SODURILEHT ˜
IssN 1736-3411
Kolmapäev, 1. märts 2017
Vabariigi aastapäeva eel käivad sõjahuvilised traditsiooniliselt Viimsi mõisa pargis lahingut pidamas.
Ajateenijate seas teiseks emaks kutsutud staabi- ja sidepataljoni huvijuht Reet Kaljula sai Valgetähe teenetemärgi.
lk 2
lk 3
lk 4
Foto: rms Karl Johanson
Kaitseväe oskusi kombineeriv spordiala on saanud meeletult populaarseks.
eesti liitlased ameerika Ühendriikidest osalesid paraadil kahe abramsi tankiga.
Paraad elab südames edasi Eesti vabariigi 99. aastapäeva kaitsejõudude paraadilt saadud kogemus tõi nii pealtvaatajatele kui ka osalejatele tõelise emotsioonilaengu, mis jääb aastateks meelde. rms Kristjan ats Mägi
a
jateenija elu enne paraadi pole just kergemate killast. Lõputud rividrillid, valutavad jalad ja õlga sooniv relvarihm on ilmselt esimesed asjad, mis paraadiproove meenutades pähe tulevad. Mäletan, kui mind paraadkarbi koosseisu määrati ja ma hirmuga mõtlesin, et kui palju aega nüüd harjutamiseks kulub. Kuid kõik negatiivne kaob kohe, kui paraad päriselt kätte jõuab. Õlad läksid pika seismisega kangeks küll, kuid see oli teisejärguline, sest paraad ise oli sel aastal laetud rõõmu ja uhkusega.
Esimesed head emotsioonid tulid juba enne paraadi algust, kui poole kaheteistkümne paiku kõlasid kaitseväe veeblilt ülemveebel Siim Salistelt üle Kaarli puiestee sõnad, mida paljud kaitseväelased juba nädalaid oodanud olid: „Üksuste ülematel tuua oma üksus paraadplatsile.“ Ja kui rivitrumm mängima hakkas, siis teadis igaüks, et nüüd ongi aeg.
südantsoojendav vaade Vabaduse väljakul seistes ei jõudnud kangete jalgade peale mõeldagi, sest sealt avanev vaade oli sõdurite jaoks niivõrd hämmastav. Oli tõeline õnn
näha paraadi vaatama tulnud rahvamassi, mis üle silmapiiri laius. Tol hetkel mõtlesin esimest korda, et paraadiproovid olid tõesti seda väärt, sest meid oli jälgima tulnud tuhandeid inimesi. Muidugi ei saanud märkamata jätta ka teisi üksuseid, kes paraadplatsil kohal olid. Peale kaitseväelaste nägi Vabaduse väljakul ka kaitseliitlasi, politsei- ja piirivalveüksuseid, naiskodukaitsjaid ja päästeametnikke. Eriti tore oli näha liitlaseid Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Taanist, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, kes oma rivi või liputoimkonnaga paraadile tulnud. See sisendas
kindlust, et Eestil on sõpru ja ka teised riigid peavad meist lugu.
Harjutamine kandis vilja Vormikandjate jaoks oli paraadil ilmselt aga kõige südantsoojendavam hetk pärast möödamarssi, kui taktsammus rahvamassi keskelt mööda Kaarli puiesteed Mere puiesteele liiguti. „Elagu Eesti!“, „Hea rivi, mehed!“, „Elagu sidepataljon!“ kõlas sealt. Sõdur peab küll otse vaatama, kuid siis ei saanud pilku eemale sellest, kuidas kõik kodumaa lippe lehvitades Eestile kaasa elasid. See oli moment, kus naeratus tikkus lausa vägisi ligi.
Paraadimarsi lõpuks oli meil adrenaliin veres ja emotsioonid laes. „Poisid, hakkama saime,“ kõlas üle bussi, kui tagasi pataljoni sõitsime. Ja justkui kirss tordil lendasid tol hetkel üle taevapiiri liitlaste hävitajad. Kahjutunne, et me tanke ei näinud, kadus hetkega. Paraadiks harjutamine võib olla tüütu, kuid võimalus seal osaleda tekib ajateenija jaoks ehk ainult üks kord elus. Selg läheb riviplatsil seismisest kangeks ja ilmselt hakkavad ka näpud külmetama, aga see ununeb kiirelt. Paraadil osalemine on aga sündmus, mis ei lähe iialgi meelest.
2
Kolmapäev, 1. märts 2017
juHtKiri
uudised
„Me ei saa lubada endale olla käed rippus, silmapiirile suunatud pilk läänest abi ootamas.“ - Kindral riho terras, 24.02.2017
Tahe kaitsta rms Kristjan ats Mägi
JälGI MeIe TeGeMIsI Ka sOTsIaalMeedIas. sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
Foto: Joosep Martinson
e
elmisel nädalal kulmineerus Eesti vabariigi 99. sünnipäeva tähistamine aastapäeva paraadiga Tallinnas Vabaduse väljakul. Huvilised said näha kaitsejõudude tehnikat, rivis vormikandjaid, jalaväe lahingumasinaid ja ka liitlaste tanke. Moodsal lahingutehnikal ja mööda marssivatel sõduritel on aga omaette märgiline väärtus, mille peale igaüks ei tulegi. Kui ühelt poolt pakub vabariigi aastapäeva tähistamine võimsat vaatemängu, siis teisalt näitab see ka tahet, suhtumist ja panust. See tähendab, et Vabaduse väljakul sõitvad Scoutspataljoni värskelt soetatud CV90-d näitavad Eesti riigi huvi kaitseväe pideva arendamise vastu. Liitlaste Abramsi tankid sümboliseerivad seda, kuidas kaks riiki teevad edukat koostööd. Kogu tehnikast moodustuv ligi kilomeetrine rivi on sõnum, et Eestil on olemas tehniline võimekus ja tahe ennast kaitsta. Sama kehtib ka üksikisiku tasandil. Paraadil osalevad tegevväelased ja ajateenijad kinnitavad, et on olemas inimesi, kes riigikaitsesse panustada soovivad. Ka kõrvaltvaatajatel on oma roll – nende kohalolek võrdsustub huviga oma riigis toimuva vastu. Rõõmustav on paraadil näha lapsi, kes vanematele hüüavad: „Näe, sõdulid!”. Olgugi, et sõdur karmi näoga edasi marsib, tunneb ta südames selle peale soojust, et tema panusest hoolitakse. Vahel samastatakse paraadi jõudemonstratsiooniga. Paraadi eesmärk pole aga näidata välisriikidele meie kaitsejõudude suurust, vaid pigem sisendada oma rahvale, et Eesti liigub riigikaitsega õiges suunas. On igaühe enda otsustada, mis emotsioone ta paraadi nägemisest või seal osalemisest saab. Ridade vahelt saab aga lugeda nii mõndagi positiivset ning võimalusi heade tunnete kaasa võtmiseks on palju.
Teistmoodi tuli ja liikumine
laskesuusatamine kombineerib kiiret jalga ja täpset kätt. Kaitsevägi nõuab mõlemat.
Kaitseväest on alguse saanud spordiala, mis masside südameisse jõudnud alles 21. sajandil. Põhialused pole aastatega muutunud. rms Ivar lepik
V
iimased kiired liigutused enne positsioonile jõudmist. Pulss on punases. Vastane ei varja ennast aga kaevikus, vaid 50 meetri kaugusel lagedal. Siin, lasketiirus, on võistleja vastamisi viie sihtmärgiga, mille alla tulistamiseks on relva laetud viis padrunit. Et laskesuusatamises maailma tippu jõuda, peab liikuma inimvõimete piire kompava kiirusega ja säilitama külma närvi lasketiirus, sest eksimisruumi ei ole. „Kui ajaloost meelde tuletada Talvesõda, siis soomlased võitlesid seal suuskadel, püssid seljas,“ leidis nooremleitnant Priit Narusk, 2. jalaväebrigaadi kehalise kasvatuse spetsialist, kiiresti paralleeli spordi ja elu vahel. Nooremleitnant Narusk on spordisõbrale tuntud murdmaa- ja karjääri hilisemas faasis laskesuusatajana. Ta nõustub, et laskesuusatamine on kaitseväele üks omasemaid spordialasid. Teadaolevalt kombineeriti laskmist ja suusatamist esimest korda 18. sajandil Norras, kus harjutusi korraldati sõjaväelaste väljaõppe osana. Järgmised paarsada aastat oligi pea eksklusiivselt tegu sõjaväelaste siseasjaga, kes maastikul suuskadega liikumist ja laskmist harjutasid. See, muide, on siiani nii. „Kuperjanovi jalaväepataljonil on suusad kuurist välja otsitud ja kui piisavalt lund on, siis nad liiguvad suuskadel,“ rääkis nooremleitnant Narusk. See harjutus on ajateenijate väljaõppe osa.
TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: rms Kristjan Ats Mägi Küljendaja: rms Tanel Veske Keeletoimetaja: Kairi Vihman
Tänapäevased harjutused meenutavad ehk rohkem patrullsuusatamist, mida võib pidada moodsa laskesuusatamise eelkäijaks. 1924. aastal Chamonix’s olümpiadebüüdi teinud patrullsuusatamine oli näidisalana kavas ka aastatel 1928, 1936 ja 1948, kuid ei teeninud kunagi publiku suurt poolehoidu. Osalejaid oli vähe ja maade erinevad reeglid tekitasid segadust.
Hiline tähelend Laskesuusatamise võidukäik algas 1950. aastate keskel, kui seda tutvustati Nõukogude Liidu ja Rootsi talispordiringkondades. 1958. aastal toimusid esimesed maailmameistrivõistlused, kaks talve hiljem Squaw Valleys jagati välja esimene komplekt olümpiamedaleid. 1980. aastatel lubati võistlema ka naised ja sellest ajast pärineb eestlaste suurim edu, kui Kaija Parve krooniti seitsmekordseks maailmameistriks. Toona ei olnud aga naiste laskesuusatamine veel kuigi populaarne ja vaid 24-aastaselt, enne Eesti taasiseseisvumist, viskas Parve suusad nurka. Individuaalselt ei ole eestlased hiljem medaliteni küündinud - parimail juhul on jõutud esikümne piirimaile, ent ühtegi suurt võitu ette näidata ei ole. Plahvatuslik kasv populaarsuses on toimunud 21. sajandil, kui varem suurtes suusariikides teiste talialade varju jäänud biatlon tuli välja uute, mees mehe vastu võistlusformaatidega. Eurosport viis laskesuusatamise massidesse ja rahvas armus kaasahaaravasse spordialasse. Toimetajad: rms Ivar Lepik rms Kristjan Ats Mägi rms Artur Tänna rms Rasmus Voolaid
Alternatiividega võrreldes pakub laskesuusatamine peotäitega ootamatusi. Kuigi eelmisel kümnendil domineeris norralane Ole Einar Björndalen ja nüüd on esiplaanil prantslane Martin Fourcade, jääb iga võistluse stardis kahe käe näppudest väheks, et potentsiaalsed võitjad kokku lugeda. Ennustada on pea võimatu ja ka siis sünnib suurüllatusi, mida keegi ette näha ei oska. Veebruari keskel Austrias Hochfi lzenis peetud maailmameistrivõistluste hea tuju loo pakkus 35-aastane ameeriklane Lowell Bailey, kes meeste tavadistantsil karjääri esimese suure medali võitis – ja kohe kuldse. Ameeriklaste läbi aegade esimene laskesuusakuld tõmbas tähelepanu ka teisel pool Atlandi ookeanit, näiteks telekanal NBC soetas juba järgmiseks stardiks ala näitamise õigused. Kokku jagati individuaalvõistlustel välja kaheksa medalikomplekti, mis läksid kuuele erinevale võitjale. Enamasti piisab vaid ühest eksimusest lasketiirus, et mõtted kullalootustest puhtaks pühkida.
Juured pole muutunud Paljudes maades seostub laskesuusatamine samas endiselt kaitseväega. Fourcade, maailma parim, on ohvitser Prantsusmaal. Eesti meeste koondisesse kuuluvad seersant Kauri Kõiv, kapral Roland Lessing ja spordiinstruktor Kalev Ermits, lasketreener on kapral Indrek Tobreluts. Paljud Kesk- ja Fotograafid: rms Roomet Ild rms Karl Johanson
Ida-Euroopa laskesuusatajad kuuluvad samuti oma riigi armee ridadesse. Maailmameistrivõistlustel eestlaste edukaim olnud seersant Kauri Kõiv tõdes, et juba kaitseväe ridadesse kuulumine on suur abi ja hüve. Kaitsevägi väljastab treeninguteks ka padruneid. „Kogu võistluseelne laskemoon tuleb kaitseväelt, minul on ka näiteks kaitseväe relv,“ märkis seersant Kõiv. Eestlaste parimate tulemuste eest hoolitses sprindis 29., jälitussõidus 35. ja tavadistantsil 30. koha välja sõitnud seersant Kõiv, kes tegi küll hooaja ühed paremad stardid ega jäänud kaugele kohast ühisstardiga sõidus, kuhu pääsevad 30 parimat, kuid päris rahule tema sõnul jääda ei saanud. „Kindlasti ootasin paremat, aga täielikult ei ebaõnnestunud ka. Natuke jäi puudu,“ tõdes 33-aastane laskesuusataja, kelle järgmine suur siht 2018. aasta taliolümpia Pyeongchangis. „Parandada tuleb sõidu- ja laskekiirust. Seal on päris palju võita, et teha tulemust, mis rahuldaks mind ennastki.“ Laskesuusatamine võidab üle maailma iga aastaga fänne vaid juurde. Ameeriklaste värskel näitel piisab ühest suurest õnnestumisest, et riigis laskesuusabuum algatada. Olles kord juba ala peensustega tuttav, pakub laskesuusatamine aga põnevust ka juhul, kui oma mehed kõige teravamas tipus ei konkureeri. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
3
Kolmapäev, 1. märts 2017
uudised
3
aastat on Sõjamuuseumis vabariigi aastapäeva eel lahinguid taaslavastatud. 19.02.2017
Sõjahuvilised paugutasid Viimsi pargis Viimsi mõisa taga pargis toimus 19. veebruaril traditsiooniline Eesti sõjamuuseumi poolt ellu viidud lahingu taaslavastus – sedapuhku oli teemaks „Lõuna wäerind 1919“. rms Rasmus Voolaid
1
Nagu päris sõda Paljud meist on näinud sõjafilme, aga vaid vähesed kujutavad ette, milline näeb üks lahing välja tegelikult. Peaaegu sada aastat hiljem üht lahingut taaslavastades ei saagi see olla iga viimse kui lasuni täpne, aga ürituse peakorraldaja Margus Sinimetsa ellu viidud lavastus ajas ilmselt enamikul vere vemmeldama. Sinimets toonitas etenduse järel, et kõige tähtsam on inimestes ajaloohuvi kasvatada. Kui arvestada, et kehva
Lisaks püssidele paugutasid ka kahurid. ilmagagi oli Viimsi parki kogunenud publikut kindlasti sadades, siis võib igal juhul Eesti vabariigi 99. aastapäevaks korraldatud taaslavastuse hästi õnnestunuks lugeda. Palju lapsi kohale toonud taaslavastus meeldis ka kõige pisematele. Tulevahetuse alates suutsid lapsevanemad muidu rahutud põngerjad kivikujuna seisma saada. Pärast lõpukõnet joosti esimese asjana lahingutandrile, et taskud hülssidest pungile ajada. Viimsis toimunut ilmestas kõige paremini fakt, et seda viisid läbi oma ala fanaatikud. „Kui mõned inimesed lähevad sellisel nädala-
vahetusel suusatama, siis nemad lähevad sõda pidama,“ viitas Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill „näitlejatele“. Eestist, Lätist, Valgevenest ja Venemaalt kokku tulnud sõjahuvilised ei mängi kodus arvutimänge „Counter Strike“ ja „Call of Duty“, vaid võtavad ise relvad kätte. Kui Eesti uhke sinimustvalge lipp lõpuks Viimsi mõisa terrassile jõudis, kõlas vali aplaus. Lahingus osalejad seda ilmselt ise kahjuks ei kuulnud, sest vintrauad aina tossasid ja paugud kajasid. Ja kajasid veel pool tundi pärast taaslavastuse lõppugi.
Fotod: rms Roomet Ild
919. aasta 25. aprillil peeti Riia– Pihkva kivitee ja Moglino mõisa vahelisel territooriumil Eesti vägede ja Vene valgete vahel lahing. 2017. aasta 19. veebruaril sai midagi samalaadset näha Viimsis, kui peaaegu tõetruude vormide ja relvadega sõjahuvilised hakkasid mõisa pargis sõdima. Tõprakari oli mõisa endale haaranud ja eestlaste ülesanne oli nad sealt välja peksta, kirjeldab oma kodulehel Johan Laidoneri Selts. Ürituse peakorraldaja Margus Sinimets suutis napi aja ja umbes sadakonna võitlejaga lahingut küllaltki täpselt matkida. Kohal olid nii soomusronglased, kuperjanovlased kui ka Põhjakorpus. Peale Kalevlaste maleva ei puudunud kedagi. Meelelahutuse võti peitub mitmekülgsuses. Tänuväärt oli näha, kuidas sisuliselt peopesal viiakse inimesteni tasuta (!) etendus sõjast. Rahvas sai sõud erineva nurga alt – alustuseks tuli lühike loenguformaadis sissejuhatus nii eesti kui ka vene keeles ja sellele järgnes pöörane paugutamine. Lausa imetlusväärne, kuidas osalejatel endil oli kuulmine täiesti kaitsmata, aga kedagi see ei häirinud – lask kõlas lasu järel.
Peakorraldaja Margus Sinimets võttis lavastamise kõrval ka ise relva kätte.
rms Artur Tänna 17.–19. veebruarini toimunud riistvaravõistluse Garage48 võitis keskse akujälgimise süsteemi arendanud ettevõte CMBS, mille meeskonda kuulusid kapten Erko Sepri ning kapten Hegert Horm kaitseväe ühendatud õppeasutusest (KVÜÕA). CMBS on ettevõte, mis muudab kaitseväe sõidukipargi hooldamise praegusest oluliselt lihtsamaks. Ettevõtte arendatud akujälgimise süsteem annab teada, milliste sõidukite akud vajavad laadimist või hooldamist. Kaitseväe masinapargid on suured ning praegu
peab iga sõiduki akut eraldi kontrollima, kusjuures mõnel kaitseväes kasutataval sõidukil võib olla rohkem kui üks aku. CMBS-i loodud süsteem säästaks aga kontrollimisele kuluvat aega. CMBS oli vaid üks neljast KVÜÕA-ga seotud ettevõttest Garage48 võistlusel. Ettevõte Ninja arendas võistlusel käekella sarnast toodet, mis aitaks üksuse ülemal alluvatele vibratsiooni abil ilma hääleta käsklusi jagada. No Drone Zone’i nimeline idufirma lõi tarkvara, mis kergendaks õhus lendavatele vastase mehitamata õhusõidukite pihta saamist. Neljas KVÜÕA-ga seotud ettevõte oli võistlusel False
Radar, mis töötas välja petteradarit, mille abil saab vastast signaalidega segadusse ajada. Väljatöötatud radar oleks soodne, mistõttu poleks suurt kahju juhul, kui vastane seda näiteks suurtükitulega pommitaks ning seeläbi oma asukoha reedaks. Ettevõttel oli Garage48-l sedavõrd suur menu, et pärast võistlust ei pruugi me enam sellest ettevõtmisest julgeolekukaalutlustel kuuldagi. Kokkuvõttes sai False Radar võistlusel auväärse teise koha. KVÜÕA-st oli võistlusele lisaks ettevõtjatele tulnud žüriiliikmeks kolonelleitnant Veljo Raide ning mentoriks kolonelleitnant Sten Allik.
Illustratsioon: CMBS
Garage48 IT-võistlusel võidutsesid kaitseväelased
CMBSi loodud akujälgimise süsteem näitab kasutajale masinapargi akude seisu graafiku ja näidiku abil.
4
Kolmapäev, 1. märts 2017
intervjuu Reet Kaljula – ajateenija teine ema s
taabi- ja sidepataljoni huvijuht proua Reet Kaljula on 12 teenistusaasta jooksul oma hoolivuse ja armastusega jõudnud ajateenijate südametesse. Nüüd, vabariigi aastapäeva ajal, tunnustab proua Kaljula tööd ka president Valgetähe teenetemärgiga. „Suured õnnitlused, kallis Reet. Suutsid teha minu ajateenistuse unustamatuks oma tegude ja hoolitsusega,“ loeb proua Kaljula mulle ette ühe endise ajateenija saadetud õnnitlussõnumit. „See on minu jaoks kõige suurem au ja usaldus,“ kommenteerib proua Kaljula oma emarolli ajateenijate seas.
Huvijuht pole lustikummut Ajateenijate seas palavalt armastatud proua Kaljula töö on sisustada staabi- ja sidepataljoni sõdurite vaba aeg. „Lustikummut“ – nagu proua Kaljula ise ütleb – ta siiski ei ole, vaid oma tegevusega tahab proua Kaljula harida sõdureid ja laiendada noorte silmaringi. Vaba aja tegevused peavad proua Kaljula sõnul haakuma ajateenistuse eesmärgiga ehk toetama väljaõpet ja kasvatama sõdurites kodumaa armastust. Isamaaline kasvatus on proua Kaljula sõnul oluline osa ajateenistusest. „Isamaa armastus ja kaitsetahe saab eelkõige alguse inimese seest, mitte kaeviku servast või relvatunnist,“ ütleb huvijuht. Osa sõdureid läheb proua Kaljula sõnul ajateenistuses olles esimest korda teatrisse või ooperisse. See laiendab nende silmaringi ning
loob positiivse harjumuse. Pärast ajateenistust on paljudest neist saanud püsivad teatrikülastajad. Ajateenistus on proua Kaljula sõnul eelkõige oluline, kuna noored saavad teenistuse käigus oma sotsiaalseid oskusi arendada. „Ajateenistuses on aega noortel iseendaga tegeleda,“ ütleb Reet Kaljula. Tihtipeale tulevad huvijuhi sõnul aega teenima noored, kellel on probleemid enesehinnanguga, kuid teenistuse käigus suudavad nad need seljatada. „Tõsiste probleemidega noored on mulle pärast ajateenistust helistanud ja öelnud, et mul on nüüd pere ja laps. See teeb tõesti rõõmu,“ ütleb ka noorte nõustamisega tegelev proua Kaljula. „Suurim võit on võimalus. Võimalus töötada noortega,“ ütleb Reet Kaljula. Huvijuhi sõnul peab ta oma töös pidevalt ka iseennast arendama, vastasel korral ei haakuks ajateenijad temaga ning tal ei oleks võimalik oma tööd teha.
Pataljoni lahutamatu osa Proua Kaljulaga tihedalt koos töötaval pataljoniveeblil staabiveebel Siim Tambaumil on samuti huvijuhi kohta öelda vaid kiitvaid sõnu. „Aastate jooksul on proua Kaljulaga kujunenud hea koostöö, Kaljula on hea organiseerija ja täpse arusaamaga, kuidas ja milliseid üritusi organiseerida.“ Proua Kaljula töö on staabiveebli sõnul väeosale oluline, kuna tänu huvijuhi tegevusele on pataljonil tekkinud sõpruskoole ja -lasteaedu, mille külastustest on tekkinud
Foto: n-srs Mikk Jürisson
rms artur Tänna
Valgetähe medali laureaadi Reet Kaljula sõnul algab kaitsetahe inimese seest. traditsioonid. Lisaks lihtsustab proua Kaljula tegevus staabiveebel Tambaumi sõnul oluliselt tegevväelaste tööd. Presidendi teenetemärki ei lähe Kaljula enda sõnul vastu võtma üksi,
vaid sellel päeval on tema selja taga sajad inimesed, kellega on ühine tee läbi käidud. „Ma ei oleks saanud seda tööd üksi teha,“ lisab proua Kaljula. „Mu vanaisa ütles, et ükskõik, mis sa
elus teed, pea meeles, et sinna, kuhu sa paned oma käed, sinna pane ka oma süda,“ ütleb Kaljula ja lisab, et selle õpetuse järgi on toiminud ka tema.
eesTI saI aJalOO NelJaNda KINdRalI K
õrgeima ohvitseri auastme sai vabariigi aastapäeva eel kaitseväe juhataja Riho Terras. Peastaabi ülem Martin Herem ülendati brigaadikindraliks, koloneli auastme said Vahur Karus kaitseväe juhataja adminstratsioonist, kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema asetäitja Enno Mõts, 1. jalaväebrigaadi ülem Veiko-Vello Palm, luurekeskuse ülem Kaupo Rosin ning õhuväe staabi ülem Riivo Valge. Mereväekapteniks ülendati mereväe ülem Jüri Saska. Staabiveebliks said Enn Adoson ja Jaanus Kundla kaitseväe peastaabist, kaitseväe juhataja käsundusallohvitser Rando Randveer, vanemstaabiallohvitser Tanel Aldošin 2. jalaväebrigaadi staabist ja taktikainstruktor Meelis Koger KVÜÕA lahingukoolist. Ohvitserid said auastmed presidendilt, allohvitseride auastmed määras kaitseväe juhataja.
2 64 29 5
Graafika: rms Tanel Veske
rms artur Tänna
5
Kolmapäev, 1. märts 2017
galerii
24.02.2017
Foto: rms Roomet Ild
800
meetrit pikk tehnikarivi ulatus Viru tänava algusest Vabaduse väljakuni.
Foto: rms Karl Johanson
Foto: rms Karl Johanson
c 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon osales paraadil 67 võitlejaga.
Foto: rms Roomet Ild
Foto: rms Roomet Ild
c Gaidid ja kodutütred seisid Eesti riigi auks Vabadussõja võidusamba jalamil.
Foto: rms Karl Johanson
c Sisekaitseakadeemia teenistuskoerad seisid rivis sama rahulikult kui ülejäänud isikkoosseis.
c Võimalus tehnikat lähedalt uurida soojendas ka lapse südant.
c Kindral Riho Terras tutvustas president Kersti Kaljulaidile paraadil osalevaid üksusi.
Kolmapäev, 1. märts 2017
Möödunud aastal suurenesid NATO kaitsekulutused 3,8% ehk 10 miljardi dollari võrra.
intervjuu
Kaitseväe kiireimad suusatajad tulevad 2. jalaväebrigaadist Kõigi vanuseklasside peale osales Haanjas toimunud Kaitseväe suusatamise meistrivõistlustel kokku ligi sada võistlejat ja suurim osalejate arv oli 1. jalaväebrigaadil ja Kaitseliidu Võrumaa maleval. Meeste üldarvestuse 10-kilomeetrisel distantsil saavutas esikoha 2. jalaväebrigaadi ajateenija nooremseersant Mart Kevin Põlluste, teise koha 2. jalaväebrigaadi spordiinstruktor nooremleitnant Priit Narusk ja kolmanda koha Daniil Steptšenko staabi- ja sidepataljonist. Naiste võitlusklassides osutus parimaks Kaitseliidu Võrumaa malev, kus vanuseklassis 21+ võitis Sirli Anni ja vanuseklassis 35+ Terje Piirmann.
Päästeameti ja mereväe tuukrid leidsid Karujärvest neli lennukipommi Saaremaal asuvas Karujärves toimus lõhkekehade otsimise operatsioon, mille käigus leidsid mereväe ja päästeameti tuukrid neli nõukogudeaegset lennukipommi. Mereväe tuukrigrupi ülema leitnant Priit Kaasikmäe sõnul kaardistati algul veepõhjas olevad lõhkekehi meenutavad objektid, seejärel kontrollisid tuukrid need üle. Mereväe ning päästeameti demineerimiskeskuse tuukrid on Karujärvel koostööd teinud ka varasematel aastatel.
Milrem sõlmis lepingu AÜE suurima kaitsetööstusega Kaitsetööstusettevõte Milrem käis Araabia Ühendemiraatides LähisIda suurimal kaitsetehnikamessil IDEX, kus esitleti oma mehitamata roomiksõidukit THeMIS. Messil oldi koos regiooni kahe tugeva partneri AEC ning IGG-ga, viimasega sõlmiti ka kavatsuste protokoll THeMISe pakkumiseks Araabia Ühendemiraatide armeele. IGG Aselsan Systems on Araabia Ühendemiraatides tegutseva kaitsetööstuse International Golden Groupi ning Türgi suurima kaitsetehnika tootja Aselsani ühisfirma.
Foto: Jevgeni Supin
6
Vaba mees Kristjan Lüüs
Sarja „Vabad mehed” võtteplatsil sai näitleja Kristjan Lüüs relvaga hästi sõbraks.
Noor näitleja Kristjan Lüüs on end järjest enam eestlaste südametesse mängimas – just tuli välja film „Sangarid“, aga enamasti on ta nime teinud humoorika Mesisena telesarjas „Vabad mehed“. rms Rasmus Voolaid
Te ise pole ajateenistuses käinud. Kuidas õnnestub mängida ajateenijat? Mul ei ole mitte mingit probleemi, sest enne esimest hooaega olime nädal aega Kuperjanovi jalaväepataljonis full on koha peal ja tegime kõike kaasa nagu päris sõdurid. Pluss nii palju, kui oleme seal pidanud veel koha peal elama. Vormis pead sa olema nagu sõdur. Oleme saanud samamoodi kõik väljaõpped – alates relva kokku-lahti panemisest kuni käemärkideni. Ilmselgelt pole see päris sisse meile drillitud ja on ka näha, et see on natuke ligadi-logadi, aga mingi ülevaate annab see ikka.
Kas saite sisuliselt nädal aega SBK-d? Jah, nädal aega oli no show, just go ja lõpuks tegime väiksema matka Tsiatsungõlmaalt pataljoni, kokku umbes viis kilomeetrit. Ma pole kindel, et meil olid just päris rasked 30-kilosed seljakotid. Mingid seljakotid igatahes olid, aga vist oli midagi puudu.
Rääkige veidi taustast. Kui palju teiste ajateenijatega kohtusite? Väga palju, üritasime võimalikult palju kuulata, et teada saada, kuidas see päriselt on. Ühtepidi on sellest vähe kasu, kuna seriaali kirjutab valmis ikkagi dramaturg, aga me saame sinna alati
oma asju juurde panna. Alguses oli juhtnööre kõvasti. Tavaliselt oli esimese hooaja alguses mingi tüüp kõrval, kes ütles, kui midagi on valesti. Kust üldse alustada? Kas või see, kui oled ahelikus, siis tegelikult on meeste vahed tohutud, aga kaamera jaoks peame olema võimalikult lähedal, sest muidu ei ole isegi järgmist tüüpi näha. Selle väljaõppe läbinud inimesele näebki see kole välja. Nüüd ongi küsimus, kuidas saada parim mõlemast maailmast.
Kui palju teie elu ajateenijate omast erines? Näiteks suitsetada tohib ikka ainult suitsunurkades. Kuigi mul oli esimesel hooajal selline olukord, et mul olid vormiasjad seljas, aga ma üritasin ilmselgelt välja näidata, et ma pole päris sõdur. Panin vormielemendid natuke teistmoodi selga, et see paistaks välja. Igatahes läksin veidi suvaliselt ronimispuude juurde telefoniga rääkima ja siis kohe joosti mu juurde. Kui aru saadi, et ma olen näitleja, siis oli mind ikkagi vaja sealt ära saada, sest akendest oli ju näha ja mõeldi, et mis toimub. Justkui sabotaaž, aga see ei olnud kindlasti tahtlik.
Kas tahtsite osaleda ka õhtustel rivistustel? Alguses osalesime. Enne, kui teadsime, et sarja nimi on „Vabad mehed“, siis oli selle pealkiri „Säbelejad“. Siis olimegi grupp, keda nimetati säbeleja-
teks. „Säbelejad, lähme!“ ja siis läksime riviplatsile. No muidugi kõik naersid, et me säbelejad olime. Isegi nimekontrollid ja kõik asjad tegime kaasa. Saime vähemalt mingit aimu.
Räägime teist endast ka – te ei käinud ajateenistuses, vaid asendusteenistuses. Kuidas see oli? See oli hämmastavalt positiivne ja kasulik. Ma oleksin arvanud, et mind pannakse kuhugi vanadekodusse või lastekodusse. Räägitakse halvustavalt, et peab seal lihtsalt ära tiksuma. Ma olin küll lastekodus ja olgugi, et ma mõnel korral tõesti pidin aitama tagumikku pühkida, siis see polnud üldse negatiivne. Minu arusaam sellest, mis asi on lastekodu, üldse muutus. Keegi niikuinii ei tea, kes pole sellega kokku puutunud. Nad on täiesti normaalsed lapsed! Ainult osal tõesti vanemaid ei ole, on alkohoolikud või narkomaanid. Seal, kus mina olin, elati peremajas. Pered on koos – eri vanuses lapsed –, ja siis kasvatajad. See arendas mind väga, sest ma sain ise end tulevase lapsevanemana vaadata. Aeg-ajalt aitasin teha süüa ja koristada. Pluss see tuli mulle näitlejana kasuks – sain töögraafikut niimoodi teha, et sain veel aasta aega tegeleda ka näitlemisega. Kuigi see oli pikem aeg, kui ma oleks ajateenistuses olnud. See oli minu jaoks nii arendav aasta, et kuidagi selle jooksul veel ka abiellusin. Kindlasti ei saa öelda, et hea, et ma ei läinud. Siis oleks hoopis teised
lahedad asjad juhtunud. Tavaliselt on ju nii, et kui kaks endist sõdurit saavad kokku, siis neil lihtsalt juttu jätkub ja muu jääb kõrvale. Aga saan öelda, et ma ei kahetse, et sellise valiku tegin.
Kas seda saabki lihtsalt niisama teha? Ei, kindlasti mitte. Mina pidin psühholoogile ära põhjendama. Olin juba arstlikus komisjonis mitu korda käinud, kuna ma läksin kohe pärast gümnaasiumit teatrikooli. Teatrikool on neli aastat ja seaduses on kirjas, et võib kolm aastat õppida. Ma rääkisingi seal, et laske mul see ära lõpetada ja pärast seda võin tulla. Siis juba mõtlesin, et oleks parem, kui saan asendusteenistusse. Kõige parem on minna ajateenistusse kohe pärast gümnaasiumit, sest seal sa arened indiviidiks. Sulle öeldakse, et mõtle ja tee – tuleb olla innovatiivne, eriti praeguses maailmas. Ajateenistuses tekibki natuke valus vastuolu sellega, et sõdur otseselt ei tohi mõelda ja tuleb käsku täita. Peab end tagasi tõmbama. Usun, et minu puhul poleks see olnud probleem ja ma oleksin lihtsalt mõelnud, et mul on kaheksa kuud selline roll. Kuigi ma ei usu, et ma oleks seda teinud ja ma oleks olnud nii, nagu ma olen. Arstlikus komisjonis me lihtsalt rääkisime mõnda aega ja ega ma ei hakanud jama ajama. Selle aja peale näeb komisjon kindlasti selle läbi, kui midagi välja mõeldakse.
7
Kolmapäev, 1. märts 2017
varia
Mereväe lipulaev Admiral Cowan naasis pärast kahekuulist teenistust NATO miinitõrjegrupis Eestisse. 21.02.2017
Narva tehti 73 aastat tagasi maatasa rms Kristjan ats Mägi
rinde joo ne
n
ne
14. veebruaril maabus Meriküla rannal 515 punaväelast eesmärgiga jõuda maanteeni ja ühineda Auveres läbimurret üritavate NSVL üksustega. Dessant löödi tagasi.
Punaarmee suurpealetung algas 25. juulil. Poole võrra vähendatud Saksa armee taganes Tannenbergi liinile Sinimägedes, kus algasid veriseimad lahingud Eesti pinnal.
ulit . ju 25
100 200 000 800
132 32 120 000 r i n d ej o o n
enne 25. juuli
6. veebruaril ründasid punaväed edutult Auvere raudteejaama. Kuu hiljem, 8. märtsil alustasid NSVL-i väed uut läbimurdekatset ning lahingud kestsid Auvere ja Vaivara lähedal katkematult ja tulemusteta 10. aprillini.
t
2. veebruaril tungisid esimesed NSVL-i väed üle jõe. Kõrgesoo soine mets jäi punavägedele mitmeks kuuks platsdarmiks, kuid edasitung takerdus.
Aluskaart: maa-amet. Graafika: rms Tanel Veske
P
ea iga Eesti sõdur teab midagi Sinimägede lahingust – sellest on kirjutatud raamatuid, mälestusi ja vändatud linateoseid nagu Elmo Nüganeni „1944“. Vähem on aga kajastatud Sinimägedele vahetult eelnenud Narva lahingut, mis tõi meie idapoolseimale linnale ja sealsele elanikkonnale suuri kannatusi. 1944. aasta alguseks oli Hitleri Saksamaa edu Nõukogude Liidu vastu lõppenud ning sõjategevus ähvardas idarindel taas Eestisse jõuda. Jaanuaris võttis Nõukogude Liit sihikule Narva ning kuu hiljem olid punaväed astunud üle tänapäevase Eestimaa piiri. Võitlus kahe totalitaarse jõu vahel Narva pärast algas 1944. aasta veebruaris. Lahingus olid esialgu edukad Saksa väed. Kaitseliini Narvas suudeti hoida stabiilsena ning punavägede rünnakud ei toonud loodetud tulemusi. Näiteks löödi tagasi 14. veebruaril Merikülas maabunud punaarmee merejalaväedessant, mille kõrvalülesanne oli tappa kõik ettesattuvad kohalikud elanikud ning panna põlema hooned. Märtsis viis Nõukogude Liit läbi ulatuslikud õhurünnakud, mille käigus hävines enamik Narva linna keskaegsetest hoonetest. Kusjuures 1946. aastal kasutati Narva varemetest tehtud fotogaleriid Nürnbergi protsessil süüdistusena sakslaste vastu. Seega
loodi linna hävitamisega võimalus süüdistada vaenlast barbaarsuses. Sõjategevus jätkus juulis. Selleks ajaks olid Saksamaa jõud Narvas vähenenud pea poole võrra – mitu üksust saadeti Narvast Valgevenesse, et toetada sealset lahingutegevust. Sakslased olid selleks ajaks võtnud vastu otsuse taganeda Sinimägedesse Tannenbergi liinile. Punaväed alustasid pealetungi 24. juulil ning Saksa armee taganes Narvast. Narva linn langes Nõukogude Liidu kätte 26. juulil. Narva lahingus võitles mõlemal poolel tuhandeid eestlaseid. Saksa armeesse oli mobiliseeritud ligi 70 000 eestlast, nende seas ka näiteks Harald Nugiseks, keda autasustati 1944. aasta aprillis Raudristi Rüütliristiga. Punaarmees oli eestlastest moodustatud 8. Eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 23 000 eestlast. Narva lahing ja selle tagajärjed olid linnale ning endisele kohalikule elanikkonnale suure osatähtsusega. Suur osa linnast oli hävinenud ning vanalinna varemete asemele ehitas nõukogude võim kortermajad. Endised narvalased, kes olid linnast lahkunud, ei saanud enam Narvasse elamispinda ja linn asustati migrantidega. Artikkel põhineb Vaivara Sinimägede muuseumi kodulehel kirjutatul ning Narva muinsuskaitse seltsi juhi Jüri Tõnissoni artiklil „Narva hävitamise motiividest“ väljaandes Põhjarannik.
KadeTId HaaRasId HaRIdusMessIl NOORTe HuVI annett Kreitsman
T
änapäeval, mil pea kogu informatsioon on kättesaadav veebist, on noored harjunud üldiselt just sealt oma küsimustele vastuseid otsima. Messidel on aga võimalus küsida kõike, mis seni arusaamatuks jäänud on, otse allikalt. Seda võimalust kasutasid Intellektikal igas vanuses huvilised.
sõjakool tekitab põnevust Kadettseersant Oliver Jõesaare sõnul on messi külastajatest huvi suurenenud üha enam just noorematel, kes uurivad, kuidas juba enne ajateenistust riigikaitsesse panustada. „9-aastased poisid tulid ja uurisid, kuidas astuda noorkotkaks. Samuti huvituvad paljud gümnasistid õppimisest sõjakoolis ja elust kaitseväes,“ ütles kadettseersant Jõesaar. Kadett Taavi Oja lisas, et ajateenistuse ja õppimisvõimaluste vastu tundsid suuresti huvi ka neiud – neid huvitas kõige rohkem
sõjakooli eluolu ja väljaõppe raskus. Tänavu oli sõjakool Intellektikal väljas lisaks tavavormis ja lahinguvarustuses kadettidele ka Pasi soomustransportööriga. See kõik tekitas külastajates elevust ja kadettide poole pöörduti lisaks kooli kohta käivatele küsimustele ka muude teemadega, mis militaarvaldkonda ei puuduta. „Tihti tullakse küsima, kas võib mind pärast Facebookis sõbraks lisada või mulle kirjutada,“ ütles kadettseersant Jõesaar. „Samuti on saadetud sõpru küsima, kas meiega pilti tohib teha, kuna ise ei julgeta.“ Sellistes küsimustes olid kadetid vastutulelikud ja piire ette ei seadnud.
Hinnatud kogemus Kadettseersant Jõesaar ütles, et sõjakooli hinnatakse haridus- ja infomessidel kõrgelt – kui sõjakooli kadetid on kohal relvastuse ja lahinguvarustusega, tuntakse end turvaliselt. Samuti leiab ta, et sõjakooli esindada on uhke tunne.
Messidel osalemine on kadettide seas populaarne, sest lisaks ettevalmistavale koolitusele ja avaliku esinemise kogemusele annab see võimaluse noortega suhelda ja mõista nende suhtumist nii kaitseväkke kui ka kõrgemasse sõjakooli. Selline kogemus on kadettidele kasulik ka ees ootava ohvitserikarjääri puhul, seega täituvad messil osalejate kohad kiirelt. Kadett Oja sõnul õpetab messil osalemine ka erinevate inimestega suhtlema ja olema valmis nii-öelda kiireks ümberlülituseks. Ta toob näite, et noorte kõrval tulevad asja lähemalt uurima ka militaartaustaga inimesed., kelle teadmistepagas on põhjalikum. „Aga kes juurde astuda ei julge ja jääb kaugelt vaatama, siis tulebki nende poole ise pöörduda ning uurida huvide ja tulevikuplaanide kohta,“ lisas kadettseersant Jõesaar. „Julge pealehakkamine on pool võitu – see on minu reegel messil.“
Foto: kpt Kristjan Kostabi
17. veebruaril osalesid haridus- ja infomessil Intellektika kõrgema sõjakooli kadetid, kes rääkisid sõjakooli ja kaitseväe eluolust. Suurt huvi näitasid ka neiud.
Huvilised said messil kuulipildujale käe külge panna.
8
Kolmapäev, 1. märts 2017
Tankitõrjekompanii
vs.
Kalevi jalaväepataljon Nooremseersant Andri Soone
Nooremseersant Hain Luud
Auaste oli kindral, nime ei tea.
Ma loen: reamees, kapral, nooremseersant, seersant, vanemseersant, nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel ja ülemveebel on siis kümnes.
0,5
Ei tea, kindralleitnant ...
1
Ülemveebel.
0
Nooremseersant Steven Leego
Kes oli Eesti kaitseväe eelmine juhataja? (auaste ja nimi)
Kindral Ants Laaneots.
Reamees Magnar Juus
1
Eesti kaitseväe eelmine juhataja? Ma ei tea, ei oska öelda.
0
1
Maaväe? Kümnes? Alustades reamehest? Ma ei tea, ma panen rämedalt pange praegu. Ei taha lihtsalt pakkuda. Ma ei mäleta neid.
0
0
1
Mis on maaväe kümnes auaste, alustades madalaimast ehk reamehest?
Ei oska öelda.
0
Ma ei ole eelmist lehte vaadanud, ma ei tea hokist mitte midagi. Ma ei ole kunagi hokit vaadanud.
Ülemveebel.
No, Soome.
0
Soome?
0
Eelmine Sõdurileht kirjutas Balti sõjaväespordimängudel käinud Eesti kaitsejõudude jäähokikoondisest, kes alistas seal finaalis ühe vägeva hokimaa. Kelle?
Sierra, Oscar, Oscar, November, Echo.
1
Lima, Uniform, Uniform, Delta.
1
Öelge oma perekonnanimi NATO kuuldekoodis.
Lima, Echo, Echo, Golf, Oscar.
1
Juliet, Uniform, Uniform, Sierra.
1
1
Papa 2, siin Papa 1, kuuldel.
1
Sina oled P1, kaasvõitleja P2. Milline on õige viis raadiosidevahenditega ühendust võttes?
Mina olen P1? Papa 2, siin Papa 1, kuuldel.
1
Papa 2, siin Papa 1, kuuldel.
1
0
Viimasel kuul on Youtube’is naljakate videotega populaarsust kogunud üks reamees. Kes?
Ei oska öelda.
0
Jään vastuse võlgu.
0
Veab, et ma sidemees olen. Papa 2, siin Papa 1, kuuldel.
Ei tea, tahaks teada.
0
Ei ole kuulnud.
Tankitõrjekompanii: 6,5
Punktisumma
Kalevi jalaväepataljon: 6
Õiged vastused 1. Kindral Ants Laaneots 2. Ülemveebel 3. Kanada 5. Papa 2, siin Papa 1, kuuldel. 6. Reamees Poom HULKTAHUKAS
TUULEHOOG
luu)
RELV
...LUU 131 (õlavöötme KUHUGI PILDUMA, LAIALI PAISKAMA MEHENIMI PUTUKAS ATMOSFÄÄRI OLEK TEMPERATUURI HOIDEV NÕU EOS KAUG-IDA VÄÄRISKALA
LASTEHAIGLA
TUALETTPABER
SUURTÜKK ...ANDMINE
KALAPÜÜGI- SÕJAVÄGI VAHEND LÄTI KOREOGRAAF KÜTTEKEHA MAAKOOD
EMAKAS
MÕNI LUKUFIRMA TEINE KUMMAR- JOOGINÕU GIL
aNeKdOOdId
lOOsIMe auHINdu! et võita sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. lahenda ristsõna. 2. saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.
Eetris: „Ämari, Ämari, siin lennuk An-2, kas kuulete?“ Ämari: „Ämari kuuleb.“ An-2: „Mul on kütus otsas!“ Ämari: „Teatage oma asukoht.“ An-2: „Asun viiendas angaaris!“ *** „AN-2 nr 40! Siin lennujuhtimise torn! Kui te mind kuulete, kõigutage tiibu!“ „Siin AN-2 nr 40. Lennujuhid, kui te kuulete meid, kõigutage torni!“
SAMM LILL HUSAARIKUUB
*** Ehitati modifikatsioon lennukile An-2. See sai eelmisest mudelist loomulikult raskem. Paraku õhkutõusmiskatsel, enne kui lennuk õhku jõudis tõusta, sai lennurada otsa. Konstruktorid olid raske ülesande ees: kas vähendada lennuki massi, suurendada mootorite võimsust või teha konstruktsioonilisi muudatusi ... Lühidalt, otsustati lennurada pikemaks teha.
KEETMA (inglise k.) KOOL, KUS ÕPPIS ITA EVER (lüh.) INIMESEKUJULISE JUUREGA ROHTTAIM
eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks reamees Koit-Romet Rahupõld Viru jalaväepataljonist. Vastus: MÜRSUKESTPalju õnne!
Foto: wikimedia.org
MÜHAKAS
Anekdoodid pärinevad Sõjaväe Langevarjuklubi kodulehelt.