Eesti päästjate missioon Haitil
lk 2
Uus kaubanduskeskus on vana relvatehas
lk 3
Intervjuu Lenna Kuurmaaga
lk 4
SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 22. NOVEMBER 2016
ISSN 1736-3411
NATO miinijahtijad saabusid Eestisse
NATO miinitõrjegrupp vahupritsmeis kokku harjutamas.
Novembri alguses saabusid Eestisse visiidile NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ehk SNMCMG1 (Standing NATO Mine Countermeasures Group 1) laevad.
DMITRI POPOV
Oma riike esindasid ENS Sakala Eestist, LNS Skalvis Leedust, LVNS Imanta Lätist, HNOMS Måløy Norrast, HMS Grimsby Suurbritanniast, HNLMS Willemstad Hollandist ja BNS Narcis Belgiast. Grupi lipulaev on sakslaste FGS Elbe, millel tegut-
Foto: Mikk Jürisson
seb ka grupi rahvusvaheline staap. Saabunud NATO miinitõrjegrupi alused ja kogenud mereväelased on suutelised täitma väga mitmekesiseid ülesandeid. Grupi põhiülesanne on tagada NATO-le pidev miinitõrjevõimekus nii rahuajal kui ka kriisi ja konflikti olukorras. NATO gruppi juhib praegu Eesti mereväelane kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. „Üksus kuulub NATO reageerimisväe koosseisu ja üksus liigub mööda NATO operatsioonialasid. Grupp viib
pidevalt läbi väljaõpet, mis aitab hoida valmisolekutaset,“ ütles kaptenleitnant Seljamaa. Liitlasriikide miinitõrjelaevadest koosnev grupp lihvib oma koostöövõimet eri riikide õppustel ja harjutusel. „Me oleme osa NATOst ja anname sellesse riigina oma panuse. Oluline on näidata oma tahet NATOt toetada,“ ütles LVNS Imanta komandör kaptenmajor Guntis Skunstins. „Meie ühine eesmärk on muuta maailm turvalisemaks,“ lisas BNS Narcis komandör kaptenmajor Anne Van Bree.
Merelisi ohte on mitu, paljud neist on kunagiste sõjaliste konfliktide tagajärg. Arvatakse, et Esimese ja Teise maailmasõja jooksul veesati Põhja-Euroopa meredesse umbes 200 000 meremiini, torpeedot ja muud lõhkekeha. Osa neist ohustavad siiani nii Läänemere kui ka Põhjamere laevaliiklust. Seetõttu täidabki näiteks Belgia alus BNS Narcis mere Teise maailmasõja aegsetest miinidest puhastamise ülesannet. Selliste ülesannete iseloom on selge märk NATO riikide soovist hoida mered turvalised.
2 Sõdurileht
22. november 2016
JUHTKIRI Verega väetatud pinnas
JULIUS AIR KULL
16. novembril möödus 98 aastat sellest, kui ajutine valitsus kutsus kokku vabatahtlikest koosneva rahvusliku väeüksuse ning kuulutas välja sundmobilisatsiooni ohvitseridele, arstidele ja sõjaväeametnikele. See oli esimene käsk Eesti vabariigi kaitsejõududele ja ühtlasi kaitseväe sünnipäev. Mida need mehed küll mõtlesid, kui tegid otsuse vastu astuda hirmuäratavale punaväele 12 päeva enne sissetungi? Rahvas ja maa olid ilmasõjast räsitud, kuid miski nende peas ja südames sundis vastuhakule. Loetud aastakümnetega oli rahvas saanud üheks paganlik-kristlikuks pereks sel soisel maatükil. Tänapäeval on elu nii palju lihtsam. Vabadus on välja võideldud ning riik on kaitstud. Selle liini jätkamiseks on oluline meeles pidada neid, kes sellega alustasid. See, et ma moodsas kaitseväe hoones eesti keeles taolist teksti kirjutada saan, on uskumatu väärtus, mis on kasvatatud tuhandete eestlaste verega väetatud pinnasel. Me tavaliselt ei mõtle nii sügavale, me ei näe, mis juurtega püsib see pisike riik globaalsetes tormituultes ühel kohal. Selle jaoks ongi oluline tähistada ja meeles pidada aastapäevi. Ja tänagem mitte ainult Vabadussõja võidukaid sangareid, vaid samaväärselt ka neid, kes Teise maailmasõja ajal võõras vormis või pärast seda metsavendadena hoidsid üleval lootust omariiklusest. Julgen öelda, et tänu nendele meestele me lõpuks võitsimegi.
Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!
Eesti päästemeeskond likvideerib Matthew tagajärgi DMITRI POPOV
Humanitaarabi on sageli kõige tõhusam, kui selle andmiseks on eri riigid oma ressursid ühendanud. Ka Eesti päästemeeskond osaleb rahvusvahelises päästekoostöös. Alates 2006. aastast on Eesti rahvusvahelise humanitaarpartnerluse (International Humanitarian Partnership, IHP) liige. See on siduvate lepinguteta mitteametlik organisatsioon, mille põhieesmärk on ühiselt humanitaarabi anda – seda peamiselt ÜRO ja selle allorganisatsioonide humanitaarabi missioonide toetamise kaudu. Lisaks korraldatakse ühiseid õppuseid. Ü hisjõudude rakendamisel kooskõlastatakse omavahel humanitaarabi andmine ja nii saab rohkem abi anda. IHP liikmete hulka kuuluvad lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia ja Saksamaa. Võrdväärse partnerina on Eestil võimalus koos teiste partneritega üha sagedamini osaleda erinevatel rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel. Sõdurilehe küsimustele vastab päästeameti hädaolukorraks valmisoleku ekspert Hannes Keller.
Foto: Mikk Jürisson
MADIS KUUSE
sodurileht@mil.ee
sõdurileht TEAVITUSKESKUS
Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179
Millise eesmärgiga päästeameti inimesed välisoperatsioonidel osalevad? Välismissioonidel on eri eesmärgid: on selliseid, kus põhiline on inimeste päästmine. Tuleb ette arengu päästemeeskonna, meditsiinimeeskonna ja ekspertmissiooni lähetamist. Haitile näiteks on lähetatud ekspertmissioon, milles osaleme koos ÜRO ja Euroopa Liidu organisatsioonidega. On olemas Euroopa Liidu elanikkonna kaitse mehhanism, mille alusel Euroopa Liidus jälgitakse kogu aeg olukorda ja osutatakse vajadusel Euroopa Liidu liikmesriikidele abi. Kui kaua niisugused missioonid kestavad? Missioonid vältavad kuni 90 päeva, kuid vahel võib missioon kesta isegi üle aasta. Keskmine rahvusvahelise missiooni kestus on siiski umbes 2-3 nädalat. Kas te saadate välismissioonile ka äsja päästeametisse tööle asunud inimesi? Milliseid kogemusi nad seal saavad? Kui me saadame suurema meeskonna USA armee meditsiinimeeskonnaga arengupäästemissioonile, on suurem osa neist siiski nii-öelda
Rauno Kurvits ja Maris Filippov Haiti humanitaarabi missioonil.
kogenud töötajad ehk eksperdid. Nendega koos lähevad tavaliselt paar uut päästeameti töötajat, kellel on võimalus praktilisi kogemusi omandada. Enne missioonile saatmist peavad ka uued inimesed läbima spetsiaalse koolituse. Kui me räägime meditsiinimeeskonnast, siis värsked töötajaid saavad harjutada, kuidas välimissioonil anda esmaabi ja tegutseda traumade ravimise puhul väga erinevates olukordades. Kui vajalik on teie arvates päästeameti inimeste osavõtt välismaal toimuvatest humanitaarabimissioonidest? Välismissioonidest osavõtmine annab meile väga palju selliseid kogemusi, mida me Eestis ei saa. See on päris oluline, sest näiteks otsingu varingupäästemeeskondade tegevusest rääkides on nii, et Eestis maavärinaid ei toimu ja ainult välismaal ongi sellist päästetööde kogemust võimalik saada.
Humanitaarabi eesmärk on inimelusid päästa ning looduse põhjustatud katastroofides abistada. Fotod: päästeamet
Tallatud rajalt maas: Saaremaa sõjavara muuseum talletab ajalugu omamoodi
Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
Millistel praegu kestvatel välismissioonidel päästeamet osaleb? Praegu osaleb päästeamet Haiti missioonil, kus aidatakse likvideerida orkaani Matthew tagajärgi. Missioonist Haitil võtsid osa meeskonna ülem Rauno Kurvits, kes Eestis on päästeameti Lääne-Eesti pommigrupi demineerija, ja meedik Maris Filippov, kes Eestis töötab erakorralise meditsiini arstina PERHis ja Pärnu haiglas. Praegu on Kurvitsa ja Filippovi välja vahetanud Tartu kiirabiõde Kristo Peetris, kes viibib Haitil detsembri keskpaigani.
Saaremaal Põripõllu külas asuv sõjavara muuseum meelitab külalisi suure ekspositsiooniga. Asukoht on küll masside jaoks kauge, kuid veendunud ajaloohuviliste jaoks ei jää retk tasuta. Muhumaalt üle Väikese väina Saaremaale sõites jääb Kuressaare maanPeatoimetaja: n-srs Julius Air Kull Küljendajad: n-srs Juhan Soone n-srs Aivar Knuut Operaatorid: rms Oliver Remma n-srs Vladislav Musakko
teelt kõrvale rada, mida rahvasuus kutsutakse muuseumi teeks. Ilustamata külatee viib läbi metsa ja rohumaade vana piimafarmi alale – tavaliste valgetest tellistest kolhoosihooneteni. Nodi, mida vana laudahoone aga endas peidab, võib fassaadist kohkunut hämmastada: seinte vahel on üks suuremaid sõjaajaloo ekspositsioone Eestis. „Ega siia naljalt ära eksi. Maale tulnud linnamehed kardavad ehk sel kruusateel oma autot tolmuseks teha,“ nendib muuseumi asutaja Joel Nõukas külastajate vähest arvu. „Uljaid turiste käib ikka, aga üldiselt ainult suvel, siis on meil tegusam aeg,“ lisab muuseumi juhataja Margus Sinimets. „Neist esemetest on suur osa siitsamast Saaremaalt leitud,“ räägib Sinimets õhinaga. Näiteks jäi 1944.
aastal, kui sakslased Punaarmee ees taganesid, saarele suurtes kogustes natside relvi ja sõjatehnikat. Igandite usinamad säilitajad – kolm muuseumit haldava mittetulundusühingu Saaremaa Sõjavara Seltsi asutajaliiget, Nõukas, Sinimets ja Sergei Ruus – alustasid erakogujatena, kes kogude kasvades otsustasid jõud ühendada. „See huvi sai alguse lapsepõlves, kui tihti maapõuest sõjakraami välja tuli,“ jutustab Sinimets ning lisab, et kui vanaema ei näinud, mängisid nagamannid pärisrelvadega sõda. Aastatega on muuseumis talletatud kollektsioon kasvanud vääriliseks vastaseks Viimsis asuvale Sõjamuuseumile. Banaalset rivaalitsemist aga muuseumite vahel ei ole: Eesti Sõjaajaloo Pärandi MTÜ raamistikus tehakse aktiivselt koostööd. Algaval
aastal avatakse Sõjamuuseumis näitus Eesti vormiriietusest, millesse panustab tugevalt ka sõjavara muuseum. Reipad ja asjalikud muuseumimehed tõotavad jääda ajaloole ustavaks ning interaktiivseid vidinaid muuseumisse tuua ei kavatseta. Arvutite soetamise asemel täiendatakse kogusid, taastatakse eri ajastute Eesti sõdurite vorme ning peagi loodetakse alustada soomusauto ning elusuuruses kaeviku ja punkri ehitamisega. „Kaeviku ette teeme tõetruu lahinguvälja miinikraatrite ja küljestlennanud inimjäsemetega,“ lubab Sinimets. „Kõige eesmärk on näidata Eesti sõdurit 20. sajandi sõjakoledustes – sõda on meid palju mõjutanud ja on oluline, et me seda ei unustaks,“ ütleb ta lõpetuseks.
Toimetajad: n-srs Oliver Vaabel n-srs Julius Air Kull rms Dmitri Popov rms Madis Kuuse
Fotograafid: n-srs Mikk Jürisson n-srs Juhan Soone n-srs Hannes Egmond Ivask rms Rene Reede
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka www.facebook.com/s6durileht
22. november 2016 Sõdurileht 3
Tallinna uues kaubanduskeskuses toodeti relvi ja padruneid Võidukas sõda oli riigile saagiks jätnud meie kohta ulmelises koguses relvi ja sõjatehnikat: üle 160 000 tulirelva, 500 suurtükki, sadu miinipildujaid, poolsada lennukit, mõniteist tanki, lisaks soomusautosid ja -ronge, merekindluste relvastust ning 10 000 tonni laskemoona. Seda kõike tuli korrastada ja hooldada ning sellest kujuneski sõjatehase algne eesmärk. Peagi hakati aga arendama ja valmistama omaenda relvastust.
MADIS KUUSE
Hiljuti avati Tallinnas Kopli linnaosas uus kaubanduskeskus Arsenal, mis sai nime Eesti vabariigi algusajal samas kompleksis asunud sõjatehase järgi. „Arsenal loodi selleks, et koondada ühtsesse kompleksi Vabadussõja ajal tekkinud suur hulk töökodasid, samuti korrastamaks ja parandamaks sõjast järele jäänud relvastust,“ räägib Eesti Sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa. Arsenali sõjatehasele pandi alus kohe pärast Vabadussõda, kui mitmed sõjaaegseid tellimusi täitnud töökojad ühendati Erika tänavale suureks sõjatööstuskompleksiks.
Mitmekülgne toodang
Tehases toodeti kahe ilmasõja vahel püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, soomusautosid, käsigranaate, tankitõrjemiine, suurtükimoona, sidevahendeid ning padruneid ja relvade osi. Selleks eraldas riik sõjaministeeriumi ühendatud töökodadele, hilisema nimega Arsenalile 200 miljonit Eesti marka (praegune väärtus umbkaudu 111 miljonit eurot). Sõjatehasest sai üks Eesti suurim metallitööstusettevõte, mistõttu ei olnud see riigile tähtis vaid kaitselistel põhjustel, vaid ka majanduslikel. „Tipphetkel töötas Arsenalis üle tuhande töölise, tootmisvõimekuse
poolest oli relvatehas Eestis kolmandal kohal,“ selgitab Õismaa.
Sõjaliselt arenenud riik
„Kompleks mängis juhtrolli Eesti sõjateaduse- ja tehnoloogia arengus – sinna koondusid nii haritud sõjaväelased kui ka tehnikaülikooli teadurid. Arsenali intellektuaalne kogupotentsiaal oli väga suur,“ väidab Õismaa. Tol ajal oli Eesti oma väiksesest pindalast ja rahaarvust hoolimata sõjatööstuse poolest kõrgelt arenenud. Eesti oli üks esimestest püstolkuulipildujaid tootnud riikidest ning väikseim riik, mis jõudis omaenda lennukite ehituseni. Imetlusväärsed olid saavutused ka sõjalise elektrotehnika vallas. 1920. aastate lõpuks Karl Papello väljatöötatud akustilised seadmed vastase suurtükkide asukoha määramiseks ning õhutõrjetulejuhtimis-aparaadid kuulusid tolleaegse tipptehnoloogia hulka. Samuti olid maailmatasemel Theodor Tomsoni loodud tankitõrjemiinid ja väliraadiojaamad. Tänu riigikaitse arendamisele kujunes sõjatööstusest välja üks teadusliku uurimistöö suuremaid toetajaid.
Eesti relvatööstus kadus
Teise maailmasõja eel investeeris riik Arsenali 4 miljonit krooni (nüüdne väärtus üle 15 miljoni euro), et hankida moodsad töömasinad ja kvaliteetset toorainet. Plaanis oli hakata tootma miljoneid padruneid kuus, samuti uusi püstolkuulipildujaid ja püstoleid. 1940. aastal jõudsid tootmisse esimesed 81 mm miinipildujaid ja 20 mm poolautomaatsed tankitõrjerelvad. Sõda ja okupatsioon purustasid aga suured lootused: Arsenali tootmisvahendid viidi Venemaale ning senine toodang pilluti sõjasegaduses laiali. „Teine maailmasõda tühjendas Eesti Arsenali toodangust. Palju on nüüdseks kadunud või hävinud, ent Eesti Sõjamuuseumis on väike ülevaade olemas,“ sõnab Õismaa.
ALLIKAD Nõmm, T. (2005). Eesti muistne relvatööstus. Eesti Päevaleht, 30. november. Nõmm, T. (1998). Kui Eestil oli oma relvatööstus. SL Õhtuleht, 29. märts. Arsenali püstolkuulipilduja – taas kodus. (2010). Tehnikamaailm, 3. märts.
Arsenali toodang Eesti Sõjamuuseumis. Foto: Rene Reede
Kompaniiülemat iseloomustab ettenägelikkus ja planeerimisoskus kompaniiülemal avaneda võimalus tehtud plaani täiustada, samuti on võimalik vajadusel teha täiendavaid parandusi. Luure täiendab plaani,“ ütles kapten Niinepuu. Kadett Sander Peetsmanni sõnul on maastikuluure ülekaaluka tähtsusega ning seda tuleks kindlasti igal võimalikul juhul teha. „Maastikuluure käigus selgub planeeritud positsioonide sobivus. Näiteks võib selguda, et kaardil kujutatud mets on lage-raie tõttu muutunud lagendikuks või vastupidine efekt ehk poolkinnine ala on kasvanud metsaks.“
ANNETT KREITSMAN
Kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadetid läbivad kompaniikursust, millel omandavad teadmised jalaväekompanii lahingutegevuste planeerimisest ja juhtimisest. Kursuse läbiviija, kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktikalektor kapten Viljar Niinepuu sõnul on kompaniiülema kõige olulisemad aspektid ettenägelikkus ja planeerimisoskus. „Need kaks omadust on väga head alused, et kompaniikursus edukalt läbida,“ ütles kapten Niinepuu. „On oluline, et kompaniiülem saab aru, kuidas kompanii lahingutegevust maastikul planeerida.“
Planeerimisest
teostuseni
Kursuse alusena õpivad teise õppeaasta kadetid lahinguplaneeri-
Koolis on vahva!
Juhtimiskogemus õppuste abil
Lumine õppetund kadettidele.
Foto: Annett Kreitsman
Foto: Annett Kreitsman
mise aluseid ning kaitsvaid tegevusi ehk kaitset ja viivitust. Seejärel omandavad kadetid kaasnevad tegevused. „Selle õppeaasta lõpus ning uue alguses hakatakse kursusel omandama kaasnevad tegevuse nagu rännak ja liikumine kontakti,“ ütles kapten Niinepuu. „Need seovad omavahel kaitsvaid ja pealetungivaid tegevusi ehk need on vahelülid, mida peab tegema, et kaitsta või jõuda rünnakuni.“ Maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadeti Sander Peetsmanni sõnul annab kompaniikursus põhilised oskused tulevase ametikoha täitmiseks. „Sõjakooli lõpetades teenivad
nooremleitnandid rühmaülemana, sõjaajal on meie ametikoht aga kompaniiülem. Seega annab kursus väga hea aluse ja praktiliste harjutuste kaudu ka kogemuse,“ ütles kadett Peetsman.
Maastikuluure täiendab plaani
Selleks, et jalaväekompanii lahingutegevust edukalt planeerida, on oluline maastikuluure. Kapten Niinepuu sõnul on maastikuluure puhul oluline see, et kompaniiülem saab üle vaadata, kas tema lahinguplaan positsioonide näol ka reaalsuses paika peab. „Maastikuluure tulemusena võib
Kompaniiülema kõige olulisem eeldus on see, et ta saab aru, kuidas planeerida ja juhtida lahingutegevust. „Planeerimisetapis näitavad kadetid, et nad saavad aru pataljoniülema lahinguplaanist ja oskavad nii pataljoniülema kui ka enda visiooni edasi anda rühmaülematele,“ selgitas kapten Niinepuu. Jalaväekompanii juhtimiskogemuse saavad kadetid praktiliste harjutuste kaudu. „Praktilised harjutused õppustel annavad kadettidele võimaluse viia planeerimist ja juhtimist läbi võimalikult reaalses olukorras,“ ütles kapten Niinepuu. Selle semestri lõpus osalevad kadetid KVÜÕA ülesel õppusel MAPEX, uue aasta alguses osalevad nad pealetungivatele tegevustele keskenduval õppusel ning õppeaasta lõpus osalevad kompaniikursuse õppurid koos 1. õppeaasta rühmakursuse õppuritega ühisharjutusel.
4 Sõdurileht
22. november 2016
Intervjuu Lenna Kuurmaaga ühes sõjakoldes ikka võib ju arvata), siis oli armas, et minu meeleolu püüti üleval hoida nii, et mind viidi pommikoertega mängima ja jalutama.
JULIUS AIR KULL
Mis tingimustel läheksid vabatahtlikult ajateenistusse? Sõjaolukorras oleksin ilmselt valmis äärmusteks. Ei julge kindlalt öelda, mida teeksin ja mida mitte. Tahaksin igal juhul olla kodumaale kasulik.
Lenna Kuurmaa on kuulunud Eesti muusikute koorekihti juba peaaegu 15 aastat. Vanilla Ninja ridades sai kuulsuseseemneid küntud ka KeskEuroopa turul ning aastal 2005 esindas bänd Eurovisionil Šveitsi. Peale Ninjade on Lenna välja andnud ka kaks sooloplaati ning teda on korduvalt saatnud edu Eesti Laulu konkursil.
Miks peaksid sõdurid andma endast ajateenistuses parima? Iga inimene võiks omal alal anda endast alati PARIMA. Muidu polekski mõtet midagi teha, ükskõik mis erialaga inimene tegeleb.
Ta käis kaks korda missioonil viibivatele sõduritele esinemas – esimene kord Vanilla Ninjaga Iraagis ja teine kord soolobändiga Afganistanis. Kaitseväe suhtes positiivselt meelestatud lauljatar oli meelsasti nõus Sõdurilehega suhtlema.
Mis on olnud sinu elu raskeim füüsiline või vaimne pingutus? Kuidas tundsid ennast pärast seda? Sünnitus. Tundsin ennast pärast seda väga võidukalt.
Kirjelda varasemaid kokkupuuteid kaitseväega. Varaseim kokkupuude kaitseväega oli aastaid tagasi, kui külastasime koos ansambli Vanilla Ninjaga Iraagis teenivaid kaitseväelasi. Afganistani kogemus on miski, mis ei unune eal. Aga oli ka päris raske minu jaoks näha kõike nii lähedalt. Juhtusime ansambliga seal olema ajal, kui eestlastega juhtus väga raske õnnetus. Ja ma loodan väga, et need kaitseväelased, keda käisin haiglas külastamas on taas hea tervise juures. Siinkohal tervitan neid! Velesann (vennasaun, eestlaste saun Afganistanis) oli ka mõnus, tekitas koduse tunde. Kuna üldine õhkkond oli ärev ja maskuliinselt karm (nagu
Mis on kolm asja, mille võtaksid kaasa metsalaagrisse? Märkmiku, pliiatsi ja kitarri.
Kirjelda hetki, kui tundsid, et oled muusikuna arenenud või muutunud. Ma usun, et inimene on pidevas arengus ja õpime kogu elu. Ma ei oska neid kõiki hetki välja tuua, aga neid on olnud palju. Kuidas käituksid, kui Eestis kuulutataks välja sõjaolukord? Kuulaksin juhtnööre ja käituksin nii, kuidas mu lastele parem oleks. Püüaksin kaitsta ja aidata neid, kel abi vaja. Sinu sõnum, mis jõuab kõigi Eesti ajateenijateni, on: Jääge iseendaks, soovige ja unistage ning ärge peatuge enne, kui need soovid ja unistused on täide läinud. Olge sihikindlad! Aitäh, et olete olemas!
Õis õite keskel.
Foto: erakogu
Kaitseväelased jooksid vigastatud veteranide heaks Ligi kolmsada Eesti, Saksa ja Sloveenia kaitseväelast osalesid Ämari lennubaasis peetud heategevusjooksul Terasliblikas, millega toetasid vigastatud veteranide osalemist Invictus Games'il ehk Võitmatute spordimängudel.
OLIVER VAABEL
„On hea meel tõdeda, et nüüd saame rääkida juba traditsioonist, mis on kinnistunud nii õhuväe kui ka kaitseväe tegemistes,“ ütles ürituse korraldanud õhuväe
Kaitseväelased on valmis toetama sõjaveterane.
allohvitseride kogu juhatuse liige ja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai. Tegu on Terasliblika jooksuga, mis on järjekorras teine heategevusjooks Ämari lennubaasis. Jooksu eesmärk on korjata raha vigastatud võitlejate jaoks, et nad saaksid osaleda Invictusel. Jooksust võttis osa peaaegu kolmsada kaitseväelast, ajateenijaid osales ligi 30–40. Jooksma oli tulnud ka liitlased Saksa ja Sloveenia üksustest.
Heategevusjooksu toetasid lisaks osalejatele ja ürituse korraldanud õhuväe allohvitseride kogule ka Padise mõis, Niitvälja golf, Rõõmu kaubamaja ja Rõõmu köökküpsetuskoda, Sportland, Kuulsaal, Eesti meremuuseum / Lennusadam, Sparta spordiklubi, Kalev SPA, Estravel, Saku õlletehas, Triobeti kardikeskus, Crossfit I&M, Keila rattapood, Selver ning Salvest. Võitmatute mängude algatajaks on prints Harry, kes on ka koos Eesti sõduri-
tega Afganistanis teeninud. The Invictus Games on mõeldud neile, kes on käinud missioonidel ja seal haavata saanud. Kui suurem osa meist ei saa kunagi teada, mis tunne on kogeda sõjakoledusi, on siiski palju kaitseväelasi, kes kannatavad elumuutvate füüsiliste või vaimsete vigastuste tõttu. Mängude eesmärk ongi nendele meestele ja naistele leida motivatsiooni, et nad saaksid oma eluga hakkama ega mattuks probleemide alla.
Foto: Rene Reede
22. november 2016 Sõdurileht 5
Kus suitsu, seal tuld.
Foto: Rene Reede
Fotograafide parimad fotod
Miinijahtija Sakala pardal toimunud tuletõrjeõppus.
Foto: Mikk Jürisson
Mereväelane külma peletamas.
Foto: Mikk Jürisson
Sõdurid tänasid Rakvere teatrit ning näitlejaid.
Foto: Mikk Jürisson
6 Sõdurileht
22. november 2016
Puusalt lastes läheb lappama Esimene seeria sai kontrolli mõttes lastud lamades laskeasendist. Viis lasku tabasid sihtmärki pimedate olude kohta täpselt. Kaitseväe tehnika, mis õpetab sihtima, hingamist peatama, sujuvalt päästma ja järelsihtima, näitab tulemusi.
Proovisin ka kõndides laskmist, nii nagu filmidest nähtud. Selles seerias sihtisin normaalselt ja liikusin pidevalt sihtmärgi poole. Alustasin veidi kaugemalt, kui kohast, kus lasin eelnevates seeriates. Kõik lasud läksid pihta.
Kas oled tahtnud oma automaadist valangut lasta, mõeldes „no kui ebatäpne see ikka olla saab“, aga ülem ei lubanud? Kas mäletad stseeni Chuck Norrise „Lone Wolf McQuade’ist“, kus nimikangelane lasi paari sekundiga maha trobikonna kaabakaid puusalt tulistades? Kas oled tahtnud sellise lasketehnika efektiivsust testida? Sõdurileht käis kaitseväe keskpolügoonil ja tegi seda sinu eest.
Järgnevalt lasin lamades asendist valangut. 7,62 mm padruniga on tagasilöök täiesti arvestatav ja sihik liigub paigast nii kiiresti, et ainult iga valangu esimesed lasud läksid pihta. Siin mängis ilmselt rolli ka fakt, et ma pole harjunud valangu tagasilööki kompenseerima.
Siin lasin samuti kõndides ja sihtisin normaalselt, kuid lasin valanguid. Kokku tegin neli 2-3 lasulist valangut. Lähedamale jõudes muutusid lasud mõistagi täpsemaks. Valanguid on selle relvaga mõttetu lasta.
Eksperimendis tehtud seeriaid ei pürgi teadusliku metodoloogia lähedalegi, seda eelkõige valimi väiksuse tõttu. Samas oleks tuhandete padrunite kulutamine olnud siinkohal liiast. Üks seeria oli umbes kümme lasku ja iga asendit proovisime ühe korra. Laskerelv oli AK4, mille kaliiber on 7,62 mm. Lasime umbes 25 meetri kauguselt ja videviku viimastel minutitel, seega pimedus raskendas sihtimist, isegi lisavalgustusega.
Selles seerias lasin puusalt kolm valangut. Just eelnevalt lasin puusalt üksiklaskudega ja siis ei läinud ühtegi lasku pihta. Kuna lumisel maastikul oli valangutega lihtne aru saada, kuhu lasud läksid, aitas see sihtida. Õppisin siit, et kui olen sunnitud puusalt laskma, siis on isegi mõistlik tuleümberseadur sättida „A“ peale. Vahe oli tuntav ja märgatav, kuid mõistusega inimene laseb siiski kaitseväes õpetatud viisil
JULIUS AIR KULL
Viimases seerias läksin full gangsta. Kõndisin sihtmärgi poole ja lasin viimase salve valangutega tühjaks. Kuigi tegevus oli väga rahuldustpakkuv, ei saa sama öelda tulemuste kohta. Märklaua lehte tabas kaheteistkümnest lasust neli. Kogu eksperimendist järeldan, et AK4 laskmine valangutega on tõeliselt tarbetu, tegu on lihtsalt moona raiskamisega. Kattetuld saab efektiivselt teha kiirete ning kordades täpsemate topeltlaskudega, nii nagu õpetatud.
Kuidas leida unistuste prints(ess) Või siiski mitte
HANNES IVASK
Kaks kuud tagasi esitasin endale küsimuse „Kuidas ja kust mitte leida endale unistuste printsi või printsessi?“. Ma polnud nii intrigeerivale küsimust väga ammu tulnud, seega otsustasin sellele vastuse leida. Järgnes kaks kuud tõsist tööd, eksperimente ja tulemuste analüüsimist. Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil saan sinuni tuua järeldused, nipid ja lahendused. Hoia oma piip ja prillid, sest asi läheb kuumaks! Pisut niiskel talveõhtul tekib tahtmine sõpradega hullata ja veidi pidutseda. Valikus, kuhu lõbusalt aega veetma minna, on kohvik, baar, Nõmme seikluspark ja ööklubi. Pärast tulikuuma vaidlust järeldate, et parim valik on klubi. Otsustate poistega minna Tallinnas asetsevasse Club Hollywoodi. Pärale jõudes astud üle läve ning näed tantsupõrandal otsekui epilepsiahoos võnkuvat imeilusat neidu/noormeest. Instinkt ütleb, et esmalt tuleks leti juurde minna ning klaasike head ja paremat võtta ning veidi hiljem juttu teha.
EKSID!
Põhjalikud uuringud on näidanud,
et kõige parem viis klubist kaaslase leidmiseks on lennata tantsupõrandale, võtta sisse toenglamang ning sooritada üldfüüsilise testi punktisüsteemi häbisse jättes kogu maailma kätekõverdused. Seejärel tõuse ning asu ennastunustavalt tantsima. Jälgi, kuidas diskopõrand sinu liigutuste peale järjest tühjeneb. Palju õnne! Jätsid oma silmarõõmu mälusse igavese templi, mis siis, et rohkem sa teda ilmselt ei näe. Vahetevahel, nii kord aastas, läheb kõht tühjaks. Ja mida muud siis teha kui minna esimese ettejuhtuva burgeriputka ette ja vahetada pika kauplemise järel üks mahlane burger valuuta vastu. Enne kui arvatagi oskad, vahib burgeriputkast vastu enneolematult kaunis, silmanähtavalt suurepärase iseloomuga müüja, kellega soovid oma burgerit koos pugida. Ilmselgelt oleks mõistlik enne paar korda juhuslikult trehvata, veidi nalja visata ja viimaks ka kohtingule kutsuda?
EI! VALE!
Kohe, kui oled kohtunud oma unelmate partneriga burgeriputka ees, viska talle üks kelmikas naeratus, ütle midagi eriti kohatut ning hakka ostu üle mõtisklema. Kui oled burgeri välja valinud, soorita ost ning küsi otsemaid tüdruku/poisi numbrit. Keeldumise korral küsi uuesti. Kui siis ka ei anna, paku numbri eest raha. Kui ihaldusväärne rahaga vedu ei võta, anna talle oma number ja juba sama päeva õhtul kostab su telefonist helin, ootamatu inimene teisel pool toru. See on sinu vanaema, kes kontrollib, kas sul ikka hästi läheb. Aga küll too neiu/noor-
mees kunagi ikka helistab. Muud moodi ju ei saa? Eks? Oled juba jõudnud ajukurde keerutada ümber mõtte, et jääd igavesti üksikuks. Otsustad võtta puhkuse, et veidi rutiinist eemale põigelda. Mõtled teha midagi seiklusrikast, impulsiivset. Tahad minna reisile, aga palmisaartele minekuks pole raha ja just hommikul oli keegi suhtlusmeedias jaganud reklaami soodsatest piletitest Stockholmi. Asi otsustatud, viskad olulisema kraami kohvrisse ning vudid laevale. Öö keset vetikarikast Läänemerd jõuab kätte ootamatult kiiresti. Igal pool laevas avatakse poed, restoranid, kohvikud, klubid ja karaokebaarid. Viimane tõmbab sind erilisel kombel. Mõtled: „Ehk on mu elust siiamaani puudunud inimene seal?“. Kohale jõudes vaatad saalis ringi ja oled jalust rabatud, kui kuuled üht veetlevat häält laulmas laulu „You’re in the army now“. Esimene mõte on pärast teda lavale ronida ja esitada talle silma vaadates üliarmas ballaad ning pärast juttu teha.
KOHUTAV! KAS TE POLE IKKA ÕPPINUD?
Ära raiska sekunditki mõtlemisele! Liigu jooksusammul lavale, võta mikrofon enda kätte ja laula laul võikal häälel lõpuni ning palu sealsamas ta kätt. Tal on võimatu keelduda, sest saal on rahvast puupüsti täis ning keeldumise korral hakkaks tal häbi. Samuti lõpetasid just tema alustatud laulu – olete kokku loodud. Kohemaid leiad ka koha, kus noorpaarid abielluda saavad ning sõlmite üksteist igaveseks. Disko, putka ja puhkusel sõlmitud abielu läksid luhta. Tööl ei suuda enam
motivatsioonipuuduse tõttu käia. Sõpradel on tegemist ja ega ise ka ei jaksa väga kodust välja minna. Haarad voodis lebades kätte nutitelefoni ning viskad pilgu suhtlusmeediale. Pärast paari tundi ekraani nühkimist kukutad imestusest telefoni endale näkku. „Ei saa olla! Kas on tõesti võimalik?“. Su telefoni kuvarilt paistab vastu Instagrami logo ning selle all pilt ühest erakordselt intelligentsest, humoorikast, andekast inimesest. Sa oled veendunud, et leidsid inimese, keda terve elu otsisid. Viskad pildile laigi ning kirjutad alla vaimuka kommentaari ja jääd vastust ootama.
EI, EI JA VEELKORD EI!
Kõige parem käitumisviis selles olukorras on lisada esimese asjana inimene kõikides suhtlusmeedia väljundites sõbraks, uurida välja ta number, aadress, koera nimi ja lemmiklilled. Info kogutud, lähed ühel muhedal suveõhtul tema akna alla. Võtad kaasa kitarri, kimbu tema lemmiklilli ja taskutäie koeratoitu, et ta lemmikloom sind ära ei sööks. Lisapunkte annab ka isikustatud laulu kirjutamine. Kõigile meeldivad üllatused. Kui see inimene sind kuuleb ja näeb, armub ta silmapilkselt. Võimalik, et ta ei suuda kohe kogu armastust hoomata ning laseb sinise autoga meestel sind ära viia, aga järgmine kord tagasi minnes kutsub ta sind juba sisse, kohvi jooma. Vaikselt hakkab tekkima tunne, et elus oleks vaja kannapööret. Oleks vaja midagi teistsugust, uut ja elumuutvat. Astud vabatahtlikult ajateenistusse.
Alguses tundub kõik harjumatu. Võõrad inimesed, uued riided, uus rutiin. Ajapikku harjud kõigega ära. Ühel päeval kasarmusse minnes kohtad uut nägu. Peast käib läbi mõte: „Uskumatu, et pole sind varem kohanud.“. Vahetate paar sõna ja juba varsti istute igal vabal hetkel koos ja arutlete elu üle. Ootamatult oled armunud. Väljaloale saades kohtute, käite kohvi joomas, jalutate käest kinni läbi sügislehtedega kaetud pargi. Peagi mõistad, et ilma temata ei suuda olla. Arvad, et on õige aeg, õige inimene ja õige koht. Laskud põlvele, ulatad käe ning saad vastu tema oma. Oled hüsteeriliselt õnnelik. Jagad temaga kõike mis sul on.
VAEVALT.
See oli vaid uni. Õige teguviis on esmakordselt kohtudes kohmakalt tervitada. Seejärel kasarmu seinte vahel paar sõna vahetada, läbida keskendunult väljaõpe, oodata, kuni sind teise väeossa üle viiakse ja teine osapool reservi läheb. Proovid veel mõned korrad ühendust võtta, kuid tulutult. Vahepeal on ta jõudnud välismaale kolida. Teenid oma aja eeskujulikult lõpuni, lähed välismaale teda otsima, aga ei leia. Mõne aasta pärast, reservõppekogunemisel kohtute uuesti. Vestluse käigus selgub, et elades välismaal kohtus ta meeliülendava alžeerlasega. Kuid sa ei lase ennast heidutada, sest oled endale vahepeal samuti kaaslase leidnud, vanemaks saanud ja sisemise rahu leidnud. Palju õnne.
22. november 2016 Sõdurileht 7
Ellujäämine VI: Ellujäämislaegas Nöör ja MacGyveri teip – lõpmatud kasutusvõimalused. Selle teibiga saab kõike peale murtud südame parandada.
Sidumistraat – sidumiseks ja ka näiteks asjade lõkke kohale riputamiseks.
Termokile – üks pool vastu keha aitab alajahtumise vastu ja teine pool leevendab ülekuumenemist. See on kena ja läikiv, puu otsa kinnitanuna paistab see termokile kaugele.
Karp, kuhu kõik sisse mahub. Osta endale matkapoest metallist variant. Peale varustuse mahutamise saab seda ka pannina kasutada. Ka metallist kaas on alusena väga funktsionaalne.
Alkolapid – head haavade desinfitseerimiseks ja lõkete alustamiseks.
JULIUS AIR KULL Tõeline ellujäämine eeldab eluohtlikku olukorda. Lennuõnnetus, metsa eksimine või tormivangi jäämine – sellised olukorrad tekivad siis, kui seda kõige vähem ootad. Sel põhjusel soovitab Sõdurileht koostada isikliku ellujäämislaeka, mida saad endaga alati kaasas kanda. Laeka suurus ja koostis sõltub sinu enda vajadustest: pole vaja üks-ühele kopeerida meie soovitatud komplekti. Tähtsaim nõue ellujäämislaeka juures on võimalikkus seda alati kaasas kanda.
Ravimid – paki laekasse seda, mida pead endale oluliseks. Soovitan valuvaigisteid, sest need leevendavad ka palavikku ja põletikke. Kui otsustad söetablettide kasuks, siis võta kaasa vähemalt üks iga kümne kilo kehakaalu kohta (90 kg – 9 tabletti).
Traatsaag – säästab jõudu peenikeste puude saagimisel. Haaknõelad – väga mitmeotstarbelised asjad. Nendega saab kiirelt riideid parandada, kuskile väikseid auke torkida või isegi kala püüda. Kalastuskomplekt – konksud, tamiil, raskused, väike kork.
Suur prügikott – näiteks 200 või 250 liitrit. Sellest on abi varjualuste ehitamisel ja asjade kuivana hoidmisel.
Niit ja nõel – osta endale kvaliteetne puuvillane niit. Sellega saab teha ka palju muud peale riiete parandamise.
Vile – metsas eksinuna on oluline teha häält, et muuta ennast leitavamaks ja peletada eemale loomi. Karjumine raiskab mõttetult energiat ja rikub motivatsiooni.
Tuletegemisvahendid – kanna kaasas vähemalt kolme erinevat. Mul on tavaline tikutoos, särtsuga välgumihkel, tormitikud ja tuleraud. Tuletegemise abivahendiks on laekas teeküünal ja süütetabletid. Ma hoian seda kõike veekindlas grip-kotis.
Suhkur – inimene suudab olla toiduta 3 nädalat, tarbides keha rasvavarusid. Rasvade lagundamiseks on aga vaja kas või väikseid koguseid suhkrut. Võid oma laekasse pakkida ka näiteks rosinaid.
Sool – soolapuudus tekitab terviseprobleeme ja maitsestatud toit parandab moraali.
Multitööriist või taskunuga – üks praktilisemaid asju, mida alati kaasas kanda. Tegelikult võiks see olla vööl või taskus, mitte laekas.
Side ja plaastrid – vigastuste lappimine on väga oluline.
Ellujäämisjuhend – väike paberileht, kus on kirjas olulised meelespead ellujäämisolukorraks. Võid selleks kasutada Sõdurilehe väljalõikeid. Seal võiks olla ka morse kood.
Kompass – kui kasutada oskad, võib see olla elupäästja.
Traktor „künnab“ lahinguvälja
OLIVER VAABEL
Saage tuttavaks 32tonnise soomustatud traktoriga, mis suudab teha betoonseina augu, tulistada rakette ja rajada läbipääsu miiniväljal. See on BAE Systems Terrier, mida hellitavalt nimetatakse ka lahingumasinate tasku-noaks, sest ei leidu takistust, millest see masin läbi ei läheks. See nn sõjatraktor suudab maha tõmmata vastaseid varjavad betoonseinad, lammutada oma seitsme
Sõjatraktor oma täies hiilguses.
meetri pikkuse haaratsiga sildu ja välja lasta erinevaid rakette. Lisaks suudab Terrier nagu teisedki traktorid tõsta, haarata ja tei-
Foto: Foxnews.com
saldada erinevaid esemeid. Eriliseks teeb masina just tema seitsmemeetrine kopp. Kõigele eelnevale lisaks võimaldab sõjatraktor oma mees-
konnal jälgida ümbrust 360 kraadi ulatuses ja seda nii päeval kui ka öösel. Vaatamata oma 32tonnisele kaa-
lule suudab traktor saavutada tippkiiruseks 45 km/h. Samuti saab masinat juhtida käsipuldist ja seda kuni kolme kilomeetri kauguselt. Masina nn käe tööulatus on suurem kui seitse meetrit, see võimaldab ajal, kui jalavägi kõnnib traktori taga, masinal lõhkekehad ohutul kaugusel demineerida.Lahingutraktorile saab kinnitada erinevaid lisasid: haamer purustab kive ja lõhub betoonseinu, kopa abil saab muuta kasutamiskõlbmatuks teid ja sildasid, puuri ei sega auke tegemast ükski pinnas. Sõjatraktorile lisatud uudne tehnoloogia võimaldab masinal sõita sügavale vette ja teda ei loksuta isegi kahemeetrised lained. Masin suudab väga hästi hakkama saada kivisel pinnasel. Erinevad lisad võimaldavad tal kaljusest rannikust üles sõita või endale kividest tee läbi puurida. Kõigele lisaks saab traktorit kasutada ka päästemissioonidel. ALLIKAS: Foxnews.com
8 Sõdurileht
22. november 2016
VAHIPATALJON VS. STAABI- JA SIDEPATALJON VS nooremseersant Kristjan Repp kompanii meedik
kapral Jakob Naagel jalaväeinstruktor
265
236
Esimene päev, esimene hämming ja neli tuttavat sattusid ühte tuppa.
reamees Mihkel Kariis kübersõdur
Üldfüüsilise testi tulemus
264
276
Sirgala laskelaagris teravmoonaga tiibamine
Eredaim mälestus teenistusest
Voodirallid olid huvitavad.
Pudrusõda sööklas.
Jõusaalis treenimine, jooksmine, saun ja teatris käimine.
Raamatute lugemine, Tammsaarest Eesti 1990nendateni välja.
Lemmiktegevus vabal ajal
Muusika kuulamine.
Mis vaba aeg?
„Jobanostoss“ „ja nii lihtne see ongi“
„Ja nii lihtne ongi“; „Jobanostoss“ „reaalsus on hoopis teine, noh“
Külgehakanud väljendid/ meeldejääv ülema tsitaat
„Sujuv on kiire!“, „just nii“
-Kui rivvi viksimise pärast ei jõutud „Ei viksi!“ ; „Võtate oma ninakolli, lükkate selle eesistujale kuklasse ja lakute ära.“
Kõik tegevused on ette planeeritud.
Määrustikupärane suhtlemine.
Kõige harjumatum asi kaitseväes
Hommikul vara üles ärkamine.
See, et ei osata loogiliselt mõelda.
On saun ja bassein broneeritud.
Sõidan Saarde, lähen sauna või peole.
Esimesel päeval reservis
Magan pool päeva maha.
Kohtun vanade tuttavatega.
Teatud kellaaegadel söömine.
Peanoogutamine tervituseks.
Külgejäänud harjumus
Nokamütsi korrastamine. Tsiviilelus otsisin olematust taskust mütsi ja pärast üritasin seda kaitseväelaslikult voltida.
Öelda "kaks-viis", kui keegi on midagi halvasti teinud.
Seda, mis on juba välja kujunenud, ei saa kaitsevägi muuta 11 kuuga.
Vähem möla, pikem tööpäev.
Kõige suurem muutus, mis sinuga teenistuses on toimunud
Ma olen enesekindlam, kuid samas on rohkem vigastusi tekkinud.
Tean paremini, kus mu asjad on. Olen õppinud oma varustust tundma.
Kohupiimakooki, värskelt loomulikult.
Rohkem tatart (kanaga, sealihaga jne).
Mida tahaksid näha kuivtoidupakkides?
Linnaluba, sõduritoetuse lisa.
Midagi joodavat, nt kõrgpastoriseeritud piima, vorsti ja paar lisakilekotti kuluks ka ära.
Raseerimisvabastus ja villid.
„Mul on tunne, et mu ID-plaadil on veregrupp vale.“
Mis on kõige haledam põhjus laatsaretti pöördumiseks?
Kui inimesel on terviseprobleem, siis ongi mõistlik laatsa pöörduda.
Ma ei kannata seda kosmilist kiirgust enam!
LOOSIME AUHINDU!
Et võita Sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna ja leia vastus. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee 3. Lisa e-postile enda nimi, auaste, teenistuskoht ja aadress, kust soovid auhinda kätte saada. Vastuse saatjate vahel toimub loos ja võitjaga võetakse ühedust. Eelmise numbri ristsõna lahendasõigesti reamees Markus Tarn 1. jalaväebrigaadi luurekompaniist Palju õnne!
LUULENURK
reamees Oliver Henri Klemm tagala klemm
Ahjuvalve Küljelt küljele kiikudes Valvsalt varvaste vahimees Näeb leekide liikudes Marutuld möllamas ahju ees Tundmatud taustad tulekeeltena Sädemeis lõimuvad lõkkega Vari neid varakult veetleb ja Tormajad tuhmuvad tõrkena Julhh Joeren