Sõdurileht 31.03.2020

SODURILEHT ˜ Teisipäev, 31. märts 2020

ISSN 1736-3411

LK 2

Kõrgendatud kaitsevalmidust veel riigis ei ole

Kaitseväe kõige veeblim veebel

LK 8– 9

LK 3

KAITSEVÄGI KOROONA VALVEL

Vaid mõned tunnid enne Vabariigi Valitsuse otsust 12. märtsil kuulutada välja riigis eriolukord, jõudis tuhandete ajateenijate kõrvu nii kasarmutes kui ka metsades kõige kardetum uudis – lima lima charlie*. n-srs Armas Riives

A

asta alguses tundus, et 2019. aasta kutsed on väljaõppe poolest nagu iga teine aastakäik, kuid olukord võttis järsu pöörde. Ajalugu jäädvustatakse vaid huvitavatel aegadel ja pea kolm kuud enne reservi arvamist on kirjutatud mitu peatükki, mis jäävad meelde kõigile praegustele ajateenijatele ning millest tulevikus

rääkida lastele õuduslugusid.

Koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis kestab eriolukord kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta just teisiti.

Kas 2019. aasta juuli- ja oktoobrikutse ajateenijad saavad varem reservi nagu sõduri FM räägib või tuleb hoopis kaitsta riiki eriolukorra tõttu kauem,

seda näitab aeg. Igatahes on kaitseväe juhataja otsusega tehtud ümberkorraldusi ka kaitseväe eluolus ja tegevustes.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem rõhutas, et ta on aastaid võidelnud selle eest, et ajateenijad saaksid väljaloa palju tihedamini kui ainult nädalavahetuseks. Praegu on ta aga täiesti kindel, et väljalubade tühistamine on meie väljaõppe eesmärgi

saavutamiseks õige otsus, vältides niiviisi viiruse levikut väeosadesse.

Samuti on olukord kaitseväe linnakutes võtnud rahuaja kohta ootamatu pöörde ning meie valmisolekut on vaja rohkem kui kunagi varem. „Rahustuseks võin öelda, et näiteks vabadussõja ajal elati üle igasugused haigused, kaasa arvatud tüüfus – ja sõja me ju ikkagi võitsime,” rääkis

kindralmajor Herem. „Praegu on meil rahuajal kriisiolukord ja võttes arvesse kaitseväelaste üldist tervist, ei pea me tohutult kartma. Pigem peaksime keskenduma väljaõppele.”

*Lima lima charlie on ütlus väljaloast ilmajäämise kohta, kasutades NATO kuuldekoodi ja ingliskeelset

LOE LÄHEMALT LK 4–5

Foto: n-srs Joakim Klementi

See ei ole esimene kord, kui sõdur haigeks jääb

2

Teisipäev, 31. märts 2020

UUDISED

„Kõige lihtsam ja soovitatum vahend on käte pesemine sooja vee ja seebiga, kuna konkreetne viirus on veele ja seebile ülitundlik” – kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti

JUHTKIRI See ei ole esimene kord, kui sõdur haigeks jääb n-srs Mikk Pärg

AJATEENIJA RIIGIKAITSJA Hiinas on tuntud iidne needus: „Elagu ta huvitaval ajal”. Viiruse COVID-19 levimise tagajärjel on saabunud rasked ajad meditsiinile, riigikorraldusele ja majandusele.

Selles olukorras ei ole puutumata jäänud ka kaitsevägi.

Georg Wilhelm Friedrich Hegel on öelnud, et maailma ajalugu kirjutatakse vaid huvitavatel aegadel.

Kui kõik on hästi, siis ei tunta millestki puudust ja ajalooraamatud vaikivad.

Aasta alguses tundus, et 2019. aasta kutsed on väljaõppe mõttes nagu iga teine aastakäik. Olukord võttis aga murrangulise pöörde ja aasta kolmanda kuuga on kirjutatud mitu peatükki, mis jäävad meelde igale praegusele ja tulevasele ajateenijale.

Huvitavatel aegadel tasub leida tugevaid isikuid, kelle süda ja raugematu jõud inspireerivad vaatama olukorrale kaine mõistusega.

Intervjuu staabiveebel Andri Harkmanniga oli värskendavaks vestluseks hallis argirutiinis. Kõrgete sihtidega ja elutarkusest tulvil staabiveebel Harkmann avab siinses Sõdurilehe numbris, millised omadused on heal ülemal. Samuti avastame saladuse, mis paneb allüksuse tiksuma ülemaga samasse takti.

Eriti huvitavaks osutus asjaolu, et staabiveebel Harkmann ei vaata ajateenijat kui pelgalt aega ära teenivat noort inimest, vaid soovib, et kaitseväes veedetud aeg oleks elukestva õppe üks osa. Ta ise sooviks nimetada ajateenijat hoopis riigikaitsjaks, mis minu arvates muudab selle eluetapi palju tähendusväärsemaks kui praegu käibel olev termin.

Ma ei tunne, et minu töö on see aeg lihtsalt mööda saata, vaid pingutan, et tegutseda suurema unistuse nimel. Ajateenistus pole pelgalt kohustus, vaid privileeg anda oma panus riigi arengusse ja säilimisse.

Käesolevas Sõdurilehes oleme keskendunud huvitavale ajale kaitseväes. Hetkele, millest räägivad tulevased põlved kui ajast, mil tuli ületada takistusi, mille sarnaseid pole riigikaitsjad varem kogenud.

Me soovime selle numbriga öelda midagi lihtsat – olge rahulikud, anname igaüks enda panuse ja üheskoos saame jagu nii sellest olukorrast kui ka igast järgnevast, mis elu meie palge ette suvatseb visata.

Ajal, mil paljudes riikides on eriolukord ja koroonaviirus võtmas üha suuremaid mõõtmeid, tegi Sõdurileht juttu kaitseväe peaarsti kolonelleitnant Targo Lustiga. n-srs Madis Perli

K

Ei levi õhu kaudu

aitseväe peaarsti kolonelleitnant Targo Lusti sõnul on olukord tõsine, aga see ei ole veel kriitiline või raske.

Kaitseväes oli 17. märtsi seisuga tuvastatud kolm positiivset haigusjuhtumit. Neist üks oli ajateenija ja kaks tegevväelast. Haigusnähtudega isoleeritud või kontaktsetena jälgimisel on kokku ligi 500 ajateenijat. Number muutub iga päevaga.

Kolonelleitnant Lusti sõnul on kaitsevägi kriisiks hästi valmistunud, kuna on olemas isikukaitsevahendid, võimalused isolatsiooniks ja ajateenistuse läbijad on eelkõige terved noored inimesed, kes ei kuulu riskigruppi. Samuti on väeosades kiire reageerimisvõime nii meedikute kui ka ravimite kättesaadavuse puhul.

Järgmiseks lahenduseks on peaarsti sõnul ühekordse maski kandmine, aga see on mõeldud eelkõige neile, kes on nakatunud. Nakatunud peavad hoolitsema selle eest, et nad viirust ei levitaks. COVID-19 on piisknakkus ja selle hea eripära on see, et piisk kukub kiiresti maha ja see ei levi õhu kaudu.

COVID-19 on piisknakkus ja selle hea eripära on see, et piisk kukub kiiresti maha ja see ei levi õhu kaudu.

Praeguse viiruse COVID-19 puhul võib metsa minek olla üheks lahenduseks. „Saime ruttu selgeks, et kaitsevägi on üks väheseid asutusi, millel oli kogu Eesti Vabariigis nii suures koguses isikukaitsevahendeid,” rääkis Lusti ning lisas, et kaitsevägi on toetanud peamiselt terviseametit ning politsei- ja piirivalveametit umbes 700 000 ühekordse maski ning muude isikukaitsevahenditega. „Praeguseks oleme andnud maksimaalse võimaliku koguse üle terviseametile, et toetada kriisi lahendamist ning säilitada ka meie enda toimepidevus,” sõnas peaarst. „Eelkõige on tegemist elementaarsete asjadega, mille abil saab end lähikontakti korral kaitsta. Näiteks ühekordsed kaitsemaskid, kummikindad, visiiriga maskid ja kaitsesussid.”

Ei leiutata jalgratast „Meie jaoks ei ole see esimene kord, kui sõdur haigeks jääb – on ennegi jäädud ja ka massiliselt haigeks jäädud, aga oleme alati hakkama saanud,“ ütles doktor Lusti. „Kaitseväel on varasematest aastatest õppetunnid olemas ja ei pea ka sel korral hakkama jalgratast leiutama.”

Peaarst kolonelleitnant Lusti leiab, et kaitseväes on lihtne nakatunud inimesi eraldada. Seda kas tubade, korruste või majade kaupa. Võib ka kogu linnaku Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Armas Riives Küljendaja: n-srs Sander Randoja

„Kui nakkushaige asub mõne meetri kaugusel, siis see nakatumise oht on madal,” ütles Lusti. „Nakatumine eeldab lähikontakti päris pika aja jooksul, milleks hinnatakse praegu, et viirusekandja peaks olema meetri kaugusel vähemalt 10–15 minutit. Samuti peab nakatunu olema aktiivses faasis, kus ta pidevalt nohutab ja köhib, et neid pritsmeid tekib.”

Tuleb näha laiemat pilti Kaitseväe peaarsti kolonelleitnant Targo Lusti sõnul ollakse kriisiks valmis lõpuks kinni panna, kui selleks peaks tekkima vajadus. „Igal juhul meie jaoks ei ole see situatsioon uus ja meil on kasutusel piisavad meetmed,” rõhutab kolonelleitnant Lusti. „Näiteks varem on väeosades suurt pahandust teinud gripp, mille tõttu on suletud linnakutes hoonete kaupa üksusi isolatsiooni, et vältida teistega kokkupuudet ja viiruse laiemat levikut. Samuti on läbi käinud noroviirus ehk kõhulahtisusega kulgev viirushaigus, mis on väga nakkusohtlik ja jällegi lihtsalt võtab inimesed rajalt maha.”

Kas pageda COVID-19 eest metsa? „COVID-19 püsib pindadel ja väliskeskkonnas vaid loetud tunde, nii et selles mõttes on metsalaagrid parem lahendus, kui peadpidi koos tundide kaupa klassiruumis olek,” leiab doktor.

Praeguse viiruse COVID-19 puhul

Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Armas Riives n-srs Madis Perli n-srs Mikk Pärg

Foto: rms Allan Vool

võib metsa minek olla üheks lahenduseks. Tema sõnul tuleb eelkõige vältida lähikontakti nakkushaigega, sest see on piisknakkus. See tähendab seda, et nakatunu ei tohiks kellegi peale köhida.

Pese käsi sooja vee ja seebiga „Kõige lihtsam ja soovitatum vahend on käte pesemine sooja vee ja seebiga, kuna see konkreetne viirus on veele ja seebile ülitundlik,” ütles peaarst. „See on võib-olla isegi parem lahendus kui käte desinfitseerimine, mis teeb käe naha õhukeseks ja mingil hetkel ka katki.”

Kui kätepesu vee ja seebiga on olemas, siis ei pea ilmtingimata desinfitseerimisvahendit kasutama. Desinfitseerivaid vahendeid on hea kasutada ainult nendel juhtudel, kus kõigil pole võimalust käsi pesta. Ühesõnaga on see üksnes alternatiiv kätepesule. Kui aga tahad topelt garantiid, siis pole see muidugi keelatud.

Fotograafid: n-srs Jaan Vanaaseme n-srs Joakim Klementi rms Allan Vool Kaitsevägi internetis: www.mil.ee

„Praegu tuleb kõigil sellest olukorrast ühte moodi aru saada, et mitte ainult Eestis, vaid üle maailma on käimas pandeemia,” ütles peaarst.

Paljud riigid on ennast lukku pannud ning ei lubata sisse ega välja liikumist. Kõik selleks, et vältida aktiivset laialikannet. „Seetõttu ongi oluline püsida üksustena koos ning vältida edasitagasi liikumist nii palju kui võimalik,” lisas ta. „Nii me hoiame ajateenijate oma tervist ja nende koduste tervist ja heaolu ühes sellega.”

Mis saab edasi? „Praegu ei saa prognoosida, kuhu poole see haiguse levik liigub ja kui ulatuslik see on,” ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti ja lisas, et kui koroonaviirus peaks kaitseväes levima hakkama, siis võib mingist hetkest tekkida oht väljaõppe jätkumisele. „Näiteks kui aprilli keskel või mai alguseks on ajateenijatest 50 protsenti või rohkem nakatunud, siis me ilmselgelt ei saa rääkida väljaõppe jätkumisest.”

www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Teisipäev, 31. märts 2020

UUDISED

3

„Sellist asja nagu nii-öelda „katusväljaluba” või kohustuslikku väljaluba ei ole olemas. Väljalubade väljastamine käib üksuse ülema seatud kriteeriumite järgi” – kapten Karel Brandt

Kõrgendatud kaitsevalmidust veel ei ole

SCOUTSRÄNNAK LÜKKUB SÜGISESSE

Kaitseväe õigusvahemees kapten Karel Brandt kohtus küberväejuhatuse ajateenijatega ja selgitas, mis on õiguslikud nüansid eriolukorras. n-srs Mikk Pärg

S

eda valdkonda reguleerib hädaolukorra seadus, mis ütleb, et Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse tõttu välja kuulutada eriolukorra. „Praeguses seisus on eriolukord välja kuulutatud nakkushaiguse tagajärjel ning seda selleks, et ennetada haiguse levikut,” selgitas Brandt. „Eesti jaoks on see esmakordne ning paljud õiguslikud eripärad on veel kujundamisel.

Sellegipoolest on rakendatud meetmed tõestanud ennast efektiivsete vahenditena olukorra ohjamiseks.”

Riigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu lükkus 20. märtsile planeeritud Scoutsrännak teise poolaastasse. „Rännaku ärajäämist ei pea kindlasti kartma, vaid see lükkub olenevalt viiruse levikust sügisesse aega,” rääkis rännaku korraldaja kapten Marek Vainumäe. „Rännaku koht, aeg ja tegevused jäävad esialgu samaks, kuid kuupäeva kohta anname jooksvalt Scoutsrännaku Facebooki lehel teada.”

Seni oli rännakule registreerinud 1754 osalejat, kelle hulgas olid kaitseväe, kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, maksu- ja tolliameti esindajad ning tsiviilisikud.

Rännaku pikkus on 30 kilomeetrit ja selle läbimiseks on aega kuni kaheksa tundi.

Seekordne Scoutsrännak on pühendatud Scoutspataljoni taasloomise 19. aastapäevale. Rännak toimub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Kaitseväe kaasamine eriolukorda Brandt selgitas, et kaitseväe juhataja arvamuse kohaselt ei ole kaitseväge praegu vaja kaasata. Kui selline vajadus tekib, siis on vaja Vabariigi Valitsuse ja presidendi kooskõlastust. Hetkeseisuga on eriolukorra lahendamisse kaasatud umbes 150 kaitseliitlast. Kaitseliitlasi ja kaitseväelasi saab kasutada ainult teatud ülesanneteks.

„Ajateenistuse kestust saab muuta vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse puhul.” „Näiteks võib abiks olla haigete transportimisel või hoolekandes, ajutiste haiglate püstitamisel, liikluse korraldamisel ja korra tagamisel.”

Kaitseväelasi ja kaitseliitlasi hetkeolukorras saab aga kasutada vaid mittesõjalisteks ülesanneteks. Selliste ülesannete täitmiseks peab olema vastav väljaõpe, mida vajaduse korral tehakse. Ajateenijad allutatakse ülema kaudu ettemääratud ülesandeid täitma ning iseseisvalt neid kuskile ei saadeta.

Kõrgendatud kaitsevalmiduse puhul hakkavad kehtima aga teised seadused ja olukord võib muutuda.

Ajateenistuse kestus „Seni kuni kehtib eriolukord, kulgeb ajateenistus samas ajaraamis,” lisas Brandt. „Ajateenistuse kestust saab muuta vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse puhul. Sinna alla kuulub ka näiteks mobilisatsioon. Praegu aga jälgitakse, kas üldse ja kui suur osa ajateenijaid haigeks jääb. Kui see ületab teatava protsentuaalse piiri, siis tehakse otsus, kas lasta ajateenijad varem reservi või mitte.”

Arvestada tuleks asjaoluga, et on kehtestatud eriolukord ehk ajateenistus

VIIRUS PEATAS VÄLJAÕPPE IRAAGIS Kaitseväe õigusvahemees kapten Karel Brandt tegi ettekande küberväejuhatuses ja vastas ajateenijate küsimustele kulgeb samas ajaraamis nagu ta algul planeeritud oli. Brandt andis mõista, et kui tegu on kaheksakuulise kutsega, siis lõppeb ajateenistus kaheksa kuu täitumisel ja kui 11-kuulise kutsega, siis vastavalt 11 kuu täitumisel.

Laenud ja tervis Sotsiaalsed tagatised kehtivad ka pärast seda, kui ajateenistust pikendatakse või lühendatakse. Laenude puhul saab maksepuhkuse pikendust taotleda eriolukorra tõttu ka juhul, kui pärast ajateenistust on töökoha saamisega raskusi. Seda tuleks koordineerida oma laenuandjaga, et saada kõige täpsem vastus.

Ajateenistuse lühendamise puhul jätkub ravikindlustuse pakkumine samal põhimõttel nagu reservi minekul ikka. „Ravikindlustuse pakkumine jätkub reservimineku kuupäevast üks kuu. Mingit erisust selle puhul ei ole, kui ajateenistus näiteks lühemaks kujuneb,” ütles Brandt.

Perekond vajab mind Kapten Brandt toonitas oma ettekandes, et kui kodus on vaja hoolt kanda pereliikmete eest, siis peab kindlasti jagama seda informatsiooni oma ülematega. „Kaitseväe juhataja ei ole

Foto: n-srs Jaan Vanaaseme

keelustanud väljaload,” ütles kapten Brandt. „Erijuhtudel on võimalik siiski väljalubasid väljastada.” „Kaitseväeteenistuse seadus ütleb, et vähemalt kord kuus peab ajateenija oma ajateenistuse kohas saama kokku lähedastega,” ütles Brandt. „Aga selle võib ära jätta juhul, kui on vaja osaleda väljaõppel või takistada nakkusohtliku viiruse levitamist.”

Kapten Brandt ütles, et sellist asja nagu n-ö „katusväljaluba” või kohustuslikku väljaluba ei ole olemas. Väljalubade väljastamine käib üksuse ülema seatud kriteeriumite kohaselt ja eriolukord ei ole seda muutnud. Õigusvahemees annab sellegipoolest soovituse ülematele, et sõduritel oleks võimalik vähemalt kord nädalas pikemalt oma kodustega vestelda. Mõistlik on anda selleks aega iga päev, ent tihedama väljaõppe puhul vähemalt kord nädalas, et leevendada pingeid.

tud selle jaoks, et vältida viiruse levikut rahvastiku seas,” ütles kapten Brandt. „Pataljoni alale sisse saavad ainult teatud isikud, mistõttu ei ole oht viirusega kokku puutuda nii suur kui tsiviilmaailmas.”

Riik ja kaitsevägi

Kapten Karel Brandt kutsus ajateenijaid üles kriitiliselt mõtlema ning soovitas võtta asja rahulikult. Kõigepealt tuleks oma muredest rääkida ülemate või esindusmeestega. Kui aga sealt ei saa abi, siis juba pöörduda õigusvahemehe poole. Samuti tasub temaga ühendust võtta, kui on õiguslikust seisukohast spetsiifilisi küsimusi, et saada kõige adekvaatsem hinnang olukorrale.

Vestluse käigus kerkis küsimus riigi kehtestatud reegli kohta, kus keelustati rohkem kui 100 inimesega toimuvad kogunemised. Kaitsevägi pole avaliku kogunemise koht ning seetõttu ei ole ka õiguslikku alust, mille järgi riigi sätestatud piirangut rakendada. „Avalikud kogunemised on piira-

„Kõigepealt tuleks oma muredest rääkida ülemate või esindusmeestega.”

Selleks, et viirus pataljonides saaks levida, peab see eelkõige sinna sisse saama. Seetõttu pole praegu põhjust muretseda selle pärast, et ajateenijad üksteisega päevast päeva kokku puutuvad, kuna pole võimalik, et viirus üle aia hüppab ja vohama hakkab.

Kelle poole pöörduda

Iraagis operatsioonil Inherent Resolve teeninud Eesti kaitseväe meeskond naasis Eestisse tagasi, sest kujunenud julgeolekuolukorra ja koroonaviiruse tõttu lükati väljaõpe edasi.

Iraagi valitsus tegi ettepaneku senine väljaõppetegevus Iraagi üksustele määramata ajaks edasi lükata. Seetõttu otsustati Eesti kuueliikmeline väljaõppemeeskond, mis teenis Iraagis Taani kontingendi koosseisus, praegu Eestisse tagasi tuua. Eesti väljaõppemeeskonna rotatsioon pidi kestma selle aasta augustini.

Julgeolekuolukord Iraagis on endiselt habras. Jätkuvad raketirünnakud baaside vastu, kus asuvad rahvusvahelised üksused. Viimased raketirünnakud toimusid Bagdadi lähedal asuvas Basmaya baasis 16. märtsil ja Bagdadi rohelises tsoonis 17. märtsil.

Eelmisel nädalal toimunud rünnakus Põhja-Iraagis paikneva Taji baasi vastu sai surma kaks USA ja üks Ühendkuningriigi sõdur. Kuigi vastutust rünnakute eest ei ole selgelt võetud, võib eeldada, et nende taga on Iraani poolt toetatud rühmitused.

4

Teisipäev, 31. märts 2020

INTERVJUU

„Kinnitan, et teid on praegu riigil vaja. Me ei tea, milliseks kujuneb olukord paari nädala jooksul” – kindralmajor Martin Herem

Kaitseväe juhataja: teid on täna riigil vaja Eriolukorra tõttu riigis andis kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem 18. märtsil intervjuu Sõdurilehele ja vastas sotsiaalmeedias talle esitatud küsimustele ning rääkis muudatustest kaitseväes. n-srs Armas Riives

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul on eelkõige tähtis kaitsta kaitseväe isikkoosseisu ning tagada väljaõppe jätkumine

Miks on otsustatud peatada väljalubade andmine ajateenijatele?

Väljalubade andmine peatati, et vähendada koroonaviiruse jõudmise riski kaitseväe linnakutesse. Ajateenijaid väljaloale lastes suureneks tõenäoliselt haigestunute hulk kaitseväes.

Meetmete eesmärk on eelkõige kaitsta kaitseväe isikkoosseisu ning tagada seeläbi väljaõppe jätkumine.

Väljalubade andmine peatati, et vähendada koroonaviiruse jõudmise riski kaitseväe linnakutesse.

Teie väljaõppe praegune tase on see, kus me saaksime ajateenijaid kasutada jao või rühma tasemel sõjalisteks ja mittesõjalisteks ülesanneteks. Ja mul ei ole mitte mingit õigust vähendada võimet, mis meil praegu on. Sõjalist ohtu veel ei ole. Selleks peaks maailmas midagi äärmiselt tõsiselt muutuma ja tuleb arvestada, et maailmas praegu asjad ka muutuvad.

Ma ei ütle, et see pandeemia viib meid sõjani, aga me juba astume ebastabiilsema regiooni ja keskkonna poole.

Kui me nüüd need meetmed lõpetaks ja laseks teid kõiki väljaloale, siis see ilmselt kestaks vaid kuu aega ja me ei saavutaks päris kindlasti oma eesmärke. Sellepärast oleme otsustanud jätkata väljaõppega, hoides teid väeosades sees ja võites iga nädalaga väljaõppe aega.

Kõikide ajateenijate väljaload on tühistatud kuni 1. maini 2020.

Kui kauaks jäävad ajateenijad väeosadesse?

Et vähendada koroonaviiruse jõudmise riski kaitseväe üksustesse, on tühistatud ajateenijatele väljalubade andmine kuni 1. maini 2020.

Kas ükski ajateenija ei pääse väeosast välja?

Kui ajateenijatel on vaja näiteks minna koju ja toetada oma pereliikmeid, lapsi,

Foto: n-srs Joakim Klementi

vanemaid, siis peavad nad pöörduma oma ülemate poole. Kui asi on tõsine, siis saavad nad puhkusele või väljaloale.

Kas lähedased saavad ajateenijaid väeosades külastada?

Kõik külastuspäevad väeosadesse on hetkeseisuga tühistatud.

Kuidas saab ühendust nii karantiini paigutatud kui ka väeosas viibivate sõduritega ja kui kauaks nad karantiini jäävad?

Ajateenijad ja tegevväelased jäävad karantiini kaheks nädalaks, mil neile tuuakse toitu termostega väeosa sööklast, jäetakse see uste taha ning karantiinis olijad jagavad ise toidu laiali. Tühjad termosed desinfitseeritakse.

Nii karantiini paigutatud kui ka väeosades väljaloata sõduritega saab ühendust nende mobiiltelefonide kaudu.

Samuti on võimalik neile linnakusse saata pakke kas posti teel või jättes pakk väeosa pääslasse.

Miks tegevväelased võivad linnakust välja liikuda, aga ajateenijad mitte?

Erinevalt ajateenijatest on tegevväelastel igapäevaseid kohustusi ka väljaspool kaitseväge oma perekonna ja lähedaste ees, mistõttu ei peeta sellist piirangut praegu otstarbekaks. Küll aga on ettevaatusabinõuna vähendatud ajateenijatega väljaõppel kokku puutuvate kaadrikaitseväelaste hulka. Kõigil tegevväelastel on kohustus rakendada enesedistsipliini, vältides kontakte väljaspool väeosa ja teenistust.

Teisipäev, 31. märts 2020

INTERVJUU Milliseid tegevusi on kaitsevägi veel ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid ning kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse- ja riikidesse.

Kõik riskipiirkondadest saabujad jäävad kontrollperioodiks võimaluse korral kodusele tööle. Samuti suunatakse võimaluse korral ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on viibinud riikides, mis ei ole nimetatud riskipiirkonnaks, kuid on seal puutunud kokku riskipiirkonnast saabunud inimestega.

„Minu peamine hirm on see, et me ei usalda enam ühel hetkel üksteist ja levitame kuulujutte.”

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti sisese ürituse puhul otsuse sündmuse toimumise või ärajätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuste ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid.

Samuti on piiratud ajateenijate väljaõppega seotud tegevväelaste liikumist, kes jäävad võimalusel linnakutesse ööbima. Haigusnähtudega teenistujatel tuleb võimaluse korral jääda kaugtööle.

Kuidas on korraldatud ajateenijate meditsiiniline ja psühholoogiline nõustamine?

Nõustamine on korraldatud tavapäraselt. Väeosade psühholoogid ja kaplanid on valmis soovijaid vastu võtma.

Kuidas kaitsevägi haigestunud või viiruskahtlusega inimesed teistest eraldab?

Ettevaatusabinõuna rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni.

Karantiini paigutatakse haigestunud

„Rahustuseks võib öelda, et näiteks vabadussõja ajal elati üle igasugused haigused, kaasa arvatud tüüfus” – kindralmajor Martin Herem

teenistujad, kes on teistest eraldatud ruumides. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud kokku puutuda viirusekandjaga.

selleks soovi avaldavad ja sellest oma üksusele märku annavad.

Kui palju on kaitseväes koroonaviirusesse nakatunuid?

Kaitseressursside amet peatas arstlike komisjonide töö. Edasiste komisjonide kohta antakse teavet jooksvalt.

Me saame lihtsalt vähem kutsealuseid ajateenistusse, mis tähendab seda, et järgmises tsüklis võiks olla vähem sõjaväeüksuseid ettevalmistamises.

17. märtsi seisuga on kaitseväes tuvastatud kolme teenistuja nakatumine COVID-19 viirusesse. Üks haigestunu on 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ajateenija, kes viibib väeosas karantiinis ja ravil. Teised nakatunud on kaitseväe ja kaitseliidu tegevväelased, kes viibivad kodusel ravil.

Kas üksuste väljaõpe peatub?

Väljaõpet korraldatakse väiksemates üksustes ja eelkõige metsalaagrites, kus hoidutakse asustatud punktidest.

Selline õppevorm on väljaõppetsükli praeguses osas ka tavapärane. Väljaõppes keskendutakse peamiselt kompanii taseme tegevustele, üksuste koostöö võib jätkuda välistingimustes, kuid kompanii väliseid kontakte vähendatakse oluliselt. Peamiselt suheldakse sidevahenditega ja siseruumides korraldatavad õppused on tühistatud.

Mis saab Kevadtormist ja teistest õppustest?

Tühistatud on kõik õppekogunemised kuni 31. maini. Otsustasin vähendada tunduvalt Kevadtorm 2020 mahtu ning muuta õppuse toimumise asukohta. Õppus ei toimu sel aastal varem planeeritud asukohtades Kesk-Eestis, vaid eelkõige kaitseväe keskpolügoonil.

Muudatuse eesmärk on saavutada hoolimata keerulisest olukorrast väljaõppe eesmärgid, kuid samas vähendada kokkupuudet tsiviilühiskonnaga. Õppusel osalevad ka Scoutspataljoni võitlejad ja Eestis paiknev liitlaste lahingugrupp. Ülejäänud liitlassõdurid suure tõenäosusega õppusel ei osale. Õppusele Kevadtorm 2020 ei pea ilmuma ka juba kutse saanud reservväelased, välja arvatud juhul, kui nad vabatahtlikult

5

Kas ja kuidas toimuvad arstlikud komisjonid?

Millised on võimalused, et praegune juuli- ja oktoobrikutse enne reservi välja ei saagi?

Võimalus on väga suur. Kuigi ma väga tahaks, et nad saaksid väljaloale minna selle jätkuva teenistuse jooksul. Aga nagu öeldud, siiamaani on need tühistatud ja me vaatame seda kõike ümber aprilli alguses.

Jaanuarikutsega vaatame, kui nad lõpetavad oma käesoleva väljaõppekursuse ära. Siis oleks mõistlik lasta nad puhkusele. Peame vaatama ka seda, et milline on julgeolekuolukord.

Kas meil on vaja ajateenijaid näiteks mittesõjaliseks riigikaitseks või mittesõjalisteks ülesanneteks.

Millised on kaitseväe või kaitseliidu ülesanded väljakuulutatud eriolukorras?

Kaitseväe kaasamise eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse otsustab Vabariigi Valitsus. Hädaolukorra seadus sätestab täpsema korra, millal ja kuidas on võimalik kaitseväge ja kaitseliitu kaasata.

Kui Vabariigi Valitsus otsustab kaitseväele täiendavaid ülesandeid määrata, on kaitsevägi valmis neid täitma.

Milliseid soovitusi annaksite ajateenijate lähedastele, et selles olukorras toime tulla?

Rahustuseks võib öelda, et näiteks vabadussõja ajal elati üle igasugused haigused, kaasa arvatud tüüfus. Ja sõja me ju ikkagi võitsime. Praegu on meil rahuaeg. Võttes arvesse kaitseväelaste,

Kaitseväe juhataja otsusega on vähendatud Kevadtorm 2020 mahtu Foto: n-srs Joakim Klementi sealhulgas ajateenijate üldist tervist, ei pea me tohutult kartma. Pigem peaksime keskenduma väljaõppele.

Minu peamine hirm on aga see, et me ei usalda enam ühel hetkel üksteist ja levitame kõikvõimalikke kuulujutte, mis seavad kahtluse alla kõik otsused, mis praegu riigis tehakse. See tekitab hirmu. Ma mõtlen, et selle sõjaväega tuleks ka sõtta minna. Praegu on vaid kriisiolukord.

Olge vaprad, usaldage oma ülemaid täitma nende kodaniku kohust.

Ma soovin teile kõigile jõudu, kainet mõistust teenistuse jätkamisel. Ja kinnitan veel kord, et teid on praegu riigil vaja. Me ei tea, milliseks kujuneb olukord paari nädala jooksul.

Siis võib-olla tõesti tuleb kasutada ajateenijaid ja tegevväelasi nii sõjaliseks kui ka mittesõjaliseks riigikaitseks.

PEAMISED MUUDATUSED KAITSEVÄES: • Et hoida minimaalsena viiruse levimise võimalusi kaitseväe sees, ei lubata ajateenijaid väljaloale kuni 1. maini.

• Väljaõppetegevus jätkub, kuid piirangutega, mis on vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks.

• Kaitseväe kesklaatsaret Tallinnas on peatanud plaanilise töö, et olla paremas

kriisivalmiduses. Fookus on suunatud viiruse ennetamisele ja haiguste ravile.

• Piiratud on ajateenijate väljaõppega seotud tegevväelaste liikumist – nemad jäävad võimaluse korral linnakutesse ööbima.

• Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumist välismaale ja vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse- ja riikidesse.

6

Teisipäev, 31. märts 2020

„Tavapärase väljaõppe kõrvalt tehakse rohkem sporti, meeskonnamänge ja käiakse rohkem saunas. Paljud sisustavad vaba aega arvutis olles” - aspirant Henrik Prangel

REPORTAAZ

Eriolukord: ajateenijad annavad ülevaate oma väeosast Alates 12. märtsist pole eriolukorra tõttu ajateenijad väljaloale saanud. Sõdurileht uuris, kuidas erinevates väeosades elu kulgeb.

n-srs Ivar Levin

Millist elu sõdurid elavad?

n-srs Kaivo-Mart Kangro

palju muutunud, kuid vaba aja veetmine, sh sõdurikodu külastamine ja jõusaali kasutamine, on piiratud.

Võistlusi, üritusi korraldada ei saa.

Aspirant Henrik Prangel (staabi- ja sidepataljon): Kuna haigestunud ega haiguse kahtlusega isikuid väeosas pole, käib elu väljaõppe plaani järgi edasi.

Erisused võrreldes eriolukorra eelse

Aspirant Ints: Kõik elavad tavalises rutiinis, kuid on näha, et meeste meeleolu on muutunud halvemaks. Arvatakse, et riik on nende vastu ebaõiglane – samas ei nähta suuremat pilti. Mehed peaksid võtma olukorda positiivsemast küljest – tegelema enesearenduse ja sportimisega.

Nooremseersant Kangro: Elatakse tavalist sõduri elu. Enamik ajast kulub väljaõppele või siis näiteks varustuse hooldusele. Kui selle kõrvalt aega üle jääb, tehakse sporti või mängitakse mõne sõduri mängukonsoolis.

Nooremseersant Levin: Väljaõpe jätkub nii palju kui on olukorra tõttu võimalik. Kompaniid omavahel tegevust koordineerida ei saa, ent metsas siiski käiakse ja kõik annavad endast parima, et olukord püsiks võimalikult endine.

Aspirant Prangel: Enamjaolt elatakse oma tavapärast teenistuslikku elu edasi. Ilmselgelt on kõige suurem muudatus

v ä lj a lu b a d e kaotamine, mistõttu veedetakse tunduvalt rohkem aega üheskoos. Ühest küljest saab koos aega veetes tunduvalt rohkem nalja, samas kipub ka esile tulema rohkem pingeid, kuna enam ei eksisteeri vaba aega, kus sõdur saaks olla omaette.

Aspirant Jõeste: Sõdurite elu ei ole oluliselt muutunud. Päeval tegeleme väljaõppega. Kõige suurem muutus on ilmselt drastiline jõusaali külastajate arvu kasv, sest praktiliselt kõik käivad vabal ajal ja nädalavahetusel suvevormi taga ajamas.

Kuidas meeleolu püsib?

Aspirant Ints: Alguses tundsin pettumust, sest pean kauem sees olema.

Nüüd olen olukorraga leppinud ning mõistan enamiku otsuste tagamaid.

Elame päev korraga ja vaatame, mida tulevik toob.

N o o r e m s e e r s a nt Kangro: Meeleolu on kindlasti langenud alates sellest, kui väljalubade keeld kehtestati.

Nooremseersant Levin: Minu meelest võiks ajateenijal näda lava hetuseti olla võimalus vaba tahte järgi asju kaasa teha. Kes tahab olla niisama, see olgu. Sellega saame simuleerida väljaluba ja ei survesta ajateenijat. Nii kasvab ka sõduri motivatsioon.

Aspirant Prangel: Kui alguses oli sõdurite seas tunda paanikat ja ärevust, siis praegu on kõige tugevamad emotsioonid vaibunud ning elu läheb vanas rütmis edasi. Samas on juba mõnda aega olnud sõdurite seas tunda nördimust, et nad väljaloale ei saa. Seetõttu kipub meeleolu sõdurite seas „laine-

tama“, olles aeg-ajalt hea ja siis jälle kehv.

Nüüdseks on see ka juba meeste käitumisele tugevat mõju avaldanud: mõni mees üritab veel arukalt käituda, teine on täiesti ära „kassinud“.

Aspirant Jõeste: Meeleolu on hea, sest tegevväelased jagavad meile infot ja selgitavad, miks olukord on praegu selline.

Samuti oleme kõik täiskasvanud inimesed ja saame aru, et meie väljaload ei ole põhjuseta tühistatud.

Millega iga päev tegeletakse?

Aspirant Ints: Allüksused on lõpetamas oma erialakursustega ning väljaõpe liigub pataljoni tasemele. Valmistume suurteks õppusteks. Väljaõppe kõrval on meestel rohkem aega tegeleda ka spordi ning eneseharimisega.

Nooremseersant Kangro: Tegeleme ikkagi peamiselt väljaõppega ning kui sellest aega üle jääb, käib enamik sõdureid trennis või loeb raamatuid.

Nooremseersant Levin: Toimub tavapärane väljaõpe, aga seda vähen-

asp Mike Ints

Aspirant Mike Ints (logistikapataljon): Väljaõpe jätkub. Kui keegi haigestub, siis pannakse ta isolaatorisse. Üldiselt on siin tavaline rutiin, kuid pean mehi rohkem motiveerima. Samuti oleme valmis reageerima, kui riik meid vajab.

Nooremseersant Kaivo-Mart Kangro (õhutõrjepataljon): Väeosas on olukord stabiliseerunud. Kui alguses olid mõne üksuse ajateenijad terve kasarmuga karantiinis, siis enam sellist olukorda pole. Samuti on taasavatud spordi- ja jõusaalid ning elu hakkab jälle tavalisemasse rütmi minema.

Nooremseersant Ivar Levin (Kuperjanovi jalaväepataljon): Üldine olukord pataljonis pole

ajaga on tegevväelaste vähendatud koosseis väeosa territooriumil ja sagedamini toimuvad rivistused, kus ülemad informeerivad meid kõige värskematest sündmustest ja otsustest, mis meid puudutada võivad.

Aspirant Aap Jõeste (Kalevi jalaväepataljon): Kuna meie väeosa ajateenijal tuvastati koroonaviirus, siis esimesed paar päeva olime kasarmus karantiinis. Mõne päeva möödudes aga saime väljaõppega jätkata. Väeosas on elu selline nagu alati ehk siis teeme väljaõpet plaani kohaselt. Üks suurimaid muutusi on see, et praegu sööme veel korrusel määratud klassiruumis. Sööklas käimine on piiratud, et vähendada kokkupuudet tsiviilelanikest toitlustustöötajatega.

Mis te arvate, kui kaua peate sees olema?

Aspirant Ints: Tõenäoliselt kuni 1. maini ning Kevadtormi tõttu isegi reservini.

Nooremseersant Kangro: Laialt on juba levinud arvamus, kus ajateenijad on kindlad selles, et enne reservi minekut enam välja ei saagi.

Nooremseersant Levin: Tundub, et enne reservi välja ei saagi.

Aspirant Prangel: Tõenäoliselt reservini.

Aspirant Jõeste: Ei hakka pakkuma, kui kaua peame sees olema. Lähtume praegusest infost, mille põhjal me enne esimest maid välja ei saa. Võtame päev korraga.

HOIATUS – SÕDURI FM!

asp Henrik Prangel

Mis toimub teie väeosas?

asp Aap Jõeste

n-srs Madis Perli

datud kujul.

Paljud ajateenijad tahavad lihtsalt vabadust, kui aga nädalavahetuseti hakkavad olema kohustuslikud tegevused, siis kaob ka see ning väheneb meeste moraal.

Aspirant Prangel: Tavapärase väljaõppe kõrvalt tehakse rohkem sporti ja meeskonnamänge ning käiakse rohkem saunas. Paljud sisustavad oma vaba aega arvutis olles.

Aspirant Jõeste: Tegeleme väljaõppega.

Aspirant Ints: Olen kuulnud, et nädala lõpus saab reservi ja Tallinn pannakse lukku.

Nooremseerant Kangro: Sõduri FMi on liikvel olnud väga palju.

Alustades sellest, kuidas Kuperjanovi mehed juba eelmise nädala lõpul reservi minema hakkasid ning lõpetades sellega, kuidas kõik ajateenijad juba märtsi lõpul reservi arvatakse.

Nooremseersant Levin: Olen kuulnud, et Kevadtorm jääb ära.

Aspirant Prangel: Väga palju FMi on levinud Kevadtormi ärajäämise ja reservi saamise kohta. Kõige rohkem paanikat tekitav ja kiiremini leviv FM oli aga selle kohta, et meid viiakse kõiki kuni reservini metsalaagrisse.

Aspirant Jõeste: Ilmselt põhiline FM on see, et enne reservi keegi koju ei saa. Eks näis, kas see vastab tõele või mitte.

Teisipäev, 31. märts 2020

7

Foto: n-srs Joakim Klementi

GALERII

Foto: rms Allan Vool

Kuivtoidupakis osutus sõdurite meelispalaks šokolaaditahvel kofeiiniga

Foto: n-srs Jaan Vanaaseme

Küberväejuhatuse ajateenijad linnalahingut harjutamas

Küberväejuhatuse öised laskmised Sirgalas

Foto: vbl Ardi Hallismaa

Foto: n-srs Jaan Vanaaseme

Märtsi lõpus korraldati Sirgala harjutusväljal snaiprikooli võistlus EPS20, mille raames selgitati välja Eesti parim snaipripaar

Kimbo on kolmeaastane sõjaväepolitsei pommi- ja relvakoer, kes oskab leida erinevatest keskkondadest sinna ära peidetud aineid ja relvi

8

Teisipäev, 31. märts 2020

„Distsipliini tagamiseks on kõigepealt vaja võita südamed, seejärel tuleb see (distsipliin) iseenesest” – staabiveebel Andri Harkmann

PERSOON

Kaitseväe kõige veeblim veebel

Kaitseväes on palju neid, kelle nime mainides tõmbab reamees end sirgeks ja jälgib hoolega oma ümbrust.

Vähe on aga neid, kelle nime kuuldes tekib naeratus näole ja heade sõnade hulk ei näi peatuvat. n-srs Mikk Pärg

S

allohvitseri tüpaaži olulised osad.

Kõik muu on lisaväärtused, mis aitavad oma ülesannet täita, ent ilma eespool mainitud omadusteta on allohvitseril keeruline seda teha.

õdurileht seadis endale eesmärgiks leida kaitseväe laiast avarusest isik, kelle nõu ja jõuga on organisatsioon muutunud aastatega paremuse poole. Oma eeskuju ja pühendumusega jäi silma kaitseväe akadeemia veebel staabiveebel Andri Harkmann, kelle värvikas teenistus ning elukogemus on muljet avaldavad.

Raske on leida kaitseväelast, kelle sõnad on puudutanud pea iga tegevväelast. Staabiveebel Harkmann on üks neist pärlitest, kelle raske töö tulemust on tunda saanud nii tegevväelased, ametnikud kui ka ajateenijad.

Distsipliin on meeskonnatöö alus Staabiveebel Harkmanni on kirjeldatud kui kaitseväe distsipliini isa, kelle laitmatu välimus, korrektsus ja asjatundlikkus mõjuvad inspireerivalt kõigile, kes temaga kokku puutuvad.

Väljaload on väline mõjutusvahend ja nende äravõtmine mõjub tegelikkuses vastupidi.

Ajateenistus Kuperjanovi üksikjalaväepataljonis Ajateenistuse läbis staabiveebel Harkmann Kuperjanovi üksikjalaväepataljonis 1992. aastal. Teenistusse astudes oli nende kasarmu asukoht veel Meegomäel, ent peagi koliti nüüd tuttavasse Taaralinnakusse. Kolimisest rääkides meenus staabiveebel Harkmannile üks pidev jalutamine.

Proovitakse vastata küsimusele „Miks?”, et sõduritel tekiks arusaam tegevuste vajalikkusest ja mõttest. „Hommikul ärgates ja pärast võimlemist tuli sööma minna Taaralinnakust Meegomäele,” rääkis staabiveebel Harkmann. „Seejärel Tsiatsungõlmaale väljaõppele.

Lõunat sõime Meegomäel ja õhtul Taaralinnakus sporditegevuste järel tuli taas võtta ette jalutuskäik või vahel ka jooks Meegomäele. Liikumist oli palju.”

Veel meenub talle „Pullapää kriis”, mille lahendamiseks 1993. aasta suvel nende kompanii (kutsutuna Eesti Vabariigi valitsusele kui lojaalne pataljon) BTR-80-ga tolleaegsesse Kalevi pataljoni Jägalas saadeti. Seal oldi pea kaks kuud ja oodati kriisi lahenemist.

Samas oldi valmis vajadusel relvile minema ja Pullapääle siirduma.

Korra selline käsk ka tuli. Ootasime masinatel paar tundi ja siis saadeti meid tagasi kasarmusse.

Staabiveebel Andri Harkmann 2019. aasta Kevadtormi lõpurivistusel sõduritele kõnet pidamas

Ajateenistusest enne ja nüüd Võrreldes üheksakümnendatega on aga ajateenistus staabiveebli sõnul muutunud juba kaks korda. Väljaõpe oli tema ajal süsteemitu ja paberile talletati vähe. Kogemused Nõukogude sõjaväe väljaõppest olid üldlevinud ning Eesti Vabariigi kaitseväeteenistuse juured veel noored ja kidurad. Olukord aga muutus kiiresti ja kümnendi lõpuks olid juba loodud esimesed õppekavad, paika pandud süsteemne õppimisprotsess ning liiguti sinnapoole, et kaitseväes oleks väljaõpe võimalikult ühtne.

Teine oluline muutus on praegu toimumas – fookuses on sõdurite koolitamine üksikvõitleja tasemelt jao, rühma ja kompanii tasemele ning erilist tähelepanu on hakatud pöörama meeskonnatööle. Samuti on õppeprotsessi lisatud palju rohkem isemõtlemist, kui seda oli staabiveebli ajateenistuse ajal. Proovitakse vastata küsimusele „Miks?”, et sõduritel tekiks arusaam tegevuste vajalikkusest ja mõttest. Liigutakse ka väärtuspõhisuse poole, mis on tänapäevase väljaõppe alustalaks.

Ajateenistus vs. riigikaitsja Staabiveebel Harkmanni häirib käibel olev mõiste ajateenistusest. „Sõnum ei ole kindlasti, et sõdur või siis noor-

mees või naine tuleb aega ära teenima, vaid jätkab oma elupõhist õppimist,” ütles staabiveebel Harkmann. Tema arvates võiks kasutusele võtta mõiste riigikaitseteenistuja mitte ajateenija, et paremini edasi kanda väljaõppe sisu ja mõtet.

Tänapäeval on tüüpilist riigiteenistujat või tegevväelast raske välja tuua. Uued tulijad on tugevad isiksused ja üldiselt jaatava ellusuhtumisega. See on staabiveebli jaoks oluline, et teenistuja oleks avatud uutele väljakutsetele ja pidevalt täiendaks ennast. „Kui on avatus enesearendamisele, siis tekib ka pühendumus ja oi-oi kuidas hakatakse laineid lööma,” ütles rõõmsal kõlal staabiveebel Harkmann.

Kaitseväe akadeemia ootab õppureid Et sisse astuda kaitseväe akadeemiasse, kus staabiveebel Harkmann on oma teadmisi ja eeskuju juba pikalt edasi kandnud, ei pea enam läbima nooremallohvitseri erialakursust.

Samas on oluline, et riigikaitsja loeks palju ning oleks kursis ajalooga ning oskaks ka mõtestada, miks mingil ajahetkel on tehtud otsuseid riigikaitses ja riigis üldiselt.

Oluline on ka analüüsivõime, et üksikvõitleja suudaks põhjendada ja vajaduse korral argumenteerida oma

„Mina olen oma elukogemuse põhjal, mida pole küll nii palju kui Foto: vbl Ardi Hallismaa 80-aastasel isikul, aru saanud, et kõik algab enda sisemisest distsipliinist. See on see asi, mis sind hommikul üles ajab otsuste tagamaid. ja on harjumuseks ning hoiakuks, mis Staabiveeblil on selge nägemus, mil- ei luba kahelda, vaid sunnib tegutline on eeskujulik kadett ning kuidas sema,” ütles staabiveebel Harkmann. kaitseväes kollektiivselt eesmärke „Distsipliini tagamiseks on kõigesaavutatakse. Oluliseks alustalaks on pealt vaja võita südamed – inimväärisee, kuidas inimene on maast madalast kas kohtlemine, samastumine, isiklik omandanud ellusuhtumist ja eelkõige eeskuju, huvi näitamine ja pidev tagasipeab ta olema hea alluv, et olla hea juht. sidestamine ning reflekteerimine annab alluvatele mõista, et sul on huvi ja nende edu läheb sulle korda,” lisas Harkmann. „Selle kaudu tuleb distsipliin iseenesest. Distsipliini hoidmine tähendab „Huumoriprisma järgi on seda kerge eelkõige seda, et allüksus tuleb sinuga joonistada – ohvitser on pikk ja sirge kaasa, kui sa oled mõistlik juht ja saad ning allohvitser on natuke jässakam aru oma põhieesmärgist kaitseväes.” ja lühem ning nii ongi, aga tegelikult nii lihtne see ei ole”, tõdes Harkmann. „Allohvitseri on allüksusele vaja nii väljaõppe, moraali kui ka koostöö seisukohast ning ta on absoluutne Staabiveebel Harkmann arvab, et väljaload on väline mõjutusvahend ja nende eeskuju nendes aspektides.”

Oluline on tunda sõdurite eraelu, sest äravõtmine mõjub tegelikkuses vastusellest sõltub ülesande täitmine ning pidi. Väljaloale saamine ei taga distmoraali hoidmine allüksuse sees. sipliini ja sellega mängides lõigatakse Empaatiavõime, hea kuulamisoskus ja endale pigem näppu. Pidev suhtlemine, tahe väljaõpet teha ning allüksuste samastumine ja eeskuju on siiski paritööd kokku siduda on kindlasti mad vahendid, et tagada allüksuse sisemine distsipliin. Tuleb teha oma „Kui on avatus meeskonnaga ülesandeid koos. Nende hulka kuulub nii söömine, rändamine, enesearendamisele, saunas käimine kui ka kõrgemate ülessiis tekib ka annete täitmine. „Kui allüksus saab aru, et me tegime pühendumus ja oi-oi midagi „sellepärast et”, siis võib kindel olla, et lahinguülesandele liikudes kuidas hakatakse saab seda täita efektiivselt ning ühise laineid lööma.” meeskonnana,” lisas staabiveebel

Mis vahe on ohvitseril ja allohvitseril?

Väljaload ja distsipliin

9

Teisipäev, 31. märts 2020

PERSOON

„Sõnum ei ole kindlasti, et sõdur tuleb aega ära teenima, vaid ta jätkab elupõhist õppimist” - staabiveebel Andri Harkmann

Oma eeskuju ja pühendumusega on silma jäänud staabiveebel Andri Harkmann, kelle värvikas ajalugu ning elukogemus on muljet avaldavad

Harkmann. „Oluline on tugevdada meeskonnatööd ja vaimu, et tekiks ühtsuse tunne, mis viib selleni, et allüksus hingab ühes rütmis. Samuti tuleb pidevalt anda tagasisidet, et mõistetaks valupunkte, oskaks parandada allüksuse siseseid sidemeid ning seejuures olla aus ja õiglane.”

Kavalad nipid Väljaõppes kasutab staabiveebel Andri Harkmann ühe meetodina ridade vahelt ja ümber nurga vestlustega väärtuste õpetamist. Ta esitab kadettidele probleemi ja jõuab arutelu kaudu tähelepanekuni. Seeläbi tekib õppuril endal kohusetunne ja distsipliin jälgida enda käitumist ning välimust. Tema arvates on sedalaadi lähenemine probleemidele parim vahend, sest otseütlemisega ei pruugi kinnistuda põhjus, miks enesekuvandit või tegevust vaja on.

Tal on soov, et inimesel jääks alles väärikus ja tekiks harjumus mitte kohustus. Kui aga keegi leiab, et

„See ei ole enam tänapäeval okei, kui ütled, et väga hea küsimus, aga ma leian sellele vastuse hiljem.” tähelepanek on alatu või alavääristav, siis ta alati kuulab ja arvestab argumentidega, ent ei luba õppuril edasi liikuda enne, kui teema on tuumani läbi arutatud.

Korrektsuse etalon Staabiveeblile tähelepaneku tegemine on aga äärmiselt keeruline ja seda just seetõttu, et tema enesedistsipliin ja teadmiste hulk on äärmiselt mitmekesine. Tema võime argumenteerida ja tähele panna detaile on peajagu üle õppuritest, ent see on taas aspekt, mis teeb staabiveebel Hark-

mannist niivõrd värvika kuju.

Kadetid ei osanud välja tuua, millal viimati nad tabasid staabiveebel Harkmanni olukorrast, kus tal oleks olnud habe ajamata või mingi vormielement paigast. Pigem tulid meelde seigad, kui staabiveebel on neile koridoris möödudes andnud mõista, et kadett peaks hindama enda välimust. Samuti ei suudetud öelda, millal mõni küsimus oleks vastuseta jäänud. „See ei ole enam tänapäeval okei, kui ütled, et väga hea küsimus, aga ma leian sellele vastuse hiljem”, ütles staabiveebel Harkmann. „Minu moto on see, et tea seda kohe – asjatundlikkus on see omadus, mida ma endaga pidevalt kaasas kannan.”

Staabiveebli tahe ennast arendada on innustav nii aastaid teenistuses olnud kaitseväelastele kui ka kaitseväe akadeemias õppivatele õppuritele. Oma isikliku eeskujuga näitab ta alluvatele, milline on tõeline kait-

Foto: Mari-Liis Päären

seväelane ja kuhu poole võiks ennast arendada, et viia valdkonda edasi.

Legendaarne kaitseväelane Mainides nime staabiveebel Andri Harkmann, tekib naeratus näole kõigile, kellega Sõdurileht sellel teemal rääkis. Häid sõnu ja mälestusi tema kohta oli samuti kuhjaga, millest saaks ilmselt kirjutada täiesti eraldi loo.

Allohvitserina on staabiveebel Harkmann üks nendest, kelle pühendumus, tahe ja distsipliin on andnud aluse kaitseväe toimimisele nii nagu me seda praegu näeme. Alates sellest, et ta on ise andnud otsese panuse riigikaitsjate koolitamisse ja mõjutanud nende käekäiku, kes tulevasi riigikaitsjaid koolitavad.

JÄLGI MEIE TEGEMISI SOTSIAALMEEDIAS Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

10

Teisipäev, 31. märts 2020

UURING

„Uuringu tähtsaim küsimus seisneb selles, kuidas toidupaki tarbimise protsenti suurendada ja kuidas see sõduritele võimalikult söödavaks teha” – seersant Natjan-Naatan Seeba

TOIDUPAKKIDE MEELDIVUS Graafika: n-srs Mikk PŠrg

5,7% 6,4%

4,3% 21,3%

Pakk nr 8

41,8%

7,8%

Seersant Natjan-Naatan Seeba uuringust selgus, et sõdurid tarbivad ära vaid pool kuivtoidupakist

5,7%

6,4% Pakk nr 4

Foto: n-srs Joakim Klementi

Kuivtoit – maiuspala või hirm metsalaagri ees Kuidas maitsevad ajateenijatele kuivtoidupakid ja mida teha tulevikus selleks, et metsas söömine sõduritele meelepärasemaks muuta. n-srs Armas Riives

S

eda uurib küberväejuhatuse staabikaitsja seersant Natjan-Naatan Seeba oma veel valmimata bakalaureusetöös, kuid esmaste tulemuste põhjal saab toidupakkide tarbimise kohta teha juba nii mõnedki järeldused.

Seersant Seeba sõnul on iseenesest kuivtoidupakk üpris vana leiutis – juba esimese maailmasõja ajast, kui hakati mõtlema sellele, kuidas sõdurid lahinguväljal oma vajaliku energiavajaduse saaksid, et säilitada lahinguvõime.

Toidupakist söönuks ei saa Seersant Seeba sõnul selgus uuringust eelkõige asjaolu, et sõdurid tarbivad toidupakist ära keskmiselt vaid 55 protsenti. Oluline on mõelda selle peale, et üks pakk sisaldab sõduri keskmist energiavajadust päevas. Seega, kui ta sööb sellest ainult pool ära, siis ei saa ta sealt oma vajalikku energiat kätte.

tegeleme relvastusega, on ka motoorsed ja kognitiivsed häired ohtlikud.”

Seersant Seeba rõhutas, et tema uurimuse üks tähtsamaid küsimusi seisneb selles, kuidas toidupaki tarbimise protsenti suurendada ja kuidas see sõduritele võimalikult söödavaks teha.

Sõdurite meelispala Sõdurite meelisportsjoniks kujunes pakk number kaheksa, mille valis üle 40 protsendi ajateenijatest. Sõdurite hinnangul on seal enim tooteid, mis meenutavad naturaalse maitse ja lõhnaga värskeid toite. Pakk sisaldab ka enamjaolt kuivtoitu, mida on lihtne otse pakendisse valmistada. Peale selle puuduvad pakis konservid ja 22 protsenti sõduritest tõi välja, et paki pärliks on kakaomaitseline halvaa.

Järgmisena osutus pea 20 protsendil sõdurite lemmikuks toidupakk number kolm, sest pakis on külmkuivatuse meetodil valmistatud tatra-kalkuniliha pearoog. Maitse-eelistuste tipus oli veel kofeiiniga šokolaad, mida on võimalik kergelt salvetaskusse panna ja liikumise pealt vahepalaks süüa.

Kui sõdur sööb toidupakist vaid poole ära, ei saa ta vajalikku energiakogust kätte. Sõdurite viimane eelistus „Täiskõhu tunde võib sõdur saada, kuid päeva lõpuks tekib sõduril energia defitsiit,” ütles seersant Seeba. „Kui me räägime kaugemas perspektiivis energia puudusest, siis langeb sõdurite sooritusvõime ja motivatsioon. Kuna

„Kõige ebameeldivamaks valiti pakk number neli,” rääkis seersant Seeba. „Peamine põhjus on selle tuunikala ning singi-oa pajaroog. Samuti riis lihaga, mis kujunes kõige ebameeldivamaks tooteks üldse.”

Samuti ei ole sõduritele just meeltmööda kartulipuder lihapallide ja kana,

sea või veise konservlihaga. Pea pooled sõdurid võrdlesid konservide maitset koeratoiduga. Pealegi polnud kiita konservide ühtlase massi laadne tekstuur.

Lihakonservide säilitamisel ja soojendamisel toimub nende värvi ja mait-

mad toidud. Samas rõhutas seersant Seeba, et konservid ei ole ka kurjast.

Tegelikult on nende kvaliteet üpriski hea, aga lihtsalt nende valmistamine võtab aega, kuigi korrektselt soojaks ajades on need väga maitsvad.

Pealegi on sõduritel konserve ebamugav valmistada, kuna selle soojendamise muudab keeruliseks konservi tihedus ja paks metallpakend. Toidu valmistamine katelokis ning kateloki pesemine on ka metsas tiheda väljaõppe graafi ku kõrval aega nõudev ja tüütu tegevus.

Maitse-eelistuste Oma toiduga metsa tipus oli kofeiiniga Olenevalt metsalaagri kestusest osta- Laiem eesmärk šokolaad ja vad metsa oma toitu kaasa pea 97 protsõduritest. Kõige enam pannakse Seetõttu võiks seersant Seeba arvates tatra-kalkuniliha senti kotti kaasa šokolaadi ning erinevaid liikuda tulevikus toidupakkide kokpearoog müsli- ja energiabatoone. Samuti kiir- kupanemisel selle poole, et hoida pakis sega igasuguseid muutusi. Kuna toidu välimus mängib aga tarbimisel suurt rolli, siis võiks selle värvi säilitamine toidupakkide ahvatlevamaks muutmisel olla ka üheks võtmeülesandeks. „Kui ma ise ajateenistuses käisin, siis toodi rühmale terve kast ühte ja sama toidupakki,” meenutas seersant Seeba. „Meestel polnud valikut, mida eelistada – nädal aega söödi ühte ja sama toidupakki. Korduvast menüüst väsiti aga ära ja hakati ühte kasti panema kokku erinevaid toidupakke – kes ees, see mees – kiiremad krabajad said paremad pakid endale.”

Ta lisas, et need toidud, mis vanasti olid ajateenistuses sõdurite lemmiktooted, näiteks riis lihaga või guljašš, on praegu aga ühed ebapopulaarse-

nuudleid, šokolaadi- ja kummikomme, energiajooke, pähkleid ja vinnutatud liha.

Pea 30 protsenti sõdureid tõid oma toidu vajadusel välja lisaenergia vajaduse – kuna kuivtoidupakke tarbitakse poolikult, siis täiendasid sõdurid oma energiapuudust just oma kaasa võetud toiduga.

vaid tooteid, mida sõdur saab teha võimalikult kiiresti. Olgu siis priimuse, piiritustablettide või eksotermilise reaktsiooniga. Mida kiiremini toit valmib, seda tõenäolisemalt tõuseb ka toidupaki tarbimise protsent.

11

Teisipäev, 31. märts 2020

REPORTAAZ

„Ma ei ole harjunud käed rüpes istuma, kui asjad logisevad.

Probleemide eiramine on kõige kurvem asi, mida keegi endale ja teistele võib teha” – nooremseersant Andri Küüts.

Esindusmeeste esindusmeeste esindusmees * Esindusmees on kaitseväe süsteemi lüli ajateenijate ja tegevväelaste vahel, kelle ülesanne on seista oma kaasvõitlejate heaolu eest nii väljaõppes kui ka kasarmu igapäevaelus. n-srs Armas Riives

A

ndri Küüts, nooremseersant reservis, kes 2019. aastal küberväejuhatuse esindusmees oli, räägib, et ta ei ole harjunud käed rüpes istuma, kui asjad logisevad. Ta arvab, et probleemide eiramine on kõige kurvem asi, mida keegi endale ja teistele võib teha. „Esindusmehe ametil alustades häiris mind, et esindusmeeste koosolekud olid justkui vaid selleks, et end ventileerida,” jätkab Küüts. „Tihti ei jõutud sisulise aruteluni, mis arvestaks sõduri enda rolliga selles, kuidas probleeme lahendada.

Enda murede verbaliseerimine on küll oluline, kuid esindusmees ei tohiks viriseda, vaid peaks pakkuma probleemidele mõistlikke lahendusi.”

Infosulu murdmine Esindusmehe ülesanne on ka info liikumise toetamine üksuste sees ja nende vahel. Sõdurid on teatavas infosulus, kuna ollakse piiratud tingimustes. Seega on oluline pöörata tähelepanu selgitustööle, miks ühel või teisel moel toimitakse. Kui õhus on üldine ärevus või äng, nagu näi-

Suured eesmärgid

teks praegune viirusepuhang, siis esindusmeestel on suur roll olukorra selgitamises. „Tihti on sõdurid stressis, kui juhid ei ole selgitanud, miks me midagi teeme,” ütles Küüts. „See oli üks oluline teema, mille me esindusmeestega ette võtsime. Sealt hakkasid asjad paranema ning edaspidi pöörati rohkem tähelepanu tegevuse selgitustööle.”

Eriliseks pähkliks esindusmehe jaoks on aga kaasvõitlejate nõustamine.

Näiteks toob Küüts ühe olukorra, kui saadi vahetult enne nädalavahetust info, et allüksus jääb väeossa sisse. Mõistagi sõdurid ärritusid selle peale. Üksuse ülem ei olnud selgitanud, miks see nii oli – mitte tahtlikult, vaid inimlikul tasandil. Hiljem võttis ülem mehed kokku ja selgitas, miks ta nii otsustas. Olukord sai lahenda-

Esindusmehed, kes ei jäta kunagi sõpru hätta

Foto: rms Markus Orgusaar

tud ja sõdurid mõistsid, miks selline otsus tehti. Lihtne kommunikatsioon tegevväelaste ja ajateenijate vahel aitab leevendada pingete tekkimist.

ning aitamine, kelle perekonnaseis ei ole kiita või on ajutiselt muutunud raskemaks. „Ajateenijad tunnevad tihti, et nad on oma muredes jäetud üksi ja abi ei ole kuskilt võtta,” rääkis praegu küberväejuhatuse esindusmehe ametit pidav nooremseersant Mikk Pärg. „Selle taaga vastu töötavad esindusmehed iga päev ja püüavad märgata kaasvõitlejate eluolus toimuvaid muutusi enne kui asjal hapu maik juurde tekib.”

Tõeline väljakutse Suurima pingutuse nõuab esindusmeestelt aga ajateenijate igapäevaste ja eraeluliste konfl iktide lahendamine, millele puudub tihtilugu ühene teejuhis. Eriliseks pähkliks esindusmehe jaoks on aga kaasvõitlejate nõustamine

Kuperjanovi jalaväepataljoni esindusmehe nooremseersant Ivar Levini sõnul on esindusmeeste ülesanne märgata ka kaitseväe parendamiseks vajalikke samme üldises pildis. Kavas on õhk sisse puhuda algatusele, mille eesmärk on leevendada ajateenijate muret ühistranspordi maksumuse pärast. „Linnadevaheline liiklus on ajateenija iganädalane seiklus, mis sööb ära nii toetusraha kui ka kalli väljaloa aja,” räägib nooremseersant Levin. „Ajateenijate rahakotile oleks suureks abiks, kui saaks bussiga koju lähedaste juurde sõita soodushinnaga.”

Kokkuvõttes aitab esindusmees leida lahendusi probleemidele ja poetab häid sõnu, kui kaasvõitleja tunneb end väljajäetuna. Igal juhul tasub esmajoones pöörduda mure korral alati esindusmehe poole.

-

Kuperjanovlased leidsid metsast neljajalgse sõbra Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii viibis veebruari lõpus Võrumaal metsalaagris, kui sõduritega ühines võõras neljajalgne. n-srs Madis Perli

Nii käidigi õhtul naabruskonna taludes ukselt uksele, et uurida, kelle koeraga on tegu.

oma lemmikut taga. Nii käidigi õhtul naabruskonna taludes ukselt uksele, et uurida, kelle koeraga on tegu. Seda aga tulutult. Keegi ei teadnud midagi sellisest koerast. Kuna tema päris kodu veel üles leida ei suudetud, pakuti uuele sõbrale ulualust remondijao telgis.

sõduri parimast sõbrast tuli loobuda. „Raske südamega olime sunnitud viima koera Võru loomade varjupaika,” tunnistas nooremseersant Zopp. „Õnneks võeti ta seal hästi vastu ning sai ka teiste asukatega läbi.”

Järgmisel päeval jõudis reamees Tõnn ka oma päris koju. „See tegi meele rõõmsamaks, aga veidi kahju oli ikka, kuna ei näe enam meie armsat koerakest,” ütles reamees Mölder.

Kaks päeva koeraga metsas Järgmisel hommikul, nagu väliköögis ikka, tuli ärgata ülejäänud üksusest varem, et kompaniile süüa teha. Kõik rühmad tulid hommikust sööma.

Nende hulgas ka reamees Tõnn, kes sai samuti oma osa. „Isegi kompaniiülemale oli koer meeltmööda, kes tuli koera huviga paitama,” ütles reamees Mölder ja lisas, et neljajalgne oli saanud kompanii koeraks.

Pärast söömist oli näha, et koer väriseb ja ta viidi remondijaotelki, kus reamees Tõnn oli öö veetnud. „Seal silitasin ja mängisin temaga ja varsti vajus koer mu kõrvale magama,” rääkis reamees Mölder.

Tunnikese möödudes oli aeg minna vaatama, kuidas köögis edeneb. „Koer tuli aga mulle järele – võtsin ta sülle ja panin põue,” ütles reamees Mölder.

Nii kõnniti koos laagris ringi, tutvuti

Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii reamees Tõnniga metsaoludega ja kõik huvilised said koera paitada.

Lõunasöögiks oli paneeritud kala, keedukartul ja kaste. „Kala oli koera jaoks kui pearoog,” rääkis tagalakompanii parameedik nooremseersant Hugo Jõks ja lisas: „Kui koeral kõht täis sai, nautis ta ajateenijate soojasid jopevoodreid.” „Ajalooliselt on peale relva ka koerad sõdurite parimad sõbrad olnud, seda oli meilgi näha,” sõnas tagalakompanii instruktor nooremseersant Raido Zopp. Kuldpruuni karvaga neljajalgne oli sõduritega väga seltsiv ning sai kaks päeva tunda täielikku

Foto: n-srs Raido Zopp

kaitseväelase elu – sõi konservi, magas jaotelgis ning käis ka meestega luurel.

Koer jõudis koju Laagri lõppedes toodi koer kasarmusse, kus ta oli kõigi lemmik ka teiste kaitseväelaste seas. „See oli imelik ja uus vaatepilt näha koera korrusel liikumas.

Isegi tegevväelastele tuli muie näole, kui nägid korrusel koera askeldamas,” rääkis reamees Mölder.

Kuid peagi muutus tagalakompanii ajateenijate meeleolu kurvaks, sest

Foto: n-srs Raido Zopp

K

äimas oli vastase rünnak laagri pääslale, kui eikusagilt ilmus välja reamees Tõnn. „Ta ei saanud aru, mis ümberringi toimus ning hakkas valjult haukuma,” rääkis tagalakompanii väliköögi meeskonna ülem reamees Asko Mölder.

Kuuldes hõikeid, et koer on liikunud laagri väliköögi hügieeni alale, kuhu teatavasti tohivad minna vaid väliköögi inimesed, seadis koeraarmastajast reamees Mölder õhinal sammud sinnapoole teele. Peagi avastas ta, et väliköögi MANi veoki all peitis end kastanikarva pruunide silmade ja mustade küüntega väike taksikoer. „Võtsin koera sülle ja viisin ta teiste juurde.”

Kuigi sõdurid rõõmustasid uue sõbra üle, oli siiski selge, et keegi otsib

Kuldpruuni karvaga reamees Tõnn

12

Teisipäev, 31. märts 2020

NAER JÄTTA!

SÕDURIHOROSKOOP TSUNAMI

VÄRSIVORUHKE MIS NÕIDUS- HOONE SÕNAD ...PALK SOL-DIEES (PRUSS) MONITOR TELERI OSA

ENNÄE! KANARBIKULINE

BODY ODOR VÄHELDANE LEHT PABERIT

...ÜTLEV KÄÄNE

NOOT

RUMEENIA RAHVALAUL

LINN

BOTASED

...TÄITJA

ODAKIRVES PÜHAPILT

Sõnn

ÕLI-

Sul hakkab aina rohkem tekkima tunne, et oled ainuke normaalne selles loomaaias. Mida päev edasi, seda rohkem kaotad ka endasse usu.

KREEKA JUMALATE KÄSKJALG IGA KORD DETSIAAR PRAEGU SRI LANKA, VAREM ...

Kaksikud

Avastad, et varustus on siiani viimasest Sirgala laagri mudast räpane. Veebel käskis varustuse küll juba ammu ära hooldada, kuid otsustad siiski puhata.

ÕLLEVAAT LUKUFIRMA

Vähk

Kui sa ei saa seda, mida sa tahad, siis ära muretse – küll reserviks su standardid langevad. Oled varemgi selliste nähtustega silma paistnud.

ALGUSE JA LÕPUTA AEG SIIRAS NOSPEL KAUDSELT

Lõvid

EESTI MAAKOOD RASKEJALGNE

LOOSIME AUHINDU! Et võita gaasipriimus, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna.

2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil. ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.

Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.

Jäär

Lõpuks ometi oled saanud tähtedega kontakti ja said teada, mida toob nädalavahetus – endiselt sõpradega kasarmus.

Vastus: LASKEPESA Eelmise numbri ristsõna vastus oli „diversant ”.

Võitjaks osutus rms Karl Kuusik suurtükiväepataljonist

Tähed on kuni reservini sinu päralt. Vali endale telefoni klaviatuuri pealt lemmik välja, millega oma Tinderi silmarõõmule muljet avaldada.

Neitsi

Tunned väljaloa ootuses enda elus armastusest puudust. Kirjuta silt „armastus” ning kanna seda endaga järgmises metsalaagris kaasas.

Kaalud

Tunned, et tahad elus uut suunda võtta, aga ei saa väljaloale. Pööra ümber ja mine tagasi kasarmu voodisse. Äkki homne päev on parem.

Skorpion

Järjest rohkem hakkad muretsema, kas pärast reservi minekut ikka tööd saad. Süda ütleb, et hakka ettevõtjaks, kuid aju mõtleb tegevteenistusele.

Ambur

Sul on tunne, et keegi ei kuula sind enam. Siiski tea, et keegi tahab sinuga alati rääkida. On viimane aeg helistada kaplanile.

Kaljukits

Väljaloa igatsus paneb sind mõtlema sellele, mis on tähtis. Proovid kõigest väest ülematele meele järgi olla, aga tead, et tegelikult sooviksid hoopiski pärast igat hommikusööki tagasi magama minna.

Veevalajad

Arvad nii, kuid üsna pea selgub, et tegelikult on naa. Tahad sellepärast kellelegi halvasti öelda, aga no ei tule midagi välja.

Kalad

Viimane sõduritoetus hakkab otsa saama. Või on juba otsas.

Oota järgmist kuud. Viimane aeg õppida rahaga paremini ümber käima.