TORMI HÄÄL
Teisipäev,25.16.aprill mai 2017 Teisipäev,
iSSn 1736-3411
Sõdurileht uuris Kevadtormi kulgu juhtivalt kolonel Aivar Kokkalt, milline on tänavuaastane õppus.
lk 3
Mida söövad eestlaste kõrval metsas ameeriklased, britid ja prantslased?
Kevadise õppuse ajal tärkab metsas lisaks ajateenijate oskustele ka loodus. Mida kevadises metsas tähele panna?
lk 5
lk 6
Rekordiliselt tormine kevad Suurtükiväepataljonile algas Kevadtorm traditsiooniliselt Turmtule harjutusega, kui keskpolügoonil koos brittidega haubitsatest tuld anti.
Ajateenijal tekkis eksklusiivne võimalus populaarsele Sõduri pizzale ise käed külge panna.
lk 7
Teisipäev, 16. mai 2017
juHtKiri 16
Kevadtorm 2017
Teeme mälestusi kpr Rasmus Voolaid
2400
ajateenijat
2100
reservväelast
1900
1. jalaväebrigaad
2. jalaväebrigaad
Saksa jalaväekompanii
Liitlaste lahingugrupp (eFP)
USA jalaväekompanii
Läti jalaväekompanii
Leedu jalaväekompanii
Poola luurerühm
Soome pioneerirühm
Hollandi pioneerirühm
tegevväelast
2200
Kanada snaiprimeeskond
400
liitlasvõitlejat
kaitseliitlast
Kevadõppused läbi aegade 2004
2008 2012
2005
Eestist saab NATO liige.
Õppusel osaleb maakaitsepataljonina esimest korda Kaitseliit. Varasemal kahel aastal etendasid nad Kevadtormil vastase rolli.
2014
2013
2015
2014
Walesi prints Harry külastab Kevadtormi. Kohtumise käigus annab Duke of Lancaster rügemendi ülem brigaadikindral Peter Rafferty Scoutspataljonile rügemendi aumärgi. See on esimene kord, kui aumärk antakse väljapoole Suurbritanniat.
Kevadtormil osaleb esmakordselt ka küberkaitseüksus. Kaitseliidu küberkaitseüksuse ülesanne on testida ja jälgida avalikku võrku õppuse piirkonnas.
„Sellel õppusel on meie tuleviku jaoks kahtlemata sügavam sisu,“ ütles Andrus Ansip 2006. aastal Kevadtormi külastades. Tollase peaministri ennustus läks täide – Kevadtorm on kasvanud Balti regiooni suurimaks õppuseks, kust võtavad osa ka liitlas- ja partnerriigid.
Kevadtormi asemel toimub suurõppus SIIL, mille põhirõhk on reservväelastel. 13 000 osalejast on üle poole reservistid.
3200
2500
3000
3000
3500
4000
4000
4000
6000
13 000
6000
9000
L
3000
K A S
2000
O
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
Jalaväebrigaadide lahingud pole Kevadtormi raames toimunud vaid Eesti läänepoolsemates maakondades – Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal ja Raplamaal. Mujal on brigaadid vähemalt ühel kevadel Kevadtormi ajal harjutanud. Virumaal lausa kuus korda, Kagu-Eestis neli.
LÄÄNEVIRUMAA
HARJUMAA
HIIUMAA
LÄÄNEMAA
RAPLAMAA
JÄRVAMAA JÕGEVAMAA
PÄRNUMAA
SAAREMAA
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.
VILJANDIMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
Kui sul on idee, siis kirjuta meile Kevadtormide arv maakonniti
sodurileht@mil.ee
6
TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: kpr Rasmus Voolaid Küljendaja: rms Tanel Veske
Toimetajad: kpr Ivar Lepik kpr Kristjan Ats Mägi kpr Artur Tänna kpr Rasmus Voolaid
IDA-VIRUMAA
5
4
3
2
1
PÕLVAMAA VÕRUMAA
0
Fotograafid: rms Roomet Ild rms Karl Johanson
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Graafika: rms Tanel Veske
2005
• Kevadtorm kannab nime Steadfast Javelin, olles esimest korda NATO ametlik õppus. • Kevadtormil läheb eetrisse esimene Eesti militaarraadio Sõdur FM. Osalejatele mõeldud raadios vahendatakse õppuse kohta uudiseid, räägitakse ajaloost ja tehakse ka hommikuprogrammi.
E B
2003
• Kevadtormil on esimest korda suuremas mahus ka NATO liitlased viiest eri riigist. • Õppusel osaleb maaväe kõrval võrdses rollis ka õhuvägi koos Prantsuse ja Poola hävitajatega.
Läti saadab Kevadtormile kompaniisuuruse üksuse, mille ülesanne on õppusel vastutegevust läbi viia.
O
Õppust on inspekteerima tulnud ka Vene Föderatsiooni ohvitserid. Inspekteerijad kontrollivad, kas ei korraldata Viini dokumendi raames etteteatamisele kuuluvaid sõjalisi õppuseid.
Esimene Kevadtorm toimub küpsuseksamina ühele ajateenijatest koosnevale pataljonile.
A
jÄlGi MEiE TEGEMiSi KA SoTSiAAlMEEdiAS.
osalejat:
Vastased
Omad
9000
I G
14 tükki on olnud, 15. on alanud. Esimene nädal on läbi, kaks veel ees. Enam pole põhjust tagasi vaadata. Reservi pääsemine on loetud nädalate kaugusel ja pole mõtet selja taha vaadata. Viimaseid päevi tuleb nautida, kümme või seitse kuud on meid ette valmistatud ja nüüd on vaja näidata. Näidata nii endale, aga ka kogu riigile. Ma tean, et me oleme väsinud. Aga nagu meile on toonitatud, siis ei peagi kerge olema. Kindlasti pole ka Kevadtorm mingi meelakkumine, und ilmselt napib, aga pingutused on seda väärt. Väärtuslikemad mälestused on teadupärast ju need, kui sooritust tehes oli raske. Just neid on tagantjärele kõige mõnusam meenutada. Kummale mõelda suurema heldimusega, kas sellele, kuidas sa, selg selja kõrval, relvavennaga mööda sood müttasid, või sellele, kuidas poest piima ostad? Sel konkreetsel hetkel oli kindlasti mõnusam poodi jalutada, aga see tunne, kuidas sa läbi ligunenuna tagasi paiknemiskohta jõuad ja korraks maha istud … Nende nimel tasub pingutada. Midagi sellist pakub ilmselt ka mai lõpus või juuni alguses viimast korda pataljonist välja jalutamine. Parandan - viimast korda enne reservõppekogunemist. 11 kuud on pikk aeg, ka kaheksa kuud on, aga enesekindlus, mälestused ja sõbrad, mis me siit kaasa saame, jäävad meid saatma kogu ülejäänud eluks. See on veel pikem. Viimane kuu on käes, viimane tõsisem pingutus, mis võtab meie teenistuse kokku. Enam pole midagi tagasi hoida, pole lihtsalt millegi jaoks. Tuleb haarata igast võimalusest, tuleb olla aktiivne. Anname nüüd kuuma!
ajalugu
liitlas- ja partnerriiki osaleb tänavusel Kevadtormil.
2000
2
Teisipäev, 16. mai 2017
intervjuu
„Jääge terveks, sest lõpuks on tervis kõige tähtsam.“ - kolonel Aivar Kokka ajateenijatele 11.05.2017
Kahe brigaadi vastasseis Ligi 9000 osalejaga Kevadtormi juhtimine on keeruline ülesanne, millega kümned inimesed igapäevaselt tegelevad. Sõdurileht uuris Kevadtormi kulgu juhtiva koloneli Aivar Kokka käest, milline tänavune õppus on. Millised erisused on selleaastasel Kevadtormil? Kindlasti järjest suurenev liitlaste osakaal − olulisemana rõhutaksin eFP-lahingugrupi ja õhuvahendite, sealhulgas õhutõrje osalemist. Erakordne on ka nelja tüüpi lahingutankide (ameeriklaste Abrams, brittide Challenger, prantslaste Leclerc ja sakslaste Leopard) tegutsemine õppusel. Jätkuv koostöö tsiviilühiskonna ja laiapõhjalise riigikaitse osapooltega ei ole erisus, kuid on siiski oluline, kuna tegutseme palju riigi- ja eramaadel. Samuti toetume mitmes valdkonnas nii päästeteenistusele, politseile kui ka tsiviilhaiglatele, kellega koostööd kriisi- ja sõjaajal peame oluliseks. Palju edasiarendusi on ka muudes valdkondades, näiteks teadus- ja arendustegevuses, erinevates laskeharjutustes ja haavatute käsitlemisel. Lahingutegevuses viiakse juba teist aastat järjest vastamisi kaks brigaadi, mis muudab väljaõppe realistlikumaks mõlema üksuse jaoks ja annab olulise juhtimiskogemuse.
oma rahuaegset lahingukogemust. Lõpuks ei saa mainimata jätta ka lihtsat väljakutset, nimelt seda, et sõdur ei teeks midagi ilma eesmärgita.
Kuidas liitlaste ja meie üksuste koostöö kujuneb? Kas on praktilisi küsimusi näiteks keele osas? Kevadtormi üks eesmärkidest ongi see, et me suudaks tegutseda koos oma liitlastega nii keelelises kui tehnilises, taktikalises ja protseduurilises mõttes, kuna meie enda valik on omada liitlasi selleks, et siin külmas maanurgas vabana edasi elada. Me tegutseme eestikeelses keskkonnas, kuid rakendame inglise keelt, et olla võimelised oma liitlastega koos töötama. Üksuste tasemel ei ole küsimus ainult keeles, vaid ka tehnikas ja vahendites. Heaks näiteks on sideühenduste loomine, kuna raadiojaamad on erinevad, samuti erinevate relvasüsteemide koostegutsemine või nende tagalatöö (sõltumata asjaolust, et viimane on iga rahvuse enda vastutusel). Lõpuks ei saa mööda minna ka asjaolust, et mitmerah-
Sooviksin, et ajateenijad võtaks sellest õppusest kaasa arusaamise ja usu, et nemad ise ja ka nende meeskond on oluline osa sõjalisest jõust. Mida Kevadtorm ajateenija vaatepunktist tähendab? Oleks tõesti hea uurida, mis nad sellest arvavad. Kuna ajateenija on nüüdseks 7−10 kuud oma eriala õppinud ja teeb Kevadtormil enam-vähem samu asju, mida allüksuse kursustel, siis sooviksin mina, et nad võtaks sellest õppusest kaasa arusaamise ja usu, et nemad ise ja ka nende meeskond on oluline osa sõjalisest jõust − jõust, mis ei kao ajateenistuse lõppemisega ja millele võib ka loota kriisiolukorras. Ning veelgi olulisem, et nad võtaks kaasa mõistmise, et me ei ole üksi.
Millised on planeerimisel suurimad väljakutsed? Väljakutsed on läbi Kevadtormide olnud seotud sellega, et me suudaks üksustele tagada võimalikult hea füüsilise ja informatsioonilise keskkonna väljaõppe ja operatsioonide läbiviimiseks. See algab käegakatsutavate asjade nagu piisavate maa-alade ja taristu kasutamise võimaldamisega ja lõpeb keerukamate valdkondadega, nagu näiteks erinevate oma ja rahvusvaheliste üksuste tegevuse ja toetuse tagamisega. Põhimõtteliselt on Kevadtorm ikka ja jälle väljakutse, kuna väljendab meie tahet säilitada ja arendada edasi
vuselises keskkonnas on alati mõningate väljakutsete põhjustajaks kultuurierinevused, aga siin aitavad lahendused leida praktilisus ja huumor.
Kevadtorm suureneb iga aastaga. Kas õppust juhtida on ka iga aasta raskem? Minu meelest on küll raskem. Suurem hulk erinevaid üksuseid, relvasüsteeme ja riike muudab ka juhtimise keerukamaks: nende kokkupanek nõuab suuremat pingutust nii planeerimise kui ka juhtimise vallas. Samas langeb suur osa juhtimisest brigaadi ja väeliikide tasemele, mida nad − vähemalt minu hinnangul − ka auga välja kannavad. See on väärtuslik rahuaja lahingukogemus, millest me juhtidena tahaksime osa saada.
Te mainisite tsiviilkoostööd, kuidas teile tundub, mismoodi Eesti elanikud suhtuvad sellisesse õppusesse nagu Kevadtorm? Eesti inimesed on pragmaatilised. Üldine suhtumine on pigem neutraalne või positiivne, kuid loomulikult on alati ka inimesi, kelle suhtumine midagi positiivset ei väljenda. See piirkond siin Ida- ja Lääne-Virumaal on näinud mitmeid Kevad-
Foto: kpr Ivar Lepik
rms Artur Tänna
Kolonel Kokka loodab, et Kevadtormil osalevad ajateenijad tunnevad ennast olulise osana sõjalisest jõust. torme viimase 15 aasta jooksul. Siin alustasin ka ise 2004. aastal: ühelt poolt loodan väga, et inimesed on meiega harjunud ja teavad, mida meilt oodata; teiselt poolt tunnen ärevust, kuna osaleva raske- ja roomiktehnika hulk ületab seni rekordilise eelmise aasta numbreid ligi kümnekordselt. Seetõttu kuulub minu etteruttav tänu eranditult CIMIC-meeskondadele, kes on suuresti vabatahtlikud kaitseliitlased, reserv- ja allohvitserid − kodanikud, tänu kellele me väljaõppeks vajalikud tingimused tegelikult saamegi tagada.
selgelt oma tõehetke ees − kas meie koos liitlastega ikka õppisime midagi või mitte. Endiselt ei tohi üle haritud põldude sõita, endiselt on eraomand puutumatu − ja endiselt peab rikkuja vastutama.
Kevadtorm kui ajateenijate lõpueksam. Kas ajateenijate tase pareneb? Meil on väga head sõdurid, kaitseliitlased, all- ja muud ohvitserid. Ilma mingi meelituseta. Mulle tundub, et meie väljaõpe paraneb pidevalt ja
Minule tundub, et meil on väga head sõdurid. Ja allohvitserid, kaitseliitlased ning paljud ohvitserid. Ilma mingi meelituseta. Varem on olnud liitlastega väikseid arusaamatusi, näiteks, kas tohib sõita üle põldude. Kuidas olukord on nüüd? Arusaamatusi tuleb ette kõigiga, mitte ainult liitlastega. Nagu juba öeldud, osales eelmise aasta Kevadtormil palju rasketehnikat ja nende mõju keskkonnale oli ka selgemini eristuv. Me oleme oma õppetunnid kätte saanud ja nüüd, kui rasketehnika arv on veelgi suurem, oleme
seda eelkõige tänu nendele, kes päevast-päeva ajateenijatega töötavad ja nad sellele eksamile toovad. Kevadtorm ei ole proovikivi ainult ajateenijatele ja nende väljaõppe korraldusele, vaid meile kõigile, kes me siin oleme. Ei ole see ka teekonna lõpp, vaid tegelikult alles algus: kui ajateenija lõpetab nüüd tinglikult öeldes sõjalise põhikooli, siis peaks me edasi mõtlema vähemalt n-ö keskkoolile reservis oleva üksuse võitlusvõime säilitamiseks.
Kuidas olete reservväelastega rahul? Samuti nagu ajateenijatega. Tähtis on see, et nad tulevad kohale, ja tulevad kohale üksusena. See on osa nende reservteenistusest ja väljaõppest võitlusvõime säilitamiseks. Oleks hea, kui reservväelased oleksid tänases julgeolekuolukorras meelestatud ja valmis iga hetk kohale tulema, kui olukord pingestub.
Kuidas kohale tulemisega praegu on? Meil on alles esimesed üksused kohal, seega ei ole hetkel üldhinnangut. Need üksused, kes on kohal, on tulnud hästi.
Kui metsas olles loevad ajateenijad teie intervjuud, siis mida teie neile veel soovitaksite? Jääge terveks, sest lõpuks on tervis kõige tähtsam! Tervis on kõige olulisem ja seda soovin ma kõigile. Ma olen kogenud ainult ühte Kevadtormi, kus keegi ei pannud ennast põlema, ning meile − ja ma usun, et ka teie lähedastele − on see mure, kui te vigastada saate. Seetõttu ma palun teid, et ärge end ega oma kaaslasi põlema pange, ärge end või kedagi teist sodiks sõitke ja täna tasub ka paluda, et ärge ära külmuge. Konte võib murda, kuna vahel juhtub seda nagunii ja sellest saab tavaliselt üle. Olge terved, pidage vastu! Me oleme õppusel kõik koos.
3
4
Teisipäev, 16. mai 2017
galerii
Foto: rms Karl Johanson Foto: n-ltn Jaanika Ojakõiv
Ameeriklased õpetasid Kevadtormil osalejatele, kuidas õppusel Black Hawkiga turvaliselt ringi käia.
Foto: rms Roomet Ild
Esimene nädal on läbi ja 2. jalaväebrigaad on Kevadtormi täiega sisse elanud.
Foto: rms Karl Johanson
Kehra lahingu mälestussamba juures toimus talgupäev.
Foto: rms Roomet Ild
355
km/h on USA kopteri Black Hawk tippkiirus.
Õhutõrjujate laskmistele tegid ühisvisiidi ka Eesti ja Belgia kaitsevägede juhatajad kindralid Riho Terras ja Marc Compernol.
Suurtükiväepataljonil käis uue kokasaate võtetega seoses külas tuntud telenägu Priit Kuusk, tänutäheks said sõdurid kaks imemaitsvat toidukorda.
Teisipäev, 16. mai 2017
liitlaSeD
Kuivtoidupakke kasutavad pea kõik maailma armeed Kolumbiast Uus-Meremaani.
Pilguheit liitlaste kõhutäitele kpr ivar lepik Ajateenistuses on ilmselt kõik kokku puutunud kuivtoidupakkidega, mida ekslikult NATO pakkideks kutsutakse. See nimi on jäänud kõnepruuki 1990. aastatest, kui meie sõdurid kippusid nii mõndagi välismaist NATO omaks nimetama. Juba aastaid on Eesti sõdurid toitunud kodumaal kokku pandud toiduratsioonidest, rõhuasetus kodumaisele toodangule on tavaks enamike riikide kaitsevägedes. Kevadtormil võttis Sõdurileht võrdlusesse meil alaliselt paiknevate liitlaste ehk ameeriklaste, brittide ja prantslaste toidupakid. Esimesed erinevused ilmnesid kohe – brittide ja prantslaste pakid on sarnaselt meie omale 24-tunnised ehk kolmest söögikorrast koosnevad, ameeriklastel on õppustel ette nähtud üks pakk igaks söögikorraks. Kogused ja sisu ei ole seega üks ühele võrreldavad.
Avamine toob mitmeid üllatusi Enne kui asume söömise kallale, vaatame kõik järgemööda üle. Esimesena satuvad näppu ameeriklaste läikivpruunis kiles pakid, mida meile on täpselt kaks tükki eraldatud. Pealtnäha on need samasugused, erinevus seisneb aga menüü numbris ja põhili-
ses suutäies, mis paki peal on samuti välja toodud. Avamine käib kerge randmeliigutusega, kile jääb piisavalt terveks, et seda saaks uuesti kasutada. Üsna pea selgub, et kile on ka vajalik, sest gripkotti pakist ei leia. Ei leia siit ka ühtegi konservi: ameeriklased on oma toidupaki üles ehitanud nii, et toidu soojendamiseks kasutatakse kuumutuskotti ja toitu süüakse otse pakendist. Leiab ameeriklaste toidupakist küpsiseid ja jõhvikaid – need hõrgutised on meilegi tuttavad, − lisaks sellele ka pähklivõid, piimajoogi, närimiskummi, lusika ja tüki kooki. Teisest pakist ilmuvad meie silmade ette grillkaste ja lihasnäkk. Järgmiseks uurime prantslaste söögipoolist, mis on pakendatud nagu brittidelgi nelinurksesse pappkarpi. Sisu võlub oma värvidega: eestlaste ja ameeriklaste pakendid ei ole üldjuhul kuigi silmatorkavalt värvilised, siit
aga näeme erkrohelist, punast, kollast, lillat. Teataval määral avaldab see ka mõju, kuna snäkid − ja neid on palju − tunduvad meile kohe väga isuäratavad. Pakist leiame samuti konserve, millest kahe puhul jääb nende sisu meile saladuseks, sest prantsuskeelsetest kirjadest pole abi. Prantsuse konservide soojendamiseks ei kasutata siiski katelokki, vaid spetsiaalset ühekordset alust, mis pannakse tabletiga põlema. Komplektis on olemas ka kõik söömiseks vajalikud tarbed. Brittide 24-tunnine pakk on pandud kinni teibiga, mistõttu avanebki kõige raskemalt. See aga tasub vaeva, sest toidupakk on rikkalik. Teistest pakkidest erinevalt on siin suuremat rõhku pandud vedelikele: pakis on koguni viis erinevat joogipulbrit, kõik erinevate maitsetega. Samuti on siin kaks pakki pähkleid, kuid vaid kaks batooni. Paki sisu põhjalikult uurides tuleb tõdeda, et toitudega kaasa on küll pandud leht tagasiside andmiseks, aga vahendid toidu soojendamiseks on jäänud hoopis panemata. Meie ratsiooni sattunud tugevamad toidukorrad sobiksid isegi külmalt söömiseks, kuid tegelikkuses keedavad britid metsas vett, kuhu asetavad toidukotid. Vesi aetakse kuumaks priimuse või autodele paigaldatud spetsiaalse tehnika abil.
Prantsusmaa kuivtoidupakk
Söök soojaks ja kõhtu! Öeldakse, et ära hinda raamatut kunagi kaante järgi – on aeg pakkide sisu ka tegelikult proovida! Võrdlemiseks panime igast pakist kokku ühe toidukorra, kuhu kuulusid jook, soolane ja magus söök. Loomulikult valisime kõige põnevamad tooted: ameeriklaste ratatouille, koogitükk ja piimakokteil, prantslaste veau marengo, šokolaadibatoon ja kakao ning brittide juurviljapasta, pähklid ja tutti frutti maitseline jook. Mööndusi me ei tee: hoolimata sellest, et testime toidupakkide sisu kontrollitud tingimustes, valmivad kõik toidud ja joogid nii nagu viibiksime metsas ehk meile abiks on vaid külm vesi. Et briti pakiga toidu soojendamise vahendeid kaasa ei tulnud, oleme leidlikud ja laename toidu soojendamiseks ameeriklaste
Kõik fotod: kpr Ivar Lepik
Iga sõdur teab, kui oluline on metsas toit. Kui kõht on tühi, võib jõud kiiresti kaduda, sellega koos ka motivatsioon. Täisväärtuslik söök hoiab üksust võitlusvõimelisena.
pakist kuumutuskotti. Alustame eelkõige prantslaste innovatiivsest lahendusest, mis mõneti ootamatult väga lollikindlaks osutub. Tõsi küll, üksikult on tabletti raske põlema saada, kuid kahest tabletist koosnev torn võtab juba esimesel katsel leegi külge. Toit valmib kiiresti ja lihtsalt – salapärane veau marengo osutub kartuli-veiseliha-porgandi-šampinjonivormiks. Maitse on üsna sarnane Eesti pakkides leiduvate konservidega. Magustoit Nougat aux Fruits meenutab Ave-halvaad ja on mõnusalt magus. Kakao ei avalda sügavat muljet, vahest sai sinna vett liiga palju lisatud. Jätkame ameeriklaste menüüga. Esimene katsetus läheb kohe aia taha: juhend kuumutuskoti peal tekitab meis väikese segaduse, mis tagajärjeks on sisuliselt kasutuskõlbmatu kuumutuskott. Reeglid on aga reeglid, peame kuumutuskoti kasutamisega hakkama saama. Läbi häda saab meie toit siiski soojaks. Ratatouille ei ole otseselt halva maitsega, kuid jääb mulje, nagu tahtnuks see rohkem läbiküpsemist. Aga see on ikkagi meie oma süü ja olgu see õppetund tulevikuks. Kook meenutab lapikut muffi nit nii struktuuri kui maitse poolest. Jahule on lisatud suhkrut ja šokolaadi – kook on mõnus, kuid kuivavõitu.
Ühendkuningriigi kuivtoidupakk Piimakokteili pakk rebeneb õnnetul kombel ja, kuigi enamuse õnnestub meil päästa, läheb osa naudingust siiski kaotsi. Plaan brittide söök ameeriklaste kuumakoti abil soojaks saada nurjub katkise koti tõttu, sellegipoolest veidi leige pasta on meie lemmik. See meenutab kõige rohkem toitu, mida kodus taldrikultki sööks. Pähklipakist leiame enda üllatuseks isegi mandleid, kõige halvem pole tutti frutti jookki: maitse meenutab puuviljavett ja annab mõnusalt energiat juba väikesest lonksust, suurtes kogustes muutub aga liialt magusaks. läheb osa naudingust siiski kaotsi. Plaan brittide söök kuuma veega soojaks saada ei õnnestu katkise koti tõttu samuti, aga ka veidi leigelt on pasta siiski meie lemmik. See meenutab kõige rohkem toitu, mida sööks kodus taldrikultki. Pähklipakist leiame üllatuslikult isegi mandleid ja tutti-fruttijookki pole kõige halvem, maitse meenutab puuviljavett ja annab mõnusalt lisaenergiat juba väikesest lonksust, aga suurtes kogustes muutub liialt magusaks.
Kõht täis, on aeg tulemused välja kuulutada: iga koht saab nii palju punkte, kui on tema kohanumber, võidab vähim punkte kogunud riik. Paki sisu 1. USA 2. Briti 3. Prantsusmaa Toidu valmistamine 1. Prantsusmaa 2. USA 3. Briti Maitse 1. Briti 2. Prantsusmaa 3. USA Briti 6 USA 6 Prantsusmaa 6 Kuigi tabloo näitab kolme paki vahel äärmiselt tasavägist viiki, anname antud juhul võidu siiski brittidele, kelle edule pani aluse toidu maitse. Kahtlemata võiksid tulemused olla hoopis teised, kui kõik söögid valmistanuks ette nendega varem kokku puutunud liitlased, aga hea meel on tõdeda, et ka vastava väljaõppeta pole nälga jäämist karta. Liitlaste pakkides on häid ideid, mida tasuks kaaluda ka Eestil, aga suures plaanis ei jää meie oma ratsioon millegagi alla.
Ameerika Ühendriikide kuivtoidupakk
5
6
Teisipäev, 16. mai 2017
lOODuS
Kevadtormil kehtivad kaitseväe sõidukitele kiirusepiirangud Õppusel liigeldes tuleb igal kaitseväelasest sõidukijuhil olla eriti tähelepanelik, sest Kevadtormi raames on kaitseväe sõidukitele kehtestatud omad kiiruspiirangud. Kaitseväe rivi- ja reservsõidukid tohivad õppusel sõita kõvakattega teedel kuni 70 km/h, kruuskattega teedel kuni 50 km/h ja pinnaskattega teedel kuni 30 km/h. Kaitseväe majandussõidukid tohivad sõita kõvakattega teedel 90 km/h , kruuskattega teedel kuni 70 km/h ja pinnaskattega teedel kuni 30 km/h.
13.05.2017
neli asja, mida kevadises looduses tähele panna Kõik fotod: rms Karl Ander Adami
98
aastat vanaks sai Raua tänava lahingus osalenud Eduard Meemann.
Õhutõrjujad lasid esmakordselt uue põlvkonna rakette Koostöös liitlastega Belgiast ja Ühendkuningriigist lasi õhutõrjepataljon Rutjal Kevadtormi esimestel päevadel Mistrali relvasüsteemidest. Eestlased said sihtmärkidele tuld anda M3-rakettidega, mida pole seni väljaspool tootjariiki Prantsusmaad kasutatud. Belgia kaitsevägi oli kohal õhusihtmärkide lennutajatest koosneva meeskonnaga ning ka oma kõrgtehnoloogilise kaamerasüsteemiga, mis võimaldab raketilasust aegluubis pilti edastada.
Kaitseväelased aitasid puhastada mälestussamba ümbrust Kaitseväelased Eestist, USAst, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Ungarist aitasid möödunud nädalavahetusel Anija valla elanikel korda teha Lahinguvälja raudteejaama kõrval asuva, osaliselt hävinenud Vabadussõja mälestussamba ümbrust. Kaitseväelaste ja kohaliku rahva ühisjõududega puhastati ala heinast, võsast ja puudest. Anija vallavalitsus taastab Lahinguvälja ausamba eraisikutelt saadud annetustest Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
nATo asepeasekretär külastas Kevadtormi
NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller külastas Tapa linnakut, tutvus Kevadtormiga ja kohtus Eestis teenivate NATO lahingugrupi sõduritega. Ta tänas Eestit lahingugrupi hea vastuvõtu eest ning ütles, et on väga rahul sõdurite tingimuste ning õppusega Kevadtorm. Gottemoelleri sõnul on liitlaste lahingugrupi osalemine Kevadtormil osaks heidutusest, mida NATO liitlased vajavad.
Karulauk sobib oma küüslauguse maitsega ideaalselt toitude maitsestamiseks.
looduSE Annid kpr Artur Tänna Olgugi, et kevadel on loodus alles tärkamas, võib metsast siiski palju maitsvaid taimi leida. Näiteks võib kevadises metsas vabalt süüa hundinuia juuri, juua kasemahla ja näksida kasepungi. Lisaks saab metsast leida naati, mida süüakse nii toorelt kui ka lisatakse erinevatesse roogadesse. Tavapäraselt kasutatakse naati omlettide, pirukate, võileibade, suppide, vormiroogade ja kotlettide maitsestamiseks. Üks kevadisi lemmikuid on
paljudele karulauk. Karulauku võib leida peamiselt rannikualadelt aga ka niisketest salumetsadest. Karulauku võib samuti süüa toorelt või kasutada roogades maitseainena. Maitse ja lõhna poolest mõnusalt küüslauku meenutavat karulauku ei tohi aga segi ajada mürgise maikellukese lehtedega. Enne tarvitamist tuleb lehti alati nuusutada ja veenduda, et nad lõhnavad küüslaugu järele. Kevadised metsaannid on muide väga kasulikud, kuna sisaldavad palju vitamiine ja mineraale.
Kopsurohu ilusad õied panevad ka kõige karmima sõjamehe õhku ahmima.
Silmailu Looduse tärkamine pakub metsas liikujatele ohtralt silmailu: valgete õitega toomingas, kopsukujuliste lehtedega kopsurohi ning lillakas-roosade õitega näsiniin teevad metsaretke ja looduses käimise esteetiliselt nauditavaks. Näsiniinega tasub olla väga ettevaatlik, kuna hoolimata oma kaunist välimusest on näsiniin
äärmiselt mürgine taim. Kadakastel karjamaadel ja mereäärsetel niitudel ning samuti loo- ja paepealsetel õitsevad kevadel käpalised ehk orhideelised, nagu hallikasroosade õitega hall käpp ja violetne arukäpp. Lisaks võib kevadises metsas kohata eredalt lillakat karukella ning mitmete suurte kollaste õitega varsakapja.
Kuldnokka (paremal) eristab musträstast (vasakul) tähniline sulestik.
PuTuKAd jA linnud Kevadises metsas võib kohata peale taimede ka loomi, linde ja putukaid. Tänavune kevad on olnud küllaltki jahe, mistõttu peaksid seekordsed kevadtormilised pääsema sääskede hammustustest. Kevadises metsas võib näha ja kuulda hulganisti erinevaid linde. Näiteks võib nautida metsas käo kukkumist või puukoore sarnase mustriga väänkaela laulu. Kevadekuulutajat kuldnokka võib olla hääle järgi metsas keeruline ära tunda, kuna kuldse nokaga lind matkib eri-
ole tähelepanelik nevaid hääli nagu mobiili helinat, ukse kriuksumist, koera haukumist jne. Kuldnokka on aga kerge segi ajada musträstasega, kellel on samuti kuldne nokk. Kahe linnu erinevus peitub nende sulgedes. Kuldnoka sulestik on tähniline, musträstas on aga ühtlaselt tumedat tooni. Musträstasest võib aga taktikalises olukorras ka reaalset kasu olla Kaugemalt võib musträstase äreva, kriuksuva hääle põhjal eeldada, et eespool metsatukas võib kohata inimesi.
Metsas liikujad peaksid meeles pidama, et kevad on loomadel poegimise aeg, mistõttu võib metsavahel näha palju uudishimulikke noorloomi. Kindlasti ei tasu põdravasikat lähedalt vaatama ja silitama minna, sest põdraema võib muutuda selle peale väga kaitsvaks ja agressiivseks. Et sigade Aafrika katk endiselt laialdaselt Eesti metsades levib, tuleb kõigist leitud metsseakorjustest teatada oma ülemale või vastava maakonna veterinaarkeskusele:
• Harjumaa veterinaarkeskus: tel 658 0420 • Ida-Virumaa veterinaarkeskus: tel 33 66774 • Lääne-Virumaa veterinaarkeskus: tel 323 2050 • Järvamaa veterinaarkeskus: tel 3854520 Inimestele ei kujuta sigade Aafrika katk ohtu.
Teisipäev, 16. mai 2017
varia
„Suurim tänu on see rõõm, mis klientide näolt paistab.“
Foto: kpr Artur Tänna
- Elina Leppoja 11.05.2017
Sõduri pizza tegemine polegi nii raske, aga üksinda seda valmis ei teeks. Päris igaüks Pizzakioskisse tööle ei sobi.
Kuidas sõdur sõduripitsat valmistas
Juba poolteist aastat on Tapa elanikke rõõmustanud Pizzakiosk, mille püsikundedeks on sõdurid. Just neile on loodud ka Sõduri pizza nimeline hõrgutis. kpr Rasmus Voolaid
kõige paremad komponendid ära ja nende põhjal tegime kolme sorti pitsad. Sõdurid said neid maitsta ja niimoodi see kõige parem pitsa lõpuks valmis. Sõdurite jaoks oli
Fotod: kpr Artur Tänna
Tapa kesklinnas, kohe Vikerkaare poe kõrval, torkab silma roosakas majas paiknev väike, kuid hubane Pizzakiosk. Sellest ei saa mööda vaadata, sest sõdurite vool kioski juurde on lihtsalt nii tihe. Kui soovisime Tormi Häälele väikest intervjuud teha, võeti meid lahkelt vastu ja öeldi, et me
Mis saaks olla sõduritele parem, kui nende oma pitsa? Printisime välja suure hulga küsitluslehti ja jagasime need Tapa linnakus laiali, tagasi saime neid umbes 200. Seal märgiti
sealt minema ei saa enne, kui oleme sõduripitsa ise teinud. Mis siis ikka, käsk on vanem kui meie ja tuleb teha nagu öeldakse. Meid võõrustanud lahke perenaine Elina Leppoja selgitas lühikese ajaga juba legendaarseks saanud pitsa tekkelugu: „Kui oma ettevõttega Tapale laienesime, siis oli meil kohe plaan, et teeme midagi ka sõduritele.
oluline, et see peaks olema rammus, lihakas ja toitev.“ Tapa Pizzakioskis rahulikku perioodi vist polegi: Leppoja kutsus meid külla päeva kõige vaiksemal ajal, kui lõunasöök on enamikel juba söödud ja õhtu pole veel käes. Aga juba viis minutit pärast meie saabumist tulid akna taha üheksa sõdurit, kellest mitmed tellisid − üllatus, üllatus − sõduripitsat. Minu kokkupuude erinevatest maadest pärit liitlastega on olnud väga tihe. Mõne kuu eest nägin oma silmaga, kuidas Tapale jõudis prantslaste tehnika, ja nüüd on Pizzakioskisse jõudnud juba ka prantsuskeelne menüü. Aga mis tunne on Eesti tippu kuuluvas toidukohas tööd teha? Ebakindlalt panin musta värvi kummikindad kätte, sest ainukordset võimalust ei saanud käest lasta. Kui fotograafist kaasvõitleja lahkelt kogu pitsa minu teha jättis, ei olnud ma sugugi kindel, et meil pärast seda ka süüa õnnestub, aga õnneks aitas kokk mind hädast välja ja ei olnud juhtnööridega kitsi. Kõigepealt on vaja ääred juustu täis panna ja seejärel juust taignasse rullida. Edasi tuleb hakata komponente lisama: esmalt barbeque-kaste, siis riivjuust ja seejärel jõuab kätte kõige olulisem koht, mis näitab sõduri tegelikku palet. Kui palju hakkliha panna? Panin ikka sõduri moodi. Seejärel puistasin hakkliha peale natuke peekonit ja hapukurki. „Ei läinudki kõrbema!“ oli Leppoja pitsat ahjust välja võttes väga rõõmus, mina aga samavõrra üllatunud. Maitses see igatahes rammusalt, sõdurile sobilikult.
Kui aeg ja võimalus on olemas, siis ei saa sõdurid Pizzakioskist üle ega umber.
Pitsameistrid enda jaoks veidi võõras keskkonnas ehk teisel pool letti, aga ka seal nähakse head välja.
Sõjakooli kadetid on Kevadtormil liitlastele vahekohtunikeks Kõrgema sõjakooli kolmanda õppeaasta kolmteist kadetti on tänavusel Kevadtormil vahekohtunikeks liitlasüksuste lahinguülesannete täitmise etapis. Annett Kreitsman Kevadtormiks valmistudes osalesid kadetid koos kõigi õppusel osalevate vahekohtunikega kahepäevasel õppel, kus said teada oma ülesannetest õppusel ning harjutasid võimalike probleemide ja taktikaliste olukordade lahendamist.
„Meie ülesanne on aidata kaasa lahingutegevuse võimalikult loogilisele arengule, et tagada allüksustele proovilepaneku võimalus ja kogemuste saamine,“ ütles vahekohtuniku rolli täitev kadettseersant Gert Nurk. Lisaks jälgitakse, et ameeriklaste, lätlaste, leedulaste ja sakslaste tegutsemine vastaks ohutuseeskirjadele ja piirangutele.
Kadettseersant Nurk selgitas, et ohutustehnika järgimise järele valvamisel on kasuks sõjakooli instruktorikursusel saadud kogemused. Samas jalaväerühma ja -kompanii kursustel õpitu on andnud talle hea arusaama üksuste toimimisest ning juhtimisest. Vahekohtunike peamiseks töövahendiks on lahinguolukordade
lahendamise tabelid, mille alusel õppusel osalevatele üksustele taktikalisi situatsioone kuvatakse. Kadettseersant Nurk tõdes, et väga olulisel kohal on ka kaine mõistus ja konkreetne olukord, millest otsuste langetamisel tuleb lähtuda. Vahekohtuniku jaoks on eelkõige oluline jääda erapooletuks.
„Kuigi osaleva üksuse ülemale me hinnangut ei anna, võimaldab see minul kui juhil mõelda ja analüüsida lahendusi, mida ise teeksin ning õppida teiste vigadest ja kordaminekutest,“ rõhutas kadettseersant Nurk kogemuse tähtsust eesootavas teenistuses ning lisas, et tunne on kindel ja ootused tuleviku suhtes kõrged.
7
8
Teisipäev, 16. mai 2017
Suurtükipataljon
vs.
TÜKIVÄEGRUPP SUUR
Pioneeripataljon
Reamees Kristjan Mark
Reamees Henri Kelt
Okei … Paar aastat tagasi, täpsemat ei tea. Ütleme 2012.
See oli see … Ott Lepland, äkki?
Kilo, Echo, Victor, Alfa, Delta, Tango, Oscar, Sierra, ei. Romeo ja Mike.
reamees Kevin Kalm
reamees Karl Johan Tuulik
0
See vist oli kaks aastat tagasi ehk siis 2015.
1
Mis aastal toimus viimane suurõppus Siil?
2014
0
2014
0
0
Huuh, ei oskagi kohe midagi öelda. Üks täht, suur täht, siis oli äkki mingi naine. Kui oli naine, siis oli äkki Liis Lemsalu?
0
Üks Eesti poptäht käis hiljuti esinemas missioonil Liibanonis, kellega oli au?
Pole õrna aimugi, pole tõesti õrna aimugi. Koit Toome?
0
Liis Lemsalu?
0
1
Kilo, Echo, Victor, Alfa, Delta, Tango, Oscar, Romeo, Mike.
1
Öelge Kevadtorm NATO kuuldekoodis.
Kilo, Alfa, Victor. Läks sassi juba. Kilo, Echo, Victor, Alfa, Delta, Tango, Oscar, Romeo, Mike.
1
Kilo, Echo, Victor, Alfa, Tango, ei tea rohkem. Romeo, Mike.
0
Sada.
1
Sada aastat.
1
Sada.
1
Sada.
1
1. jalaväebrigaad tähistas aprilli lõpus ümmargust juubelit, kui vanaks meie 1. jalaväebrigaad sai?
Ma ei tea midagi mereväest. Tonn.
1
Ehk see arv peaks olema päris suur … Ma pakun, et siis 2000.
0
Mitu miini on mereväelased umbkaudu lõhanud?
Ütleme 10 000.
0
Mingi 450?
0
Null.
1
Hävituslennukit? Eestil ei ole ühtegi.
1
Mitu hävituslennukit on Eestil?
Eestil endal? Null.
1
Null.
1
Suurtükipataljon: 8 4. 100 5. 1200 ± 250 AUASTE
MEHENIMI
KENADUS
BRASIILIA NAHANÄÄR- VOOLUMAAKOOD METE RAS- SALVESTI VATAOLINE MIS NÕRE HALVASTI, VÄRVUS LOOS SEE ...
SIHTASUTUS ERAKORDSUS
PUHKUS PRANTS. K. ARTIKKEL KULD
... AJAB UPAKILE TASA!
...KODA KÜLMAVERELISELT RAHULIK INIMENE
6. 0 LASKEAVA PUTUKAS HEKTAR
... LUNDVER
luulenurk KEVAdToRM 2006
NATUKE JOOGINÕU ÖELDISE PAARILINE
2 x TÄHT ASTROFÜÜSIK KÜLASKÄIK ESE DIRIGENT ...PIIRITUS ÜRGINIMESE RELV KÜSISÕNA
looSiME AuHindu!
Pioneeripataljon: 5
Õiged vastused 1. 2015 2. Elina Born 3. Kilo, Echo, Victor, Alfa, Delta, Tango, Oscar, Romeo, Mike.
135
RÜNNAK
Punktisumma
Vastus: KUULIVEST
Et võita Teavituskeskuse kruus, käitu järgnevalt: 1. lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda auaste ja väeosa ning sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust. Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks kapral Mihkel Kariis staabi- ja sidepataljonist. Palju õnne!
Kõik kõrcid on tühjad & linnades elu on morn: normaalsed mehed viis meca & maale siit Kevadtorm. Esioca, qi laik sigis selga neil, polnud veel õuduste tipp; sest arvati – laigud ihul on tühine linnugripp. Qid siis tõusis ühtäkki tuul – kõik mehed lahqsid parves... Nüüd linnas kohata võid vaid rullnokki, troppe & parme. Normaalseid mehi ei ole. Ent veri vemmeldab sees – neiud kõnnivad üxinda pargis või lürbivad baarides teed. Normaalsetel meestel on automaat peos & peas kamufleeritud kiiver, nad liiguvad maastiql reas – nii väledad, nõtked & kiired! Nad kaovad qi keravälk kas puude või küngaste taha –
qs liiguvad nad, lennumasinaid tähtedena on sadamas väljale maha. Õhutõrjurid ise ei lenda, ei teistelgi lennata lase, qi nood pole merikotkad või qred või mesilased. & kohaliqd on rõõmsad, et lahti said diversantpätist, kes mahepõllule külvas oma lennukist mineraalväetist! Kõik memmed & taadid (kes kained) on valmis (ilma, et poex) oma pensioniveeringud andma ära Eesti kaicjate toex. Leidus sambaidki, mille najale Eesti sõjaväe tulevik tõsta: verinoor pikajuuxene karjapoiss snaiperrelvadest pikalt võis vesta... Keeb Jõgeva-, Virumaa maastikel elu. Qis käsk on & kord... Kevadtorm normaalsed mehed viis võssa. On linnades olukord... Morn. merca