Sõdurileht 10.10.2017

SODURILEHT ˜ ISSN 1736-3411

Teisipäev, 10. oktoober 2017

Sõdurileht uuris, mida teeb kompanii kõige kõrgem tegelane.

Võitmatute mängud olid eestlaste jaoks ülimalt edukad.

Aspirantuur Kes? Mis? Kus? Miks?

Eesti kaitseväe kolmeteljelised lahinguvälja taksod.

LK 3

LK 5

LK 6

LK 7

Lehed langevad, sõdurid tärkavad

LOE LÄHEMALT LK 2

2

Teisipäev, 10. oktoober 2017

UUDISED

JUHTKIRI

P

raegu käib nooremallohvitseride kursus, mille edukalt läbinud ajateenijast saab jaoülem.

12–15 nädalat kestval kursusel omandavad tulevased jaoülemad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeride tööst, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest.

Nooremallohvitseride kursus annab vajaliku esmase juhtimiskogemuse. Mõne jaoks võib esmane juhtimiskogemus tunduda kohmakam, talle tuleb aega anda.

Jaoülem juhib üksuse liikmeid olukorras, kus eksimisruum on väike ja vastutus suur. Sõjaajal võib jaoülema otsus muuta paljude tulevikku, tema sõnast sõltuvad elud. Suur vastutus sunnib tegema õigeid otsuseid pinge all. Just seda omadust vajab juht nii sõjas kui ka rahuajal. Jaoülem ei pruugi alati teha õigeid otsuseid, selle jaoks kaitsevägi harjutabki olukordi läbi.

Jaotaktikat mängulises olukorras harjutades saab mõni ajateenija enda esimese juhtimiskogemuse.

Väljaspool kaitseväge ei pruugi juhtimiskogemust hõlpsalt saada.

Kui ajateenistuses tekib selleks võimalus, siis tasub seda kasutada.

Skeptikud arvavad, et jaoülemal pole ajateenistuses saadud juhtimiskogemusega midagi peale hakata. Olukordade mängulisus võib tõesti jätta mulje, et vastu võetud otsused ei määra midagi.

See, kui hea juhtimiskogemuse ajateenija saab, sõltub tema motivatsioonist. Igapäevast meeskonna juhtimise kogemust ei pruugi ajateenija nii noores eas muidu saadagi, mistõttu (tulevase) tööandja silmis tõstab selline oskus kandideerija väärtust.

Kui värske jaoülem tundub alguses kohmakas, andke talle võimalus end tõestada. Looge omavahel usaldus, siis suudate meeskonnana jõuda kauem, kiiremini ja rohkem.

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

Möödunud nädalal alustas kaheksa kuud kestvat ajateenistust üle tuhande ajateenija, kellest ligi kuussada alustas teenistust 1. jalaväebrigaadis ning ligi nelisada 2. jalaväebrigaadis. n-srs Helar Tulp

P

õhikutse raames Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima tulnud noored said erilise vastuvõtu – neid võttis soojalt vastu Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Võrus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijaid tervitanud president Kersti Kaljulaidi sõnul suhtuvad ajateenijad algavasse teenistusse väga positiivselt. „Nende hulgast paljud pidasid oluliseks mainida, et nad on siin täitsa vabatahtlikult ja on just siin, kus nad sellel päeval ja tunnil tahaksid olla,“ ütles president Kaljulaid.

Väeossa saabudes täitsid ajateenijad esmalt vajalikud dokumendid, läbisid arstliku kontrolli ning said enne kasarmutesse majutamist kätte ka üksikvõitleja varustuse. „Esmamulje on hea. Kõik on ootustele vastav,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni uus ajateenija reamees Rauno Rämman.

Tapa sõjaväe linnakus alustas teenistust ligi nelisada kutsealust. Pioneeripataljoni ülem major Priit Heinloo soovib, et uued kutsealused võtaksid aktiivselt väljaõppest osa. Nii läheb teenistus lihtsamalt ja huvitavamalt.

Pioneeripataljoni värske ajateenija reamees Marek Kovaljuk ütles Sõdurilehele, et pärast varustuse kättesaamist jõudis ta kaasvõitlejatega ka natuke sotsialiseeruda. „Leidsin endale uued sõbrad ja tuttavad,“ sõnas reamees Kovaljuk.

Ligi sada kutsealust asus teenistusse Ämaris paiknevas toetuse väejuhatuse logistikapataljonis ning Tallinnas asuvas staabi- ja sidepataljonis ligikaudu seitsekümmend ajateenijat.

Uued kutsealused alustasid kolmekuulist baasoskuste kursust, mille käigus omandavad ajateenijad põhilised teadmised üksikvõitleja jalaväetaktikast, liikumisviisidest, maskeerimisest, relva kasutamisest, käemärkidest, välitingimustes toitumisest ja sidepidamise reeglitest.

Kaheksakuulise ajateenistustsükli neljandal ja viiendal kuul omandab ajateenija ühe paljudest kaitseväe pakutavatest erialadest, millega kaasneb erialarelvade õpe. Märtsist maini õpivad ajateenijad tegutsemist erinevates lahinguliikides jao, rühma ning kompanii koosseisus.

Kokku kutsub kaitseressursside amet ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, mil üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetab kaitsevägi välja reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseisu, ning oktoobris, mil kaheksaks kuuks asub ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Foto: Marina Loštšina

n-srs Kevin Kõnd

Üle tuhande kutsealuse alustas ajateenistust

Uued ajateenijad said kohe hakata varustust kappi panema.

Scoutspataljoni sõdurid õpetavad ajateenijaid Scoutspataljonis alustas septembri lõpus teenistust ligi 70 ajateenijat.

Järgneva kaheksa kuu jooksul omandavad nad soomusjalaväelase eriala. n-srs Helar Tulp

S

oomusjalaväekompaniis jätkavad teenistust juulikuus ajateenistusse astunud sõdurid. Sõduri baaskursuse läbinud ajateenijad tulevad Kalevi jalaväepataljonist Paldiskis ja Viru jalaväepataljonist Jõhvis.

Soomusjalaväekompanii ülema abi leitnant Edgar Pau sõnul osalevad sõdurid aktiivselt väljaõppes. Esimese kahe nädala jooksul on ajateenijad jõudnud juba harjutada koostööd lahingumasinatega ning saanud erialarelvade õpet, jättes ülematele positiivse mulje. „Kuigi ilm Tapal on enamjaolt tuuline ja külm, siis seni pole haigestumise, väsimuse ega ka tüdinemise märke olnud,“ lisas leitnant Pau. Ajateenistust läbivate Scoutspataljoni võitlejate väljaõpet eristab teiste väeosade ajateenijate väljaõppest üks oluline tegur: meeste jaoülemateks on tegevväelased, kes juhendavad ja õpetavad neid igapäevaselt ning täidavad õppustel ülesandeid koos ajateenijatega.

TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: n-srs Kevin Kõnd Küljendaja: rms Marion Lõhmus Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Scoutspataljonis aega teenival reamees Steven Kudil on kindel plaan jääda Scoutspataljoni edasi teenima ning ta loodab saada palju adrenaliinirohket paugutamist ning tugevat väljaõpet. „Loodan, et saan kunagi tulevikus pidada maha ühe kõva linnalahingu harjutuse, kuna see tundub huvitav koht, kus lahingut pidada ja on palju taktikat,“ lisas reamees Kudi.

Scoutspataljoni ajateenija igapäevaelu ei erine palju mujal väeosades teenivatest sõduritest. Hommikul kell 6 on äratus, hommikuvõimlemine, hügieen, hommikusöök jms. Tunnid algavad tavaliselt pisut enne 9 ning kestavad üldjuhul kella 17. Õhtul on õhtusöök, vaba aeg, õhtune loendus ja öörahu kell 22. Suures plaanis õpetavad instruktorid sõduritele kõigepealt selgeks jalaväedrillid ning kui need selged, hakkavad ajateenijad lahingumasinatega põhjalikumalt harjutusi tegema.

Scoutspataljon on allüksus, kus 2017. aasta alguses võeti kasutusele üks maailma modernsemaid lahingumasinaid CV9035, mida sõdurid hakkavad nii Toimetajad: n-srs Kevin Kõnd n-srs Helar Tulp

väljaõppes kui ka õppustel tihedalt kasutama. Scoutspataljon osaleb paljudel õppustel Eestis ja välismaal.

Sõdurid saavad oma teenistuse jooksul harjutada lisaks meie oma lahingumasinatele ka Briti ja Prantsuse lahingutehnikaga, ning teiste riikide sõduritega.

Ajateenijate koolitamine Scoutspataljonis ei ole esmakordne nähtus.

Näiteks 2009. aasta alguses võttis kaitsevägi ligi sada ajateenijat Scoutspataljoni koosseisu ning koolitas neist Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii tankitõrje-, pioneeri- ja miinipildujarühma võitlejad.

Foto: n-srs Dan Aava

Esimene kogemus

Scoutspataljoni ajateenija harjutamas laskeasendit.

Fotograafid: rms Hardi Liuhka rms Randolf Reiljan

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Teisipäev, 10. oktoober 2017

PERSOON

3

Viru jalaväepataljon õpetab välja jalaväe- ning tankitõrjeallüksuste rea- ja noorem juhtivkoosseisu.

Mida teeb kompaniiülem?

Värskel ajateenijal on raske mõista, millega tegeleb kompaniiülem. Sõdurileht uuris järgi, milline on kompaniiülema argipäev. n-srs Kevin Kõnd Kompaniiülema ülesanded

K

• • • • • • •

• • • • •

Kompaniiülem leitnant Ragnar Rannamets (esiplaanil) täpsustab rühmaülema ütlusi, siis kui vaja. mikuse ülevaatuse. Kui kõik aruanded klapivad, siis läheb tegevus edasi vastavalt päevaplaanile. „Meie päevaplaan, nagu arvata võib, erineb oluliselt ajateenijate omast. Palju on koosolekuid, koolitusi,“ ütles leitnant Põdersalu.

Kompaniiülema laud on kogu aeg heas korras. tööpäev algab ametlikult kell kaheksa hommikul, aga juhtkond on kohal tavaliselt umbes pool tundi varem, sest juba enne kaheksat võtab kompaniiülem vastu ettekande ja riviaruande kompanii korrapidajalt. Vahel teeb ettekande korrapidaja asemel ka päevnik. Pärast ettekannet toimub kell kaheksa (v.a teisipäeviti, mil see toimub pataljoni rivistuse tõttu kümme minutit varem) kompaniiülema kabinetis rühmaülematega koosolek.

Igahommikusel koosolekul võtab kompaniiülem rühmaülematelt vastu riviaruanded ning ettekanded, kas ollakse algavaks päevaks valmis. Samal ajal viivad rühmavanemad läbi hom-

Lisaks päevaplaanis kirjapandule peab kompaniiülem tegelema paralleelselt veel mitme asjaga. Jooksvalt hoiab ta silma peal väljaõppel – alustades koolituskaartide kontrollimisest ja lõpetades maastikul mõne üksusega liitudes.

Ettevalmistused jaanuariks Lisaks pistelistele kontrollkäikudele tegeleb kompaniiülem koos abiga peamiselt planeerimisega. Sõdurilehe külastuse ajal planeerisid leitnant Rannamets ja leitnant Põdersalu juba osaliselt jaanuaris algava allüksusekursuse väljaõppeüritusi. „Nii saame kõik tegevused hoolikalt läbi mõelda ja ei

pea tähtaja lähenedes kiirustama,“ selgitas leitnant Põdersalu. Lisaks eelnevale tuleb iga välilaagri tarvis koostada ka administratiivkäsk, mis omakorda vajab kooskõlastust pataljoniülemalt ja on selle tõttu väga aeganõudev protsess.

Käsu koostamisele eelneb põhjalik maastikuluure – kompanii juhtkond vaatab välja erinevateks stsenaariumiteks näiteks laske- ja varupositsioonid. Seejärel paneb paika minutilise täpsusega laagris toimuvad tegevused.

Kõigest eelnevast lähtudes planeerib kompaniiveebel laagrisse vajamineva varustuse – alustades transpordist ja lõpetades WC-paberiga.

Leitnant Rannametsa sõnul võiks neil olla rohkem personali, sest tegevväelastest rühmaülematel ja rühmavanematel on käed-jalad tööd täis.

Väljaõppe läbiviimisel ning distsipliini hoidmisel on suureks abiks jaanuarikutse ajateenijad.

Kuna Viru jalaväepataljoni nooremallohvitseride kursuse algusest oli intervjuu tegemise ajaks möödunud ainult nädal, siis kompaniiülem vestles samaaegselt Sõdurilehega ning samas kinnitas relvi. Ta kontrollis võitlejate relvanumbreid ja tegi samal ajal neile asenduskaarte.

Palju aega nõuavad ka sõdurite isiklikud probleemid. Väljalubade kinnitamine, seletuskirjade menetlemine ja väljaõppevälistel üritustel ajateenijate osalemise korraldamine võtab suure osa leitnant Rannametsa päevast. „Praegu just avastasin, et üks mees, kes on teenistuse lõpuni vabastatud teatud füüsilistest tegevustest lampjalgsuse tõttu, soovib õhtuti linna korvpalli mängima minna. Nii need asjad päris ei käi,“ selgitas leitnant Rannamets.

„Selliste tegelaste pärast peab taotlusi kriitilise pilguga läbi vaatama.“ Leitnant Rannametsa tööpäev kasarmus peaks lõppema kell 17, aga tavaliselt läheb tal kauem. Õhtul kella viie ajal tulevad rühmaülemad tema juurde ja kannavad ette, kuidas päev läks. Enamasti on kõik läinud plaanipäraselt, aga kui on olnud vahejuhtumeid, siis tuleb nendest kõigepealt ette kanda ning seejärel kindlasti tegelema hakata. Ametlikult on päev selleks ajaks lõppenud, kuid pooleliolevat asja kompaniiülem lõpetamata ei jäta. „Olen nii kaua, kuni päeva eesmärgid on täidetud,“ ütles kompaniiülem.

Väljaõppe kontroll Rühma juhtkonna kontroll Väljaõppe planeerimine Välilaagrite maastikuluure Käskude koostamine Laskemoona jaotuse planeerimine Õppematerjalide, vahendite, alade tagamine rühmajuhtkondadele Lähetuste, väljalubade haldamine Kompaniiülema tunnid Tundide läbiviija asendamine Seletuskirjad, menetlused Relvade kinnitamised

nipidamisel. Metsas kompaniiülemal palju rutiinseid tegevusi ei ole. Õhtuti saadakse kokku rühmaülematega, kes annavad ülevaate toimunust ja isikkoosseisu olukorrast.

Kui kompaniiülemal parasjagu ettenähtud tegevusi metsas ei ole, siis jätkab ta planeerimist. „Päris kännu peal ma seda ei tee, kuid võimalusel telgis – miks mitte,“ selgitas leitnant Rannamets. Sellel konkreetsel päeval kompaniiülem metsa ei jäänud, vaid pidas tõhusamaks töötamist kasarmus.

Kompaniiülema päev on täis erinevaid väljakutseid. On palju muresid, mis vajavad lahendamist, aga kõrvalt vaadates ei pruugi kõik välja paista. Enamik kompaniiülema ajast läheb planeerimisele. Nagu ütles kompaniiülema abi leitnant Põdersalu lõpetuseks: „Kompaniiülema parim sõber on Excel.“

Tuleb minna ka metsa Eelnevalt kirjeldatu ilmestab kompaniiü lema harilik ku argipäeva kasarmus. Päeval, kui teda külastas Sõdurileht, oli jalaväekompanii nooremallohvitseride baaskursus oma esimeses metsalaagris.

Meie liitusime tegevusega metsas hiljem, kui tulevased allohvitserid olid jalgsirännakuga laagrialale jõudnud. Metsa jõudnud, kontrollis leitnant Rannamets esimese asjana üle rühmade paiknemise, seejärel hoidis silma peal väljaõppe kvaliteedil ja ajakavast kin-

Fotod: n-srs Kevin Kõnd

ompaniiülem on juht, kes hierarhiliselt seisab noorsõdurist kõrgel ja kaugel – temani jõudmiseks peab kõigepealt pöörduma jaoülema poole, seejärel rühmaülema poole ning alles siis jõuab noorsõdur kompaniiülemani. Samas peab kompaniiülem nägema oma sõdureid ning olema ka neile nähtav. Pealtnäha tundub kompaniiülema tööpäev sõdurile lihtne: tuleb, teeb aeg-ajalt mõne märkuse ja läheb.

Sõdurilehe toimetusel tekkis huvi, milline on kompaniiülema argipäev aga tegelikult. Sellel korral tutvusime Viru jalaväepataljoni jalaväekompanii ülema leitnant Ragnar Rannametsa tööga.

Kaitseväes läheb vahel mõne asjaga rohkem aega kui planeeritud. Sama juhtus ka leitnant Rannametsaga kohtumiseks kavandatud päeval – siis, kui lootsin kompaniiülemaga juba metsas olla, et näha, mis on seal tema roll, tuli tal üks koosolek vahele. Seetõttu istusin tema kabinetis umbes kaks tundi.

Kompaniiülema kabinet oli nagu kabinet ikka – lauad, toolid ja arvutid.

Samas ruumis viibis ka jalaväekompanii ülema abi leitnant Priit Põdersalu. Tema teadis lähemalt rääkida kompanii juhtkonna argipäevast:

Maastikuluure planeerimine.

4

Teisipäev, 10. oktoober 2017

GALERII

"Järgmiseks kavandame regiooni tugevdamist õhu- ja merejõududega."

Foto: Peeter Põldre

NATO vägede asejuht kindral James Everard

22. septembril pidas staabi- ja sidepataljon lahtiste uste päeva, kus ajateenijate igapäevaelu ja varustusega tutvus ligi 800 last 24 lasteaiast. Samuti oli soovijatel võimalus lasta endale teha militaarne näomaaling.

Foto: rms Hardi Liuhka

Foto: srs Siim Verner Teder

23. septembril Võitmatute mängude avatseremoonial Kanadas Torontos hoidis Eesti lippu kõrgel veebel Margus Hoop.

26. septembril harjutasid NATO ja Balti riigid ühisõppusel Rammstein Alloy 6 Rummu karjääris katapulteerunud piloodi päästmist.

Teisipäev, 10. oktoober 2017

UUDISED

Reservväelaste toetusraha suurendamise eesmärk on parandada reservväelaste kaasatust ja huvi õppekogunemistel ning riigikaitses osalemiseks.

Võitmatud tõid Kanadast koju hulga medaleid

Võitmatute mängude Eesti meeskond naasis kodumaale kaheksa medali ja mitme isikliku rekordiga.

Kindral Terrase sõnul tõestasid võistlejad Võitmatute mängude põhisõnumit „I am Invictus“ (mina olen võitmatu). „Ei ole oluline, kas lõpuks sai pingutus medali vääriliseks või mitte. Kõik te olete teinud palju rohkem, et seda saavutada,“ ütles kindral Terras vahetult kodumaale naasnud võistkonnale.

Kui võistlustel võib neljas koht tavaliselt tunduda emotsionaalselt valusa kaotusena, siis kaitseväe juhataja hindas kõrgelt meeskonna suurt pingutust – kõige tähtsam on igaühe isiklik panus ja fookus, mida võistle-

n-srs Helar Tulp

O

ktoobri algul jõudis Kanadast tagasi kodumaale võidurõõme täis Eesti meeskond, keda käisid kohapeal pidulikult vastu võtmas nende lähedased, sõbrad ja NATO lahingugrupi liitlased. Tänu avaldas ka kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Võitmatute mängude Eesti võistkonna kapteni veebel Margus Hoopi sõnul möödusid mängud järjekordselt edukalt, kokku sai meeskond kaheksa medalit. „Samas oli meil palju neljandaid kohti ja hulganisti isiklike rekordeid. Tippvormi ajastamine õnnestus,“ lisas veebel Hoop.

Mängudel astusid eestlased poodiumile kokku kaheksa korda ning saavutasid lisaks mitu neljandat ja viiendat kohta. Sisesõudmises võitis vanemseersant Janno Lepik kaks kuldmedalit ning samal alal veebel Ergo Mets pronksi. Kettaheites võitsid hõbeda veebel Egerd Erreline ja pronksi veebel Jaune Engel, kaks pronksi ja ühe hõbemedali võitis ujumises nooremveebel Martin Piisang.

jad nendel mängudel näitasid.

Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Ühendkuningriigi prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused teenistuskohustuste täitmisel viga saanud sõduritele. Idee sai alguse, kui Harry külastas Ameerika Ühendriikides toimunud vigastatud veteranidele mõeldud spordivõistlust ning ta soovis luua sarnase rahvusvahelise võistluse. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.

Veebel Margus Hoopi sõnul plaanivad nad Võitmatute mängudest osa võtta ka järgmisel aastal. Kõik

oleneb, kui palju kohti annab korraldajamaa Austraalia. Veebel Hoop usub, et Eesti siseselt hakkab tekkima ka tugevat konkurentsi, sest igaüks annab endast parima, et võistkonda pääseda.

Tänavu osales Kanadas suurimas linnas Torontos Võitmatutel mängudel 15-liikmeline kaitseväe vigastatud veteranide võistkond.

Varasemalt on mänge peetud 2014. aastal Londonis ja 2016. aastal Ameerika Ühendriikides Orlandos.

2018. aasta mängud toimuvad Austraalias Sydneys.

Foto: n-ltn Taavi Laasik

• • • •

Publik: 7500 Volitatud ajakirjanikke: 621 Võistlustunde: 152 Vabatahtlikke: 1427 (töötasid kokku 8000 tundi) Teenistuskoeri: 14 Võistlejaid: üle 550 17 riigist Spordialasid: 12 Teenitud medaleid: 449

Eesti sõjalaevad lasevad Soome harjutustel Oktoobri alguses osalesid Eesti mereväe sõjalaevad Soomes peetaval õppusel Baltic Shield, kus liitlasüksused harjutasid pardarelvadest laskmist, miinide jahtimist ning parendasid omavahelist koostööd. Eestlased olid Baltic Shieldil esindatud miinijahtijatega EML Admiral Cowan, EML Ugandi ning staabi- ja toetuslaevaga EML Wambola. Kokku võttis õppusest osa ligi 200 Eesti tegevväelast ning ajateenijat. Õppusel osalejad kasutasid ründelennukite imiteerimiseks lennukite järel veetavaid sihtmärgikotte ning 20-100 meetri kõrgusel lendavaid droone. Eesti on osalenud Soome mereväe korraldatavatel laskeharjutustel alates 2010. aastast.

Ametlikud marsimeloodiad 2. jalaväebrigaadis

Võitmatute mängude statistika • • • •

5

Vanemseersant Janno Lepik võitis mängudelt kaks kuldmedalit.

Ajateenijad harjutasid koos USA liitlastega Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad harjutasid Nursipalus koos Ameerika Ühendriikide liitlastega jao, rühma ja kompanii tasemel lahingulisi tegevusi. n-srs Kevin Kõnd

Foto: rms Randolf Reiljan

S

Ameeriklaste kuulipildur valvsalt julgestamas läbiotsimist.

eptembri lõpus toimunud väljaõppe eesmärgid olid vastase osutamine, formatsioonid, kohtumislahing ja varitsuse vastased tegevused.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul on liitlastega sagenenud ühisõppused Lõuna-Eestis selge märk pataljonile, et Eestit võetakse partnerina väga tõsiselt.

Ameerika Ühendriikide üksuse ülem kapten Craig Barnhill ütles, et Lõuna-Eesti maastik teeb harjutused keeruliseks. „Treening on olnud karm, maapind on soine, aga suures pildis tuleb meile ainult kasuks,” lisas kapten Barnhill.

Harjutuse kontrollija leitnant Rainer Raudsepa sõnul avardab

selline koostöö ajateenijate maailmavaadet ja toob väljaõppes esile uusi tahke, mida saab alati lihvida.

Kuperjanovi jalaväepataljoni B-kompanii esimese rühma võitleja reamees Holger-Erik Ausi sõnul tekib liitlastega ühel õppusel viibides uhke tunne. „Olen alati tahtnud USA sõduritega koostööd teha,“ ütles reamees Aus. „Saame näha erinevaid tehnikaid, mida nemad kasutavad, samamoodi saame nende vastu erinevaid taktikaid proovida.“ Ameerika Ühendriikide liitlased olid ühisel harjutusel esindatud 173. õhudessantbrigaadi 91. ratsaväerügemendi kompaniisuuruse üksusega. Eesti ajateenijatest olid kohal Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii rühmaga.

2. jalaväebrigaad võttis kasutusele kaks uut marsiviisi, millega hakkab läbi viima kõiki brigaadi tseremooniaid. „Marsimeloodiate kasutusele võtmisega jätkame Sakala partisanide rügemendi järeltulijatena nende traditsioone.

Sõjaväeline muusika on oluline sisemise sideme loomisel,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. 2. jalaväebrigaad on esimene kaitseväe üksus, kellel on oma ametlikud tseremooniameloodiad. Lisaks kuulutas kaitsevägi septembris oma 100. aastapäeva saabumisega seoses välja konkursi uute rivimarsside leidmiseks.

Reservõppekogunemisel osalejate tasu suureneb kümne euro võrra päevas Kaitseminister Jüri Luik allkirjastas määruse, mille kohaselt reservõppekogunemisel osalejad saavad alates 2018. aastast tegevväelasele ligilähedast palka. Minister ütles, et neli aastat tagasi kehtestatud toetuste määrad jäid palkade kasvu arvesse võttes ajale jalgu. „Reservväelased peavad olema motiveeritud osalema õppekogunemistel, sest nende roll sõjalise riigikaitse valmisoleku tagamisel omab määravat tähtsust,“ ütles Luik. Kalendripäeva põhiselt tõuseb õppekogunemisel osalemise eest toetus sõduritel 37, allohvitseridel 40 ning ohvitseridel 50 euroni.

6

Teisipäev, 10. oktoober 2017

SÕJAKOOL

Tähelepanek sõjakooli lõpetanult: "Suudan ühtviisi hästi lugeda Sipsikut oma lapsele kui ka radaripilti oma ülemale."

Mis imeloom on aspirant?

Alates käesolevast aastast saavad ajateenijad läbida aspirantuuri erialamooduli, keskendudes näiteks jalaväele, pioneeritegevusele või ka suurtükkidele.

Sõdurilehele jagasid oma kogemusi esimesed aspirandid, kes läbisid uue õppekava.

Andres Joonsaar ja Reio Praats 2017. aastal aspirantuuri läbinud reservlipnikud

K

ui varasematel aastatel põhines aspirantuur sarnaselt nooremallohvitseri baaskursusega valdavalt jalaväe tegevustel, siis käesolevast aastast lisandus sellele erialamoodul.

Aspirandid võivad peale rühmaülema ametikoha asuda oma koduväeosas ka muudele positsioonidele, näiteks rühmavanema, tulejuhi või kompaniiülema abi kohale.

Artikli autorite meelest on aspirantuur parim juhtimiskursus, mida ajateenistuse jooksul on võimalik läbida. Kuigi nooremallohvitseride kursus (NAK) koolitab tasemel juhte, leiavad autorid, et aspirantuurist saadud kogemused ja teadmised ületasid NAK-ist saadut. Aspirantuuri peale võiksid mõelda kõik, kes plaanivad jääda tegevteenistusse või jätkata õpinguid kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kõrgemas sõjakoolis.

Aspirantuur 2017. aastal 2. jaanuaril kogunesid erinevate väeosade aspirandid Taara linnakusse KVÜÕA lahingukooli. Esimesel nädalal õppisid aspirandid enamasti klassitundides suurema grupi juhtimist ja inimpsühholoogiat. Järgnevad nädalad kuni metsalaagrini oli põhirõhk erinevate väeosade ja nende vahelisel koostööl, millele järgnes jalaväetaktika õpe

5 soovitust tulevastele aspirantidele 1. Võta maksimum, sest see kogemus ja teadmistepagas, mis sealt saab, on eluks ajaks. Väeosades sellisel kujul teadmisi ja oskusi ei saa.

2. Ära ole argpüks, haara initsiatiiv ja hakka juhtima, ära karda eksida ja proovida midagi uut.

3. Mine! Saad tutvusi ka teistest väeosadest ja näed, kuidas mujal asjad toimivad.

4. Märkmik, pastakas ja mõistus valmis panna. Infot on palju. Võta aega rahulikult õppimiseks.

5. Metsas olles hoia alati kirjatarbeid ja pabereid kaasas. Ära kursust üle lase, sest see kursus teeb edasise teenistuse kergemaks.

ja harjutamine kaardikiledel. Viimasel nädalal võtsid aspirandid õpitu kokku metsalaagris, kus harjutasid kaitsmist, ründamist, linnalahingut ning praktiseerisid minirännakut. Õhtuti oli vaba aeg ja klassiruumis võisid õppurid pärast öörahugi üleval olla, et õppida või niisama arvutis olla. Suurem vabadus hoidis aspirantidel motivatsiooni kõrgel ning ette antud ülesannetega said kõik edukalt hakkama.

Sellest aastast toodi sisse eraldi kursused jalaväelastele, pioneeridele, suurtükiväelastele, õhutõrjujatele ja tagalaaspirantidele.

Jalaväe aspirantuur

Pioneeri aspirantuur

Suurtükiväe aspirantuur

See on erialakursustest suurima osalejate arvuga, mille läbib umbes pool aspirantidest.

Tänavune kursus kestis lahingukoolis kaks nädalat, millest enamuse veetsid kursandid Mooste piirkonna maastikul.

Läbiv teema oli jalaväetaktika rühma tasemel, teooria poolelt tutvusid aspirandid kompaniiülema tegevuse ja vajadusel tema asendamisega. Koduväeosadesse tagasi minnes asuvad aspirandid peamiselt rühmaülemate, mõned ka kompaniiülema abide ametikohtadele.

Kuus nädalat kestnud kursuse viis läbi pioneerikool Tapa linnakus.

Kaks nädalat sisaldas praktikat allüksustega. Teemadena käsitlesid õppurid pioneeride põhilisi ülesandeid: tõkestamist, liikuvuse tagamist ja hukukindluse tõstmist (välikindlustamist). Aspirandid tutvusid põhjalikult pioneeriüksuste võimekuse ja varustusega.

Taktikalise poole pealt lahendasid nad mitut TOM-i (taktikaline otsustusmäng) ning kaardiharjutusena mängisid läbi ühe pioneeride põhilise reservülesande ehk dessanditõrje. Üks viimastest nädalatest koosnes kompleksharjutusest, kus aspirandid asusid pioneerikompanii ülema rolli, tehes läbi reaalse planeerimistegevuse, mis hõlmas kompanii juhtkonna kõiki tegevusi üksuse nädalase tegevuse planeerimisel. Edasi asuvad pioneeriaspirandid peamiselt rühmaülemate ja kompaniiülema abide rolli, kes tegelevad oma üksustega ja harjutavad nendega kõikvõimalikke pioneeritegevusi.

Tapa linnakus toimunud erialakursuse läbiviijaks oli peamiselt staabi- ja tagalapatarei. Kursus kestis neli nädalat, mille jooksul õppisid aspirandid kaudtule ja suurtükiväe alustalasid ja eripärasid, kordasid tulejuhtimisalaseid teadmisi ja tutvusid õhutulejuhtimisega.

Taktikaliselt poolelt on suurtükiväelastel olulisel kohal TOMid. Ei puudunud ka praktiline osa, kus aspirandid harjutasid tulejuhtimismeeskondadega maastikul tulejuhi tegevust. Nad õppisid ka rivijuhtimist, mida tulevased reservohvitserid kindlasti teada võiksid. Suurtükiväepataljoni aspirandid asuvad kompaniide ja pataljoni tuletoetusohvitseride ametikohtadele, paljudest saavad ka rühmaülemad.

*** “Harjutasime metsas jalaväerühma taktikat ja n-ö põrkasime palju. Kuna terve aja sõdisime põhimõtteliselt ühe künka vallutamise nimel, nägime seda kanti lõpuks juba uneski. Siis sai planeerimisel määravaks asjaoluks aspirantide enda kavalus.

Viimasel nädalal ei piirdunud me ainult puhta jalaväetaktikaga, vaid võtsime appi ka soomukid. Üldiselt oli kogemus väga lahe ja kaks nädalat olid adrenaliinirohked.” aspirantuuri läbinud reservlipnik Karl Kahm

*** “Kursus oli meeldejääv. Oli lahe näha erinevate miinide ja laengute näidislõhkamist ja nende reaalseid efekte maastikule ja sõidukitele.

Ka kompleksharjutus oli põnev, kuigi paras pähkel. See avardas silmaringi ja andis pildi sellest, millega meie ülemad igapäevaselt tegelevad. Kõige meeldejäävam oli oma üksusega tegelemine. Umbes 30 mehest ühtse meeskonna vormimine, õpetamine ja nendega harjutamine on tõsine väljakutse, aga samas, kui näed, et asjad toimivad maastikul hästi, on ikka uhke tunne küll.” aspirantuuri läbinud reservlipnik Reio Praats

Foto: Annett Kreitsman

NAK-i edukamad pääsevad aspirantuuri

Aspirandid kuulavad tähelepanelikult, sest varsti on nemad need, keda kuulatakse.

Aspirantuur ehk reservrühmaülema baaskursus ajateenijatele (RRÜBKA) on kursus, mille eesmärk on koolitada sõjaaja rühmaülemaid. Seitsme nädala jooksul õpitakse rühma juhtimist ja lahingutegevuse koordineerimist teiste üksuste ja relvaliikidega. Lisaks saab aspirantuuris juurde psühholoogia ja konf liktijuhtimise teadmisi, teha täiendavat laskeõpet ning anda tunde.

*** “Kõige lahedam osa oli TOMide lahendamine rünnaku- ja viivituslahingute kohta. See oli põnev, kuna tegime seda Scoutspataljoni talvelaagris toimuvate manöövrite kohta. Meile anti ette omade manöövriskeem ja luureinfo vastase tegevuse kohta ning pidime ette antud vahendeid kasutades planeerima tuletoetust. Hiljem saime teada, kuidas manöövrid tegelikult toimusid ja kuidas meie plaanid reaalsuses läbi läinud oleksid.

Vinge kogemus, sest iga päev ei saa teha selliseid ülesandeid reaalselt toimunud manöövrite toetuseks.” aspirantuuri läbinud reservlipnik Marjanne Raud Aspirantuuris õppimise eelduseks on NAK-i edukas läbimine. Kursuse vältel valitakse välja potentsiaalsed kandidaadid, kellest võiksid tulevikus saada rühmaülemad. Pärast teenistuse lõppu ja reservõppekogunemisel osalemist võidakse aspirantidele omistada lipniku auaste.

RRÜBKA kursust korraldab KVÜÕA lahingukool, mis asub Võrus Taara linnakus. Sel aastal õppis reservrühmaülema kursusel üle kaheksakümne aspirandi väeosadest üle Eesti. Umbes pooled neist said lahingukoolis ka jalaväe eriala väljaõppe, ülejäänud siirdusid erialaseid teadmisi omandama koduväeosadesse.

7

Teisipäev, 10. oktoober 2017

TEHNIKA

Sisu XA-188 klaasid on kuulikindlad ja soomus kihiline, soomuki pearelv on 12,7 mm Browning.

Soome soomukid Eesti kaitseväes

S

isu soomukite laialtlevinud hüüdnimi on Pasi, mis tulenes sellest, et see on Sisu ja Patria koostöös tehtud sõiduk. 6 x 6 ratassoomuki töötasid soomlased välja Nõukogude Liidu päritolu BTR-60 kõrvale, et arendada sisemaist kaitsetööstust ning vähendada Soome armee sõltuvust idanaabrist. Soomuki loomisel olid tähtsal kohal kasutusmugavus, töökindlus ning väikesed hoolduskulud. Sisu XA-180 seeriatootmine algas 1984. aastal.

Sisu soomukil on monoliitne kandevkere, mis on valmistatud kuulikindlast terasest. Klaasid on kuulikindlad ja esiklaase on võimalik varjata soomusplaadiga, et kaitsta neid katkematu tule korral. Soomukil on lühike nina ja ühtlaselt jaotatud kolm telge, millest esi- ja keskmise telje rattaid saab pöörata. Lisaks on luugiga varustatud pearelva torn, mis asub meeskonnaruumi eesosas. Ruumis on külgedel suletavad avad, mille kaudu saab meeskond käsitulirelvadest lasta.

Tagurpidi mootor Soomuki mootor on ees vasakul, juhi selja taga. Mootor on masinale asetatud n-ö tagurpidi, jõuväljavõttega ette suunatult, selle otsas on automaatkäigukast. Soomusterasest valmistatud kütusepaagid asuvad sõiduki kummalgi küljel ja hüdraulikasüsteemi paak on konstrueeritud nii, et miini või lõhkekeha tabamuse korral ei saa plahvatusohtlikud vedelikud voolata sõiduki sisemusse.

Rattakoobaste kuju ja materjal on ehitatud eesmärgiga oluliselt vähendada miiniplahvatustest põhjustatud lööklaine jõudu ja kildude toimet. Selline disain ennetab plahvatuse tagajärjel sõiduki sisemuses laialipaiskuvate osakeste tekitatud sekundaarset kahju.

Tänu automaatkäigukastile, roolivõimendile, kuuerattaveole ning sujuvale vedrustusele ja amortisaatoritele on sõidukit lihtne ja ohutu juhtida nii tavaliikluses kui ka ebatasasel maastikul. Juhtseadised sarnanevad automaatkäigukastiga veoautoga ega nõua seepärast juhilt eraldi tähelepanu.

Juht saab seega täielikult keskenduda olukorra jälgimisele ja sõitmisele.

Et maastikurežiim on ka kõvakattega teel pidevalt rakendatav, võib ootamatult tabanud rünnaku korral sõidukiga peatumata teelt maha sõita.

XA-180EST soomuk suudab kahetonnise koormaga masina tagaosa külgedel asuvate sõukruvide abil ujuda.

Baasmudeli kere on valmistatud taluma 7,62 mm laskemoona ja samuti kildude tabamusi, meeskonnaruumi külgedele on lisatud ketihoidjate alla lisasoomus.

Rohkem soomust XA-188 soomus on palju tõhusam kui eelkäija ehk XA-180EST oma ja see on vaieldamatult selle soomuki parim omadus. Lisasoomuse tõttu raskeks muutunud uksi aitavad avada gaasiamortisaatorid ja ühte tagumist meeskonnaruumi ust saab avada elektroonilise juhtimise abil käivituva hüdrosüsteemiga. Kõik see suurendab soomuki kaalu ja nii on tühi XA-188 umbes nelja tonni võrra raskem kui täismassiga XA-180EST. Eesti oludes on see suur probleem, sest meie pinnas on eriti märgadel aastaaegadel enamjaolt pehme ja soomuk võib maastikul kinni jääda, samas on näiteks Afganistanis pehme ainult pinnase pealmine osa ja selle all kõva kiht. Kogemus näitab, et XA-188 vajub pehmest läbi kuni kõva kihini ja kinni ei jää.

Browning katusel Mõlema soomuki pearelv on 12,7 mm Browningu raskekuulipilduja, mudelil XA-188 on selleks sõiduki meeskonna-

SISU XA-180 PEREKOND • • • • •

•

• • •

XA-180 on baasversioon.

XA-180EST on Eesti kaitseväe tarbeks modifitseeritud XA-180 variant.

XA-181 on varustatud Crotale õhutõrjerakettidega.

XA-185 on uute telgede, kiirvahetusega jõuagregaadi, täiendatud jõuülekande ja elektrisüsteemiga versioon XA-180-st.

XA-186 on lisasoomusega variant mudelist XA-185, varustatud suitsugranaadiheitjatega, kuni 5 mm paksust terastraati lõikava traadilõikuriga soomuki ninas ja periskoopidega, aga see pole amfiibsõiduk.

XA-188 on ajaloolisel põhjusel seda numbrit kandev Hollandi ja Taani sõjavägede tarvis toodetud soomukivariant, mille seerianumber on reaalselt XA-200.

XA-202 on staabi- ja sidesoomuk koos vajamineva varustusega nagu generaator ning sidemasti- ja elektrivalmidused.

XA-AMOS on varustatud 120 mm miinipildujatorniga, mis annab võimaluse sama soomukit kasutada ka miinipildujaüksustel.

XA-300 seeria on kaheksarattaliste soomukite ehk AMV põlvkond.

ruumi laes luuk ja pööratav relvakinnitus, 180EST mudelil on sihturi kaitseks tehtud ümber kogu luugi ka soomuskilp. Sellest avaneb 360-kraadine vaade ning tänu sellele saab ta aidata juhti ja jaoülemat, andes infot olukorra ja maastiku kohta.

XA-188 pearelva käsitsemine on kaasaegsem: relva sihitakse, juhitakse ja lastakse soomuki seest. Selle suurim pluss on, et sihtur on rohkem kaitstud ning kasutajate väitel on see ka palju stabiilsem ja täpsem. Siiski, uuem lahendus ei anna enam nii head ülevaadet ümbritsevast ja välja näeb ainult periskoopidest. Laskemoonakasti ja ülekuumenenud vintraua vahetuseks peab sihtur siiski poolenisti luugist välja tulema ja on siis kaitseta. Selle probleemi lahendamiseks hakatakse osadele masinatele sarnaselt mudeliga XA-180EST soomuskaitsekilpe paigaldama.

Lisaks kasutab kaitsevägi soomukitel keskmisi ja kergeid kuulipildujaid.

XA-188 puhul paigutatakse kuulipilduja soomuki komandöri katuseluugi kohale ja tagumiste katuseluukide juurde.

Nähtavus periskoopidest

X A-188 -s on meeskonnale ka turvavööd, mis VÕIMSUS on lisatud Hollandis ja seetõttu MAX KIIRUS Eest i ra k metega võitlejatele KÜTUSEKULU lü h i k e s e võit u , A U T O M A ATaga võrreldes KÄIGUKAST X A-180EST-iga on hea, et need TÄISMASS üldse olemas on.

Oma spetsiiMEESKOND filisuse tõttu on X A-188 meesPIKKUS konnaruumis ka vähem ruumi.

XA-180EST on nagu soomustatud veoauto, aga XA-188-s on spetsiaalsed kohad relvade ja muu varustuse jaoks. See, et kõike saab kinnitada, on hea õnnetuse korral, mil relvad ja muu varustus jääb oma kohale.

Samas muudavad erinevad kinnituskronsteinid lisandunud killukaitsekihi tõttu niigi kitsamaks jäänud meeskonnaruumi veelgi ahtamaks.

USA käigukast Mootori ja käigukasti tootja on mõlemal soomukil sama – Soome firma Valtra tootis mootorid ja USA firma

180

188

176 kW

202 kW

95 km/h

95 km/h

50 l / 100 km

55 l / 100 km

15 500 kg

23 000 kg

2+10

2+10

7,3 m

7,5 m

Allison käigukastid. XA-188 mootor on läinud võimsamaks ja käigukast on saanud lisaks kaks käiku ning on elektroonilise juhtimisega. Mootori võimsusega koos kasvas ka soomuki kaal – XA-188 võimsuse ja kaalu suhe on 8,8 kW/t ning mudelil XA-180EST 11 kW/t. Et XA-188 on uuem sõiduk, siis selles on ka rohkem elektroonilisi seadmeid.

Lugu on valminud Scoutspataljoni soomuskooli instruktori leitnant Jüri Saare KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursuse lõputööst tehtud artikli põhjal, mis ilmus ajakirjas Sõdur 2013. aastal.

Mudelil XA-180EST on klaaside katmiseks mõeldud soomusplaatides väikesed vaatlusavad ja juht saab ennast liigutades vaadelda laiemas sektoris ning näeb välja ka küljeaknast.

XA-188 juhiperiskoop on aga ühe kindla sektoriga, muuta saab ainult vaatamise kõrgust ja lisaks pole juhil võimalust vaadata soomuki külgedele, ümbritseva kohta info saamiseks peab ta seda küsima komandöri või sihturi käest. Komandöri luuki saab koos periskoopidega pöörata ja samuti ka sihturi torni. Periskoobi disainist tulenevalt pakub see XA-188-l (esiplaanil) ei ole soomustatud torni erinevalt oma vanemast vennast XA-180-st (taga). rohkem kaitset kui lihtsalt kuulikindel klaas. Mudelil XA-188 on kümme periskoopi: üks juhil, üks pööratavas komandöritornis, kaks mõlemal pool meeskonnaruumis, kaks tagaustes ja kaks sihturi tornis.

Periskoobid on varustatud kokkuvolditavate metallist pimenduskatetega.

Turvalisuse areng XA-188 istmete mugavuses on toimunud suur areng võrreldes mudeliga XA-180EST, mille istmetel puuduvad isegi seljatoed.

Äsja pestud XA-180EST rehvid kaua puhtana ei püsi.

Fotod: kaitseväe arhiiv

n-srs Kevin Kõnd

Graafik: rms Marion Lõhmus

Soomes toodetud soomukid Sisu XA-180EST võttis kaitsevägi kasutusele 2004. aastal.

2010. aastal hankis kaitseministeerium Hollandist juurde soomukeid Sisu XA-188, millel on varasema mudeliga võrreldes tugevam soomus- ja miinikaitse.

8

Teisipäev, 10. oktoober 2017

Viru jalaväepataljon

vs. logistikapataljon

nooremseersant Mihkel Leib

nooremseersant Edgar Oganesjan

nooremseersant Tauri Talve

nooremseersant Mauri Liiv

1

Mis aastast kuulub Eesti NATO-sse?

Hoppa, hmm … Peaks nagu lihtne olema. 2008

3

Major, kolonelleitnant ja kolonel.

3

Nimeta vanemohvitseride auastmed.

Ee, Miltech?

0

Pole õrna aimugi. Reebok.

0

1. jalaväebrigaadi.

0

Esimesse. Jätta, see ei kuulu jalaväebrigaadi.

91? 92? Ma arvan 92 veebruar, ei mäleta üldse...

0

20. augustil 1991

1

Kilo, Alfa, Sierra, jätta!

Kilo, Alfa, India, Tango, Sierra, Echo, Viktor, Ärni, Golf, India.

2004

1

2004

Major, kolonelleitnant ja kolonel.

Kilo, Alfa, India, Tango, Sierra, Echo, Viktor, Ärni, Golf, India.

0

Ma pakun huupi. 2005

0

Nii … major, siis tuleb, oot, ei tule … kolonel, kolonelleitnant.

3

Ma ei tea kus maalt algavad vanemohvitseride auastmed. Ei tule.

0

Mis firma seljakotid on Eesti ajateenijatel?

Galvi-Linda.

1

(Naerab) … Miks te selliseid küsimusi küsite? Vastus on ei.

0

1

Kas staabi- ja sidepataljon kuulub 1.- või 2. jalaväebrigaadi?

1. jalaväebrigaadi.

0

1. jalaväebrigaadi.

0

1

Millal taastati Eesti Vabariigi taasiseseisvus?

26 aastat tagasi. Jube rasked küsimused.

28. veebruar 1991

0

20. august 1991

1

Öelge kaitsevägi NATO kuuldekoodis.

Kilo, Alfa, India, Tango, Sierra, Echo, Viktor, Ärni, Golf, India.

1

Kilo, Alfa, India, Tango, Sierra, Echo, Viktor, Ärni … g ...

Ma jätan selle vahele ja siis tuleb india.

0

1

Viru jalaväepataljon: 12

Punktisumma

Logistikapataljon: 6

Õiged vastused: 1. 2004 2. Major, kolonelleitnant ja kolonel 3. Galvi-Linda 4. Mitte kumbagi 5. 20. august 1991 6. Kilo, Alfa, India, Tango, Sierra, Echo, Viktor, Ärni, Golf ja India

139 KANDETARIND OLÜMPIAHÕBE JA -PRONKS

VARU AMPER

RUUMI IGA KORD MÄNGUASI ÜRGAEG LUULETAJA MUINASJU- OSKAR TULINE LIND ÜLEMINE ... BEIER EV SISERAHVASISEPIND ÜMBRITSEV HOOG LAULUDES MINISTER LIIST, MILITARIST RAADIUM ...-KAART AUTOMARK VIHMA 1993-1994 ÄÄRIS ...-TAK USA OSARIIK

LOOSIME AUHINDU! Et võita Eesti kaitseväe torusall, käitu järgnevalt: saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed koos enda allüksuse nimega.

Võitjaga võtab toimetus ühendust.

...ÜTLEV HERA ÜMMARDAJA USA LAULJA LADY ...

TENNISEVETERAN SAAMATUS, OSKAMATUS IRISH REPUBLICAN ARMY

ARMASTUSJUMAL AEG-AJALT

LIBAHOROSKOOP JÄÄR

Jäärad muutuvad mugavaks. Igaüks, kes Unimogi istmeteta kastis istub Jäära tähtkuju kaasvõitleja süles, tunneb suurt mugavust.

SÕNN

Sõnnid tahavad korda saata midagi võimatut. Nad üritavad leida võimalusi, kuidas kõrvaklapid taskus sassi ei läheks.

KAKSIKUD

Kaksikud ei lase end pisiasjadest häirida. Neid ei morjenda, kui nad sööklas saavad viie kartuli asemel neli.

VÄHK

HELILOOJA ARDO ...

VARRES FURTSELLAARIA

Vähid võivad vajuda sügavalt mõttesse. Nad mõtisklevad kaua, kas tõmbetuul tõmbab või puhub.

HÜVASTI!

LÕVID

KAEVU OSA

Lõvid on liiga ambitsioonikad. Nad teevad hommikuvõimlemisel kaelaringe liiga kiiresti ja ülejäänud päeva jooksul on nad kangekaelsed.

... JOHANN von KRUSENSTERN RAHVADEMOKRAATIA

Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast Vastus: VAHISÕDUR osutus õnnelikuks võitjaks reamees Jörgen Paapsi staabi- ja sidepataljonist.

Palju õnne!

S

NEITSI

Neitsid ei tee vahet hiirel ja rotil. Avalikus kohas ühte neist kohates ei jäta nad endast tarka muljet.

KAALUD

Kaalud on tõsised. Nad üritavad teha nalja, aga see ei tule neil hästi välja.

SKORPION

Skorpionid pooldavad vägivalda.

Selle asemel, et rivistusel sääsk õla pealt ära puhuda, lasevad nad käiku käed.

AMBUR

Amburid on laisad. Üldfüüsilise testi ajal ei viitsi nad pingutada maksimaalselt, sest nad teevad lõdvalt 300-punktilise tulemuse.

KALJUKITS

Kaljukitsed ei saa aru, mille pärast teised põevad. Väljaloale saamine või mitte saamine on nende jaoks võõras mure. Kaljukitsed saavad niikuinii.

VEEVALAJA

Veevalajad paistavad targemana kui kunagi varem. Nad teavad, et sead ei uju. Teised ei pruugi nendega ühte meelt olla, kuid Veevalajad ei lase end sellest heidutada.

KALAD

Kalad kardavad Külma. Nende jaoülem nooremseersant Külm on sügisesel ajal eriti ettearvamatu. Võib juhtuda, et nooremseersant Külm teeb kaladele külma.

NB! Ennustused ei ole mitte kuidagi seotud tähtede seisuga ja annavad edasi lihtsalt ühe spetsialisti kujutlusvõimet.