Sõdurileht 28.11.2017

SODURILEHT ˜ ISSN 1736-3411

Teisipäev, 28. november 2017

Kaitseväelaste jäähokiturniiril võidutses Läti.

Kus on ajateenijatel võimalik saada sõdurisoodustusi?

Ajateenistus kokana madrus Nõmmsalu räägib lähemalt.

Ämari lennubaasi valvavad uhked päästesõidukid.

LK 2

LK 5

LK 6

LK 7

Sajad ajateenijad lähevad reservi

LOE LÄHEMALT LK 3

2

Teisipäev, 28. november 2017

UUDISED

JUHTKIRI

A

jateenistus toob kokku ühele territooriumile, samasse hoonesse, ühte tuppa, mõnele ruutmeetrile väga erinevad inimesed. On levinud arvamus, et enamus ajast toimub ajateenistuses ainult relvaõpe, taktikaõpe, metsalaagrid. Samas veedab ajateenija suure osa ajast ninapidi koos inimestega, kelle käitumine ja teguviis ei pruugi alati meeltmööda olla.

Ajateenija õpib lühikese ajaga tundma rohkem erinevaid inimesi kui väljaspool kaitseväge.

Tõenäoliselt oleneb see küll tööst, kuid väljaspool kaitseväge ei kohtu enamus inimesi nii paljude teistega kui ajateenija kaitseväes. Ajateenistuses kohtab noor mees või naine juba enda koduväeosas kümneid, kui mitte sadu ajateenijaid ja tegevväelasi. Mõnes kohas kohtab ta isegi liitlasvägede võitlejaid, ametnikke.

Lisaks oma pataljoni koosseisule puutub ajateenija kokku ka kaaslastega teistest väeosadest, sest tihti on ühildatud metsalaagrid ja õppused.

Teenistusse asudes peab arvestama, et ajateenija veedab palju aega võõras seltskonnas. Kõik see tuleb kasuks, sest ajapikku hakkab ajateenija aru saama, mida keegi ootab temalt ja mida tema ootab kelleltki teiselt. Sealhulgas õpib ajateenija arvestama inimeste veidruste ja erinevate isikuomadustega.

Mõni võib mõelda, et tema ei tulnud aega teenima sellepärast, et uusi tutvusi luua. Tõsi, ajateenija otsene eesmärk ei olegi teenistuses tutvusi luua, vaid õppida ja teenida riiki. Vastavalt 8 või 11 kuud.

Samas selle aja jooksul ei ole võimalik kõiki kaasvõitlejaid ignoreerida, vaid endal on lihtsam, kui varakult saab luua sõprussuhted. Need samad sõbrad võivad sind saata terve elu.

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

Tondiraba jäähallis peetud kaitseväelaste jäähoki sõprusturniiril saavutas võidu Läti meeskond, eestlased jäid sedapuhku neljandaks. n-srs Kevin Kõnd

N

ovembri keskel mängitud turniir oli järjelt kolmas selline rahvusvaheline kaitseväelaste sõprusturniir. Korraldaja kolonelleitnant Oleg Vanner ütles, et turniiri eesmärk oli arendada jää hok it Eesti kaitseväes, nautida mängu ja suhelda teiste kaitseväelastega. Ürituse tegi korraldaja sõnul eriliseks eelkõige kanadalaste kohalolu, keda tuntakse jäähoki suurriigi esindajatena.

Kanada meeskonda esindasid turniiril Lätis paikneva NATO lahingugrupi Kanada kaitseväelased.

Neljandaks tulnud Eesti meeskonnas võis näha samuti Kanada kaitseväelasi. „Sellisel turniiril Eesti meeskonnas mängida on minu jaoks privileeg,“ sõnas Kanada kaitseväelane major

Troy LeVernois. Lisaks kanadalastele oli koduvõistkonna koosseisus veel Eestis paiknevate Rootsi ja Ameerika Ühendriikide üksuste kaitseväelased ning meie ajateenijad, tegevväelased ja kaitseliitlased. „Ikka on tore, kui naaberriigid võtavad spordis omavahel mõõtu. Hea on seda teha jäähokis,“ mainis Eesti meeskonnas mänginud kaitseliitlane reamees Kaido Kivistik.

Soome meeskonda kuulusid peamiselt Soome mereväelased. Seni kõigil kolmel turniiril osalenud Soome hokimängija major Sami

Halamo hindas siinset atmosfääri väga toredaks. „Kindlasti ühendab see erinevate riikide kaitseväelasi ja seekaudu ka

kaitsevägesid,“ ütles major Halamo pärast päeva esimest mängu Eesti vastu.

Reamees Kivistik tunnistas, et Soome kui suure jäähoki maa vastu mängida on väga raske. „Nad tunduvad kõik juba vanad mehed, aga sellest hoolimata on

nende mäng tehniline ja kiire. Paraku kaotasime neile,“ ütles reamees Kivistik.

Turniiril saavutas lätlaste järel teise koha Soome. Kolmanda koha said Kanada kaitseväelased, koduvõistkond jäi neljandaks.

Fotod: rms Hardi Liuhka

n-srs Kevin Kõnd

Hokiturniir tõi kaitseväelased jääle

Kaitseväelane Kanadast tundis end jääl koduselt.

Sõdurid matkisid lahingut arvutis Kalevi jalaväepataljoni nooremallohvitseri kursusel osalejad õppisid arvutites lahingutaktikat, mida hiljem praktiseerida maastikul. n-srs Helar Tulp

E

elnevatel nädalatel harjutasid sõdurid kaitseväe ühendatud õppeasutuste toetatud simulatsiooni õppust arvutis, kus matkiti ja harjutati jao tasemel soomukitel jalaväe tegevusi rünnakus ja kiirkaitses.

Matkesüsteem VBS (virtual battlespace ehk virtuaalne lahinguruum) on simulatsioon, mille abil matkitakse lahingut kiiremini ja odavamalt kui maastikul. Samuti annab VBS võimaluse kujutleda vastast paremini kui päriselus.

Kalevi jalaväepataljoni ajateenija reamees Karl Kase sõnul tasub VBS programm kindlasti ära. Tema meelest on see hea võimalus, kus saab katsetada ja paari tunniga teha läbi olukordi, mis maastikul kestaks päev või isegi kaks. „See on hea aja ja ressursi kokkuhoid,“ ütles reamees Kask.

TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: n-srs Helar Tulp Küljendaja: rms Marion Lõhmus Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Kalevi jalaväepataljoni staabi operatiivsektsiooni ülema kapten Ivo Peetsi sõnul võimaldab selline matkesüsteem rohkem praktikat. „Kui maastikul suudame teha päevas umbes kolm harjutust, siis matkesüsteem võimaldab teha 12,“ ütles kapten Peets.

Nii kapten Peets kui ka matkesüsteemi kasutanud ajateenijad olid ühisel arvamusel, et VBS võimaldab tulevastel jaoülematel saada rohkem juhtimispraktikat, kui ainult maastikul tegutsedes. Instruktorite jaoks on matkesüsteemi kasutamine samuti eelis, sest tulevased jaoülemad on rohkem motiveeritud ja seeläbi saab ajateenijatelt nõuda kvaliteetsemaid plaane. „Saame minna peensusteni, et iga sõduriga tegeleda ja anda talle hea tagasiside, et ta saaks järgmisel sooritusel ennast parandada,“ lisas kapten Peets.

Toimetajad: n-srs Kevin Kõnd n-srs Helar Tulp

Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad kasutavad VBS-i simulatsiooni, mille eesmärk on treenida üksuseid kuni

kompanii tasemeni ning erialaspetsialiste nagu luurajad, kaudtule juhid ja sõjaväepolitseinikud.

Foto: rms Hardi Liuhka

Eri inimesed, ühine teenistus

Ajateenijate jaoks on programmi kasutamine väljaõppes huvipakkuv uus lahendus.

Fotograafid: rms Hardi Liuhka rms Randolf Reiljan

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Teisipäev, 28. november 2017

UUDISED

3

2018. aasta jaanuaris ootab kaitsevägi teenistusse üle 400 noore.

Ajateenistus kasvatab iseloomu Aasta kõige väiksema kutse ajateenistus hakkab läbi saama. Sõdurileht uuris reserviminejatelt, mida nad teenistuses õppisid ja millised on nende edasised plaanid.

2

017. aasta esimesel nädalal alustas kaitseväe väeosades 11-kuulist ajateenistust üle 400 noore. See on kolmest kutsest kõige väiksem. Nende noorte ajateenistus on nüüd läbi või kohe-kohe läbi saamas. Sõdurileht uuris, mismoodi ajateenistus neid mõjutas ja mida nad plaanivad lähiajal edasi teha.

Kalevi jalaväepataljoni lahingtoetuskompanii teises rühmas jaoülemana aega teeniv nooremseersant Reimo Tirrandi sõnul on ajateenistus andnud kogemusi, mida väljaspool kaitseväge kuidagi omandada ei saa. „Iseloomult olen muutunud palju konkreetsemaks ja enesekindlamaks“, märkis nooremseersant Tirrand. Pärast ajateenistust plaanib nooremseersant Tirrand kõvasti tööd teha ja hiljem minna õppima sisekaitseakadeemiasse.

Tugevam iseloom Staabi- ja sidepataljoni strateegilises sidekeskuses veel viimaseid päevi aega teeniv reamees Kris-Sten Kaubi arvab, et ajateenistus on tulnud kasuks uute kogemuste, erialateadmiste ja ka taktikaliste tegevustega. Iseloomult on reamees Kaubi muutunud kannatlikumaks ja selle kõrvalt ka tugevamaks. „Poleks uskunud, et suudan 11 kuud siin vastu pidada. Nüüd saan aru, et see on võimalik,“ lisas reamees Kaubi. Tema kogemuse põhjal ei ole ajateenistus

hetkekski tundunud lihtne, koguaeg tuleb järgida distsipliini. Pärast ajateenistust kavatseb reamees Kaubi pikemalt puhata.

1. jalaväebrigaadis ajateenistust lõpetav nooremseersant Dan Aava peab väga kasulikuks saadud juhtimis- ja õpetamiskogemust.

Lisaks on ajateenistus pannud teda nägema paljude asjade juures suurt pilti. „Igapäevamured, mis varasemalt tundusid nii suured, on tegelikult tühised ja tagantjärele mõeldes ajavad need sisemiselt naerma,“ täiendas nooremseersant Aava. Pärast teenistust kavatseb nooremseersant Aava minna tööle ja uuest sügisest kooli. Teenistusega on noor mees rahul ja tal on hea meel, et saab ajateenistusest kõik omandatu kaasa võtta.

Viru jalaväepataljoni jalaväekompanii teise rühma jaoülem nooremseersant Mihkel Leib tunneb, et ajateenistus on märkimisväärselt avardanud tema silmaringi ja andnud juhtimiskogemuse. „Tunnen end instruktorina väga kindlalt, saan edukalt hakkama suurema auditooriumi ees

tundide andmisega,“ lisas nooremseersant Leib. Lisaks sellele tunneb nooremseersant Leib, et ajateenistus on teda distsiplineerinud ja arendanud temas ajaplaneerimise oskust.

Esimestel päevadel pärast ajateenistust kavatseb nooremseersant Leib magada ja siis hiljem veel magada.

Järgmised kutsealused saabuvad väeosadesse 2018. aasta jaanuari esimesel nädalal, kui alustavad oma 11 kuud kestvat ajateenistust 1. ja 2. jalaväebrigaadis, mereväe laevastikus, staabi- ja sidepataljonis, sõjaväepolitsei vahipataljonis ning toetuse väejuhatuse logistikapataljonis.

Rohkem julgust Logistikapataljoni logistikakompaniis viimaseid päevi teeniva nooremseersant Erlend Leppoja sõnul jõudis ta ajateenistuses kogeda nii meeldivat kui ka ebameeldivat, kuid jäi kokkuvõttes ikkagi rahule. „On olnud igati mõnus 11-kuuline elamus,“ ütles nooremseersant Leppoja, kelle sõnul on ajateenistus talle juurde andnud palju julgust ja pealehakkamist. Ta on enesekindlam ja distsiplineeritum kui kunagi varem. Esimesel reservipäeval on nooremseersant Leppojal plaan kohe tööle asuda, sest niisama passimist tema ei salli.

Foto: kaitseväe arhiiv

n-srs Kevin Kõnd

Ajateenijate jaoks lõpeb reserviminekuga üks etapp elust.

Selgusid 2017. aasta ohvitser ja allohvitser Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis koos riigikaitse edendamise sihtasutusega kaitseväe 99. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemia. n-srs Helar Tulp

S

el aastal said 3200 euro suuruse preemia aasta ohvitseriks valitud kaitseväe soomuskooli ülem major Jaan Kessel ning aasta allohvitseri tiitli pälvinud kaitseväe lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.

Major Kessel on teeninud varasemalt rühmaülemana Pärnu üksikjalaväepataljonis ja Scoutspataljonis ning osalenud rühmaülemana ka sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis. Ta on lõpetanud kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastme kursuse ning läbinud mehhaniseeritud pataljoni lahingugrupi ülema kursuse Soomes.

Aasta ohvitseriks valitud major Jaan Kessel ütles, et soomusmanöövrivõime arendamisega seotud inimeste

tööd ja tegemised ei ole mööda maha pandud rööpaid kulgemine. Tema sõnul sõltub edu ja õiges suunas liikumine meeskonnast, kellele võib igas olukorras kindel olla. „Mul on see meeskond, tänu kellele saame minna jõudsalt edasi,“ ütles major Kessel .

Pühendunud allohvitser lahingukoolist

Aasta allohvitseri preemia pälvis vanemveebel Indrek Ojasoo, kelle kandidatuuri esitajad tõstsid esile tema pühendumust teenistusele ning tema rolli lahingukooli õppurite toetamisel.

Vanemveebel Ojasoo alustas teenistust kaitseväes 1998. aastal

lahingukooli ajateenijana. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli veebli teenistuskohale asus vanemveebel Ojasoo eelmise aasta augustis, eelnevalt on ta teeninud muuhulgas lahingukooli instruktori ning NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina.

Sõjalisel välisoperatsioonil on vanemveebel Ojasoo osalenud neljal korral: Kosovos meeskonna ülemana ja Afganistanis nii jaoülema, kontingendi ülema abi kui ka julgeoleku spetsialistina.

Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa, major Kristian Kivimäe, major Hardi Lämmergas ja kapten Juhan Aus. Allohvitseri ergutuspreemia said vanemveebel Heigo

Leht, vanemveebel Pirje Reede, veebel Margus Hoop ja veebel Ahti Pill.

Rahvaväest kasvas kaitsevägi Eesti kaitseväe loomise päevaks peetakse 16. novembrit, sest just sel kuupäeval 1918. aastal andis Eesti Ajutine Valitsus korralduse kokku kutsuda vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul oli see vaba Eesti valitsuse esimene käsk oma kaitseväele, mis tähendas ka sundmobilisatsiooni ohvitseridele, arstidele ja sõjaväeametnikele.

Estonia kontserdisaalis tähistatud pidulikul aastapäeval ütles kaitseväe juhataja, et Eesti kaitsevägi sündis

seetõttu, et tuli kaitsta äsja loodud Eesti riiki. „See riik omakorda sai teoks tänu sellele, et Euroopat läbinud geopoliitiline maavärin lõhkus impeeriumid ja sillutas teed paljude rahvusriikide sünnile,“ kõneles kindral Terras.

Kindral Terrase sõnul on Eesti viimase aasta jooksul teinud koos NATO liitlastega ära suure töö selle nimel, et alliansi kohalolek meie territooriumil oleks nähtav, tuntav ja hästi korraldatud. Ta lisas, et kaitseväe Tapa linnakust on saanud koht, kus riigipead ja valitsusjuhid kinnitavad oma vankumatut toetust NATO kollektiivsele kaitsele. „Nad tulevad Eestisse, sest nende sõdurid on siin. Nende sõnum on selge ja see räägib tugevast heidutusest,“ ütles kindral Terras.

4

Teisipäev, 28. november 2017

GALERII

„Kaitseväe aastapäeval on tavaks saanud tänada ja tunnustada. Tegelikult peaksime seda tegema rohkem, sest kõige taga, mis loob Eesti riigi kaitse, on ju meie inimesed.“

Foto: rms Hardi Liuhka

- kindral Riho Terras, 16.11.2017

Foto: rms Randolf Reiljan

17. novembril Tondiraba jäähallis mängisid kaitseväelased sõprusturniiri jäähokis. Turniiri võitis Läti, Soome jäi teiseks, Kanada kolmandaks ja Eesti neljandaks.

NATO Brunssumi väejuhatuse ülem kindral Salvatore Farin külastas Eestit.

Foto: rms Hardi Liuhka

Foto: srs Siim Verner Teder

16. novembril toimus kaitseväe kalmistul kaitseväe 99. aastapäeva tähistamine.

Isadepäeval panid lapsed endale selga erioperatsioonide grupi varustust.

Teisipäev, 28. november 2017

UUDISED

Sõdurileht soovitab kasutada pakutavaid võimalusi ja külastada erinevaid kultuuriasutusi.

Sõdurisoodustused tulevad appi Sõduritel aitavad rahaliselt toime tulla erinevad soodustused, mis kehtivad vormi kandmisel või väljaloa ettenäitamisel. Kuigi kõik ajateenijad ei tea pakutavaid võimalusi, aitab Sõdurileht hädast välja. n-srs Helar Tulp

R

ahaliselt on ajateenija elu kasarmus lihtne: sõdurid saavad süüa tasuta ja ka majutuse eest nad maksma ei pea. Väljaloa ajal on sõdurite elu keerulisem, sest siis tuleb toidu, majutuse ja muude tegemiste eest ise hoolitseda. Sellepärast saavad ajateenijad ka sõduritoetust: reamees saab 100 eurot kuus (üheksandast kuust 150 eurot) ning ajateenijad, kellel õnnestub teenistuse jooksul pürgida vähemalt kahe triibuga pagunikandjaks, saavad 175 eurot toetust.

Kasarmuelu kõrvalt muutub sõduri rahaline olukord just väljalubade ja puhkuste ajal. Ajateenija, kes on otsustanud ühe nädalavahetusega käia mitmes erinevas kultuurija meelelahutusasutuses, võib juba enne kuu lõppu avastada pangakontolt ümmarguse nulli.

Ajateenija ei tea võimalusi Kalevi jalaväepataljoni ajateenija nooremseersant Oliver Tarkus teab ajateenijatele mõeldud soodustusi vähe. „Kohe tuleb meelde Coca-Cola Plaza kinosoodustus,“ ütles nooremseersant Tarkus. Ta lisas, et soodustusi pakkuvaid kohti võiks olla tema meelest märksa rohkem.

Staabi- ja sidepataljoni ajateenija reamees Janek Valik teadis, et ajateenijad saavad tasuta sõita Tallinna

ühistranspordis. „Sõdurid võiksid saada ka rongiga tasuta sõita või vähemalt saada soodustust,“ ütles reamees Valvik ja lisas, et ajateenijaid tuleks rohkem informeerida, millised asutused neile soodustust pakuvad.

Tasuta muuseumid Sõdurileht tuleb ajateenijatele appi ja toob näiteid, kus sõdur saab vä lja loa ajal soodustusi kasutada. Ajateenijad saavad tasuta külastada näiteks Eesti M e r e muu s e u mit, Lennusada mat, Eest i Rahva Muuseumit (ERM) ja ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumit. Enamuse riik like muuseumite külastamine on ajateenijatele tasuta, ma ksta tu leb vaid giidi teenuse eest. Piletitelt saavad ajateenijad säästa

nii mõndagi, näiteks Lennusadamas ja ERM-is maksab tavapilet 14 eurot.

Ajateenija rahalist toetust arvestades on selline sääst märkimisväärne.

Rahaliste võimaluste parandamiseks tulevad sõduritele appi ka

teised asutused, mis pakuvad ajateenijatele soodustusi. Pakutavate soodustuste nimekiri on pikk ja mitmekesine, millest Sõdurileht toob teieni kümneid võimalusi.

SÕDURISOODUSTUSED Tallinn Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Vene Teater, , Kanuti Gildi Saal, Peetri Pizza, Pizzakiosk, New York Pizza, Kapten Grant, Jeti jäähall, Kalev Spa, Zelluloos Bowling, Megazone, Tallinna loomaaed, Coca-Cola Plaza, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Viimsi vabaõhumuuseum, ERM, Lennusadam, Eesti Meremuuseum, Botaanikaaed, arhitektuurimuuseum.

Tartu Peetri pizza, Pizzakiosk, pubi Sõprade Juures, lokaal Suudlevad Tudengid, kino Ekraan, Botaanikaaed, spordimuuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, ERM.

Muud linnad Rakvere Teater, Peetri Pizza, Pizzakiosk, Tapa kultuurikoda.

Allikad: asutuste kodulehed, staabi- ja sidepataljoni huvijuht Reet Kaljula

Kaitsevägi otsib 100. juubeliks rivimarssi Eesti kaitsevägi kuulutab välja konkursi riigi ja kaitseväe 100. aastapäevaks uute rivimarsside leidmiseks. Konkursil on oodatud osalema kõik heliloojad. n-srs Helar Tulp

K

aitseväe orkestri ülema kolonelleitnant Peeter Saani sõnul ei ole kaitseväe tarbeks loodud ühtegi marssi. „Soov on minna uude sajandisse uute marssidega,“ lisas kolonelleitnant Saan.

Marss peab olema arranžeeritud puhkpilliorkestri koosseisule ning esitatud täiskomplektina marsi partituur ja orkestrihääled. Teose maksimaalne pikkus võib-olla kuni neli minutit.

Teose esitamise tähtaeg on 15. detsember 2017, kuid lõppvalikusse pääsenud marsid ja nende autorid avalikustab kaitsevägi viis päeva hiljem.

Konkursi tulemused ja žürii otsuse kuulutab kaitsevägi välja 2018. aasta 2. veebruaril Tartu rahu 98. aasta-

päevale pühendatud kontsert-aktusel.

Võitnud marsid kantakse avalikult esmakordselt ette Eesti Vabariigi 100. aastapäeva paraadil 24. veebruaril 2018.

Kolme parimat premeerib kaitsevägi rahalise auhinnaga: esikoht saab 4000, teine koht 2000 ja kolmas koht 1000 eurot. Teoseid hindab kaheksaliikmeline rahvusvaheline žürii, mille esimees on Rene Eespere. Žüriisse kuuluvad muuhulgas ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.

Autorid peavad loovutama konkursi korraldajale õiguse lõppvalikusse pääsenud marsside kasutamiseks avalikel ettekannetel, helikandjal, trükistes, sotsiaalmeedias, veebilehtedel, väljaannetes, raadio-ja telesaadetes.

5

Kaitseväe orkester marsib uhkusega Tallinna tänavatel.

Raport infosõjast Ukraina vastu Kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) rakendusuuringute keskus andis välja järjekordse kogumiku, mis analüüsib Ukraina konflikti infooperatsioone.

Raport baseerub 2015. aastal Ukrainas läbi viidud intervjuude ning Vene online-meediaväljaannete analüüsil. Lähemalt on muuhulgas vaadeldud Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte, Venemaa sõjalise doktriini muutumist, onlineuudiste ja sotsiaalmeedia rolli Ukraina vastu suunatud infosõjas ning Ukraina relvajõudude vastu suunatud mõjutamistegevust.

Raporti täisversiooni saab tasuta lugeda KVÜÕA kodulehelt.

Vigastatud kaitseväelased kohtusid Rakveres Novembri keskel korraldas kaitseväe toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskus vigastatud kaitseväelastele ja nende peredele Rakveres talvepäevad, mille põhieesmärk oli ühiselt aega veeta ja tulevikuplaane arutada.

Rakvere Aqva Spas toimunud perepäevadel osales kokku 17 perekonda. Lisaks spaapuhkusele külastasid perekonnad ühiselt ka Rakvere teatri etendust ning arutlesid järgmise aasta Võitmatute mängudeks valmistumise üle. „Oleme väga rahul, et saime taas nii palju peresid ühiselt kokku tuua,“ ütles talvepäevade korraldaja Leili Villem.

6. jalaväepolgu asutamisest möödus 99 aastat K a i t s evä e l a s e d tähistasid 21. novembril Pärnus Alevi kalmistul 99 aasta möödumist 6. jalaväepolgu, hilisema rügemendi, moodustamisest.

6. jalaväepolgu koosseisus võitles Vabadussõja rinnetel umbes 6500 meest Pärnust ja Pärnumaalt ning 16 ohvitseri ja 256 reameest andsid isamaa eest elu. 1. novembrist 1929 kuni 19. septembrini 1940 paiknes üksus Pärnus Tammsaare puiesteel asuvates Lembitu kasarmutes.

Traditsioon tähistada 6. jalaväepolgu aastapäeva ulatub kunagise Pärnu üksik-jalaväepataljoni aegadesse ja seda jätkasid Lääne kaitseringkonna staabi kaitseväelased.

Praegu hoiavad traditsiooni elus Eametsas asuva toetuse väejuhatuse staabi kaitseväelased.

6

Teisipäev, 28. november 2017

PERSOON

Foto: kaitseväe arhiiv

2008. aastast Eesti mereväele kuuluva miinijahtija Sakala meeskonnas on 35 inimest.

Miinijahtija Sakala, kus madrus Nõmmsalu oma teenistusülesandeid igapäevaselt täidab.

Täis kõhuga laabub töö sujuvalt

Miinijahtijal Sakala täidab vastutusrikast ametit ajateenija madrus Thomas Feliks Nõmmsalu, kes töötab koka abina.

E

n-srs Helar Tulp

Fotod: Randolf Reiljan

esti mereväe laevastiku koosseisu kuuluval miinijahtijal Sakala oma ajateenistust lõpetav madrus Nõmmsalu on varem õppinud kokaks ning sai võimaluse oma ajateenistuse läbida just omandatud erialal.

peavad saama ka need, kes peavad öösel vahiteenistuses olema. Laeva kokad peavad seisma selle eest, et meeskond saaks merel olles igapäevaselt söödud.

Miinijahtija Sakala köögimeeskonda kuulub kolm liiget, kellest kõrgeimal ametikohal on vanemkokk maat Indrek Tischler. Tema alluvuses töötavad kokk

Miinijahtija Sakala kambüüsis on üldjuhul askeldamas vanemkokk koos koka ja koka abilisega.

Madrus Nõmmsalu on õnnelik, et ta saab ajateenistuses teha seda, mis talle meeldib.

Mereväe laevadel teenivad kokad vastutavad kaudselt kogu laeva töövõime eest – kui mereväelaste kõhud on täis, laabub töö sujuvalt. Juhul kui kokk ei ole oma ülesannete kõrgusel, kannatab laeval kõigi meeleolu.

Köögimeeskonna suurus sõltub laeva ja meeskonna hulgast. Üldjuhul askeldab kambüüsis ehk laeva köögis kokk koos ühe või kahe abikokaga. Köögimeeskonna arvust sõltub tööpäeva pikkus, mille jooksul tuleb valmistada hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Süüa

ja koka abi. Nädala menüü koostab vanemkokk arvestades laeval töötavate inimeste eelistustega ja eelarveliste piirangutega. Samas oleneb menüü ka sellest, millise tooraine meeskond söögi tegemiseks saab. Pikematel meresõitudel suurendatakse meeskonna motivatsiooni üleval hoidmiseks söögieelarvet.

Söök valmis ühe tunniga Madrus Nõmmsalu tööpäeva algus koka abina erineb maismaa ajateenijatest, sest kohe pärast äratust hakkab ta

laeva ligi 30-pealisele meeskonnale hommikusööki valmistama. Näiteks miinijahtimise ajal ärkab kokk varahommikul kell 4.30. Juba tunni aja pärast peab ta olema valmis tervele laeva meeskonnale hommikusööki serveerima. Hommikusöögiks on tavaliselt puder, omlett või pannkoogid. Järgnevad ettevalmistused lõuna- ja õhtusöögi valmistamiseks.

Koka abina aega teeniva madrus Nõmmsalu sõnul meeldivad mereväelastele kõige rohkem tavalised ja lihtsad toidud. „Kartul on kõigi vaieldamatult lemmik, lisaks pitsad ja burgerid lähevad hästi peale,“ ütles madrus Nõmmsalu.

Vanemkoka maat Tischleri sõnul täidab madrus Nõmmsalu kõik ülesanded edukalt ja näitab oskust töötada meeskonnas.

Laeva köögis töötav meeskond peab lisaks põhitööle arvestama ka erinevate häirete ja õppeharjutustega.

Häire korral peavad kokad võtma potid või pannid tulelt, jätma söögitegemise

Mis on kambüüs?

Kambüüs on laeva köök või toiduvalmistamiskoht.

Kambüüsi ruumikus, sisseseade ja teenindav personal sõltub toitlustatava aluse meeskonna ja reisijate arvukusest. Laeva pardal viibijate toitlustuse korraldus on säästlikkuse ja efektiivsuse huvides plaanitud tavaliselt nii, et ruumid oleksid minimalistlikud ja kambüüsis tegutseks võimalikult väike, ent professionaalne personal.

Kambüüsi pliidil, laudadel ja riiulitel on reeglina turvaääred, et neile paigutatud toiduvalmistamise nõud ja muud abivahendid ei libiseks laeva kaldumisel üle serva maha. Väikesel laeval või purjejahil võib pliit olla paigaldatud kiigele, mis säilitab nõude horisontaalsuse ka kreeni ehk laevakere piki- ja külgõõtsumise korral. Kapiustel on laeva kaldumisel tahtmatu avanemise vältimiseks lukustusriivid. Suuremate laevade kambüüsides on tänapäeval alati sundventilatsioon.

pooleli ja olema valmis täitma parameediku ülesandeid.

Vanemkokk maat Tischler tõi näite, et NATO 1. alalises miinitõrjegrupis olles on eskaadri peaarst teinud kokkade meeskonnale kol-

metunniseid meditsiiniharjutusi, mille tõttu pidid kokad söögitegemise pooleli jätma. Kokad teavad, et ka häirest olenemata tuleb meeskonnale söök valmis teha, mistõttu nad alustavad sellega alati võimalikult vara.

Teisipäev, 28. november 2017

TEHNIKA

7

Elviine on Ämari lennubaasis teeninud juba alates 2013. aastast.

Päästesõidukid Elviine ja Elsie on varustatud vee-, vahu- ja pulberkustutussüsteemidega ning isesüttimisevastaste kaitsesüsteemidega.

Õhuväge valvavad Elviine ja Elsie Eesti õhuväe lennugrupi õhusõidukite igapäevalende ja õppuste ajal Ämarisse saabuvaid lende valvavad tuletõrjujad ja nende päästesõidukid Elviine ja Elsie. n-srs Kevin Kõnd

Ä

mari lennubaasi päästeteenistus kasutab kahte Rosenbauer Panther päästesõidukit, mille nimed on Elviine ja Elsie. Esimene sai nime Eesti esimese naislenduri Elviine Kalepi järgi. Teine sõiduk sai nime Elsie Oti järgi, kes on teadaolevalt esimene Ameerika Ühendriikides sündinud eestlanna, kellele USA õhujõud annetasid kõrgeima vapruse aumärgi – Lennuväe medali.

keresse tungida ning kustutada sees olevat tuld. Samuti on sõidukil reostustõrjevõimekus ning enesekustutussüsteem. Enesekustutussüsteemiga saab sõiduki suunas liikuvat tuld või juba sõiduki all olevat tuld kustutada. Ämari lennubaasi päästjaparameedik seersant Kristi Ruusmaa sõnul on Rosenbaueri tuletõrjeautod lennubaasi päästevõimekust oluliselt suurendanud. „Nii lennurajal kui ka maastikul on sõidukid oma suuruse kohta hea liikuvusega ja kogu tehnika

Eesti õhuväe lennubaas Ämaris on mõeldud eelkõige meie NATO liitlaste võimsate lahingulennukite vastuvõtmiseks. Samuti tõusevad sealt igal tööpäeval lendu ning maanduvad siia meie enda õhusõidukid. Ilma tuletõrje- ja päästeteenistuse kohaloluta ei tohi lennubaas ühtegi õhusõidukit vastu võtta ega välja saata. Kuna tegu on NATO

baasiga, siis peavad nii tuletõrjujad kui ka nende käsutuses olev tehnika vastama NATO nõuetele ja standarditele.

Päästesõidukid Elviine ja Elsie valmistanud Austria firma Rosenbauer International AG on üks kolmest maailma suuremast tulekustutusautode tootjast. Firma rajas 1866. aastal Johann Rosenbauer.

Esialgu müüs ettevõte tuletõrje-

vahendeid, aga 20. sajandi algul hakati ise tuletõrjevahendeid tootma.

Esimese tuletõrjeauto ehitas ettevõte 1920. aastatel.

Tänapäeval on Rosenbauer International tuntud nii oma tootmismahtude kui ka innovaatilisuse tõttu.

Ettevõte valmistab tooteid alates kinnastest ja saabastest kuni kustutussüsteemide ja tuletõrjeautodeni.

Rosenbauer Panther „Elviine“ Veepaak Vahuainepaak Täismass Katusemonitori võimsus Esimonitori võimsus Meeskonna suurus Maksimaalne kiirus

Õhuväge iseloomustavad suured kiirused ja võimsused – suured on õhusõidukite mootorite võimsused ja õhuväe relvade tulejõud. Kõige selle tõttu puutub õhuvägi kokku ohtudega, milleks peab lennubaasidel olema korralik tuletõrje- ja päästevõimekus.

Elviine katust kaunistab võimas pikendatav noolmonitor, millega saab tulekustutusauto suunata võimsa veejoa tulekoldesse, jäädes ise ohutusse kaugusesse. Monitor on varustatud ka infrapunakaameraga, et avastada lennuki sees tulekollet, ning naeljoatoruga, mis suudab põleva lennuki

12 400 l 1500 l 36 000 kg 6000 l/min 1500 l/min 6 inimest 115 km/h

on tasemel,“ ütles seersant Ruusmaa.

Tuletõrjujad ja nende masinad on valves nii Eesti õhuväe lennugrupi õhusõidukite igapäevalendude kui ka õppuste ajal Ämarisse saabuvate lendude puhul. Igal lennukimargil on eripärad, mida tuletõrjujad peavad tundma: kuidas lennukile ligi pääseb, kus on selle kõige ohtlikumad kohad, kuidas just sellest lennuvahendist inimesi päästa jne. Rahvusvahelised õppused annavadki tuletõrjujatele hea võimaluse saada nii-öelda tüübikoolitust – õppida tundma erinevate õhusõidukite eripära.

Fotod: Randolf Reiljan

• • • • • • •

Päästesõiduk Elviine salong on varustatud tipptasemel tehnikaga, et tuletõrjujate tööd efektiivsemaks ja ohutumaks muuta.

8

Teisipäev, 28. november 2017

Viru jalaväepataljon

vs.

Kuperjanovi

jalaväepataljon reamees Johann Matteus Aimla

reamees Kristjan Pint

reamees Holger-Erik Kaus

reamees Siim Barkala

0

Ma arvan, et kuskil seal… Lääne-Virumaal, või siis kuskil Raplamaal, keskel ühesõnaga.

0

Mis maakonnas asub kaitseväe keskpolügoon?

Harjumaal.

1

Põhja-Eestis…

Pakun, et Harjumaal.

1

Inglisekeeles tähendab see North Atlantic Territory Operations?

0

North Atlantic Treaty Organisation.

1

Mida tähendab lühend NATO?

National Treaty Organisation, ma ei tea mis see A seal tähendab.

0

North Atlantic Treaty Organisation.

1

Pole õrna aimugi.

0

Mis see on?

0

Kus toimusid sel aastal Võitmatute mängud?

Ei tea.

0

Ei tea.

0

Kolm oda.

1

Ma arvan, et kolm.

1

Mitu oda on õhutõrjepataljoni embleemil?

Viis?

0

Miski minu sees tahab öelda, et neli.

0

0

Ma arvan mingi…

75 eurot päev ikka.

0

Millist tasu makstakse õppekogunemisel osalemise aja eest allohvitserile?

Ei tea.

0

Seda ma küll ei tea.

0

1

Sierra, Õnne, Delta, Uniform, Romeo, India, Lima, Echo, Hotel, Tango.

Öelge Sõdurileht NATO kuuldekoodis.

Sierra, Õnne, Delta, Uniform, Romeo, India, Lima, Echo, Hotel, Tango.

1

Sierra, Õnne, Delta, Uniform, Romeo, India, Lima, Echo, Hotel, Tango.

1

Kaitseväe keskpolügoon?

Ei tea…

Ei mäleta hetkel.

Sierra, Õnne, Delta, Uniform, Romeo, India, Lima, Echo, Hotel, Tango.

1

Viru jalaväepataljon: 5

Punktisumma

Kuperjanovi jalaväepataljon: 5

Õiged vastused: 1. Harjumaal 2. North Atlantic Treaty Organisation 3. Kanadas, Torontos 4. Kolm 5. 30 eurot päevas 6. Sierra, Õnne, Delta, Uniform, Romeo, India, Lima, Echo, Hotel, Tango.

142

MI-DIEES SOORITUSVIIS ... MEID KIVITULGU VÕI LIHAROOG VEEUPUTUS TERRASS TEHISVEEJUHE

JAMES BONDI LOOJA EESNIMI VÄRVUS

USA KÄISTETA VÄLJAJÄTT LIIMUV NÄITLEJA MANTEL (lausekujund) ... REEVES VANKRI LIND VEREGRUPP "TÕDE JA ..."

TELG (murdes)

MEHENIMI TUHVEL

NOOR SIGA "... MOOR" (A. Gailiti romaan) NÄITLEJA ... RAAVE KIRJANIK ... NIIT VARAKAS, JÕUKAS "KUNINGAS ..."

(Shakespeare) PÜHA HÄRG VÄIKE (soome k.)

NÄITLEJA NÄRB ...-TV EBAHUVITAVUS VIRKUS KORRATA! ULTIMA THULE MÄRSS, VÕRKKOTT

LOOSIME AUHINDU! Et võita Sõdurilehe torusall, käitu järgnevalt: saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed koos enda allüksuse nimega.

Võitjaga võtab toimetus ühendust.

LIBAHOROSKOOP JÄÄR

Jäärade talv algab raskelt. Ajateenistuse tõttu lükkub talveunne jäämine kevadesse.

SÕNN

Järgneva paari kuu jooksul on sõnnid väga armastatud. Nad on nagu viimane paar kuivi sokke vesisel rännakul.

KAKSIKUD

Kaksikud lähevad liiga kaugele.

Võib juhtuda, et söösta-kata harjutuste ajal kaotavad kaksikute tähtkuju võitlejad enda lahingpaarilise silmist.

VÄHK

Vähkidel on raske nagu alati. Vähid üritavad järk-järgult parandada enda rinnalt surumise rekordit ja lisavad raskust aina juurde.

LÕVID

Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast Vastus: VÄLIÕPPUS osutus õnnelikuks võitjaks reamees Richard Tammeorg, Kalevi jalaväepataljonist.

Palju õnne!

Lõvid tahavad teistest rohkem.

Vigurdades ja väikesi koerustükke tehes tahavad nad väljaloast ilma jääda rohkem kui teised.

NEITSI

Neitsit on parem mitte vihale ajada.

On suur tõenäosus, et ta kannab ka kõigist pisiasjadest korrapidajale ette.

KAALUD

Kaalu tähtkuju ajateenijad saadetakse soojale maale puhkama.

SKORPION

Skorpionide teenistus kestab oluliselt vähem. Nad saavad reservi üks minut enne teisi tähtkujusid.

AMBUR

Amburid on hüperaktiivsed ning üritavad leiutada seadet, mis mõõdaks hüperaktiivsuse taset.

KALJUKITS

Kaljukitsede jaoks on jõulud aasta oodatuim sündmus. Nad loodavad pakist saada uut leegisummutit.

VEEVALAJA

Veevalajate raske elu muutub lihtsamaks. Nad suudavad lõpuks tõestada, et päkapikud on ehtsad.

KALAD

Kaladel on rohkem soove kui teistel.

Nad soovivad kõikide tähtkujude jaanuarikutse ajateenijatele ilusat reservipäeva.

NB! Ennustused ei ole mitte kuidagi seotud tähtede seisuga ja annavad edasi lihtsalt ühe spetsialisti kujutlusvõimet.