SODURILEHT ˜
ISSn 1736-3411
Teisipäev, 14. märts 2017
Aprilli keskpaigaks saabub Eestisse liitlaste pataljon, kelle tulekuks inimesed juba usinalt vaeva näevad.
Järgmise nelja aasta jooksul kasvab oluliselt suuremaks nii Eesti kaitseväe tehnikapark kui ka relvastus.
Kaheksal välisoperatsioonil teenivad kaitseväelased aitavad luua turvalisemat homset. lk 7
lk 5
lk 2
Foto: rms Roomet Ild
eesti liitlased Ameerika ühendriikidest osalesid paraadil kahe Abramsi tankiga.
Keskpolügooni reetlik lumi ja märg sõdur Lõpusirgele jõudnud kalendritalve ära saatmiseks korraldas 1. jalaväebrigaad keskpolügooni lumiste metsade vahel suuremahulise Talvelaagri, millest sai sellel aastal rekordiliselt osa ligi 1700 inimest.
L
rms Karl Ander Adami
umi maalib helimaastikke. Ta kas krõbiseb, sahiseb või lirtsub. Need helipildid võivad reeta vastasele sinu asukoha, aga ka summutada liikumisest tingitud helisid, näiteks okste praksumist. Sel aastal aga näitas Eestimaa ilm taas oma heitlikku palet ja järjekordne Talvelaager toimus taganevate lumevallide kiuste. Polnuks metsa all lirtsuvaid lumelaike, mis seal liikujaid reetis, oleks
ligi 1700 kaitseliitlast, kaitseväelast ja liitlassõdurit keskpolügoonil jäänud täiesti märkamatuks. Tõsi, kõrbekarva Abramsi tankid ja Bradley jalaväelahingumasinad meie sirguvate, punakarva mändide vahel ei jää isegi parema tahtmise juures märkamata, kuid nende ümber tegutsevad üksused küll. Kui liitlased said talvelaagri käigus rohkem aimu meie jonnakast ilmast, maastikest ning talviste tingimuste eripäradest, siis Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad tulid kesk-
polügooni väljadele ning puusammaste keskele kinnistama harjutatut.
Fookus praktilistel oskustel Teel Kalevi jalaväe staabialale möödusime hulgast soomukitest, mis sulandusid suurepäraselt kuusetihnikutesse. Metsa varjus olid sisse seatud kontrollpunktid ja staap, mille vahel askeldasid juba mitu päeva Talvelaagris olnud Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad. Lisaks ajateenijatele oli rohkelt tööd mõistagi ka tegevväelastel, nende seas
Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülemal kapten Ivo Peetsil. Mõni nädal tagasi lõppes Kalevi jalaväepataljonis jaokursuse lõpuharjutus, kus instruktorid hindasid nooremallohvitseridest ja värsketest ajateenijatest komplekteeritud jagude oskusi. Nüüd aga harjutasid kalevlased tegutsemist rühmadena. „Rühmatasand on ajateenijate väljaõppes kõige otsustavam etapp. Reservüksuste puhul on rühm viimane tasand, mille on mehitanud
pea ainuisikuliselt reservväelased,“ ütles kapten Peets. Kapten Peetsi sõnul said üksused ja nende ülemad jagude komplekteerimise järel nädalajagu täiendavat õpet, mis puudutas talvist riietumist, relvahooldust ning rutiine − kõiki talviseid nüansse, mille peamine eesmärk on mõistagi võitlusvõime säilitada ka heitlikes oludes. Lisaks sellele on kalevlased seadnud sõduri baaskursuse puhul fookuse praktilistele oskustele ja see on kapten Peetsi sõnul ennast ära tasunud.
2
Teisipäev, 14. märts 2017
JuHTKiRi
uudised
„Te olete tänapäevasemad ja uuenduslikumad kui Ühendkuningriik.“ - veebel Craig Deyes, 07.03.2017
Afganistan puudutab ka meid rms Rasmus Voolaid
JÄLGI meIe TeGemISI KA SOTSIAALmeedIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
Foto: rms Roomet Ild
P
raegu on Eestis turvaline elada. Jah, igasuguseid asju juhtub ja selle vastu olemegi vahel võimetud. Maailmas on aga tihtipeale kurjust rohkem kui Eestis ja me peame selle vastu võitlema. Eesti riigist on sõdurid praegu kaheksal välisoperatsioonil, mis aitavad maailma teha paremaks ja turvalisemaks. Loomulikult on meie jaoks esmase tähtsusega Eesti riigi turvalisus, aga ligi 70 sõduriga proovime aidata kaasa rahule üle maailma. Sellist praktilist väärtust, mida välisoperatsioonid meile annavad, ei suuda ükski õppus matkida. Operatsioonidel saavad sõdurid panna end proovile tegelikes oludes ja see arendab meeletult koostööd. Välisoperatsioonid pole tähtsad ainult neile, kelle julgeolekut me aitame parandada. Eesti ise mitte ainult ei tarbi julgeolekut, vaid me ka loome seda. See tõstab ja kinnistab meie usaldusväärsust rahvusvahelises kogukonnas ja vajadusel on ka meil palju liitlasi ja toetajaid. Loodetavasti pole meil seda kunagi vaja, aga on hea teada, et nad on meil olemas. Näiteks meie panus välisoperatsioonidesse on aidanud Eestisse tuua õhuturbe üksuse ning peagi saabub siia ligi tuhandepealine NATO lahingugrupp. Võib ju öelda, et need pole meie sõjad. Miks on meie sõdurid operatsioonidel Aafrikas ja LähisIdas, mis on Eestist tuhandeid kilomeetreid eemal? Kui kuulume samasse kogukonda, siis seisame ka sama asja eest väljas. Kitsendades võib väita, et kui mu kodulinna teises otsas midagi juhtub, siis see puudutab ka mind. Sõda ja terror pole kunagi mustvalge ja kahe osapoolega. Afganistani konflikt puudutab ka meid.
nATO liitlasi oodates
britte sai marssimas näha juba paraadil, kuu aja pärast saab ka Tapal.
Neli nädalat on jäänud ajani, mil 1200-pealine Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani kaitseväelastest moodustatud liitlaste pataljon peaks täies koosseisus Tapale jõudma. Esimesed neist on juba kohal. rms Ivar Lepik
e
elmise aasta juulis NATO Varssavi tippkohtumisel vastu võetud otsusega kindlustati meie turvatunnet. Nelja pataljonisuuruse lahingugrupi paigutamine NATO idatiivale on sõnum Venemaale, et Ukrainas juhtunu ei tohi korduda. Esimesed roteeruvad pataljonid paigutatakse Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola, juhtivateks panustajateks vastavalt Suurbritannia, Kanada, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kui Poolas ja Leedus ollakse juba suurema koosseisuga kohal, siis nüüd, kaheksa kuud pärast tippkohtumist, on liitlaste saabumine ka meie jaoks õige pea reaalsuseks saamas. Britid on teatanud, et nende panus lahingugruppi on 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior ja tankid Challenger 2. Prantsusmaa panus lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja soomukid.
ettevalmistused käivad Briti üksuse esimesi liikmeid sai avalikkus oma silmaga näha aastapäeva paraadil, aga silmale nähtamatult käib TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: rms Rasmus Voolaid Küljendaja: rms Tanel Veske Keeletoimetaja: Kairi Vihman
kibekiire töö. Suurbritannia kaitseväe veebel Craig Deyes on mees, kes vastutab kogu Briti ja Prantsusmaa isikkoosseisu ja tehnika saabumise eest. Et teekond Eestisse tuleb ette võtta, selgus tal alles jaanuari lõpus. „Mulle helistati ja küsiti, kas tahaksin minna. Vastasin jaatavalt ja panin toru ära,“ muigas veebel Deyes. „Seejärel võtsin selle uuesti kätte, helistasin tagasi ja küsisin, et mis see on? Kus see on? Siis sain teada, et korraldaksin Eestist Briti üksuste saabumist.“ Logistikavaldkonnas ei olevat see aga midagi uut – veebel Deyes tundis pigem heameelt, et nädalaid ette sai selgus majja. Esimest korda sellist projekti üksi juhtida on paras katsumus. Deyes tahab, et inimesed saaksid siia nii, et nad ei saa ise arugi, kuidas nad siia said. Seni on kõik sujunud, aga see on alles algus. Varajane Eestisse saabumine ja väiksemate üksuste liigutamine annab võimaluse likvideerida murekohad enne, kui põhiosa sõdureid kohale jõuab. Kui brittide tehnika tuleb laevadel, siis prantslaste oma rongiga ja inimesed suures osas lennukiga. Kasutusel on kõikvõimalikud liikumisviisid. Ta planeerib ühtekokku nelja rongi, kolme laeva ja 20 lennuki saabumist. Toimetajad: rms Ivar Lepik rms Kristjan Ats Mägi rms Artur Tänna rms Rasmus Voolaid
Tundmatus kohas vette viskumine ei ole veebel Deyesi sõnul probleemiks osutunud. Eesti kaitseväega puutus ta kokku ka Afganistanis, seda probleemideta – eestlastega töötamine olevat lust. Varem siin käinud sõpradelt kuulis ta head ka tingimuste kohta, aga ometi Eesti üllatas teda.
Oodatust tänapäevasem „Ausalt öeldes eeldasin kõrgeid betoonmaju ja kohatist viletsust,“ selgitas varem Ida-Saksamaal ja Poolas teeninud veebel Deyes. „Teil on väga modernne Tallinn, aga samas ka traditsioonilisem elu väljaspool seda.“ Põhja-Inglismaalt pärit mees on Eesti kliimaga tuttav. Ta ei usu, et lumi saabuvatele üksustele muret valmistab – suvi on ju ukse ees –, ent järgmisel talvel võib ilmselt kohata ka hapumaid nägusid. Seda peetakse siiski heaks väljaõppevõimaluseks ja veebel Deyes usub, et pataljoni roteerudes soovivad paljud siia tagasi tulla. „Teil on fantastilised mehed ja naised. Nad tegid kõik, et tunneksin ennast teretulnult ja koduselt juba saabudes. Sellega on pool tööst kohe tehtud.“ Fotograafid: rms Roomet Ild rms Karl Johanson
Lõksudeksvalmis valmis Lõksudeks NATO pataljonid idapiiril ei rõõmusta Venemaad, on öelnud Ve n e m a a as evä lis minis t e r Aleksei Meškov. Veebruaris tabas skandaal Leedus baseeruvaid sakslasi, kui parlamenti saadetud e-kirjas väideti, et grupp saksa keelt kõnelevaid mehi vägistas sõjaväebaasi lähistel 15-aastase tüdruku. Leedu politsei uurimine leidis, et sündmust pole toimunud, kiri saadeti väljastpoolt Euroopa Liitu ja saatja aadressi enam ei eksisteeri. Ebameeldiv valeuudis Saksa liitlaste kohta jõudis aga Leedu elanikke šokeerida. Samad ohud varitsevad ka Eestis, liitlasi võidakse hakata meelitama näiteks organiseeritud baarikaklustesse, nagu juhtus mullu Lätis. Suurbritannia kaitseväe veebel Craig Deyes kinnitas, et lõksude eest sõdureid hoiatatakse. „On inimesi, kes sellega tegelevad. Nad on kindlasti võimalike ohtudega kursis,“ kinnitas veebel Deyes.
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Teisipäev, 14. märts 2017
uudised
7.
korda toimus sel aastal õppus Talvelaager.
Talvelaager Talvelaager2017 2017 Talvelaagri käigus tuletati meelde talvetingimustes vajalikke üksikvõitleja oskusi, harjutati ala hõivamist ning kaitsmist, rünnakut, luuretegevust ning tagala-alaseid tegevusi.
Osavõtjad: 1. jalaväebrigaadi staap, Scoutspataljon, ajateenijad Kalevi jalaväepataljonist, tagalapataljonist, luurekompaniist, staabi- ja sidekompaniist, tankitõrjekompaniist ning Kuperjanovi jalaväepataljonist; Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlased ning Ameerika Ühendriikide Eestis viibiv kompanii. Manööverüksusi toetasid õhuvägi ning pioneeripataljon.
Foto: Marina Loštšina
Toimumisaeg: 27.02.–05.03.2017 Asupaik: kaitseväe keskpolügoon ja Soodla harjutusala Osavõtjaid: ligi 1700 (2016. aastal ligi 650) Eesmärk: üksuste kokkutöötamine suurema üksuse koosseisus, talvise lahingtegevuse nüansside omandamine
Soomuk on lahinguväljal jalaväele mitmekülgne abiline – kannab haavatuid ja tõrjub koptereid.
Pole mägesid, kuid on kõikehaarav vesi 1. jalaväebrigaadi õppusel Talvelaager kalevlaste rühmi juhtinud aspirant jagas jaoülematele ülesanded, näitas kätte suuna ja nägin kohe, et tee viib läbi soise ala. Seal polnud mägesid, vaid hoopis kõikehaarav vesi.
K
alevi jalaväepataljoni ajateenijad toimetasid Talvelaagri jooksul kahes etapis. Esimese etapi jooksul töötasid jaod kokku rühma raames ja teise etapi eesmärk oli rühm kokku töötada kõrgema üksuse koosseisus. Kalevlased olid nende üksuste hulgas, kes tegid Scoutspataljoni sõduritele vastutegevust. Enne kui arugi sain, olin liidendatud ühe kalevlaste jaoga, mille ülesanne oli katta. Harjutati enne tõsisemaid kontakte scoutsidega. Tee viis esmalt läbi soise pajuvõsa, mille põrandaks oli õõtsuv jää ning lumesupp. Nii mõnigi võitleja vajus vaatamata ponnistustele läbi rabeda jääkaane, mille all peitus kohati meetrijagu roostekarva jahedat vett. See ei heidutanud kedagi ja jagu liikus sihikindlalt edasi, jälgides pidevalt ümbrust. Polnud aeg vestlusteks ja igaüks hoidis uitmõtted endale, hingamine muutus sügavamaks ja vaiksemaks. Sammusime ka läbi veega kaetud lodumetsa, milles seisid eakad kuused, kattes vaate taevalaotusele. Aeg-ajalt, parasjagu siis kui olime mõnda varjulisemasse paika jõudnud, peatusime, et ümbruskonna
helisid kuulata. Pärast järjekordset, lühikest jõudehetke tekkis aga kontakt.
Võimekas jao lisaliige tõttab pea kõikjale Üksus avas vastutule vastutegevust teinud võitlejate suunal ning kõik teadsid ilma tänitamisetagi oma ülesandeid. Oli näha, et kalevlased ei tee seda esimest korda ja nii praktiline
Märkasin, et kalevlased oleks just kui soomukitega kokku kasvanud. Nad saaks ka ilma nendeta hakkama, kuid soomuk on nagu jao lisaliige. Pealegi on tegu võimeka lisaliikmega, mille tornist annab hõlpsalt raskema kuulipildujaga madalal tiirutava vastase helikopteri pihta tuld anda. Ühes punktis peatudes kuulsimegi lähenevaid õhusõidukeid, mille tiivikud kevadehõngulist õhku hekseldasid. Habesamblikega kaetud
Esmalt läbi soise pajuvõsa, mille põrandaks oli õõtsuv jää ning lumesupp. Mõni võitleja vajus vaatamata ponnistustele läbi rabeda jääkaane, mille all peitus kohati meetrijagu roostekarva jahedat vett. kui ka teoreetiline baas oli paigas. Kuulipilduja leidis katmiseks strateegiliselt ideaalse künka, vihmast ja lörtsist läbiligunenud kuuseokste vahelt piiludes oli märgata teise pooljao pealeliikumist. Vastavalt stsenaariumile oli ka haavatuid, kelle minema toimetamiseks võeti kiirelt käiku soomukid.
kuuskede ja mändide alla aetud soomukid, saanud kinnituse, et tegu on tõepoolest vastaspoole helikopteritega, avasidki tule. Müra oli hetkeks kõrvulukustav, ka kuulmiskaitsmetega. Mõistagi kasutati imitatsioonivahendeid, kuid olukord oli üsna realistlik. Pärast pidevaid kontakte kopteritega oli mul aeg kalevlaste juurest lahkuda,
Foto: rms Roomet Ild
rms Karl Ander Adami
Positsiooni valikul on esmatähtsad laskesektor ja maskeering. nemad aga jätkasid toimetamisi suurema üksuse koosseisus. Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Mait Müürisepa sõnul sai tema pataljoni õppekompanii vastase rollis hästi hakkama. Talvelaager andis kalevlastele ideaalse võimaluse harjutada reaalsusele lähedastes tingimustes ning kolonelleitnant Müüri-
sepa sõnul tõstab tegevväelastega koos harjutamine väljaõppe kvaliteeti. „Meie vastas olev Scoutspataljon ei anna sõduritele armu ning nii väärika vastasega võitlemine on suur boonus,“ ütles kolonelleitnant Müürisepp. 4. märtsist anti vastaste roll üle Võrust saabunud Kuperjanovi jalaväepataljoni õppekompaniile.
3
Teisipäev, 14. märts 2017
Admiral Cowani meeskond sai üle pika aja künda eesti merelaineid.
Foto: rms Karl Johanson
GaLeRii
Foto: rms Karl Johanson
Foto: rms Karl Johanson
Kus suitsu, seal on Ämari lennuväljalt just hävitaja õhku tõusnud.
Kaitseminister margus Tsahkna käis külas 2. jalaväebrigaadil ja nursipalu harjutusväljal võeti ta efektselt vastu.
mereväes puhuvad alati tuuled – ka siis, kui seda külastab peaminister Jüri Ratas.
Foto: rms Roomet Ild
Ameerika ühendriikide kindralmajor Linda Singhile tutvustati Ämari lennujuhtimistorni.
Foto: rms Roomet Ild
4
Kuperjanovlaste linnalahingu harjutuses võis oht varitseda iga seina taga.
Teisipäev, 14. märts 2017
uudised
„Juba täna on küberajateenistus reaalsus ning see on ka kaitseväe tulevik” - kaitseminister Margus Tsahkna, 08.03.2017
Kaitsevägi saab uusi relvi ja tehnikat rms Artur Tänna
e
nne vabariigi aastapäeva kinnitatud arengukava loob kaitseväele täiesti uue väeosa – küberväejuhatuse, mis luuakse staabi- ja sidepataljoni baasil. Küberväejuhatusse koondub kogu kaitseväe kommunikatsiooni-, side- ja küberkaitsevõimekus. Uue väeosa loomisega tekib Eestile kübersõjavõimekus ehk lisaks kaitsevõimele võime ka ise vajadusel kübermaailmas rünnata. Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul on praegu veel raske täpselt öelda, kui palju ajateenijaid küberväejuhatuses teenima hakkab, kuid kindlalt võib väita, et kübersõjaoskusi hakatakse õpetama ka neile.
Killuvestidest liikursuurtükkideni Lisaks uuele väeosale saab kaitsevägi arengukava kohaselt ka palju uut tehnikat. Järgmise nelja aasta jooksul on plaanis välja vahetada käsitulirelvad. Juba sellel aastal vahetatakse välja Scoutspataljoni käsitulirelvad ning aastaks 2021 peaks olema uued relvad kogu 1. jalaväebrigaadil. Arengukava kohaselt saab kaitsevägi lähiaastatel ka uued killuvestid ning öövaatlusseadmed. Uus varustus läheb kaitseväe kiirreageerimisstruktuurile. Lisaks varustusele soetab kaitsevägi ka uusi sõidukeid. Kui kahe aasta pärast on Scoutspataljoni jõudnud kõik 44 lahingumasinat CV90, siis kolme aasta pärast peaks arengukava kohaselt lahingumasinate kõrval
olema toetussoomukid. Kaitseminister Tsahkna sõnul vajavad lahingumasinad edukaks sõjapidamiseks ka lahingtoetust ja -toetusteenindust, mis suudaks uutele lahingumasinatele maastikust olenemata järgneda. Toetussoomukiteks on kaitseministri sõnul tellitud Norrast ilma tornideta lahingumasinad CV90, millest saavad tankitõrje-, meditsiini-, logistika-, side-, miinipilduja-, õhutõrje- jms soomukid. Enne kui toetussoomukeid Eestis kasutama hakatakse, ehitatakse need kaitseminister Tsahkna sõnul ümber vastavalt Scoutspataljoni vajadusele. Aastal 2021 jõuavad Eestisse esimesed liikursuurtükid K9 Thunder (mille nimeks saab Eestis tõenäoliselt K9 Kõu), mille põhirelvaks oleva 155 mm haubitsa laskekaugus on kuni 30 kilomeetrit. Järgnevatel aastatel eraldab valitsus täiendavalt raha laskemoona soetamiseks. Täiendatakse nii lahingumasinate CV90 kui ka tankitõrjesüsteemi Javelin laskemoonavaru.
Foto: Defence Media Agency, Lõuna-Korea vabariik
Enne vabariigi aastapäeva kinnitatud kaitseministeeriumi arengukava kohaselt saab kaitsevägi järgmise nelja aasta jooksul nii uue väeosa kui ka tehnikat ja relvi.
30-kilomeetrise laskekaugusega liikursuurtükk K9 Kõu peaks kava järgi eestisse jõudma 2021. aastal.
Taristuarendus Kaitseministeeriumi arengukava näeb ette investeeringuid ka infrastruktuuri. Järgnevatel aastatel kavatsetakse arendada kaitseväe keskpolügooni ning täiustada Nursipalu ja Klooga lasketiire. Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul ei suurene küll keskpolügooni ala, küll aga arendatakse piirkonda sedasi, et seal on tulevikus võimalik paremini harjutusi läbi viia. „Kui praegu saab keskpolügoonil pearelvast tulistada
piltlikult öeldes vaid kaks seisvat jalaväe lahingumasinat korraga, siis pikemas perspektiivis on eesmärk seal välja arendada lahinglaskmiste võime, et terved soomusmanöövriüksused saaksid läbi viia lahinglaskmisi liikumise pealt,“ ütles kaitseminister. Sellel aastal saavad Tapal seoses liitlaste saabumisega valmis kolm kasarmut, söökla ning hooned varustuse ja tehnika hooldamiseks. Uue hoone saab ka sõjaväepolitsei.
Olgugi, et riigikaitse arengukava näeb ette ajateenijate arvu suurendamist 4000-ni, on viimastel aastatel vähenenud ajateenistusse jõudvate kutsealuste hulk. Riigikaitse arengukaval põhinev kaitseministeeriumi arengukava peab oluliseks noorte kaitsetahte suurendamist, milleks algatatakse isamaalise kasvatuse programm. Kaitseministeeriumi arengukava sätestab kaitsevaldkonna arengu plaanid aastateks 2018–2021.
üleskutse Mida sooviksid s in a kaitseministri käest küsida? Saada oma küsimus Sõdurilehe toimetusele! Paremad küsimused küsime sinu eest kaitseminister Margus Tsahkna käest ära.
meReVÄe LIPuLAeV SeILAS TAGASI KOduVeTeSSe rms Rasmus Voolaid
K
aptenmajor Tanel Leetna muljetas reisikirjas, kuidas väljaõppel täiustati laevade võimet end kaitsta erinevates ohu- ja kriisiolukordades nagu tulekahjud, pommiähvardused ja lekked. Laevade vahel harjutati koostööd − näiteks pukseerimist, manöövreid, merel varustamist, teise laeva abistamist ja sideharjutusi. Haruldase võimaluse ajateenistuse jooksul välismaal Eesti riiki teenida said koguni kolm ajateenijat. Admiral Cowani pardal seilasid Põhjamere vetes madrused Jesper Eldemeel, Leo-Martin Vahl ja Mikk Salong.
Üheks ajateenijate tipphetkeks kujunes kindlasti nullmeridiaani ehk 0° pikkuskraadi ületamine. Nullmeridiaani ületamisel on traditsioon uued meeskonnaliikmed ristida. „Saime lõbusa tunnistuse, millele vastavalt käsitleb Neptun, merede valitseja, meid täieõiguslike meremeestena,“ kirjutasid madrused oma reisikirjas. Enne ajateenistust TTÜ Eesti mereakadeemias laevajuhtimist õppinud madrused jäid Admiral Cowani laevalt meenutama ainult positiivset. Seitsme nädala jooksul said madrused kogeda drille ja tutvuda sõjalaevade eluga merel. Ajateenijad tundsid end täieõiguslike meeskonna-
liikmetena. Koos tegevväelastega tehti laeval samu töid ja saadi ka võrdväärselt vaba aega. Madrused tunnistavad, et ajateenistuse seisukohalt vedas neil tegelikult tohutult, sest sel ajal, kui maaväes pidid ajateenijad metsas müttama, said nemad ja saavad Wambolal olevad ajateenijad edaspidigi merel sooje briise ning päikest nautida. „Olgu, tegelikult ei olnud ilm kogu aeg kiiduväärt – saime tunda ka tugevat tuult ja korralikku lainetust. See oli aga karastus ning hea vaheldus kasarmuelule,“ kiitsid unustamatu kogemuse võrra rikkamaks saanud ajateenijad.
Foto: srs Siim Verner Teder
Peaaegu kaks pikka kuud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi koosseisus Euroopa meredel seilanud Eesti mereväe lipulaev Admiral Cowan jõudis veebruari lõpus taas kodusadamasse.
Admiral Cowani meeskond sai üle pika aja künda eesti merelaineid.
5
Teisipäev, 14. märts 2017
406
ajateenijat alustas tänavu jaanuarikuise eelkutsega. Sõduri baaskursus hakkab nende jaoks ühele poole saama.
Tapale ehitatakse hiiglaslik konteinerlinnak Aprilli keskpaigaks Tapale saabuva NATO pataljoni lahingugrupi esimeseks elupaigaks saab Eesti suurim militaarotstarbeline konteinerlinnak. Linnak, mille ehitus on juba alanud, hakkab koosnema üle sajast staabi-, meditsiini- ja toetuskonteinerist. Suve lõpuks valmivad liitlastele kolm uut kasarmut, söökla ja olmehooned.
Pioneeripataljoni ajateenijad kogesid miinide võimsust Pioneeripataljoni tegevväelased ja ajateenijad korraldasid keskpolügoonil miinide näidislõhkamise. Näidislõhkamise läbiviija kapten Urmas Tonto sõnul õppisid ajateenijad, kuidas oskuslikult peidetud miinid ja õigesti suunatud laengud aitavad lahinguväljal vastast alistada. Muuhulgas nägid ajateenijad ka tankimiini mõju autovrakile.
Kindral Terras külastas õppust Rootsis Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras külastas Rootsi visiidi raames ka Rootsi kaitseväe tankikompanii õppust Gotlandi saarel. Kindral Terras kohtus Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ja Rootsi kaitseväe ülemjuhataja kindral Michael Bydeniga, et saada ülevaade Rootsi julgeolekuolukorrast. Sel aastal osalevad Rootsi kaitseväelased esmakordselt õppusel Kevadtorm ja Eesti kaitseliitlased Rootsi viimase 20 aasta suurimal õppusel Aurora, millest võtab osa üle 19 000 kaitseväelase Rootsist ja partner- ning NATO riikidest.
Kuperjanovi retkel rändasid kahe- ja neljajalgsed Teist korda peetud Kuperjanovi retke läbis lisaks 354 inimesele ka 5 koera. 23-kilomeetrine retk viis osalejad Puurmanist Tabiverre, rajale jäi ka üks Kuperjanovi pataljoni sõdurite ehitatud takistusrada. Esimesena lõpetasid Jõgeva linnapea Raivo Meitus ja Helle Viituk, kes said joostes ajaks 2 tundi ja 45 minutit.
PERSOON
Reamees Poom, päris Eesti mees Kaitseväekohustus võib noore jaoks olla hirmutav – tuleb eemalduda mugavustsoonist ja astuda vastu tundmatusele. Reamees Poom on võtnud eesmärgi näidata, et kõik on omandatav ja enda minast loobuda ei tule. rms Ivar Lepik
V
ideojagamiskeskkonnas Youtube tegutsev reamees Poom on paari kuuga kogunud ligi 25 000 vaatamist ja pälvinud rohkem tähelepanu, kui ta alguses ennustadagi oskas. Hoolimata populaarsusest leidis ta aega kohtuda ka Sõdurilehega. Reamees Poomi jaoks on riigikaitse ja ajateenistus olulised teemad, millega peab tegelema. Ta tahab neid näidata täiesti ausalt, nii, nagu kõik on, aga läbi väikese huumoriprisma. Mõnusa huumoriga. Siinjuures rõhutab reamees Poom, et kuigi mees videos on tema nime ja näoga, peaks situatsioonid kõigile ajateenistuse läbinutele tuttavad ette tulema. Reamees Poom on oma sõnul keskmine kutt, kellel pole erilist kokkupuudet riigikaitsega, aga tal pole ka vastumeelsust. Ta läheb ja võtab väljakutse vastu.
Läbilõige ühiskonnast Igaühel meist on sõpru, kelle peamine jututeema kohtudes on ajateenistus. See ühendab erineva tausta ja käekäiguga inimesi. Just seda peabki reamees Poom oma fenomeniks – temas on killuke kõiki. Ta on omamoodi läbilõige kõigist, kes ajateenistusse satuvad. Reamees Poom selgitab, et igas rühmas on läbilõige Eesti inimesest, neist, kellega muidu kokku ei puutukski. „Siin saad aru, milline see Eesti mees on päriselt. Teenistuse
käigus tuleb huumor kasuks, ei tasu ennast liiga tõsiselt võtta.“ Kogemused, mida reamees Poom läbi elab, on tõesti tuttavad kõigile. Ta usub, et kui sellises seltskonnas veeta ligi aasta, pead-jalad koos, saab sõpru eluks ajaks – need suhted on ausad, sest teineteist tuntakse läbi ja lõhki.
Õppetunnid kogu eluks Reamees Poomi videod keskenduvad enamasti mingi uue oskuse omandamisele. Kaitseväes õpitavad oskused, näiteks pöördumine, on tsiviilelust tulles ju võõrad. Selliseid asju harjutatakse ja lihvitakse peensusteni. Kõik tuleb reamees Poomi sõnul reaalsest elust, midagi ei ole üle pingutatud. Ta on ise näinud, kuidas noor saadetakse 20 korda ukse taha, kuni õigesti välja tuleb. Lõpuks tuleb juba iseenesest, aga see on tema meelest vajalik osa distsipliinist. Samas õpetab kaitsevägi ka väärtusi, mis kanduvad üle igapäevaellu. Reamees Poom toob välja stressitaluvuse ja oskuse tulla toime olemasolevate vahenditega, mis on osa suureks kasvamise juures. Ta leiab, et tingimuste üle ei ole mõtet viriseda, kui midagi muuta ei saa. See on elus oluline. Samamoodi õpib ka reamees Poom, keda näeme videos. Kaitseväkke tuuseldas ta kohale kuskilt peolt, kapis kuidagi korda luua ei suutnud ja väljaõppeinstruktorile hoidmiseks kinda ulatamine ei ole ehk kõige mõistlikum. Sellistesse olukordadesse ta päriselt
Foto: rms Karl Johanson
6
Reamees Poomi tegemistel saab silma peal hoida Youtube’i vahendusel. sattuda ei soovita. „Ta hakkab ka tegelikult aru saama, aga tahab natuke pulli ka teha. Mõistab, mis toimub, aga kui saab kuidagi lihtsamalt, siis … Ta on natuke show-off ka,“ kirjeldas reamees Poom enda tegelaskuju.
Mugavustsoonist välja Kuigi reamees Poom usub, et sõdur on tervik ja päris ilma ihuliikmeteta ka ei saa, on kõige tähtsam ikkagi pea. See ei tohiks tema sõnul olla nii, et sõdur ainult kuulab ja täidab käsku. Reamees Poomi sõnul saab distsipliini sees elades mõte hoopis uutmoodi voolata, aga peas peavad asjad ikkagi korras olema. Reamees Poom leiab, et see on osa kasvamisest. Kõiki aetakse mingisuguse
piirini, aga ainult nende nihutamise tulemusena ongi võimalik areneda. Mugavustsoon ei toeta arengut. Kui asjad on omal kohal, saab kiiremini järgmistega tegeleda. Kord on tema sõnul oluline, et kõik saaks toimida. Milline on reamees Poomi edasine teenistuskäik, ei ole veel selge – sõduri baaskursus jääb peagi selja taha, aga sellega õpetlikud videod kindlasti ei piirdu. Reamees Poom kutsub kõiki üles Youtube’is meenutama, milliseid momente üks ajateenija veel läbi elab. Samas ei taha ta liiga palju silma paista. „Tähtis on see, et see võiks igaüks olla. Praegusel juhul olen see mina, aga ma olen lihtsalt suvaline tüüp.“
Kuidas areneb kadetist hea rühmaülem? Kõrgema sõjakooli mere- ja õhuväe põhikursuse esimese aasta kadetid õpivad praegu jalaväerühma taktikat ja juhtimist. Eesmärk on saada kindlaks juhiks. Annett Kreitsman
O
n teisipäeva hommik, kadetid on kogunenud Unikülla rühmarünnakut harjutama. Esimesena täidab rühmaülema rolli kadett Tanel Landsmann. Ta jälgib maastikku ja mõtleb, kus tema oleks ja kus kohast vastane võiks tule avada. Ootusärevus. Taktikalises olukorras peab rühmaülem olema kindel juht, kes hoiab kõike kontrolli all, jagab juhiseid, võtab vastu otsuseid ning veendub, et need ka täide viidud saab. Lisaks sellele tuleb tunda oma rühma, selle võimeid ja suutlikkust nii vaimselt kui ka füüsiliselt ning hoida ja kasvatada ühtsust ja moraali oma üksuses. Rühmaülemal on suur vastutus, kuna
tema plaani järgi liigub ja tegutseb kogu rühm. „Sinu eksimustest ei saa mitte ainult sinu, vaid kogu rühma eksimused. Sina pead lihtsalt hiljem olema piisavalt mees või naine, et neile silma vaadata ja oma viga tunnistada,“ ütles kadett Tanel Landsmann. Rühmaülema igapäev ei seisne aga vaid juhtimises, vaid ka oskuses alluda. Samuti tuleb end hoida informeerituna kõrgemal toimuvast ja saada aru ülema tahtest.
Rühma koosseisus võitleb jagu Kadett Grigori Gavrilov täitis harjutusel jaoülema rolli, mis on rühmaülema kõrval teine vastutusrikas
positsioon. Kadett Gavrilov on enne kõrgemasse sõjakooli astumist ajateenistuse ajal läbinud nooremallohvitseri kursuse ja aspirantuuri, seega on ta jagu juhtinud ka varem. Kadett Gavrilovi sõnul tegutseb jagu üksinda harva, mistõttu ei peaks jaoülem keskenduma eraldi maastikul töötamisele, vaid mõistma oma kuuluvust suuremasse üksusesse ja täitma rühmaülema kavatsust. Ta soovitab tulevastel juhtidel mõelda, mida teeksid ise vastasena ja lähtuvalt sellest ehitada üles ka oma kavatsused. Lisaks põnevusele on õppeprotsessis rollide läbimängimise eelis see, et nii õpib tundma, kuidas iga nupp laual töötab. Seda teades saab hiljem ülemana paremini aru, mil-
leks need nupud on võimelised ning kuidas oma ressurssi paremini kasutada. Kadett Landsmann toob välja, et õpingute jooksul on ta enda jaoks avastanud vajalikkuse mõista suuremat pilti ja et igal tegevusel on mingi kindel eesmärk, mis ei pruugi alati kohe ilmneda. „Tuleb silmas pidada, et sinu otsused ja rühma tegevus mõjutab otseselt ka suurema üksuse tegevust,“ lisas kadett Landsmann. Samuti tõi harjutus kadettidele veel kord kinnitust, et tark ei torma ning kiiresti tegutsemisel ja kiirustamisel on ilmatu suur vahe. „Tegutsedes alati rahulikult ja läbimõeldult ning meeles pidades õpitut on edu lahingus väga kerge tulema,“ tõdes kadett Landsmann.
7
Teisipäev, 14. märts 2017
varia
12 Eestlased muudavad maailma turvalisemaks erinevas riigis on Eesti kaitseväelased osalenud välisoperatsioonidel 22 aasta jooksul.
Eesti kaitseväelased tagavad meie turvalisust nii siin, Eestis, kui ka eri paigus üle maailma. Meie kaitseväelastel on välismissioonide kogemusi rohkem kui 20 aastat. rms Artur Tänna
Mali
K
Eesti kaitseväelased on praegu Malis kahel välisoperatsioonil. Operatsioon MINUSMA eesmärk on aidata kaasa piirkonna stabiliseerumisele tsiviilisikute ja inimõiguste kaitsmisega, humanitaarabi andmise ja toetamisega, kultuuriväärtuste säilitamisega jpm. MINUSMA operatsioonil osaleb Eestist kaks staabiohvitseri ning vaatlusja nõustamismeeskond. Teisel Mali operatsioonil EUTM osalevad Eestist väljaõppeinstruktorid ja staabiohvitserid. EUTM-i eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime. Kokku osaleb Mali välisoperatsioonidel üle kümne kaitseväelase.
oos liitlastega on eestlased aidanud parandada julgeolekut nii LähisIdas, Aafrikas kui ka Euroopas. Praegu on käimas kaheksa välisoperatsiooni, kus osaleb ligi 70 kaitseväelast.
Kuigi suured Eesti üksused on Afganistanist koju naasnud, on endiselt piirkonnas esindatud Eesti kaitseväelased. Afganistanis on missioonil Resolute Support neljaliikmeline demineerimismeeskond ja staabiohvitser. Demineerimismeeskond kontrollib baasidesse sisenevaid sõi-
satsioone, kes ohustavad nii tsiviilelanikkonda kui ka valitsusvägesid. Siiski leiab major, et Afganistani julgeolekujõudude professionaalsus on kindlasti paranenud. Major Suure sõnul on demineerimine valdkond, milles peab oskuste säilitamiseks pidevalt praktiseerima ning Afganistani missioon annab selleks hea võimaluse. Afganistanis on palju sõdadest maha jäänud lõhkekehi ning valitsusvastaste paigaldatud lõhkeseadeldisi, mille kahjutuks tegemisel saavad Eesti kaitseväelased kogemusi vahetada ka teiste riikide kogenud demineerijatega.
vi i
uuseum, len em te
5 m u t e u c urim uus % ee o c a cola plaza 42 0% st 3 i va baõhumuuseum
h
ek
Graafika: rms Tanel Veske
uriko ltu
ra
10
%
tapa ku
pubi sõprad e spordimu juu us e tartu üliko ti ees rah
%
it
50% da
Arvestades, et reamehe el ekt toetus on 100 rit e at e r 2 0 % eurot, on selline sääst märkimisväärne. Sõdurisoodustused kehtivad ka kinodes ja restoranides. Tallinna CocaCola Plazas ja Tartu Ekraanis säästab sõduripiletiga ligi 3 eurot, Tapa kultuurikojas 2 eurot. Tartus saab sõdur 10% alla lokaalis Suudlevad Tudengid ja pubis Sõprade Juures.
Tallinn
ar
Tartu
rgareeta 10 ma 0%
lokaal suu 10% s kin dle re 30% oe um i kunstimu k ol muu u se va
ngid 10% ude dt % n 42 va a ra m 100% u se 100% um
A
sõpradega kinos, väljas söömas ja siis veel naisega spaas, võib juba enne kuu lõppu avastada, et pangakontol ilutseb ümmargune null. Siin tulevad appi asutused, mis ajateenijale soodustusi pakuvad. Kultuuriasutustest lokaalideni, soodustusi pakkuvate ettevõtete nimekiri on pikk ja mitmekesine. Kõige heldemad on ajateenijate vastu muuseumid. Sõdurid saavad tasuta külastada meremuuseumit, lennusadamat, Tartu ülikooli kunstimuuseumit ja eesti rahva muuseumit (ERM). Pileti pealt saab säästa nii mõnelgi korral palju, näiteks maksab ERM-i tavapilet 12 eurot ja lennusadama pääse 14 eurot.
imuuseum kum unst u k i st abaõhumuuseu 25% e m4 e iv ms taanikaaed 50% 0 bo sadam, pak nu torn 1 s 0 le
0%
Afganistan
dukeid ning demineerib liitlasvägede operatsioonialalt leitud lõhkekehi. Staabiohvitseri ülesanne on koordineerida Afganistani julgeolekujõudude demineerimisalast väljaõpet. Eelmise aasta lõpul Afganistanist naasnud staabiohvitser major Marten Suure sõnul on Afganistani julgeolekuolukord muutunud Islamiriigi tegevuse tõttu mõnevõrra keerulisemaks. Lisaks esineb piirkonnas tihtipeale konflikte Afganistani ja Pakistani relvajõudude vahel. Major Suur lisas, et Afganistanis on tekkinud salakaubanduse ja kuritegevuse leviku tõttu erinevaid kuritegelikke organi-
me r
eestlased Liibanoni operatsioonilt saavad,“ ütles nooremleitnant Laasik. „Eesti mitte ainult ei tarbi teiste julgeolekut, vaid me aitame ka ise julgeolekut luua,“ põhjendab leitnant Laasik operatsiooni vajalikkust.
Rahakotti aitavad paksuna hoida kultuuri- ja meelelahutusasutuste soodustused, mis kehtivad vormi kandmisel või linnaloa ettenäitamisel.
jateenija elu kasarmus on rahalises mõttes lihtne. Toidu ja majutuse eest maksma ei pea ning samuti saab sõdur riigi kulul nautida muid hüvesid nagu tasuta hambaravi. Lisaks makstakse reamehele sõduritoetust veel 100 eurot (üheksandast kuust juba 150 eurot). Kellel õnnestub ajateenistuse jooksul nooremallohvitseriks pürgida, saab lausa 200 eurot kuus. Kõlab nagu paradiis, eks? Sõduri finantsolukord muutub aga keerukamaks linnalubade ja puhkuste ajal, kui raha saab jätta ka teistesse kassadesse peale sõdurikodu oma. Kes on otsustanud ühe nädalavahetusega käia
Välismissioonil Kosovos osaleb üks Eesti staabiohvitser ja üks staabiallohvitser. Operatsiooni eesmärk on toetada avaliku korra tagamist ja Kosovo stabiilset ning demokraatlikku arengut. Iraagis asub praegu kuueliikmeline väljaõppemeeskond ja vanemohvitser, kes nõustavad Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Eesti kaitsevägi panustab ka rändekriisi lahendamisesse. Operatsiooni EUNAVFOR eesmärk on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ja hävitada veesõidukeid, millega viiakse sõjapagulased üle Vahemere. Eesti panustab EUNAVFOR-i operatsioonile ühe logistika staabiohvitseriga.
Suurimal välisoperatsioonil Liibanonis teenivad kaitseväelased aitavad tagada Lähis-Ida piirkonna turvalisust.
Sõdurisoodustused tulevad appi rms Kristjan Ats Mägi
Kosovo, Iraak ja Vahemeri
0%
Kõige enam kaitseväelasi teenib praegu rahuvalveoperatsioonil Liibanonis. Lähis-Ida julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisele suunatud missioonil osaleb mehhaniseeritud jalaväerühm koos staabiohvitseridega. Liibanonis on eestlastel kolm põhiülesannet: Iisraeli-Liibanoni eraldavat sinist joont ja ümbritsevaid alasid jälgida, vaatlusposte mehitada ning teha koostööd Liibanoni relvajõudude ja kohalike kogukondadega. Missioonil viibiva Eesti üksuse teabeohvitseri nooremleitnant Taavi Laasiku sõnul erineb Liibanoni operatsioon Afganistani varasemast missioonist, kuna rõhk on pigem diplomaatial. Liibanonis otsest sõjategevust ei toimu. Intsidendid, millega Eesti kaitseväelased silmitsi seisavad, on peamiselt sinise joone reguleerimata ületused ning keelatud relvade omamine. Naquoras kõrgemas staabis töötava Eesti staabiohvitseri ülesanne on lahendada konflikti osapoolte vahel kerkivad küsimused. Nooremleitnant Taavi Laasiku sõnul saavad Eesti kaitseväelased piirkonnas elavate inimestega väga hästi läbi. „Oluline on rahvusvahelise koostöö- ja töökeskkonna kogemus, mida
Foto: n-ltn Taavi Laasik
Liibanon
kv er
t e kin otea
er
8
Teisipäev, 14. märts 2017
Logistikapataljon
vs.
Staabi- ja sidepataljon Reamees Ekke Kaarel Rand
Reamees Joel-Erik Voolaid
Vahipataljon, staabija sidepataljon, merevägi. Kolm.
Kolm. Staabi- ja sidepataljon, vahipataljon, merevägi.
1
Siil.
1
Heiki Nabi.
Romeo, Mike, Sierra. Echo ja Alfa on pikalt öeldes ka.
Wambola, Lembitu.
Siil.
1
Heiki Nabi.
1
Romeo, Echo, Alfa, Mike, Echo, Echo, Sierra.
0
Ei tea.
Lembitu, Wambola.
0
Madis Milling.
Reamees Vladislav Zarri
Reamees Sander Orav
0
(Mõtleb pikalt) Kas mereväebaas ja vahipataljon on üks või eraldi? Ma ütleks kokku kolm.
1
1
Mitu Eesti kaitseväe 11 väeosast paikneb Tallinnas?
Tallinnas? Kaks pataljoni – vahipataljon ja staabi- ja sidepataljon.
1
Millise looma nime kandis Eesti kaitseväe ajaloo suurim õppus, mis toimus 2015. aastal?
Siil.
1
Siil.
1
1
Kes on see kaitseväe parimaks sportlaseks valitud maadleja, kapral, kahekordne maailmameister ja 2012. aasta olümpiahõbe?
(Naerab) Ei tea. Ei taha pakkuda, ei tea.
0
Heiki Nabi.
1
1
Öelge oma auaste NATO kuuldekoodis.
Oma auaste? Romeo, Echo, Alfa, no kuidas M on? Mis M oli? Echo, Echo, Sierra. Ma ei mäleta, mis oli M. Mike!
1
Romeo, Echo, Alfa, Mike, Echo, Echo, Sierra.
1
0
Nimeta vähemalt kaks Eesti mereväe koosseisu kuuluvast kolmest miinijahtijast.
Miinijahtijad … laevamudelid või nimed? Ei tea!
0
Lembitu? Lembitu on ikka? Teisi ei tea.
0
1
Kes on see leitnandi auastmes koomik, näitleja ja praegune riigikogu liige, kes rahvast naerutanud näiteks „Vanades ja kobedates“?
0
Henrik Normann ja see teine vend. (Mõtleb väga pikalt) Mait Malmsten äkki? Oli? Ei! No ei tule kahjuks.
0
Logistikapataljon: 9
(Naerab) Ei tea! Üldse ei tea!
Punktisumma
Staabi- ja sidepataljon: 6
Õiged vastused 1. 3 - staabi- ja sidepataljon, vahipataljon, mereväebaas 2. Siil 3. Heiki Nabi 5. Admiral Cowan, Sakala, Ugandi 6. Madis Milling EUROOPA TOIMETAMA, TEE NÕUKOGU REDIGEE- (soome k.) RIMA ROMAANI (inglise k.) ÜLDJOONE"RUSIKAD" ... DOMINI LINE KAVA AUTOR
LOOSIme AuhIndu! et võita sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.
LAULJA AJAKIRI "EESTI ..." ERITIS VINNID 54. KAKSLIIGE INGLISE K. EESSÕNA ...KOSTJA
eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks Vastus: ÄKKRÜNNAK Palju õnne! reamees martin uibo Kuperjanovi jalaväepataljonist.
AneKdOOdId Noor leitnant kontrollis sõdurite saapaid. „Reamees Kask, veerand tunni pärast teie saapad läigivad!“ „Tänan, härra leitnant!“ ***
*** Noor talumees kirjutab sõjaväest koju: „Ah, vot see on eht ameerikalik elu! Lihtsalt lust, võid kuni kella kuueni hommikul voodis vedeleda!“
Major peab sõjakoolis loengut: „Kuulipilduja maksimaalne tulistamissektor soomusautos on 30 kraadi.“ „Härra major, kas Fahrenheiti või Celsiuse järgi?“ „Fahrenheiti!“ Lõbus naer auditooriumis. „Mulle meeldib,“ lisab major, „et te head nalja mõistate! Tegelikult käib ju mõõtmine ikka Celsiuse järgi!“
s s .c om
PÖÖRDEPUNKT HAIGUSE KULUS MEHENIMI
JÕGI LÕUNAAMEERIKAS V.-KREEKA EHITISTE OTSATULP
p re
POOLAHV
KORJUS
ENT VIISAKAS, KOMBEKAS, SOBILIK
le s . wo rd
MUISTNE EESTI MAAKOND HOBUSÕIDUKI JUHT
HALLIVATIMEES
n .f i
KÖÖGIVILI TEHISKEEL
"ESTONIA" LOIVALINE BALLETIJUHT JUURDENAISENIMI KASV
ngu
...PÜKSID
...-TAK NELJAKÄPAKIL
F ot o: j a
132
„Eesti kaasaegsed anekdoodid“ www.folklore.ee/~liisi/o2/