Sõdurileht 24.10.2017 by Sõdurileht

SODURILEHT ˜ ISSN 1736-3411

Teisipäev, 24. oktoober 2017

Kuperjanovlased täristasid Browninguga.

Ülevaade kaitseväe harjutusväljade võimekusest.

Millega tegeleb kompaniiveebel igapäevaselt?

Carl-Gustav suudab tekitada palju kahju.

lk 3

lk 5

lk 6

lk 7

Rühmaparameedik õpib esmaabi andma metsas ja linnatänavatel

Loe lähemalt lk 3

Teisipäev, 24. oktoober 2017

UUDISED

JUHTKIRI

iljuti avaldas president tänutäheks vahipataljoni sõduritele videoklipi, millega tunnustab ta Kadrioru lossi auvahtkonda. "Vahipataljon valvab nii presidenti kui kantseleid. Iga päev, olenemata ilmast ja kellaajast. Aitäh neile selle väsitava töö eest," ütles president Kersti Kaljulaid. Tunnustus motiveerib ajateenijat ja tõstab tema teenistuse kvaliteeti. Ilmaasjata ei tunnustata. Kui sind tunnustatakse, oled sa korda saatnud kindlasti midagi head, võib-olla midagi erakordset. Kui saadki au ja uhkuse osaliseks, siis suure tõenäosusega tekib sul tahtmine saada veelkord tunnustatud. See paneb sind omakorda tegema midagi head või erakordset. Eriti palju annab indu see, kui tunnustusega kaasneb ka mingi reaalne privileeg. Kaitseväes tähendab privileeg ajateenijale väga-väga palju. Hea on end vajalikuna tunda. Tunnustamine toob inimesi üksteisele lähemale. Tekib tunne, et oled osa ühest suuremast süsteemist. Jääb mulje, et olete püüelnud ja püüdlete ka edaspidi mingi eesmärgi suunas. Soov olla teistega sotsiaalselt seotud on inimesele eluliselt oluline, kuna tagab heaolutunde. Mida suurem on kuuluvusvajadus, seda rohkem soovitakse kuulda emotsionaalset infot, näiteks tunnustust. Tunnustus on lihtsalt hetkeemotsioon. Inimesed on väga erinevad. Mõnele läheb kiitus korda, mõnele mitte. Selleks, et vähendada tendentsi, mille järgi ei võeta tunnustusi tõsiselt, tuleb meil kõigil oma panus anda heategijaid kiites. Kõik algab iseendast ja tuleb hiljem ringiga tagasi.

Mereväe mereväekool avas oktoobri alguses miinisadamas lekketõrjesimulaatori "Mardus", mida mereväelased kasutasid väljaõppe eesmärgil esimest korda baaskursuse raames. n-srs Kevin Kõnd

altimaade suurim omalaadne lekketõrjesimulaator võimaldab kontrollitud, kuid realistlikes tingimustes jäljendada laeva madalikule sõidul. Lisaks madalikule on võimalikud stsenaariumid veel kokkupõrge või vastase tule alla jäämine. Varasemalt oli sarnane õpe võimalik kuivtreeninguna laevas või koostöös merevägedega Saksamaalt või Taanist. Mereväekooli ülema ülesannetes olev kaptenmajor Ott Laanemets ütles, et lekketõrjesimulaator annab mereväelastele võimaluse harjutada avariiolukorras laeva võitlusvõime kiiret taastamist, säästes sellega lisaks inimeludele ka laeva. Tema sõnul tuli simulaatori ajend Lätist, kus kohalik väljaõppekeskus oli ehitanud oma simulaatori käepäraste vahenditega. „Meil tuli see välja mõnevõrra suurem,

ilusam ja parem,“ tunnistas kaptenmajor Laanemets. Enne praktilist õpet simulaatoris läbivad teenistujad teooriaõppe, et tagada avariiolukordade operatiivseks lahendamiseks vajalikud teadmised. Praktilise väljaõppe instruktorid hindavad meeskonnatöö efektiivsust, lisaks tagavad täiendava ohutuse ja jälgivad ajalistest kriteeriumitest kinnipidamist. Hädaolukordade puhuks on simulaatoris tagatud veetaseme kiire alandamise võimalus, mida saavad aktiveerida nii simulaatori operaator kui ka aktsioonis olev meeskond. L ek ketõr jesi mu laator i ni mi "Mardus" viitab 1959. aastal ehitatud puust laevakerega kunagisele mereväe abilaevale, mis uppus 1998. aastal miinisadamas tormise ilma ajal. Miinisadamas asuv mereväekool annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet ja meresõjalist väljaõpet.

Mereväekool koolitab nii mereväe ajateenijaid, tegevväelasi kui ka kaitseväe ühendatud õppeasutuste mereväe õppekavade kadette. Kool tegeleb ka

uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Foto: rms Hardi Liuhka

n-srs Kevin Kõnd

Mereväekool avas lekketõrjesimulaatori

Maapealne madrus, ehk "Mardus" täidab oma ülesannet mereväes oodatust paremini.

Ajateenijad aitasid miine otsida Oktoobri keskel osales Eesti mereväe laevastik operatsioonil. Väinamerel kaardistati merepõhja ning kontrolliti miiniväljade alasid. n-srs Kevin Kõnd

peratsiooni eesmärk oli suurendada navigatsiooniohutust laevateedel ja ankrualadel. Mereväe laevastiku ülema kaptenleitnant Peeter Ivaski sõnul on üks mereväe põhiülesannetest miinitõrje merel. See on valdkond, mida merevägi arendab järjepidevalt. Samuti aitab merepõhja kaardistamine planeerida edaspidiseid operatsioone. Operatsioonil osales ligi sada tegevväelast ning ajateenijat mereväe

laevastiku tuukrigrupist. Ajateenijatel oli oluline roll laevameeskonna liikmetena. Alustest oli kohal kaks miinijahtijat – EML Ugandi ja EML Admiral Cowan, ja lisaks staabi- ja toetuslaev EML Wambola. Eesti merealadel on viimastel aastakümnetel nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelise koostöö tulemusel identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha. Eesti merevägi viib taolisi operatsioone läbi keskmiselt 3-4 korda aastas.

Foto: kaitseväe arhiiv

Muuda kiitmise kaudu

EML Admiral Cowan oma ülesandeid täitma rutates.

Ühtsus ja järjepidevus viib lõhkekehadeni Balti riikide merevägede tuukrid tegid ühisel õppusel Tallinnas kahjutuks ligi 30 lõhkekeha. JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

n-srs Kevin Kõnd

isaks operatsioonile oktoobri esimeses pooles Väinamerel toimus kuu keskpaigas Tallinna lahel Balti regiooni merevägede tuukrite õppus Divex 2017. Selle raames tuvastasid ja identifitseerisid tuukrid veealuseid objekte ning tegid kahjutuks ajaloolisi lõhkekehi. TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: n-srs Helar Tulp Küljendaja: rms Marion Lõhmus Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Mereväe laevastiku tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe ütles, et senine koostöö kolme Balti riigi tuukrite vahel on olnud hea, sest kõik on läbinud sama väljaõppe. Nädala jooksul sukeldusid tuukrid ligi 30 lõhkekeha sarnase objektini, mida pole varem identifitseeritud. Õppuse käekäik olenes vanemleitnant Kaasikmäe sõnul suuresti Toimetajad: n-srs Kevin Kõnd n-srs Helar Tulp

Tallinna lahe laevaliiklusest. „Just laevateed olid peamised alad, kus tegutsesime,” ütles tuukrigrupi ülem. Õppusel osales kokku ligi 30 mereväe tuukrit Eestist, Lätist ja Leedust. Harjutustel kasutasid sukeldujad miinituukrite erivarustust ning käsisonareid. Miinituukrid sukeldusid kuni 40 meetri sügavusel veepõhjas olevate Fotograafid: rms Hardi Liuhka rms Randolf Reiljan

objektideni, samas nende spetsiaalne varustus võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Olenevalt sügavusest saavad tuukrid vee all püsida kuni neli tundi. Divex on iga-aastane Balti riikide merevägede vahel roteeruv õppus, mis mullu toimus Leedus Eodex 2016 nime all. Järgmisel aastal on õppus Lätis. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Teisipäev, 24. oktoober 2017

UUDISED

Meditsiiniväljaõppekeskus ootab kursustele kutsealuseid, keda huvitab sõjaväemeditsiini eriala või kellel on eelnevad teadmised ja töökogemus meditsiinis.

Tulevased rühmaparameedikud harjutavad esmaabi andmist kiirabis Peagi rühmaparameediku väljaõpet alustavad kursuslased saavad omandatud teadmisi ja oskusi praktiseerida kiirabis, andes reaalset abi tsiviilisikutele. n-srs Helar Tulp

ovembris algab toetuse väejuhatuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuses aasta viimane rühmaparameediku erialakursus, millest võtab osa 96 kaitseväelast. Alates 6. novembrist kümne õppenädala jooksul õpivad kursuslased kannatanule andma elupäästvat esmaabi erinevates olukordades. Samuti õpivad

peal harjutama, mis lisab õpitavale reaalsust. Lisaks saavad kursuslased hea võimaluse anda abi tsiviilisikutele, praktiseerides õpitut Tallinna kiirabis. Eelmise kursuse läbinud nooremseersant Gert Hendrik Kauniste sõnul on parimad mälestused metsalaagrist, kus õppurid mängisid läbi lahinguolukordi. „Liikusime jao koosseisus, meile tehti vastutegevust, kus tekkisid kannatanud ning määratud jaoliige pidi

alarmsõiduki koolitus, kuid selle saab teha ka siis, kui peaks sinna tööle saama. Nooremseersandi sõnul on töökuulutusi kiirabis palju, seega alati on võimalus. Nooremseersant Jerjomin lisas, et hea võimalus on pärast ajateenistust jätkata ka parameedikuna Ämari lennubaasis. Meditsiini väljaõppekeskuse ülema nooremveebel Agnes Konradi sõnul ei ole parameedikukursus olnud kõigile

vabatahtlik. Küll aga on paljud nn mittevabatahtlikud muutnud poole kursuse jooksul meelt. Väljaõppekeskus on nooremveebli sõnul suutnud neid pöörata meditsiiniusku sedasi, et pärast kursuse lõppu soovivad õppurid edasi praktiseerida kiirabis. Seetõttu on osa neist saanud kaasa ka soovituskirja kiirabis töötamiseks. „Kui päris aus olla, siis verekartus on pigem

suur kartus, mis on rohkem n-ö kahe kõrva vahel kinni. Veeni kanüleerimise tunnis aga selgub tõde, et verekartus oli tühine,“ lisas nooremveebel Konrad. Rühmaparameediku erialakursusel osalevad kaitseväelased kõikidest erinevatest struktuuriüksustest üle kaitseväe. Kursuse edukal lõpetamisel jätkavad kaitseväelased teenistust rühmaparameedikutena oma koduväeosas.

nad kasutama parameediku varustust, meditsiinitehnikat, -instrumente ja ravimeid ning assisteerima arsti või õde meditsiiniprotseduuride läbiviimisel. Samuti käsitlevad kursuslased meditsiiniabi tagamise põhimõtteid taktikalistes situatsioonides, triaaži ning tegevust haavatute kogumispunktis ja evakuatsioonil. Peale iga mooduli sissejuhatavat teoreetilist osa saavad kursuslased hakata õpitud teadmisi teineteise

neile abi osutama,“ meenutas nooremseersant Kauniste väljaõpet. Lisaks toimus tema kursusel kannatanute evakuatsioon ja jaosisene rollide vahetus. Evakuatsioonisõidukite hulgas oli ka kopter, mis võimalusel lendas kohale. Kursuse läbinud nooremseersant Aleksander Jerjomini sõnul möödus kursus väga meeldivalt. „Üks huvitavam väljaõppeosa oli kiirabipraktika,“ ütles nooremseersant Jerjomin. Tema sõnul on kiirabisse praktikale saamise eeldus B-kategooria juhiluba. Suur pluss oleks

Foto: kaitseväe arhiiv

"Verekartus on pigem suur kartus, mis on rohkem n-ö kahe kõrva vahel kinni." - nooremveebel Agnes Konrad

Pioneeripataljoni parameedik oma õpitud oskusi proovile panemas.

Kuperjanovlased pidasid Browninguga lahingut n-srs Helar Tulp

aagris oli põhirõhk jao kaitse, rünnaku ja patrullimise harjutamisel ning oktoobri algul pidasid kuperjanovlased Vedu külas Tartumaal maha võimsa lahingu. Lahingus osales kaks rühmasuurust üksust. Õhtul koondus üks rühm kaitsepositsioonidele. Hommikul läks teine rühm noolepeas üle lagendiku ning ründas kaitsvatel positsioonidel olevat rühma. Kontakti sattudes suundusid kaks jagu metsa, kus ühed tiibasid, teised katsid ning kolmas jagu taganes ja jäi tagant katma. Kaitsvatel positsioonidel olevad sõdurid pidid hakkama saama ka miinipildujatule ja gaasirünnakuga. Nooremallohvitseri baaskursuse õppuri reamees Christopher Lehe sõnul olid emotsioonid tugevad. „Alguses läks natukene aeglaselt, sest vastast ei

olnud näha, aga kui vastane peale tuli, siis sain juba ise Browninguga korralikult valu anda. Olin esimest korda Browninguga lahinguolukorras ning see meeldis väga,“ lisas reamees Lehe. Kui üks lahing oli peetud, anti sõduritele tagasiside, kui hästi nad hakkama said. Ülemad tõid välja õpimomendid ning üksused vahetasid rollid. Harjutuse läbiviija nooremleitnant Kristjan Muuli sõnul oli sõduritel raske, sest ilm oli kehv ja öö läbi sadas vihma, mis vähendas sõduritel oluliselt moraali ja motivatsiooni. „Hommikul olid sõdurid tublid ehk said oma ülesandega hakkama,“ lisas nooremleitnant Muuli. Pärast välilaagrit ootab nooremallohvitseri baaskursuse õppureid ees veel üks sarnane laager, kus ülemad hindavad neid ning seejärel suunduvad noored nooremallohvitseride eriala kursusele.

Foto: rms Randolf Reiljan

Kuperjanovi jalaväepataljoni tulevased seersandid harjutasid nooremallohvitseride baaskursuse välilaagris lahingutaktikat ning said esmakordselt lasta Browningust.

Kuperjanovlased kaitsepositsioonidel vastast hävitamas Browningu taga.

Teisipäev, 24. oktoober 2017

GALERII

5. oktoobril avati Miinisadamas mereväekooli lekketõrjesimulaator "Mardus", mida mereväelased ka kohe kasutama asusid.

Foto: rms Randolf Reiljan

Oktoobri alguses Tallinnas Suur-Sõjamäel värskendas vanu ja omandas uusi teadmisi toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse reservväelane.

Foto: rms Hardi Liuhka

Foto: rms Randolf Reiljan

Ligi 20 relva- ja autotehnikust reservväelast osalesid toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse reservõppekogunemisel.

Kaitsepositsioonidel kaitset harjutav nooremallohvitseri kursuse õppur sattus gaasirünnaku alla.

Teisipäev, 24. oktoober 2017

INFO

Liibanonis teenib ÜRO rahuvalveoperatsioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast.

Eesti kaitseväel on mitmekülgseid harjutusvälju Sõdurilehe toimetus uuris lähemalt, millist väljaõpet saab Eesti kaitseväe harjutusväljadel läbi viia. n-srs Helar Tulp

arjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja harjutusvälja väljaõppeehitiste kompleksiga. Harjutusväljal korraldatakse üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid. Seal katsetatakse ka relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Harjutusväljade põhieesmärk on kaitseväe rahuaegne väljaõpe läbi viia ohutult, keskkonnasäästlikult ja minimaalselt tsiviilelu häirides.

Praegu on Eestis kuus harjutusvälja kogupindalaga ligi 270 km²: Nursipalu, Sirgala, Klooga, Männiku, Kikepera harjutusväljad ja kaitseväe keskpolügoon. Lisaks asub üle Eesti mitmeid kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiire ning muid harjutusalasid. Võrdluseks, 1991. aastal oli Nõukogude armee

kasutada siin ligi 1500 militaarobjekti kogupindalaga 871 km², moodustades ligi 2% Eesti kogupindalast. Veerandsaja aasta taguse ajaga võrreldes on väljaõppe läbiviimiseks võimalused kolm korda vähenenud, kuid

samas on tehnika ja relvastus arenenud ning uute laske- ja õppeväljade vajadus on suurenenud. Harjutusväljade arendamisega tegeleb ja kasutamist korraldab toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistus.

Eesti rahuvalvajad Liibanonis said ÜRO operatsioonimedalid 14. oktoobri õhtul Lõuna-Liibanonis At Tiris ÜRO rahuvalvebaasis 2-45 peetud pidulikul rivistusel omistati Eesti rahuvalvajatele ÜRO operatsioonimedalid. „See medal sümboliseerib üheaegselt individuaalset ja kollektiivset panust rahu ning stabiilsuse säilitamisel UNIFILi operatsioonialas LõunaLiibanonis. Olge uhked, et olete aidanud paremaks muuta Liibanoni elanike elusid ja esindanud oma riiki rahu teenimisel,“ ütles UNIFIL operatsiooni ülem kindralmajor Michael Beary.

Riigikaitseõpetajad tutvusid 1. jalaväebrigaadiga

1 - Klooga harjutusväli Võimaldab kuni jaosuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist, kus manöövreid on võimalik läbi viia kuni pooljao suuruse üksusega. Harjutada saab tiirulaskmisi kuni 200 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, aatomi-, bio- ja keemiarelva (ABK) kaitse õpet. Samuti on võimalik nii hoonestatud alal kui ka maastikul teha taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), kasutades imitatsioonivahendeid. Klooga harjutusvälja kasutavad peamiselt Paldiskis ja väiksemas mahus Tallinnas paiknevad üksused, Kaitseliidu Harju malev ja teised jõustruktuurid (päästeamet, politsei- ja piirivalveamet). Harjutusvälja laskevälju ja lasketiire saavad kasutada jahimehed, laskesportlased ja turvafirmad.

2 - Männiku harjutusväli Võimaldab kuni rühmasuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist. Lahingmoonaga manöövrite tegemine pole lubatud. Harjutada saab 600 m tiirulaskmisi kuni rühmasuuruse üksusega, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeri- ja ABK–kaitse õpet. Maastikul on võimalik teha taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega) kasutades imitatsioonivahendeid. Männiku harjutusvälja kasutavad peamiselt Tallinnas paiknevad üksused, Kaitseliidu Harju malev, Kaitseliidu Tallinna malevad. Väiksemas mahus kasutavad teised jõustruktuurid. Harjutusväljal on võimalik harjutada ka laskesportlastel ja turvafirmadel. Liikuvtehnika õpperada saavad tulevikus kasutada veel motospordihuvilised.

4 - Sirgala harjutusväli Võimaldab kuni rühmasuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist, kus manöövreid on võimalik läbi viia kuni jao suuruse üksusega. Harjutada saab tiirulaskmisi kuni 300 m, samuti tankitõrjegranaadiheitja, tankitõrjeraketiheitja, haubitsa, miinipilduja, 12,7 mm snaipripüssi (distantsiga kuni 1500 m) ja kuni 12,7 mm kaliibriga kuulipilduja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet ning ABK–kaitse õpet. Hoonestatud alal ja maastikul saab läbi viia taktikalisi harjutusi (jalgsi ja soomukitega), mille käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid. Sirgala harjutusvälja kasutavad peamiselt Viru jalaväepataljon, Kaitseliidu Alutaguse malev, Scoutspataljon ja kaitseväe ühendatud õppeasutused. Väiksemas mahus kasutavad seda kaitseväe teised üksused, Kaitseliidu Viru, Jõgeva ja Järva malevad ning teised jõustruktuurid.

5 - Kikepera harjutusväli Võimaldab kuni jaosuuruse üksuse liikumisega lahinglaskeharjutuste läbiviimist. Manöövrite tegemine lahingmoonaga pole lubatud. Harjutada saab tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, ABK–kaitse õpet. Samuti on võimalik teha taktikalisi harjutusi, kasutades imitatsioonivahendeid. Harjutusvälja kasutavad peamiselt Kaitseliidu Pärnumaa, Läänemaa, Sakala ja Rapla malevad, väiksemas mahus kaitseväe üksused ja teised jõustruktuurid. Harjutusvälja saavad kasutada ka jahimehed ja laskesportlased.

3 - Kaitseväe keskpolügoon

6 - Nursipalu harjutusväli

Kaitseväe keskpolügoon on teiste harjutusväljadega võrreldes suurem ning võimaldab väljaõpet läbi viia ka nendest relvadest, millega mujal ei saa. Polügoonil saab läbi viia liikumisega lahinglaskmisi kuni kompaniisuuruse üksusega ning manöövreid kuni rühmasuuruse üksusega. Võib kasutada käsitulirelvi (kaliibripiiranguta püstolid, automaatrelvad ja snaipripüssid kaliibriga kuni 12,7 mm, kuulipildujad) ja meeskonnarelvi (tankitõrjegranaadiheitjad, miinipildujad, tankitõrjekahurid, tankitõrjeraketikompleksid, õhutõrjekahurid, haubitsad). Ka tankiüksused harjutavad peamiselt keskpolügoonil. Harjutusvälja kasutavad kõik kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad. Samuti viivad meie liitlasüksused suurema osa väljaõppest läbi keskpolügoonil. Vähem kasutavad seda ala teised jõustruktuurid.

Harjutusväljal on võimalik läbi viia kuni jao suuruse üksusega lahingutoetuse ja lahinguteeninduse allüksuste liikumise ja manöövriga lahinglaskeharjutusi, tiirulaskmisi kuni 300 m, tankitõrjegranaadiheitja ja miinipilduja laskmisi, 12,7 mm snaipripüssi laskmisi kuni 600 m, kuni 12,7 mm kuulipilduja laskmisi, lõhkamisi, käsigranaadiviskeharjutusi, pioneeriõpet, ABK-kaitse õpet. Samuti saab hoonestatud alal ja maastikul teha taktikalisi harjutusi ja kasutada imitatsioonivahendeid. Harjutusvälja kasutavad peamiselt Kuperjanovi jalaväepataljon ja kaitseväe ühendatud õppeasutused, samuti Kaitseliidu Võru, Põlva, Valgamaa ja Tartu malevad ning teised jõustruktuurid. Lasketiire võivad kasutada ka jahimehed ja laskesportlased.

Oktoobri keskel külastas 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut pea 70 riigikaitseõpetajat, et koguda teadmisi, jagada kogemusi ning leida uusi võimalusi gümnaasiumiõpilaste paremaks ettevalmistamiseks ajateenistuseks. Kohtumise peamine eesmärk oli luua avatud õhkkond, kus külalistel oli võimalus avaldada arvamust, anda tagasisidet, teha ettepanekuid ning saada vastused tekkinud küsimustele. „Usun, et riigikaitseõpetajate hea töö viljaks on motiveeritud, informeeritud ning võimalikult tugev tulevane sõdur, kes tuleb teenistusse kindla sooviga kodumaa kaitsmiseks vajalike oskusi omandada," ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane.

Kindral Terras külastas Eesti droonide tootjat Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras külastas oktoobris Eesti üht juhtivat mehitamata õhusõidukite tootjat Threod Systems, et tutvuda ettevõtte toodanguga ja selle kasutusvõimalustega kaitseväes. Peamiselt infokogumise eesmärgil kasutatavate droonide tootmisele keskendunud ettevõtte Threod Systems tegevjuht Villiko Nurmoja andis kaitseväe juhatajale ülevaate firma toodetest ja arenguplaanidest.

Teisipäev, 24. oktoober 2017

PERSOON

13. oktoobril sai ligi 800 Tapal teenivat NATO sõdurit operatsioonimedali.

Rohkelt kontrollimist ja planeerimist – kompaniiveebli argipäev Kompaniiveeblit naljalt kuskil nurgas igavlemas ei näe. Tal on pidevalt midagi teha või mõni probleem, mis vajab lahendamist. n-srs Kevin Kõnd

õdurilehe toimetus uuris, mida kujutab endast kompaniiveebli töö. Nagu kompaniiülem, jääb kompaniiveebel ajateenija jaoks võib-olla kaugeks. Tutvusime pioneeripataljoni pioneerikompanii veebli veebel Aivo Elkeni argipäevaga. Tapa linnakusse on Tallinnast pikk sõit. Kohale jõudes võttis veebel Elken meid soojalt vastu. Suundusime veebli kabinetti, mis asus vastvalminud kasarmu kolmandal korrusel. Koridorides käib tihe sebimine – vahetundide ajal tuli ajateenijatel kõigele lisaks kokku monteerida ja transportida voodeid. Lisaks jäid silma täitmist vajavad tühjad laoruumid. Kompaniiveebel veebel Aivo Elken töötab oma kabinetis üksi. Loo tegemise päeval oli veebel Elkenil väga kiire, sest haldamist vajas äsja teenistust alustanud oktoobrikutse ajateenijate varustus nii rühma kui ka üksikvõitleja tasandil.

Harilik argipäeva algus Pioneerikompanii veebli päev algab nagu ikka hommikul kell 8. „Tavaliselt algab tööpäev varem, sest mul on nii palju asju, millega vaja tegeleda, töökõned telefonis algavad hiljemalt 7.40.“ Tööle jõudes uurib veebel Elken kõigepealt vahejuhtumite kohta toimkonna lauast. Seejärel on kompanii koosolek, kus viibib lisaks kompanii juhtkonnale iga rühma juhtkonnast vähemalt üks tegevväelane. Koosolekul räägitakse suurematest varustuse ja relvastuse probleemidest, mida rühmavanem ise ei ole võimeline lahendama. Lisaks mainitakse ära suuremad rühmasisesed distsipliinirikkumised, planeeritakse tegevuste ühtlustamist. Hommikust ülevaatust viib läbi kompaniiveebel siis, kui algab allüksuse väljaõpe. Esmaspäeviti toimub ka kompanii juhtkonna koosolek. Seal arutab juhtkond käesoleva ja järgmise nädala põhilisi raskuspunkte. Lisaks sellele

toimub esmaspäeval ka pataljoni ja brigaadirivistus.

Siis, kui päike on kõrgel Kui hommikused rutiinsed tegevused on möödas, tuleb alustada päevase rutiiniga. Sarnaselt kompaniiülemale on kompaniiveebel tihedalt seotud metsalaagrite ja väljaõppe planeerimisega. Planeerimise alla käib näiteks laskemoona tellimine ja haldamine. Lisaks laskemoonale on pioneeripataljonis kasutusel ka lõhkeainet. Teiste üksuste ajateenijad lõhkeainega nii palju kokku ei puutu. Kui Sõdurileht külastas kompaniiveeblit oktoobris, planeeris veebel Elken väljaõppe varustuse kulu 2018. aasta kevadeks. Kogu planeerimine peab olema kooskõlas kompaniiülema kavatsustega. Veebel Elken usub, et kõik peab olema koordineeritud nii, et väljaõpe mööduks sujuvalt. Samuti tuleb planeerida toit. Toidupakkide tellimus

tuleb esitada vähemalt kuu aega ette. Pisteliselt tuleb kontrollida ka distsipliini järgimist. „Tubade puhtust ja korda tuleb kontrollida pisteliselt, teeme seda tavaliselt koos rühmavanematega,“ sõnas veebel Elken.

Lõpu eel Kompaniiveebel on tihedalt seotud toimkonnaga. Iga päev kell 16 instrueerib veebel Elken toimkonda. Instruktaaž hõlmab ajateenijate kontrolli. Kompaniiveebel tahab teada, kas mehed on toimkonnaks valmis, kas nad teavad, mida mingis olukorras teha. Järgmise nädala toimkonna nimekiri tuleb kinnitada kolmapäeval. Nimekirja kinnitamine on kindlasti vaja kooskõlastada rühma juhtkondadega. Kompaniiveebli tööpäev peaks lõppema kell 17. „Uue kutse tulekul ma kindlasti nii vara siit minema ei saa,“ naljatas veebel Elken, kelle sõnul on värskete sõduritega keeruline, sest neid õpib juhtkond lähemalt tundma

alles pärast baaskursust. Lisaks ajateenijatele peab kompaniiveebel tegelema õhtustel tundidel varustuse paigaldamisega lattu, sest kasarmu on veel uus.

Lisaks kõigele „Kõige raskem on kogu infot hallata. Nagu ka kompaniiülemal, on minu üks põhiline töövahend arvuti. Mahud lähevad aina suuremaks – ajateenijaid on rohkem, kulumaterjali on aina keerulisem planeerida,“ sõnas kompaniiveebel. Siis kui tekib mõni vaba hetk, sisustatakse see mõne koosolekuga või varustuse probleemi lahendamisega. Kord nädalas tuleb kompaniiveeblil pisteliselt üle vaadata terve kompanii relvastus. Veebel Elkeni sõnul teeb teda kõige rohkem õnnelikuks see, kui sõdur on mugava varustusega põllul, nägu naerul ja tegutseb taktikaliselt õigesti. „Tahaksin rohkem näha sõdureid aktsioonis, kohati tunnen, et olen poolekohaga laohoidja-logistik,“ sõnas ta.

Kompaniiveebli ülesanded • •

• • •

• •

• • • • •

Pioneeripataljoni pioneerikompanii veebel veebel Aivo Elken oma igapäevaste tegemiste juures.

Rühmavanemate töö koordineerimine Sõduri individuaalvarustuse kontroll Kompanii varustuse kontroll Distsipliini jälgimise kontroll Planeerimine vastavalt kompaniiülema plaanidele Laskemoona tellimine, haldamine Masinate komplektsuse kontroll ja transport Toimkonna instruktaaž ja kontroll Relvade kontrollimine ja haldamine Hommikuülevaatuse läbiviimine Toitlustuse planeerimine Väljaõppe kontroll

Teisipäev, 24. oktoober 2017

TEHNIKA

Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustavi kumulatiivgranaat kaalub 2,8 kg.

Mitmeotstarbeline tankitõrjerelv suudab tekitada palju kahju Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav on Rootsi päritolu vintraudne 84 mm tagasilöögita mitmeotstarbeline tankitõrjerelv, mida saab kasutada ka lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vastase jalaväe ja kaitserajatiste hävitamiseks.

arl-Gustav on kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka Eesti kaitseväes jao- ja rühmarelvana. Eestis kasutatavad variandid on M2 ja M3. Tankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb vintrauast koos gaasilehtriga ja Venturi efekti vastase tagasilöögi summutajaga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala.

Laskemoona tüübid HEAT 751 (kumulatiiv tandemgranaat) HEAT 551 (kumulatiiv) HEDP 502 (punkrivastane) HE 441 (kild) SMOKE 469 (suits) ILLUM (valgus)

Relval on küljes mehaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat kolmekordse suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Kõige uuemad mudelid on varustatud Rootsi punatäppsihikuga. Mehaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet.

Carl-Gustaviga on võimalik tulistada püsti-, iste-, kükkis-, lamades, põlvelt ja põlviliasendis. Relva saab laskmiseks kiiresti ette valmistada. Tankitõrjegranaadiheituri ülesanne on relva kandmine ning tulistamine, granaadiheituri abi kannab laskemoona ning laeb relva. Laadimata relva kaal on 14,2 kg, mis muutub vastavalt erineva laskemoona ja optilise sihiku kasutamisele. 2014. aasta lõpul välja tulnud granaadiheitja Carl-Gustav viimane

Efektiivne laskekaugus 600 m 700 m 500 m 1200 m 1300 m 2100 m

mudel M4 koosneb titaanist valmistatud komponentidest ning täiustatud süsinikkiust kattest. Laadimata M4 granaadiheitja kaalub alla 7 kg ning selle pikkus jääb alla 1000 mm, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega. Carl-Gustavi tootjaks on Rootsi ettevõte Saab Bofors Dynamics (endise nimega bofors Anti-Armor AB).

Rootsis on selle ametlik nimi Grg m/48 (Granatgevär või granaadiheitja, mudel 48). Eestis on relva hüüdnimi Kusti.

Ajalugu Esimest mudelit hakati tootma 1946. aastal ja kuigi sarnased selle aja relvad on praktiliselt teenistusest kadunud, kasutatakse Carl-Gustavit siiani laialdaselt. Tagasilöögita tulistamise süsteem võimaldab granaadiheitja mürsus kasutada tunduvalt rohkem lõhkeainet, saavutades mürsu algkiiruseks 290 m/s varasemate 105 m/s (Panzerschreck ja Bazooka) ning 75 m/s (PIAT) asemel. Tulemuseks oli oluliselt suurem täpsus pikematel vahemaadel. Carl-Gustavit saab kasutada kuni 700 m kaugusel asuvate suuremate seisvate objektide ründamiseks, kuid siiski mürsu suhteliselt aeglane lennukiirus piirab liikuvate sihtmärkide tulistamise laskekaugust 400 meetrini. 1964. aastal võeti kasutusele Carl-Gustavi täiustatud mudel (M2), mis asendas kiiresti originaalmudeli. Praeguseks on valminud ka mudelid M3 (1991. aastal) ja M4 (2014. aastal).

Lugu on valminud Carl-Gustavi tootja kodulehe ja Carl-Gustavi käsiraamatu põhjal.

Carl-Gustav M2

Carl-Gustav M3

Kaal

14,2 kg

9,7 kg

Kaliiber

84 mm

Relva pikkus

1130 mm

1065 mm

Optilise sihiku kaal

0,8 kg

Praktiline laskekiirus

6 lasku minutis

Granaadi algkiirus

215-260 m/s

Foto: n-srs Kristjan Kurg

n-srs Helar Tulp

Carl-Gustavi laskmine on võimas kogemus, mida ajateenijad kogeda saavad.

Auvahtkond – eriline toimkond

Kadrioru lossi valvavad ajateenijad pälvisid Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi tunnustuse, kuna nad on pidevalt kohal, ilmast ja kellaajast sõltumata. n-srs Helar Tulp

ktoobri alguses tänas president Kersti Kaljulaid oma Facebooki postituses vahipataljoni sõdureid, kes valvavad 365 päeva aastas nii presidenti kui ka presidendi kantseleid Kadriorus. „Iga päev, olenemata ilmast ja kellaajast. Aitäh teile!“ kirjutas president Kaljulaid. Oma Facebooki postitusele lisas president ka auvahtkonda tutvustava video. Vahipataljon peab vastavalt Eesti Vabariigi presidendi ja kaitseväe juhataja käskkirjale mehitama Eesti Vabariigi Presidendi kantselei auvahtkonda ehk Kadrioru vahtkonda.

Vahtkonna väljaõppe saavad kõik vahipataljoni ajateenistusse saabunud ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) ajal aukompanii erialakursusel. Sõduritele viivad instruktorid läbi nii teoreetilised tunnid, mis puudutavad dokumentatsiooni tundmist, kui ka praktilised tegevused, milleks on relvavõtted ja lippude heiskamine. Lisaks külastavad kursuslased Kadrioru vahtkonna ruume. Aukompanii erialakursus lõpeb kirjaliku testiga ning esimesed korrad vahtkonnas on SBK lõpus. Vahtkonnas saavad käia kõik ajateenijad, kelle tervis seda vähegi võimaldab. Tseremoniaalallohvitseri veebel Andres

Lillemägi sõnul erivalikut vahtkonna jaoks ei tehta. „Ainus nõue on see, et postil peavad olema enam-vähem ühepikkused mehed,“ lisas veebel Lillemägi. Toimkond koosneb kaheksast ajateenijast, kellest enamjaolt nooremseersant on vahtkonnaülem. Üks mees jääb kasarmusse reservi teadmisega, et vajadusel – üldjuhul tervislikel põhjustel – tuleb tal kedagi Kadriorgu asendama minna. Kuus meest aga roteeruvad 24 tunni vältel valvepostidele. Kadrioru vahtkondlastel on mitu ülesannet, kus peamiselt tuleb seista kahe tunni kaupa presidendi kantselei peaukse kõrval valvelseisangus.

Vahtkonna relvastuseks on Ameerika Ühendriikide päritolu poolautomaatne vintpüss M-14, millele ajateenija kinnitab vahipostil oleku ajaks täägi ja salve. Vahipostil olles peavad vahtkondlased jälgima, et kõrvalised isikud ei siseneks ilma teatamata tunnimeeste valvatavasse alasse. Kadriorus on selleks alaks peaukse esine trepistik. Samuti peavad vahtkondlased tervitama relvadega peauksest sisenevat ja väljuvat Eesti Vabariigi presidenti ning tema kutsutud, saabuvaid ja ära minevaid külalisi. Kadrioru vahtkond osaleb ka tseremooniatel, mis toimuvad presidendi kantselei esisel platsil.

Vahtkondlaste ülesanded on heisata ja langetada Eesti Vabariigi Presidendi lippu maja katusel. Kui president läheb Eestist ära, peab vahtkond katusel oleva lipu langetama ning tagasitulekul heiskama. Samuti heiskavad ja langetavad vahtkondlased kantselei esisel platsil olevaid mastilippe lipupäevadel, leinapäevadel ja kõikidel tseremooniatel. Tõeliste vahtkonnahuntide töö ei jää tänutäheta. Kui ajateenija on käinud vahtkonnas seismas 20 korda ning lisaks sellele osalenud kümnel tseremoonial, siis saab ta tunnustuseks vahipataljoni teenetemärgi miniatuuri.

Teisipäev, 24. oktoober 2017

pioneeripataljon

vs. merevägi

nooremseersant Taimar Tiik

reamees Kaspar Usin

Pole õrna aimugi.

Ei oska öelda... Vanilla Ninja.

600

Ma arvan, et äkki kusagil tuhande ringis.

Ma arvan, et seitsmes.

Pakun kaheksas või üheksas.

Ma mõtlen, et äkki on tagalapataljon.

Kolm.

Kilo, Uniform, Uniform, Lima, Delta, Echo, Kilo, Oskar, Oskar, Delta.

madrus Henry Saaremäel

Milline Eesti tüdrukutebänd esines hiljuti Liibanonis rahuvalvajatele?

madrus Kaarel Siimer

Ei tea.

Umbes mitu kutsealust alustas oktoobris ajateenistust?

7500

1200

Mitmes ametiaasta täitub tänavu Eesti kaitseväe juhatajal?

Ei tea.

Neljas.

Jään vastuse võlgu.

Mis pataljon kuulub toetuse väejuhatuse alla?

Ei tea.

Staabi- ja sidepataljon.

Kaks.

Kolm.

Kilo, Uniform, Uniform, Lima, Delta, Echo, Kilo, Oskar, Oskar, Delta.

Mitu lõvi on Eesti kaitseväe logol?

Öelge kuuldekood NATO kuuldekoodis.

Pioneeripataljon: 4

Punktisumma

Merevägi: 5

Õiged vastused: 1. La La Ladies 2. 1100 3. Kuues 4. Logistikapataljon 5. Kolm 6. Kilo, Uniform, Uniform, Lima, Delta, Echo, Kilo, Oscar, Oscar, Delta

140 POSTISAADETIS

LAUAKE SÕJA... KÕRBELAEV LÕÕR VÄRVIDE ... ... CARTE (vaenlast eksitav võte) SEGAEESTI NÄITLEJA MISEKS TEADUSTE ANTE HÄDAVARES NAISENIMI MERIDIEM AKADEEMIA ... ARU

100 m² RUUMIPIIM (inglise k.) VÄIKE ÜM- MEETER MARGUNE SAIA- TROOPILINE LAULJA VILI ... KAUKS PÄTSIKE

KÄÄNE RÖNTGEN

LOOSIME AUHINDU! Et võita sõdurilehe termos, käitu järgnevalt: saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed koos enda allüksuse nimega. Võitjaga võtab toimetus ühendust.

ADMIRAL ... KÕUTS PIIRKOND ATHOSE KAMRAAD ...MAA (platoo) FILMILAVASTAJA ELUMAJA NUMBER

KIRJANIK 3 x TÄHT LINN SAKSAMAAL

LIBAHOROSKOOP JÄÄR

Jäärad tunnevad end väga vajalikuna. Neil on koguaeg tegemist, sest neile antakse palju lisaülesandeid.

SÕNN

Sõnnidel hakkab Sügismasendus. Õppus nimega Sügismasendus tehakse sellel aastal ainult sõnni tähtkuju võitlejatele.

KAKSIKUD

Kaksikud võiks olla taktitundelisemad. Rivis marssides kipub neil samm paigast minema. Õnneks ei pane seda mitte keegi tähele.

VÄHK

LOOMA ...KATE

Vähid võtavad omaks uued hobid. Kõige rohkem kogub vähkide seas populaarsust MB GD-ga ülejuhitavusest mõnu tundmine.

HÜVA LAKEI KALLIS

LÕVID

LIITER

Vastus: TULEPUNKT

Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks reamees Rainer Bõkov, suurtükiväepataljonist. Palju õnne!

Lõvide jaoks tundub täisvarustuses seljakott raskem kui kunagi varem. Hoolika läbiotsimise tagajärjel võivad nad avastada, et kaasvõitlejad on nalja teinud.päeva jooksul on nad kangekaelsed.

NEITSI

Neitsid on väga leidlikud. Nad leiavad üles kaks kuud tagasi kadunud sokipaari.

KAALUD

Kaalud hõiskavad enne õhtut. Kaalud võtavad omaks rituaali, mille kohaselt teevad nad arusaamatut häälitsust igal pärastlõunal.

SKORPION

Skorpionid suhtuvad lehevarisemisekuusse väga tõsiselt. Aeg-ajalt käivad nad õues puid raputamas.

AMBUR

Amburid loodavad Parimat. Nende jaoks oleks meeliülendav kui nende uueks rühmaülemaks saaks leitnant Parim.

KALJUKITS

Kaljukitsed saavad päris tihti väljaloale. Nali! Te ei saa lähiajal üldse väljaloale.

VEEVALAJA

Veevalajad hakkavad harrastama tagurpidi lugemist. Lien ie iguurp ees llük itsäh adutsennõ, diuk ajalaveev ujukthät dajeltiõv ie anna iganuk alla.

KALAD

Kaladele sellel korral horoskoopi ei jätkunud, sest nad on meie tähtkujude loendis viimased. NB! Ennustused ei ole mitte kuidagi seotud tähtede seisuga ja annavad edasi lihtsalt ühe spetsialisti kujutlusvõimet.