18. märts 2013

Eesti toob 2014. aasta suvel jalaväekompanii Afganistanist koju

21 aastat arengut, ehk kaks kümnendit Eesti vabariigi esimesi taasloodud jalaväepataljone

Matkekeskus pakub ajateenijatele põnevat väljaõpet

4

3

5

sõdurileht NR 26 (382) ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Meeskonna sihtur saab Milan-2 raketti pärast selle väljatulistamist veel täpsemalt suunata, kuna rakett on süsteemiga peenikese traadi abil ühendatud.

Kõik tankitõrjemeeskonnad tabasid polügoonil sihtmärki Eelmisel nädalal said Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii ajateenijad kaitseväe keskpolügoonil sooritada lasu tankitõrje raketisüsteemist Milan-2.

P

äris raketti saavad sõdurid lasta oma ajateenistuse vältel vaid korra ning seetõttu oli see meestele põnev kogemus. Iga tankitõrjemeeskond sai lasta ühe raketi ning kõik need ka tabasid 1550 meetri kaugusel asuvat sihtmärki.

Reamees Jürgen Palkman ütles, et lastes oli päris hea tunne ja lasku oli kogu kehaga tunda. „Raketti ei olnud raske juhtida, rahulikult pidi liigu-

tama, siis ei olnud midagi hullu,” ütles Palkman ning lisas, et enne laskmist sai simulaatori peal kõvasti harjutada.

Reamees Jaan Bormeistri sõnul päris raketiga laskmine simulaatoril harjutamisest väga ei erinenudki. „Lask algul veidi ikka ehmatas. Kui toss kadus ja pilt selgemaks läks, hakkasin vaatama, et rakett vibab kergelt paremale, siis ma püüdsin raketti vasakule suunata ja lõpuks saingi ta täiesti keskele,” kirjeldas Bormeister oma lasku.

Tankitõrjekompanii ülema leitnant Margus Kallo hinnangul on lahingraketi teele saatmine ning selle sihtmärgini viimine reaalsuses isegi lihtsam kui simulaatori peal. „Simulaatoril saime luua erinevaid olukordi, nii ilma kui ka vastase osas ning ülesanded, mida sõdurid pidid mänguliselt täitma, olid palju keeruli-

semad kui reaalsetel lahinglaskmistel simulaatoril piisavalt ning ühest polügoonil,” ütles leitnant Kallo. reaalsest raketi laskmisest polügoonil Tema sõnul ei lasta kedagi päris piisab. Selle üks põhjus on kindlasti raketi juurde enne, kui ülemad on ühe lasu hind, mida Mäeker siiski veendunud, et öelda ei osasõdur on korra- Tegelikult on lahingraketti nud. Leitnant likult treenitud.

Vladimir teele saata ning seda sihtEnne päriselt Kolotõgin laskmist harjuta- märgini viia isegi lihtsam ütles aga, et takse palju simuüks raketisüslaatoril ning päris kui simulaatori peal. teemi Milan-2 raketti lastakse lask on odaeelkõige just psühholoogilise barjääri vam kui vastase tank. murdmiseks, et sõdurid teaksid, mis Milani lahinglaskmistega kaasneb tunne on tõelist raketti tulistada ja ka teatav traditsioon. Nimelt saab sihtmärgini suunata. tabava lasu sooritanud sihtur õiguse raketi konteineri küljes olnud kummiriba oma kiivri külge panna. Kiivril Rakett on odavam olev kumm on Milani meeskonnaliikkui vastase tank Tankitõrjerühma ülema nooremleit- mete hulgas teatav staatusesümbol.

Milani raketti juhitakse relva ja nant Jaak Mäekeri sõnul harjutatakse

raketi vahel oleva peenikese traadi abil, selle kaudu hoiab rakett kuni sihtmärgi tabamiseni juhtimisplokiga ühendust.

Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialad – laskurid, sanitarid, tankitõrje granaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne.

Tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Mõlemal õppesuunal kuulub eriline koht lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele.

Praegu on Viru jalaväepataljonis väljaõppel üle 380 ajateenija.

Martin Altraja

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013 FOTO: ARVO JÕESALU

kommentaar

Palgad tõusevad Aprillis tõuseb kõikide kaitseväelaste palk keskmiselt 17 protsenti, kusjuures enim palgalisa hakkavad saama allohvitserid ja nooremohvitserid.

Vanemallohvitseride palk suureneb 19,2 protsendi ja nooremallohvitseridel 17,7 protsendi võrra.

Kuigi palgatõus ei puuduta otseselt ajateenijaid, on kaudne mõju siiski olemas. Masu-aegsed palgakärped vähendasid kaitseväe isikkoosseisu enim allohvitseride ja nooremallohvitseride seas, kuna siis ollakse veel oma sõjaväelise karjääri alguses ning soovitakse ilmselt proovida mõnda tsiviilametit. Allohvitserid ja nooremohvitserid on just need kaitseväelased, kes on enim seotud ajateenijate väljaõppega.

Palgatõus peakski ajateenijate rühmavanemaid, rühmaülemaid ja erinevaid instruktoreid motiveerima oma tööd veelgi paremini tegema – seeläbi peaks paranema ka väljaõppe kvaliteet. Ühtlasi näitab palgatõus, et ühiskond väärtustab kaitseväelase rasket ametit.

Palgatõus võiks anda ainest mõtlemiseks ka praegustele ajateenijatele – kui sulle meeldib kord ja distsipliin, on äkki just kaitsevägi õige koht eneseteostuseks ja karjääriks. Seda enam, et sissetulek tõuseb ka kõrgema sõjakooli kadettidel. Senise 485eurose toetuse asemel hakkavad nemad saama 600 eurot.

Läänemaal ja Harjumaal toimus järgmisena Afganistani operatsioonile suunduva jalaväekompanii Estcoy-16 koostööõppus Gleipnir. Tegu oli esimese suurema õppusega seeriast, mille käigus Scoutspataljoni kaitseväelased harjutavad Afganistani välisoperatsiooni jaoks vajaminevaid oskusi. „Kompanii võitlejad on palju pingutanud ja oma tegevusega näidanud, et senine väljaõpe on neil hästi omandatud. Me saame üksusena veel erinevaid asju lihvida, kuid kompanii ülemana jään üldise tasemega rahule,” ütles Estcoy-16 ülem kapten Meelis Loik.

FOTO: ARHIIV

FOTO: ARHIIV

M MARTIN A ALTRAJA reamees re

tsitaat „Mul on hea meel, et noored mehed on astunud esimesed sammud Eesti kaitsmisel,” ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hannes Alesmaa oma kõnes sõduri baaskursuse lõpetanutele.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime seda paremini teha.

Õhuvägi sulges Tallinna lähedal Soodevahel oma vanima radariposti, mille üks radar viiakse Eesti lennundusmuuseumisse Haaslavas ning teisest saab mälestusmärk Ämari lennubaasis.

Praegu on õhuväe käsutuses kaks nüüdisaegsete seadmetega varustatud radariposti – Lääne-Virumaal asub firmas Lockheed Martin toodetud radar TPS-77 ning Ämaris lennuväljaradar ASR-8.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn, 15007 Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja Fotograaf: reamees Mark Grimitliht

26. ja 27. veebruaril korraldatud kaitseväe meistrivõistlustel suusatamises osales 160 kaitseväelast, kaitseliitlast ja tsiviilisikut. Üldarvestuses võitis Lõuna kaitseringkond, teiseks jäi suurtükiväepataljon ning kolmandaks tuli staabi- ja sidepataljon. Meeste 10 km distantsi võitis Lõuna kaitseringkonna reamees Eno Vahtra. Naiste 5 km distantsil oli kiireim malevlane Silja Suija Kaitseliidu Võru malevast.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe Facebooki lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, 15007 Tallinn, tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013

Eesti toob 2014. aasta suvel jalaväekompanii Afganistanist koju Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kinnitasid, et selle aasta novembris Afganistani NATO juhitud operatsioonile ISAF siirduv jalaväekompanii jääb viimaseks Eesti kaitseväe lahingukompaniiks LõunaAfganistanis.

E

esti kavatseb saata Afganistani veel kaks rotatsiooni manööverüksuseid – praegu missioonieelsel ettevalmistusel oleva jalaväekompanii Estcoy-16 ja novembris jalaväekompanii Estcoy-17. Tänavu novembris Afganistani NATO juhitud operatsioonile ISAF suunduv jalaväekompanii Estcoy-17 jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti sõdurite vapper ja väljapaistev tegutsemine otseselt suurendanud Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust NATOs ja rahvusvahelise üldsuse silmis. „Eesti on eluliselt huvitatud tugevast ja usaldusväärsest NATOst ning seepärast on meile olulised kõik NATO ettevõtmised ja nende õnnestumised. Osalemine Afganistani operatsioonil on Eesti rahva, riigikogu ja valitsuse tehtud Eesti riiklikku julge-

olekut toetav otsus. Meie sõdurid täidavad Eesti riigi ja rahva võetud kohustusi liitlaste ees,” ütles Reinsalu ajakirjanikele. „Soovime, et Afganistanist saaks rahumeelne, poliitiliselt ja majanduslikult stabiilne riik. Meie huvides on, et Afganistani keskvalitsus oleks tugev, usaldusväärne, riigi territooriumi kontrolliv ja et sellest riigist ei saaks kunagi enam rahvusvahelise terrorismi taimelava,” lisas kaitseminister.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Afganistani missioon aidanud kaitseväel tõsta lahinguvõimet, täiustada varustust, arendada relvastust ja taktikat. „Sajad Eesti ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid on saanud Afganistanis lahingukogemuse. Nad on õppinud seal juhtima lennuvahendite tuletoetust, kasutama kõrgtehnoloogilisi vaatlusseadmeid, viima läbi operatsioone koos lennuväega, demineerima keerulisi lõhkeseadeldisi, kasutama ja juhtima droone,” ütles kindralmajor Terras. „Sõjaline operatsioon Afganistanis on olnud raske, Eesti kaitseväelased tegutsevad julgeolekuliselt kõige keerulisemas piirkonnas. Nüüd on meie riigi aukohustus toetada ja tunnustada Afganistanis võidelnud veterane ja nende lähedasi,” ütles kaitseminister Reinsalu.

Rahvusvaheline otsus

Eesti teeb Afganistanist väljumise plaanid koos liitlastega. ISAFi missiooni panustavad riigid on kokku leppinud,

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Praeguste plaanide kohaselt jääb jalaväekompanii Estcoy-17 viimaseks Eesti rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis. et 2013. aasta suvel lõpetab ISAF lahinguoperatsioonid ning keskendub Afganistani julgeolekujõudude toetamisele.

Selleks ajaks peab kogu vastustus julgeolekuolukorra eest olema üle antud Afganistani jõududele.

Samuti on kokku lepitud, et ISAF toetab Afganistani julgeolekujõude 2014. aasta aprillis toimuvate presidendi ja kohalike omavalitsuse valimiste ajal.

Eesti jalaväekompanii ülesanne on julgestada üleandmist ja sulgemist patrullbaaside, julgestada Camp Bastioni perimeetri ja valmisolla kiirreageerimiseks.

Kaitseminister kinnitas, et rahvusvaheline kogukond jääb Afganistani toetama ka pärast 2014. aastat. „Eesti võimalik sõjaline panus pärast 2014. aastat sõltub sellest, kuidas me koos NATO liitlastega otsustame edasi

minna. Eesti on praegu otsustanud anda Afganistani armeele alates 2014. aastast rahalist tuge,” ütles Reinsalu.

12. veebruaril andis Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 Afganistani maaväele üle Pimoni vastutusala ja patrullbaasi ning liikus suurde Camp Bastioni sõjaväebaasi. Estcoy-15 täidab manööverkompanii ülesandeid kogu Helmandi provintsi piires.

SL

Tartus peeti esimest kaitseväe teaduspäeva 7. märtsil peeti Tartus esimest korda kaitseväe teaduspäeva, et tutvustada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koostööpartneritele, õppuritele ja õppejõududele ning teiste struktuuriüksuste kaitseväelastele kaitsealast teadus- ja arendustegevust.

T

eaduspäeva avasõnavõtus ütles KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov, et teiste riikide kogemustele tuginedes on lähitulevikus möödapääsmatu anda sõjalist harjutust lisaks diplomija magistriõppele ka doktoriõppe tasemel. „Tugevdades õppejõudude ja

teadustöötajate teadus- ja kvalifikatsiooninõudeid ning tehes koostööd kodu- ja välismaiste kõrgemate õppeasutustega on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadus- ja arendustegevus viimastel aastatel just sellele suunatud,” sõnas kolonel Tõnnov.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kaitseministeeriumi teaduspäeval esitatud ettekanded olid jaotatud nelja temaatilisse sektsiooni: sensorid ja olustikuteadlikkus; uudsed materjalid ja tehnoloogiad; militaarmeditsiin, –sotsioloogia ja – psühholoogia; sõjakunsti ajalugu ja taktika. Erinevad kaitsevaldkonna eksperdid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, kaitseväe peastaabist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja mujalt tutvustasid enam kui 30 teadusteemat.

Lisaks tutvustas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekants-

ler Ingvar Pärnamäe kuulajatele kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse strateegiat aastateks 2013–2022. Riigikaitse kümne aasta arengukavast andis ülevaate kaitseväe peastaabi analüüsijaoskonna ülem kolonelleitnant Aivar Toom.

Esitletavate teemade hulgas oli kaitseministeeriumi teadus- ja arendusprojekte, doktoriõppe stipendiumi laureaate, viimaste aasate parimaid kaitsevaldkonna magistri- ja

doktoritöid ning KVÜÕA õppejõud tutvustasid juba kaitstud või valmivaid doktoritöid. Lisaks tutvustasid teadlased NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni ning Euroopa kaitseagentuuri uurimisgruppide ja projektide tööd.

Sel aastal on kaitseväes tegevteenistuses olevatel ohvitseridel, kes on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni, võimalik kandideerida kolmandat korda dok-

toriõppesse, mille aluseks on kaitseministri kinnitatud ning 2012. aastal täiendatud juhis kaitseväelaste doktoriõppe toetamiseks.

Doktoriõppe eelistatavad uurimisvaldkonnad käesoleval aastal on strateegia ja sõjakunsti ajalugu, kaitseressursside planeerimine ja maksumusmudelid ning inimfaktoriga seonduvad valdkonnad, sealhulgas sõjameditsiin ja militaarpsühholoogia.

SL

järgmised katsed toimuvad

08.04-21.04.2013

FOTO: ARHIIV

TULE K AITSEVÄE ERIÜKSUSE KATSETELE! Täpsem info: www.elukutse.ee/eog Teaduspäeval rõhutati doktoriõppe olulisust.

4

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013

21 aastat arengut, ehk kaks kümnendit Eesti vabariigi esimesi taasloodud jalaväepataljone Vähem kui seitse kuud pärast Eesti vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aasta 20. augustil ja kaitsejõudude moodustamist sama aasta 9. septembril alustati Eestis ajateenijate väljaõpet.

T

eenistuskohustuse täitmiseks taasloodi 1992. aasta 18. märtsil valitsuse määrusega number 87 Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon ja Kalevi üksik-jalaväepataljon.

Esimeste Eesti vabariigi kaitsejõududes teeninud noormeeste elu oli võrreldes praeguse ajateenistusega kõike muud kui meelakkumine. Algelise varustuse, mitte kõige parema infrastruktuuri ja mõningase organiseerimatusega kuni 18kuuline teenistus Eestis oli aga siiski etem võõral maal teenimisest.

Julius Kuperjanovi pärand

lal neid väheseid väljalubasid taevani. „Minul õnnestus ajateenistuse jooksul käia kodus viis päeva. Linnaluba oli tõeline preemia – selle said väga vähesed ja sellesse suhtuti ülima lugupidamisega. Inimene, kes sai linnaloa, tuli kindlasti tagasi ja seda kainena. Kõik seisid üksteise eest ja arvestasid teistega – oldi üks meeskond,” rääkis pataljoniveebel. „Tollal oli puudu riidevarustusest.

Mina käisin kolm-neli päeva oma riietega ja alles seejärel saime selga töötunked, et ühtemoodi riides olla.

Selleks olid meil hallid tsiviilbaretid, väike nupp pea peal, ja sinised tunked,” kirjeldas ajateenijate tollast riietust staabiveebel Isotamm, meenutades ka humoorikat seika kirikus käimisest. „Ükskord tuli mingi memm ja küsis, kas me oleme vanglast. Ju me nägime sellised välja.”

Lisaks riietele oli kitsikus ka relvadega. „Päris alguses meile automaate ei antud. Relvi oli piiratud koguses ja neid jagati vaid kaadrikaitseväelastele. Mingil hetkel saime Rumeenia päritolu automaadid, lisaks neile kasutasime Nõukogude Liidu seljakotte. Teenistus lõpuosas hakkas tasapisi peale tulema ka Eesti oma varustust,” kirjeldas pataljoniveebel.

Tänapäeval on pilt sootuks erinev.

Relvadjavarustusonajakohased,linnalubasid saadakse rohkem kui viieks päevaks kogu teenistuse jooksul ja puudub ka vajadus erariietega väeosas viibida.

FOTOD: ARHIIV

Kuperjanovi jalaväepataljon loodi 23. detsembril 1918, kui leitnant Julius Kuperjanov sai tollaselt 2. diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt loa moodustada partisanide salk.

Vabatahtlike rohke juurdevooluga muutus Kuperjanovi juhitud salk koos kõigi juurdekuuluvate üksustega iseseisvaks pataljoniks. Vaid 37mehelisest salgast alguse saanud üksusesse kuulus peatselt üle 600 võitleja ja pataljonist kujunes kiirelt üks Vaba- Kalevlaste malevast dussõja vapramaid väeosi. arvestatavaks pataljoniks Julius Kuperjanovi roll jäi aga parti- Kalevi jalaväepataljoni eellase Kalevsanide pataljoni ülemana lühikeseks – laste maleva asutasid grupp Tallinna väejuht hukkus 1919. aasta 2. veeb- spordiseltsi Kalev liikmeid. Maleva ruaril Paju mõisa vabastamise operat- loomiskuupäev on 20.12.1918.

Pilte 1992. aastast – ülemisel pildil on Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ajateenija embleemiga, mida sioonil. Mälestamaks langenud juhti Kalevlaste maleva pataljon osales kanti väeosa tasasutamise järgsetel aastatel. Alumisel pildil on Kalevi üksik-jalaväepataljoni korrapidaja. nimetati väeosa mitme väejuhi, kapKuperjanovi ten Leopold Tõnsoni, „Minul õnnestus ajasurma järel Ülemkapten Otto Tiefi võetud lahkuvalt Vene armeelt. pärast Kalevi jalaväepataljoni sul- veega, sest sooja vett lihtsalt ei olnud. leitnant Kuperja- teenistuse jooksul käia ja kolonelleitnant Pataljon eksisteeris 2002. aas- gemist 2002. aastal, kui hakkasime Korra nädalas saime ka Kehrasse novi partisanide Oskar Luiga juhti- tani, kuni see seoses Jägala linnaku kokku saama, et vanu kamraade sauna,” kirjeldas kolonelleitnant Uuskodus viis päeva. Linna- misel Vabadussõjas logistiliselt ebasobiva asukohaga lik- näha,” meenutas maaväe staabi pla- tal tollaseid elamistingimusi. „Varuspataljoniks.

Vabadussõja luba oli preemia, mille 38 lahingus. Alates videeriti. Soomustehnika ja suur osa neerimisjaoskonna ülem ja Kalevi tusega me üldiselt hätta ei jäänud ja lõppedes koliti 1920. aastast seisnes kaaderkoosseisust suunati samal ajal jalaväepataljoni ohvitseridekogu kõik vajalik oli olemas. Ainult saapataljon Tartusse. said vähesed.”

Kalevlaste maleva Paldiskis formeeritud uue Scouts- pikaajaline liige kolonelleitnant Too- patallad kulusid rohkete rivitundide Kommunistide tegevus sõdurite väl- pataljoni koosseisu. mas Uustal. tõttu „kiikedeks”.” võimuletulekul jaõppes ja Eesti riigi41liikmelisse ühingusse kuulujad 2009. aasta 1. jaanuaril nimetati „Toiduga oli meil selline tore lugu, tabas aga sedagi väeosa sama saatus, piiri valvamises ning kindlustamises.

Paldiskis Scoutspataljoniga paralleel- saavad regulaarselt kokku viis korda et ükskord osteti sisse tohutu kogus mis teisi Vabadussõjas eriliselt väljaKalevlaste maleva pataljon muu- selt eksisteerinud rahuoperatsioonide aastas. tatart. Seetõttu oli mingil perioodil paistnud üksusi: pataljon saadeti laiali deti 1921. aasta algul Kalevi maleva keskus ümber Kalevi jalaväepatal„Üldkoosolek, spordipäev-jaani- menüüs hommikusöögiks tatar keeja selle varad viidi Nõukogude Liitu. pataljoniks ja sama aasta 1. oktoobril joniks. Värskelt taasloodud Kalevi päev, matk maal, merel või jõel, patal- duvorstiga, lõunaks tatar lihatükiga ja Väeosa tegevuse lõpuks võib omakorda Kalevi pataljoniks. Kuni jalaväepataljon asus täitma mitmeid joni aastapäeval detsembris teatri- ja õhtuks tatar viineriga. Iga päev kolm pidada 1940. aasta 21. juunit, kui see 1921. aasta juunini paiknes üksus rahuoperatsioonide keskuse ülesan- restoranikülastus ning kalapüügi- ja korda tatart ja nii nädalast nädalasse,” koliti Tartus Riia tänaval olnud Õhtu- Valgas, sealt suunati nad aga edasi deid, sealhulgas Eesti üksuste välis- seenekorjamise võistlus oktoobris on kirjeldas mees pakutud roogasid. „See gümnaasiumi ruumidesse. Umbes Tallinnasse Koplisse. operatsioonidel osalemiseks ette val- need põhilised,” loetles ühiseid regu- oli küll pisut tüütu ja masendav, aga poolteist kuud hiljem transporditi Sarnaselt paljude väeosadega saa- mistamist ja kõigi välisoperatsioonide laarseid kohtumisi kolonelleitnant pärast uue söökla valmimist läksid väeosa Tartust Otepää rajooni ja sealt deti 1940. aasta juunis alanud Nõuko- sõjalist administreerimist.

Uustal. „Spordi- ja jaanipäev on koos olud paremaks ja toit oli väga „viis”.” edasi Venemaale. gude okupatsiooni tõttu seegi üksus Ühendamaks Kalevi jalaväepatal- perega, samuti ka teatrikülastus.”

Ka laskeharjutustele minek oli Eesti iseseisvuse taastamise järel laiali. jonis teenivaid ja tollal praegusest pisut erinev. taasasutati väeosa Võrus Meegomäel Kalevi üksik-jala- „Meil ei olnud loenguid teeninud ohvit- Külm vesi ja hunnik tatart „Hommikul jooksime pärast sööki Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni väepataljon, asukosere loodi 1990. Aastatel 1992-1993 Jägalas Kalevi kaheksa kilomeetrit Jägalast Koogile, nime all. Selle ülemaks sai tollane haga Jägalas, taas- ja tunde nagu praegu. aastate alguses üksik-jalaväepataljonis aega teeninud tegime oma lasud ära ja jooksime kapten Johannes Kert. asutati 1992. aasta Enamiku ajast olime Kalevi jalaväepa- kolonelleitnant Toomas Uustali mee- tagasi,” meenutas kolonel tollaseid 18. märtsil. Tollase taljoni ohvitseri- nutuste kohaselt oli tollane väljaõpe laskeharjutusi. Segaste aegade tõttu Halli tsiviilbareti ja pataljoni eesmärk oli kusagil väljas, põllul.” dekogu. Organi- praegusest vägagi erinev. tuli meestel nii mõnegi häire ajal töötunkedega ajateenija koolitada ajateenijasatsioon taasloodi „Tol ajal ei tulnud terve kompa- seada end lahingvalmidusse, et käsu Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis test võitlusvõimelisi jalaväe reservük- mittetulundusühinguna 1999. aastal. nii korraga ajateenistusse. Meid tuli korral oma riiki kaitsta. selle taasloomise järel aastatel 1992- susi. Reaalselt oli aga pataljon 1990.

Ohvitseridekogul on mitu ees- näiteks korraga vaid kuus poissi, kes Tänavu 8. märtsil andsid sõduri1993 ajateenistuse läbinud ja praegu aastate alguses ka lahinguvalmiduses. märki. Selle sihid on edendada isa- pandi teenima pataljoni alfa-kom- vande jaanuaris Kalevi jalaväeseal pataljoniveeblina teeniv staabivee- Lisaks täideti enne üksik-vahipatal- maalist kasvatust ja Kalevi jalaväe- paniisse. Meie väljaõpe algas koos pataljonis teenistust alustanud 21 bel Margus Isotamm mäletab oma aja- joni toimima hakkamist tseremoniaa- pataljonis teenivate ja teeninud ohvit- juba varem kohal olnutega väliõppus- ajateenijat. Paldiskis paikneva 1. teenistust kui üht huvitavat eluperioodi. lülesandeid. seride ühist läbikäimist, aidata kaasa tel käies. Käisime nendega kaasas ja jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv „Ajateenijad olid positiivselt meePataljoni relvastusse kuulusid Eesti kaitsevõime tugevdamisele, osa- õppisime asju jooksvalt,” rääkis kolo- Kalevi jalaväepataljon on 1992. aasta lestatud, kuna tegu oli esimese taas- soomustransportöörid BTR-80 ja leda kaitseväe maine tõstmisel ning nelleitnant Uustal. „Meil polnud loen- 18. märtsil taastatud Kalevi üksikloodud Eesti väeosaga,” meenutas mõningad luuresoomukid BRDM- arendada kogu liikmeid eetiliselt, guid ja tunde nagu praegu, enamiku jalaväepataljoni järeltulija. suhtumist staabiveebel Isotamm.

2. Väeossa üritati koondada muudki vaimselt ja füüsiliselt.

Taavi Karotamm ajast olime kusagil väljas, põllul.”

Mehe meenutuste järgi hinnati tol- soomustehnikat, mis oli peamiselt üle „Eriti hästi hakkas kogu toimima „Pesema pidime ennast vaid külma

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013

Matkekeskus pakub ajateenijatele põnevat väljaõpet FOTO: KVÜÕA

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) matkekeskus korraldas eelmisel aastal koolitusi rohkem kui 550 inimesele.

E

ndise Tartu üksik-päästekompanii territooriumil asuv matkekeskus võimaldab omandada taktikalisi teadmisi arvutis. Kasutatav simulatsioonimäng „Virtual Battlespace 2” (VBS2) on üles ehitatud selliselt, et iga mängus olev detail oleks seotud reaalse kohaga Eestis ehk seal, kus on mängus mägi või tee, on see sellisel kujul olemas ka päriselt. „Meie korraldatavad simulatsiooniõppused on jagatud kolme etappi.

Esimesena harjutame umbes poolteist tundi treeningstsenaariume. Teisena läbitakse koolitus, kus õppurid tutvuvad oma varustuse ja relvastusega,” rääkis väljaõppest matkekeskuse simulatsioonisüsteemide õpetaja kapten Meelis Sõukand. „Ülejäänud aeg kulub nendele seatud ülesannete täitmisele. Tavaliselt algavad õppepäevad hommikul kella üheksast ja kestavad üle kümne tunni,” lisas kapten Sõukand.

Neljandat päeva keskuses harjutava Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompanii instruktori seersant Leivo Laatsi sõnul on sellise õppuse eesmärk näidata ajateenijatele, millised lahingud reaalselt välja näevad. „Mängitakse õigete koosseisude ja relvastusega. Lisaks on mängus palju vastast, et mehed teaksid, kuidas ohu korral reageerida. Kõige enam oleme rõhku pannud varjatud liikumisele ja enda julgestamisele,” ütles seersant Laats.

Oma ajateenijatega on seersant Laats rahul. „Arvutiga kokkupuude

uudised Eesti, Läti ja Leedu peastaapide ülemad arutasid sõjalist koostööd Läti ja Leedu kaitseväe peastaapide ülemad brigaadikindral Juris Zeibarts ja brigaadikindral Vilmantas Tamosaitis ja Eesti kaitseväe peastaabi ülema asetäitja operatiivalal mereväekapten Igor Schvede arutasid 7. ja 8. märtsil Laulasmaal sõjalise koostöö küsimusi.

Peastaapide ülemad arutasid Balti Kaitsekolledži arenguid ja mehitamist järgmiste aastate jooksul. Samuti arutati väljaõppelast koostööd ning osalemist rahvusvahelistel õppustel ja erinevatel sõjalistel operatsioonidel ning kolme Balti riigi panustamist NATO reageerimisjõudude koosseisu ja Euroopa Liidu lahingugruppidesse.

Lisaks tutvusid peastaapide ülemad lennubaasiga Ämaris ja 1. jalaväebrigaadiga Paldiskis.

Peastaapide ülemate kohtumise eesmärk on ette valmistada Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajate kohtumist sel kevadel Eestis.

SL

KVÜÕA matkekeskus korraldas eelmisel aastal 20 õppust, millest võttis osa üle 550 õppuri. tuleb siin kasuks. Need, kes varem sõjamängudega tegelenud on, saavad kiiremini asja selgeks. Programm ise on loodud väga lihtsaks, aga teatud nüansid, nagu side pidamine, nõuavad rohkem harjutamist,” möönis seersant Laats.

Piiranguid pole

Ajateenijate sõnul on algul üksust maastikul juhtima hakata raske, simulaatoritreening annab aga selleks vajaliku kogemuse. Boonusena on virtuaalne harjutamine hea vaheldus igapäevasele väljaõppele. Samas ei asenda virtuaalsõda väljaõpet maastikul, sest maastikul tuleb kõik uuesti läbi teha. „Pean seda õppust väga oluliseks, sest näiteks maastikul saame teha ainult tuld ja liikumist, aga siin saab teha sideprotseduure. Igal mehel on oma raadiosaatja, mille teel nad mängu kestel reaalajas suhtlevad.

Sama moodi tellivad nad tuld selliselt,

nagu seda tehtaks päris olukorras,” sõnas seersant Laats.

Mängu pluss on ka piirangute puudumine. „Näiteks ei saa nad päris elus masinatega igal maastikul sõita ja ka uute harjutusväljade loomine ning maa-alade kooskõlastamine võtab nädalaid aega,” kiitis kapten Sõukand matkekeskuse võimalusi. Õppustel osalev luurekompanii 3. rühma jaoülem nooremseersant Artur Linnus hindab kõige enam mängu taktikalist poolt. „Erinevalt tavalistest sõjamängudest ei ole „Virtual Battlespace 2” puhul tegu sellise jookse-ja-tapa mänguga, vaid tuleb arvestada mängus elavate tsiviilisikute, vastase kavaluse ja teiste aspektidega, mis päriselus võivad saada takistuseks,” ütles nooremseersant Linnus.

Tartus asuv matkekeskus on Balti riikides ainuke omataoline. NATO mõistes on tegu küll väikese üksu-

sega, sest näiteks Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Austraalia panustavad sarnaste simulatsioonide arendamiseks väga suuri sumasid. „Tulevikus plaanime korraldada ka jagatud õppuseid, kus pool üksusest on näiteks Paldiskis ja teine Võrus. Oleme hakanud panustama ka missioonieelsesse väljaõppesse.

Näiteks ülejärgmisel nädalal läheme simulatsiooniga Sirgalasse, kus hakkame kuvama pilti kompanii juhtkonnale,” ütles kapten Sõukand.

Eelmisel aastal korraldas matkekeskus kokku 20 õppust, millest võttis osa rohkem kui 550 inimest. Õppuseid on korraldatud Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompaniile, miinipildujapatareile, vahipataljoni jalaväekompaniile, politsei- ja piirivalveametile, sõjaväepolitseile ja ka näiteks kõrgema sõjakooli keskastme kursusele.

Mathis Bogens KVÜÕA

Robotkapten küll aitab, kuid ei asenda inimest FOTO: INTERNET

Kuigi Predatori nime kandvate droonide ehk mehitamata lennukite põhjal võiks arvata, et autonoomsed lahingmasinad on midagi täiesti uut, pole see sugugi nii.

E

simesed kaugjuhitavad paadid võeti kasutusele juba Teises maailmasõjas ning toona oli selliste veesõidukite eesmärk üheselt mõistetav. Vesilennukist juhitud mootorpaat lastiti pea täielikult lõhkeainega ning operaatoril ei jäänud teha muud, kui liikuv pomm vastase laevani juhtida. Sama põhimõte oli Teise ilmasõja ajal levinud ka Ameerika Ühendriikide õhuväes, kus B-17 lennukitest tehti sisuliselt kaugjuhitavad raketid.

Tänapäeval on enesehävituslikud robotmasinad vajumas ajaloo hämarusse ning nüüdisaegset tehnoloogiat kasutatakse eelkõige mõnes piirkonnas patrullimiseks või siis vastase heidutuseks mitmesuguse kergrelvastuse abil.

Mehitamata mootorpaadi Vigilant tootja Zycraft usub, et ettevõtte uusim alus aitab edukalt tõrjuda piraate ning kaotab seejuures kõik merekaubandusega seotud riskid. Eelkõige

5

Vaid nelja meetri pikkune Piraya on radarile märkamatu. tsiviilkasutuseks mõeldud Vigilanti tegevusraadius on 5185 kilomeetrit ning seda juhitakse Zycrafti rahvusvahelisest keskjaamast.

Singapuris tegutseva firma toodangut täiustab aga Rootsi ettevõtte Unifire AB uusim veekahur, mis kannab nime SEASERPENT. Spetsiaalselt piraatide heidutamiseks loodud süsteem paistab silma eelkõige väga täpse juhtimissüsteemiga. Üksainus veekahur suudab minutis paisata välja 500–2000 liitrit vett.

Agressiivsed kiirpaadid

Kuigi peaasjalikult kaubaveoks mõeldud USVd (unmanned surface

vehicle) ehk mehitamata paadid võivad olla kasulikud näiteks logistilistele üksustele, nõuab sõjaliste ülesannete täitmine sageli teistsugust võimekust.

Rootsis tegutsev laevafirma Kockums AB arendab koostöös riigi kaitsejõududega aktiivselt Piraya nime kandvat USVd, mis on kõigest nelja kuni viie meetri pikkune kiirpaat, mille jõuallikas on 20 hobujõudu arendav bensiini- või diiselmootor.

Piraya peamine ülesanne on rannikuvetes patrullida ning kiirelt võimalikele ohtudele reageerida. Juba arendustegevuse algstaadiumis on Kockumsi insenerid lähtunud kahest olulist eesmärgist: luua USV, mis

oleks ühteaegu võimalikult tõhus ning soodne. Kuigi Piraya lõplik hind selgub alles tulevikus, siis juba praegu on selge, et võimekusega rootslased end tagasi ei hoia.

Kompaktsetest mõõtmetest ning madalast profiilist tulenevalt on Piraya radaritele sisuliselt nähtamatu. Samuti on ühel operaatoril võimalik korraga juhtida kuni kolme paati. Niisugused laevaparved võivad seeläbi kanda erinevat varustust alates radarisüsteemidest ning lõpetades kergemate tulirelvadega, kuid järgida ühist marsruuti. Üha kiiremini arendatavatest tehnilistest lahendustest hoolimata ei kao inimfaktor sõjapidamisest niipea. Juba praegu on olemas droonid, mis on võimelised patrullima täisautonoomselt, kuid olukorra muutudes ei oska need veel iseseisvalt otsuseid langetada ning oma tegevust juhtida. Kui mehitamata masinat ei juhi parasjagu operaator, peab meeskond siiski eelnevalt välja mõtlema sobiva teekonna ja selle pardaarvutisse edastama. Plaanide koostamine ja õige taktika valimine on aga valdkonnad, kus robot inimest veel niipea ei asenda.

Kristjan Terase

Kapral Marko Albert sai mainekal Ironmani võistlusel teise koha Kaitseväe spordirühmas teeniv triatleet kapral Marko Albert saavutas mainekal Uus-Meremaa täispikal trialtonil teise koha, jäädes alla vaid kahekordsele olümpiamedalistile Bevan Dochertyle.

Albert asus koos Dochertyga 3,8kilomeetrise ujumisdistantsi järel võistlust juhtima, kuid lubas 180 km pikkusel rattadistantsil uusmeremaalase kolme minuti kaugusele. Maratoniga kasvatas Docherty oma edu kümnele minutile.

Kapral Albert lõpetas laupäeval Taupos peetud võistluse ajaga 8.25,30.

Uus-Meremaa triatloni võitis esimest korda sel distantsil võistelnud Bevan Docherty ajaga 8.15,35. Kolmas oli võistluse varasem kümnekordne võitja Cameron Brown (Uus-Meremaa) ajaga 8.34,28.

SL

Kindralmajor Terras kohtus Jaapani kaitseväe juhatajaga Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kohtus 7. märtsil Tokyos Jaapani kaitseväe juhataja kindral Shigeru Iwasaki, Jaapani maaväe ülema kindral Eiji Kimizuka, asekaitseministri Akinoro Eto ning Jaapani esindajatekoja välis- ja kaitsekomitee esimehe Ryota Takedaga.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras viibis ametlikul visiidil Jaapanis, kus arutas juhtivate sõjaväelaste ning poliitikutega Eesti, NATO ja Jaapani koostöö võimalusi. Tegu oli ajaloo esimese Eesti kaitseväe juhataja visiidiga Jaapanisse.

Kõikidel kohtumistel tundis Jaapani pool suurt huvi Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse vastu eri tasanditel alates infovahetusest kuni osalemiseni küberkaitsekeskuse töös.

Kindralmajor Riho Terras selgitas kohtumistel küberkaitsekeskuse töö-põhimõtteid ja julgustas Jaapanit osalema selle töös. Terras kutsus Jaapani kaitseväe esindajaid küberkaitsekeskust külastama, et leppida juba Eestis kokku koostöövõimalused.

Kohtumisel kindral Iwasakiga kutsus kaitseväe juhataja Jaapani vanemohvitsere õppima Balti Kaitsekolledžisse, et kogeda NATO tegutsemispõhimõtteid ja tutvuda regiooni julgeolekuolukorraga.

Terras rõhutas, et tegu on ainukese NATO ingliskeelse staabikolledžiga Mandri-Euroopas. Jaapani kaitseväe juhataja sõnas, et see on kindlasti võimalus, mida kasutamata ei jäeta.

SL

6

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013 FOTOD: ARHIIV

Madrus versus madrus Sõdurilehe „Sõdur versus sõdur” rubriigis võtavad sel korral mõõtu kaks mereväelast.

VASTASID madrus Gervin Hiiesalu ja madrus Markus Lõssov.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

madrus Gervin Hiiesalu

madrus Markus Lõssov

1.

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

284 punkti.

2.

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Leitnant Anastassia Milvek.

3.

Nimeta parim kasarmusisene tegevus!

Mobiiliga tiksumine.

4.

Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Ma ei tea, pole proovinud.

5.

Mitu tüdruku pilti sul kapis on?

Kapis pole, telefonis on päris palju.

6.

Kas ja missugused sõnad on sulle kaitseväe kõnepruugist külge jäänud?

Just nii, sain.

7.

Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Pärast esimest metsalaagrit.

8.

Mis oli esimesel linnaloal esimene tegevus, kui väeosast välja said?

Kohtusin oma sõpradega.

Millest sa ajateenistuses enim puudust tunned?

Perekonnast ja sõpradest.

10.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretti pöördunud?

Ma ei ole jõudnudki sinna, olen täitsa terve olnud.

11.

Mis on kõige vägevam asi kaitseväes?

Relvaga laskmine. Igaühele ei avane sellist võimalust.

12.

Mis ametimehe positsioonil sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Laeva komandör. Tahaksin üleajateenijaks jääda ja laevaga tegeleda.

9.

1

253 punkti.

1

Kapten Eva Lumi.

1 0 0 1

1 0 0 1

Telefoni näppimine.

Ma arvan, et ei suuda. Üks, enda tüdruk!

Vastu võetud, selge, sain, just nii.

1 0 1 1 1 1

1 Pole siiamaani mingit iseloomulikku lõhna. Ma ujutan neid Cutaseptiga ja panen paberit sisse.

1

Läksin sööma, võtsin pannkoogid singi-juustuga.

1

Perekonnast ja oma tüdruksõbrast.

1 1 1

Kord oli mul põlv valus ja käisin valuvaigistit küsimas.

Ma arvan, et Pasi soomustransportöörid.

Ma tahaksin külaline olla!

1

0

13. Joonista tank!

0,5

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunstikomisjon.

Madrus Hiiesalu tank jätab ümarate nurkade tõttu mulje, justkui tegu oleks millegi sõbralikuga. Tegelikult reedab vormel 1 autodelt tuttav kere tõusunurk, et see on siiski ennekõike ja üle kõige sõjamasin.

Omapärane pearelva paigutus tekitab meis kahtlusi selle tanki manöövervõime suhtes.

Iseenesest efektne ja kompaktne, aga kas ka praktiline?

1 Ühtaegu nii klassikaline kui ka omanäoline.

Madrus Lõssovi tankist õhkub kindlust – alt laienev ja pealt kitsenev profiil on kasutusel olnud aastasadu ja seda on näha pealinna bastionideski. Voolujoonelisus, läbimõeldud relvasüsteemid ning korralikud sidevahendid annavad mõista, et tegu on korraliku masinaga.

Boonuspunktid anname labida eest, mida meremees saab edukalt aeruna kasutada.

Väike ja kerge: lennul Tallinnast Tartusse kulub 45 liitrit kütust.

Robinson R44 on vajalik kaaslane päästetöödel Universaalne Robinson R44 tüüpi kopter on kasutatav liiklusvahendite ja inimeste otsimisel, jälgimisel ja erioperatsioonide toetamisel.

R

obinsoni helikopteritehas alustas mudeli R44 väljatöötamist 1985. aastal, esimene lend tehti kopteriga 1991. aasta märtsis. 1992. aasta lõpus kiitis Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennundusadministratsioon kopteritüübi heaks ja kinnitas kõik vajalikud ohutussertifikaadid, pärast seda hakkas mudeli R44 tähelend, saades üheks enimmüüdud kopteriks maailmas.

Eestis kasutusel olevad kopterid

on varustatud infrapunasensoriga kaamerate, videomonitoride ja magnetofonide, võimsate otsingutulede, erinevatel lainepikkustel töötavatee lisaraadiojaamade ning satelliitnavigatsiooniseadmetega. Seesugune varustusaste pakub laialdast koostöövõimalust erinevate tsiviil- ja militaarorganisatsioonide vahel läbi vaatlus-, otsingu-, side-, patrull-, eskort- ja treeninglendudel.

Tippkiirus 240

Kolme reisijakohaga Robinson R44 suurim lennukiirus on 240 kilomeetrit tunnis, kopteri tavaline reisikiirus on aga kuni 200 kilomeetrit tunnis. Ühe paagitäiega suudab masin läbida kuni 740 kilomeetri pikkuse vahemaa.

Võrreldes Robinson R44 Raven I kütusekulu sõiduautoga, ei ole sellega lendamine palju kallim. Näiteks võtab lend Tallinnast Tartusse kopteril aega umbes 50 minutit ja selle käigus kulutatakse umbes 45 liitrit kütust.

Kütuse, mida R44 kasutab, ühe liitri hind on Ameerika Ühendriikides umbes üks euro. Seetõttu läheb reis Tallinnast Tartusse maksma umbes 45 eurot. Et kopterisse mahub lisaks piloodile kolm inimest, on lennuks kuluva kütuse hind umbes 15 eurot inimese kohta.

Bussipilet Tallinnast Tartusse maksab täiskasvanule 10 eurot ja reis kestab kaks tundi ja 25 minutit. Kui arvestada ainult kütusekulu, siis viie lisaeuro eest saab kopteriga Tallinnast T a r tusse poolteist tundi kiiremini kui bussiga. Huvitav, kas kopterireisidel oleks Eestis turgu?

Soodsaks ja kiireks muudab Robinson R44 selle võrdlemisi kerge kere. Tänu seesugusele konstruktsioonile on lennuvahend lihtsasti opereeritav ja kergelt manööverdatav.

Lennumasina pikkus on üheksa meetrit ja kõrgus pisut üle kolme meetri.

Tühjana vaid 650 kilogrammi kaaluv kopter on kerker gema massiga kui väikeauto Smart.

Arvestades Robinson R44 hinda, kütusekulu, opereeritavust ja selle varustatust võib seda õhusõidukit pidada ülihea hinna ja kvaliteedi suhtega helikopteriks.

Mathis Bogens

Robinson R44 Raven I tehnilised andmed: Paraku saab võitjaid olla vaid üks ning sel korral tuleb madrus Hiiesalul tunnistada ametikaaslase paremust. Õnneks jääb ära kuulsusega kaasnevatele fännikirjadele vastamine ning nõnda saab madrus Hiiesalu keskenduda täielikult komandöriks saamisele.

Tulemus

9,5

Ülimalt napp, kuid võit sellegipoolest. Õnnitleme madrus Lõssovit ning tunnistame, et leidlikkus on läbi aegade olnud üks edasiviiv jõud. Loodetavasti jätkub tal Cutasepti hiljem ka sihtotstarbeliseks kasutuseks.

10

Reisikiirus: Suurim lennukõrgus: Pikkus: Kõrgus: Tiiviku diameeter: Täismass: Suurim kandevõime: Suurim lennukaugus: Mootor: Võimsus: Kütusepaak: Kütusekulu: Istekohti:

170–240 kilomeetrit tunnis 2,7 kilomeetrit 9 meetrit 3,3 meetrit 9 meetrit 1134 kilogrammi 408 kilogrammi 740 kilomeetrit kuusilindriline õhkjahutusega ja karburaatriga Lycoming 183 kilovatti, 260 hobujõudu 120 liitrit 55 liitrit tunnis 4, piloot + 3 reisijat

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013

Kööginõude sugulased päästavad elusid FOTO: INTERNET

Sõjamaailmas on suurem vajadus kerge ja tugeva keraamilise soomuse järele, mis võimaldaks efektiivset kaitset ja liikuvust.

7

küsitlus Mida on ajateenistus sulle andnud?

H

ea, kuid kerge kaitse on oluline iga sõduri jaoks. Sellist kaitset, millel mõlemad eelmainitud omadused, on praegu võimalik saavutada vaid keraamilist soomust kasutades. Tänapäevane keraamiline soomus on kolm korda kergem kui teras, ent oluliselt kõvem, pidades kinni ka automaadikuulid. Keraamiline plaat koos vestiga võib päästa elusid.

madrus Sander Pajuri Oskan oma aega paremini hinnata.

Olen täpsemaks muutunud, kuna kõik käib kella järgi ja sellest tulenevalt ei hiline ma kuskile. Ja loomulikult hindan teisi inimesi rohkem. Samuti jõuan rohkemate asjadega tegeleda, kuna olen füüsiliselt paremas vormis.

Energia muundub

Sõna keraamika tähendab põletatud asju ning nagu oma savist sugulased, vajab ka keraamiline soomus tootmisel kõrget temperatuuri. Keraamilise soomuse tööpõhimõte on energiat suunata, samas töötab vest kui süsteem muundamaks kineetilist energiat näiteks soojuseks.

Plaadi ülesanne on murendada või killustada teda tabanud kuul, plaat peab olema võimeline suunama kuuli ja selle kildude kineetilise energia kaitstavast objektist eemale. Tänapäeval kasutatakse soomuse materjalina põhiliselt alumiiniumoksiidi, boorkarbiidi või ränikarbiidi.

Keraamilise soomuse ajalugu ulatub Esimese maailmasõja aegadesse, kui avastati, et keraamiline glasuur terase ees tegi soomuse efektiivsemaks. Hoolimata üksikutest varajastest avastustest hakati keraamilist soomust kasutama alles Vietnami sõja ajal helikopteripilootide kaitsmiseks.

Just USA teadlaste töö 1960ndatel on põhjus, miks keraamilist soomust on tänapäeval võimalik edukalt kasutada.

Hoolimata sellest, et keraamiline plaat on äärmiselt kasulik sõduri kaitsmisel, on sel ka oma puudused.

Tavalisele killuvestile peale vaadates ei oska aimatagi, et seal võib keraamikat leiduda.

Keraamiline soomus on seda kallim, seks selle kasutamise autodel ja kasutuks lahinmida efektiivsem gusituatta on ning hooli- Keraamiline soomus on seda sioonides, mata oma kõvakallim, mida efektiivsem ta kus sõdur dusest üsna habsaab mitu ras. on ning hoolimata oma tabamust Erinevalt teranäiteks kuusest kannatab kõvadusest suhteliselt habras. lipildujalt. keraamiline plaat Teadlased näevad potentsiaali vaid üht tabamust, mis teeb keeruli-

muutmaks keraamikat vastupidavamaks, et see suudaks kaitsta ka mitme tabamuse eest. Uurimistööd tehakse ka keraamika ning metallide kombineerimise ning erinevate kasutatavate materjalide arendamisvõimaluste vallas.

SL

madrus Gervin Hiiesalu Ma olen õppinud kellaaegadest kinni pidama ning tean, millal tohib ja millal ei tohi midagi teha. Samuti olen oma elu sihi paika seadnud. Tean nüüd, mida elult tahan ja olen asjade üle rohkem mõtlema hakanud.

Sõjakooli delegatsioon külastas Rootsi kuningriiki Kõrgema sõjakooli esindus osales 21.–24. veebruarini Rootsi kuningriigis Stockholmis asuva Karlbergi sõjakooli talveballil. See on traditsiooniline üritus, mis on pühendatud sealse sõjaväeakadeemia aastapäevale.

K

ülaskäik algas 21. veebruaril maandudes Arlanda lennujaamas, kuhu oli meile vastu saadetud kaks Kalbergi sõjaväeakadeemia kadetti, kelle ülesanne oli meid terve reisi vältel võõrustada.

Esimene külaskäigu sihtpunkt oli Karlbergi palee, kus toimub enamik sealse sõjakooli õppetööst. Karlbergi sõjaväeakadeemia on alates 1792. aastast palees paiknenud. Sellest ajast peale on seal katkematult antud kõrgemat sõjaväelist haridust. Sellest saame järeldada, et Karlbergi sõjaväeakadeemial on palju pikki traditsioonide, millest õnnestus meil ka osa saada. Õhtuks korraldasid meie võõrustajad meeldiva õhtusöögi, mille käigus tutvusime nii kohalike kui ka Soome, Norra ja Taani sõjakooli kadettidega.

Teine päev algas Stockholmi eks-

FOTO: KVÜÕA

kursiooniga, mille juurde kuulus ka linnaekskursioon vanalinnas, Vaasa laevamuuseumis ja külaskäik Rootsi kuningalossi, kus meil õnnestus näha sealset pidulikku vahtkonnavahetust.

Vaasa laevamuuseumis on eksponeeritud maailma ainuke peaaegu täielikult säilinud 17. sajandi sõjalaev. Tegu on unikaalse kunstiväärtusega ning maailma ühe populaarsema kultuurisihtmärgiga. Meile kui militaarhuvilistele oli see eriti põnev ekspositsioon, sest Vaasa sõjalaeval oli enne põhja minekut 64 kahurit, mis tegi sellest tolleaegse suurima Rootsi sõjalaeva.

Rootslaste söögilembus

Rootsis asuva sõjaväeakadeemia väljaõppe pool ei erinenud meie omast märkimisväärselt. Sarnaselt meiega toimub enamik nende teooriaõppest akadeemias ja praktiline osa üle Rootsi asuvates väljaõppekeskustes.

Veel enne õhtust balli sai meil osaks au kohtuda Karlbergi sõjaväeakadeemia ülema ja tema abikaasaga ning viibida pidulikul õhtusöögil, mis oli täis meeleolukaid sõnavõtte.

Sarnaselt Soomes asuva sõjakooliga oli ka Rootsi Karlbergi sõjaväeakadeemia ballil suur rõhk pidusöögil.

Tantsuldest hindasid rootslased ühte eriti kaasahaaravat ja meelelahutuslikku tantsu nimega Francaise. Õppisime seda kohapeal ja sellest osavõtt

madrus Fredi Kohv Ajateenistus on õpetanud mulle distsipliini ning palju uusi kogemusi andnud.

KVÜÕA esindajad jäid külaskäiguga äärmiselt rahule. oli piduliku õhtu poolkohustuslik osa.

Proovisime oma kohalolekust võtta maksimumi. Näiteks külastasime 23. veebruaril Estonia hukkunute mälestusmärki, mille juurde asetasime pärja ja 24. veebruaril pidasime meeles Eesti vabariigi sünnipäeva. Südaöö esimestel tundidel hüüdsime kolmekordse „elagu!”, millele järgnes pidulik sõnavõtt Eesti vabariigi 95. aastapäeva auks.

Külaskäigu üks meeldivaim osa oli rootslaste korralduse läbimõeldus ja punktuaalsus. Lisaks näidati meile kohti, mida tavaline turist Rootsis ei näe. Näiteks saime viibida Rootsi kuninga auvahtkonna ruumides, kus

meile anti ülevaade üksuse rotatsioonist ja üldistest käitumismallidest.

Rõõmus üllatus oli ka vahtkonnaruumi stendil olev vahipataljoni embleem.

Mina ja minu kaaskadetid hindame sääraseid külastusi kõrgelt, sest nii tekib meil võimalus saada endale häid tutvusi meie naaberriikidest, kellega on vaja teha kõige tihedamat koostööd.

Rootsi kuningriigis esindasid kõrgemat sõjakooli kapten Meelis Jõemaa ja kadetid Oliver Kelder, Tanel Henrichsen, Aso Licht, Sven Pruel ning Oliver Nõlvak.

Oliver Kelder kadett kõrgema sõjakooli 15. põhikursus

madrus Sander Mangusson Siin olen muutunud distsiplineeritumaks ja korda järgivaks ning ühtlasi oskan enda aega paremini väärtustada.

8

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013 FOTO: KRISTJAN TERASE

TOIMETUS OTSIB MEEDIASÕDUREID Sõdurilehe reporteriks on oodatud jaanuaris teenistust alustanud terava sulega kirjutajad, hea silmaga fotograaƤd, kindla käega videooperaatorid ja heade oskustega kujundajad.

Mereväebaasi väikeses, kuid hubases sööklas pakutakse maitsvat lõunasööki.

Jätku leivale! Mereväebaasi söökla Sõdurilehe ülevaade kaitseväe sööklatest on lähenemas lõpusirgele, kuid enne seda maabusime Tallinnas mereväebaasis, et tutvuda sealsete ajateenijate igapäevaeluga.

K

es on käinud möödunud aastal avatud Lennusadama vesilennukite angaarides, see on tõenäoliselt piilunud ka sealse väljapaneku uhkeimat eksponaati – allveelaeva Lembit. Selle suursuguse veesõiduki juures selgub midagi, millele kruiisilaeval viibiv tavakodanik ehk ei pruugi mõelda. Lembitu juures saab ilmsiks, kui vähese ruumi ja kitsaste koridoridega peavad meremehed oma alustel toime tulema.

Mereväebaasi söökla asub kasar-

muhoone kõrval. Maja on tagasihoidlik, kuid igati korrektne ja viisakas. Välisuksest sisse astudes jõuab esmalt vestibüüli, kus paistavad silma püstised riidenagid. Täpsemal uurimisel selgub, et taamal asuvad ka traditsioonilised seinale kinnitatud „konksud”, kuhu mahub oluliselt rohkem üleriideid. Täiesti enneolematu on sissepääsu kõrvale paigaldatud saapahooldusmasin, millega võib igaüks poolautomaatselt oma jalavarjud läikima lüüa.

Söögisaal ise on küllaltki väike, kuid kiirel vaatlusel selgub, et kõik vajaminev on siin olemas. Tegelikult leiab siit isegi rohkem, kui oodata võiks. Kraanikausside kohal on käekuivatuspaber, mis toimib oluliselt paremini kui viibutustele reageeriv elektriseeritud sooja õhu turbiin.

Toitlustamine algab, nagu ikka, joogi valimisega. Pakutakse nii teed

ingveriga kui ka morssi. Viimase jaoks on efektne ja kõrge joogiklaas. Toit väljastatakse lühikese leti äärest. Esmalt supp, seejärel praad. Samuti küsitakse sööjalt, kas viimane soovib lisaks tassikest keefiri või piima. Magustoit tuleb endale jällegi ise tõsta.

Kristjan Terase

Paremusjärjestus: 1. Ämari lennubaas – 16 p 2.– 2.

–5. vahipataljon – 14 p 2.– 2.

–5. logistikakeskuse logistikapataljon – 14 p 2.– 2.

–5. staabi- ja sidepataljon – 14 p 2.– 2.

–5. Viru jalaväepataljon – 14 p 6.– 6.

–8. mereväe baas – 13 p 6.– 6.

–8. Kuperjanovi jalaväepataljon – 13 p 6.– 6.

–8. Tapa linnak – 13 p

Söök: Esmalt proovitud hakkliha-seenesupil on iseloomu. See on positiivne, kuna hästi maitsestatud roog on kahtlemata meel-

divam kui vesine. Põhiroog haakub aga siinse keskkonnaga hästi. Pakutud kalavoki hulgast leiab ohtralt liha ning erinevaid ja isegi eksootilisi minijuurvilju. Magustoiduks oli jaekaubandusestki tuttav vahukooremütsiga välismaine puding.

5 punkti Teenindus: Joogikaart on suur ning teeninduses mingeid seisakuid ei esine. Kokad on lahked ning küsivad, kas ja kui palju mõnd rooga soovitakse. Pisike lett tähendab seda, et oma toimetustega tuleb kiire olla.

4 punkti Sisustus: Mereväebaasi söökla on küll väike, kuid paistab silma eriliste nüanssidega. Näiteks võib aknast avanevat merevaadet kadestada nii mõnigi kesklinna luksusrestoran. Samuti leiab nii aknalaudadelt kui ka mujaltki kauneid dekoratiivtaimi, mis loovad hea meeleolu.

3 punkti Lisavõimalused: Automaatne saapaviksija on muljetavaldav ning väärib kindlasti esiletõstmist.

3 punkt Kokku teenib mereväebaasi söökla auväärsed 13 punkti ning asub seega edetabelis jagama 6.–8. kohta. Võrdsest punktiarvust hoolimata on mereväebaasil söökla, mille üle võib uhkust tunda.

"Mis, kas kõik viimsegi padrunini?"

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe LED-taskulamp!

Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 5635 0065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 27. märtsini Ristsõna number 111 õige lahendussõna oli TRAATTÕKE Õnnelik võitja on nooremseersant Madis Metelitsa pioneeripataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

koomiks | autor Helin Tikerpuu "Härra seersant, laskemoon on otsas."

Huvi korral saada oma elulookirjeldus ja põhjendus, miks just SINA peaksid valitud saama, aadressile sodurileht@mil.ee

"Just nii, kõik viimseni."

"Laskmine lõpetada!"