SODURILEHT ˜ Esmaspäev, mai 2017 Teisipäev, 25.8.aprill
ISSN 1736-3411
Sinilillekampaania tõi veteranidele taas vääritud tähelepanu. Au anti Eestis ja välismaal.
Veteranide ajalugu: Millist toetust said sõjaveteranid Eestis sada aastat tagasi?
Ajateenija tüdruksõber Brigitte Susanne Hunt lahkas kaitseväekohustust naise vaatepunktist.
Maailmameister: kes on kopteripiloot leitnant Lauri Malsroos, kui ta vormi ei kanna?
lk 4
lk 6
lk 7
lk 7
Kevadtorm:
väljakutse maaväele
Mida oodata? Kuidas terveks jääda? Tankid rivis!
lk 2 lk 3 lk 5
Esmaspäev, 8. mai 2017
juHtKiri 19 kpr Ivar Lepik Aprill on tulnud ja läinud nagu kõik eelnevadki kuud. Kellele alates juulist, kellele oktoobrist. Viimasedki õppused enne Kevadtormi suurt väljakutset on jäänud selja taha, aprill möödus ka veteranipäeva tähe all. Kevad on kaitseväes aeg, kui vaadatakse tagasi pikkade kuude jooksul omandatule, aga tasub jääda avatuks ka uutele õppetundidele, seda nii viimastel nädalatel vormikandjana kui pärast reservis. On aeg pingutada ajateenistuse lõpuni ja mitte end lõdvaks lasta. Kevadtormi nime kandev õppus toimub tänavu juba 14. korda – see tähendab, et kümneid tuhandeid noori mehi ja naisi on tänaseks päevaks end sellel õppusel proovile pannud. See on ajateenistuses paljude jaoks viimane võimalus näidata, mida on õpitud ja peensusteni lihvitud. Kõik need läbitud katsumused omandavad nüüd tähenduse suuremas pildis, külg külje kõrval ligi 9000 sõduriga. Need, kel see kogemus juba selja taga, võivad olla uhked. Omamoodi on nemadki veteranid – nad on edukalt läbinud väljaõppe ja saanud osaks reservarmeest, mis pakub Eestile turvatunnet. Parim sõda on see, mida mitte kunagi ei toimu. Eestit kaitseb Eesti rahvas. Ajateenistuse lõpp toob enamusele ka hetkelise teadmatuse. Astudes välja kaitseväe territooriumilt, võid end järsku leida katuse, sooja toidu ja tööta, selge sihita. Samas on sul võimalus olnud näha teistsugust elu ja omandada oskusi, mida mujalt ei saa. Väärtushinnanguid, mis aitavad ka edaspidises elus. Kui sa mind ei usu, küsi neilt. Küsi tegevväelastelt, küsi reservväelastelt, küsi veteranidelt. Küsi nõu, küsi abi. Võta maksimum sellest, mis sulle veel pakutakse, võta rohkemgi. Õpi ja omanda teadmisi. Uued väljakutsed ootavad.
jäLGI MEIE TEGEMISI KA SoTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
Kevadtorm tuleb taas Tänavune Kevadtorm peetakse üle Eesti, kuid peamiselt Põhja- ja Kirde-Eestis. Kolme nädala jooksul harjutavad osalejad enamjaolt erinevaid maaväe lahinguliike ning jalaväe ja relvaliikide vahelist koostööd.
j
kpr Kristjan Ats Mägi
ärjekorras neljateistkümnes Kevadtorm tuleb ajaloo suurim. Kokku on õppusel ligi 9000 osalejat – nii Eesti ajateenijad, tegev- ja reservväelased ning kaitseliitlased kui liitlaste ja partnerite sõdurid. Õppuse fookus on maaväel, kuid oma panuse annavad ka mereväe miinitõrjujad ja õhuvägi. Peamiselt Harju, Järva ning Lääne- ja Ida-Viru maakondades aset leidva õppuse Kevadtorm stsenaarium on lihtne – kodumaad ründab väljamõeldud riik, meie üksused peavad rünnaku peatama. Kevadtormil hindavad kohtunikud ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni tegevust erinevates lahinguliikides ning koostegevust staapide, üksuste ja liitlaste vahel. Lisaks eestlastele osalevad Kevadtormil alaliselt Eestis paiknevad NATO lahingugrupi sõdurid Suurbritanniast ja Prantsusmaalt, samuti USA soomustatud jalaväekompanii võitlejad. Ka panustavad Saksamaa, teiste hulgas Läti ja Leedu jalaväekompanii suuruste üksustega. Soome, Taani ja Holland saadavad õppusele pioneerirühmad, Kanada snaipri-, Poola luure- ning Rootsi meditsiinilise evakuatsiooni üksuse. Taevas võib näha plaani kohaselt USA, Poola ja Hispaania õhuväe esindajaid.
Foto: Karl Martin Räästas
Nagu mehed enne meid
ÕppuseD
päeva (8. – 26. mai) kestab Kevadtorm.
Kevadtormil osalejad panevad proovile kõik sõdurioskused kuni üksikvõitleja tasemeni välja.
KuPErjANoVLASED PANID rELVAD ÜhISELT TÖÖLE Kaitseväe keskpolügoonil käis aprilli lõpus tõeline andmine, kui 2. jalaväebrigaad harjutas suurel õppusel relvaliikide koostööd. Osalejad kasutasid nii automaatrelvi, tankitõrjesüsteemi, suurtükke kui miinipildujaid. kpr Kristjan Ats Mägi
L
askmised toimusid vastavalt stsenaariumile, kus tugevdatud kompanii, mida toetasid tankitõrje raketirühm, pioneerirühm, suurtükivägi ja miinipildujad, sai luurelt informatsiooni. Vahetult enne lahinglaskmiste alustamist koostasid üksused luureinfo alusel plaani ja koordineerisid selle omavahel. Seejärel ründasid kompaniid vastase objekte. 2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul määrab just relvaliikide koostöö nii suure üksuse efektiivsuse. “Selliselt me annamegi vastasele kõige tugevama ja parema löögi,” ütles ta. Kolonel Rebo kinnitusel tõs-
TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: kpr Ivar Lepik Küljendaja: rms Tanel Veske
tavad sellised suuremahulised õppused brigaadi lahingupidamise võimet, seega ollakse paremini valmis, kui tekib reaalne olukord. Õppuse korraldajad andsid ajateenijatele õppuse ajal palju iseseisvust. „Üle tüki aja korraldasime harjutust selliselt, et lasime ülematel teha ülemate tööd – andsime ette küll stsenaariumi, kuid otsused ja korraldusi pidid nad tegema reaalajas,“ ütles kolonel Rebo. Kuigi iseseisvus eeldas ka suuremat vastutust, jäid lahinglaskmised ajateenijatele eredalt meelde. „Väga kihvt oli, muidu mulle niisama pauku teha ei meeldi, aga see oli lahe,“ ütles miinipildujapatarei ajateenija kapral Roger Andre. Tema sõnul teeb lahingToimetajad: kpr Ivar Lepik kpr Kristjan Ats Mägi kpr Artur Tänna kpr Rasmus Voolaid
Foto: rms Roomet Ild
2
Ajateenijad panid lahinguks valmis ka miinipildujad. laskmised huvitavaks just reaalse olukorra läbi mängimine. Lahinglaskmistel osalesid Kuperjanovi jalaväepataljoni jalaväekompaniid, Fotograafid: rms Roomet Ild rms Karl Johanson
tagala- ja staabikompanii, miinipildujapatarei ja suurtükiväepataljon. Lisaks harjutasid erialast tegevust pioneeri, tankitõrje ja luure erialarühmad. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Esmaspäev, 8. mai 2017
tervis
Kassil on üheksa elu, aga inimesel ainult üks. - Sõdurilehe toimetus
Kuidas Kevadtormil terveks jääda? Päikesepiste vältimiseks kanna palavate ilmadega alati mütsi ning ära vedele pikka aega päikese käes.
Kanna alati kaitseprille. Need kaitsevad su silmi nii okste kui lendavate hülsside eest. Selleks, et prillid uduseks ei läheks, hoia neid kogu aeg ees.
Kasuta kuulmiskaitset. Kuulmiskahjustused on jäädavad. Võimalusel kasuta nii kõrvatroppe kui ka kõrvaklappe. Vigastuste vältimiseks ära kanna kõrvarõngaid.
Puhasta nägu maskeerimisvärvidest igapäevaselt, et näonahk saaks hingata. Kasuta kamuflaažkreemide all näokreeme, et hoida näonahka niisutatuna.
Kuidas toimida maohammustuse korral? Õlgadele langeva koormuse vähendamiseks reguleeri korralikult oma varustus. Suurem osa raskusest peaks langema puusadele.
Priimus
Pane hammustuskoht (tavaliselt jalg või käsi) lahasesse. Ära liiguta hammustatud jalga või kätt. Sedasi ajad mürki kehas laiali. Mürki ei tohi välja imeda. Nii saab ka teine võitleja mürgistuse. Pöördu viivitamatult meditsiini. Käsi tuleb hoolikalt pesta enne söömist ja pärast käimla kasutamist. Pese käsi seebi ja veega, et vältida erinevaid haigusi.
Vigastuste vältimiseks ära kanna väliõppusel sõrmuseid.
„Siili“ vältimiseks hoia metsas olles püksilukk lahti.
Priimus on metsas üks enim vigastusi tekitav varustusese. Puhasta priimuse ümber olev maapind kergesti süttivatest esemetest. Ära kummardu priimust süüdates selle kohale. Ära vala piiritust priimusesse suurest kanistrist. Ära vala kuumale priimusele piiritust peale. Tõsta raskeid esemeid sirge seljaga ning kutsu vajadusel kaasvõitleja appi. Enne varustuse selga panemist on mõistlik puusanukid hõõrdumise vältimiseks teipida. Ära hüppa sõiduki kastist alla. Sedasi võid kergesti vigastada põlvi. Kanna põlvekaitsmeid.
Puugid Kuidas käituda põletushaavadega?
Graafika: rms Tanel Veske
Kontrolli oma keha. Puugid on tavaliselt inimese keha soojemates kohtades, näiteks kaenla all, kubemepiirkonnas või juustes. Puugi eemaldamisel võta kinni puugi sarvede kohalt, esmalt keera ning siis tõmba välja. Väiksemaid puuke saab eemaldada pintsettide abil. Ära kraabi puuki maha. Pärast puugi eemaldamist jälgi hammustuskohta. Punane ring viitab puukborrelioosile. Puukentsefaliidi vastu on sõdurid reeglina vaktsineeritud.
Teibi jalad enne õppusele minekut. Soovitatav on kasutada ennetavalt villiplaastrit. Vaheta sageli sokke, eriti juhul, kui jalad saavad märjaks.
Jahuta ja puhasta haava puhta veega. Ära kasuta põletushaava peal kreeme. Infektsiooni vältimiseks seo haav kuivalt kinni. Pöördu meditsiini.
Ära maga saabastega. Vabadel hetkedel võta saapad jalast ära ja lase jalgadel hingata. Ville ei tohi infektsiooniohu tõttu ise katki teha, vaid tuleb lasta seda teha meditsiinipunktis. Kui vill on läinud katki, ära tõmba ära villi ümber olevat nahka.
3
4
Esmaspäev, 8. mai 2017
veteranipäev Anname au! Südamelähedaseks saanud sinilillerinnamärk on unikaalne käsitöö, millega toetatakse erinevaid projekte. Tänavu koguti üle 60 000 euro annetusi, millega rajatakse Haapsalu rannapromenaadile välijõusaal, soetatakse invalift Ida-Viru keskhaigla taastusraviosakonna basseinile ja toetatakse MTÜ Peaasjad tegevust vaimse tervise edendamisel. Aastatega on veteranide toetuseks kogutud üle 300 000 euro, millega on ostetud vajalikke abivahendeid.
Foto: srs Siim Verner Teder
T
änavu tähistasime veteranipäeva juba viiendat korda. Neljandat aastat pööras Sinilillekampaania tähelepanu meie veteranidele, keda on tänaseks ligi 3000. Nad on kõikjal üle Eesti, tegutsemas erinevatel elualadel. „Need mehed ja naised on kaitsnud Eestit ja andnud suure panuse, et saaksime ennast siin turvaliselt tunda. Mälestame ka neid, kes on kodumaa eest seistes andnud kõige kallima, oma elu,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna.
Foto: rms Roomet Ild
Foto: n-ltn Taavi Laasik
Sinilill on saanud veteranide sümboliks.
Start! Väikest jooksuringi nautisid Tapal nii noored kui vanad.
Elina Born ja bänd pakkusid Liibanonis missioonil olijatele vaheldust.
Sinilillejooks kpr Artur Tänna
pikkusest jooksust, istesse tõusudest ning kätekõverdustest. Jooksul ja üldfüüsilisel testil osalemiseks pidi tegema vaid kaheeurose annetuse, mille eest sai toetaja endale veteranide toetussümboli ehk sinilillerinnamärgi.
kpr Ivar Lepik Kaitseväelastel UNIFIL rahuvalvemissioonil Liibanonis käis külas noor lauljatar Elina Born, kes tutvus Iiri-Soome pataljonis teenivate eestlaste jalaväerühma elamistingimuste,
varustuse ja relvastusega ning käis patrullis. Külaskäigu kaugele maale lõpetas suur kontsert, kus Born esitas kõik oma suuremad hitid, nende seas euroloo „Goodbye to Yesterday“, mille puhul asendas Stig Rästat Iiri kaitseväelane.
Foto: rms Roomet Ild
jooksul osalesid paljude teiste hulgas ka kaitseminister Margus Tsahkna, president Kersti Kaljulaid ning liitlasvägede sõdurid. Lisaks jooksule said kohaletulnud teha ka kaitseväelastele kohustuslikku üldfüüsilist testi, mis koosneb 3,2 kilomeetri
Foto: rms Karl Johanson
Sinilillekampaania tõi kokku tuhandeid jooksusõpru, kes nii Tartus, Tallinnas, Tapal kui ka Brüsselis oma võimed veteranide auks proovile panid. 3,2-kilomeetrisel Sinilille-
Elina Born Liibanonis
Lõuna (hallid särgid) mängijad pakkusid kõva lahingu, aga jäid Põhja (rohelised) selja taha.
Veteranirock tõi Vabaduse väljakule tuhandeid inimesi.
Veteranirock
Veteranihoki kpr Ivar Lepik Reedel Tondiraba jäähallis kohtusid Põhja- ja Lõuna-Eestis teenivad kaitseväelastest ja kaitseliitlastest veteranid. Esimest korda olid jääl ka liitlased, viis mängijat
Suurbritanniast ja üks Ameerika Ühendriikidest, aga ka Afganistanis Camp Bastionis teeninud Eesti dok tor. Väljakul osutus seekord paremaks Põhi tulemusega 5:2, osalejad annetasid Sinilillekampaaniale kokku 210 eurot.
kpr Kristjan Ats Mägi Veteranikuu tippsündmus Veteranirock toimus 23. aprillil Tallinnas Vabaduse väljakul juba viiendat aastat. Rahvale esinesid ajateenijate rokkbänd EOG, USA sõjaväe bänd
(United States Army Europe Soldiers Chorus), Ziggy Wild ja Eurovisiooni võitja Ruslana. Kohale oli tulnud tuhandeid inimesi, enamikel veterane toetav sinilillemärk rinnus. Kaitseväe toetuse väejuhatuse kultuuri ja kehakultuuri
spetsialisti ning Veteranirocki ühe korraldaja Kaia Kollo sõnul on tõeliselt uhke näha, et Eesti inimesed veterane toetavad. „See tekitab südames sooja tunde. Ma pole vist kedagi siin täna näinud, kellel sinilille ei oleks,“ ütles Kollo.
5
Esmaspäev, 8. mai 2017
<
reportaaZ
Foto: kpr Ivar Lepik
Esimesena saatsid tankid rindele britid aastal 1916 Somme’i lahingus.
Kuidas tankid joonele jõudsid
Kolm musketäri: Leclerc vasakul, Challenger keskel, Abrams paremal.
Päikesepaisteline päev. Tapa vana lennuväli. Kauguses kumavad kolm hiiglast, üks võimsam kui teine. Suitsuseina ja võimsa möirgamise saatel tuiskavad need nüüd meie poole.
T
ankid neelavad 2500 meetrit betooni kiiresti. Õieti ei adugi, kui kiiresti – sekundid pärast starti on lennuväli mattunud paksu tolmupilve, mida täiskiirusel kihutav kogukaaluga 200 tonni tehnikat üles tõmbab.
* * *
Ootus vilja ei kanna. Kell näitab 15.09, kui Briti ohvitser läheneb. Ta näitab kätte, kus prantslased oma tehnikat hoiavad. Viieminutiline sõit linnakus toob edu, leiame prantslaste Leclerci koos meeskonnaga ootamas. Asi selge – tõlkes on kaduma läinud kohtumispaik. Prantslaste tank müriseb meie Mercedes-Benz GD taga lennuväljale, kus uudishimulikud näod juba ootavad. Kohalolijad võtavad viimased saabujad rõõmuhõisetega vastu. Nüüd uurivad kõik ka prantslaste tanki ja nemad omakorda tutvuvad teiste masinatega. Uudishimu täitmiseks kuluks ilmselt veel pikki minuteid, kui mitte tunde, aga on aeg alustada.
* * *
Võimsa möirgega liiguvad tankid stardiraja otsa, et hakata sealt kõrvuti tagasi liikuma. Kolm hiiglast peatuvad. Britid ei suuda tagasi hoida ja Challenger 2 tekitab juba enne starti suitsuseina, mis kauguses seisvad hiiglased varjab.
Foto: kpr Ivar Lepik
Aga kerime aega tagasi. Liitlaste pataljonisuurune lahingugrupp on alles Eestisse jõudnud, kui sünnib mõte. „Paneme kolm tanki kõrvuti. Nagu Top Gearis.“ „See ei läheks läbi,“ arvan. „Proovime ikka.“ Esimesed märgid on lubavad, üks heakskiit järgneb teisele, liitlased seavad end Tapal sisse. Nii ameeriklased, britid kui ka prantslased nõustuvad oma tanki välja saatma. Ideest teostuseni läheb veidi aega, aga esimest korda Eestimaa pinnal rivistatakse kolm ehk maailma parimat tanki kõrvuti.
* * *
Võttepäeva lõuna. Ameeriklased on eelmistel päevadel väliõppusel olnud ja paluvad veidi lisaaega puhkamiseks, aga on ometi esimesena kohal. Kui tubli 40 minutit enne kokkulepitud aega Tapale saabume, on nemad Abramsiga juba valmis. Kerge kahtluseussike püsib sees. „Huvitav, kas nad ikka said aru, mida me tahame?“ Mööduvad mõned minutid, kui ka brittide Challenger ilmub nurga tagant nähtavale. Kiiresti saab selgeks, et omavahel suuri saladusi keegi hoidma ei hakka – britid ja ameeriklased vennastuvad kohe ja uurivad suure põnevusega teineteise tehnikat. Ka seestpoolt, kuhu näiteks kaameratel reeglina asja ei ole. Minutid mööduvad kevadises keskpäevases päikeses, aga prantslasi ei paista. Kokkulepitud kellaaeg 15.00 tuleb ja läheb nendeta. Kas nad ikka tulevad? Loomulikult saaksime hakkama ka kahega, aga …
Start. Vaatepilt on võimas. Challenger, Leclerc ja Abrams mööduvad meist huilgega ja teevad tagasipöörde. Kas võiks korra veel? „Pole probleemi! See oli põrgulikult lahe!“ vaatab tankist välja rõõmus britt. Meie lootus, et saame kaadrisse kaks liikumist mööda sirget, osutub tagasihoidlikuks. Tankid kihutavad sirgel kokku kolm otsa ja meeskonnad pakuvad seejärel ise, et ka harjutusrada võiks läbida. Tapal on neile ettevalmistatud mägede ja mudamülgastega paarisajameetrine trass. „See on nii lõbus,“ räägivad ameeriklased omavahel. Muie tuleb näole – suured mehed, sõjaväelased, nautimas oma masinatega kihutamist. Sellel hetkel mõistan, et see ei ole nendegi jaoks osa rutiinist, vaid võimalus teha midagi erilist. Kui harjutusradagi paar korda läbitud, küsib britt säravate silmadega: „Mis te veel tahate, et me teeksime?“ Meie ootused ja lootused on juba täidetud, aga suures vaimustuses tuleb
neil endil ideid kui varrukast. Tankid jätkavad sõitmisega mööda muruplatsi, keerutavad seal paiknevate killustikumägede vahel, peidavad end ja ilmuvad siis taas nurga tagant nähtavale. 70 tonni Abramsit peidab end metsa serva nii oskuslikult, et kulub minuteid, kuni nad pilguga leian. Päeva krooniks osutub liitlastele ilmselt viimane ring, mille ajaks vahetavad meeskonnad kohad: ameeriklased hõivavad Leclerci, britid Abramsi ja prantslaste käsutusse jääb Challenger. Varasemast veelgi põhjalikuma uurimise järel läheb lahti sõit ja kui ei teaks, ei oskaks aimatagi, et midagi on teisiti – nii veenvalt suudavad mehed võõraid masinaid ohjata.
* * *
Päike vajub üha madalamale. Päev on õhtusse jõudnud. „Minu jaoks on Abrams parim tank maailmas,“ naeratab ameeriklane. Oma tanki kiidavad ka britt ja prantslane. Raske on kellelegi kolmest vastu vaielda.
Foto: kpr Ivar Lepik
kpr Ivar Lepik
Kolmiku raskeim liige Challenger 2 liikus kergelt ja teravalt.
Leclerc (paremal) ja Abrams (vasakul) ennast tolmust heidutada ei lasknud.
6
Esmaspäev, 8. mai 2017
Ajalugu
Foto: rms Roomet Ild
100 000
Eesti meest mobiliseeriti esimese maailmasõja jooksul Venemaa sõjaväkke.
Tänapäeval peetakse veterane meeles. Pilt Tori jumalateenistuselt 23. aprillil 2017.
Okupatsioonieelses Eestis diskrimineeriti osa sõjaveterane
Läinud kuul andsime koos kõigile Eesti sõjaveteranidele au. Sada aastat tagasi sõltus aga veterani kohtlemine suuresti sellest, mis sõjas ta relva kätte võttis. kpr Kristjan Ats Mägi
A
astaks 1920 oli Eesti üle elanud kaks suurt sõda. Koju oli selleks ajaks naasnud tuhandeid esimeses maailmasõjas, Vabadussõjas või lausa mõlemas sõjas osalenud veterane. Kuigi nii ilmasõjas Vene armees kui ka kodumaa kaitseväes teeninud eest-
lased olid ametlikult sõjaveteranid, jäid ainult maailmasõjas osalenud sõdurid ühiskonnas märksa halvemasse seisu kui Vabadussõjas Eesti eest võidelnud. Veteranide tugevat eristamist näitavad esiteks konkreetsed numbrid. 1920. aastatel vastu võetud seadus määras esimese maailmasõja veteranidele 290 rubla pensionit, Vabadus-
sõja veteranidele aga kümme korda rohkem. Järgneval kahekümnel aastal tõstis valitsus viimaste toetust veel kümme korda, ilmasõja veteranidele ainult neli korda. Kusjuures sama perioodi jooksul sõjameeste auks püstitatud 90 monumendist mainis ainult 25 ka ilmasõjas langenuid ja seda tavaliselt monumendi tagaküljel.
Eestis sai sõjainvaliidide toetuste võrdsustamise eestkõnelejaks Eesti Vigastatud Sõjainvaliidide Ühing (EVSÜ). Oma eesmärkide täitmiseks pöördus ühing mitu korda valitsuse, parlamendi ja läbi ajakirjanduse ka kogu Eesti rahva poole. Samas põrkus ühing oma soovides nii ühiskonna kui ka valitsusega ning nõudmised asendusid
järk-järgult palvetega. EVSÜ vastu seisis ka Vabadussõja Invaliidide Koondise Liit (VIKL), mille kampaaniad vastandasid tugevalt Vabadussõja ja ilmasõja veterane. Nii jäi EVSÜ tegevus piiratuks ja ilmasõja veteranid ei saavutanud kunagi samasugust seisust nagu Vabadussõja omad. Ilmasõja veteranid jäid kehvemasse seisu juba selle sõja olemuse tõttu. Samuti jäi esimene maailmasõda Eestis lihtsalt ajaloole jalgu. Kui Venemaa lahkus 1917. aastal sõjast ja koos sellega ka eestlased sealsest sõjaväest, siis Eestis keerulised ajad jätkusid – eestlased saavutasid autonoomia ja ka omariikluse, kuid juba 1918. aastal okupeerisid kodumaa pinna Saksa väed. Saksa okupatsiooni ajal oli ka tsensuuril oma roll, mis ei lasknud Vene armees võidelnud sõduritel oma mälestusi jagada. Hiljem, Eesti ajal, muutus tähtsamaks juba Vabadussõda. Kahte sõda ja nende tulemusi käsitles ühiskond erinevalt – kui Vabadussõda tähendas omariikluse saavutamist ja kodumaa eest võitlemist, siis esimese maailmasõja lõpp Eesti jaoks nii suurt võitu ei toonud. Määrav oli ka fakt, et maailmasõjas osalesid eestlased siiski võõrriigi armee koosseisus. Kuigi Vabadussõjas võitlesid eestlased konkreetselt kodumaa eest, ei tähenda, et ilmasõjas sõdinud eestlased nendest vähem panustasid. Mõlemas sõjas osalenud elasid läbi kirjeldamatuid sõjakoledusi, füüsilisi raskuseid ja vaimseid traumasid. Individuaaltasemel oli tulemus veteranide jaoks olenemata sõjast sama – langenud relvavennad, vigastused ja halvenenud suhted lähedastega. Ühiskonnas olid aga ühed teistest paremad. Artikkel on kirjutatud Liisi Esse doktoritöö „Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus“ ja artikli „Estonian World War I Soldiers’ Return to Society“ põhjal.
Sõjakooli uus tee: vaimne test Annett Kreitsman
K
andidaatide paremusjärjestus moodustub sel aastal vaimsete võimete testi ja kutsesobivusvestluse tulemuste põhjal. Vaimsete võimete testis on kokku 45 ülesannet, mille lahendamiseks on kandidaadil aega üks tund. KVÜÕA sõjaväepedagoogika ja juhtimise õppetooli ülem kolonelleitnant Antek Kasemaa sõnul on ülesanded seotud kolme valdkonnaga: sõnavara, matemaatika ja ruumiline mõtlemine. Küsimuste hulgas on nii loogikaülesandeid kui ka valikvastustega küsimusi. Kolonelleitnant Kasemaa soovitab kandidaatidel tulla testi täitma eelkõige puhanud ja selge peaga. Lisaks testile hindab kool kandidaatide potentsiaali juhtidena, nende
maailmavaatelisi seisukohti, motiveeritust ja suutlikkust akadeemilisteks õpinguteks. Tänavu ei ole füüsilise ettevalmistuse test üks osa paremusjärjestuse moodustamisel, küll aga on see vaja läbida kaitseväe teenistusse asumiseks. Kes on testi ajateenistuses läbinud viimase 180 päeva jooksul, saab lasta arvestada seda tulemust. 2017. aastal avab sõjakool maaväe põhikursuse, mere- ja õhuväe põhikursuse avab kool 2018. aastal. Küll aga saab ka juba tänavu mere- ja õhuväe põhikursusel sisseastumiskatsed sooritada ning nende edukal läbimisel alustada õppetööd, kui kursused avatakse. Samuti saavad sisseastumiskatsed sooritada ka need, kel ajateenistus alles ees ning seejärel see
läbida kindla teadmisega, et õppekoht on pärast edukat teenistuse läbimist ootamas. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli läbi Eesti kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi (SAIS) esitada 19. juunist 3. juulini. KVÜÕA korraldab sisseastumiskatsed Tartus ajavahemikul 17.-21. juuli. Õppetegevus uutele kadettidele algab augustis. Kooli edukal lõpetamisel ootab värskeid ohvitsere ees kindel töökoht kaitseväes, kus on kindlustatud palk alates 1350 eurost. Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli põhikursuse lõpetamist on kolm aastat. Pärast mõneaastast teenistust on kõrgemas sõjakoolis võimalik õpinguid jätkata ka magistriõppes.
Foto: Annett Kreitsman
Tänavu kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kõrgema sõjakooli põhikursusele kandideerijat ootab sisseastumiskatsetes võrreldes eelmise aastaga uuendus: füüsilise testi asemel hindab kool vaimseid võimeid.
Varasemast enam loevad sõjakooli astumisel vaimsed võimed. Kätekõverdustest ei piisa.
7
Esmaspäev, 8. mai 2017
persoon
2014. aastal tuli leitnant Lauri Malsroos Poolas rattaorienteerumise teatemeeskonnaga maailmameistriks (Malsroos, Margus Hallik, Tõnis Erm).
Ajateenija tüdruksõber:
see on suhte suurimaid proovikivisid Paljude noormeeste üks suurem mure ajateenistuses on suhte hoidmine kallimaga. Pole vahet, kas alles tutvunud või juba abielus – aeg riiki teenides paneb suhte proovile. kpr Ivar Lepik
N
oor näitlejatar ja ajakirjanik Brigitte Susanne Hunt on üks neist, kelle noormees riiki teenib. Käisime nende ühises kodus ajal, kui reamees Rauno Türner valmistus parasjagu väljaloalt kasarmusse naasma – see enamasti pühapäevane hüvastijätt on tuttav paljudele.
Kuidas sa tema ajateenistusse minekusse suhtusid, kui sellest esimest korda kuulsid? Mul on olnud üks kogemus – üks peika, kes pidi minema Inglismaale õppima. Kui olen läbi elanud selle, et mu poiss on aasta aega Inglismaal, siis ei tundu need kaheksa kuud Eestis üldse nii hull. Ja ta saab koju ka.
Paljud suhted lõppevad, kui üks pool läheb ajateenistusse. Kas mingit hirmu ei olnud? Muidugi oli. Arvamused jagunesid pooleks. Oli neid, kes ütlesid, et mis siin keerulist on – oledki reede õhtuti kaheksa kuud kodus ja teed omi asju. Teine pool vastustest kirjeldas, et ajateenistus mõjub suhtele hävitavalt. Tuttavatega on samamoodi, osa on lahku läinud ja osa kokku jäänud. Sellega ma nõustun, et ajateenistus on üks kõige suurem proovikivi suhtele.
Milline aeg tundub ajateenistusest kõige raskem? Algus läks nobedalt, sügis-talv möödusid kiiresti, aga nüüd on nagu harjumus tekkinud. Viimased kaks-kolm kuud on kõige raskem, et kaua nüüd siis veel ... Juba on oldud ja tahaks eluga edasi minna, kogemus on käes.
Sa oled Raunol väeosas külas käinud. Mis tundeid kaitseväe „aias” käimine tekitab? Nagu läheks meeste varjupaika (naerab – I.L.). Nad on seal nii õnnelikud, nagu koerakesed või kassikesed. Võtad nad sülle ja lähed kõnnid natuke, annad
Brigitte Susanne Hunt on tuttav filmist „Nullpunkt“ ja sarjast „Doktor Silva“. süüa ja siis pead ära minema. Nad jäävad sinna ketti ja lehvitad. Aga ma pigem olen vältinud seda. Parem on, kui ta ise tuleb, muidu jääb halb tunne sisse. Pigem ma ei lähe üldse. On olnud nädalavahetusi, kus ma oleks saanud minna, aga pole läinud – see on palju raskem.
Mina leian, et mehed peaksid ajateenistuses lihtsalt ära käima, nad teavad, et neil on see kohustus. Ei tohiks ennast haigeks valetada.
Kui palju sa nädala sees temale mõtled?
Rauno hindab rohkem vaba aega. Just nädalavahetusel. Hindab und ja sooja kodu, et kõht on täis ja külmkapis on süüa. Ma ei saa öelda, et ta varem ei olnud korralik, aga kodus on näha, et inimene on harjunud koristama, moppi käes hoidma – see on ainult tore!
Käin tööl, ülikoolis ja trennis — käed on tööd täis. Õhtud on veidi üksikud, aga ei midagi hullu. Kui hoian ennast tegusana, teen, mis mulle meeldib, saan sõbrannadega kokku, siis pole hullu. Nädalavahetustel on nõme, kui ta välja ei saa. Nädala sees saan hakkama.
Nüüd tuleb üks pikemaid aegu, kui te ei näe teineteist – Kevadtorm. See on tegelikult suurepärane ajastus, sest lõpetan just ülikooli ja olen hommikust õhtuni hõivatud. Tööl on ka kiire. Kui ta tuleb tagasi, teen mina viimase eksami ja oleme mõlemad vabad.
Kuidas teised suhtuvad, kui kuulevad, et su poiss on ajateenija? Alati jääb selline tunne, et inimesed teavad, mida kaitseväekohustus tähendab. Et neil on olnud kogemusi või tuttavaid. Järgnevad loogilised küsimused: kus, kaua, millal välja saab? Sellega oskavad juba kõik arvestada, et ta ei saa alati üritustele tulla – peab pikemalt ette planeerima. Ei ole harv, et mitu nädalat planeeritakse ette ja ikkagi lõpuks ei saa.
Eestlased on medalirahvas, meile meeldib rõõmustada, kui omadel läheb hästi. Õhuväes on medalimees olemas – leitnant Lauri Malsroos.
K
kpr Rasmus Voolaid
okku on 2. eskadrilli treeningkopterite lüli kapteni auhinnakapis koguni neli maailmameistrivõistluste ja kaks Euroopa meistrivõistluste medalit rattaorienteerumises. Kuigi ala pole populaarne ja ei kuulu olümpiamängude kavva, siis leitnant Malsroosi saavutused on nõnda uhked, et ta on olnud ka Eesti aasta meessportlase nominent. Kuidas jõuab leitnant Malsroos nii edukas olla kahel rindel korraga? Kahjuks natuke kopteriga lendamise arvelt – nimelt on õhuväes lennutunde vähemaks võetud ja seetõttu on leitnant Malsroosil rohkem aega treeningute jaoks. „Mulle küll meeldiks rohkem lennata ja ikkagi sama palju sporti teha,“ märkis ta ise. Leitnant Malsroos kiitis piloodi tööd ja tunnistas, et teist nii sobivat töökohta oma teise kire jaoks ta ette kujutada ei suuda. Ülemad on õhuväes vägagi mõistvad. Kui töökohustused on täidetud, aga päev veel poole peal, siis ülemad minuteid vägisi taga ei aja. Vaba aja tekkides võib härra leitnant rahulikult ratta selga hüpata ja trenni rügada. „Kuna mu treeningumahud on pea sama suured kui mõnel profisportlasel, siis loomulikult on
sellest väga suur abi, et vahel saan ka tööajast trennis käia,“ ütles leitnant Malsroos. Sporditunde, mille sisse lähevad nii harjutamine kui ka võistlused, tuleb tal aasta peale kokku umbes 600–700 ehk jämedalt arvutatuna kaks tundi päevas. Kui paljude jaoks on rattaorienteerumine võõras, siis sisuliselt ongi see kahe ala kombinatsioon – liigutakse maastikurattaga, mille lenkstangile on tehtud spetsiaalne kaardihoidja. Orienteerumisega on leitnant Malsroos tegelenud lapsest peale, rattaorienteerumine tuli tema ellu natuke hiljem, aga samas oli kaardi järgi liikumine juba tuttav. Kahe täiesti erineva tegevuse ehk helikopteriga lendamise ja rattaorienteerumise vahel saab aga tõmmata ootamatult palju paralleele. „Kuigi vahemaad on teised, siis kiirused on piisavalt suured ja see info, mida kaardi pealt vaja lugeda, tuleb üsna kiiresti,“ rääkis leitnant Malsroos. Lühikese ajavahemiku jooksul on vaja talletada palju infot. Lendamine käib visuaalses kontaktis maapinnaga ja mida madalamalt lennata, seda kiiremini maastik piloodi all liigub ja kiirem on navigeerimine. „Teatud olukordades on need ikka väga sarnased alad,“ selgitas leitnant Malsroos.
Kui palju on ajateenistus teda muutnud?
Mis sa üldiselt ajateenistusest arvad? Kui saad riigilt nii palju, kas või näiteks tasuta hariduse, siis peaksid kuidagi selle eest tasuma. Ajateenistus on viis, kuidas tagasi maksta. Ma ei nõustu, et ajateenistus peaks ka naistele kohustuslik olema, sest mehed ja naised on sotsiaalselt võrdsed, aga füsioloogiliselt erinevad. Naise ülesanne on näiteks üheksa kuud last kanda. Aga naistele võiks kindlasti teha koolitusi, mis kestaksid lühemat aega – kuidas relva käes hoida või ennast kaitsta. See ei pea olema sõjaline ettevalmistus, vaid enesekaitse. Selle üle oleks hea meel.
Oled sa kunagi ise mõelnud ajateenistusse astuda? Olen tegelikult, aga olen allergiline näiteks õietolmu suhtes. Isegi ravimitega on halb. Sellepärast hoian loodusest eemale.
Foto: Arbo Rae
Olime koos juunikuust, seega neli kuud. Teadsime ette, et kaitseväeteenistusse tuleb minna, aga neli kuud oli minu jaoks piisav, et olla kindel, et järgnevad kaheksa kuud ei muuda midagi.
Foto: Rebeca Birk
Kui kaua te enne ajateenistust koos olite?
Maailmameister õhuväest
Suured kiirused ja palju infot on leitnant Lauri Malsroosi igapäevaelu.
8
Esmaspäev, 8. mai 2017
Kuperjanovi jVP
vs.
Logistikapataljon Nooremseersant Priit Atso
Nooremseersant Hannes Brük
2008?
0
Tahaks pakkuda 1990. aastate lõppu. Puusalt 1998.
Reamees Albert Anissimov
Reamees Oskar Ilves
0
Mis aastal peeti esimene Kevadtorm? Samal aastal taasavati Tartus Vabadussõja mälestussammas ja rahvahääletusel otsustati Euroopa Liiduga liitumise üle.
Pole … Ma ei tea. Ei oska pakkuda. 2000?
0
See oli 2004 siis äkki.
0
Sinist lille. Sinilill!
1
Sinilill.
1
See on see … Lill, sinilill.
1
Sinilill.
1
Aprillis kutsutakse kampaaniaga üles kandma märki, et tunnustada veterane. Mis märki Anname au! kampaania kasutab?
Papa, Romeo, India, India, Tango.
1
Hotel, Alfa, November, November, Echo, Sierra.
1
Öelge oma eesnimi NATO kuuldekoodis.
Alfa Lima Bravo Romeo … Parandan! Alfa Lima Bravo Echo Romeo Tango.
1
Oscar Sierra Kilo Alfa Romeo.
1
0
Kopteripiloot leitnant Lauri Malsroos tuli 2014. aastal omal spordialal maailmameistriks. Mis alaga leitnant Malsroos tegeleb?
Lendur … Mingi rattasport.
0,5
Veereb? Keegel? Rattasõit või keegel? Panen keegel.
0
0
Ajateenijatel on kaitseväes võimalik läbida erinevaid kursusi. Millise lühendiga tähistatakse mereväe sideoperaatori baaskursust?
MVSBK?
0
MSOBK? Mike Sierra Oscar Bravo Kilo?
1
0
23. aprillil tähistati Vabaduse väljakul suure kontsertiga Veteranipäeva. Kes oli tänavu peaesineja?
Ma ei tea … See, kes Eurovisioonil käis laulmas. Ruslana!
1
Oli Ruslana koos Ziggy Wildiga.
1
Ma ei kujuta ette ka.
Mike Sierra Oscar Bravo Kilo äkki?
Mul ei tule nimi meelde. Mingi noor naine oli igatahes.
0
Ei, ei tule midagi hetkel.
1
Pakun et … Mike Sierra Oscar Bravo.
0
Lugesin küll, aga jään vastuse võlgu.
Kuperjanovi jalaväepataljon: 5 4. Rattaorienteerumine 5. MSOBK
6. Ruslana AUTOMARK ANSAMBEL "KOLUMBUS ..." ... ÜHENDEMIRAADID SIDESÕNA TÜDRUK (inglise k.) RELVA SS-i RIVILAUL URAANI KAASLANE MEHENIMI
KÜLMIKUMARK HOOPIS TEINE ASI MÕÕTERIIST "KULDNE ..." ETTEÜTLUS KAITSENÕUKOGU MUNGALILL ...-SÄRK
INIMENE KUI TÖÖRIIST
RAHAÜHIK
... KÜLMRELV DEBELAKK
VENE MEHENIMI ITSITUS
KIVISAMMAS AKTSIASELTS
Logistikapataljon: 7,5
Õiged vastused 1. 2003 2. Sinilill.
RÄNDUR,
HULKUR 134 ...-KOMANDO
Punktisumma
JÄRJEST. KALA TÄHED HOOG RIIK (prants. k.) (kõnekeeles) KASEMETS
PÜHAKODA
PUU KANADA LAULJA
LooSIME AuhINDu! Et võita Sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda auaste ja väeosa ning sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust. Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks reamees Meriliin Irves pioneeripataljonist. Palju õnne!
Luulenurk Keskpärane hall eesti mees siin alla paneb õla. Ei sega vahetatud puus, ei alimendivõlad. Kui spartalasi vabariigil kuskilt pole võtta, me ise lähme „kustiga“ Armata vastu sõtta. Küll saatusega lepime, et vabaks saada saastast – end jäävalt ajudesse kleepind juunipöördeaastast. Taat aastal 95 tõi automaadi koju, et tema äritegevust ei segaks dressipükstes rojud. Nüüd Perm ei paku pinget, tulnud turvalised ajad – taat muutund surnud hingeks, keda arvu täiteks vaja. Pea iga õppus siirdub sirgelt LaKo meeste kaela, kes võivad välja teenida siin medali või paela. Ükskõik kui vinge maruga ei vingu möllu tehes veits lühikese aruga, kuid väga kõvad mehed. Karm Kostroma dessandimees siit verise saaks nina ja pilusilmsed „kaevurid“ kõik viimaseni tina. Kui nagu kirves kivisse vatt vajuks üle piiri need hüppaks rõõmsalt rivisse ja teeniks vabariiki. Autor: kromanjoonlane foorumis militaar.net