid sõdurid, et jäine vesi oli lausa soe võrreldes külmaga, mida nad eelnevatel õhtutel taluma pidid. Kuna paksu lume sees jalgsi liikumine tähendaks sõduritele suurt aja- ja energiakulu, on selleks tarbeks saadaval ka suusavarustus ning pikemate distantside läbimiseks tõmmataksegi suusad jalga. Kaitseväelastele laost antavad saapad on ka spetsiaalselt disainitud suuskadega sobimiseks. Võibolla olete isegi uurinud oma saapaid ja mõelnud, et miks saapanina külgedel on sellised nagad ning kanna peal selline soon. Need saapa detailid ongi lisatud selleks, et oleks võimalik suuski kummidega saabaste külge kinnitada. Juhuks, kui suusad pole lähedal, kuid maastik on paksu lumega kaetud, õpetati sõduritele sedagi, kuidas valmistada räätsasid. Need aitavad sõduril paksu lumekihi peal kõndida lumest läbi vajumata.
Talvelaager päädis hüppega jääauku. Talvisel ajal on tähtis, et sõdurid leiaksid endale voodiaseme võimalikult soojas kohas. Suurtükiväepataljon katsetas tolles laagris kolme võimalust – magamine ahjuga telgis, „talvekorteris“ ja lumekoopas. Rühmasid roteeriti nende vahel nii, et kõik saaksid kogemuse kätte. Ahjuga telgis magamine ei ole vast ühegi kaitseväelase jaoks tundmatu, kuid teised kaks võivad olla küll. „Talvekorteri“ puhul kasutatakse mõne pooliku hoone fassaadi ehk varemeid või mõnda pooleli jäetud objekti, mille aknaavad kaetakse kilega kinni. "Talvekorterisse" tuuakse ka ahi ja lõpp-
tulemusena on see isegi mugavam kui soojas telgis magamine, sest liikumisruumi on rohkem. Kõige omapärasem oli aga mesilaskärge meenutav lumekoobaste kogu. Onnide valmistamiseks lükatakse kokku lumehunnik, mille sisse kaevab iga sõdur endale lamamisaseme. Koopaava kaetakse võimalusel mõne varustuselemendiga, tänu millele hakkab sõduri enda kehasoojus koopas olevat õhku soojendama. Peab lihtsalt ettevaatlik olema, et soojema ilmaga koopa lagi sisse ei variseks. Talvelaager lõppes sellega, et kõik ajateenijad pidid koos seljakotiga Soodla
3
veehoidla jää sisse lõhutud auku sukelduma. Jääauku kukkumise drill tõmbas kõigil osalejatel adrenaliini lakke ja pani osa sõdureid isegi oma ema järele nutma. Peamiselt rõhutasid instruktorid seda, et kui te tõesti peaksite kunagi jääauku kukkuma, tuleb jääda rahulikuks ja hingamine paika saada. Kui osad ajateenijad sattusid jääauku kukkudes paanikasse, andsid instruktorid soovituse lugeda häälega numbreid, et säilitada rahu. Proovisin ka ise jääaugus supluse ära ning soovitan seda ainulaadset kogemust kõigile, kellel avaneb võimalus see ära proovida.
Veebruarikuus toimunud 1. jalaväebrigaadi õppusest Talvelaager 2019 võttis osa üle tuhande kaitseväelase neljast riigist. Kümnepäevasel õppusel keskenduti sõjapidamisele talvistes tingimustes. Õppuse peaplaneerija major Mark Gannoni sõnul läks talvelaager korda: „Ilmataat üllatas meid päris hästi – õppuse esimestel päevadel külmaga ning viimases etapis sula ning libedusega. See omakorda andis osalejatele väga hea võimaluse õppida ning harjutada talviseid võtteid väga erinevates tingimustes.“ Õppusel harjutati kompanii tasemel tegevusi kaitselahingus, rünnakul, varitsuses, tõkete ületamises ning meditsiiniülesannete lahendamises. Talvelaagris osalesid peale Eesti kaitsejõudude ka lahingugrupis teenivad kaitseväelased Ühendkuningriigist ja Belgiast, ning Ameerika Ühendriikide merejalaväelased ja rahvuskaartlased.
4
Kolmapäev, 6. märts 2019
Foto: Ardi Hallismaa
GALERII
Foto: Karl Jakob Toplaan
Foto: Karl Jakob Toplaan
Eesti ja liitlaste kaitsejõudude soomustehnika õppusel Talvelaager 2019.
Tulevane rühmaparameedik lõpurännakul.
Kontrollpunkt Viru jalaväepataljoni laskurikursuse lõpurännakul.
Kolmapäev, 6. märts 2019
5
Rõõmsad 1. jalaväebrigaadi ajateenijad paraadil.
Foto: Karl Jakob Toplaan
Kindralmajor Martin Herem juhtimas paraadi.
Foto: Karl Heinrich Arras
Foto: Karl Jakob Toplaan
GALERII
Rühmaparameedikud harjutamas kannatanu evakueerimist.
6
Kolmapäev, 6. märts 2019
PERSOON
Esimene kaitseväe juhataja, kes ei ole teeninud ühegi välisriigi relvajõududes, on kindralmajor Martin Herem.
Intervjuu kaitseväe uue juhataja Kaitsevägi sai mullu uue juhataja. Eesti suurimat riigikaitseorganisatsiooni juhib alates 5. detsembrist 2018 kindralmajor Martin Herem. Sõdurileht tegi intervjuu, milles härra kindral lahkab olulisemaid ajateenistust puudutavaid küsimusi ning pajatab riigikaitsest laiemalt. n-srs Andri Küüts
Mida uut toote Teie Eesti riigikaitsesse? Mitte midagi uut. Kavatsen edasi arendada seda, mida on siiamaani tehtud. Võib-olla ongi arendustes uusi asju, kindlasti tunduvad mõned neist enneolematud. Aga suunda kõrvale ma ei pööra. Ma arvan, et ajateenijate arv peaks suurenema mitmel põhjusel. Tahame kasvada tegevväelaste osas, aga meil on raske värvata, sest värbamisväli on väike. Värbame ainult nende hulgast, kes on ajateenistuse läbinud. Paraku läbib praegu ajateenistuse 3200st ajateenijast 2800. Ma arvan, et ajateenistuse alustajaid peaks olema 4000. Selle jaoks on nüüd vaja palju teha. Üks asi, mida soovime teha uutmoodi, on proovida võtta teenistusse vabatahtlikud, kes pole tervise tõttu seni sobinud. On räägitud erivajadustega inimestest, mina räägin tegelikult ka lihtsalt diagnoosiga inimestest. Vererõhu-, üle- ja alakaalu-, kuulmisja nägemisprobleemidega inimestest kuni erivajadusteni välja, keda seni pole võetud. Seda ainult juhul, kui neil on vaba tahe ja mingi erioskus, mis meile sobib. Me ei saa võtta kõiki ilma erioskuseta, sest nende väljaõppeks kulub sel juhul kohutavalt palju aega ja see hakkaks pärssima kõigi teiste, standardsete ajateenijate väljaõpet. Aga kui inimesel juba on erioskused ja me saame neist selgelt kasu, siis seda me peaksime tegema.
Mida võtaksite eelmiselt kaitseväe juhatajalt kindral Riho Terraselt eeskujuks? Üks asi on juhtimispõhimõtted. Demokraatlik ja inimesekeskne juhtimine. Mis ei tähenda seda, et peaks olema väga persoonisõbralik, üldsegi mitte. Inimesekesksus tähendab seda, et neisse on inimlik suhtumine ja neid tuleb väärtustada. Mida nad väga hästi oskavad, seda tuleb rakendada riigikaitses. Seda, mida nad ei oska, ei tule neil ka riigikaitses rakendada. Teine on päris sõjavägi, mitte ainult paraadarmee. Võime ju paraadidel ja õppustel kümnete tuhandete kaupa käia, aga kas tegelikult ladudes on midagi? Kas süsteemid päriselt ka töötavad? Päris sõjavägi on see, millele kin Terras rõhku pani. Seda joont ma ajan edasi. Lisaks liitlaste kaasatus väga selgetel alustel. Ma arvan, et kindral Terras oli see, kes võis NATO-s jalaga vastu maad lüüa ja öelda, kuidas tema
arvates asi on, kuigi ümberringi võidi üleliigse poliitkorrektsuse huvides arvata, et näiteks nii ei peaks ütlema. Tema ütles ja sellest läksid mõned asjad liikvele. Ka see on miski, millest eeskuju võtta. Iseasi, kas ma sellega muidugi hakkama saan.
Mida tuleks kaitseväes esmajärjekorras muuta? Muuta ei ole vaja. Muutus oleks kursimuutus 90 kraadi. Kõik, mis jääb 30…5 kraadi ulatusse, on pigem arendusküsimus. Ma arvan, et tuleks rohkem tegeleda kodanike riigikaitsest arusaamisega ja seda ajateenistuse kaudu. Me õpetame reservväelasi ja iseend ehk tegevväelasi väga hästi. Meie oskused ja teadmised on minu meelest suurepärased. Võime ajateenijad saata USA või Leedu proffidega kõrvuti ning vahel ei saada aru, kas tegu on kaitseliitlase, scouts-tegevväelase või ajateenijaga.
Tegelikult tuleks minna seda teed, et need pole tattnokad, vaid täiskasvanud mehed, kellel on vastutus ja kes on omandanud oskuse. Initsiatiiv on reservväelasel nõrk. Kui ta tuleb õppekogunemisele, siis ütleb, et seal molutatakse ja et rühmavanemana ootasin terve päev käsku. Iga reservohvitser ja -jaoülem peaks aru saama, et tal on väga palju teha, tema vastutab üksuse eest. Ma ei räägi sellest, et kaevikus vastast oodates tuleks drilli teha. Tal on võimalus saata ette piilkond, eeljulgestus, ühel hetkel ka ise rünnata. Või tegeleda juba formeerimisel üksuse mõne muu väljaõppeosaga. Käsu ootamise asemel peaks jaoülem, pooljaoülem, isegi lahingupaari ülem õppekogunemisele tulles otsima võimalikult kiiresti üles oma alluvad. Initsiatiiv hakkab peale siis, kui on veel kuluvad jalas ja see kandub edasi kõikidesse lahingutesse. Täna pole me ajateenistuses neid hoiakuid kujundanud, sest oleme ajateenijal kogu aeg turjast kinni hoidnud. Oleme öelnud, et „tattnokk ei tea midagi, ta võib eksida, mina vastutan. Mis siis saab, kui midagi juhtub?“. Tegelikult tuleks minna seda teed, et need pole tattnokad, vaid täiskasvanud mehed, kellel on vastutus ja kes on omandanud oskuse. Talle tuleb öelda Tallinnas: „Siin on su jagu, seal auto
ja hunnik relvi koos padrunitega. Sinu ülesanne on minna Võrru, toetada nädal aega üksusega õppust ja tulla siis tagasi. Tahan sinust esimest korda kuulda siis, kui sul on probleem või oled ülesande täitnud. Tšau-pakaa!“ See on äärmuslik näide, aga umbes nii see peaks olema. Siis hakkaks ta kolm aastat hiljem reservväelasena tagasi tulles samamoodi tegutsema. Tegelikult vastutab iga kodanik, kes on täisealine. Meie kodanikud on seaduskuulekad. Meelega ei lähe ju mitte keegi mingit sigadust tegema.
naisterahvad ajateenistuses ja mune ju kellelegi külge ei kasva. Naised ei muutu meheks. Järelikult on see n-ö mehistumine kõrvalväärtus. Ajateenistus ei ole mehistumise koht. See on ametioskuste andmine riigikaitseks. Seda tuleks ühiskonnale selgitada.
Rääkides erivajadustega inimeste kaasamisest riigikaitsesse, olete öelnud, et kui inimesel on tahe ja erioskus, mida kaitsevägi Kuidas plaanite suurendada vajaks ka sõja ajal, siis katsutakse leida talle ajateenijate arvu? võimalus ajateenistuse See on keeruline. Ma arvan, et võti on selles, et ajateenistuse peab lõpetama läbimiseks. Kuidas võiks rohkem kodanikke kui täna. Välja- laskurikursuse läbida langevus peab vähenema. Väidan, et inimene, kes ei kuule? osad langevad välja sellepärast, et neil pole positiivset ajateenistuse kogemust. Ajateenistuse lõpetab üsna suur hulk inimesi, kes on serva peal. Ma ei räägi füüsilisest diagnoosist ega simuleerimisest vaid näitest, et „kuna mulle siin eriti ei meeldi ja mu põlv on haige ka, siis ma saan minema ja lähengi“. Kõigil ei ole põlv nii haige, aga hinnang kaitseväele ei ole mingil põhjusel kõige parem. Minnes reservi räägivad nad kutsealustele, et see ei ole kõige parem koht. Tulemus on see, et kõik need kutsealused, kelle põlv on natuke haige, arvavad, et nad ei sobi siia. Jällegi, ma ei räägi vastumeelsusest ega simuleerimisest. Ma räägin sellest, et inimesed arvavad, et nad ei sobi siia, sest nad ei saa siin hakkama. Isased loomad isaste loomade keskel kardavad kehvasti hakkama saada, nii juba kord on. Ajateenistusest peab välja kasvama rohkem kutsealuseid, kes tahavad tulla aega teenima.
Ajateenistus ei ole mehistumise koht. See on ametioskuste andmine riigikaitseks. Ajateenistus ei ole mingisugune ilus ja tore asi. See on kodaniku kohustus. Tegelikult on see üks maksu vorm. Ja see on astmeline maks – võetakse need, kes selleks sobivad. Teiseks tuleb ühiskonnas selgitada, mille jaoks see ajateenistus on. Kui keegi rokkar arvab, et ta saab meheks siis, kui käib sõpradega kusagil tactical practical asjades püstolist tulistamas, siis olgu, saagu meheks. Meheks võib saada ka mägedes ronides ja maratoni joostes. Võib-olla keegi mehistub väiksemat õde kasvatades. Meil käivad ka
Vaatab kõrvalt käsklusi ja laseb! Ma pean laskmise jaoks nägema, mitte kuulma. See on muidugi ohtlik, kui keegi mind kõrvalt tulistab, samuti ei tohi tule ette joosta. Konkreetsemalt laskeväljaõpe on üks lihtsamaid asju. Mul on sada sõdurit kompaniis, viin neile läbi laskmise. Kui nende seas on kaks kurti, siis neile kahele teen seda esimesena, viimasena või vahepeal lõdva randmega. Neid inimesi ei ole ju massiliselt, neid oleks üksikuid.
Aga kui kurdina on enamik mu tööst olla näiteks IT-mees, autoremondilukksepp või autoelektrik, siis ma teen oma tööd tukk seljas. Kui läheb paugutamiseks, võtan ringkaitsesse ja kõigile, kes on mu sektoris, saan pihta. Jalaväejaos nad olla ei saa – käskude kuulmine ja muu selline, arusaadav. Oluline on ikkagi see, et tal on lisaks oma tahtele kaitseväele veel midagi pakkuda. Nõus, see on lisakoormus ja see pole üldse lihtne. Aga raske see ka ei ole. Erivajadustega inimesed elavad meiega põhimõtteliselt samasugust elu meie ümber iga päev. Miks nad ei peaks siis siin hakkama saama?
Kolmapäev, 6. märts 2019
PERSOON
7
„Kanada filosoof Charles Taylori sõnul pidavat ülim eneseteostus olema see, kui inimene teostab end kodanikukohustuste täitmise kaudu.“ - kindralmajor Martin Herem
kindralmajor Martin Heremiga Mida võtta ette selleks, et muukeelsed ajateenijad oleksid teenistusse paremini kaasatud?
tunnetust ei kasvata. Pigem ründab seda kogu aeg. Tuleb vaadata otsa meie riigile ja öelda võimalikult ausalt, mida me saavutanud oleme, mitte ajada tigedat jama suust välja. Ma arvan, et see on kõige tähtsam.
Tuleb parandada nende hoiakuid Eesti riigi kui oma riigi suhtes. See on põhiline. Esimese sammuna, millega alustame oktoobrikuus, hakkame igas väeosas korraldama kohustuslikku eesti keele õpet nendele, kes ohvitseride arvates seda kõige rohkem vajavad. Seda esimese õppekursuse jooksul, õhtusest vabast ajast ja paar korda nädalas. Eesmärk on osaliselt neid eesti keeles aidata. Teisest küljest ma näen, et need inimesed on hädas. Ja selleks ongi esimene samm eesti keele õpetamine. Isegi mitte õpetamine, vaid pigem toetamine. See käsk on antud. Osades väeosades tehakse seda juba niikuinii, on tehtud varemgi. Tean, et sidepataljonis antakse sõber, kes eesti keelt oskab ja ollakse temaga paaris. Ma pooldan teaduslikke meetodeid rohkem. Nii olen nõus seda ka igal pool rahastama. Me leiame selle raha.
Kuidas saab Eesti ühiskond veel riigikaitsesse panustada, lisaks ajateenistusele? Kui Eestit peaks sõjaliselt kaitsma, siis riik peaks võimalikult hästi edasi funktsioneerima. Seda selleks, et sõdiv pool saaks hakkama, ja võidu, kaotuse, viigi või mille iganes korral jääksime ikkagi riigina püsima. Kõiki pole vaja püssimeesteks teha. Osad jätkaku lihtsalt oma positsioonil, osad võiksid minna priitahtlikuks päästjaks, pritsimeheks või abipolitseinikuks. Lõppude lõpuks on oluline olla lihtsalt normaalne kodanik. Maksta makse, käia valimas, täita seadusi. Juba siis lähevad asjad väga heaks.
Mullu augustis loodi kaitseväele küberväejuhatus. Millist rolli hakkab loodud struktuuriüksus mängima tulevastele ajateenijatele?
Kuidas arendada ühiskonnas kaitsetahet? Eelkõige sellega, et inimesed saaksid aru, miks meie riik on hea. Ma ei tea, kuidas saab arendada kaitsetahet, aga tean, kuidas seda saab taandarendada. Täna seda ka väga palju tehakse, ajades suust välja lolli möla, et riik ja kõik valitsejad on lollakad. Meile ei pruugi kõik inimesed meeldida. Karjudes kogu aeg, et kõik on lollakad, korrumpeerunud ja kõik on valesti, siis see päris kindlasti mingisugust kaitsetahet või patriotismi, kodaniku-
Foto: rms Karl Heinrich Arras
Kõige suurem ja kallim vara on oskustega inimene. Üks asi on juhtimise toetus. Side, info liikumine ja selle tagamine. Täna on aktuaalne ka kübersõda, mis jaguneb kaheks. Need jagunevad omakorda kaheks – info- ja küberoperatsioonid. Üks on serveri küpsetamine, teine psühholoogiaga ajude küpsetamine. Üks on selleks, et aitame oma inimesi, et meid ja meie servereid ei küpsetataks. Teine selleks, et oleksime võimelised vastase ajusid ja servereid küpsetama. Kõige suurem ja kallim vara on oskustega inimene. Et saada selliseid häkkereid ja mainekujundajaid, kes suudaks asju korda teha. Nad maksavad väga palju. Ja kõige hullem on see, et nad ei saa rahuajal mitte midagi teha, ei saa kellegi serverisse pugeda ja kui sinna ei poe, ei saa rääkida, et sul on kübermürsk. Peab olema kogu aeg valmis sinna kõmmutama. Või olema nii osav, et oled alati kursis ja valmis ajahetkel X panema vaenuliku riigi tuled kustu. See on suur väljakutse, kuidas neid inimesi palgal hoida ja motiveerida, sest nad ei tohi tegeleda kuritegevuse ega kellegi mõjutamisega. Mõistlik on küberväejuhatuse all arendada elektroonilise sõja pidamist, mida meil täna eri kohtades tehakse.
Ma arvan, et küberteemadel pole meil vaja ajateenijaid väga palju õpetadagi. Täna tulevad ajateenijad ja õpetavad tihti meid. See on oskus, milles tuleb õpetada seda, mida meie tahame saavutada. Kuidas teha nii, et kui suurtükk laseb ja jalavägi ründab, kaotab kübervägi samal ajal ära vastase sidesüsteemid ja seda õigel hetkel. Et osataks olla samakõlas kõigi teistega. Küberväejuhatus on märkimisväärne relv, mida peame palju arendama ja seda me ka teeme.
dutav ja vajadusel suurele riigile tõega valus, ei suuda me sellist massi iga päev ülal pidada. Küll aga suudame neid välja õpetada ja reservist päevade või tundide jooksul välja tuua. Samuti on selle aluseks põhiseadus, mis ütleb, et iga riigi kodanik osaleb riigikaitses.
Mis on teie lemmiksöök kaitseväe kuivtoidupakist?
Arusaadav. Minu kahel lapsel on OÜ-d ja nemad küsivad, miks nad peavad makse maksma. Kuni selle hetkeni, kui on vaja pangast laenu võtta. Siis nad saavad aru. Või kui saadakse aru, kuidas ehitatakse teid ja ravitakse inimesi. See on meie kõigi panus. Kui keegi küsib, miks mina pean riigile andma rohkem kui vastu saan, siis see on normaalne. Kui kodanikud ei annaks riigile rohkem kui ise vastu saavad, siis riik ei areneks. Kui riik annaks kogu aeg rohkem kodanikele kui kodanikud vastu annavad, siis me oleks Kreeka. Siis oleks pankrot. Riik on tegelikult üks talguvorm, see on ühisettevõte. Me oleme kokku leppinud mingid reeglid ja nende järgi me seda riiki kasvatame. Need, kes arvavad, et neil on hullupööra kõva armee ja ajateenistust pole, on täna hädas. Ma arvan, et me näeme lähiajal, kuidas ajateenistus taastatakse veel kuskil.
Suhkur! Eriliselt meeldib šokolaad, ükskõik milline. Liha, riis ja muu, mis seal on, nende suhtes pole mul erilist vahet. Söön ära kõik, mis ette antakse. Kõige parem pakk on muidugi Statoilis (naerab).
Miks jäävad uued ajateenijad ilma kaitseväe aluspükstest, vöörihmast ja hügieenikotist? Aluspüksid tundusid olevat otstarbetud. Mõttetu on neid kogu aeg hankida, see on lihtsalt koormus. Isegi mitte rahaline, vaid hankimise koormus. Igal inimesel on oma trussikud ja me nägime, et kaitseväe omi ei ole vaja. Inimesel on oma eelistus, kes milliseid kannab. Hügieenikotiga oli põhimõtteliselt sama lugu. Inimesed tahaksid tegelikult midagi muud, enda oma. Vöörihmaga on nii, et olen pikemat aega sõdinud selle vastu, et see üldse olemas on. Mida sellega teha? Praegu on see kusagil mingisugune distsipliinielement. Miks me endale peapaela ei seo, äkki selles peitub ka distsipliin? Kasutu element ja seda pole vaja, selle külge pole midagi panna. Meil on rakmed selle jaoks.
Mulle tundub, et iga uue kutsealuste lainega kerkib ikka ja jälle pinnale üks ja seesama küsimus. Miks on ajateenistus kohustuslik? Miks me maksame nii palju tulu- või sotsiaalmaksu? Teises riigis makstakse teistmoodi. See on meie riigi korraldus. Praegu kogu Euroopa muretseb. Kui peaks sõjaks minema, siis kuidas mehitada kõiki neid pataljone või kompaniisid, mida rahuajal pole vaja? Kui sul pole ajateenistuses välja õpetatud inimesi ja sõjaajal peaks tekkima kaotusi, kuidas neid asendada? Lahingutes langeb paratamatult mingi protsent iga päev. Kui sul ei ole inimesi, kes on ajateenistuses väljaõppe saanud, süsteemselt paigutatud ametikohtadele, kelle üle pead arvestust, siis ei ole sul taastamise varianti. Et olla tõesti hei-
Kutsealuste generatsiooni esindajad küsivad selle peale ikkagi, miks ei ole meil palgaarmeed.
Arvan, et näeme lähiajal, kuidas ajateenistus taastatakse veel kuskil.
Kus toimub järgmine Kevadtorm ja mida sellelt oodata? Kirde-Eestis. Suuresti on see tavaline Kevadtorm, kuhu kaasatakse ligi 10 000 osalejat ja erinevad riigid. Proovime seda teha jällegi paremini kui kunagi varem. Vahest kõige suurem muudatus on see, et see pole enam kahepoolne. Ühte treenitakse, kes peab ööpäev läbi midagi välja mõtlema ja teine pool on intelligentne sihtmärk. See tähendab, et toimuvad sellised kompanii-pataljoni drillid, ette antakse ühepäevased lõigud. Vastast ei pea üle kavaldama, vaid looma väljaõppe olukorrad. Tulemus peaks olema selle võrra parem, et saame pakkuda justnimelt kontrollitavale poolele suuremaid väljakutseid. Muidu on nii, et kui on kaks poolt, kes on mõlemad väga targad, siis tekib I maailmasõda – kaevikuliin ja tagumised pataljonid tegevust ei saa. Nüüd me proovime seda kunstlikult rohkem teha. Selleks juhendame ühte poolt enam ja eksitame ka enam. Teine pool peab ise oma peaga hakkama saama.
Mille üle saab kaitseväes uhkust tunda? Lisaõppekogunemised. LÕK-id näitavad, et meie reservarmee on maailma superliigas, võib-olla oleme seal isegi number üks. Küsimus pole selles, kas meil on kaitseväes väga lahedad süsteemid, vaid pigem selles, kuidas ühiskond neid toetab. 48 tundi pärast peaministri otsust on jalaväepataljon või logistikapataljon oma koondumisalas. Need puusepad, õpetajad, autojuhid, ehitajad, fotograafid – nad kõik saavad selles mahus ja ulatuses vajadusel töö juurest minema. Tööandja peab neid lubama. Asi pole mitte ainult seaduses, sest seaduse järgi võidakse ka kinni hoida ja ära meelitada, maksta rohkem või maksta trahvid kinni. Aga ei, nad lastakse minema. Nad jõuavad õigel ajal kohale, õigel ajal minema, süsteem töötab ühtselt. Tõsi, on valed kindad, aga kindad pole puudu. Võib-olla ei ole nii mugavad kindad. Asju logiseb, kõik ei ole päris tore. Aga need pataljonid, mis on väljas, täidaksid oma ülesannet määratud mahus. Näidake mulle üks riik, kes on seda viimase 10 aasta jooksul teinud! Väga palju on häid asju, aga ma arvan, et see on kõige vingem.
Mida soovite öelda seda intervjuud lugevale ajateenijale? Ajateenistus on ainult ettevalmistus kodanikukohustuse täitmiseks. Me ei suuda teha kõiki asju briljantselt. Ajateenistusest tuleb võtta see, mis on võimalik võtta. Selleks, et oma kodanikukohustust täita võimalikult efektiivselt. Kui midagi on valesti, peab olema alati selline sisemine tasakaalutunnetus, kas ma peaks hakkama sellepärast võitlema, et asi saaks õigeks või on see ühekordne paratamatu sõjaudu. Kui keegi ei pööranud mulle piisavalt palju tähelepanu või vastupidi, lõugas mu peale liiga palju, kas sellest võib mööda vaadata? Kui sellest võib mööda vaadata, see on ühekordne, siis keskendume uuesti väljaõppele ja läheme edasi. Kui see on ikkagi näkku karjuv probleem, kui see hakkab süsteemi rikkuma, tuleks sellest rääkida. Aga seal peab olema tasakaalutunnetus sees. Teid valmistatakse ette tõenäoliselt kõige hullemaks asjaks, mis olla saab. Ja ma arvan, et me oleme selles asjas üsna head.
Lõpetage mõte: Eesti Vabariik jääb püsima ainult siis, kui… …kodanikud seda tahavad. Ja see tahe väljendub kodanikukohuste täitmises. Miski muu ei ole nii oluline.
8
Kolmapäev, 6. märts 2019
2018.
TERVIS
aastal jõustus määrus, mis kehtestas kaitseväelastele uued tervisenõuded.
Ajateenijate tervisest arsti silme läbi Ajateenistuse jooksul tuleb pea igaühel meist varem või hiljem arsti poole pöörduda. Milline näib pilt ajateenijate tervisest arsti silmadele pärast mõne aja eest jõustunud otsuseid?
1.
jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiiniteenistuse kompanii meditsiinigrupi Tapa ülema leitnant Kristjan Martin Kasterpalu sõnul on ajateenijate tervisehädad väga sarnased. „Esialgu pöördutakse õe poole, tema tegeleb ägedate haigestumistega nagu nohu, köha ja muu selline. Arsti juurde jõuavad tavaliselt need, kellel on probleeme tugi- ja liikumiselundkonnaga ehk igasugused ülekoormussündroomid ja vigastused,“ seletab leitnant. Koormusest tingitud vigastusi saab tema sõnul ära hoida sellega, kui teha korralikult sooja enne ning venitada pärast igasugust füüsilist tegevust. Seda on oluline meeles pidada mitte ainult üldfüüsilise ettevalmistuse tundide puhul, vaid ka taktikaõppes. „Söösta ja kata on vägagi füüsiline tege-
vus, eriti kui seda tehakse suure hulga varustusega,“ toob leitnant Kasterpalu näite ning lisab, et kui alustada selliseid tegevusi „külmalt“, ongi vigastused kerged juhtuma.
Liigutage ja soojendage enne igat füüsilist tegevust. Ka taktikalist.
Leebemate tervisenõuete rakendamise tagajärg Kaitseväes on igal aastal vaja välja koolitada 4000 ajateenijat. Arvestades aga rahvastiku seisukorda, on parasjagu teenivate ja lähiajal teenistust alustavate ajateenijate aastakäigud sündimuse poolest ahtrad. Nii on inimeste hulk, keda ajateenistusse kutsuda,
KUTSEALUSTE TERVISENÕUETELE VASTAVUS: 2017. AASTAL
2018. AASTAL
21%
18% 1936 inimest
2551 inimest
38%
43%
3958 inimest
5291 inimest
44%
36% ei vasta ajutiselt
ei vasta
Krooniliste haigustega ajateenijad ei saa kaasa teha kõike, mida terved inimesed teevad. Samal ajal kehtib kaitseväe juhatajalt ja brigaadiülemalt suunis, et teenistuses tuleb hoida võimalikult palju inimesi, leides neile jõukohased ülesanded. Sellega tuleb aga leitnant Kasterpalu sõnul arvestada kõikidel. „Alates jaoülematest ja lõpetades staabiga. Ka nemad peavad arvestama sellega, et kõikide ajateenijate võimetele ja tervislikule seisundile leitaks kohane rakendus.“ Hinnangut sellele, kas või kuidas on muutunud konkreetsete kaebustega vabastusi vajavate ajateenijate hulk, ei oska leitnant Kasterpalu praegu veel anda. „Sellise statistika koostamine, mis meile midagi ütleks, on olnud üks mu eesmärke,“ tunnistab ta.
4626 inimest
Kolm soovitust ajateenijale
Allikas: Kaitseressurside amet
Ajateenijatele soovib leitnant Kasterpalu südamele panna kolm mõtet. Esiteks palub ta hoolitseda enda tugi- ja liikumiselundkonna eest: „Liigutage ja soojendage enne igat füüsilist tegevust.
4486 inimest
vastab
järjest väiksem. Seetõttu on kaitseressursside ameti (KRA) arstliku komisjoni tervisenõuded tunduvalt leebemad kui mõni aeg tagasi. „Inimesed, kes tulevad ajateenistusse, võivad põdeda kroonilisi haigusi nagu astma või kõrgvererõhktõbi. Samuti esineb kroonilisi tugi- ja liikumisaparaadi probleeme. Nende inimeste teenistusse rakendamine on keerukas,“ tunnistab leitnant, kuna krooniliste haigustega ajateenijad ei saa kaasa teha kõike, mida terved inimesed teevad. Lisaks on neil suur vajadus meditsiiniteenuste järele, sest krooniliste haiguste ägenemised ja probleemid võivad neid kimbutada kogu ajateenistuse vältel. See asjaolu nõuab aga meditsiinilt rohkem ressurssi. Rääkides edasi sellest, kuidas on KRA arstliku komisjoni leebemate tervisenõuete jõustumine mõjutanud meditsiiniteenistuja tööd, on leitnant Kasterpalu konkreetne. „Kui astmaatik asub ajateenistusse, siis tõenäoliselt põhjustab füüsiline koormus talle kaebusi. Allergilise astma puhul võib seda teha ka pelgalt suvisel perioodil metsalaagris viibimine,“ ütleb leitnant ning märgib, et sellistel puhkudel peab ajateenija saama sobivat ravi, mis võib teatud perioodiks välistada tema väljaõppes osalemise.
Ka taktikalist, nagu ennist rääkisin,“ rõhutab ta. Leitnant möönab, et ehkki teataval määral on see ka ülemate asi meelde tuletada, siis lõppude lõpuks vastutab igaüks oma keha ja tervise eest siiski ise.
Ärge katsuge oma nägu kätega, millega on katsutud muid asju. Teiseks tuleb arsti sõnul rohkem tähelepanu pöörata kätehügieenile, seda eriti nakkushaiguste perioodil. „Ärge katsuge oma nägu kätega, millega on katsutud muid asju. Näiteks kontaktpindu või teisi inimesi,“ selgitab leitnant tõsiasja, et käsi tuleks regulaarselt desinfitseerida ning kasutada selleks korrali k ku kätehõõrde tehnikat. Panna seepi kätele ning seejärel kraani alla – sellest jääb väheks. Kolmandaks ning vahest kõige olulisemaks peab leitnant Kasterpalu julgust pöörduda probleemi või murega tugiteenuste poole, olgu selleks siis meditsiin, psühholoogia, sotsiaaltöö või muu. Siinjuures on oluline
meeles pidada seda, et tugiteenuse poole pöördumine tuleb kooskõlastada enda vahetu ülemaga. „Kui keegi on võtnud endale seisukohaks, et ta on siin justkui vanglas ning tahab siit iga hinna eest ära saada, siis selles olukorras võimenduvad ka kõik kehalised vaevused,“ selgitab ta ning lisab, et kui inimene ei tee muredega muud peale endasse tõmbumise ja muredele keskendumise, siis mured ka paisuvad. „Nende asjadega tasub tegeleda enne, kui need käest ära lähevad. Selle jaoks me olemas olemegi,“ lõpetab leitnant Kasterpalu jutu. Juhina on leitnant Kristjan Martin Kasterpalu igapäevatöö meditsiiniteenistuse töö tagamine Tapa linnakus. Teine oluline osa tema tööst on kaitseväelaste vastuvõtt, nõustamine ja ravimine ning vältimatu abi andmine ametnikele, töötajatele ja külalistele.
Foto: Karl Jakob Toplaan
n-srs Andri Küüts
"Lõpuks vastutab igaüks oma keha ja tervise eest ise," leiab leitnant Kasterpalu.
Kolmapäev, 6. märts 2019
REPORTAAZ
9
„Ajateenijate väljaloale saatmist pärast tööpäeva võiks katseprojektina läbi viia mõnes Tallinnas asuvas pataljonis.“ - vanemveebel Ivo Petjärv
Muudatused Scoutspataljonis parandavad teenistust Scoutspataljoni veebliga rääkides selgus, milliseid tingimusi ja tegevusi võivad tulevased skaudid teenistusest oodata, arvestades hiljutist Paldiskist Tapale kolimist ja reservväe kasvatamist ajateenijatega.
n-srs Harald Sumberg
Mida pakub Scoutspataljon ajateenijatele? Vanemveebel Ivo Petjärve sõnul teeb Tapa linnakus paiknemine skautide elu logistiliselt lihtsamaks, sest neil on nüüd lühem maa kaitseväe keskpolügoonile ja lahingumasinate remondi hallidele. Samuti asub lähim lasketiir praktiliselt jalutuskäigu kaugusel ja laskmas käivad skaudid märkimisväärselt tihedamini kui teised üksused. Nii ajateenijatel kui ka tegevväelastel on Tapa linnakus samasugused kasarmutingimused. Peale tubade ja sanitaarruumide, mis leiduvad kõikides kasarmutes, on Scoutspataljoni sõduritel kasutada ka köök. Lisaks on teenistujatel ligipääs kõigile linnaku jõusaalidele ja spordirajatistele, et nad saaksid teenistusel nõutavateks ülesanneteks paremini valmis olla. Kuna ajateenijatele on antud võrdsed elutingimused ja privileegid ülejäänud skautidega, siis oodatakse neilt ka samaväärset tegutsemist õppetöös ja harjutustegevustes. Ajateenijad käivad kaasas kõikidel õppustel ja täiendavad enda oskuseid sama toimekalt kui tegevteenijatest skaudid. Viimati käidi
õppusel Furious Axe Lätis, kus Scoutspataljon harjutas ka koostööd liitlasüksustega. Samuti osalesid nad näiteks Scoutspataljoni talvelaagris, mis kestis veebruari alguses kaks nädalat. Arvestades ilmaolusid ja laagri kestust, oli tegemist väga raske õppusega, kus võitlejad õppisid sõjapidamist talvistes tingimustes.
Jõudu nõudval teenistusel on ka omad plussid Olulisim privileeg, mis Scoutspataljoni ajateenijatele osaks saab, võib kõigile huvi pakkuda. Scoutspataljonis on võimalik iga päev pärast tööpäeva väljaloale minna, seda eeldusel, et kõik vajalikud toimetused on tehtud ja väljaõppes on aktiivselt osaletud. Kompaniiülem luges kursuse alguses sõduritele sõnad peale, mis peab olema tehtud ja kuidas peab käituma, et nad saaksid võimaldada neile igal õhtul väljaluba. Tulemusena on sõdurid toimetusi tehes järjepidevad, sest nad teavad, et töö ajal vaeva nähes on neile tagatud väike hingetõmbeaeg õhtul kodus. Lisaks motiveeritud sõduritele aitab
selline lähenemine ka ülekulude vähendamist ja tekkimist. Kui sõdurid käivad õhtuti kodus, vähendab see elektri-, vee- ja toidukulusid. Scoutspataljoni kogemus ajateenijate väljaloale lubamisega on olnud igati positiivne ja veebel Petjärve arvates võiks teised väeosad seda ka tulevikuplaane tehes arvesse võtta. Veebel Petjärv selgitas, et väljalubasid võimaldades on kompaniiülem asetanud palju usaldust enda sõduritele ja kinnitas, et sõdurid ei ole seda usaldust rikkunud ning on hommikuti alati õigeks ajaks kohal.
Motivatsioon viib sihile Scoutspataljoni oodatakse mehi, kes on huvitatud intensiivsemast ajateenistusest. Veebel Petjärve sõnul võetakse kõik sellised mehed avasüli vastu:
Mis oleks sõduritele parem motivatsioon kui võimalus õhtuks koju lähedaste juurde minna.
„Sõdurid peavad olema motiveeritud töötama ja õppima, sest kordamisaega on vähe“. Selleks on vaja keskendumist ja tähelepanu õppetööle koondamist. Mis oleks sõduritele parem motivatsioon kui võimalus õhtuks koju lähedaste juurde minna. Sel aastal võeti Scoutsptaljoni teenistusse ligi 70 ajateenijat ja järgmisel aastal on plaanis seda arvu veelgi suurendada.
Alustavatel juulikutse ajateenijatel, kellel on huvi ja motivatsiooni minna aega teenima Scoutspataljoni, tuleks sellest teada anda enda rühmaülemale teenistusse asudes. Neil, kellel on huvi jätkata tegevväelasena teenistust Scoutspataljonis, tuleb läbida neljakuuline katseperiood ja kui ülemate arvates üksusesse sobitakse, siis sõlmitakse pikaajaline leping.
MUUSIKAST AJATEENISTUSES Ei tule uudisena, et kaitseväel on orkester, kus mängivad oskajad ajateenijad. Küll aga ei ole muusikaga tegelemine kaitseväes vaid nende pärusmaa. n-srs Rein Olesk
Muusika tegemine on kättevõtmise asi Eri väeosades on ajateenijate initsiatiivil ja tegevväelaste toetusel sündinud mitu muusikalist koosseisu, mis muudavad ajateenistuse kogemuse oluliselt rikkamaks. Seni populaarseim muusikaline koosseis tegutses ligi kümme aastat tagasi. Selleks oli Kuperjanovi jalaväepataljoni bänd Hulio Papa, mille solist oli Karl-Erik Taukar. Sel aastal on seal muusika loomise ohjad endale haaranud reamees Artur Rehi, kes nimetab end üksikuks sõdurimuusikuks kitarriga. Tema sulest sündis laul pealkirjaga
„Kuperjanovlase marss“, mida nüüd ka tema kaasvõitlejad reipalt rivis laulavad. Ise kommenteerib ta loo sündi nii: „Ühel hetkel lõi tundmus üle pea ja sündis lugu. Tuli ootamatult, aga kui valmis sai, siis tundus õige asi.“ Viru jalaväepataljonil läks sel aastal muusikute leidmisega libedalt. Tavaliselt hakkab pataljoni staabiveebel Helari Pilve huvilisi esindusmeeste abiga otsima. Selles juulikutses ajateenistusega alustanud praegune nooremseersant Kaur Teiva jõudis aga staabiveeblist ette. Ta mainis personalispetsialistile ideest luua bänd enne, kui staabiveebel Pilve jõudis selle nimel tegutsema hakata. Initsiatiivi haaranud nooremseersant leidis endale ka mõttekaaslase nooremseersant Martin Kalmi. Nii
sündis Viru jalaväepataljonis kahe sõduri eestvedamisel uus bänd. Sõna uue koosseisu olemasolust levis kiiresti ja esimene suurem tuleproov oli neile pataljoni aastapäeval, 6. detsembril. Edasi aitab bänd tähistada ka naistepäeva. Viimane suur projekt ootab ees 1. jalaväebrigaadi ajateenijate reservi saatmisel. Staabi- ja sidepataljoni laulumeeste punt on tegutsenud juba 15 aastat. Üheskoos laulmas käimine toimub huvijuht proua Reet Kaljula eestvedamisel. Lisaks pataljoni üritustele käiakse esinemas ka näiteks lasteaedades, hooldekodudes ning kirikutes. Pakkumistest laulumeestel puudu ei tule, pigem tuleb mõnedest loobuda, kuna ajast jääb vajaka.
Õhtuti üheskoos noodi üles võtmine aitab astuda teinekord stressirohkest ajateenija argielust sammukese kõrvale.
Muusika panustab teenistusse On selge, et ajateenistusel on oma kindel eesmärk. Sellegipoolest ei peaks teenistusülesannete täitmise kõrval enda hobid reservipäevini nurka viskama. Viru jalaväepataljoni staabiveebel Helari Pilve on veendunud, et ajateenijatele peab pakkuma võimalusi
ja vahendeid, et vabal ajal enda hobidega tegeleda. Sarnaselt staabi- ja sidepataljoni huvijuht proua Kaljulaga jagab ta mõtet, et muusikud on need, kes aitavad teenistuse rutiini vaheldust tuua. See tõstab kogu isikkoosseisu moraali. Samuti on see muusikute endi sõnul oluline. Staabi- ja sidepataljoni laulumehed on arvamusel, et laulmas käimine on tänuväärne. Õhtuti üheskoos noodi üles võtmine aitab teinekord stressirohkest argielust pead ja vaimu puhata. Üksiku kitarriga sõdurimuusiku, reamees Rehi sõnul võib ajateenistust nimetada muusaks, mis annab materjali, et luua midagi uut. „Kaitsevägi takistab ja soodustab loomet samal ajal,“ leiab ta.
10
Kolmapäev, 6. märts 2019
1000
REPORTAAZ
kilogrammi kamapalle on ainuüksi Kuperjanovi jalaväepataljoni sööklal.
Sööme kõik kamapallid enne reservi ära! Facebooki üritus, millel on peaaegu 1000 jälgijat, näitab ajateenijate ühist meelsust kamapallide vastu. n-srs Harald Sumberg
Miks meile siis nii palju kamapalle pakutakse?
H
iljuti on Facebookis populaarsust kogunud üritus „Sööme kõik kamapallid enne reservi ära!“, mis õhutab sööma rohkem kamapalle, et need lõpuks sööklatest otsa saaksid. Nähes, kui paljud inimesed on sellest üritusest huvitatud ja sel teemal enda muljeid avaldanud, tekkis minus soov Sõdurilehe lugejatele tutvustada, miks ühtäkki meile nii tihti kamapalle pakutakse ning kes paneb paika, millist toitu ajateenijatele serveeritakse.
Võttes arvesse eelnevat juttu mitmekülgse toiduvaliku kohta, siis kuidas ikkagi juhtus nii, et kõikides struktuuriüksustes hakati pakkuma kamapalle ja muud hommikuhelbed kadusid ära? Tegelikult pole tegemist juhusliku kokkusattumusega. Kaitseväe peakoka sõnul on sellel lool sügavam taust. Kuna kaitsevägi peab kogu aeg olema valmisoleku seisundis, peavad sõduritele olema sõjaolukorraks tagatud toiduvarud, milleks on üldjuhul kuivained ja konservid, sealhulgas näiteks kamapallid. Praegusel juhul juhtus nii, et varude tagamise leping kamapallide varustajaga lõppes ära eelmise aasta lõpus ja siis oli kamapallide säilivusaeg pool aastat. Seaduste tõttu ei ole kaitseväel õigust neid annetada või ka muul moel välja jagada.
Tervislik ja rikkalik toiduvalik Protsess, kuidas toit sõduri lauale jõuab, algab sellest, et pataljonides kohapeal olevad toitlustusspetsialistid valivad neile spetsiaalselt ettevalmistatud 2000-st menüü valiku seast sobivad road ja koostavad nende põhjal nädala menüü. Seda tehes tuleb neil silmas pidada, et söök sisaldaks õigetes kogustes rasvu, süsivesikuid ja valke ning et sõdurile vajalik kalorihulk oleks täidetud. Samas peavad toitlustusspetsialistid jälgima, et samu toite ei pakutaks ühtepuhku ja sellel hoiab periooditi silma peal ka kaitseväe peakokk proua Kaie Karu.
Tuli vastu võtta otsus kamapallid ühel või teisel moel menüüdesse lisada. Et toitu mitte raisata, tuli vastu võtta otsus kamapallid ühel või teisel moel menüüdesse lisada. Protsessi võimalikult valutuks tegemiseks on kaitseväe peakokk jaganud pataljonidele erinevaid kamapalle sisaldavaid retsepte, kuid on näha, et kõik need ei ole ajateenijatele meelt mööda. Vastuseks sellele õnnelikule Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijale, kes lõi Facebookis ürituse ja tegi üleskutse oma kaasvõitlejatele: me kõik toetame sind sellel teel ja see on meie kõigi ühine mure, aga kahjuks pean Teile teatama, et kui tahate Kuperjanovi jalaväepataljoni kamapallid enne reservi ära süüa, siis ainuüksi Teie pataljon peaks ära sööma ühe tonni jagu kamapalle. Selle peale oskan ma öelda ainult: „Jätku leiba!“
Kuna teenistuses olles on ajateenijate toitumine peaaegu täielikult kaitseväe vastutuse all, võtab proua Karu oma ülesannet väga tõsiselt ja üritab sõduritele pakkuda võimalikult tervislikku ning rikkalikku toiduvalikut. Tema arvates on toidu kvaliteedi üldine seis hea, kuid vahel esineb ka olukordi, kus see vajaks parandamist. Pataljonides kasutatavad retseptid ja menüüd ei tohiks väga erineda, kuid erisuste põhjuseks võib olla see, et igas pataljonis on tööl erineva oskustasemega inimesed ja lõpuks sõltub toidu eripära ikkagi toiduvalmistajast.
Liitlasüksuste toitlustus kaitseväe linnakutes Sõdurite seas on levinud jutt, et Ämaris ja Tapa linnakus, kus paiknevad ka liitlasüksused, pakutakse paremat toitu. Kaitseväe peakokk kommenteerib, et sööklaid külastades ei ole tema küll seda märganud. Samas arvab ta, et väike erinevus võib tuleneda sellest, et Tapal töötavad köögis ka Briti vägede enda kokad, kes annavad menüüsse oma sisendi. Igal söögikorral on üks toiduvalik Briti kokkadelt
Foto: Karl Jakob Toplaan
Pataljonides kasutatavad retseptid ja menüüd ei tohiks väga erineda.
Kuidas saaksite Teie aidata olukorda parandada? Nooremseersant Harald Sumberg uurimas kamapallide tagamaid. ja teine meie kaitseväe kokkadelt. Kaitseväe peakokk pooldab siiski kindlameelselt seda, et kõikides pataljonides pakutav toiduvalik oleks võrdsel tasemel.
Uute toidupakkide kohta on proua Karu saanud igati positiivset tagasisidet.
Aeg-ajalt korraldab kaitseväe toitlustusosakond küsitlusi, kus sõdurid saavad toidu kohta tagasisidet anda ning pataljonis on mõnel pool kasutusel toidupäevik, kus sööjad saavad enda arvamust jagada iga söögikorra kohta. Sellegipoolest on kokkadel raske teha kiireid muudatusi, sest toidu tellimused esitatakse pikaks ajaks ette ära ja tooraine tarnijatega kehtivad lepingud.
Võib öelda, et kuivtoidu kvaliteet on hiljuti paremaks muutunud. Kasutusele on võetud külmkuivatatud toidupakid, mis ei ole ainult vitamiini rikkamad, vaid ka kaaluvad vähem ning vähendavad sõdurikoti raskust. Uute toidupakkide kohta on proua Karu saanud igati positiivset tagasisidet, kuid märgib, et arenemisruumi veel jagub.
Kaitseväe peakokk on teinud meile oma üleskutse ja ootab kõigilt lugejatelt kamapalle sisaldavaid retsepte meiliaadressile buum@mil.ee. Sellele samale aadressile võib saata ka arvamusi ja ettepanekuid teiste toitlustust puudutavate teemade kohta.
Kolmapäev, 6. märts 2019
SPORT
3
mängu neljast võitis Eesti kaitsejõudude hokivõistkond Balti talimängudel.
Kolm kilomeetrit suuskadel ja „Tuli vaba!“ Foto: Karl Jakob Toplaan
Veebruarikuus toimusid talvises Haanja suusakeskuses kaitseväe 25. meistrivõistlused murdmaa- ja patrullsuusatamises.
ja kolm laskurit. Suurim erinevus patrullsuusatamise ja laskesuusatamise vahel ongi see, et võistkond sõidab kogu vahemaa koos ning peab distantsi jooksul mahtuma 50 meetri sisse. Üheksakilomeetrise suusadistantsi jooksul läbis meeskond kahel korral ka lasketiiru – esmalt lamades ning hiljem püsti laskeasendis. Laskmisel kasutati relva M16, mida oli modifitseeritud selliselt, et sellega sai lasta laskesuusavõistlustel kasutatava kaliibriga padruneid. Relva rajale kaasa ei võetud ning see jäeti relvapüramiidi laskekohtade taha. Laskmist tohtis aga alustada vaid pärast meeskonna kapteni käsku: „Tuli vaba!“. Kui kõik võistkonna liikmed olid laskmise lõpetanud, andis kapten käskluse: „Salv eraldada, relv tühjaks lae!“. Seega pidid meeskonna kiiremad liikmed aeglasemaid võistluse igas etapis järele ootama.
n-srs Egert-Gerret Kreek
E
simesel võistluspäeval võisteldi murdmaasuusatamises kümne-, viie- ja kolmekilomeetristel distantsidel. Päev algas soojakraadide ja vihmaga ning lõppes lörtsisajuga. Põhidistantsi kiireim oli Viru jalaväepataljoni ajateenija reamees Alvar Ratt. Murdmaasuusatamise järel oli 2. jalaväebrigaadil küberväejuhatuse ees enam kui 600 punktiline edu.
Patrullsuusatamisel lasti relvast M16 Teisel päeval oli ilm mõnusalt talvine ning võistlustulle mindi patrullsuusatamises – alal, mis nõuab lisaks heale vormile ka täpset silma ning tugevat meeskonda. Patrullsuusatamise võistkonda kuulub neli liiget – patrulli juht
Otsustavaks sai lasketäpsus Võistluse peakorraldaja, nooremleitnant Priit Naruski sõnul oli Haanjas korralik talveilm, kuid patrullsuusatamise võistluseks liialt tuuline. „Väga palju oli trahve, kuna tuul oli ikkagi päris tugev ja kogemust selle relvaga laskmisel on võistlejatel vähe,“ selgitas ta. Kuna iga möödalasuga kaasnes 30 trahvisekundit, mis liideti meeskonna ajale, siis saigi otsustavaks lasketäpsus. Laskesuusatamise võitis küberväejuhatuse võistkond edastades 2. jalaväebrigaadi ning mereväe võistkondi vastavalt pooleteist minuti ja nelja minutiga. Küberväejuhatus jäi sõidukiiruses küll lähimatele konkurentidele alla, kuid oli lasketiirus täpseim, tehes kokku 14 möödalasku, samas kui enamik võistkondi sooritas üle 20 möödalasu.
Küberväejuhatuse staabi- ja tagalakompanii ajateenija reamees Robert Klen Mõistus, kes läks esimest korda suusatrenni juba 6-aastaselt, saavutas murdmaasuusatamise distantsil teise koha ning patrullsuusatamises võistkondliku võidu. Tema sõnul oli oluline, et võistkond liiguks rajal koos. „Aitasime nõrgemaid järgi. See on siiski meeskonnavõistlus, kus tuleb meeskonna eest väljas olla ja ei saa ise eest ära panna. Mõned võistlused on sellised. Eks igal võistkonnal on nõrgimad lülid,“ selgitas reamees Mõistus, kelle jaoks oli tegu esimese laskesuusavõistlusega. Kaitseväe suusameistrivõistluste üldvõidu saavutas 2. jalaväebrigaad, mis kogus enim punkte ka murdmaasuusatamise distantsidel. Teise koha saavutas küberväejuhatus ning kolmanda merevägi.
TALIMÄNGUDEL SELGITATI BALTI KAITSEJÕUDUDE PARIMAD Veebruari alguses toimusid Tallinnas ja Lõuna-Eestis kuuendad Balti sõjaväespordi talimängud. Balti riikide ja liitlaste kaitsejõudude parimad selgitati nii jäähokis, kalapüügis kui ka murdmaa- ja laskesuusatamises. n-srs Egert-Gerret Kreek
Eesti kaitsejõudude edukas hokiturniir
Foto: Kermo Pastarus
E
esti kaitsejõudude meeskonnal on talimängude jäähokiturniir õnnestunud võita seni kahel korral – 2016. aastal Tartus ning 2017. aastal Lätis Valmieras, kus esikohamängus alistati tugev Kanada koondis. Alates 2017. aastast on turniir olnud avatud ka liitlas- ja partnerriikide võistkondadele. Sel korral võtsid Tallinnas Tondiraba jäähallis toimunud hokiturniirist osa Eesti, Läti, Leedu, Rootsi ja Kanada kaitseväe jäähokivõistkonnad. Eesti saavutas olulise võidu mängus Rootsi vastu, olukorras, kus Rootsi võistkond domineeris kogu kohtumist ning Eesti väravas seisnud staabi- ja sidepataljoni vanemseersant Marek Leet pidi mängu jooksul tõrjuma 28 rootslaste tehtud pealeviset. Mängu normaalaeg lõppes seisuga 0:0, kuid Eesti võitis pingelise mängu karistusvisete tulemusel 1:0. „Eesti üllatas
Hetk mängust, mis otsustas turniiri võtja. meid,“ teatas Rootsi meeskonna kapten ja Rootsi kaitseatašee Eestis kaptenleitnant Mathias Järvare ning õnnitles Eesti võistkonda olulise võidu puhul. Turniiri võitja selgitati viimasel võistluspäeval Eesti ja Läti võistkondade vahelises mängus, mille võitis Läti seisuga 6:1. Eesti võistkond saavutas turniiril teise koha. „Viimane mäng oli äge. Lõime ise värava ja löödi ka meile väravaid!“ teatas väljakul
Eestit esindanud 21. maaväe põhikursuse kadett, nooremseersant Viktor Masljonov. Tema sõnul oli tegemist tõsise hokiga, kust ei puudunud ka veri, higi ja paar sinikat. Läti võistkonna mängija Artūrs Ozolsi sõnul pingutasid Eesti mängijad mängu alguses kõvasti ning võit ei tulnud kergelt. Turniiril jäi kolmandale kohale Rootsi, neljandale Leedu ja viiendale Kanada hokivõistkond.
11
1. jalaväebrigaadi korraldatud saalijalgpalliturniiri võitis küberväejuhatus Alates 2013. aastast korraldatud 1. jalaväebrigaadi lahtisest saalijalgpalli turniirist võttis sel korral osa 12 võistkonda. Jaanuarikuus aset leidnud tasavägisel turniiril võidutses küberväejuhatuse võistkond. Teise koha saavutas Viru jalaväepataljon ning kolmanda koha 1. jalaväebrigaad. Kokku mängiti 63 kohtumist ning löödi 221 väravat. „Publik oli äge ning pani meile power’it juurde!“ teatas küberväejuhatuse võistkonna kapten nooremseersant Alari Saar ning nentis, et ka 1. jalaväebrigaadi võistkond oli väga tugev, kuid ei pääsenud poolfinaalist edasi.
27. meistrivõistlused sangpommispordis võitis sel korral 1. jalaväebrigaad Tallinnas toimunud kaitseväe 27. meistrivõistlustest sangpommispordis võttis osa ligi 140 kaitseväelast ja kaitseliitlast, nende hulgas ka 16 naist. Lisaks olid kohal Ühendkuningriigi kaitseväelased Tapal paiknevast liitlaste lahingugrupist. Võistlus koosnes kahest osast – kahe sangpommi rinnalt tõukamisest ja ühe sangpommi rebimisest vasaku ja parema käega. Võistlejatel oli mõlemas osas aega 10 minutit, et sooritada võimalikult palju kordusi. Võistkondlikus arvestuses saavutas üldvõidu 1. jalaväebrigaad.
Heitlus kalapüügi maailmameistritega
Selgusid 2018. aasta parimad sportlased
Balti sõjaväespordi talimängud jätkusid suusaalade ja kalapüügiga LõunaEestis. Võistlustest võtsid osa nii ajateenijad kui ka tegevväelased Balti riikide kaitsevägedest, aga ka kaitseliidu ja kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed. Haanja spordikeskuses võeti mõõtu laske- ja murdmaasuustamise distantsidel. Vihtla järvel toimus aga kalapüügi võistlus, kus võitmiseks tuli kahe päeva jooksul püüda kaaluliselt kõige rohkem kala. Kalapüük oli pingeline, kuid lõpuks pidid Eesti ja Läti võistlejad leedukate paremust tunnistama. Leedust on pärit ka valitsevad maailmameistrid kalapüügis. Eesti võistkond sai kolmanda koha. Kuigi hokis ja kalapüügis näitasid paremust Läti ja Leedu võistkonnad, võitsid Eesti kaitsejõudude võistkonnad nii laske- kui ka murdmaasuusatamise segateatesõidud.
2018. aasta jooksul selgitati välja 66 individuaalset ja 8 võistkondlikku kaitseväe meistrit. Kõige rohkem meistritiitleid (kolm) suutsid võita vanemveebel Valeri Kuragin 2. jalaväebrigaadist, vanemveebel Risto Randma ja härra Allar Soo küberväejuhatusest. Kaitseväe 2018. aasta parimaks sportlaseks valiti kapral Peeter Olesk, kes saavutas Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu maailmameistrivõistlustel hõbemedali püstolilaskmise standardharjutuses, parimaks naissportlaseks valiti reamees Epp Mäe, kes saavutas maadluses pronksmedali. 2018. aasta kaitseväe spordivõistluste üldarvestuses kogus enim punkte 2. jalaväebrigaad, teise koha saavutas sõjaväepolitsei/vahipataljon ning kolmanda koha 1. jalaväebrigaad.
12
Kolmapäev, 6. märts 2019
NAER JÄTTA!
Kui küsid rühmaülemalt, et kas nädalavahetusel väljaloale saab ja ta vastab: "See sõltub teist endist."
Tüdruk: Ta mõtleb raudselt oma armukese peale...
148
KOLOONIA AJAKIRI
ÜRGINIMESE RELV
PEKAARI
NÕU
JOOD
...JÕUSTIK
MEHENIMI ROHI MEREHAIGUSE VASTU
RAADIOJAAM ARTER
ILMAKAAR VEE LIIKUTULEMÄGI ESTONIAN MINE ÜHES EUROOPAS AIR SUUNAS KÜTUS
NÄOLI
Mina: Miks on kindralleitnant kõrgem auaste kui kindralmajor, kui leitnant ei ole kõrgem auaste kui major?
ENDISAEGA KUULUV HÄRRA, SAKS VÄIKE SAAR SUUR SEOTUD KIMP ISELOOMULIK KOLONIAALRIIGI PÕHIOSA ...-SALLER
NAISENIMI MÕISTUS (LADINA K.)
LOOSIME AUHINDU!
HULGI
Et võita Sõdurilehe termos, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.
UUSKOER (LASTEK.) AASIA MÄGIKITS TEKSTIIL NÄITEKS
Vastus: RASKERELV