ISSN 1736-3411
Reede, 24. september 2021
Balti õhuväelased harjutasid hädamaandumist vette lk 4
Kuidas jahtida ajateenijate pearaha
Balti parimad tähistasid Eestis iga-aastast heitlust
6
lk 7
lk
Unesegasena sõduri baaskursuse suurimale katsumusele S
eitse nädalat kestnud ebakindlustunde ja kohanemise järel on uued sõdurid lõpetanud oma teenistuse esimese etapi. Lõppes suvise kutse sõduri baaskursus, mille jooksul pandi proovile kõik uued ajateenijad üle Eesti. Teenistuse esimese etapi eesmärk oli ajateenijatele tutvustada kaitseväge ja sellega seotud tegevust, traditsioone ja selle olemust. Esimestel nädalatel on ajateenijal aega oma uue eluga kohaneda. Nende väljaõpe algab sõduri baasteadmiste ja -oskustega, sealhulgas õpitakse rividrille ja relva käsitsemist. Seejärel toimuvad metsalaagrid, kus pannakse väeosas õpitu proovile. Füüsiliselt pannakse palju rõhku vastupidavusele, mida treenitakse eelkõige rännakutega. Rännakuid toimub ajateenistuse käigus palju, enamik neist sõduri baaskursusel. Rännakute pikkus ja raskus varieerub. Tavaliselt algavad
katsumused lühemate, umbes viie kuni kümne kilomeetri pikkuste rännakutega, mis kulmineeruvad traditsioonilise sõduri baaskursuse lõpurännakuga. Sõduri baaskursuse lõpurännak on suurim proovikivi tulevastele sõduritele. See on justkui esimese seitsme nädala suurfinaal, millele järgneb üks rahulik nädalavahetus, misjärel minnakse edasi erialakursustele. Lõpurännaku pikkus küll varieerub, kuid jääb peamiselt 30–50 km juurde ja see sooritatakse jao koosseisus. Kuna tegemist on ka orienteerumisega, siis tihtipeale muudavad sõdurid enda teekonna ise pikemaks. Kuigi mõistagi on rännak füüsiliselt väga kurnav, siis raskeim on just vaimne pool, nagu öeldakse — „Terves kehas terve vaim“. See tähendab, et tavaliselt raugeb vaim enne jõudu ehk jaksu veel edasi liikuda on, aga mõtted hoiavad sõdurit kinni.
Loe edasi lk 2
Foto: n-srs Tanel Harjakas
„Pärast seda, kui esimesel nädalal lõpurännakust kuulsin, olen iga päev selle peale mõelnud,“ ütles toetuse väejuhatuse logistikapataljoni sõduri baaskursuse ajateenija, reamees Martin Põiklik.
2
Reede, 24. september
REPORTAAZ
Sõduri baaskursuse lõpurännakuid on kombeks alustada häirega, nii algas see ka sellel aastal.
Logistikapataljoni ajateenija ületamas veetakistust 31. augustil Paldiskis
Foto: n-srs Tanel Harjakas
Logistikapataljoni sõduri baaskursuse rännak n-srs Art Simson
T
oetuse väejuhatuse logistikapataljoni rännak toimus sellel aastal esimest korda uuel rajal, mis tõi sõdurid Vääna-Jõesuust nende uude väeossa Paldiskis. Rännak koosnes 11 kontrollpunktist. Nendes punktides pidid sõdurid täitma erinevaid ülesandeid, kusjuures anti neile aega ka pisut jalga puhata ja jaksu koguda.
võtma pea viis kilogrammi kaaluva tankitõrjemiini. 19. kilomeeter, sõdurid on väsinud, kuid motivatsiooni veel on. Eriti oli seda näha kaheksandas kontrollpunktis, kus imiteeriti IED ehk isevalmistatud lõhkekeha plahvatust. Alasse oli jaotatud viis kannatanut erinevate võikate kunsthaavadega ja läheneva jao ülesandeks oli neile anda esmaabi. Nende reageerimiskiirus oli märkimisväärne.
Pauguga algus Sõduri baaskursuse lõpurännakuid on kombeks alustada häirega, nii algas see ka sellel aastal. Häire anti kell kolm öösel. Unesegased sõdurid, proovides aru saada, mis üldse toimub, hakkasid oma varustust valmis panema. Varustus seljas joosti õue, kus tehti varustuse kontroll. Iga puuduoleva varustuselemendi eest sai jagu lisaminuteid. Seejärel läksid mehed masinatele ja pandi Paldiskist Vääna-Jõesuu poole ajama. Pärast kolme kilomeetrit oli ees Türisalu pank. Esimene kontrollpunkt oli mägironimine. Jagude ülesandeks oli täisvarustuses mäest üles jõuda. Sõduritele anti valik, kas minna otse või kasutada kõrval olevat laugemat teed. Iga sõduri eest, kes kasutas laugemat teed, sai jagu 30 sekundit trahvi. Teine kontrollpunkt. Mahajäetud angaari kõrvale tee äärde hakkas kogunema mitu jagu, mis andis mõista, et tegemist on pikemaajalise ja tõsisema ülesandega. Nimelt oli angaari peidetud kümme kaitseväega seotud eset. Angaari kõik avad olid kaetud nii, et sees oleks täielik pimedus, ent see
Peaaegu kodus…
Logistikapataljoni ajateenija motiveerimas jagu SBK lõpurännakul 31. augustil Paldiskis
ei olnud rändajate põhimure. Enne ülesandele suundumist anti sõduritele gaasimaskid. Kiheledes ei osanud nad oodatagi, mis edasi saab. Ülesande korraldaja võttis muru seest kaks rohelist suitsugranaati ja viskas need läbi kaetud ukse angaari. Samuti lasti angaaris kõlarist valjusti elektroonilist muusikat, et nende suhtlemist raskendada. Nii suundusid sõdurid tempoka muusika saatel suitsu täis, pimedasse angaari, kui kasutada oli vaid gaasimask ja pealamp.
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Art Simson Küljendaja: rms Juljus Pärt
Juba eelviimane punkt!? „Olete jõudnud eelviimasesse punkti,“ muigas kolmanda kontrollpunkti korraldaja salapärase naeratusega. See mõte, et olime juba eelviimasesse punkti jõudnud, oli kui unenägu. Sõdurid aga teadsid, et nii see ei ole ja ees on veel mitu-mitu kilomeetrit. Samas hoidis see mõte neil motivatsiooni kõrgel. Kontrollpunkti ülesandeks oli puslena kokku panna tähed, mis moodustasid sõna „veebel“. Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Karl Martin Mäe n-srs Kristjan Robin Saard n-srs Edward Toonela
Foto: n-srs Tanel Harjakas
Olles pea pool maad rännakust maha kõndinud, said sõdurid natuke leiba luusse lasta. Neljandas punktis andsid nad ära enda rasked seljakotid ja pärast telkmantli püstitamist said nad pisut aega, et süüa. Seljakottidest lahtisaamine võis küll leevendusena tunduda, kuid nad ei teadnud, et raskeimad osad on veel ees. Juba järgmises punktis oli ülesandeks leida ohutu tee üle 6 x 6 ruudustiku, kus enamik ruute oli n-ö mineeritud. Iga vale sammu tegemine tähendas, et jagu peab ülejäänud rännakule kaasa Fotograafid: kpr Henrik Mütt rms Kevin Orujärv
Kümnes kontrollpunkt, lõõmav päike ja mõnus Klooga rand hoidsid sõduritel motivatsiooni kõrgel ja punkti jõudvate meeskonnaliikmete nägudel olid naeratused. Nad teadsid, et palju pole enam jäänud. Istudes ranna ääres, unistasid nad juba väeosasse jõudmisest ja sauna minekust. Enne seda aga tuli ületada veetakistus. Umbes nelja meetri laiuse jõe peale oli paigaldatud nöör. Kasutades tahtejõudu ja tasakaalu, tuli sõduritel üle jõe minna. Jaoliikmed, kes olid takistuse juba ületanud, innustasid ülejäänuid teiselt poolt jõge. Hoolimata sellest, et pinge oli kõrge, jäid pea kõigil saapad kuivaks. Pärast takistuse ületamist suunati sõdurid masinate peale. See sai tähendada vaid üht, et rännak on läbi ja nad sõidutatakse tagasi väeossa. Ilma nende teadmata aga oli jäänud vaid üks kontrollpunkt. Hellitavalt nimetatud „lõpujooksul“ pidid jaod veel viimased viis kilomeetrit läbima. Seda aga pärast umbes 100 meetri pikkuse veekogu ületamist, kus ei olnud enam võimalik jalgu kuivaks jätta. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Reede, 24. september
UUDISED
Enne uue kontingendi saabumist tegi NATO Ämaris etteteatamiseta taktikalise hindamise.
Balti õhuväelased harjutasid hädamaandumist vette
Uus rühm läks Malisse
Balti riikide õhuväelased harjutasid, kuidas tegutseda vette hädamaandumise korral 24.–27. augustini merepäästeõppusel Baltic Bikini 2021. n-srs Karl Martin Mäe
H
arjutuse käigus tõsteti õhuväelased helikopteri kabiini simulaatoriga merre, misjärel pidid nad kasutama oma merepäästevarustust, et kabiinist välja ronida ja pinnale ujuda. Harjutuse järgmises etapis tuli meeskondadel ujuda parvedele ning jääda päästjaid ootama. Harjutus lõppes sellega, et kohale lendas politsei- ja piirivalveameti päästekopter, vintsis merehädalised pardale ning lendas kaldale. Õppus algas juba 24. augustil, kui õhuväelastele tuletati meelde merepääste teoreetilised teadmised. Seejärel sooritasid nad erinevaid praktilisi harjutusi Revali merekoolis ja Pärnu jõel ning õppus kulmineerus lõpuharjutusega Pärnu lahel. Lisaks politsei- ja piirivalveametile kaasas õhuvägi õppusele ka mereväe staabi- ja toetuslaeva EML Wambola ja tuukrimeeskonna. Laeva pardalt hakkas harjutuse põhiosa, milleks oli transport Pärnu lahele ja meeskondade veeskamine. Kogu harjutuse vältel tagasid tuukrid osalejatele meditsiinilise ohutuse. Baltic Bikini 2021 on iga-aastane merepäästeõppus, kus osalevad Eesti, Läti ja Leedu õhuväelased. Õppust on korraldatud juba 2004. aastast alates, kuid viimati toimus see Eestis 2018. aastal. Õppuse eesmärk on täiendada ja rakendada praktikas merepääste teadmisi ning tugevdada Baltimaade omavahelist koostööd merel.
Järjekordne Eesti jälaväerühm saabus 7. septembril Malisse Gao linna patrullima. Malisse teenistusse jõudnud uue üksuse põhiosa moodustab jalaväerühm BKN-10 Estpla. R ühm on mo o dus t atud Scoutspataljoni võitlejatest ning rühma põhiülesanded on Barkhane’i baasi väravate ja vaatluspostide mehitamine, kiirreageerimisüksuse ülesannete täitmine ning patrullimine Gao linnas ja selle lähiümbruses. Üksuse rotatsioon kestab detsembri lõpuni. Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi võitlust relvastatud terroristlike rühmituste vastu. Operatsioon Barkhane algas 1. augustil 2014.
Eesti mereväelane juhib rahvusvahelist laevastikku Suurõppuse Northern Coasts 2021 üheks üksuse juhiks on mereväestaabi ohvitser kaptenleitnant Ott Laanemets. Tegu on 2007. aastast korraldatava iga-aastase õppusega, kus osalevad nii NATO kui partnerriigid. Õppusele pani aluse Saksamaa merevägi. Igal aastal vahetuva korraldajariigiga õppust korraldab tänavu Rootsi kuninglik merevägi. Kokku võtab õppusest osa 14 riiki. Kaptenleitnant Laanemetsa juhitavasse sihtüksusesse kuuluvad õppusel Läti, Leedu, Rootsi, Prantsusmaa ja Taani alused. Peale miinitõrje harjutab üksus ka teiste ülesannete täitmist, näiteks enesekaitset õhu- ja pealveeohu vastu ning olukorrateadlikkuse loomist ja hoidmist.
Eesti õhuväelased päästepaadis ootamas päästehelikopterit 27. augustil Pärnu lahes
Foto: rms Kevin Orujärv
Eesti õhruumi saabusid uued valvurid n-srs Kristjan Robin Saard
E
simesel septembril vahetus Ämari lennubaasis õhuturbe kontingent. Siiani Ämaris olnud F-35-telt võtsid turbeülesande üle Eurofighterid. Õhuturbemissiooni eest vastutavaks jääb endiselt Itaalia. Itaalia õhuvägi saabus Eestisse juba mais. Siiani valvasid Eesti õhuruumi itaallaste viienda põlvkonna hävitajad F-35A-d. Uued hävitajad on Eurofighter Typhoonid. „F-35-t ei saa millegagi võrrelda,“ ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Mark Trubok. „Lennubaasi ning staabija sidepataljoni sõdurid nägid ja tunnetasid selle võimu.“ Tegemist oli ajaloolise sündmusega Baltimaade õhuruumi turbes. Esimest korda olid viienda põlvkonna hävita-
3
Uued Itaalia õhuväelased 15. septembril Ämaris tseremoonial Foto: rms Kevin Orujärv
jad pikemat aega Balti riigi lennubaasis. Enne on sellised hävitajad käinud siin ainult lühikest aega. „Lennukite kohalolu siin arendab ka meie oskusteavet,“ ütles Trubok. „Me saame harjutada protseduure ning protsesse mitte ainult lennubaasis, vaid ka õhuseiredivisjonis. Meie õhutulejuhtide kaudu saavad teadmisi ka maaväeüksused.“ Ämari lennubaasis olevate hävitajate tööks on ööpäevaringne Balti õhuruumi turve. Vajaduse korral teevad ka tuvastuslende, kui õhuruumi sisenetakse ilma teavitamata. Reageeritakse ka tsiviillendudele, kui mingil põhjusel katkeb ühendus lennujuhtimiskeskusega. Enne uue kontingendi saabumist tegi NATO Ämaris etteteatamiseta taktika-
lise hindamise (TACEVAL). Hindajad mõõtsid Ämari lennubaasi ja seal viibiva Itaalia õhuväeüksuse valmisolekut ja võimet. Kontrolliti, kas üksus on suuteline NATO standardite ja nõuete kohaselt Balti õhuruumi valvama. Hindamise eesmärk oli esile tuua üksuse tugevused ja kitsaskohad ning nende kohta soovitusi anda. Itaalia õhuvägi alustas iseseisvalt õhuturbega 1962. aastal. Eestis on Itaalia teise Balti õhuturbemissiooniga ja Balti riikides kolmandaga. Enne on ta osalenud 2015. aastal Leedus Šiauliais ja 2018. aastal Ämaris. Väljaspool Balti riike on Itaalia õhuvägi valvanud õhuruumi Sloveenias, Albaanias, Islandil ja paljudes teistes NATO riikides
2. jalaväebrigaadi reservväelased lihvisid oskusi Teise jalaväebrigaadi õppekogunemine Sentry Rise 21 valmistas ette üle 230 juhtival ametikohal teeniva reservväelase õppuseks Siil. Viis päeva Lõuna-Eestis väldanud kogunemise peamine eesmärk oli värskendada reservjuhtide teadmisi järgmisel kevadel toimuvaks õppuseks. Õppekogunemisel osalesid kõikide 2. jalaväebrigaadi sõjaaja allüksuste juhtivatel ametikohtadel teenivad reservväelased, kokku üle 230 inimese. Selle käigus harjutati läbi reservüksuse formeerimine, läbiti automaatrelva R-20 laskeõpe ning värskendati erialaspetsiifilisi teadmisi. Reservjuhtide väljaõpe toimus peamiselt kaitseväe Taara linnakus ning Nursipalu harjutusalal.
4
Reede, 24. september
GALERII
Viru pataljoni seersant õpetamas kaitsepositsiooni võtmist 3. augustil sõduri baaskursusel Sirgala metsalaagris
Pääste- ja piirivalveameti helikopter tõstmas õhuväelast päästeparvest välja 27. augustil Pärnu lahes Baltic Bikini 2021 õppuse käigus
FOTO: rms Kevin Orujärv
FOTO: rms Kevin Orujärv
Reinar Halliku meeskond mängimas korvpalli 11. augustil äsja avatud Tapa spordilinnakus FOTO: rms Kevin Orujärv
Kuperjanovi ajateenija 3. septembril SBK lõpetamisel Taara linnakus FOTO: rms Kevin Orujärv
Reede, 24. september
PERSOON
5
„Scoutspataljon ongi inimestele, kellele meeldis ajateenistus ja kes igatsevad kamraadlust.“ — lipnik Jakob Kaljujärv
Scoutspataljoni musketär „Üks kõigi, kõik ühe eest!“. See tsitaat võtab kokku elu Scoutspataljoni sõdurina. n-srs Karl Martin Mäe
L
ipnik Jakob Kaljujärv on Scoutspataljoni soomusjalaväe laskur. Ta läbis ajateenistuse Kuperjanovi jalaväepataljonis. Nende üheteistkümne kuu jooksul jõudis ta läbida sõduri baaskursuse, nooremallohvitseride kursuse ja aspirantuuri. Nüüd ootab teda missioon Malis. Kaljujärv astus vabatahtlikult ajateenistusse 2019. aastal kohe pärast Tartu Tamme gümnaasiumi lõpetamist. Enne ajateenistusse asumist oli ta juba kindel, et läheb nooremallohvitseride kursusele. Esimene sõduri teenistuse päev venis, kuna laost asjade kättesaamine võttis palju aega ning ümberringi olid võõrad näod. Järgmised päevad läksid aga kiiremini, sest sõduri baaskursuse jooksul oli palju tegemist. Pärast sõduri baaskursust lasti Kaljujärvel valida mitme nooremallohvitseride erialakursuse vahel. „Mulle pakkus huvi miinipilduja eriala just silmaringi avardamise pärast,“ ütles Kaljujärv. „Soovisin teha midagi erinevat jalaväest, sest see tundus minu jaoks kuidagi lihtlabane.“ Nooremallohvitseride kursus meeldis Kaljujärvele väga ning motiveeris teda kaitseväkke tegevväelasena tööle minema. Ka aspirantuur oli huvitav, kuid sellest ta emotsioone väga ei mäleta, sest kursus oli intensiivne. Aspirantuuri kursusel tuli õppida palju teooriat ja pedagoogikat. Sageli viibiti metsas ning eriti palju aega ei olnud, et omandada teadmisi. Erinevalt jaoülemast peab aspirant hakkama prioriseerima oma tegevust, arvestama kompaniiülema ja -veebliga, teiste rühmade ja nende ülemate ning lisaks enda jagudega. Rühmalt võidakse mehi ära võtta või hoopis juurde anda ning need mehed tuleb omakorda kuhugi paigutada või kuskilt ära võtta. Ka COVID-19 pandeemia tegi ajateenistuse pisut raskemaks. „Olime märtsi algusest kuni Kevadtormi lõpuni sees,“ ütles Kaljujärv. „Igavaks kiskus ja tekkisid pinged, sest ei saanud puhata oma kaaslastest. Kokkuvõttes oli ajateenistus siiski meeldiv kogemus.“
Scoutspataljoni elu Ajateenistuse järel asus Kaljujärv erasektorisse tööle. Töö kõrvalt käis ta sõpradega matkamas, kuna ajatee-
nistuses hakkas see talle meeldima. Kahjuks ei saanud eriti palju matkata ning erasektoris töölkäimine tundus igav. Selle tõttu otsustas ta astuda Scoutspataljoni tegevteenistusse. „Hakkasin igatsema ajateenistuse vibe’i,“ ütles Kaljujärv. „See tunne, kui oled vihmase ja külma ilmaga postil oma kaaslasega, kes on valmis sind igal hetkel aitama, ja rääkida kõigest – see meeldis mulle väga.“ Kõige olulisemaks peab Kaljujärv Scoutspalajonis olevat vendlust. Talle meeldibki just see musketäride ütlus „Üks kõigi eest ja kõik ühe eest!“. Scoutspataljoni sõdurite vahel tekib küll omavahelisi hõõrdumisi suhtlemises, kuid seda juhtub kogu aeg inimeste vahel.
„Sa tead, et ükskõik mis sinuga ka ei juhtuks, sind ei jäeta hätta – nii tööl kui ka väljaspool tööd.“ — Jakob Kaljujärv. „Need on head sõbrad terveks eluks. Scoutspataljon sobib inimestele, kellele meeldis ajateenistus just selle kamraadluse pärast.“ Algul oli Kaljujärv laskuri ametikohal ning hiljem määrati jaokuulipilduriks. Tegevteenistuses oldud aasta jooksul sai Kaljujärv R20 7,62 mm, KSP-58 ja MG3 väljaõppe. R20 drille ta ei saanud, vaid õppis kõik relva omadused käigu pealt metsas olles. „Minu kaasvõitlejad ja ülemad suutsid mulle selle relva vaid mõne minutiga selgeks teha,“ ütles Kaljujärv. „Selline ülim professionaalsus andis tugeva kindlustunde.“ Kaljujärve perekond toetab teda täielikult ning sellega pole probleeme veel esinenud.
Tulevikuplaanid Kaljujärvel pole veel kindlat tulevikuplaani. Praegu soovib ta rohkem kogemusi saada, et otsustada, kas jääda Scoutspataljoni, minna kaitseväe akadeemiasse või pöörduda tagasi erasektorisse tööle. Kaljujärve ülemad eelistaks, et ta jätkaks tööd Scoutspataljonis ning läheks kaitseväe akadeemiasse, kuid seda otsustab ta siis, kui on missioonilt tagasi tulnud.
Laskur lipnik Jakob Kaljujärv 16. septembril Tapa linnakus
„Scoutspataljonis võtab karjääriredelil tõusmine rohkem aega kui mujal väeosades,“ ütles Kaljujärv. „Kogemus mängib siin väga suurt rolli ja ametikoht on tähtsam kui auaste.“ Aasta aega tegevteenistuses olles sai Kaljujärv aru, et rühma- või jaoülem ajateenijatele on hoopis teistsugune kui rühma- või jaoülem tegevteenijatele.
Kamraadlus kogu eluks „Kui sa oled ajateenistuse läbinud – vahet ei ole, kas kaheksa või 11 kuud –, saad tulla Scoutspataljoni,“ räägib Kaljujärv. „Sul võib olla ainult põhiharidus ja soovi korral saad omandada ka keskhariduse. Kaitsevägi toetab õppimist ning saad isegi õppimise ajal palka.“ Ta räägib veel, et erinevalt erasektorist pakub Scoutspataljon stabiilset palka, mida ei mõjuta välised probleemid, nt pandeemiad, majanduslangused jne. Ka ülemaid saab usaldada, sest nad on kogenud oma erialal. „Scoutspataljon ongi inimestele, kellele meeldis ajateenistus ja kes igatsevad kamraadlust,“ ütleb Kaljujärv lõpetuseks. „Scoutspataljonis on töö väga mitmekülgne, kunagi ei hakka igav ja saab ennast palju liigutada.“
FOTO: n-ltn Marina Loštšina
6
Reede, 24. september
KULLAPADA
Enne kui te õhinas mõttetööga lendu tõusete, tasuks siiski pilk peale visata juba sissetallatud rajale.
Kuidas jahtida ajateenijate pearaha Raha ei kasva puu otsas, aga ajateenijast lugeja võib üllatuda, kuuldes, et tema nimel on pearaha. n-srs Edward Toonela
E
i tasu muretseda, jutt ei käi palgamõrvaritest ega muust säärasest, vaid hoopiski 2021. aastal põhjalikult uuendatud spordikontseptsioonist ning selle eeskirjast kaitseväes. Parema kaitsevõime saavutamiseks ja kehaliste võimete parandamiseks on alates 2020. aastast ajateenijatele ette nähtud sporditegevustoetus, mille abil saab korraldada erinevaid spordiüritusi. Ajateenijad saavad ise otsustada, millise rekreatiivse või sporditegevuse jaoks nad omakeskis „pearaha“ ehk toetust kasutada soovivad. Spordieeskirja sportimise ja liikumisharrastuse meede on mõeldud ajateenijate suuremaks kaasamiseks sportimisse, mis tõstab nende motivatsiooni ja muudab ajateenistuse atraktiivsemaks. Kaitsevägi mitte ainult ei toeta, vaid ka soosib heade sportimisharjumuste loomist teenistuse vältel. Sport õpetab ausalt võitlema ja väärikalt kaotama. Niisiis õpetab sport kõike – see õpetab elu. Kaitsevägi on suurepärane koht, kus saada külge sportimispisik – olgu selleks siis jõutrenn, jalgpalli mängimine, jooksmine või takistusraja läbimine. Kuid elus on peale spordi ka palju muud ning ähmaselt defineeritud termin „rekreatiivne“ hõlmab endas lugematul hulgal harrastusi. Kõik need harrastused ei ole higi nõretama panevad tegevused. Kindlasti ei jookse mööda külge maha planeerimisjärgus kastist välja mõtlemine. Hästi läbimõeldud plaani ja esitluse tulemiks võibki olla see ajateenistuse kõige meeldejäävaim mälestus!
Populaarseimad pearaha tegevused Enne kui te õhinas mõttetööga lendu tõusete, tasuks siiski pilk peale visata juba sissetallatud rajale. Millised on need ajateenijate seas läbi aegade kõige populaarsemad pearaha tegevused? Otseloomulikult jagavad igal aastal pjedestaali esimest-teist kohta paintball
Sõdurilehe podcast’i lühiseeria „Rahatark sõdur“
ja airsoft. Peale nende on kätt proovitud ka kardisõidus, golfis ning kanuumatkadel ja seikluspargis ronides. Kui leidub kedagi, kes kirjaoskamatulegi pastaka maha müüa oskaks või lihtsalt kometit armastab teha, saab pakkumised esitada ka šokolaadimassaaži. Sellisel juhul vestluses ülemaga Sõdurilehte mitte mainida. Kokkuvõtlikult võib öelda, et võimalusi on kindlasti palju. Kui ise ei tule millegi uudse peale, siis leidub kindlasti midagi meelepärast eespool mainitust.
Ideest tegutsemiseni Pearaha kasutamine jääb enamjaolt teenistuse teise poolde ehk pärast sõduri baaskursust ning erialaväljaõpet. Plaane võib teha juba muidugi varem. Arvestada tuleb kindlasti pearaha ülempiiriga, milleks on 40 eurot sõduri kohta. Alati saab ka oma kukrust mündid ja sendid kokku korjata ning pearahakuhja pisut priskemaks teha. Selleks, et idee saaks teoks, tuleb lasta erinevatel huvivaldkonna ettevõtetel esitada pakkumine. Oletame, et südame võitis airsoft. Järgnevalt annab märku vähemalt kolm erinevat ettevõtet, kes seda teenust pakuvad. Kui pakkumised on käes, tasub need enda rühmaülema või muu määratud vahetu ülema kätte anda ning jääda lootma parimat. Tihtilugu osutub valituks justnimelt see pakkumine, mis üllatus-üllatus on kõige soodsam. Seda arvesse võttes tasub läbi mõelda, kuhu kõige targem pakkumise päringud saata oleks. Just nii lihtne ongi pearaha kasutamine. Pisut initsiatiivi ning algatusvõimet – koos kaasajateenijatega pead kokku panna ning juba plaani tegemise käigus on võimalus õppida meeskonnatööd. Tõenäoline, et on veel rekreatiivseid tegevusi, mis siinsest loetelust välja jäid. Julgustame ka sind, lugejat, arutelust osa võtma!
Sõdur tunneb maastikku, oskab kaarti lugeda ning valdab erinevaid liikumisviise, aga kas ta teab, kuidas oma rahaga ümber käia? Sellest, mis häält teeb tuvi, ning kuidas „Rikkaks saamise“ õpikud vanglasse jõudsid, räägivad septembris Sõdurilehe podcast’i lühiseeria episoodi-
2021
1. jalaväebrigaad pearaha tegevused 376 222 100 35 32 des „Rahatark sõdur“ Eesti finantseksperdid ja asjaarmastajatest külalised: Kristjan Liivamägi, Marko Oolo, Jaak Roosaare, Rahakratt ja Tanel Padar.
- AIRSOFT - PAINTBALL - KANUUMATK - KARDISÕIT - DRIFTIMINE
7
Reede, 24. september
ELAMUSED
Esimest korda 18 aasta jooksul suutis Eesti meeskond võtta esikoha korvpallis.
Balti parimad tähistasid Eestis iga-aastast heitlust Augustis toimunud 18. Balti sõjaväe spordimängudel astus võistlustulle üle 200 Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelase. n-srs Art Simson Vihmased ilmad ja koroonaviirus sportlasi ei heidutanud ja pärast aastast pausi on üritus jälle täies hoos ning seekord Eestis. „Võistluspäev on sportlastele pidupäev,“ ütles võistluse peakorraldaja, kaitseväe spordijuht Mikk Sarik. Ajalooline spordiüritus sai alguse 2002. aastal, mil toimus see esimest korda Lätis. Järgnevatel aastatel toimus võistlus rotatsiooni korras igas Balti riigis ning 2004. aastal sai üritus teoks esimest korda Eestis. Sõjaväe spordimängud toimusid spordialade erisuste tõttu üle Tallinna, peamiselt Nõmme ja Pirita spordikeskuses. Minijalgpall toimus Lilleküla muruväljakul ja korvpall leidis aset ilma tõttu Siili pallimängude majas. Korvpall oli esialgu planeeritud toimuma Nõmmel. Jõukatsumine pidi toimuma juba eelmisel aastal, kuid koroonaviiruse tõttu jäeti see ära. Selliste ürituste puhul on eriti tähtis just järjepidevus ja huvi nende vastu on endiselt suur. Hoolimata sellest, et võistkondi oli raske kokku panna, sest üritusest võisid osa võtta vaid koroonapassiga inimesed, oli osalus ikkagi suur. „See on uus reaalsus, millega peame arvestama tulevaste võistluste puhul, tänavu on see justkui esimene proovikivi,“ ütles Sarik. Balti riikide kaitseväe spordidelegatsioonidest tuli kokku umbes 180 võistlejat. Koos korraldajate ja esindajatega oli osalejate arv pea 230. Kohal olid ka noorkotkad, kes on iga-aastased osalejad ja kellel on ka eraldi võistlused: laskejooks, takistusriba, ujumise takistusriba ja orienteerumine.
Balti sõjamängudel osalejad poseerimas Tallinnas Kochi Aida pruulikojas 18. augustil lõputseremoonia puhul
Suvemängudel esindatud spordialad on võrreldes algusaegadega jäänud samaks. Võistlused toimuvad laskejooksus, sangpommi tõstmises, males ja kalapüügis. Puudust ei tule ka pallimängudest, mõõtu võetakse minijalgpallis, tänavakorvpallis ja rannavõrkpallis. Samuti saab igal aastal võõrustav riik valida ühe spordiala. Esimest korda 18 aasta jooksul suutis Eesti meeskond võtta esikoha korvpallis, mis toimus tänavakorvpalli 3 x 3 formaadis. See kestab 10 minutit või kuni üks meeskond saab 21 punkti.
Igast riigist oli kokku tulnud kaks meeskonda. Eestlased alistasid finaalis Leedu meeskonna lõppskooriga 22 : 14. Kolmandaks jäi Leedu teine meeskond, kes võitis Lätit tulemusega 22 : 16. Samuti domineeris Eesti Lilleküla muruväljakul aset leidnud minijalgpalli turniiril, kus ajateenijad võitsid Läti meeskonda 2 : 1 ja Leedu jalgpallureid 5 : 1. Teisele kohale jäänud lätlased alistasid Leedu lõpptulemusega 5 : 4. Suureks huvipunktiks on ka väga nišilik sportlik kalapüük, mille harrastajaid Balti riikide kaitseväelaste seas on
Foto: kpr Henrik Mütt
palju. Baltikumis on kalapüügis isegi maailmameistreid, kusjuures sportlik kalapüük võeti alaliseks spordialaks just tänu harrastajate initsiatiivile ja huvile. Tammemäe järvel toimunud heitluses edastati Leedu võistkonda, mis on samuti esmakordne võit Eestile. Kalapüügis korraldatakse meistrivõistluseid Eesti kaitseväes, mille osalejate arv küündib 30-ni. Balti sõjaväemängudel oli ka palju individuaalspordialasid. Näiteks suvebiatlonis, mis koosneb 3000 m jooksust ja püsti-lamades laskmisest, saavutasid
kõrgeimad kohad reamees Joosep Perv ja seersant Sirli Hanni. Mõlemad neist on kaitseliitlased. Taktikalises laskmises, millest võtsid osa kolmepealised meeskonnad eri riikidest, tuli võitjaks 2. jalaväebrigaadi nooremveebel Jens Johanson. Sellega kindlustas ta ka oma meeskonnale võidu. Balti riikide sõjaväelaste spordimängud on tagasi juba tuleval talvel, mil toimuvad talimängud Leedus. Järgmised suvemängud toimuvad juba järgmisel aastal Lätis.
Filmisoovitus: „Act of Valor“ n-srs Art Simson
E
raelus tekib tahes-tahtmata sõjafilme vaadates kuvand kaitseväest. On hea võrrelda reaalsust ja meedias loodud kuvandit. Kuna enamikule inimestest on suurteosed ja kassahitid juba end ammendanud, proovime välja tuua just vähem tuntud teoseid. Seekord vaatame lähemalt 2012. aasta linateost „Act of Valor“. Mike McCoy ja Scott Waughi lavastatud märulifilm on jäänud suuremale publikule tundmatuks ja näib esmapilgul välja kui klassikaline USA-d ülistav sõjafilm. Kuigi ülistusest filmis puudu ei tule, peab täheldama, et tegemist on palju enam kui klassikalise märuliteosega. „Act of Valor“ jutustab lugu seitsmest USA mereväe SEAL eriüksuse
võitlejast, kes saadetakse Costa Ricale päästma CIA agenti Lisa Moralest (Roselyn Sanchez), kelle on röövinud narkokaubitseja Christo (Alex Veadov). Samal ajal mõrvab tšetšeeni terrorist Abu Shabal (Jason Cottle) Filipiinidel paikneva USA suursaadiku ja tema poja. Moralesi kogutud informatsioon toob päevavalgele, et need kaks sündmust on omavahel seotud. Tuleb välja, et Shabal üritab koostöös Christoga ületada 11. septembri rünnakuid tuvastamatute pommivöödega. Sellele jälile saades asuvad eriüksuslased neid takistama. Teose narratiiv on mõistagi üsna lihtlabane: see ei ole midagi ennenä-
Kaader filmist “Act of Valor“
gematut ja ei jäta suurt esmamuljet. Ka näitlemine ja dialoogid on kohati veidrad ja madala kvaliteediga. Samas on siililegi selge, et need ei ole teose põhifookuses. Pöörates tähelepanu näitlejatele, ilmneb, et tegemist on reaalsete SEAL võitlejatega, mistõttu on teoses kasutatud vaid nende eesnimesid. Tõdedes fakti, et tegemist on eriüksuslastega, saavad nad kaamera ees siiski väga hästi hakkama. Tuleb tunnistada, et võrreldes muude märuliteostega on „Act of Valor“ silmapaistev just selle poolest, kui tõetruult on kujutatud sõjategevust ja eriüksuslaste tööd. Seda nii käemärkidest helidistsipliinini kui ka sideprotokollidest relva käsitsemiseni.
8
Reede, 24. september
NAER JÄTTA
AUASTE MÕNE RIIGI ARMEES
KÄIMISVÕIMETUS RAVIMIAMET
KÕVER IDAMAA MÕÕK INTERNAATKOOL OHTLIK VIIRUS POOLLAGUNENUD ESE
KLOUN, PAJATS ISLAMI VAIMULIK
ALGELINE KREEKA OHVERDANINA MAAHARI- MAAJUMA- MISKOHT (VENE K.) LANNA GBR RALLIMISVIIS MEES LÄTI LINN USA-S PÄEVALEHT ... MEEKE KARJUMA
EBAHUVITAV
PEA TAGAKÜLG
...VÄSTRIK
VEELIND
NOOT UMBNE KUUMUS KASAKATE KOOSOLEK VESI-, VEE-
BONDI-FILM „ÄRA ... ÜTLE IIAL” VIKERÕIS SAKSA HÕBEMÜNT NAISENIMI MÕISTUS, ARU, TAIP LOOM (INGL. K.) TERAVILI AUSTRALIAN SPACE AGENCY
LOOSIME AUHINDU! Et võita päikesepaneeliga akupank, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Vastus: ESKADRILL
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „laskekeha“. Võitjaks osutus seersant Mart Mardõkainen.