Sõdurileht 05.09.2017

SODURILEHT ˜ ISSN 1736-3411

Teisipäev, 5. september 2017

Kogenud ajateenijad lahkavad oma teenistuse iseärasusi.

Võrumaal tähistati Eesti taasiseseisvumist sportlikult.

Intervjuu: sõdurid muljetavad teenistuse esimestest kuudest.

Uurime lähemalt Eesti kaitseväe kasutuses olevaid maastureid.

LK 3

LK 5

LK 6

LK 7

Sõdurit ootab pärast baaskursust tähtis valik

2

Teisipäev, 5. september 2017

UUDISED

JUHTKIRI

K

uuleme tihti reserv väelasi rääkimas enda kogemusest ajateenistuses, mis mõne puhul on toonud kaasa ka kehakaalu vähenemise, mõne puhul kilode lisandumise.

Füüsiline aktiivsus ajateenistuses sõltub igaühest endast.

Võimalused spordi tegemiseks on loodud, tuleb näidata vaid enda tahet.

Sportlik inimene jaksab ja tahab rohkem. Hea füüsiline vorm on väärtuslik nii inimesele endale kui ka riigile. Kui sõdur on ajateenistuses saanud enda le spordipisiku, siis on suurem tõenäosus, et ta hoiab end vormis ka reser vis. See omakorda tähendab ter vislikumat eluviisi.

Mida külvad, seda lõikad Sport ajateenistuses võib vormida tegijaid ka tipptasemel.

Näiteks laskmises edukaid tulemusi näidanud staabi- ja sidepataljoni kehakultuuri ja spordi a renduskesk use i nst r u k tor kapral Peeter Oleski sõnul tuli talle kui sportlasele ajateenistuse läbimine kindlasti kasuks.

Tema sõnul erineb automaadist ja spordipüssist laskmine, kuid ajateenistuse väärtus laskmise jaoks seisneb pigem saadavas enesekindluses. „See on laskmise juures väga oluline,“ leiab suvel Euroopa meistrivõistlustel hõbe- ja pronksmedali võitnud Olesk.

Hea füüsiline vorm ei ole elutähtis, kõik ei peagi olema spor t l i k ud . Ku id spord ist saadav füüsiline (või ka vaimne) jõud võib tulevikus osutuda hindamatuks väärtuseks.

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

Kalevi jalaväepataljon korraldas augustis Pärnumaal Kikepera laskeväljal uuendatud väljaõppega laskelaagri, kus sõdurid said esmakordselt heita uut ründekäsigranaati. n-srs Helar Tulp

K

õige põnevam osa laagrist oli patrull-laskmine, kus sõdurid pidid pioneeridele toimetama lahingukäsu ning samal ajal hoidma tagasi vastast. Harjutades pidid sõdurid hindama pidevalt oma varjatust, vaenlase tegevust ning jälgima, et püsiksid rajal, mille pioneerid olid miiniväljadele puhastanud.

Laagri põhipingutus oli nädala alguses, kui ajateenijad harjutasid hommikust õhtuni laskmist. „ L a skela a ger ol i tore , s e st sa i me pa lju ha r jutada la skmistäpsust. Usun, et paljudele meeldis,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ajateenija reamees Hans Jakob Väär.

Laskelaagris tuletasid ajateenijad meelde baaskursusel õpitud laskmise põhitõdesid ning harjutasid

erinevaid asendeid, laskeolukordi ja liikumisi. Sõdurid lasid seinte tagant, kõrvalt, läbi avauste ning erinevatelt kõrgustelt ja kaugustelt.

Kui algul olid ajateenijate tabamused märklauas rohkem laiali, siis järjekindla harjutamisega tabamus kogumi tihedus pidevalt paranes.

Kol m apä e v a l ja neljapä e val oli tempo rahulikum, ajateenijad tegelesid or ienteer umise, pat r u l l i mise, g ra naad iheitmise ning soomukiõppega. Lisaks harjutasid nad lahingumoonaga tuld ja liikumist.

Sõdurid said laagris ka heita esmakordselt ründekäsigranaati RGD-5, mille kildude toime on 15-20 meetrit. „Granaadivise oli vinge ja pauk kõva.

Väga huvitav kogemus,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ajateenija reamees Frank Passer.

eksami ja lõpurännaku, mis koosneb 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Mait Müüsõdurile vajaminevatest oskustest ja kontrollülesannetest. Ajateenistuse risepa sõnul on juulikutse ajateenijad traditsiooniliselt head, kuna enamik esimese etapi ehk sõduri baaskursuse sõduritest saab seersantiks ehk jaoülelõppu tähistab sõdurivanne, pärast mateks või autojuhtideks ehk erialasmida saavad sõdurid puhkusele. petsialistideks. „Selle aasta kutset võin julgelt iseloomustada, vähemalt minu pataljoni ülemaks oleku ajal, kui ühte parimat ja tublimat,“ ütles kolonelleitnant Müürisepp.

Sõduri baaskursuse lõpus sooritavad ajateenijad sõduri- Kalevlane esimest korda ründekäsigranaati heitmas.

Foto: rms Hardi Liuhka

n-srs Kevin Kõnd

Uus granaat paugub kõvasti

Kadettide õppetöö algas lennukalt

Sõjakooli õhuväe kadetid alustasid õppetööd viienädalase tutvumispraktikaga.

Selle käigus väisasid nad ka lõunanaabrite lennubaase.

Ivika Lehtsalu

K

aitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli kolmanda kursuse õhuväe kadettidel algas õppetöö tänavu teistmoodi. Suvepuhkuselt naasnud kadetid käisid tutvumispraktikal õhuväe erinevates allüksustes üle Eesti, Läti ja Leedu. Õhuväe kadettide tutvumispraktika algas purilennukoolitusega Ridali lennuklubis, kus kadetid said purilennukiga lennates rakendada aerodünaamika tundides õpitut. Purilennuki juhtimine osutus parajaks katsumuseks, kuna tegu on „pirtsaka“ lennuvahendiga, millel puudub mootor ja mis on väga tundlik õhuvooludele. Hoolimata sellest, et tuuline ilm purilendu alati ei soosinud, tulid sõjakooli kadetid lennuvahendi juhtimisega hästi toime. „Algus hirmutas mind, sest mul puudus varasem kogemus, aga kui juba õhku sain, läks tunne paremaks.

Instruktorid olid pädevad ja kogu purilennukoolituse kogemus oli väga äge,“ ütles õhuväe põhikursuse kadett Madli Pärnik.

Olulised sammud tulevikuks Pärast purilennukis kogetud kõrgusi suundusid õhuväe kadetid tutvuma TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: n-srs Kevin Kõnd Küljendaja: rms Marion Lõhmus

Eesti radaripostidega. Väisati mobiilseid radariposte Muhul ja Tõikamäel ning transporditavat radarit Kellaveres. Kuna tegu on kadettide potentsiaalsete tulevaste teenistuskohtadega, oli oluline tutvuda ka sealsete tööülesannete, meeskondade ja eluoluga.

Radaripostide järel külastasid kadetid Ämari lennubaasi, kus tutvusid lennubaasi territooriumil olevate allüksuste tööülesannete ja eluoluga.

Et Eesti õhuvägi teeb koostööd ka Balti riikide õhuvägedega, siis tutvusid kadetid veel meie lõunanaabrite õhuvägede võimekuse ja nende allüksuste tööga. Nii tutvusid nad Lielvārde lennubaasiga Lätis ning Šiauliai lennubaasi ja Karmėlava õhuseirekeskusega Leedus, mida mehitavad kolme Balti riigi õhuväelased. Reisi jooksul kohtusid kadetid muuhulgas Leedus teenivate kaitseväelastega.

ette a ntud a meti kohtade hu lgast Ämari lennubaasis enda le sobiva koha, ku hu minna näda la ks tööva rju k s. Pra k t i ka l sa i erineva id kogemusi ja elu lä hedase ü levaate er i tasemetel ju ht i misest ja töö eripäradest. Kadetid said näiteks t ut v ud a side- ja IT-süsteem ide ning relvastuse ja ladude ha ldamisega, sa mut i Eest i õhu r uu mi r a d a r ipi ld i k a s ut a m i s e g a n i n g ,

„Puhkuselt tavalisse õppetöösse naasmine ei ole paljude meelistegevus, aga meid ootas kooli tulles ees tutvumispraktika erinevates õhuväe allüksustes, mis oli väga huvitav ja kasulik. Aeg möödus sõna otseses mõt tes lennates ning kilomeetreid läbides,“ võttis õhuväe põhikursuse kadettseersant Mikk Golubtsov tutvumispraktika muljed kokku.

Põhjalik ülevaade tulevikust Tut v u m ispra k t i k a v i i masel nädalal ootas kadette ees kõige mag usam osa: nad said va lida Kadett Madli Pärnik (esiplaanil) jõudis purilennukoolitusel teha koos instruktoriga ka selfie.

Toimetajad: n-srs Kevin Kõnd n-srs Helar Tulp

Fotograafid: rms Hardi Liuhka rms Randolf Reiljan

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Foto: kadett Madli Pärnik

Sport kui väärtus

3

Teisipäev, 5. september 2017

SÕDURI ELU

1700

noort alustas tänavu juulis ajateenistust.

Juhtida inimest või masinat?

Suvel ajateenistust alustanud noormehed ja neiud on lõpetamas üksikvõitleja oskuste omandamist, üks osa teenistusest on möödas. Edasine teekond sõltub eeskujulikel võitlejatel suuresti neist endist.

E

simesed kümme nädalat ajateenistuses pole kergemate killast. Pärast sõduri baaskursust (SBK) peaks noor sõdur olema uue olukorraga kohanenud ja valmis vastu astuma uutele väljakutsetele. Läbitud SBK tähendab ühe etapi lõppu ja uue algust. Eeskujulikul sõduril tekib reeglina võimalus kaasa rääkida oma tuleviku osas.

Jaanuari- ja juulikutse ajateenijad jagatakse suures pildis pooleks – autojuhid ja nooremallohvitserid. Nii mootorsõidukijuhtide kui ka nooremallohvitseride kursus kestab ligikaudu kolm kuud. Selleks, et tulevastel

kogemus oli seersandirännak, seal tuli kõige paremini välja, kui toetav on meeskonnatöö ja et inimene suudab oma piire ületada.

kpr Erik Leedjärv Tsiviilellu võtan NAK-ist kaasa kindlasti välilaagrites saadud kogemuse hakkama saada külmades ja märgades tingimustes. NAK-is kogetu oli minu jaoks kindlasti raske, kuid proovile panev ja põnev. Sain teha asju, mida pole varem kunagi teinud, näiteks jao juhtimine lahinguolukorras ja miinuskraadides metsas telkmantli all ööbimine. Need kogemused

Minu kõige meeldejäävam kogemus oli seersandirännak, seal tuli kõige paremini välja, kui toetav on meeskonnatöö ja et inimene suudab oma piire ületada.

Tänu nooremallohvitseride kursusele (NAK-ile) olen saanud juurde suhtlemisoskust ning samuti juhtimisoskuse. See oli minu valikul minna NAK-i ka kõige olulisem punkt, sest leian, et edaspidises elus on mul seda kõige enam vaja. Kuna alustasin teenistust jaanuarikutsega, siis sain abiinstruktoriks, mis näeb ette, et oskaksin koolitada uusi ajateenijaid. Alguses tundus asi keeruline ja raske, sest polnud

teevadki NAK-i minu jaoks pikaks ajaks meeldejäävaks.

Nooremallohvitseri kursus oli jaotatud kaheks osaks. Esimene osa oli baaskursus, mis keskendus jao paiknemisele metsas ja jao juhtimisele rünnakul, kaitsel ja varitsuses. Teine pool kursusest oli erialakursus, kus lihtsustatult öeldes õppisime õpetama ehk saime teada, kuidas viia sõduritele läbi rivi-, relva- ja üksiksõduri oskuste tunde. Praktiseerisime omandatud oskusi oma rühmale erinevaid tunde läbi viies ja saime juhtkonnalt tagasisidet, mis oli hästi, mis halvasti, millele rohkem rõhku panna ja mida saaks paremini teha.

Kursuse lõpus oli muidugi ka lõpurännak, mis oli ilmselt raskeim asi, mida olen oma elus teinud. See rännak oli kindlasti kõige meeldejäävam, kuid kau-

varem sellistes olukordades olnud, kuid tegelikult oli asi palju lihtsam ja tuli lihtsalt anda oma julgusele võimalus.

Näiteks tuli tundide andmisel esineda ning häält teha, mis minul kadus väikse esinemiskartuse tõttu ära. Aga tänu toetavatele rühmakaaslastele ja sõbralikele norimistele oskasin ka lõpuks häält teha. Minu kõige meeldejäävam

geltki mitte parim kogemus. Läbisime oma jaoga kahe päeva jooksul täisvarustuses 77,7 kilomeetrit ning selle aja jooksul magasime vaid neli tundi. Rännak oli raske ka vaimselt, kuid enamasti siiski füüsiliselt: selliseid ville, nagu mul jalgadel rännaku ajal ja ka mitu päeva hiljem, pole mul kunagi olnud ja loodan, et pole ka tulevikus. Aga tunne, mis oli

spetsialistidel oleks lihtsam kumbagi eelistada, uuris Sõdurileht, mida arvavad eespool nimetatud kursused edukalt sooritanud võitlejad läbitud teekonnast.

Nooremallohvitseride kursus n-srs Kristofer Seppel

rännakult kasarmusse jõudes, oli ja on üks parimaid maailmas.

nendest oli üles ehitatud puhtalt selleks, et mehed saaksid off-road’i sõita.

Mootorsõidukijuhi kursus andis mulle palju, alustades suuremate sõidukite gabariitide tunnetusest ning lõpetades C-kategooria juhilubade omandamisega, millest on kindlasti kasu ka reservis.

Esmamulje ja kursuse tegelik käik väga ei erinenud, olime oma ülematelt juba piisavalt infot saanud, nii et NAK ei olnud meile hirmutav või šokeeriv kogemus. Veidi üllatav, aga samas ka loogiline oli see, kuidas suhtumine meisse muutus. Me polnud enam tavalised sõdurid, vaid olime NAK-i õppurid ja sellest tulenevalt oodati meilt rohkem.

maks, sest algas praktika, mis hõlmas palju sõitmist. Kõige lahedamaks pean soomukitega metsalaagrit, kus sain kaks päeva õppida, millest on soomuk tehtud ja mida see suudab läbida. Eriti meeldis, et laagris ei pidanud pastakatki tõstma.

rms Andrei Fjodorov Juhiluba tuleb ainult kasuks, isegi siis, kui arvad, et neid ei lähe kunagi vaja.

Kaitseväkke tulles teadsin kohe, et tahan saada autojuhiks, sest autod meeldivad mulle väga. Kursuse jooksul omandasin C ja CE kategooria. Nüüdseks tean kaitseväe sõidukite üldehitust ja kuidas neid remontida.

Minu jaoks kursus väga raske polnud, sest enne teenistust töötasin autotehnikuna.

Kõige rohkem meeldis

Mootorsõidukijuhtide kursus kpr Rainer Nõmmiko Mootorsõidukijuhi kursus andis mulle palju, alustades suuremate sõidukite gabariitide tunnetusest ning lõpetades C-kategooria juhilubade omandamisega, millest on kindlasti kasu ka reservis. Saime tüübiõppe ja testisime oma teadmisi iga kaitseväe sõiduki kohta, millega ajateenija jõuab oma teenistuse jooksul sõita. Saime osa metsalaagritest, osa

Esmamulje ei olnud kõige parem, sõitmisele eelnes palju teooriatunde ja teste. Siiski, pärast C-kategooria juhiloa omandamist läks kursus huvitava-

mulle metsalaagrites, kus oli palju sõitmist. Testisime erinevaid sõidukeid – huvitav oli näha, kuidas suured ja rasked masinad erinevaid takistusi ületavad.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

n-srs Kevin Kõnd

Head tingimused erinevate üksuste koostöö harjutamiseks.

4

Teisipäev, 5. september 2017

GALERII

Foto: srs Siim Verner Teder

Logistikapataljoni sõdurioskuste baaskursuse lõpurännakust võttis tänavu osa üle 100 ajateenija.

Foto: ltn Urmas Abel

Kalevi jalaväepataljoni esimene rännak.

Foto: rms Hardi Liuhka

Instruktor kontrollib Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijate sõdurioskusi.

Kalevi jalaväepataljoni SBK ajateenija kaevab välilaagris kaevikut.

Foto: ltn Urmas Abel

Foto: rms Hardi Liuhka

Staabi- ja sidepataljoni sõduri baaskursuse (SBK) laskmine Piirsalus.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija testib laskepesa.

Teisipäev, 5. september 2017

UUDISED

Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit avastasid Eesti mereväelased 34 lõhkekeha kokku leitud 56st.

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas taasiseseisvumist spordipäevaga

Wambola sai uue komandöri

Kuperjanovi jalaväepataljoni iga-aastasest ajateenijate spordipäevast Eesti taasiseseisvumispäeval võttis tänavu osa ka ungarlaste üksus. n-srs Kevin Kõnd

E

esti taasiseseisv umispäeva l toimus Taara linnakus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni igaaastane ajateenijate spordipäev. Üritust organiseerisid ajateenijatest allüksuste esindusmehed eesotsas pataljoni esindusmehe reamees Rainer Sillastega.

Kahjuks ei õnnestunud toimetusel loo tegemise ajal reamees Sillastelt kommentaari saada, kuna ta viibis sellel hetkel õppustel.

teenijate esindusmehed. „Ajateenijad saavad võtta vastutust ja näidata initsiatiivi – arendada kuperja novlastele olulisi omadusi, mis toetavad neid nii ülematena teenistuses kui ka hiljem tublide kodanikena reservis,” ütles kolonelleitnant Tõniste.

20. august ei ole mitte ainult eestlaste rahvuspüha, vaid ka meie liitlaste ungarlaste üks olulisem tähtpäev. Samal päeval tä histavad ungarlased Pü ha

Turniiril osalejad võtsid mõõtu jalgpallis, lauatennises, jõutõstmises, males, köieveos, mälumäng-takistusjooksus ja võrkpallis.

Pataljoniülema kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul oli traditsiooniline ajateenijate spordipäev edukas. Pataljoniülema jaoks oli oluline, et üritust korraldasid aja-

Stephani päeva, mis märgib rohkem kui aastatuhande möödumist Ungari riigi loomisest. Seetõttu pani spordipäeval esinduse välja ka Taara linnakus paiknev ungarlaste üksus.

5

Turniiril osalejad võtsid mõõtu jalgpallis, lauatennises, jõutõstmises, males, köieveos, mälumängtakistusjooksus ja võrkpallis. Jalgpallis oli kõige edukam Kuperjanovi 3. jalaväekompanii, purustades teiseks jäänud tagalakompanii kaitse.

Pataljoni parima lauatennisisti tiitli võitles endale auga välja reamees Hendrik Valgemäe 2. jalaväekompaniist. Jõutõstmise pani kinni Sander Põhjala miinipildujapatareist, kes suutis oma keharaskust kangil kükkida, suruda ja tõmmata kokku 115 korda.

Malemängu finaal ungari tegevväelase seersant Károly Barka ja 3. jalaväekompanii ajateenija reamees Artur Thomas Laheranna vahel lõppes eestlase võiduga. Köieveos jäid peale staabikompanii ajateenijad, näidates fi naalis ülimat visadust miinipildujapatarei turskete võitlejate vastu.

Ajuragistamises ja seejärel liivakotis hüppamises olid jä llegi parimad 3. ja laväekompanii ajateenijad.

Meeleolukale ja vaheldust pakkuvale spordipäevale pani punkti võistlejate rivistus jalgpalliplatsil, kus spordipäevaga rahule jäänud pat a ljon iü lem kolonel leit na nt Tõniste rää k is ajateenijatele ja Ungari tegevväelastele spordipäeva vajalikkusest ning spordi ilust ja võlust. Sellele järgnes autasustamine ning kõigi alade võitjad said meie vennasrahva kaitseväelastelt meeneks Ungari ajalugu tutvustavad raamatud.

Kuigi ungarlased ise ei võitnud ühtegi ala, saavutasid nad kõige rohkem teisi kohti, mis asetas nad üldarvestuses tublile kolmandale kohale. Teise koha saavutas miinipildujapatarei ning kõige edukamad olid 2. jalaväekompanii a llü ksuse ajateenijad, kes said nautida peaauhinnana tosina kilo jagu magusat kringlit, et taastada sportimisega kaotatud kilokalorid.

31. augustil toimus miinisadamas staabi- ja toetuslaeva EML Wambola komandöri vahetuse t seremoonia. Vanemleitnant Ermo Jeedas andis komandöri ülesanded üle vanemleitnant Tanel Kangrole. Lindormenklassi kuuluv ja uuenduskuuri läbinud Wambola arvati mereväe teenistusse mullu 1. novembril.

Wambola osales ka miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit.

Selgusid viievõistluse parimad Staabi- ja sidepataljoni korraldatud kait seväe viievõistlus toimus tänavu 28-30. augustil. Üldar vestuse parimaks kuulutati vanemseersant Roman Hvalõnski staabi- ja sidepataljonist. Naistest osutusid parimateks nooremleitnant Pauliine Nettan pioneeripataljonist ja Katrin Tukkia Kalevi jalaväep a t a l j o n i s t . Võ i s t ko n d l i k u s arvestuses võitis 2. jalaväebrigaad. Osalejate oskused pandi proovile laskmises, takistusribal, granaadiviskes, takistusujumises ja krossijooksus.

Foto: kpt István Viktor

Sada Eesti mereväelast otsisid miine

Ungarlased osutasid suurt vastupanu tugevatele Võrumaa sõduritele.

22.-30. augustil toimus Lätis miinitõrje operat s ioon O pen Spirit, et muuta mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjal aevas t ikul e . M e reväe l as e d otsisid ja tegid kahjutuks maailmas õdade s t vet te jäänud lõhkekehasid. Tänavu osales operatsioonil kokku ligi 70 0 võitlejat, 100 neist Eesti mereväest. Miinitõrjeoperatsiooni korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis alates 1995. aastast.

Järgmisel aastal toimub Open Spirit Eestis.

6

Teisipäev, 5. september 2017

INTERVJUU

Staabi- ja sidepataljonis alustas suvel teenistust üle 150 sõduri.

Ajateenija igatseb kallimat Staabi- ja sidepataljoni sõduri baaskursus hakkab läbi saama. Reamehed Henri Steinberg ja Martin Tõniste rääkisid meile, kuidas ajateenistus mõjutab suhet kallimaga.

R

Reamees Henri Steinberg staabi- ja sidepataljonist.

Kuidas sul ajateenistuses läheb?

Alguses oli raske: režiim muutus ja ümber kolimine oli harjumatu.

Viimasel ajal on hakanud ajateenistus rohkem meeldima. Vahel on küll keeruline, kuna tahaks rohkem vaba aega, samas kui see aeg kätte jõuab, siis ei oskagi sellega midagi teha. Muidu läheb hästi ja olen rahul.

Kas ajateenistus tuleb kasuks ka eraelus?

Kaitsevägi annab palju enesekindlust, ausust ja distsipliini juurde.

Siit saan palju tugevaid omadusi juurde ja neid arendada, mida elus vaja läheb. Kui vaatan paari kuu tagust aega, siis olen täiesti muutunud. Olen küll sama inimene, aga eraelus ja ka siin on mul soov mitte alla anda ja teha ära asjad, mis mulle ei meeldi.

Kuidas mõjutab ajateenistus sinu eraelu?

Kõige rohkem mõjutab see mu suhet tüdruksõbraga. Siit saan suhtele alla kõva põhja ja selle peale

saa enam nii palju suhelda. Samuti jäi tüdruksõber tsiviilellu. Ajateenistus kuidagi lõikab eraelu ära,

Ajateenistus on sotsiaalne kohustus, mis mingil määral tekitab tunde, et tahaks ikka ära käia. olla, et ta on see õige, kellega koos tulevikku ehitada .

Olen olnud väga leebe. Olen inimestele andnud palju andeks ja ei ole olnud karm. Olen lasknud endale n-ö pä he istuda, aga nüüd on mu suhtumine muutunud – kui mingi asi häirib, siis ütlen ikka kõva hää lega vä lja, et lõpeta me sel le teema, see ei ole ikka õige. Eraelus tuleb see kasuks.

Just enda eest seismine ja n-ö ellujäämine on minu jaoks kõige tähtsam. Ülemustega oskan rohkem käituda, nende vastu on suurem austus. Mul ei ole enam nii palju lontruse olemust, kui oli seda enne teenistusse tulekut.

Foto: rms Hardi Liuhka

eamees Henry Steinberg on sõdur, kellel on ajateenistus möödunud siiani hästi. Tema arvates peaksid kõik mehed elus ajateenistuse läbima. Ta on sõdur, kes on vabatahtlikult oma rühma esindusmeheks hakanud ning saab enda meelest sellega hästi hakkama.

saan tulevik ku ehitada. Kui ajateenistus lõppeb ja see inimene on endiselt minuga, siis saan kindel

Kuidas suhtub sinu tüdruksõber ajateenistusse?

Minu tüdruksõber suhtub ajateenistusse väga positiivselt. Seda saab kirjeldada enne ajateenistust jagatava käepaelaga, kus on kirjas: „Ajateenija tüdruksõber. Uhke.

Truu.“ Kusjuures nii ongi, kuid ühe asja lisaks juurde, et ta on ka mõistev. Kui vahel ei saa isegi kaks või enam päeva oma tüdruksõbraga suhelda, siis ta saab sellest aru, et mul on muid kohustusi. Ta on väga mõistev ja suhtub ajateenistusse uhkusega. Tema suhtumine sellesse on fantastiline. Sellepärast on minu teenistus ka palju kergem, kuna tema on minule kõige tähtsam ja just minu armastus annab mulle siin jõu.

selliselt on raske hoida eraelu stabiilsena. Ma ei ütle, et see oleks võimatu, see võib olla raske, aga kui inimene on tugev ja ta tahab ise sellega hakkama saada, siis ta ka saab.

Mida sa üldiselt ajateenistusest arvad?

Arvan hästi. Mul on lapsepõlvest saadik olnud unistus tulla ajatee-

seda saan puhkusele. Kõige suurem katsumus on veel ees – läbida tuleb sõduri baaskursuse lõpurännak.

Seda ma isegi veidi kardan.

Kas tulid kaitseväkke vabatahtlikult või kohustusest?

Minu valik oli vabatahtlik, panin ennast ise kirja. Tahtsin ajateenistuse läbida enne ülikooli minemist, et pärast oleks lihtsam.

Kuidas mõjutab ajateenistus sinu eraelu?

Ajateenistus kindlasti mõjutab suhet tüdruksõbraga. Tahaks rohkem temaga rääkida, aga tihtipeale ei saa. Muidu ei ole väga mõjutanud.

Tahaks lihtsalt rohkem koju saada, see ongi kõige suurem soov.

Minu valik oli vabatahtlik, panin ennast ise kirja. Tahtsin ajateenistuse läbida enne ülikooli minemist, et pärast oleks lihtsam. nistusse. See küll ei ole selline, nagu lapsena ette kujutasin, kuid see on mulle mõnus katsumus.

Ajateenistuse läbimine on hea kogemus.

Mida arvasid ajateenistusest enne teenistusse astumist?

Alguses, kui üldse sain teada, et nüüd tuleb minna, lükkasin seda edasi ja proovisin ik ka ülikoolis edasi käia. Arvasin, et ajateenistuses peab ik ka ära käima, see on üks osa elust – ajateenistuses on käinud ka mu isa ning paljud sõbrad ja tuttavad. Ajateenistus on sotsiaalne kohustus, mis mingil määral tekitab tunde, et tahaks ikka ära käia. Huvitav oli käia sel aastal noorte laulupeol, kus tekkis isamaalik tunne ja mõte, et tahan minna ning ajateenistuse teekonna läbida.

R

eamees Martin Tõniste on alati valmis oma abi pakkuma, kui leiab, et tema kaasvõitleja on jäänud hätta. Lisaks leiab reamees Tõniste, et ta on varasemaga võrreldes muutunud märksa aktiivsemaks.

Mis on eraelu ja ajateenistuse juures kõige raskem/keerulisem?

Kuidas sul ajateenistus praegu läheb?

See, mis ik ka eraellu maha jääb.

Tegelikult kõik füüsilised asjad, mis mul on, ei olegi nii olulised kui sõbrad ja tuttavad, kellega ei

Praegu läheb hästi, kõik metsalaagrid on tehtud ja lõpusirge on ees. Viimased näda lad on veel sõduri baaskursust jäänud ja pärast

Kuidas suhtub sinu tüdruksõber ajateenistusse?

Minu tüdruksõbral on kahetine arvamus. Suures pildis on tal hea meel, kuid vahel on ta ka kurb, et ta ei saa kuskil kaasas olla või ei saa omavahel rääkida, sest peamine suhtlemisviis on telefoni teel ja see pole ikkagi sama, mis näost näkku.

Kuidas suhtuvad sinu vanemad ajateenistusse?

ajal väljas või nad lihtsalt ongi kodus ja tegelevad omade asjadega.

Igatsen pigem lihtsat kodus olemist, teleri vaatamist või niisama oma voodis magamist.

Kas ajateenistuses kogetu tuleb kasuks ka eraelus?

Kind lasti. Ma isegi ootan seda, sest enne olin laisk ja ei viitsinud midagi teha – lösutasin arvuti taga ja planeerisin küll asju, aga neid ette ei võtnud. Nüüd käekell kindlasti motiveerib. Vaatan kella ja mõtlen, et teeks selle asja kümne minutiga ära ja saan tehtud. Ajateenistuses õpib aja planeerimist.

Mida üldiselt ajateenistusest arvad?

Algne ettekujutus meenutas pigem vanglat, kust ei saa välja, aga tegelik kuses on siin kogu selle seltskonnaga la he. Mul on rühmaga hullult vedanud. Saan trenni teha ja ajateenistus distsiplineerib ka korralikult.

Mida teeksid enne ajateenistusse tulekut teistmoodi, kui see teekond oleks veel ees?

Otseselt teist moodi ei teek sk i, üks väike pisiasi võib-olla oleks – ajaks juuksed enne maha. Kindlasti varu ksin pa lju Snickersit, sest see tu leb kasu ks. Mag usat kulub palju.

Minu ema on kindlasti rahul, et ma ajateenistusse tulin, t a on m i nu ü le uhke. Minu füüsiline vorm ja distsipliin muutuvad paremaks ja ma räägin oma va nematega k ind last i roh kem kui varem.

Mis on eraelu ja ajateenistuse juures kõige raskem/ keerulisem?

Kindlasti on vahetevahel väike masendus, et tahaks teha ka asju, mida teevad teised tsiv ii lelus.

Eriti veel suvel, kui sõbrad käivad vabal

Foto: rms Hardi Liuhka

n-srs Helar Tulp

Reamees Martin Tõniste staabi- ja sidepataljonist.

Teisipäev, 5. september 2017

TEHNIKA

7

Mercedes-Benz G-klassi maastureid rakendavad rohkem kui 40 riigi sõjaväed.

Saksa tööhobuse argipäev Eesti kaitseväes teenivad G-klassi Mercedesed on Eesti maastikuga hästi toime tulnud.

Lähemalt uurides leiame, et tegemist on mitmekülgsete sõidukitega

Palju variatsioone Peamiselt on MB 250GD ja MB 290GD maasturid, vastavalt kõva katusega või pehme katusega ehk tendiga. Mõlema mudeli baasil on kaitseväes kasutusel ka meditsiinisõidukid ning muud furgooni lahendused, näiteks juhtimispunktid, sideotstarbelised sõidukid ja mõned üksikud maasturid, mis on veokasti ja tõstukiga. Lisaks on nii pehme kui kõva katuse puhul olemas tavapärane lühike ja veidi vähem levinud pikendatud versioon.

Staabi- ja sidepataljoni tagalakeskuse instruktori vanemveebel Reinar Klettenbergi sõnul on kaitseväe GD maasturid mugavamad kui nende eelkäijad Volkswagen Iltised. „GD-ga on maanteel parem sõita, kuid maastikul jääks Iltisele alla, sest viimasel on sõltumatu vedrustus. Siiski, GD on suurem ja laiem.

GD kardab vähem vett ja on ökonoomsem,“ lisas vanemveebel Klettenberg.

tõeline ameerika raud, võimsa mootoriga ja automaat käigukastiga. Lisaks veel abi korras saadud USA-st pärit, 1940.– 1950. aastatel toodetud Willis Overland ja Willis Jeep. Need olid hea läbivusega, kuid tänu oma vanusele oli neid üsna keeruline remontida.

Graafik: rms Marion Lõhmus

E

esti kaitseväes on kasutusel kahte tüüpi G-klassi Mercedesed – 250 GD ja 290 GD. 250 GD on pehme katusega, sest maasturile peab vajadusel olema võimalik kinnitada erinevat lasketehnikat, samuti käiakse sellega luurel. 290 GD on kõvakatusega, mis on mõeldud kergema maastiku läbimiseks ja inimeste transportimiseks. Lisaks on sellega mugav sõita pikemaid vahemaid, sest salongi kostub tänu kõvale katusele ja rohkemate käikudega käigukastile vähem müra.

Üheks oluliseks märksõnaks MB 250/290GD kasutuselevõtu puhul on ka ühe kütuse kontseptsioon – va rasematest maastu ritest oli ainult Chevrolet diiselkütusega, kõik ülejäänud tarbisid bensiini.

Pea le sel le on maastu ri l GD olemas kõik vajalik, et erinevates tingimustes toime tulla. 250-l on neljakäiguline käigukast. Lisaks esimesele ja tagumisele diferentsiaalilukule on vahekastil kiire ja aeglane nelikvedu. 290 vahetab võimsama mootori tõttu käike viiekäigulise käigukastiga. Lisade poolest ei erine 290 kuidagi 250-st, ku id ku na kõva k at usega 29 0 pole mõeldud raskema maastiku jaoks, siis ei ole sel esisillas diferentsiaalilukku.

Lisaks Eesti kaitseväele kasutavad Mercedes-Benz GD maastureid rohkem kui 40 riigi sõjaväed, sealhulgas Austraalia, Kanada, Läti ja ka Venemaa. G-klassi Mercedese arendamist alustati 1972. aastal, keskendudes võimalikult suurele maastikuläbivusele, turvalisusele ja mugav usele. Seeriatoot mist alustas 1979. aastal Daimler-Benz.

Algselt oli tegu militaarotstarbelise sõidukiga, hiljem jõudis masin ka tsiviilkasutusse.

Staabi-ja sidepataljoni pataljoni tehnik leitnant Martin Mändla on öelnud, et iga sõiduk on omal ajahetkel olnud väga vajalik ning toonud kasutajale nii rõõmu kui muresid.

Kui ajaloos tagasi vaadata, siis alates kaitseväe taasloomise algusest 1991.1992. aastal on Eesti kaitseväes kasutusel olnud veel mõningad maasturid, näiteks nõukogude päritolu UAZ /GAZ tüüpi maasturid ja nende baasil toodetud bussid. USA päritolu maasturid Chevrolet –

Fotod: rms Randolf Reiljan

n-srs Kevin Kõnd

c Standard Mercedes-Benz GD 290 Männikul poseerimas. b Mercedes-Benz GD 250 tunneb ennast maastikul koduselt.

8

Teisipäev, 5. september 2017

Kalevi jalaväepataljon

vs.

staabi- ja sidepataljon reamees Rudolf Põldmaa

reamees Kristo Koppel

reamees Aleksander Kulešov

reamees Jüri Alex Kušner

See oli nüüd… Oota, ma ei taha piinlikusse olukorda jääda nüüd. 26.

1

25.

0

Mitmendat Eesti taasiseseisvusmispäeva tähistati sellel aastal?

98.

0

26.

1

Mitu kaitseväe väeosa? Emm. Ma ei tea, ma pakun huupi, 12.

0

Kümme.

0

Mitu väeosa on eesti kaitseväes?

Kaheksa.

0

Õhtul sellised küsimused, Tallinnas kaks, panen kaheksa.

0

Romeo, Uniform, Delta, Oskar, Lima, Foxtrot.

1

Kilo, Romeo, India, Sierra, Tango, Oskar.

1

Öelge oma eesnimi NATO kuuldekoodis.

Alfa, Lima, Echo, Kilo, Sierra, Alfa, November, Delta, Echo, Romeo.

1

Juliet, Ülle, Romeo, India, Alfa, Lima, Echo, Xray.

1

Jään vastuse võlgu.

0

Seda ma küll ei tea.

0

Kes on see kaprali auastmes tegevväelane, kes võitis EMil hõbe- ja pronksmedali?

Ei tea.

0

Sssss... järgmine.

0

Kelleks on võimalik õppida kaitseväe teavituskeskuses? Nimeta neli ametit.

Eee…ee…heh….

Reporteriks, fotograafiks, toimetajaks… ja neljanda jään võlgu.

2

Panen kujundaja, fotograaf, reporter, ajakirjanik. Pane reporter ja ajakirjanik eraldi, praegult ei tule meelde.

3

Kaks.

1

Kaks.

1

Emm. Ongi siis mingi fotograafi teema, siis on igasugused filmijad, niiöelda kaameramees. Nii. Niisama mingid artiklite kirjutajad on ka vist.

2,5

Sideohvitseriks.

0

Üks.

0

Hmm... üks.

0

Mitu pataljoni kuulub teise jalaväebrigaadi?

Kalevi jalaväepataljon: 5,5

Punktisumma

staabi- ja sidepataljon: 10

Õiged vastused 1. 26-ndat. 2. Üksteist 4. kapral Peeter Olesk 5. Fotograaf, kujundaja, videooperaator, reporter 6. Kaks

137

AUASTE SINA

MASINA PESUPÖÖRLEV PULBER PÕHIOSA VÄIKE ... HELITEOS (väike sõrm)

SPORDIKLUBI KURZEME

RIIETUS- KIRJASTUS AASTA ESE AUGUST ON ÄGE KAARDI...KUU VÄITLUS MÄNG

VÄHENE NATUKE

TREPI OSA

SOL-DIEES PEIDUKOHT

RAHAÜHIK LINN ELEKTRITAKISTUSE ÜHIK KAEVANDATUD MAAVARA HOBUVEOKI OSA PROOSAMINIATUUR

ANEKDOOT Mees lahendab ristsõna.

Küsin naiselt abi: "Keemiline ühend, mille tähis on I." "Jood?" pakub naine.

"Misasja? Ei joo, ristsõna lahendan!!!"

LIBAHOROSKOOP JÄÄR

Jäärad on kahe järgmise nädala jooksul pidevalt stressis, neil tekib raskusi lihtsamate asjadega, näiteks hügieeniga ja ajapiiridest kinnipidamisega.

SÕNN

TOBUKE

Sõnne ootab ees väga edukas nädal, olete endas kindel, teid usaldatakse ja te saate nautida vastutava rolli vähemalt korra.

...-RETK

Kaksikud on järgmistel nädalatel saamatud, on võimalus , et teid kutsutakse korduvalt mähisteks ja seda põhjusega.

LAULJA (1920-1975)

KAKSIKUD

KILKAMINE TIIBETI VAIMULIK AGA, ENT OLUKORD, SEISUND T NAABRID NAISENIMI TSENTNER

LOOSIME AUHINDU!

Vastus: NOORSÕDUR Et võita sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna.

2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.

VÄHK

Vähid liiguvad jätkuvalt tõusuteel, olete hakkajad ja abivalmid. Võib juhtuda, et saate oma juhtkonnalt kiita püüdluste eest.

SKORPION

Selle ja järgneva nädala kõige laisemad tähed säravad just skorpioni tähtkujule. On suur võimalus, et skorpioni tähtkuju ajateenijad saavad nädalašlangi tiitli ja väljaloale neil asja ei teki.

AMBUR

Amburid näevad lähiajal uduselt, teil tekivad illusioonid, et te ei ole toakorrapidaja neli päeva järjest, kuigi olete. Selline olukord viib omakorda konfliktini mille ainuke lahendus on siiski hoolikas mopitamine.

KALJUKITS

Kaljukitsed leiavad endas uue hingamise. Mõistate, et õige rühiga rivis seistes on teil nagu uus hingamine.

VEEVALAJA

LÕVID

Veevalaja tähtkujust ajateenija leiab end erakordsetest situatsioonidest.

Möödamarsil vaatab ülem just teile kõige kauem silma.

NEITSI

Neitsid tunnevad end kurnatuna, pidev väsimus ja stress. Pigem eelistavad Neitsi tähtkuju ajateenijad lähiajal masaazi väljalubadele.

Kalad tunnevad end energiliselt, nad tahavad teha sporti rohkem kui kunagi varem. Hommikuvõimlemisel on just nemad need kes käteringidega end maast lahti tõstavad.

Kaalud on segaduses. Võib juhtuda, et nad avavad sööklas banaani valelt poolt.

NB! Ennustused ei ole mitte kuidagi seotud tähtede seisuga ja annavad edasi lihtsalt ühe spetsialisti kujutlusvõimet.

Tähtede seis näitab, et Lõvid on teistest agressiivsemad. Taktikaharjutuste ajal õnnestub just neil söösta-kata kõige paremini.

KAALUD

KALAD