29. mai 2013 by Sõdurileht

Esmakordselt Kevadtormil osalev merevägi harjutas dessanti nti

Kaitseväe suurõppust külastas Eesti sti president ja peaminister

T Teavituskeskusest võrsuvad rindeoperaatorid, v -fotograafid ja -reporterid -f

sõdurileht NR 11 (387) KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: MARK GRIMITLIHT

ENDEX - ENDEX - ENDEX 24. mai keskpäeval jõudis Kevadtormil osalevate üksusteni teade, mis tähistas kolm nädalat kestnud suurõppuse ametlikku lõppu.

evadtormi üldjuhi maaväe ülema kolonel Artur Tiganiku sõnul täitis õppus kõik eesmärgid. Ta tänas õppuse piirkonnas elavaid inimesi ning õppuse läbiviimisele kaasa aidanud omavalitsusi ja ettevõtteid ning kinnitas, et Eesti on jälle natukene kindlamalt kaitstud. „Õppuse plaanimine ja elluviimine ei olnud kerge ning mitte alati ei sujunud kõik laitmatult, kuid olen kindel, et ülemad, kes vahetult juhtisid üksusi maastikul, 1. jalaväebrigaadi ülem, kes juhtis lahingutegevust oma vastutusalal ja mina koos staabiga

saime sellel õppusel hindamatud kogemused,” ütles kolonel Tiganik. „Õppus on jõudnud kvalitatiivselt uuele tasemele – esimest korda võtsid sellest osa kõik väeliigid, samuti võib Kevadtormi nüüd juba pidada rahvusvaheliseks õppuseks, sest kohal olid kuue liitlasriigi kaitseväelased.” Päev pärast Kevadtormi ametlikku lõppu toimus Kuusalu staadionil pidulik rivistus, millel osalesid kõik 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuulunud üksused. Kõnega esinenud kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tänas õppusel osalenud ja staadionil üles rivistunud üksuseid. Ta kinnitas ajateenijatele, et Kevadtormi lõpuga on intensiivseim periood ajateenija väljaõppest lõppenud.

Suurim Kevadtorm „Selle aasta Kevadtorm oli kõige suurem õppuse 11aastase ajaloo jooksul, sest seal osales kõrghetkel 5100 kait-

seväelast reservist ja tegevteenistusest ning sõbralikest riikidest,” ütles kindralmajor Terras. Kaitseväe juhataja tõstis esile ka liitlasvägede suurt osatähtsust õppusel – kokku osales Kevadtormil üle 400 NATO ja meie partnerriigi sõjaväelase. Muuhulgas tegutsesid õppusel Eesti õhutõrjujad üheskoos Belgia kolleegidega. „Me tõestasime, et Eesti ajateenija ja temast kokku pandud üksus on võimeline tegutsema rahvusvaheliselt koos liitlastega.” Kindralmajor Terrase sõnul tegi selle õppuse eriliseks ka küberhügieeni esiplaanile toomine Kevadtormi raames. „Meie küberkaitseliitlased tekitasid meie staapidele proovikive ja õpetasid meid aru saama maailma uutest ohtudest,” sõnas kindralmajor Terras. Tänavusel Kevadtormil osales ka üle tuhande reservväelase, kellest suur hulk kuulus Kaitseliitu. Kindralmajor

Terrase sõnul tõestasid reservväela- lasse,” sõnas leitnant Kolotõgin. Oma sed, et nemadki pole aja jooksul ühtegi kompanii tegevusega jäi ta väga rahule õpitud oskust unustanud ning avaldas ning ütles, et nendega võib julgelt lootust, et ka praegustel ajateenijatel sõtta minna. Samuti tõstis leitnant püsivad sõduKolotõgin esile r i t a r k u s e d „Kevadtormil osales kõrgvastase tegevust, hästi meeles. mis oli profes„Ma soovin hetkel 5100 kaitseväelast sionaalne ja tänu teid kõiki näha luurele reservist ja tegevteenistusest aktiivsele ikka ja jälle hoidis ka tagalas Eesti kaitseväe ning sõbralikest riikidest.” pinget üleval. hulgas, sest te Päikesepaisteliolete üks osa sel päeval toimumeie suurest ühisest kaitseväest, kelle nud üritust külastasid ka mitu kohaüks ja ainuke ülesanne on kaitsta Eesti likku elanikku, kes jäid nähtuga väga riiki koos liitlastega,” ütles kindral- rahule. Kaitseliitlase vormi kandnud major Terras ajateenijatele. Andrese sõnul on õppus aastate jooksul palju arenenud. Staadioni lähedal elav Peeter ütles aga, et rivistuse külasPositiivsed muljed Viru jalaväepataljoni tankitõrjekom- tamata jätmine olnuks patt. „Ajateepanii ülema leitnant Vladimir Kolo- nistuses peab ikka ära käima ja seal tõgini sõnul oli Kevadtormil tegevust sirgub poisist mees,” sõnas rõõmsaväga palju. „Täitsime jalaväe ülesan- meelne härra. deid ja infiltreerusime vastase taga- SL

sõdurileht KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

kommentaar

Vabalt, rivitult! Nüüd on see hetk kätte jõudnud. Lähipäevil lõpeb tuhandetel noormeestel ja tütarlastel ajateenistus ning kätte jõuab aeg, mil peame naasma tsiviilellu ühes selle võlude ja valudega. Siinkohal ei maksa unustada, et kauaoodatud vabadus ehk individuaalne sõltumatus toob paratamatult kaasa teistsugused kohustused – olgu selleks pingeline töö või oma pere eest hoolitsemine. Hea kaasvõitleja, enne pääsla väravate poole sööstmist (või katmist) leia endale see aeg, et otsida üles instruktor, rühmaülem, kompaniiveebel või mõni muu kaadrikaitseväelane, kes on sind nende 8 või 11 kuu jooksul juhendanud ja tänu kellele on sinust saanud reservväelane, kelle üle meie riik võib uhkust tunda. Need inimesed on näinud päevast päeva vaeva, et koolitada välja uus põlvkond mehi ja naisi, kes on motiveeritud Eestit kaitsma ning kes ei karda oma kodumaa eest vajadusel välja astuda. Sedavõrd vastutusrikka töö tegemise eest tuleb meil tänulik olla. Nagu ütles peaminister Andrus Ansip Sõdurilehele antud intervjuus, on ajateenistus kõigest ühe etapi lõpp. Meid ootab ees veel mitu õppekogunemist, mis kuuluvad reservväelase kohustuste hulka. Seni aga hoidke au sees neid väärtusi, mis olete kaitseväes omandanud, ning näidake, kuidas ajateenistus on teid muutnud paremaks inimeseks. See leht, mida sa käes hoiad, on ka Sõdurilehe kollektiivi jaoks viimane. Tegevtoimetajana tänan reporterite, fotograafide, operaatorite ja küljendaja nimel kõiki kaitseväelasi kui ka tsiviilisikuid, kellega meil on olnud rõõm koos töötada. Suurima tänu edastan aga ajateenijatele, ilma kelleta polnuks Sõdurilehe tegemine olnud võimalik.

K KRISTJAN TERASE T kapral

tsitaat „Pikaajaline plaanimine ning ressursside mõistlik jagamine iseseisva kaitse ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise vahel on eeskujuks teistele riikidele,” ütles NATO arendusväejuhatuse ülem kindral Jean-Paul Palomeros Eesti kaitseväe kohta.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Esmakordselt Kevadtormil osalev merevägi harjutas dessanti

FOTOD: ARDI HALLISMAA

Kiirpaatidelt külma vette hüpanud dessantväelased suutsid ka vees liikudes säilitada formatsiooni.

Kuigi maabumisharjutust ehk dessanti korraldavad mereväelased igal aastal, pole nad seda varem teinud Kevadtormil reaalse vastasega – nüüd said nad selleks võimaluse.

maabus dessandi käigus ligi 70 mereväe sadamakaitsekompanii ajateenijat ja reservväelast.

dessantüksuse ülemale just eriti hea tunde, mis see dessant üldse on,” ütles major Sepp.

Edukas maabumine

Koostöö toimib

Sellisel kujul varjamata maabumist kasutatakse üldjuhul olukorras, kus eelüksused on maabumisala ehk ranna eelnevalt julgestanud. Mängu stsenaariumi järgi oli Scoutspataljoni rühm juba õhudessandina maabunud, et kindlustada sillapea ja et eel tund aega enne dessandi põhidessantüksus saaks maale tulla. algust oli meri Ihasalu lahel Seetõttu jäi ära Teise maailmasõja rahulik, peaaegu peegelsile. filmidest tuttavate Normandia-stseeHommikupäike soojendas üksikuid nide taaslavastus ning rannal mingit randa kogunenud kaitseväelasi ning tulevahetust paraku ei toimunud. Sellele vaatamata oli rannale vaid nende kohalolek andis mõista, et kohe hakkab juhtuma midagi eris- kogunenud kümneid inimesi, kes kõik haruldase sündmuse vastu huvi kummalist. Seejärel ilmusid silmapiirile üks- tundsid. Nagu publikule suunatud kaitseväe üritushaaval laevad, tel tavaks, pakuti kokku seitse Kokku maabus dessandi pärast dessandi tükki. Randa, vaatamist rahd e s s a n d i a l a l e käigus ligi 70 mereväe vale ka sõdurihakkas kogusuppi. nema tsivilisti- sadamakaitsekompanii Mereväe dest pealtvaa- ajateenijat ja reservväelast. staabi- ja rannatajaid, kes kõik kaitseohvitser ootasid saabuvat dessanti. Mõne aja pärast võis kau- major Silver Sepp rääkis, et kogu gusest aimata kiirete mootorpaa- maabumisharjutuse mõte oligi anda tide siluette ning täpselt kell 11, nii ajateenijatele võimalus harjutada nagu plaanitud oligi, jõudsid paadid dessanditõrjet. „Siin me teemegi neile punase poiga markeeritud jalastumis- reaalset dessanditõrje materjali, me joonele ning mereväelased asusid läbi mängime vastast ja maaväe üksused saavad harjutada dessanditõrjet, nad jaheda vee kalda poole sumpama. Jõudnud piisavalt madalasse vette, näevad, kuidas dessant toimub,” ütles liikusid sõdurid edasi üksi-üksi ning major Sepp. Tema sõnul tehakse selliseid maakaldale jõudes kindlustasid sillapea. Samal ajal olid kiirpaadid juba teel bumisharjutusi igal aastal, kuid mitte laevadele, et peale võtta järgmine nii suures mastaabis. Enamasti on laine dessantväelasi. Kui kaldale jõu- sellistel maabumisharjutustel vastane dis ka teine laine mereväelasi, ühineti kõigest virtuaalne, nüüd aga on vasScoutspataljoni võitlejatega, et alus- taspoolel tõelised sõdurid. „Seekord tada vastutegevust maaväele. Kokku on ka reaalne vastane ning see annab

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: kapral Mathias Väärsi Reporter: kapral Martin Altraja Fotograaf: kapral Mark Grimitliht

Maabumisharjutus oli ka hea näide laiapõhjalisest riigikaitsest, kus teevad koostööd kahe valitsemisala laevastikud. Nimelt osales dessandil kokku viis laeva – mereväe laevad Tasuja, Ugandi ja Sakala ning politsei- ja piirivalveameti laevad Pikker ja Kati. Lisaks julgestasid maabumist mereväe laevad Ristna mere-

poolselt suunalt ja Lood rannapoolselt suunalt. Merevägi osaleb käesoleval aastal suurõppusel Kevadtorm esmakordselt. Kokku osaleb õppusel mereväe koosseisus ligi pooltuhat tegev- ja reservmereväelast. Nende seas on nii merel kui ka maal paiknevad üksused – merel peamiselt laevad, tuukrid ja kõrgema sõjakooli kadetid, maal sadamakaitsekompanii, kontakt- ja koostööohvitserid ning sidegrupp. Martin Altraja

Dessandil võitlesid õlg õla kõrval ajateenijad ja reservväelased. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Kaitseväe suurõppust külastas Eesti president ja peaminister

FOTO: TÕNU NOORITS

Sõdurilehe reporter kapral Kristjan Terase intervjueeris Eesti vabariigi presidenti ja peaministrit.

arju- ja Raplamaal toimuvat Kaitseväe suurõppust Kevadtorm 2013 külastas 17. mail Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip. President kohtus õppusel elukutseliste kaitseväelastega Scoutspataljonist ja ka nende Läti, Leedu ja Briti relvavendadega. Nii presidendi kui ka peaministri võtsid vastu kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja maaväe ülem kolonel Artur Tiganik, kes andsid neile ülevaate õppuse senisest käigust. Peaministri visiidi lõpetas külaskäik keskpolügoonil koostegevusharjutust läbi viiva 1. jalaväebrigaadi staapi.

President: vabadus eeldab vastutust Hiljuti avaldatud uuringu kohaselt on eestlaste toetus kaitseväele ja Kaitseliidule väga suur, kuid kodanike teadmised riigikaitsest on üpris väikesed. Kuidas Teie arvates seda olukorda saaks parandada? Ma usun, et eriti Kaitseliidu ja teiste jõustruktuuride kaudu tuleks inimestele hakata rohkem väljaõpet korraldama. Tsiviilisikutele tuleks seletada, kuidas käituda ja mida meeles pidada siis, kui peaks kriisiolukord tekkima.

Viimasel ajal on märgatavalt tõusnud nii venekeelse elanikkonna toetus kaitseväele kui ka soov kaitsta Eestit. Mida selline areng teie meelest tähendab? Normaalsust. Inimesed on võtnud Eesti vabariigi omaks ja tunnetavad, kui vajalik on seda saavutatud vabadust kaitsta. Vabadus ei ole niisama õigus vinguda, vaid vabadus

President Toomas Hendrik Ilves kohtus ajateenijatega ning tutvus sõdurieluga lähemalt. eeldab ka vastutust ja valmisolekut seda kaitsta siis, kui ta peaks ohtu sattuma.

Milliste oskustega on Eesti suuteline tõstma NATO üldist kaitsevõimet? Milline peab olema ja võiks olla Eesti roll NATOs? NATO on võtnud minu meelest väga mõistliku kursi – nii-öelda tark kaitse, kus igaüks teeb seda, mida ta kõige paremini oskab ja milleks ta on võimeline. Selgelt üks Eesti tugevusi, mis on alati nii olnud, kuna eestlased on kõvad sõjamehed olnud, on erioperatsioonid – nende puhul olen kuulnud ainult siiraid kiidusõnu eriüksuste kohta. Teisalt hakkavad tulevased konfliktid sisaldama ja kätkema endas väga suurt küberosa ja Eesti on küberkaitse küsimustes päris hea olnud ning pälvinud suurt tunnustust. Loomulikult ka need valdkonnad, kus oleme spetsialiseerunud juba kaua aega – demineerijate töö.

Kas Eesti peaks ka edaspidi kriisikolletes koos liitlastega osalema? Absoluutselt. Kuidas muidu saada seda kogemust, kuidas käituda konfFOTO: MATHIAS VÄÄRSI

liktiolukorras. Meenutame kas või raamatus „Nimed marmortahvlil”, kuidas need uljad koolipoisid põgenesid, kui nad esimest korda tule alla sattusid. Ilma selle kogemuseta, et olla päris kriisiolukorras, ei saa me kindlad olla, et inimene oskab adekvaatselt reageerida.

Peaminister: riigikaitsega tuleb tegeleda kogu aeg Kuidas on Eesti kaitsevõimekus muutunud nende aastate jooksul, mil Te olete olnud peaminister? Muidugi on kaitsevõime nende kaheksa aasta jooksul märgatavalt tugevnenud. Ma olen väga uhke Eesti korras riigirahanduse üle, ma olen uhke selle üle, et meil on Euroopa Liidu kõige väiksem valitsussektori võlakoormus, kuid kõige uhkem olen ma selle üle, et oleme riigikaitse suutnud korras hoida, et me vaatamata ülemaailmsele finantskriisile panustame riigikaitsesse ja panustame nii, nagu oleme lubanud, ehk 2% oma sisemajanduse kogutoodangust. See kaks protsenti pole mitte ainult lubadusest kinni pidamine, aga ka see on oluline, sest ega ühel väikesel riigil oma partneritele väga palju enamat peale usalduse anda polegi. Need kaks protsenti on vajalik meile endile. Teised on saanud sada aastat oma riigi kaitsevõimet üles ehitada. Meil on seda aega olnud ainult kakskümmend aastat ja seega on meie puhul see kaks protsenti hädavajadus. Olgu veelkord öeldud, et riigi kaitsmise küsimused ei ole mingid luksuse küsimused, millega võib tegeleda headel aegadel, kuid millega ei pea tegelema halbadel aegadel. Nende küsimustega tuleb tegeleda iga päev, kui see unarusse jätta, võib juhtuda väga palju paha.

Peaministrina olete korduvalt külastanud Kevadtormi, mis teeb selle õppuse Teie hinnangul eriliseks?

Enim uhkust tunneb peaminister Eesti korras riigikaitse üle.

Minu jaoks on see juba üheksas Kevadtorm. Kevadtorm on Eesti kaitseväelaste jaoks väga oluline õppus. Erinevad üksused saavad siin kokku harjutada. Kokku saavad harjutada reservväelased, Kaitseliit osaleb ja see Kevadtorm on mõnes mõttes eriline, kuna esimest korda lööb kaasa ka merevägi. Kokkuharjutamise mõttes on see hädavajalik. Mul on hea meel,

et sellest õppusest võtavad osa ka meie partnerid – britid, poolakad oma lennukitega, ameeriklased, leedulased ja loomulikult lätlased. Lätlased on juba traditsioonilised Kevadtormil osalejad ja see annab Kevadtormile ka rahvusvahelise mõõtme, kui partnerid nendel õppustel osalevad. Samuti osalevad nendel õppustel belglased, kes on juba vanad Kevadtormil käijad.

Uue kaitseväeteenistuse seadusega saavad ka naised võimaluse läbida ajateenistuse. Kuidas selline muutus ühiskonnas peegeldub? Ilmselt on see demokraatliku maailma suundumus, et kaitseväeteenistuses osalevad ka naised. Kui ma kunagi esimest korda 2005. aastal käisin Iraagis Bagdadis, siis võibolla et tohutu arvu helikopterite ja Hummerite kõrval valmistas väga suure üllatuse ka see, et iga teine sõjaväelase vormis inimene Bagdadi tänavatel oli naisterahvas. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud järjest enam tehniliseks, kõik seadmed, mida kasutatakse, nõuavad kõrget professionaalsust ja füüsiline võimekus ei ole enam sedavõrd oluline, nagu see oli sada aastat tagasi. Seega saavad naised kaitseväe ülesannetega väga hästi hakkama, nad on teretulnud meie partnerite vägedesse, nad on teretulnud ka Eesti kaitseväkke.

Milline on Teie sõnum nendele reservväelastele, kelle jaoks on see esimene õppekogunemine, ja ajateenijatele, kellele Kevadtorm märgib ajateenistuse lõppu? Ma usun, et need, kellele need õppused on ühe etapi läbimiseks või ka lõpuks, tunnetavad, et tegelikult see nüüd lõpp küll ei ole, sest ettevalmistus kulgeb riigi kaitsemiseks ka järgmise kolmekümne aasta jooksul nendele inimestele, kes praegu siin ühe etapi lõpetavad. Ma olen veendunud, et praegu teenistuses olevad kaitseväelased saavad aru sellest, et riigil võib neid vaja minna ka järgmiste aastakümnete jooksul ja ma usun, et need inimesed on ka valmis oma panust Eesti riigikaitse tugevdamiseks järgmise paarikümne aasta jooksul andma. Kristjan Terase

uudised USA Euroopa erivägede ülem on eestlastega rahul Eelmisel nädalal Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide Euroopa erivägede ülem kindralmajor Michael S. Repass kinnitas, et USA alluvuses teeniv Eesti eriüksus ei ole küll arvuliselt suur, kuid omab koos liitlastega mõju arvestatavas osas Afganistanist. „Eriüksused on võimalus väheste inimestega saata korda suuri tegusid,” ütles kindralmajor Repass. „Oleme eestlastega nüüdseks nii kaua koos tegutsenud, et enam pole vahet eri rahvuste vahel. Üksus, kuhu teie eriväelased kuuluvad, töötab enam kui tuhande Afganistani julgeolekujõudude esindajaga üheksas provintsis, see on arvestatav mõju.” Kaitseväe erioperatsioonide üksus teenib alates möödunud aasta lõpust NATO operatsioonil Afganistanis Ameerika Ühendriikide erivägede alluvuses. Nende ülesanne on toetada Afganistani julgeolekujõudude väljaõpet. „Aitame luua lahendusi koostöös teiste riikidega, arvestades toetatava riigi tingimusi,” ütles kindralmajor Repass. Lisaks eestlastele toetavad koos Ameerika Ühendriikide eriväelastega Afganistani julgeolekujõude Rumeenia, Ungari, Horvaatia ja Soome eriväelased. SL

Lahingukool korraldas aastapäeva puhul lahtiste uste päeva Eelmisel nädalal tähistas kaitseväe ühendatud õppeastutuste lahingukool oma 93. aastapäeva lahtiste uste päevaga, kus kaitseväelased tutvustasid kooli õppimisvõimalusi ja kaitseväe varustust. „Huvi meie lahtiste uste päeva vastu on suur. Oleme ette valmistanud auto-, relvastuse- ja varustusenäituse. Seni on kõige atraktiivsemaks osutunud jalaväetransportöör Bandvagn, mille sõidu vastu tundsid erakordset huvi kõige nooremad. Keskkoolinoortele tutvustasime kaitseväe karjääri- ja õppimisvõimalusi,” ütles lahingukooli ülem major Madis Nõmme. 20. mail 1920. aastal pandi sõjaministri päevakäsuga nr 321 alus jalaväekoolile. Seda kuupäeva loetakse allohvitseride kooli sünnipäevaks ning samal kuupäeval tähistatakse ka lahingukooli aastapäeva. Kaitseväe lahingukool taasasutati 1992. aastal Meegomäel. 2010. aasta 1. augustil ühines kaitseväe Võru lahingukool kaitseväe ühendatud õppeasutustega. SL

Kaitseväe juhataja toetab naiste ajateenistust „Naistele antud võimalus minna ajateenistusse on igati loomulik. See laiendab meie riigikaitse kandepinda ja motiveerib kohustuslikku ajateenistusse kutsutavaid noormehi,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras eelmisel nädalal naisajateenijatega kohtudes. Kaitseväe juhataja kohtus Kevadtormi inspekteerides suurõppusel osalevate naisajateenijatega: nooremseersantide Triin Väisaneni, Jane Reiljani ja Kärt Praksiga, kes kõik läbivad ajateenistust Kuperjanovi jalaväepataljonis. Neist viimane, praegu miinipildujapatareis teeniv nooremseersant Kärt Praks soovib asuda juba hilissuvel õppima maaväe ohvitseriks kõrgemas sõjakoolis. „Ohvitseri elukutse on mu ammune valik,” ütles Raplamaalt pärit Praks. Praegu on kaitseväes ajateenistust läbimas neli naist, kes kõik osalesid ka Kevadtormil. Käesoleva aasta 1. aprillil kehtima hakanud uus kaitseväeteenistuse seadus võimaldab naistel võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse ja läbida ajateenistust ja reservteenistust meestega samadel alustel. SL

sõdurileht KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Teavituskeskusest võrsuvad rindeoperaatorid, -fotograafid ja -reporterid FOTO: SVEN-ERIK MÄNDMAA

Reservi mineku kuupäev jõuab kõigile järjest lähemale, nii ka Sõdurilehe meeskonnale. Seetõttu oleks sobilik tutvustada veidi meie tööd Kevadtormil.

õib-olla on mõni Sõdurilehe lugeja huvi tundnud, milline on Sõdurilehe meeskonna tegevus Kevadtormi ajal ning mida teevad need mehed tulevikus, näiteks reservõppekogunemistel või mis on üleüldse nende meeste sõjaaja ülesanne. Vastus on lihtne – tehakse sama, mida ajateenistuseski, ehk Sõdurilehest, või täpsemalt öeldes kaitseväe teavituskeskusest võrsuvad tulevased rindereporterid, -operaatorid ja -fotograafid. Siiani on Sõdurileht kajastanud kogu õppuse tegevust, sealhulgas lahinguid Kevadtormil, neutraalsena, ehk siniseid linte kandes. Sel aastal katsetati esmakordselt, kuidas saab teavituskeskuse tiim hakkama lahingüksuse koosseisus ja reaalses lahingutegevuses. Selleks lähetati üks meeskond (reporter, fotograaf, operaator) korraga viieks päevaks Kevadtormi teisel nädalal Eesti parimate – Scoutspataljoni C-jalaväekompanii juurde. Sidusime endale külge kollased, ajateenijate jaoks vastast tähistavad lindid ning lahingutegevus võis alata. Kuna teavituskeskuse meeste teenistusrelv on püstolkuulipilduja Carl Gustav m/45, millele kaitseväes paukmoona ei leidu, ei saanud me siiski päris otseses lahingutegevuses osaleda. Erinevatel rännakutel ja liikumisel vastase alasse sammusime meie jao koosseisus küll, aga teistest pisut tagapool. Kui aga lahinguks läks, toodi operaator

Scoutspataljoni võitlejad ei lasknud end Teavituskeskuse videomeeste tegevusest häirida ning säilitasid professionaalsuse igas olukorras. ja fotograaf ettepoole, et nad saaksid võimalikult häid kaadreid otse rindelt.

Abivalmid sõdurid Esimesel kohtumisel „skautidega” hirmutasid need mehed meid oma tõsise oleku ja umbusuga meie suhtes pisut ära. Hiljem selgus, et pole nad nii kurjad midagi, mõnigi neist osales alles eelmisel aastal Kevadtormil ajateenijana. Kokkuvõttes suhtuti meisse igati hästi ja vägagi mõistvalt. Kui kellelgi meist midagi vaja oli või kui mõni probleem tekkis, leidus alati läheduses mõni abivalmis Scoutspataljoni võitleja.

Esimene päev Scoutspataljoni juures kohe kõvemat lahingutegevust meile ei toonud, sest ka „skaudid” ise olid alles Paldiskist õppuse alasse jõudnud. Samal ajal kui nemad olid ametis administratiivsete tegevustega nagu soomukite tankimine, maskeerimine ning muu selline, tutvustati meile C-kompanii võtmetegelasi ning põgusalt Pasi soomukit. Seejärel maskeerisime meiegi maskeerimisvõrgu ja okstega oma Mercedes-Benz GD. Järgmine päev tõi endaga kaasa juba pisut lahingutegevust. Olime allutatud teise rühma koosseisu, mille kanda jäi peamine rünnakutegevus.

Soomukid sõitsid hommikul ööbimispaigast umbes 15 kilomeetri kaugusele ning edasi liiguti jalgsi. Liikumistempo oli mõneti harjumatult aeglane, aga see on mõistetav, sest liiguti ju ikkagi vastase alas. Juba varsti leidis aset esimene kontakt vastasega. Soomukite ja enda varustust vedava GDga kohtusime alles õhtul. Umbes selliselt möödusid kõik meie päevad.

Põnev kogemus Kuigi algul hoiatati, et Scoutspataljoni võitlejate juures viibides ei saa me ülemäära palju magada, saime seda siiski normi piires teha. Selgus

ka see, et füüsise poolest jaksab teavitusmeeskond „skautidega” sammu pidada küll. Liikumistempo ei olnud eriti kiire ning päevas liiguti jalgsi harva üle kümne kilomeetri ning seda lahingvarustuses, ilma seljakotita. Tundub, et ka „skaudid” jäid meiega rahule või vähemalt ei öelnud nad meie kohta ühtegi halba sõna. Nagu nad ise ütlesid, et seni kui me neile jalgu ei jää ja ise endaga hakkama saame, pole neil meie tegevuse vastu midagi. Martin Altraja

Motiveeritud ajateenijad pakuvad Scoutspataljonile väljakutset FOTO: MARK GRIMITLIHT

Scoutspataljon mängib Kevadtormil ajateenijatele vastast ja kuigi õppus on mõeldud eelkõige ajateenijatele, on see oluline ka „skautide” jaoks.

okku osaleb Kevadtormil sel aastal kolm Scoutspataljoni kompaniid, kelle ülesanne on vägagi vastutusrikas – nende sooritusest sõltub, kui hea kogemuse ja oskustega lähevad reservi Kevadtormil osalevad ajateenijad. Seda eesmärki teadvustas ka Scoutspataljoni C-kompanii ülem kapten Viljar Laaneste, kuid ta lisas, et peale selle on õppus ka Scoutspataljoni võitlejatele oluline. „Selle eesmärgi varjus proovime harjutada oma drille ja tegevusi, mida oleme eelnevatel kuudel teinud,” ütles kapten Laaneste. Kapten Laaneste sõnul on Kevadtorm Scoutspataljoni võitlejatele tähtis ka selle poolest, et see õppus võimaldab erinevatel Scoutspataljoni kompaniidel kokku harjutada ja situatsioone läbi mängida. Tema sõnul on seetõttu Kevadtorm üks aasta olulisemaid õppuseid, teine või-

Liikumistempo rünnakule liikudes oli suhteliselt aeglane, sest liiguti vastase alas. malus kompaniide vaheliseks kokkutöötamiseks avaneb sügiseti Lätis toimuval õppusel Teraskilp.

Ajateenijate kõikuv tase Oma vastase ehk ajateenijate kohta rääkis C-kompaniiülema abi leitnant Joel Päeva Kevadtormi teisel nädalal pärast ajateenijate rühmaga peetud lahingut, et vastane oli siis veel pisut liiga pelglik. „Mina arvan, et nii varakult ei ole mõtet veel eemalduda. Võib tunduvalt kauem vastu pidada ja meie jaoks olukorda raskemaks teha,” ütles

leitnant Päeva. Järgmisel päeval pärast pikka võitlust ajateenijatega kaevikutes kommenteeris ajateenijate tegevust C-kompanii esimese rühma ülem leitnant Priit Värno. „Nad pidasid kaevikutes tublisti vastu ja hea oli, et nad sealt ära ei jooksnud. Enda ülesande sinised sellega kindlasti täitsid. Küll kaotustega, aga täitsid,” kommenteeris leitnant Värno ajateenijate tegevust. Oma vastase ehk ajateenijate tegevuse Kevadtormil võttis aga kokku kompaniiülem kapten Laaneste.

„Reserv on ju lähedal ja võib-olla mõeldakse juba suvistele rannailmadele, aga teisest küljest on ka väga võitlusvõimelisi üksuseid, kellega on professionaalses mõttes kohe rõõm kohtuda. Kui tuleb ikka vastu jagu, kus jaoülem saab aru, mida ta tahab teha, mehed on motiveeritud, siis tegelikult see annab kohe lahingupildis tunda,” ütles kapten Laaneste.

Suur loominguline vabadus Teatavasti on Kevadtormi stsenaariumisse sisse kirjutatud, et ajatee-

nijate pool peab võitma. See aga ei vähenda Scoutspataljoni võitlejate jaoks õppuse kasutegurit. Kapten Laaneste sõnul ei mõjuta kõrgem tasand tegevust taktikalisel, rohujuure tasandil. „Me saame proovida kattetuld ja ründegrupi liikumist õigesti läbi mängida. Me võime liikuda ükskõik kust, seda ette ei dikteerita,” sõnas kapten Laaneste. Tema hinnangul on Kevadtormil tegutsemine seetõttu vähemalt jalaväekompanii tasandil võrdlemisi loominguline tegevus. Paljud arvavad, et Scoutspataljoni võitleja elu on lihtne, tullakse soomukiga kohale, peetakse kiire lahing ja sõidetakse soomukiga minema. Tegelikult viiakse operatsioon ikkagi ellu jalgsi tegutsedes, soomuki eesmärk on pigem võitlejaid transportida kui tuletoetust pakkuda. Palju on selliseid kohti, kuhu soomukiga ei pääse ning Kevadtormilgi oli näha pioneeride tublit tööd tankitõrjekraavide rajamisel, mis soomukite liikumist tunduvalt raskendasid. Pärast Kevadtormi „skaudid” pikalt puhata ei saa. Viis päeva on nad oma väeosas Paldiskis ning seejärel lähevad nad 15päevasele rahvusvahelisele õppusele Saber Strike, mis toimub Lätis. Martin Altraja

sõdurileht KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Avaliku elu tegelased naudivad reservohvitseridena Kevadtormi Mitu tuntud ettevõtjat ja poliitikut leiavad oma tihedast graafikust aega, et Kevadtormile tulla ja siin midagi ka korda saata.

FOTO: MADIS VELTMAN

aga kaitsevägi soovib kellegi eramaal õppust läbi viia, on samuti CIMIC õige üksus selle korraldamiseks.

Kevadtorm kui motivatsioonipakett

Paljud tunnevad kindlasti huvi, kuidas nii kõrgetel ametikohtadel olevad mehed leiavad aega Kevadtormile einar Seli, Toomas Luman ja tulemiseks. Eesti kaubandus-tööstusViljar Jaamu on avaliku elu koja juhatuse esimees major Toomas tegelased, keda teavad paljud. Luman sõnas, et Kevadtormil osaleNeid mehi ühendab see, et nad on miseks tuleb aega lihtsalt leida. „Ega kõik seotud ettevõtluse ja poliitikaga seda aega kunagi üle ei jää ja juurde ei ning seeläbi kuidagi aidanud Eesti elu teki, nii et see on juba üheksas aasta, paremaks muuta. Paljud aga ei tea, kui on jõuga aega võetud ja jõuga tulet peale selle ühendab neid veel üks dud,” ütles major Luman. mitte vähem oluline fakt – nad kõik Eesti olümpiakomitee presidendi on reservohvitserid. major Neinar Seli sõnul ei ole KevadMajandustegelane ja poliitik, tormi plaanimine oma graafikusse mereväe reservleitnant Viljar Jaamu keeruline, sest on teada, et see iga sõnas, et reservaasta maikuus toiväelased teevad Major Seli arvates peaks mub. Neinar Seli Kevadtormil ütles, et ta võtab seda, mida nad iga terve ja sportlik Eesti Kevadtormi enda kõige paremini mees leidma aega reservjaoks kui motivatoskavad, ehk sioonipaketti – ta siis sätivad suh- väelase või kaitseliitlasena lihtsalt naudib selteid erasektori, lel õppusel osalemaaomanike ja Kevadtormil osalemiseks. mist. „Hea on olla avalikkusega. kevadeti värskes Täpsemalt tegelevad nad tsiviil- õhus, vaadata, kuidas loodus ärkab, militaarkoostöö ehk CIMICu töögru- aga teisalt, ega sellist aega Eestipis kaitseväe ja tsiviilelanike vahelise maaga tuttavaks saada ka muidu ei suhtluse korraldamisega. Peamiselt leiaks,” ütles major Seli. seisneb nende töö pisemate probleeMajor Seli arvates peaks iga terve mide lahendamises, näiteks kui mõni ja sportlik Eesti mees leidma aega kaitseväelane on kellegi eravaldusest reservväelase või kaitseliitlasena läbi läinud ja kellegi lillepeenrale Kevadtormil osalemiseks. Tema astunud, tuleb omanikega arutada, sõnul kohustab reservohvitseriks olekuidas kahju kompenseerida. Kui mine endas distsipliini ja kohusetun-

Reservohvitseriks olemisega on major Neinar Seli eeskujuks paljudele Eesti meestele. net kasvatama ning need omadused kanduvad edasi ka tsiviilellu.

Eeskujuks ajateenijatele Reservohvitseriks olemisega on need mehed kindlasti paljudele mehepoegadele eeskujuks. Seda põhjust tõi eraldi eesmärgina välja ka major Toomas Luman. „Noortel inimestel on ju raske kuulata, et ajateenistus on tähtis, kui rääkijad ise sellesse ükskõikselt suhtuvad. Keegi arvamusliidritest peab ju ka selle tööga tegelema ja eeskuju näi-

tama,” rääkis major Luman. Oma valdkonna ehk majanduse spetsialistina avaldas major Luman lootust, et kaitsevägi võiks tarbida rohkem Eestis toodetud tooteid ja teenuseid. „Kaitsevägi on ju üks väga suur toodete ja teenuste tarbija ja kindlasti on siin ka kõvasti võimalusi läbi arutada ja läbi rääkida, milliseid Eestimaal toodetud tooteid või teenuseid kaitsevägi võiks oluliselt suuremas mahus tarbida, kui ta praegu teeb,” sõnas ta.

Major Neinar Seli ütles, et spordi ja kaitsejõudude seos on väga oluline ja selleski valdkonnas saab koostööd veelgi suurendada, kuigi see on tema sõnul juba praegu väga heas seisus. „Olümpiakomitee presidendina on mul hea meel, et Eesti laskurliidu presidendi ameti võttis vastu kaitseväe juhataja Riho Terras ja see innukus, millega ta seda ametit on alustanud, võimaldab loota peatselt ka häid tulemusi,” ütles major Seli. Martin Altraja

Elu esimesel õppekogunemisel osalenud reservväelased hindavad saadud kogemust kõrgelt FOTO: EERO SALMANN

Kaitseväe suurõppuse Kevadtorm ajal leidis aset reservõppekogunemine, mille osalejad olid nii värskelt ajateenistuse lõpetanud noored kui ka mehed, kel lõppes tegevteenistus juba aastaid tagasi.

Ajateenistus on auasi

jal, mil Sõdurileht vahipataljonis ajateenistuse läbinud ja õppusel tagalaüksusesse kuulunud noormeestega vestles, oli suurem osa Kevadtormist nende jaoks juba möödas. Samas ei saanud näha kellegi silmis suurt koduigatsust ning seda kinnitasid reservväelased isegi. Kevadtormil rühmavanema positsioonil olnud nooremseersant Martin Aare sõnul annab õppekogunemisel osalemine võimaluse unustada viivuks oma argielu mured. „Mulle meeldib see, et saan internetist ja kõigest muust kolmeks nädalaks eemale, siin saab vaim puhata,” kinnitas ta. Nooremseersant Aare läbis ajateenistuse aastatel 1998-1999 vahipataljoni A-kompaniis. Tema sõnul on vahepealsete aastate jooksul väljaõpe

kolonnis sõitmist,” meenutas reamees Jõgar Kevadtormi tegemisi. Silmanähtav erinevus on tema sõnul jaoülemate puudumine suurõppusel – nii pidavat elu natuke kergem olema.

Nooremseersant Martin Aarele on õppekogunemine puhkuse eest. ja tehnika olulisel määral muutunud, alustades üksikvõitleja varustuse ning lõpetades jalaväetaktikaga. „Kui käisin oma ajateenistuse ajal Võru lahingukoolis väljaõpet saamas, siis selle puhul veetsime ühe nädala metsalaagris ning omandasime partisanisõjaks vajalikke teadmisi. Midagi sellist pole ma siin veel näinud,” meenutas nooremseer-

sant Aare 14 aasta taguseid aegu. Samuti oma elu esimesel õppekogunemisel osalenud reamees Kermo Jõgar oli Kevadtormi kutsest esiti päris üllatunud, kuna ajateenistus lõppes temal alles möödunud aastal. Autojuhi ametis olev Jõgar on nähtuga aga rahul. „Saime ühel päeval relvast lasta ja järgmisel harjutasime

Omamoodi põnevaks teeb Kevadtormi kohtumine ammuste sõprade ja ülematega. Reamees Jõgar kohtus Jägala linnakus viie endise rühmakaaslasega, nooremseersant Aare tundis ära endise instruktori, kellest oli aastatega major saanud. Elukutselise kaitseväelase ameti peale pole samuti endine vahipataljoni ajateenija autoremondilukksepp reamees Tauri Tartes veel aga mõelnud. Kevadtormil on reamees Tartese põhitöö olnud masinapargi eest hoolitseda. „Rikki on läinud generaatorid ja mõnel autol ka starter – õppustel juhtub selliseid asju ikka,” leidis ta. Reservarmeel põhinevast riigikaitsest arvavad kõik mehed hästi. Kuigi reamees Jõgar tunnistab, et ajateenistuse ajal polnud see veel niivõrd selge, on tagantjärele mõeldes vajadus suure ja võimeka reservarmee järele enesest mõistetav. „See on õige, sest kui ükskord peaks niisugune vajadus tekkima, on meil väljaõppe saanud sõdurid olemas,” sõnas reamees Jõgar. Ajakirjaniku ja videooperaato-

rina leiba teeniv nooremseersant Aare leiab, et iga eesti mehe kohus on oma kodu kaitsta. „Öelgu teised mida tahes, tegelikult suudame oma riiki kaitsta küll ja lisaks on meil suur seljatagune,” sõnas ta. „See, et Eesti on vaba maa, on üldse suur asi,” arvas nooremseersant Aare ning andis selgelt mõista, et ootab juba pikisilmi järgmist õppekogunemist, kus saab uusi oskusi juurde õppida ja vanu taas meelde tuletada. Nooremseersant Aare sõnul on kogu õhkkond ja suhtumine reservväelastesse Kevadtormil ajateenistusest pisut erinev. Tema sõnul peabki ajateenistus olema distsiplineeriv, kuid õppekogunemisel on korra hoidmine osalejatel juba omandatud. „Siin vaadatakse, et mehed tulevad kohale, misjärel antakse neile vajalikud õpetused ja viiakse asjadega kurssi.” Reamees Jõgar on ajateenistusele siiani tänulik, kuna see kogemus muutis tema elu. „Tänu kaitseväele sain ma omale autojuhiloa. Praegu töötan ma samas firmas, kus enne ajateenistustki, kuid labidamehe asemel juhin autot,” ütles ta. Nõnda on õppekogunemine meeldiv vaheldus igapäevaelule ning ühtlasi annab see võimaluse oma vilumust keerulistes olukordades tõsta. Kristjan Terase

sõdurileht KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Mai kuu teine pool pildis FOTO: MARK GRIMITLIHT

FOTO: MARK GRIMITLIHT

FOTO: ARDI HALLISMAA

FOTO: CHRISTYN LY ANDRESEN

25. mai hommikul rivistas Kuusalu staadionil maaväe ülem kolonel Artur Tiganik üles 1. jalaväebrigaadi. Seejärel astus ülesrivistatud sõdurite ette kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kes tänas oma kõnes suurõppusel osalenud ajateenijaid.

21. mail oli õppuse Kevadtorm päeva sündmuseks linnalahing Loksa linnas, mille käigus sattusid mereväe laevadel dessandi teinud üksused vastasega lahingkontakti. Linnas võis näha esinemas kaitseväe orkestrit ning pärast sai linna keskväljakul külastada kaitseväe tehnika näitust ja sadamas mereväe laevu Sakala, Tasuja ja Ristna. Päeva sündmusi oli jälgima tulnud enam kui 400 huvilist, kelle seas oli ka riigikogu riigikaitsekomisjoni delegatsioon.

Poola mereväe dessantlaevad Lublin ja Poznan toimetasid Paldiski Lõunasadamasse juunis Eestis korraldatava õppuse Saber Strike jaoks 100 tonni tehnikat, varustust ja relvastust NATO Kirdekorpuse staabi jaoks, mis hakkab õppuse Saber Strike ajal paiknema Tapa sõjaväelinnakus. Koos 17 sõidukiga saabus Eestisse 50 Poola ja Saksa kaitseväelast.

Õppuse Kevadtorm traditsioonilisele joonistusvõistlusele „Eesti kaitsevägi õppusel” laekus tänavu Harju- ja Lääne-Virumaa kooliõpilastelt 483 joonistust 21 koolist, sellest 120 pilti joonistasid Kehra gümnaasiumi õpilased. Pildil Kehra gümnaasiumi 5.b klassi õpilase Christyn Ly Andreseni võidutöö 4.–6. klassi vanuserühmas.

sõdurileht KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013

Eesti metsades võitlemine on brittidele korralik proovikivi Kevadtormil osalevat briti jalaväekompaniid külastanud brigaadikindral sõnas, et õppus pakub briti sõduritele võimalust unustusse vajunud metsavõitluse oskust lihvida.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

tele äärmiselt tänulik. „Nii lühikese etteteatamisajaga pidid mõlemad pooled oma plaanides sisse viima kiired muudatused. Selline plaani muutmine nõuab palju tööd, et kõik osalejad saaksid harjutamiseks võrdselt võimalusi,” ütles brigaadikindral Rafferty, ja lisas: „Tuleb tunnustada tööd, mida tegid Briti kaitseministeeriumi inimesed, Eesti kaitseministeeriumi inimesed ja eelkõige pataljoniülemad, kes tegid sellise õppuse võimalikuks.”

el aastal osaleb Kevadtormil Eesti üksuste kõrval ka hulgaliselt liitlasvägede üksusi. Esin- Eksootilised Eesti metsad datud on Läti, Leedu, Poola ja Belgia Britte vaimustas eelkõige siinne maassõjajõud. Üks suuremaid Kevadtormil tik. Briti sõdurite sõnul on metsa ka osalevaid liitlasvägede üksuseid on nende kodusaarel, kuid seda on siiski aga Briti Duke of Lancasteri brigaadi üsna vähe. „Briti sõdurid on väga kergejalaväekompanii. õnnelikud nende tingimuste üle, mis See, et britid üldse Kevadtormil siin on,” ütles brigaadikindral Rafosaleda said, oli üks kokkusattumuste ferty. „Meie väed on viimase kümne jada. Eestlased on brittidega Afga- aasta jooksul keskendunud eelkõige nistanis juba Iraagi ja Afgaaastaid koos- „Oluline on, et meie kolleegid nistani operattööd teinud sioonidele ning kaitseväest saaksid parima ning seetõttu seetõttu on uuris kaitseväe võimaliku väljaõppe, kuna võitlemine tinjuhataja kindgimustes, mida ralmajor Riho see on nende õppus.” meie kutsume Terras, kas FIWAF (fight in mõni Ühendkuningriigi üksus oleks woods and forests), mida Eesti methuvitatud Kevadtormil osalemisest. sad pakuvad, jäänud tagaplaanile. See Esialgne vastus oli eitav, sest plaa- on midagi, mida me varem tegime, niti Afganistani operatsioon. Viimasel kuid viimase kümne aasta jooksul hetkel muutus aga Afganistani mine- pole selleks eriti aega jäänud,” rääkis vate sõdurite arv, mistõttu brittidel brigaadikindral Rafferty. tekkis piisavalt sõdureid, et KevadtorBrigaadikindralile sekundeemil osaleda. ris samuti Briti sõdureid külastaBriti sõdureid külastanud brigaadi- nud Suurbritannia suursaadik Chris kindral Peter Rafferty oli võimaluse Holtby. „Sõduritega rääkides sain ma eest Kevadtormil osaleda korraldaja- aru, et nad tõesti naudivad siin olemist,

Kevadtormil osalevad britid nautisid väljakutset, mida Eesti metsad neile pakkusid. kuna see on üsna erinev sellest, mida nad tavaliselt teevad. Nende jaoks on see proovikivi, meil Suubritannias ei ole sellist keskkonda,” ütles ta. Kuigi britid hindavad metsavõitluse kogemust, mida nad Kevadtormilt saavad, tunnistas brigaadikindral, et nende kompanii osaleb Kevadtormil siiski vaid toetava üksusena. „Meie sõduritele on rõhutatud, et nende ülesanne siin õppusel on toetada ajateenijate väljaõpet ja saada sellest seda, mis neile vajalik on, et ennast õigustada. Oluline on, et meie kolleegid kaitse-

väest saaksid parima võimaliku väljaõppe, kuna see on nende õppus,” sõnas brigaadikindral Rafferty.

Hüppelaud tulevaseks koostööks Brittide Kevadtormil osalemise teine oluline põhjus peale metsavõitluse kogemuse on rahvusvaheline koostöö. Brigaadikindral Rafferty sõnas, et õppusele on kogunenud mitme maa sõjajõud ning kui inimesed koos töötavad ja üksteist tundma õpivad, võib tekkida võimalusi ühis-

õppusteks ka tulevikus. Eesti Scoutspataljoni allüksused on neljal rotatsioonil tegutsenud koos Duke of Lancasteri brigaadi võitlejatega Helmandi provintsis Afganistanis. Brigaadikindral Rafferty, kes varem teenis Duke of Lancasteri brigaadis, koordineerib praegu Ühendkuningriigi kaitseministeeriumis logistika ja toetusega seotud programme. Ta on Eestit külastanud Ühendkuningriigi ja Eesti ühisõppuste tõttu 2005. ja 2006. aastal. Martin Altraja

Esmakordselt Kevadtormil osalevad liitlaste lennukid loovad realistliku lahingupildi FOTO: MARK GRIMITLIHT

Kuna Eesti õhuvägi on juba aastaid õppinud, harjutanud ja kasutanud oma lendude plaanimisel ning õhuoperatsioonide juhtimisel NATO standardprotseduure, oli liitlaste lennuvahendite liitumine kiire ning tõrgeteta.

huväe ülem kolonel Jaak Tarien ütles, et koostöö liitlastega on sujunud suurepäraselt. "See on meile tõestanud, et see, mida Eesti õhuvägi on aastaid harjutanud ja teinud, ühildub kõik NATOga." Pädevus ja oskus NATO operatsioone juhtida on saavutatud tänu õhuväes kasutusel olevatele väikese hoolduskuluga lennuvahenditele nagu An-2, L-39 Albatros ja R-44 Robinson.

Käsud e-kirjaga Kevadtormilt maaväe komponendilt saadavate lahinglendude tellimuste alusel toodab Eesti õhuväe juhtimiskeskus (AOC – air operations centre)

Nalja nabani: õhuväe demopäeval võis tutvuda Su-22 kokpitiga. standardsed lahingkäsud (ATO – air tasking order), mis jagatakse laiali liitlaste üksusele. Kui Ämaris paikneva Poola üksusega saab silmast silma infot vahetada, siis Šiauliais

paiknevale Prantsuse üksusele saadetakse käsud e-posti teel. Lennutegevust õppuse piirkonnas juhivad Eesti õhuväe sihitajad Ämari juhtimiskeskusest. Sihtmärkide alal

maa peal töötab koos maaväe üksustega Eesti õhuväe tuletoetusjuht, kes sides lennukiga juhib imiteeritud tuld lennukilt maapealse sihtmärgini. Kogu selle keerulise protsessi tõrgeteta töötamine näitab NATO koostöövõimet ja standardsete protseduuride kasutamise tähtsust. NATO Baltimaade õhuturbemissioonil osaleva Prantsuse üksuse ülem ja piloot kolonelleitnant Vinot Prefontaine sõnas, et võimaluse korral osalevad nad alati Kevadtormisugustel õppustel. „Ämari lennubaas on väga kena, maapealne toetus on tasemel ja me saame koos eestlastega harjutada,” ütles kolonelleitnant Prefontaine. Prantsuse ja Poola üksuste ülesanne Kevadtormil on pakkuda õppusel osalevatele maaväe üksustele õhutuletoetust. Õhuväe ülema kolonel Tarieni sõnul on ta saanud maaväelt ka positiivset tagasisidet õhuväe osaluse kohta. „Tänu meie lendamistele on ajateenijatel, õhutõrjujatel ja ka Scoutspataljonil palju realistlikum lahingutunnetus. See õhudimensioon annab lahingust hoopis teistsuguse pildi.” Õhuväe ülem soovis rõhutada ka lennundusega seotud ametkondade vastutulelikkust suurõppuse korraldamisel. „Meie lennuamet ja Len-

nuliiklusteenistuse AS on väga tänapäevaselt mõtlevad, vastutulelikud ja paindlikud. See, et me oleme saanud sellise õhuruumi korralduse õppuseks paika panna, ei juhtuks igas riigis,” sõnas kolonel Tarien.

Ämari kogub populaarsust Õppus Kevadtorm 2013 ei jää Eesti õhuväele ja Ämari lennubaasile viimaseks suuremaks õppuseks sel aastal. Juuni alguses toimuv Saber Strike 2013 toob Ämari lennubaasi neli Ameerika Ühendriikide ründelennukit A-10 Thunderbolt ning õppusi on plaanis ka sügiseks. „Ämari on muutumas ootamatult populaarseks. Me teadsime, et kui lennuvälja valmis ehitame, siis tahavad liitlased siia harjutama tulla, aga et väli nii kiiresti on populaarseks muutunud, see on meilegi üllatus,” ütles kolonel Tarien. Esmakordselt osalevad Kevadtormil liitlasvägede õhuväed. Esindatud on Poola õhuvägi kolme Su-22 ründelennukiga ja Prantsusmaa õhuvägi kahe Mirage F-1 hävitajaga. Varasematel aastatel on Kevadtormil osalenud Eesti õhuväe reaktiivõppelennukid L-39, transpordilennukid An-2 ja helikopterid R-44. Martin Altraja

sõdurileht

KOLMAPÄEV, 29. MAI 2013 FOTO: MARK GRIMITLIHT

TOIMETUS OTSIB MEEDIASÕDUREID Sõdurilehe reporteriks on oodatud jaanuaris teenistust alustanud terava sulega kirjutajad, hea silmaga fotograaƤd, kindla käega videooperaatorid ja heade oskustega kujundajad.

Kõuemürinat meenutava mootori häälega Su-22 pani Kevadtormil nii mõnegi õhutõrjuja võimed proovile.

Suhhoi Su-22: suur edasiminek Nõukogude Liidule Muudetava tiivanoolsusega Su-22 suudab oma eelkäijaist oluliselt väiksema kiirusega õhku tõusta ja maanduda.

isaks meie oma ajateenijatele, reservväelastele, Scoutspataljonile ja Kaitseliidule osalesid lõppenud Kevadtormil ka mitu liitlasriiki. Võib-olla kõige häälekamalt andsid oma kohalolekust teada Ämaris paiknenud poola lennuväelased, kelle kasutada olid ründelennukid, mis tekitasid ärevust neis, kes pole niisuguse taevast kostuva kõuemürinaga varem kokku puutunud. Vanuse poolest on Suhhoi Su-22 vaikselt keskikka tüüriv õhusõiduk, kuid sellest hoolimata on 1970. aastal ilmavalgust näinud lennuk kasutusel nii Euroopas kui ka Lähis-Idas. Kui mitte sõjas, siis õppusel vastase etendamiseks sobib Suhhoi igal juhul väga hästi. Tegelikult oleks Su-22 puhul õigem kasutada tema originaalnime Su-17. Põhjus peitub selles, et Su-17 on Nõukogude Liidu tarbeks loodud algupärane mudel. Kõik lennukid, mis eksporditi välisriikidesse, said aga nimeks kas Su-20 või Su-22.

Lennuki ajaloolise välimuse üle pole midagi imestada, kuna Su-17 eelkäijaks oli sama tootja vanema põlvkonna ründelennuk Su-7B. Uue lennuki esimene prototüüp valmiski vana lennuki raamile. Selle eesmärk oli katsetada muutuva nurgaga tiibu, mis pidid parandama lennuvahendi omadusi õhkutõusul ja maandumisel ning võimaldama seeläbi kasutada lühemaid lennuradasid. Uus komponent tõestas end õige pea, kuna katselendude käigus kogutud materjali põhjal selgus, et nii õhkutõusu- kui ka maandumiskiirus olid märgatavalt kahanenud. Esimene tootmisküps Su-17 tõusis õhku 1969. aasta 1. juulil ja seda piloteeris katselendur E. K. Kukušev. Tema käsutuses olnud lennuvahend erines prototüübist kaasaegsema kokpiti, erinevate lennupindade, kütusepaagi ja parda-aparatuuri poolest.

Kiire kasutuselevõtt Muutuva tiivaga teraslinnu ajajärk sai alguse 1970. aastal, mil Nõukogude Liit tungis Afganistani. Merepinnast kõrgel asunud lennurajad ja kuum kõrbekliima olid uuele lennukile suureks proovikiviks ning kuumuse ja liivaterade tõttu esines sageli rikkeid juhtimissõlmedes. Harvad polnud

ka maandumisel lõhkenud rehvid ja kõrgest temperatuurist tulenenud põlengud pidurisüsteemis. Keerulistele tingimustele pidas väga hästi vastu aga lennuki AL-21F mootor, mis tuli toime nii õhus lendleva liiva kui ka liivast saastunud kütusega. Paraku sai peagi selgeks, et suur lennukiirus ja keskmisest viletsam juhitavus ei sobi aga mägistesse tingimustesse. Probleemile ei toonud leevendust ka uuendatud mudelid Su-17M3 ja Su-17M4, mis olid maapealsetele õhutõrjeüksustele võrdlemisi kerge saak. Ajutisest madalseisust väljus Suhhoi uue lisavarustuse kasutuselevõtuga. Signaalraketid, mis ohu korral automaatselt välja tulistati, tõrjusid edukalt MANPADS-tüüpi juhitavaid rakette. Suurenenud lennukõrguse tõttu kadusid Su-17 relvastusest peagi raketid, mis asendati pommidega. Tehtud muudatuste ja teistsuguse taktika kasutamise tulemusel kaotas Nõukogude Liit 1985. aastal vaid ühe Su-17 lennuki. Kuna Su-17 lendab 3500 kuni 4000 m kõrgusel, on arusaadav, miks võis mootorite võimast mürinat kohati ka Kevadtormil kuulda, kuid lennukit ennast kuskil justkui näha polnud. Kristjan Terase

koomiks | autor Helin Tikerpuu "Kas ma ei öelnud sulle, et pane tähele, millal kütusenäidik "Tühi" peale läheb ja punane tuli põlema hakkab?"

"Ütlesite ja ma panin ka tähele. Lamp süttis kell 16.12"

Huvi korral saada oma elulookirjeldus ja põhjendus, miks just SINA peaksid valitud saama, aadressile sodurileht@mil.ee

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe LED-taskulamp! Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 5635 0065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab otab ristsõna lahendussõnu 5. juunini ni Ristsõna number 114 õige lahendussõna oli SIGNALIST Õnnelik võitja on seersant Jüri Bakohff KVÜÕA Kõrgemast Sõjakoolist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.