TORMI HÄÄL
Teisipäev, 23. mai 2017
iSSn 1736-3411
˘� Reportaaz: lipnik Piirsalu veetis 24 tundi koos aspirant Kahmiga metsas.
Naised kaitseväes: neiud on leidnud endale uue väljakutse.
lk 2
lk 4-5
lk 6
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Viimane nädal Kevadtormil: vahetuvad rollid ja lisanduvad tankid.
„Onu, kas need ongi ameeriklaste tankid?“ Bradley lahingumasinad alustasid Kevadtormi õppelahinguid Kiiklast, kust nad lätlaste jalaväekompanii ja Hollandi pioneeride toel alustasid 1. brigaadi ründamist lpn jaanus piirsalu „Ei, pojake, need ei ole tankid, need on soomukid Bradley. Aga ameeriklased on nad küll.“ Kiikla poiss Sander (fotol vasakul)
jääb vastusega rahule. Kui veidi hiljem saabub tema sõber Mairold (paremal), siis hüüab ta talle targalt: „Kuule, see ei ole tank. See on soomuk.“ Seletan, et kui veelgi täpsem olla, siis on „ameeriklane“ hoopis jalaväe
lahingumasin. Poisid kaotavad aga selle vastu üsna kiiresti huvi ning kolivad üle tee teavitusüksuse GD-sse, mille uksed on erinevalt Bradleyst kutsuvalt lahti. Rattaga sõidab koos pojaga mööda kohalik mees, kes tutvustab ennast
piirivalvurina Narvast. Uurib, kui kaugelt tohib „ameeriklasi” pildistada ning hakkab klõpsima. Räägib, et kohalikud suhtuvad õppustesse üldiselt hästi, välja arvatud „mõned imelikud“. „Minu meelest vägev värk,”
räägib piirivalvur oma pojale. Bradleysid saatvad kaks ameeriklaste kütuseveokit on vahepeal Hollandi lõbusate pioneeride abil kesapõllult kätte saadud ning kogu kolonn võtab suuna Mäetaguse poole.
Teisipäev, 23. mai 2017
Juhtkiri 16 Vähem passimist!
Uudised
liitlas- ja partnerriiki osaleb tänavusel Kevadtormil.
Kevadtormi koer Donna
Kui Kevadtormil on mitu tuhat võitlejat, kes käivad kahel jalal või roomavad maastikul, siis osaleb õppusel ka üks neljajalgne. Sinine lint Donna rihmal märgib aga seda, et päris lahingutes ta ei osale ning oma päevad tuleb tal veeta vahekohtuniku sabas lipates. Kuigi Donnal on kaasas oma toit, mis talle üle kõige maitseb, pudeneb sõdurite toidupakist teinekord ka veidi konservi. Tänavune Kevadtorm pole koerale esimene ning ilmselt ei jää ka viimaseks.
Kaitseväe juhataja on rahul
Oskuslik tegutsemine päästis õnnetusest
Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras käis eelmisel nädalal kevadtormlastel külas ja kiitis kõiki osalejaid. Kindral Terras tutvus õppuse taktikalise poolega, vestles ajateenijate ja reservväelastega ning jälgis brigaaditasemel juhtimist. Nii 1. kui 2. jalaväebrigaadi külastanud kindral Terras tõdes, et ajateenijad ja reservväelased on endiselt tahtejõulised. “Meie liitlaste elukutselised sõdurid on olnud üllatunud ja imestunud, kuidas on see võimalik, et Eesti ajateenijad on neile täiesti võrdväärsed partnerid,” märkis kindral Terras. “Sellist suurt õppust nagu praegune Kevadtorm ei ole Eestis olnud. Kui Siil oli õppus rohkemate inimestega, siis sellel tänavusel Kevadtormil on korda-
Kevadtormil pälvisid palju tähelepanu elektrilöögi saanud ja osaliselt põlema süttinud Mercedes-Benz GD ning selles viibinud ajateenijad. Kuidas kogu situatsioon arenes? Kaks luurekompanii masinat järgnesid vaenlase aladel luuret teinud jagudele, jälgides pingsalt oma vaatlussuundi ning püüdes avastada võimalikku vastast. Teises masinas sõitnud luurekompanii rühmaülema nooremleitnant Janno Sonne sõnul ei teostata sellises olukorras õhuvaatlust, oht varitses seekord aga just peade kohal. Metsa vahelt teetammile pöörates sai esimese masina antenn kõrgepingeliinist elektrilöögi, millest süttis ajateenijate varustus. Tuli kandus
Foto: rms Roomet Ild
Parandan – vähem ootamist. Veidi julgem pealkiri on reservväelasele ehk lubatud. Olen üle kümne aasta taas vormi selga ajanud ning tulnud appi teavitusüksusele Kevadtormi ajaks. Minu ülesandeks on kahe nädala jooksul pilti ja sõnasse püüda teie, sõdurite, tegemised. Kevadtormil ringi sõites olen saanud päris laia pildi toimuvast. Ühelt poolt on mind hämmastanud see, kui suureks ja mahukaks on Kevadtorm paisunud. Meditsiiniõppus koos haiglatega, harjutused helikopteritega, rääkimata maastikul toimuvast. See, millise jõu annavad tankid ja soomukid, on üpris kirjeldamatu. Kui laupäeva pärastlõunal Saksa kompanii Tudu linna paarikümne minutiga vallutas, tundsin esimest korda, mida tähendab selline võimekus. Teiselt poolt olen pettunud, et reaalset lahingutegevust olen näinud vähe ning nii mõnigi kord on „mäng“ kõige huvitavamal hetkel seisma pandud. Teame, et Kevadtorm on ajateenijatele eksam enne reservi. Eksam on teadupärast see, kus kõik oma oskused välja laduda. Seega, laske meestel ja naistel metsas möllata. Rohkem lahingutegevust, otseseid kokkupuuteid. Seda sõdurid tahavad. Kõik see peaks õpetama ja ette valmistama … Parem jätan selle lause lõpetamata. Ilmselt on kõikide ajateenijate mõtted pooleldi juba juuni alguses. Ka selles Sõdurilehe erinumbris saab lugeda reservi arvamise kohta. Aga kui esimene vabaduse tunne on üle elatud, siis mõelge tegevteenistuse peale, astuge Kaitseliitu või kui seda kõike on liiga palju, siis olge vähemalt aktiivne kodanik. Et see pelgalt klišeeks ei jääks, lubage mõned näited aktiivsest kodanikust. Makske korralikult makse, millest kaitseväge rahastada. Tutvustage igal võimalusel Eestit, sest siis teavad liitlased, miks meid kaitsma tulla. Oma riigi julgeoleku eest ei vastuta pelgalt poliitikud või kindralid. Selle eest vastutame meie. Seega, poisid ja tüdrukud, mehed ja naised, vähem passimist igal rindel. Parandan – vähem ükskõiksust!
Foto: vbl Ardi Hallismaa
kpr Ott Sarapuu
Foto: rms Roomet Ild
2
des rohkem soomustehnikat ja see kestab palju kauem.” Samas manitses kindral ajateenijaid ohutusele nii liikluses kui varustusega ümber käimisel.
Harjutati suurõnnetuse lahendamist Kevadtormi raames peeti meditsiiniõppus TervEx. Stsenaariumi järgi juhtus kaitseväe sõidukitega liiklusõnnetus, mille tulemusel sai kannatada ligi 50 inimest. Esimesena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadid tegid koos kaitseväe parameedikutega kannatanutele triaaži ehk selgitasid välja, millised patsiendid TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: kpr Ott Sarapuu Küljendaja: rms Tanel Veske
vajavad abi esmajärjekorras. Seejärel transporditi kannatanud haiglasse, kus meedikud kontrollisid uuesti patsientide seisundit ning alustasid raviga. „Õppuse põhieesmärk oli treenida kiirabi, haigla ja kaitseväe koostööd. Koostöö on sujunud ja esimesel päeval said kõik kannatanud päästetud,“ ütles õppuse juht kolonelleitnant Ahti Varblane. Toimetajad: kpr Ivar Lepik kpr Kristjan Ats Mägi kpr Artur Tänna kpr Rasmus Voolaid lpn Jaanus Piirsalu
kiiresti edasi autole ja ümbritsevale heinamaale. Nooremleitnant Sonne ja ajateenijate ühiste pingutuste tulemusel suruti leek tulekustutite abil maha. Kustutamisel tühjendati ka veenõud ning õnneks asus õnnetuspaiga läheduses jõesäng, millest veevarusid täiendati. Kustutustööde ja põletushaava esmaabiga jõuti ühele poole enne kiirabi ja tuletõrje saabumist. „Kaitseväes sõidame pidevalt liinide all, sest seal on liikumiseks soodne pinnas. Mitte kunagi varem pole sellist asja juhtunud,“ ütles nooremleitnant Sonne. „See oli halbade asjaolude kokkulangemine, aga õnneks saime käepäraste vahenditega kõik kontrolli alla.“
vahetuvad rollid ja lisanduvad tankid Eelmisel nädalal toimusid lahingud peamiselt Kiviõli-Sonda-Tudu-Kiikla piirkonnas. Kevadtormi viimasel nädalal ootavad sõdureid ees aga lõpulahingud keskpolügoonil, milles 1. jalaväebrigaadile lisatakse ka eFP-lahingugrupi rasketehnikavõime. „Kaks võitlevat brigaadi vahetavad pooled: 1. jalaväebrigaad alustab rünnakuFotograafid: rms Roomet Ild rms Karl Johanson
operatsiooni ja 2. jalaväebrigaad kaitseb,“ selgitas Kevadtormi juhtstaabi ülem kolonel Aivar Kokka. „Tankide lisandumine on väljakutse kõigile tasemetele ja lisab kümneid erinevaid väljaõppe elemente. Sõdurite tasemel näeb, mida see tähendab, kui sinu vastu tuleb tank.“ Kevadtormi lõpurivistus peetakse keskpolügoonil 25. mail. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
3
Teisipäev, 23. mai 2017
GaLerii Afganistanis „koletise“ hüüdnime pälvinud Apache suudab rünnata jalaväge, soomukeid ja hävitada isegi tanke. Näiteks Lahesõjas operatsiooni Kõrbetorm ajal purustas paarsada Apache’i tervelt 278 Iraagi tanki.
AH-64 Apache
Tootja: Boeing Meeskond: 2 (piloot ja laskur) Mass: Tühimass 5 325 kg, täismass 9 525 kg
UH-60 Black Hawk
Tootja: Sikorsky Meeskond: 4 (2 pilooti, 2 laskurit) Mass: tühimass 4 819 kg, täismass 10 660 kg
Kuigi Black Hawk ei ole oma ründeülesannete poolest nii võimekas kui Apache, on selle trumbiks multifunktsionaalsus – lisaks sõdurite, moona ja tehnika transportimisele saab Black Hawk täita evakuatsiooni-, pääste- ja eskortülesandeid.
4,95 m
kiiru
4
m
355 km/h
m 82nukkaugus
600 lennu k kau
19,76 m
Relvastus Hydra-70 raketid, AGM-114 Hellfire tankitõrjerakett või AIM-92 Stinger õhk-õhk rakett M240 kuulipildujad, GAU-19 kuulipilduja
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Foto: rms Karl Johanson
gus
AGM-122 Sidearm radarivastane rakett AIM-9 Sidewinder õhk-õhk rakett 4 Mistral 4 Stinger AAM Hydra-70 raketid AGM-114 Hellfire tankitõrjerakett Boeing M230 30 mm kuulipilduja
17,76
kiirus
m/h
len
Relvastus
s
365 k
m
Graafika: rms Tanel Veske
Kopterite mudelid: cgtrader.com
5,13 m
Üks ägedamaid lahinguid leidis aset maidlas, kus Saksa väed ründasid 1. jalaväebrigaadi üksuseid.
Foto: rms Roomet Ild
Foto: rms Roomet Ild
leidsin metsast sarve!
hispaania ingel meie taevas. ämaris toimus külaliste päev, kus näidati meie ja liitlaste õhutehnikat.
kuperjanovi ajateenijad ründasid vaenlase tagalat.
<
Teisipäev, 23. mai 2017
reportaaz Aspirant Kahmi päevad täis sõda, surma, lpn Jaanus Piirsalu
18. mai: keegi ei tahtnud surra Inimesed teevad plaane, aga jumalal ehk brigaadiülemal on omad plaanid, pidi rühmaülem, aspirant Karl-Kristjan Kahm hommikul nentima. Ta oli hämmingus. Tema rühmale, mis kuulub Kalevi pataljoni A-kompaniisse, tuli lahingukäsk 24 tundi plaanitust varem. Aga see oli alles hämminguid täis päeva sissejuhatus, mis algas Aidu karjääri lähedal Sala lagendikult. Kaks tundi hiljem sattus kogu kompanii vastase ränga õhurünnaku alla. Kompanii kolonni ründas tige Robinson. Reaalsus jõudis kompaniile kohale siis, kui vahekohtunikud teatasid, et kompanii peaaegu kõik Pasid on hävinud ning kompaniiülem surnud. Selgus, et üks Robinson etendas kuue Apache-ründehelikopteri rünnakut. Nooremseersant Kahmi rühm jäi ilma kõigist soomukitest. Rühma soomukijuhid ja sihturid said 12 tundi ootamatut puhkust. Järgmine üllatus saabus siis, kui selgus, et vastase jalavägi imbus 12-kilomeetrise jalgsirännakuga läbi soo kompanii selja taha Ojamaa lagendiku lähedale. Plaanitud alale taganeda enam ei saanud, vastane oli vahel. Ühesõnaga, kompanii esialgne plaan läks täiesti hapuks. A-kompanii hakkas jalgsi läbi metsa taanduma, et kokku lepitud kohas kohtuda C-kompaniiga. Hiljem tuli välja, et ka see plaan oli pikemas perspektiivis surnult sündinud. Kokku lepitud kohast oli C-kompanii ammu kadunud. Edasi liikus Kahmi rühm koos A-kompanii teiste rühmadega Ojamaa jõe suunas. Väike stand off vastase soomukiga ei tulnud hommikusi ja veel ees oodanud sündmusi silmas pidades arvessegi. Kella 21 paiku jõudis Kahmi 3. rühm koos kompanii 2. rühmaga Ojamaa jõe juurde. Ees oli neli meetrit lai ja sügav vesi. Kahm vaatas oma mehi ja mõtles pingsalt, kuidas neid elusalt üle saada. Tundus, et sõjajumal halastas: veidi eemal lamaskles palk üle jõe. Esimesena proovis üle purde minna 2. rühma ülem. Kahm jälgis, kuidas ta üle jõe sai.
Rohkem reaalsust! Rühmavanem nooremseersant Elvis Lehtse: „Õppustel võiks rohkem loovust olla. Mitte nii, et eile saime kõik surma, aga täna jätkame viivitusega nii, nagu poleks midagi olnud. Nii õpiks palju rohkem, kui lähtuks reaalsest olukorrast, mitte kramplikult stsenaariumist. Näiteks las saada see meie ainus ellujäänud jagu ise hakkama järgmised 24 tundi. Võitja võiks olla see, kes reaalselt paremini lahinguid peab.“
Foto: lpn Jaanus Piirsalu
4
Rühmaülem Karl-Kristjan Kahm (vasakul) koos rühmavanem Elvis Lehtsega (paremal) vaatavad üle pioneeride ehitatud ekraani. Nende vahel rühma sidemees Mike Tammoja. Järgmisel hetkel kostus teiselt kaldalt: „Kahm, ära tule!“ Ja kohe otsa: „Kahm, mine varju!“ See oli nagu käsk vastastele tule avamiseks. Seekord ei jõudnud Kahm isegi hämmastuda. Mõlema rühma pihta avati tuli. See oli juba kaos, mis järgnes. Kahm käskis oma rühmal kohe metsa tagasi tõmmata. 50 meetri kaugusel padrikus proovis ta saada raadiosidet kompanii staabiga. Järgmisel hetkel ründasid vastaseks olnud kuperjanovlased tema rühma kompaniisuuruse üksusega. See oli ebavõrdne ja loogilise tulemusega lühike lahing. Aspirant Kahm langes, jagades käsklusi. Nagu langes suurem osa tema rühmast. Kahmi rühmast jäi ellu vaid üks jagu. Aga see jagu maksis omade eest julmalt kätte. Juhuslikult metsas seigeldes sattusid nad vastase pataljoni staabi peale. Südaöö oli juba möödas ja eks vastane pidi ka millalgi magama jääma. Jaoülem nooremseersant Kaarel Kuslap ei kahelnud kaua, vaid tellis kaugtuld. Omad ei suutnud sellist õnne uskuda, temaga võeti info kontrollimiseks ühendust isegi brigaadi staabist. Samal ajal jõudis ülejäänud rühm kella kahe paiku öösel surnute alale, õppuse Hadesesse, kus nad neli tundi hiljem taassündisid.
19. mai: inimesed sõdurisinelis Peale taassündi ootas nooremseersant Kahmi rühma hoopis teistsugune päev. Päev algas rühmale Sondast viis kilomeetrit kagus. Valmisolek pluss üks tund. Ja nii kuni sügava pealelõunani.
Uus reegel, et surnud on surnud ja soomukid rivist väljas 48 tundi, pani Kahmi veidi mõtlema. Kas ohu korral minna päästma üksikuid sõdureid või jätta suurem osa rühmast ellu? Pasi kaotus oleks samuti katastroof, sest jagu jääks korrapealt ilma veest, toidust ja laskemoonast. Mõtte, et surma saamise korral pääseks ta pikemale puhkusele, ajas ta kohe peast. Ja otsustas sama suunise anda ka oma meestele. „Öelge meestele edasi, et kui nad surma saavad, siis vastased nende eest ei hoolitse. Nad ei pruugi süüa saada ega korralikult magada. Nii et igal juhul hoolitsetakse nende eest siin palju paremini. Ärgu isegi mõelgu (surma saamisest)!“ pidas ta jaoülematele kerge motivatsiooniloengu. Tegelikult oli ta oma rühmas kindel. Nad olid juba viimased neli kuud päev päeva kaupa koos harjutanud. Ta teadis, et rühm ei vea teda alt, kui tema neid alt ei vea. Peale eilset tõusis rühmas meeleolu iga tunniga paralleelselt termomeetri tõusuga. Kahmile tuli meelde, kui kohutav oli ilm aprilli lõpus. Kaks ööpäeva olid jalad lörtsis sumpamisest täiesti läbi külmunud. Nii külmunud, et isegi magada ei saanud. Tavaliselt jäi surin külmunud varvastes järele, kui jälle sooja sai, aga seekord ei tahtnud surin kuidagi lõppeda. Terve nädalavahetuse oli surin varvastes. Kahmil tekkis juba hirm, et ongi külmakahjustus käes. Läks siiski üle, aga ebameeldiv mälestus jäi. Ilma mõttes oli see Kahmi jaoks kõige karmim õppus. Kevadtorm oli aprilli lõpu õppusega võrreldes Kahmi meelest väga mõnus:
süüa sai palju ning ühel korral isegi üle kaheksa tunni magada. Ka praegu oli Kahmil väga mõnus. Lõpuks ometi olid nad metsas, kus oli hea internetilevi. Kahm luges, kuidas teha ideaalset grilli. Kahe nädala pärast ootas teda reservi arvamine. 23-aastane rühmaülem juba teadis, mida ta reservis tegema hakkab. Enne ajateenistust lõpetas ta Tartus juura bakalaureuseõppe. Suvel oli vaja leida koht kuhugi advokaadibüroosse ja sügisel ootasid magistriõpingud. Vahepeal Kahm isegi magas veidi metsa all. Nad olid rühmaga samas kohas passinud juba kuus tundi. Oma süü, kui selle ajaga polnud jõudnud end välja puhata. Mehed puhkasidki täiega. Isegi teed valvama pandud post. Kui kompaniiülem tahtis läbi Kahmi meeste teetõkke pääseda, pidi ta mitu korda nõudlikult signaali andma, kuni unised postivalvurid end põõsa alt üles ajasid. Päike oli jõudnud oma seniiti. Kell kolm päeval tuli kompaniiülemalt käsk olla valmisolekus pluss 15 minutit. Kaitseliidu üksused sattusid ühe-kahe kilomeetri kaugusel metsas vastase luureüksusega kontakti. Vastane hiilis vaikselt jälle lähemale. Tund hiljem kutsus kompaniiülem Karting, sõjajumala välimusega kergelt habetunud kapten, kokku käsugrupi. Kaptenit oodates oli igal rühmaülemal rääkida oma lugu eilsest. „Täitsa lõpp oli, sidet ei saanud mitte kuidagi. Selline tunne, et viskaks Nõgese vastu seina puruks. Ühesõnaga, huumorit sai eile igasugust.“ „Mind võeti vangi, aga nad ei saanud midagi teada. Ainult relva pealt said nime teada. Lubasid Facebookis
See müstiline Kaitseliit Kaitseliidu üksustest ei teadnud keegi täpselt, kus nad asusid. Isegi omad. Kusagil siin metsamassiivis ja siis tehti pliiatsiga suur ring – nii näidati kompanii staabis reeglina Kaitseliidu üksuste asukohta. Kõigil oli kerge kahtlus, et Kaitseliidu malevapealik ise ka täpselt ei teadnud, kus tema mehed end peitsid. Vastasele oli see raske pähkel: kuidas leida metsast kellegi positsioone, kelle asupaika ei tea isegi omad. Respekt, kaitseliitlased! Ainult, et kuidas neile teada anda, kui Kevadtorm läbi saab, et lähme nüüd koju?
mind sõbraks lisada. Aga nad rääkisid, et üks Virust (pataljonist) vangi võetu rääkis kõik lahinguplaanid ära. Põhjendus oli, et tal ükskõik, nagunii saab (Kevadtorm) varsti läbi.“ „Kas me saame ka lõpuks ees minna? Poisid juba kaebavad, et sõdida ei saa. Mott on jumala maas.“ „Kurat, me oleme kogu aeg AINULT sõdinud!“ Kompaniiülema käsk oli lühike: „Liigume CA2 positsioonidele. Liigume kompaniikolonnina, luure peaks ees minema. Paneme esimese hooga metsa sisse ja „vorst“ maha. Eesmärk on takistada vastase läbimurret lõuna suunalt.“ „Sakslased olid sõja ajal taganenud sama teed,“ teadis keegi, kes oli raamatuid lugenud. Ja siis küsis kompanii veebel selle peamise küsimuse, mis kõiki huvitas: „Mis õhtusöögist saab?“ Kõik vaatasid Kartingule otsa.
<
Teisipäev, 23. mai 2017
reportaaz
Esmaspäeval algas Kevadtormi raames mereväe õppus Baltic Fortress.
hämmeldusi ja ootamist
Magada sai neli ja pool tundi. Poolteist tundi Pasidega rallit mööda metsateid, siis tunnike passimist ja kell üheksa asus nooremseersant Kahmi rühm uutele positsioonidele. Väikesel ristmikul neli kilomeetrit Tudust põhjas. Kahm jõudis vaevalt jaod positsioonidele paigutada, kui kompaniiülem Karting ta välja kutsus. „Põhiline risk on leedukad. Paistab, et nemad sõdivad praegu kõige paremini. Lätlased ja ameeriklased väga ei viitsi,“ kuulis Kahm Kartingult. „Sina jääd siia taha juhuks, kui vastased üritavad sama nalja, mis kaks päeva tagasi. Meil on ainult üks taganemistee, nii et meil ei jää muud üle kui võidelda.“ Kahmi nägu lõi särama - seda tema sõdurid ainult tahtsidki! „Mulle paistab, et valveülesanne läheb meil sujuvalt üle viivituseks,“ kutsus Kahm tagasi jõudes omakorda
Brigaadiharjutuste ajal varitses Kahmi rühm prantslaste soomukeid VBT. Korraga jalutas nende juurde prantslaste vahekohtunik ja tundis huvi, kas meestel ka tankitõrjerelva üldse on. Kahmil olid muidugi Carl Gustavid. Olgu, teatas vahekohtunik ja viipas Kahmi suureks üllatuseks otse sealt samast prantslastele. Tulidki. Kahmi TT-d tegid klõpsud ära ja padavai minema. Aga teisest küljest sai Kahm aru, et kui prantslased oleks hooga kolonnis mööda sõitnud, siis oleks tema TT-d võinud ennast lolliks klõpsutada, aga keegi poleks teada saanudki, et nad seal varitsevad ja tulistavad.
jaoülemad kokku. „Hakkame tööle, ehk saab täna sõda ka pidada.“ Kell 12 märkas 1. jagu lõpuks vaenlase luuret maasturil, mis sõitis neile otse sülle. 500 meetri pealt avas kuulipildur tule. GD keeras ümber ja kadus. Kahm oli päris hämmeldunud, et mitte öelda kuri, sest luuremasinatel ei ole peal vahekohtunikke, mistõttu ei saanud neid keegi surnuks lugeda. Surnud pidid nad aga kahtlemata olema, kui Browningu sellise tule alla sattusid. Kahm ei jätnud jonni ning rühma vahekohtuniku abil saavutas ta tunni aja pärast, et see konkreetne luuremeeskond kuulutatigi surnuks. Aga selleks ajaks olid luurajad vastase asukoha juba ammu omadele edasi andnud. Närvide rahustamiseks läks Kahm vaatama, kuidas appi saadetud pioneerid pikale sirgele ekraani ehitasid. Pioneere vaadates pidi Kahm nentima, et kõik, kes pole jalaväelased, on ikka täitsa teised inimesed: särgi väel, näod valged ja tšillivad niisama. Aga ekraani tegid pioneerid ausa. Sõjast ei tulnud sel päeval rohkem midagi välja. Kell neli pealelõunal pandi õppusele paus peale. Aspirant Kahmil ja tema rühmal jäi reservini aega veel 13 päeva.
Kalevi pataljoni rühmaülem, nooremseersant Karl-Kristjan Kahm Pasis.
Kes päästab kraavi vajunud Pasi? Igal õppusel juhtub tehnikaga väiksemaid õnnetusi ning siis on palju selgitamist. Vähem räägitakse aga nendest, kes peavad maastikul olukorrad lahendama. kpr Rasmus Voolaid Tä nav usel Kevadtor m i l on 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis teeniva nooremseersant Robert Hussari puksiirmeeskonnal tulnud läbi viia kuus päästeoperatsiooni. Üks neist on tal erakordselt hästi meeles, sest kogu operatsioon tuli läbi viia lahinguolukorras, kus brigaadiülema järel sõitnud soomuk kinni jäi. „Kolonel Veiko-Vello Palmi soomuk sõitis kaldast alla ja sai läbi, aga tema järgi sõitnud soomuk jäi pealtnäha lootusetult kinni,“ kirjeldas nooremseersant Hussar pilti, mis talle kohapeale jõudes avanes. Pehmesse pinnasesse kinni jäänud soomuki päästmine polnud sugugi lihtne, sest tugijalgu polnud kuhugi panna. Pasi väljasikutamiseks kasutati spetsiaalset kraanat ning et kraana ise külili ei vajuks, kinnitati see koormarihmaga puu külge.
Maailma tippajakirjanikud Kevadtormil Ligi 9000 osalejaga Kevadtorm äratab lisaks kohalikele ajakirjanikele huvi üle maailma. Ajakirjanike on saabunud nii naaberriikidest kui ka teistest maailmajagudest. Kõige kaugemalt on Eestisse kohale sõitnud Austraalia rahv usringhääling. Lisaks soovivad Kevadtormi kodupublikuni tuua Saksamaa üks suurimaid kanaleid ARD, soomlaste YLE ning brittide BBC. Õppusi on väisanud Euronewsi, Reutersi, Al Jazeera, NATO TV ning „Combat and Survivali“ ajakirjanikud. „Välismeedia suur huvi on seotud liitlasvägede kohalolekuga ning üldise julgeoleku olukorraga maailmas,“ kommenteeris õppuse meediaoperatsioonide juht leitnant Kristel Maasikmets.
„See oli kindlasti minu Kevadtormi põhipingutus,“ meenutas nooremseersant Hussar.
10 minutit väljasõiduks Kui väljakutse jõuab tagalapataljoni, tehakse kiiresti plaan. Näiteks on vaja otsustada, kas tegevus tuleb läbi viia julgestusega või ilma. Seejärel saadetakse meeskondadele konkreetne juhis: mis juhtus, kus juhtus ning mida tuleb teha. Kui parasjagu päästmist käsil ei ole, ollakse oma territooriumil. Põhiliselt hooldatakse masinaid või aidatakse remondimehi. Väljakutse korral peab kümne minutiga olema lahingvarustuses, relv kaasas ja sõiduvalmis.
Foto: vbl Ardi Hallismaa
20. mai: idarindel muutusteta
„Mehed, kas teil relva on?“
Foto: n-srs Robert Hussar
Sõdurit võtsid sülle kukkunud molutamisvõimalust tõsiselt ning nende hirnumine läks järjest kõvemaks. „Selles ongi vahe tsiviiliga, et kui muidu öeldakse „Ole tasa, ega sa metsas ei ole,“ siis meil kehtib „Ole tasa, sa oled metsas,“ arvas jaoülem Kulikovitš. Rühmaülem Kahm käis vahepeal kompaniiülema juures õhtusel briifil, mille peamine tulemus oli see, et improviseeritud kuulitõukes kaotas ta selgelt leitnant Tammele. Leitnandi parim katse kandus 12 sammu, millele Kahm suutis vastu panna ainult seitse sammu. Mida keegi harjutanud on, lohutas Kahm ennast. Kahmi sõnum jaoülematele peale briifi oli lühike: „Kompaniiülem ei tea olukorda, seetõttu ma ka ei tea! Tundub, et vastane jäi maha.“ Kell üks öösel sai rühm loa magama heita. Kes soomukisse, kes puude alla kuiva sambla peale magamiskotti. 3. jagu otsustas täies koosseisus jääda soomukisse magama. Kuidas on nii küll võimalik välja puhata, mõtles Kahm hämmeldunult enne, kui end magamiskotti keris.
Foto: vbl Ardi Hallismaa
„Ärge seda välja reklaamige!“ kõlas kapteni vastus. Aspirant Kahm liikus tagasi rühma juurde ning kutsus jaoülemad kokku. „Lähen panen siis midagi viisakamat selga,“ ütles jaoülem Kuslap, eilne kangelane. „Viisakamat selga“ tähendas killuvesti ja kiivrit. Etikett eelkõige. Kahm võitles samal ajal kaartidega. Igavene jama, samblale laiali pillatud kaardid ei tahtnud kuidagi kokku minna. Kuslap vaatas rühmaülema rabelemist ja sõi mõtliku näoga halvaad otse pakist nagu saia. „Kurat, mul on püksid kõik sipelgaid täis, mul on ju püksis igavene auk!“ röögatas samal ajal jaoülem, nooremseersant Toomas Joa. „Leidsin ühe kännu, see oli kõik sipelgaid täis, aga seal oli jõle mugav istuda, ma ei läinudki sealt ära.“ Naerdi kordamööda kõigi üle. Kõik asjad ajasid naerma. Isegi GPSi koordinaadid. Õigemini Kuslapi kell, mis näitab koordinaate. Veel õigemini see, et Kuslap ei jätnud kordagi vahele võimalust rõhutada, et tema kellal on GPS. „Nagu veganite jaoks on kõige raskem mitte rääkida sellest, et nad on veganid,“ torkas kolmas jaoülem, nooremseersant Jevgeni Kulikovitš. Kell 19.25 tuli käsk „Masinatele!“ Tund aega hiljem jõudis kompanii uude paiknemiskohta. Ja siis tundus korraks, et täna läheb veel asjaks. Kompaniiülema abi märkas ühe metsasihi peal kahtlast maskeeritud masinat. Vaenlase luure? Kahm sai käsu minna rühmaga kontrollima. Paarisaja meetri kaugusel vastasest käskis Kahm meestel jalastuda ning läks ise koos ühe jaoga vastase peale. Sõdurid hiilisid nagu oskasid. Masin oli täitsa olemas ja selle juures veel telk, kuhu kaks automaaditoru halastamatult sisse suruti ja kamandati: „Ronige välja!“ Telgist pistis pea välja poolpaljas sõdur, kes oli ilmselgelt ennast magama sättinud. „Kes te veel olete?“ venitas sõdur tüdinult. „Sinised!“ „Me oleme ka…“ „Mehed, kurat, kas te brigaadi sidemasti olete üldse kunagi näinud?“ hakkas rühma vahekohtunik, Freddy Mercury vuntsidega Vene naerma. „Ei ole ette tulnud,“ venitas olukorda lõpuks mõistnud rühmaülem Kahm. See oli oma brigaadi sidemast, mis oli metsa hoolega ära peidetud ja mille tema rühm nüüd juhuslikult üles leidis. Lõpuks jooksis kohale magava sidemehe julgestus. „Mis siin toimub,“ nõudis ta nõutult. Keegi ei viitsinud isegi vastata. Samal ajal otsis kompaniiülema abi juba teist tundi ööbimispaika. Kaardi peal paistis nii hea koht varjatud ööbimiseks. Reaalselt kohapeal aga selgus, et igas suunas jooksevad kilomeetrite viisi kraavid. Pasid aga kraave ei armasta.
Kevadtormil osalevad lahingmasinad CV90 Jalaväe kuus lahingumasinat CV9035EE liituvad Kevadtormi rasketeks lahinguteks Scoutspataljoni jalaväerühma koosseisus. ”Minu ootused on kõrged, sest võimalus oma rühmaga õpitut proovile panna pataljoni lahingutes on esmakordne,” ütles rühmaülem nooremleitnant Kaarel Tasa. ”Oleme valmis kogu pataljonile tõestama, et A-kompanii on jätkuvalt oma lipukirja in omnia paratus (kõigeks valmis) vääriline.”
5
Teisipäev, 23. mai 2017
Foto: rms Karl Johanson
persoon
Kuigi reamees Alnek alustas alles juulis ajateenistust, siis Kevadtormil möllab ta juba Scoutspataljoni ridades.
Naised, kes armusid mundrisse
Algus oli reamees Alnekile taas pea ees tundmatus kohas vette hüppamine. Et tal polnud ajateenistusest kaasas mingit ametikohta, määrati ta pioneeriks. „Nüüd mulle väga meeldib. Pioneer ongi äge olla, sest saab teha nii palju erinevat – näiteks miinivälju kui ka erinevaid jalaväe asju,“ rääkis tegevteenistusse astunud reamees Alnek Tormi Häälele. Üks küsimus, mida teemal „Naised kaitseväes“ nende käest alati küsitakse on see, kuidas mehed neisse teenistuses suhtuvad. Mõlemad neiud kinnitasid, et kõik on võrdsed. „Metsas tuleb kõike kaasa teha,“ ütles reamees Alnek. „Sa võtad ikka sama palju miine kui teised.“ Nooremseersant Levinale on kaaslased vajadusel alati appi tulnud. Kuigi rännakule minnes võetakse sarnaselt meestele selga suur seljakott ja kätte relv, siis väga raskel hetkel aidatakse. „Ikka arvestatakse, et füüsiliselt võivad tüdrukud olla natuke nõrgemad,“ kiitis nooremseersant mõistlikke kaasvõitlejaid. Peagi ajateenistuse lõpetav Levina kavatseb jääda edasi kaitseväe teenistusse, kus teda ootab ilmselt ees rühmavanema ametikoht. Aasta pärast tahab Maria Levina minna edasi õppima juba lahingukooli.
aga rühma, kus enamus rääkis eesti keeles ja see aitas tal kiirelt keel selgeks õppida, et ajateenistus probleemideta läbida. Reamees Alnek koges teistsugust raskust. Tema ei saanud nimelt kohe aru, et sattus oma õigesse keskkonda. Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompaniis sõduri baaskursuse läbimise ajal hakkas ta endas kahtlema ning kasutas naistele Eesti kaitseväes
kpr Rasmus Voolaid „See oli alguses kõigile šokk. Keegi ei saanud minust aru,“ rääkis Tapale aega teenima läinud Levina. „Õpetajad koolis, sõbrad ja isegi kodused küsisid, et miks. Arvati, et see on ohtlik ja taheti minu arvamust muuta.“ Rasket algust süvendas Levinal keelebarjäär, sest ta tuli venekeelsest keskkonnast. Õnneks sattus Levina
antud õigust 90 päeva jooksul end ajateenistusest välja arvata. Eesti kaardikeskus võttis Alneki hea meelega tööle tagasi, sest kaardistajatele tööd jagus. Peagi tabas ta end aga mõttelt, et küll ajateenistuses oli ikka äge. Ta võttis värbamiskeskusega uuesti ühendust, kuigi hinges oli suur kartus: polnud ta ju klassikaline reservist, sest ajateenistus jäi läbimata.
Novembris saatis reamees Alnek Scoutspataljonile oma CV, käis kohapeal ja sai natuke ka mõtlemisaega. Detsembriks mõtles ta plaani oma peas selgeks ja andis pataljonile teada, et soovib võimaluse korral taas relva kätte võtta. Tuli uuesti vestlusele minna, täita paberid ja käia arstlikus komisjonis. Peagi tuli teade: „Olete oodatud 16. jaanuaril Scoutspataljoni!“.
Foto: Maria Levina
Naised lähevad Eestis aina enam vormi, veendus Tormi Hääl, püüdes lahingute vaheajal kinni reamees Karmen Alneki Scoutspataljonist ning nooremseersant Maria Levina suurtükiväepataljonist.
Nooremseersant Levina plaan pärast Kevadtormi on selge: ees ootab tegevväelase karjäär.
kaitseväe Kaplanid otsustavad relvakandmise sõjaolukorras ise Kaitseväe kaplanid teevad tänavusel Kevadtormil esmakordselt läbi oma erialaga seotud harjutusi. kpr Artur Tänna
Foto: kpr Artur Tänna
6
Kaplan leitnant Mihkel Madalvee.
Leitnant Mihkel Madalvee pani selga vormi ja lahinguvarustuse, võttis kaasa oma püstoli ning siirdus õppuse alale. „Automaadi jätsin maha. Kui meil peaks siin täristamiseks minema, siis mul on teistsuguse kaliibriga relv ja sellele oleks raske lisamoona leida,“ ütles tavapäraselt logistikapataljonis kaplanina teeniv leitnant Madalvee. Tema meelest võiks ka kaplan vabalt relva kanda, aga see on tema sõnul iga kaplani enda otsustada. Esmakordselt Kevadtormil oma erialast tööd harjutavatel kaplanitel on sõjaolukorras mitu rolli. Sõdurite toetamise ja usutalituste kõrval
on kaplanite ülesanne ka langenute hooldus. Just langenute hooldust kaplan Madalvee Kevadtormil harjutabki. Langenuid tuleb ka sõja ajal väärikalt kohelda. „See on eriti vajalik langenute lähedastele,“ ütles leitnant Madalvee. „Iga inimene tahab kindel olla, et ka tema eest pärast surma hästi hoolt kantakse.“ Kui võitleja lahingus langeb, transporditakse ta esmalt pataljoni kogumispunkti, kus ta identifitseeritakse, täidetakse vajalik dokumentatsioon ning pannakse kokku päranditomp. Päranditompu lähevad kõik kaitseväelasel kaasas olnud esemed, mis hiljem lähedastele antakse. Pataljoni kogumis-
punktist viiakse langenud võitleja edasi juba brigaaditaseme kogumispunkti, kust langenu omaksed lähedase kätte saavad. Üldiselt püütakse leitnant Madalvee sõnul igal juhul anda langenud võitleja lähedastele matta. Kui aga kadunu transport pole ekstreemsetes tingimustes võimalik, tuleb langenud võitleja matta selleks sobivasse kohta maastikul. Sellisel juhul maetakse päranditomp ning pool tunnusplaadist koos võitlejaga. Teine pool tunnusplaadist läheb üksuse ülemale. Kõigi maastikule maetud langenute haua asukoht märgitakse kaardile, et tulevikus oleks võimalik teha ümbermatmisi.
Kaplan Madalveel on kaasas ka väike lauluraamat, mille lõpust võib leida palveid erinevate usutunnistusega inimeste järelehüüeteks. Sõjatandril peab kaplan hoolimata oma enda usust olema valmis matma mistahes usku võitlejaid. Kuna üksuste lõikes on langenutega tegelemisel pisut erinevad praktikad, peabki Kevadtorm aitama seda ühtlustada. Lisaks on võimalik Kevadtormi ajal leida lahendusi ebakõladele. Nii sõja- kui rahuajal on kaplanil ka teisi ülesandeid. „Kaplan peaks olema emotsioonide ventileerija, ära kuulaja,“ rääkis leitnant Madalvee oma rollist. Sõdurite ära kuulamiseks on üksuse kaplan alati valmis.
7
Teisipäev, 23. mai 2017
interVJUU
Pühapäev oli lahingutevaheline päev. Kuperjanovlased pidasid „pesupäeva“.
CimiCu ohvitser: „kui kümme aastat tagasi lendasime purilennukiga, siis nüüd mitu klassi kõrgema lennumasinaga.“ Kaksteist korda Kevadtormil osalenud kaitseliitlane major Olavi Tammemäe osaleb Kevadtormil tsiviil-sõjalise koostöö ohvitserina. Lühidalt öeldes on tema ülesanne muuta õppused võimalikuks selleks välja valitud maa-alal. kuidas näeb välja kooskõlastamine maaomanikega?
Siis me hindame kahju. Väga harva läheb asi rahalise kompenseerimiseni. Tavaliselt püüab kaitsevägi ikka ise kahjustused likvideerida. Näiteks kui on sõidetud puid maha, siis on sõdurid ise kohale tulnud ja uued puud istutanud.
Üksustel on oma luuremeeskonnad, kes sõidavad ringi ja valivad alasid, kust läbi liikuda. Seejärel tulevad nad oma soovidega meie juurde ja meie juba võtame maaomanikega kontakti, et rääkida läbi tingimused maa kasutamiseks. Kui saavutame kokkuleppe, siis on üksustel roheline tuli sinna liikuda.
aga kui see kahjustus oli varem? Me fi kseerime need kahjud, mis on maa-aladel enne üksuste saabumisi, et ei tekiks olukorda, kus meie üksusele määritakse pähe midagi, mida nad teinud pole.
kui vastutulelikud on maaomanikud üldiselt? Väga vastutulelikud. Mul on ikka ja jälle hea meel tajuda, et Eesti inimene kuulab ära ja natukese aja pärast ütleb, et kasutage ja tehke, ärge ainult midagi seal segi keerake ning isegi kui midagi juhtub, siis proovige see ära siluda.
Varasematel aastatel on juhtunud, et liitlased, kes pole harjunud viima läbi õppusi eramaadel, on põhjustanud probleeme. kuidas käib nende informeerimine?
kas tuleb ette ka „ei“ ütlemisi?
Mõned aastad tagasi suutsid paar liitlaste üksust keerata kokku suurema jama, kui kogu meie enda kaitseväe ja Kaitseliidu üksused kokku. Arvan, et tookord jäi puudu meie enda kommunikatsioonist. Sel aastal on liitlaste teavitamisele tunduvalt rohkem rõhku pandud ning märkimisväärseid kahjustusi pole seni olnud.
Väga üksikud ütlevad kohe alguses meile ei. See sõltub ka sellest, kuidas me ise varem käitunud oleme. Ma olen naljaga pooleks meestele öelnud, et kui sa praegu kaevu rakete peale istud, siis ära pükse alla lase, sest järgmine kord tahad võib-olla sealt kaevust juua.
Olete olnud keskkonnaministeeriumi asekantsler ja täna eesti energia keskkonnajuht. kuidas see aitab teid kevadtormil? Ma ise ütlen oma kolleegidele, et olen Kevadtormil nn keskkonnaohvitser. Ma tean, kus on riskikohad ja ma oskan neid riske sõduritele ja ülematele teadvustada. Avaliku sektori taust aitab hõlpsamalt kooskõlastada asju kohalike omavalitsustega.
Seekordne kevadtorm on teile juba kaheteistkümnes. kuidas võrdlete kevadtormi 2004. aastal ja nüüd? Ma olen harrastuslendaja. Vahe on selline, et kui 2004. aastal lendasime piltlikult purilennukiga, siis nüüd lendame mitu klassi kõrgema lennuaparaadiga. Informatsiooni maht muutub üha suuremaks, kuid sellele vastukaaluks on meil parem tehnika ja varustus. On olnud Kevadtorme, kus mul „kukub alt ära“ neli-viis autot. Täna enam sellist asja naljalt ei juhtu. Meie meeskonna koostöö nii sisemiselt kui ka omavalitsustega on samuti märgatavalt paranenud.
Foto: rms Roomet Ild
mis siis, kui maa saab siiski kahjustatud?
kpr kristjan ats mägi
major Olavi Tammemäe tunneb, et teeb kevadtormil vajalikku tööd.
milline kevadtorm on teile kõige eredamalt meelde jäänud?
mis on CimiC?
Igal Kevadtormil juhtub midagi eredat. Mõni aasta jääb meelde see, kui keeratakse kokku mingi suur jama ja sa suudad selle ära lahendada. Samas, mis seal salata, inimestele meeldib, kui neid pärikarva silitatakse ja mulle meeldib, kui meid ka tunnustatakse.
CIMIC tähendab CIvil-MIlitary Cooperation ehk tsiviil-sõjaline koostöö. Sarnane üksus on kõikides kaitsevägedes ning ka Eestis on tegutsenud õppuste raames alates esimesest Kevadtormist. Peamiselt koosneb üksus vabatahtlikest.
haaVaTud SõduriTe eeST hOOliTSeb TippTaSemel Välihaigla kpr ivar lepik 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikompanii seadis Kevadtormil üles välihaigla, mis ulatub varustuselt tsiviilhaiglate tasemeni.
elukutse läbi juhuse
1
R
RAVIJAGU
Sõjaväehaigla ei tegele sugugi ainult killuhaavadega. Ravijaos pööratakse rõhku mentaalsele stressile, sõdur saab siia tulla paariks päevaks rindelt eemale puhkama ja abistama.
2 R TRIAAŽ Fotod: kpr Ivar Lepik
terve haigla toimima saaks. Välihaiglas töötavad kõrvuti tegevväelased, ajateenijad, kaitseväelased ja liitlased. “Kui peaks olema kriisiolukord, siis need mehed siin saavad hakkama,” kiitis meditsiinikompanii rühmaülem nooremleitnant Oskar Kivisiv.
BUSS/SISSE
Lahinguväljalt evakueeritakse kannatanuid spetsiaalsete sõidukitega. Unimogide ja Mercedes-Benz GD-de kõrval kasutab kaitsevägi alates sellest aastast uusi kiirabibusse, mis on tsiviilkiirabide võimekamad vennad – kahte eristavad vaid roheliste masinate nelikveovõimekus ja kõrgus.
Graafika: rms Tanel Veske
Nooremseersant Sulev Liiva on üks neist, kes tuli ajateenistusse lootusega juhiload saada. Saatus tahtis aga teisiti. Ta määrati nooremallohvitseride baaskursusele, vahetas ajateenistuse keskel ühe pataljoni embleemi teise vastu ja leidis end meditsiini õppimas. “Mul ei olnud varem mingit kokkupuudet meditsiiniga,” selgitas nooremseersant Liiva. “Avastasin enda jaoks meditsiini ja võtan siit kaasa tahte ajateenistuse lõppedes sellega edasi tegeleda.” Kevadtormil tegutseb vanemparameediku õppe läbinud nooremseersant Liiva erakorralise meditsiinijao ja telgimeeskonna ülemana. Just tema vastutab selle eest, et
2
1
3
Saabuvad kannatanud jagatakse vastavalt vigastuse tõsidusele nelja kategooriasse: roheline, kollane, punane ja must.
EESRUUM
3
Kui ilm aga ei ole suvine, saab vigastatud viia suurde telki. Siin on monitoridega kohad patsientide jälgimiseks ja piisavalt ruumi, et kannatanuid kanderaamidega põrandale sooja asetada.
4
ERAKORRALINE MEDITSIIN
K
5 4
Järgmiseks läheb kannatanu erakorralisse meditsiini ehk rahvasuus EMO-sse, kus tehakse põhjalikum kontroll. Kahe töökohaga ruumis toimub ravimite automaatne annustamine. Võrreldes tavahaiglaga puudub vaid röntgen.
KORIDOR
VÄLJA
7
7
Haiglas on ringliikluse põhimõte - ühelt poolt sisse, teiselt välja. Üle 72 tunni siin haigeid ei hoita. Kui patsient tuleb ja tegu on näiteks kopsupõletikuga, siis saadetakse ta kohe edasi.
6
INTENSIIV
6
Projekti järgi on intensiiv konteineris, kus on neli kohta, aga hetkel on see paigutatud telki. Intensiivravi vajavatele patsientidele on olemas hingamisaparaadid ja elektrišoki aparaat.
K
Koridoris on väike labor, kus võetakse vereanalüüse ja uuritakse põletikulisi näitajaid.
OPERATSIOONIRUUM
5
Teisel pool koridori asub operatsiooniruum, kuhu satuvad raskelt haavatud. Püsivalt on seal üks operatsioonilaud, kuid kiiresti saab püsti panna ka teise. Ruum on steriilsuse hoidmiseks ventileeritav.
8
Teisipäev, 23. mai 2017
Sõdur
vs.
Sõdur Nooremseersant
i v r e s e r enne eri
Reamees
Sulev Liiva
Rasmus Lember
1. jalaväebrigaadi tagalapataljon
Vahipataljon
Kapral
Reamees
Margo Grosberg
Stefan Volmre
Kuperjanovi jalaväepataljon
Kalevi jalaväepataljon
Kõige eredamalt on ajateenistustest meelde jäänud …
Baaskursus, esimesed metsalaagrid. Alguses oli raske ja see on kindlasti meelde jäänud.
Pioneeriõppused ja seal nähtud plahvatused. Kõik need granaadid ja see, kuidas lasevad Carl-Gustavid. Päriselus seda lihtsalt ei näe.
Hommikune hügieen, kui ruumis on samaaegselt 30 kaasvõitlejat. Isiklikku ruumi jääb väheks.
Kõige harjumatum asi kaitseväes oli minu jaoks …
Võib-olla unerutiin - täpselt 22 magama ja kaheksa tundi und. Aga üldiselt harjub kõigega päris kiiresti.
Mulle pole kunagi jooksmine meeldinud, kuigi jooksen kiiresti ja vastupidavust ka nagu on.
Hommikused ärkamised. Päikesetõus läbi metsa või udu, looduskaunid kohad. See motiveerib ka tulevikus varakult ärkama.
Varajase ärkamise ja söömisajad. Oskus asju korras hoida on ka kindlasti paranenud. Ja sõbrad loomulikult. Kindlasti arvan, et ajateenistusse peaks tulema.
Ajateenistusest võtan ma kaasa …
Hommikujooksmise. Magamisrežiim on ka meeldima hakanud - varakult ärgates saab rohkem asju tehtud.
Vastupidavuse, jõu ja teadmise, et metsas võib vabalt ellu jääda. Midagi keerulist selles pole.
Tahaksin tegelikult juba minna ja näha oma abikaasat. Samas tean jaoülemana, et meil on vaja hooldada varustus. Suuremaid teenistuslikke eesmärke enam ei ole. Olen saanud rohkemgi kui lootsin.
Ei oskagi öelda nii, arvan, et kõik, mis võimalik on olnud, on ka tehtud.
Enne reservi tahan ma veel …
Arvan, et kõik on saavutatud ja tehtud juba.
Tahaks helikopteriga lennata või tankiga sõita.
Magan hommikuti kauem ja puhkan. Siis vaatan tööasjad üle, teen suveplaanid ja hakkan oma tavaelu elama.
Pidu (naerab).
Esimesel päeval reservis ma …
Hakkan CV-sid välja saatma.
Hakkan tööd otsima. Mingit suurt pidu ei tee, olen rohkem pereinimene.
Kogemused kiirabis ja haiglates, kus olen saanud kaks korda elustada inimest ja võtta vastu sünnitust.
Metsalaagrid. Nädalate kaupa väljaõpet ja meeskonnatöö õppimist.
Käskude jagamine ja teiste inimeste eest vastutamine.
136
"... 69" NAISENIMI SAMMAS(ETV saade) KÄIK NÄITLEJA KÖÖGIVILI H NAABRID ... UUKKIVI
FILMILAULJA ORDNUNGSDIENST LAVASTAJA KUULMESIBERI LIIVIMAA LUUKE HÕBEMÜNT PÕLISMETS
VÄLJASURNUD LIND KIOSK
NAISENIMI SELLE MEHE ... ON LAULDUD
ÕHU VÕI VEDELIKU KEERLEV LIIKUMINE RAADIUM
TALISÕIDUK HURTSIK NÄITLEJA ..., TWO, THREE
pOpulaarSemad keVadTOrmi VideOd
1.
SPORDISELTS MAITSEOMADUS KIRGAS TEATRIKUNSTNIK
2.
Soome pioneerid panid liitlaste saabumisele punkti 23 400 vaatamist
2. jalaväebrigaadi ajateenijad harjutasid vastase tagalas maandumist 18 300 vaatamist
KIRJANIK ... TOOMET VIIES ... VANKRI ALL PERPETUUM MOBILE
3.
„Vastane“ pani end kevadtormi lahinguteks valmis 17 900 vaatamist
RONGI OSA PIDULIK ÜRITUS KOMPONENT GALLIUM
4.
lOOSime auhindu!
et võita Sõdurilehe kruus, käitu järgnevalt: Vastus: TÕRJETULI 1. lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda auaste ja väeosa. Võitjaga võetakse ühendust. eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks nooremseersant julius liiv pioneeripataljonist. palju õnne!
5.
õhutõrjujad lasid esmakordselt m3 rakette 10 500 vaatamist
kaitseväe juhataja inspekteeris kevadtormil üksuseid 9 700 vaatamist
palju keVadTOrmi pilTe ja VideOid leiad Sõdurilehe YOuTube’iST ja FaCebOOkiST.
#keVadTOrm2017 #kaiTSeVägi