SODURILEHT ˜
ISSn 1736-3411
Teisipäev, 14. märts 2017
Aprilli keskpaigaks saabub Eestisse liitlaste pataljon, kelle tulekuks inimesed juba usinalt vaeva näevad.
Järgmise nelja aasta jooksul kasvab oluliselt suuremaks nii Eesti kaitseväe tehnikapark kui ka relvastus.
Kaheksal välisoperatsioonil teenivad kaitseväelased aitavad luua turvalisemat homset. lk 7
lk 5
lk 2
Foto: rms Roomet Ild
eesti liitlased Ameerika ühendriikidest osalesid paraadil kahe Abramsi tankiga.
Keskpolügooni reetlik lumi ja märg sõdur Lõpusirgele jõudnud kalendritalve ära saatmiseks korraldas 1. jalaväebrigaad keskpolügooni lumiste metsade vahel suuremahulise Talvelaagri, millest sai sellel aastal rekordiliselt osa ligi 1700 inimest.
L
rms Karl Ander Adami
umi maalib helimaastikke. Ta kas krõbiseb, sahiseb või lirtsub. Need helipildid võivad reeta vastasele sinu asukoha, aga ka summutada liikumisest tingitud helisid, näiteks okste praksumist. Sel aastal aga näitas Eestimaa ilm taas oma heitlikku palet ja järjekordne Talvelaager toimus taganevate lumevallide kiuste. Polnuks metsa all lirtsuvaid lumelaike, mis seal liikujaid reetis, oleks
ligi 1700 kaitseliitlast, kaitseväelast ja liitlassõdurit keskpolügoonil jäänud täiesti märkamatuks. Tõsi, kõrbekarva Abramsi tankid ja Bradley jalaväelahingumasinad meie sirguvate, punakarva mändide vahel ei jää isegi parema tahtmise juures märkamata, kuid nende ümber tegutsevad üksused küll. Kui liitlased said talvelaagri käigus rohkem aimu meie jonnakast ilmast, maastikest ning talviste tingimuste eripäradest, siis Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad tulid kesk-
polügooni väljadele ning puusammaste keskele kinnistama harjutatut.
Fookus praktilistel oskustel Teel Kalevi jalaväe staabialale möödusime hulgast soomukitest, mis sulandusid suurepäraselt kuusetihnikutesse. Metsa varjus olid sisse seatud kontrollpunktid ja staap, mille vahel askeldasid juba mitu päeva Talvelaagris olnud Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad. Lisaks ajateenijatele oli rohkelt tööd mõistagi ka tegevväelastel, nende seas
Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülemal kapten Ivo Peetsil. Mõni nädal tagasi lõppes Kalevi jalaväepataljonis jaokursuse lõpuharjutus, kus instruktorid hindasid nooremallohvitseridest ja värsketest ajateenijatest komplekteeritud jagude oskusi. Nüüd aga harjutasid kalevlased tegutsemist rühmadena. „Rühmatasand on ajateenijate väljaõppes kõige otsustavam etapp. Reservüksuste puhul on rühm viimane tasand, mille on mehitanud
pea ainuisikuliselt reservväelased,“ ütles kapten Peets. Kapten Peetsi sõnul said üksused ja nende ülemad jagude komplekteerimise järel nädalajagu täiendavat õpet, mis puudutas talvist riietumist, relvahooldust ning rutiine − kõiki talviseid nüansse, mille peamine eesmärk on mõistagi võitlusvõime säilitada ka heitlikes oludes. Lisaks sellele on kalevlased seadnud sõduri baaskursuse puhul fookuse praktilistele oskustele ja see on kapten Peetsi sõnul ennast ära tasunud.