SODURILEHT ˜ Teisipäev, 25. aprill 2017
ISSN 1736-3411
Kindral Einselni elutee viis teda USAsse, Korea ja Vietnami sõtta ning lõpuks tagasi kodumaale.
Suur intervjuu: Sõdurileht uuris kaitseministrilt, mis saab ajateenistusest tulevikus.
NATO liitlaste lahingugrupp 1200 inimese ja sadade masinatega on kohale jõudnud.
lk 2
lk 3
lk 4-5
Kuidas läheb ajateenistuses Eesti korvpalli- ja jalgpallimeistril? lk 7
Kaitseminister Margus Tsahkna: „Eestit on väga raske vallutada.“
Teisipäev, 25. aprill 2017
juHtKiri
„Kõige rohkem vajan ma aega - uut kaadrit ja suhtumist ei saa kaitseväkke tuua üleöö. See kõik võtab aega. Aga see on tehtav.“ - kindral Aleksander Einseln kaitseväe arendamisest 1994. aastal
Rahu garantii rms Artur Tänna Veidi vähem kui kuu aega tagasi jõudis lõpule liitlaste lahingugrupi saabumine Eestisse. Kokku on nüüd Eestis ligi 1200 Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa sõdurit. Suur, 1200-pealine üksus annab märku, et NATO toimib ning sõjalise ohu korral ei jää Eesti üksi. Kuid lisaks heidutusjõule on üle tuhande sõduri suurusel üksusel ka arvestatav sõjaline jõud. Jõud, mille saabumist ei pea ohu korral ootama ning mis on tuttav Eesti maastiku, kliima ja sõduritega. Koostöö arendamiseks ja Eesti eripäradega tutvumiseks on liitlaste kohalolek hädavajalik. Kuid vaadates tanke ja suuri üksusi võib tekkida põhjendatult hirm sõja ees. Kas meie julgeolek on tõesti ohus? Tõsi on, et olukord maailmas on täna mõnevõrra ärevam. Sellest hoolimata tuleb kõigile rahustuseks meelde tuletada, et meie ohutaset pole tõstetud ning suur liitlaste kohalolek ei ole niivõrd valmistumine sõjaks kuivõrd meie rahu garantii. NATO sõdurid Eestis annavad välismaailmale märku, et hoolimata meie väiksusest on meil sõpru, kellega hoiame lisaks majanduslikele suhetele ka ühist väärtusruumi. Suured liitlasüksused Eestimaa pinnal loovad kindluse, et NATO toimib ja meie relvavennad on valmis kaitsma Eestit kui meie ühise väärtusruumi piirimaad. Meie endi ja liitlaste valmisolek Eestit kaitsta muudab ründaja jaoks tema kavatsused oluliselt keerukamaks. Põhjalik kaitsepoliitika pole sõjapaanika, vaid rahu hoidmine. Eesti riigikaitse põhineb nii kollektiivkaitsel kui ka iseseisval kaitsevõimel. Oluline on mõista, et need kaks peavad edukaks riigi kaitsmiseks tegema koostööd. Ajateenijatel, kui meie iseseisva kaitsevõime alustaladel, on selle koostöö edendamisel väga oluline roll. Soovin jõudu kõigile liitlasvägedega koos teenivatele ajateenijatele.
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
Meenutus
Virgatsist kaitseväe juhatajaks Taastatud kaitseväe esimene juhataja kindral Aleksander Einseln oli värvikirev mees, kelle elu viis teda välismaale sõtta, poliitikasse ja lõpuks tagasi kodumaale.
K
rms Kristjan Ats Mägi
indral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931. aastal Tallinnas. Tema kingsepast isa võeti Teise maailmasõja ajal vangi ja küüditati Siberisse. Einseln ise elas üle nii esimese Nõukogude kui ka Saksa okupatsiooni. Sel ajal oli ta Eesti vastupanuliikumise virgats. 1944. aastal oli Einseln aga sunnitud põgenema Punaarmee okupatsiooni eest koos emaga Saksamaale, kus nad veetsid viis aastat. Sealt emigreerusid nad Ameerika Ühendriikidesse. Vahetult enne Korea sõda astus Einseln teenima langevarjurina Ameerika Ühendriikide relvajõududesse. Tema esimene lahing Korea sõjas oli soomusrongi peal, mida ta kommunistide eest kaitses. 1951. aastal osales ta langevarjurünnakus nimega Courage, mis on siiani tuntud kui üks USA sõjaväe suurimaid langevarjuoperatsioone. Pärast sõda asus Einseln teenima USA maaväe värskelt loodud eriüksusesse. Üksust tunti sel ajal kui Ameerika võõrleegionit, kuna peale Einselni teenis seal veel mitu põhja- ja idaeurooplast. Neid eriüksuslasi kasutati tänu oma juurtele kommunistlikes riikides siseriikliku vastutegevuse organiseerimiseks. Einselni karjäär tõusis edasi ainult kõrgustesse. 1960. aastail lõpetas Einseln ohvitserikooli ning George Washingtoni Ülikooli avaliku halduse erialal. Vietnami sõja ajaks oli ta juba kindralstaabi ohvitser. Pärast sõda töötas Einseln USA ja Jaapani poliitilise ning sõjalise nõuandjana. Ka tema edasine teekond jätkus Aasias. Einseln vastutas poliitilise ja sõjalise informatsiooni eest Jaapanis, Hiinas, Taiwanis ja Koreas. Einseln kommenteeris hiljem, et ta nägi Aasias palju korruptsiooni, sarnaselt Eestile 1990. aastate alguses. Kindral Einseln läks tegevteenistusest erru 1985. aastal ja töötas edasi satelliitkommunikatsioonifi rma projektijuhina. Kaheksa aastat hiljem palus president Lennart Meri teda Eesti kaitseväe juhatajaks. Einseln ei kiirustanud seda positsiooni vastu võtma. „Ma proovisin leida läänest teisi eesti keelt kõnelevaid militaartaustaga inimesi, kuid lõpuks otsustasin, et ma ei suudaks endaga edasi elada, kui ma seda pakkumist vastu ei võtaks,“ ütles toona Einseln. Einselni otsusele järgnes pikk vaidlus USA valitsusega. Et seaduse järgi oli keelatud tal teenida teise riigi relvajõududes, võeti talt ära
TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: rms Artur Tänna Küljendaja: rms Tanel Veske
Kindral Einselni teekond läbi laia maailma 1944 põgenes Einseln USA okupatsioonitsooni Saksamaal. Põgenikelaagris oli ta edukas sportlane.
1950-1953 võitles Einseln langevarjurina Korea sõjas.
Vietnami sõjas (USA osales 1965-1973) võitles Einseln partisanitaktikat kasutavas eriüksuses juba ohvitserina ja juhtis 1972. aastal kahte vastutusrikast operatsiooni. Pärast Vietnami sõda teenis Einseln kindralstaabis ja viibis palju Aasias. 1993. aastal palus president Lennart Meri erukolonel Einselni Eesti kaitseväge juhtima ja suurte pingutustega saavutati USA valitsuse heakskiit. Loodud pretsedenti kasutasid ära Läti ja Leedu, et kutsuda rahvuskaaslastest veterane USAst juhtivatele ametikohtadele kaitsejõududes.
1949 saabus Einseln New Yorki ja astus peagi USA maaväkke.
Kaitseväe juhataja käskkiri nr 1 1. Kehtestada sõjaseisukord Eesti Vabariigi territooriumil hetkest, mil vaenlase relvastatud üksused või formeeringud ületavad omavoliliselt riikidevahelise kontrolljoone (riigipiiri). 2. Kaitseväel, Kaitseliidul ja Sõjaaja riigikaitse seadusega minule allutatud Siseministeeriumi valitsemisalas olevatel sõjaväeliselt korraldatud asutustel ning üksustel osutada sõjaseisukorra kehtestamisel aktiivset vastupanu agressorile vastavalt püstitatud ülesannetele. 3. Mitte lõpetada ilma põhiseaduslikus korras valitud Eesti Vabariigi presidendi avaliku ja kirjaliku korralduseta vastupanu vastase suhtes. 1. jaanuar 1995
50 000-dollariline pension ning ähvardati ka kodakondsuse kaotusega. Peale mitme Ühendriikide senaatori toetust lubati tal siiski Eesti kaitseväes juhatajana teenida. Eesti kaitseväe ülestöötamine ei olnud lihtne töö. Sellel ajal teenis meie kaitseväes vaid 2500 kaitseväelast. Einseln mõistis aga suurepäraselt koostööd lääneriikidega ja saatis Eesti kaitseväelasi osalema välisoperatsioonidele, mis pani aluse Eesti riigi ühinemisele NATO-ga. Samuti andis kindral Einseln välja käskkirja, mille korraldusel tuleb vaenlasele igal tingimusel vastu hakata ning mitte vastupanu lõpetada, kuni president seda öelnud pole. Kindral Einseln läks erru 1995. aasta detsembris. Tänavu 17. märtsil kindral Einseln suri. Ta lahkus meie seast rohkete aumärkidega autasustatud mehena, kes pani aluse Eesti kaitseväe jätkusuutlikule arengule ja koostööle liitlasriikidega. Puhka rahus, kindral Aleksander Einseln. Toimetajad: rms Ivar Lepik rms Kristjan Ats Mägi rms Artur Tänna rms Rasmus Voolaid
Lisaks 1995. aastal allkirjastatud ja seni kehtivale käskkirjale näitas kindral Einseln kaitseväele kätte uue suuna ka muudes tegudes, sealhulgas ta: 1. keelustas füüsilise karistuse 2. kirjutas esimese eetikakoodeksi 3. juhtis isiklikult nooremohvitseride väljaõpet
Olulisemad teenetemärgid
Defence Superior Service Medal Silmapaistev teenistus vastutusrikkas ametis
Legion of Merit Eeskujulikud ja silmapaistvad teened
Bronze Star Medal Kangelaslikud ja silmapaistvad teod lahingus
Korean Service Medal Osalemine Korea sõjas
Vietnam Service Medal Osalemine Vietnami sõjas
Kotkaristi teenetemärk (2. klass) Riigikaitselised teened
Fotograafid: rms Roomet Ild rms Karl Johanson
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Graafika: rms Tanel Veske
2
Teisipäev, 25. aprill 2017
21 000 intervjuu Margus Tsahkna: Eesti ajateenija on maailmas kõrgelt hinnatud
inimest on Eestil operatiivstruktuuris.
Kevadtormi alguseni on jäänud vähem kui paar nädalat, mis tähendab, et paljude ajateenijate jaoks hakkab teenistus lõppema ning on aeg kokkuvõteteks. Hetkeseisu ja tulevikuplaanide kohta uuris Sõdurileht ka kaitseminister Margus Tsahknalt. rms Artur Tänna
Lõuna-Koreaga, et aastaks 2020-2021 tuleksid meie relvastusse maailma tipptehnoloogilised, väga võimekad iseliikuvad suurtükid.
Kui Teie võtaksite kokku, milline on meie ajateenistuse tase?
Kuidas teie suhtute neidudesse ajateenistuses?
Foto: rms Roomet Ild
Ma olen palju ringi käinud ja saanud kokku meie ajateenijate ja kaitseväelastega. Minu kogemus on küll vägaväga hea. Üha enam saadakse aru, mille pärast ajateenistuses ollakse ja mispärast on meie riigikaitse niimoodi üles ehitatud. Mul on hea meel, et kui paar aastat tagasi taheti meie riigikaitset ringi teha ja minna üle palgaarmeele, siis seda ei tehtud. Kui vaatame ümberkaudseid riike, siis paljud, kes on palgaarmeele üle läinud, mõtlevad nüüd jällegi teistmoodi. Näiteks Rootsi. Rootsi läheb järgmisel aastal uuesti üle kohustuslikule ajateenistusele. See on süsteem, mis on väikese riigi puhul ainuõige. Mina ootan, et väljaõppes mõtestataks igapäevast tegevust. Iga ajateenija peab aru saama, miks ta teeb ühte või teist asja. Olen tagasisidet saanud, et kui tehakse esmasel juhtimise tasemel ka ajateenijatele selgeks, miks midagi tehakse ja mis see tema roll täpselt on, siis on ka motivatsiooni teenida. Võib öelda, et see liigub positiivses suunas.
Kaitseminister Margus Tsahkna on kindel, et Eestit on võimalik kaitsta ja meie ründamine ei kulgeks vastase jaoks lihtsaks. tunnetus, et Eestit on võimalik kaitsta. Sealt edasi juba gümnaasiumi taseme riigikaitse õpetuse ja laagrite kaudu oleks iseenesest mõistetav ja auasi minna aega teenima. Oleme riigina
Ma ei nõustu absoluutselt müüdiga, et Eesti noormeeste tervis on nii halb, et nad ei ole võimelised ajateenistust läbima. Milline võiks olla tuleviku ajateenistus? Ajateenistus ei ole ainult kohustus, vaid see on ka soov panustada. Praegu tegelen sellega, kuidas me oma noori ajateenistusse kutsume. Ma ei nõustu absoluutselt müüdiga, et Eesti noormeeste tervis on nii halb, et nad ei ole võimelised ajateenistust läbima. Eestis on veidi üle 30% neid, kes arstliku komisjoni sõnul on võimelised ajateenistusse minema. Soomes, kus on sarnane süsteem, on see 70%. Väga palju on seotud sellega, kas tahetakse minna. Selle pärast olen käivitanud programmi „Noorte isamaaline haridus”, mille raames oleks kõigil lastel-noortel juba vanuses 11–13 võimalik tasuta minna suvel Kaitseliidu noorteorganisatsioonide suvelaagritesse. Sealt tekiks neil tunnetus, mis see Eesti asi on, mida me ajame,
võimelised sanktsioneerima neid, kes kõrvale hoiavad, aga see ei ole iseenesest asja mõte. Mõte on selles, et noored saaks aru, et iga inimene on riigikaitse mõttes oluline ja et Eestit on võimalik kaitsta. Liitlaste kohalolu, mis esimest korda ajaloos on nii jõuline, peaks ühiskonnas seda usku sisendama. Me ei ole enam kunagi üksi.
Miks meil on vaja siia nii palju liitlasi? Kas sõda on homme puhkemas? Sõda ei ole homme puhkemas, me ei ole oma ohutaset tõstnud. Aga see on mõtestatuse küsimus. Peame aru saama, et reaalne oht varitseb meid ida poolt. Me ei kaitse liitlastega ainult Eestit, vaid NATO-t, Euroopa Liitu ja kogu meie väärtusmaailma idapiiri. Vladimir Putin saab aru ainult jõu keelest. NATO liitlased siin on reakt-
sioon sellele, mida Venemaa on juba teinud. See on nii tugev heidutus, et see ikka paneb tõsiselt mõtlema, kas tahetakse meie regioonis midagi teha või mitte. Ma tahan öelda rahustuseks ka ajateenijatele, et vastupidi, liitlaste kohalolek tugevdab meie positsiooni, et meie piirkonnas on rahu ja et meil ei tule tegelikku sõjalist konflikti. Me ei saa rääkida ainult liitlastest, vaid ka iseseisva kaitsevõime olemasolust. Meil on 21 000 inimest kiirreageerimisstruktuuris. Oleme koos
kui on vaja sõda pidada. Sellega teeme palju tööd. Näiteks küberkaitsevõimekuse tõstmine. Mul on hea meel, et NATO Varssavi tippkohtumisel otsustati, et õhu, vee ja maa kõrval on ka küberdomeen, kuhu pannakse palju ressurssi. Näiteks Saksamaa teatas, et loob küberväejuhatuse, mis on ka meil plaanis. Tulevikus kasutatakse rohkem ja paindlikumalt meie noorte oskusi, et see kandepind oleks võimalikult lai.
Meesajateenijate sõnul on üksustes, kus neiud teenivad, ka moraal ja enesetõestamise tahe kõrgem. Soov näidata, et me pole niisama riisutud vennad. liitlastega võimelised kiiresti välja panema arvestatava sõjalise jõu. Kui vaja, siis täidame kindral Aleksander Einselni käskkirja number üks ehk me hakkame iga hinna eest igal juhul vastu. See on heidutus, mis hoiab meil rahu.
Kas kutsealustel võiks olla tulevikus täiendavaid võimalusi riigikaitses osalemiseks? Me lähtume totaalkaitse põhimõttest. Eesmärk on, et iga inimene teaks, mis on ta koht ja mis on ta ülesanne siis,
Millised võiksid olla tulevikus meie tehnilised võimalused/varustus? Investeerime palju sellesse, et meie relvastus uueneks. Me vahetame välja käsitulirelvad, samamoodi ka meie varustuse, killuvestid ja öövaatlusseadmed. Järgmise nelja aasta prioriteet on 2. jalaväebrigaad, et kogu see brigaad täita reaalsete võimekustega. See on ka rahaliselt tagatud. Pikemas perspektiivis on igaüks juba kuulnud iseliikuvast suurtükist nimega Kõu. Praegu käivad läbirääkimised
Väga hästi. Olen käinud väeosades, kus neiud teenivad. Olen rääkinud meesajateenijatega ja mulle on öeldud, et seal, kus neiud teenivad, on ka moraal, enesetõestamise ja -näitamise tahe kõrgem. Et me pole niisama riisutud vennad. See on stereotüüpse mõtlemise murdmine, aga see annab ühiskonnale sõnumi, et kõik Eesti inimesed on Eesti kaitsevõimesse panustama oodatud. Oleme korraldused andnud, et kõik üksused peavad olema võimelised võtma vastu naisajateenijaid.
Kas tulevikus võiks muutuda ajateenistuse pikkus või ajateenistusse asumise ajad? Meie praegune mudel on niimoodi üles ehitatud, et see tipneb Kevadtormiga ja me ei plaani seda pikkust muuta. Küll aga mõtleme, et noored saaksid ajateenistusse asuda kohe, kui nad on gümnaasiumi lõpetanud. Mida varem nad tulevad, seda lihtsam neil on, seda parem on riigil ning niiviisi saavad kutsealused pärast ajateenistust oma õpinguid jätkata. Mida enam aastaid edasi läheb, seda raskem on teenistust läbida, kuna õpingud, pereelu või tööelu on peale tulnud. Oma olemuselt me ajateenistuse muutmist ei näe. Küll aga näeme, et see oleks paindlikum, et rohkemad noored saaksid seda läbida.
Millised oleksid teie soovitused ajateenijatele Kevadtormiks? Võtta mõtestatult seda õppust ja näha nii palju kui võimalik laiemat pilti. See on suurepärane ja võimas õppus. Kindlasti tähele panna oma kaasvõitlejaid, relvavendi, kuidas see asi ühiselt käib. Selle õppuse mõte on oma üksuseid koos näha. Ka üks sõdur on lahinguväljal väärtus, aga meie tugevus on see, et ma oleme distsiplineeritud, hea väljaõppega, omavahel ja liitlastega hästi koos töötav sõjaline jõud ja seda kardetakse kogu maailmas. Eesti sõdur, Eesti ajateenija on kõrgelt hinnatud.
3
Teisipäev, 25. aprill 2017
liitlased
„Pidades silmas üha enesekindlamat Venemaad, suurendab NATO oma pühendumist kollektiivsele kaitsele.“ - Suurbritannia kaitseminister Sir Michael Fallon, 17.03.2017
10. aprillil tähistas mereväebaas oma 90. aastapäeva ülema kaptenleitnant Indrek Hansoni vastuvõtuga Eesti Sõjamuuseumis ning pärja asetamisega admiral Johan Pitka ausambale. Mereväebaas asutati 1. aprillil 1927, kui kaitseväes kehtestati uued struktuurid ja merejõudude juhataja alluvusse moodustati merejõudude baas ja iseseisva asutusena ka sõjasadam.
Foto: srs Siim Verner Teder
üdasuvi 2016, Varssavi. NATO tippkohtumine. 28 liikmesriigi juhid jõuavad otsusele paigutada liidu idapiirile pataljonisuurused lahingugrupid, et kindlustada muutunud julgeolekukeskkonda. See tähendab meie jaoks ligikaudu tuhandest inimesest koosnevat võitlusvõimelist, püsivat ja pikaajaliselt planeeritava rotatsiooniga liitlaste üksust. Ja mitte ainult meil, Eestis, vaid ka Lätis, Leedus ja Poolas. Möödus kaheksa kuud ja mõned päevad, et esimene suurem hulk sõdureid reaalselt jala Eestimaa pinnale asetaksid. Selleks, et üle tuhande inimese ja sajad sõidukid suuremate viperusteta kohale jõuaks, töötasid inimesed nädalaid, kui mitte kuid.
Õnneks möödus kõik muretult. Märtsi lõpus ja aprilli alguses jõudis laevu-lennukeid Eestisse üle päeva. Mitmeid saabumisi oma silmaga tunnistades on hea meel tõdeda, et hoolimata muutlikust kevadilmast ja ilmselt tundmatusse vette hüppamisest on liitlased siia tulnud positiivse meelestatusega. Ka siis, kui kaamera ei käi, on külalised motiveeritud ja osavõtlikud. Meie jaoks on suur väärtus seegi, et saame liitlastega õppida ja mõtteid vahetada. Nad ei tule siia sõda pidama, vaid eeskätt rahu tagama. Õlg õla kõrval osaletakse õppustel koos Eesti tegevväelaste, ajateenijate ja kaitseliitlastega. Eesti ei ole kunagi varem olnud nii hästi turvatud. Oleme käinud õppimas ja omalt poolt panustamas maailma kriisikolletes, nüüd on kõik võimalused meie koduõuel.
Esimesed britid saabusid märtsi keskel Ämari öhe.
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Merevägi tähistas juubelit
S
rms Ivar Lepik
Prantslaste esimene üksus saabus päikesepaistes.
Maasturitest tankideni
USA neljanda jalaväediviisi kolmas soomusbrigaad hakkab oma tehnikat roheliseks värvima, sest kõrbekollased sõidukid torkavad IdaEuroopa metsades liialt hästi silma. Värvimine on küll lihtne, kuid väga aeganõudev. Igat sõidukit tuleb pesta, 12 tundi kuivatada, 12 tundi värvida ja siis lasta värvil veel 12 tundi kuivada.
Sinilillekampaania käib täie hooga Läbi aprillikuu toimub kolmes Eesti linnas ning ka Brüsselis kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide auks Sinilillejooks. Jooksul osalemine eeldab vähemalt 2 euro suuruse annetuse tegemist. Annetuse eest saab iga jooksja rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Saadud annetused suunab MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule nii vigastatud veteranide kui ka kogu ühiskonna taastusravi, spordi- ja õppetegevuse toetamiseks.
Foto: rms Roomet Ild
USA tehnika värvitakse roheliseks
Prantslased laadisid oma tehnika maha Tapal, kuhu see Euroopast mööda raudteed saabus.
1200 inimest vajavad suurt hulka tehnikat, millega harjutusi läbi viia. Vabariigi aastapäeva paraadil sai lähedalt näha ameeriklaste tanki Abrams M1A2, nüüd on Eestimaa pinnal juba kolme riigi tankid – Suurbritannia võttis kaasa Challenger 2 ja Prantsusmaa Leclerci. Mõlemad pärinevad 1990. aastatest, kuuludes maailma parimate hulka. Kui tankid on ehk liitlaste tehnika tõmbenumbrid, siis muudki masinaparki võeti ohtralt kaasa. Eesti metsade vahel võib peagi kohata
ka näiteks jalaväe lahingumasinaid Warrior ja VBCI või liikursuurtükke AS90. Neid toetavad soomustransportöörid, soomustatud maasturid ja teised sõjamasinad, aga ka eriotstarbelised sõidukid nagu sillavõi pioneeritankid. Ühtekokku tuli märtsis-aprillis Eestisse sadu liitlaste sõjamasinaid, mida peamiselt keskpolügoonil kohata võib. Õppustega on liitlased juba alustanud, aga esimesed suuremad testid Eesti tingimustes ootavad liitlaste tehnikat Kevadtormil ja seejärel Saber Strike’il.
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Kuperjanovi jalaväepataljon viis 10.-13. aprillini Võru- ja Põlvamaal läbi õppuse Ummamuudu tapelõs, kus osales ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast. Samal ajal osales ligi 200 kaitseväelast pioneeripataljoni linnalahingulaagris ja üle 500 kaitseväelase Kalevi jalaväepataljoni laskelaagris keskpolügoonil. 17.-21. aprillini toimunud Kalevi jalaväepataljoni õppusel Tornaado osales üle 120 kaitseväelase. Rekordilise osalusega Kevadtorm algab juba 8. mail.
Laevad ja lennukid, magamata ööd
Briti tehnika randus laevaga Paldiskis. Maha veeresid nii Bradley jalaväe lahingumasinad (vasakul) kui erinevad rivisõidukid (paremal).
Foto: rms Karl Johanson
Ajateenijate lahingud enne Kevadtormi
Foto: vbl Ardi Hallismaa
4
Prantsusmaa jalaväe lahingumasinaid VCBl toodi kaasa kuraditosin.
5
Teisipäev, 25. aprill 2017
liitlased
82
tonni kaalub Challenger 2 lisasoomustusega. Suurbritannia lahingutank on sellega maailma raskeim omasugune.
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Liitlaste saabumine oli suur ettevõtmine nii eestlastele kui meie relvavendadele.
Foto: rms Roomet Ild
Meie inimesed saavad rahus magada. Eesti on kaitstud.
Saabunud liitlasi tulid pidulikule rivistusele tervitama kõrged külalised.
Challenger 2
„See on maailma parim tank,“ naeratas Prantsusmaa ohvitser Tapal. „Aga kaamera ees ma seda ei ütle!“ Tal võib vabalt õigus olla. Prantsusmaa kaitseväe au ja uhkus, II maailmasõjas võidelnud kindral Philipp Leclerci nime kandev tank on üks maailma kallemaid. Peamiselt 1990. aastatel Prantsusmaal ehitatud tank on oma väga kompaktse ülesehitusega ka üks väiksemaid ja kergemaid, mida tänapäeval kasutatakse ja mahutab kolmeliikmelist meeskonda, kuhu kuuluvad ülem, juht ja sihtur. Sihturit abistav automaatika lubab teha 12 lasku minutis, korraga saab tank kaasas kanda 40 lasku. Kahe kilomeetri kaugusel olevaid vastaseid suudab Leclerc väidetavalt hävitada 95% tõenäosusega. Tank on küll väga kerge, kuid siiski varustatud moodsa GALIX
Challengeri teine põlvkond on ehitatud sarnaselt 1990. aastate Leclercile, kuid erinevalt prantslaste tangist on Challenger üks maailma raskemaid tanke. Tank vajab lisaks ülemale, juhile ja sihturile ka laadijat, mis nõuab lisaruumi. Ohtralt kaalu lisab soomus, mida Challengeril võib olla 20 tonni jagu.
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Leclerc
kaitsesüsteemiga, mis näiteks võimaldab sekunditega luua suistukatte. Seda rakendavad ka mullu Eesti kaitseväe kasutusse jõudnud jalaväe lahingumasinad CV90. Lahingus on Leclerc käinud Araabia Ühendemiraatide värvides. Jeemeni kodusõjas sai kahjustada kolm tanki ja ühes intsidendis hukkus juht, kuid ühtegi tanki maha ei kantud.
Foto: rms Roomet Ild
Liitlaste lahingugrupi ülema kolonelleitnant Mark Wilsoni sõnul on Eestisse tulek olnud suur ettevõtmine. „Kõik läks aga väga sujuvalt ja olen rahul nii siirmisega Prantsusmaalt mandri kaudu kui Suurbritanniast,“ ütles kolonelleitnant Wilson. Selleks, et kõik õnnestuks, kulus kaitseväelastel töiseid päevi ja unetuid öid. „Ma tahan tänada eelkõige meie enda inimesi, kes teevad tööd niimoodi, et tunde ei loe, aga sära on silmades,“ kiitis kaitseminister Margus Tsahkna liitlasi vastu võtnuid. „See on see väljakutse, mida on oodatud. Mille tulemus on see, et Eesti on vaba ja me loodetavasti suudame säilitada rahu oma regioonis,“ kinnitas kaitseminister Margus Tsahkna. Nüüd, kui liitlased on kohal, saavad meie inimesed rahulikumalt magada, külalistel läheb aga aega sisse seadmiseks. Ette tuleb valmistada varustus ja relvad sisse lasta. Loomulikult ei ole siin sõdurite jaoks midagi uut, aga tegu ei ole ka varem kogetud välisoperatsiooniga. „Peame Eestiga harjuma, sest keskkond on väga erinev Afganistanist, Iraagist või ka Suurbritanniast,“ märkis pataljoni ülem kolonelleitnant Wilson. Briti 5. jalaväepataljon The Rifles sõdis eestlastega koos ka Afganistanis, kuid selline julgeolekuoperatsioon Euroopas on ka nende jaoks uus kogemus. Tapale majutunud ja 1. jalaväebrigaadi osaks saanud pataljonisuurune lahingugrupp pani ennast enne Kevadtormi proovile õppusel Tornaado. 1. jalaväebrigaadi teabeohvitser reamees Sander Mändoja sõnul võtavad lisaks harjutustele aega ka erinevad tseremooniad ja brigaadiga rohkem enne kevadist õppust koos ei harjutata.
Foto: vbl Ardi Hallsimaa
ja edukalt lõpule viidud siirmine
Challenger 2 on näinud ka ohtralt lahingutegevust. Ühendkuningriikide ja Omaani armee kooseisus olev maailma üks raskeim tank on teeninud nii Bosnias, Kosovos kui ka Iraagis. Kuigi Challenger on jäänud sõjatandril liikumatuna vaenlase tule alla ning seda on tabatud ka tema kõige õrnematesse kohtadesse, pole siiski ühestki Challengerist vastaspool jagu saanud. Challengeri teeb tankide seas eriliseks ka selle vintraud, mis paneb laskmisel mürsu ümber oma telje pöörlema. See võimaldab lasta täpsemini ja kaugemale ning on efektiivsem hoonete ja soomustatud sõidukite vastu. Reeglina on tankide efektiivne laskeraadius viie kilomeetri ringis, aga Challenger 2 on võimeline vaenlast hävitama kuni kaheksa kilomeetri kauguselt.
6
Teisipäev, 25. aprill 2017
PersOOn Tippsportlased rikastavad ajateenistust rms Rasmus Voolaid
L
ogistikapataljoni nimekirjas teenib aega 2014. aastal Tallinna FC Levadia koosseisus Eesti jalgpallimeistriks tulnud Rasmus Peetson ja mullu BC Kalev/Cramoga korvpalli meistriliigas koore riisunud Silver Jurno.
Foto: Andres Putting
Ajateenistus hakkas meeldima
Meeskonnakaaslased ajasid Jurno enne ajateenistust kiilaks.
Silver Jurno 13.04.1996 (21) Klubi: BC Kalev/Cramo Number: 25 Eesti meister 2015/2016 Eesti noortekoondised: U-20, U-18, U-16
Reamees Jurno lõpetas hiljuti Ämaris logistikapataljonis sõduri baaskursuse (SBK). Praegu läbib ta Viru jalaväepataljonis nooremallohvitseri kursust. Enne ajateenistusse astumist saatsid meeskonnakaaslased Jurno sümboolselt teele, kui ajasid tal 29. detsembril pärast trenni pea paljaks. Kui vahel võib olla ajateenistusse astumine noortele šokk, siis Jurnole ei mõjunud keskkonnavahetus nii ehmatavalt. Esimesel ööl ei saanud ta küll minutitki und, aga siis elas rütmi sisse ja praegu talle juba ajateenistus meeldib. Enne Ämarisse sõitmist proovis ta ajateenistuse enda jaoks lahti mõtestada. „Elan lihtsalt 11 kuud teistsugust elu, nii lihtne ongi,“ rääkis reamees Jurno. SBK ajal reamees Jurno ülemäära vaba aega trenni tegemiseks ei leidnud. Palli ei saanud Jurno baaskursuse ajal üldse kätte võtta. Õnneks oli koridori peal aga lõuatõmbekang, mil-
lega korvpallur igapäevaselt jõutrenni tegi. „Lõuatõmbed olid mul varasemalt problemaatilised, aga nüüd on vorm korralikult paremaks läinud,“ ütles ta. Kuigi BC Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak kinnitas enne Jurno kaitseväkke astumist Delfi le, et noore mängumehe hooaeg on selleks korraks läbi ja rohkem teda platsil ei näe, siis päris nii siiski ei ole. Reamees Jurno tegi puhkusel olles Kaleviga kõvasti trenni ja tõmbas vormi selga Balti liiga mänguks leedulaste Vytautase vastu. Reamees Jurno leiab, et ajateenistus pole tema füüsilist seisu eriti muutnud. Rännakuid täisvarustusega ta enne SBK lõpurännakut väga harjutada ei saanud, aga murekoht see polnud. Talle isegi meeldis. „Lõpu poole aitasin ühel mehel relva kanda, kes ise oli väga läbi,“ ütles reamees Jurno.
Jalgpallur ja meedik Nooremseersant Rasmus Peetson astus ajateenistusse möödunud juulis. Peetson läbis Kalevi jalaväepataljonis kuue raske nädala jooksul nooremallohvitseri kursuse ja seejärel otsustas, et soovib meedikuks saada. Jaanuari lõpuks oli jalgpallur Ämarist meedikukursustelt tagasi Paldiskis, juba nooremseersandina. Nüüd on nooremseersant Peetson oma kodupataljonis miinipildujarühma
parameedik ja on oma rolliga väga rahul. Eelkõige seetõttu, et sisekliima on hea. Tal lubatakse trenni teha ja mängudel käia. Eelmise aasta teisel poolel ei saanud Peetson praktiliselt jalgpalli puudutadagi. „Trennis ma ei käinud üldse, võibolla ühe korra. Polnud aega ega jaksu,“ tunnistas ta. Pärast aastavahetust sai Peetson hakata koos Pärnu Vapruse meeskonnaga hooajaks valmistuma. Ajateenistuses tal enda individuaalseks arendamiseks just kuigi palju aega ei jää, sest enne Kevadtormi on graafi k tihe. Varasemalt on nooremseersant Peetson umbes korra nädalas saanud jõusaalis käia. Senise hooaja jooksul pole aga kaitseväe poolt takistusi olnud. Eesti meistrivõistlused on kestnud kuus vooru ja Peetson on alustanud igas kohtumises algkoosseisus, kirjas on juba ka üks värav. Tulevikus on Peetsoni eesmärgiks A-koondises mängimine. Kaks aastat tagasi sai Peetson küll koondisekutse, kuid mängu A-koondise eest jalgpalluril veel kirjas ei ole. „Kuna Eestist saab välismaale ainult A-koondises mängimise kaudu, siis kaugemale pole esialgu isegi mõtet mõelda,“ ütles nooremseersant Peetson.
Foto: Jana Pipar
Kaitseväes on teadupärast küll olemas spordirühm, aga see pole kummist ning kõik parimad sportlased sinna ei mahu.
Peetson on oma oskuseid näidanud ka kaitseväesisestel võistlustel.
Rasmus Peetson 03.05.1995 (21) Klubi: Pärnu JK Vaprus (laenul Tallinna FC Levadiast) Number: 11 Eesti meister 2014 Eesti noortekoondised: U-23 1/0 U-21 14/0
AJATEENIJATE TELKLINNAK LÄSNA MÄNNIMETSADE VAHEL 1. jalaväebrigaadi Tapa linnaku ajateenijate jaoks algas kevadine väliõppuste periood sel aastal veidi varem kui tavaliselt. Märtsi viimasel nädalal seati Läsnale üles telklinnak.
S
uvise eelkutse ajateenijad olid Tapal eluoluga alles harjumas, kui mullu juulis võeti Varssavis NATO tippkohtumisel vastu otsus paigutada Eestisse pataljonisuurune lahingugrupp. Sügisel lisandus Tapale veelgi ajateenijaid, kes nüüd kasarmust välitingimustesse kolivad. Liitlastele mõeldud uued kasarmud valmivad sügiseks. Kevadtormiks valmistuvate ajateenijate jaoks ei ole see siiski midagi erakordset, sest metsalaagrites käiakse kogu ajateenistuse vältel ja Kevadtormieelne aeg koosnebki peamiselt viimastest eelharjutustest. Kokku kolis Läsnale üle poole tuhande ajateenija. Tingimused on Läsnal head. Sõduritele on olemas väliköök, pesu- ja kuivatusruumid ning meditsiiniabi. Külas käib sõdurikodu auto, territooriumil on ka elekter ja internet. „Tingimused on laias laastus samad mis kasarmus,“
märkis Läsna linnaku tagalaülem vanemveebel Rome Kuusik. Suurim erinevus puudutab magamise tingimusi, kuid ruumi on Läsnal lahedalt. Metsalaagrites ööbitakse jaotelgis tavaliselt kümnekesi, Läsnal ollakse telgis aga kuuekesi ja magatakse välivoodites, mitte mattidel. Enamuse ajast veedavad ajateenijad väljaõppel, seega on vanemveebel Kuusiku sõnul vaid üksikuid päevi, kui kogu isikkoosseis Läsnal majutub.
Telklinnaku plussid Ajateenijate jaoks on Läsna männimetsa vahel paikneva telklinnaku tingimustel ka eeliseid. Erinevalt kasarmust ei vaja telgi põrandad läikima löömist, samuti pole sõdurikappi, mida korras hoida. Nädalavahetustekski jäävad Läsnale vaid üksikud, kelle ülesandeks valvet pidada. Teisi ootab väljaluba ja kaugel ei ole reservgi. „Paar kuud on jäänud veel,“ rääkis suurtükiväepataljoni autojuht reamees
Foto: rms Roomet Ild
rms Ivar Lepik
Välivooditel magamine muudab laagrielu mõnusamaks. Rain Vilumets. „Õhtuti on parem olla kasarmus soojas, aga loodame, et aeg läheb kiiremini metsas.“ Kõige rohkem ajateenijaid on Läsnal suve alguses, vahetult enne üksuste
reservi arvamist. Oma viimaseid öid ajateenistuses võib Läsnal veeta ligi 800 sõdurit. 2016. aasta eel- ja põhikutse ajateenijad on ainsad, kes Läsnal
elamise kogemuse saavad. Järgmisel suvel kaitseväkke saabuvad noormehed paigutatakse uute kasarmute valmimiseni Jõhvi ja Paldiskisse.
7
Teisipäev, 25. aprill 2017
PersOOn
1998.
aastal korraldas sõjakooli kadetikogu noorematele kadettidele esimese balli.
BALL PANI SÕJAKOOLI AASTAPÄEVALE PUNKTI Kõrgema sõjakooli 98. aastapäeva tähistamine kulmineerus piduliku kadetiballiga, kus löödi tantsu, esineti kõnedega ning kõlasid toostid daamide, langenute ja kogu Eesti kaitseväe auks. rms Kristjan Ats Mägi
Foto: rms Karl Johanson
N Et kõik tõbised saaksid tohterdatud, paneb nooremseersant Tiits keskapteegist teele iga päev kastide viisi ravimeid.
Ajateenija, kes hoolitseb su ravimite eest
Ilmselt ei mõtle paljud selle peale, kuidas jõuavad väeosade meditsiinikeskustesse ravimid. Kulisside taga kaitseväe keskapteegis käib aga selle nimel iga päev kõva töö. Üllatuslikult töötab seal ka ajateenija. aage tuttavaks nooremseersant Heikko Tiitsuga, kes vastutab selle eest, et tõbistele kaitseväes jõuaks ravimid õiges koguses ja õigeks ajaks. Muidu logistikapataljonis rühmaparameedikuna aega teeniv nooremseersant Tiits sai võimaluse läbida ligi kuu aega oma teenistuspraktikast kaitseväe keskapteegis. Sõdurileht külastas nooremseersant Tiitsu keskapteegis ja uuris, mis elu ta seal elab.
Räägi mulle natuke oma taustast tsiviilelus. Olen Raplas linnast pärit ja õppinud Tallinna tervishoiu kõrgkoolis farmaatsia eriala. Kevadel lõpetasin kooli ja tulin kohe peale seda kaitseväkke. Enne seda olin Tallinna lastehaiglas ja Sakus Selveri Apothekas praktikal.
Kust tekkis huvi oma eriala vastu? Mind on juba pool elu keemia ja meditsiin huvitanud. Ja kuna ma keemikuks ei tahtnud minna ja arstiks õppimise jaoks olin liiga “harju keskmine”, siis kombi-
neerisin keemia ja meditsiini omavahel ning farmaatsia tundus sellele kõige ligilähedasem.
Kuidas tekkis võimalus saada kaitseväe keskapteeki teenistusse?
mõttes parem, et seal oli iga päev erinev tegevus. Nende kahe vahel on raske paralleeli tuua, sest mõnikord on hea ühte asja teha, teinekord jälle teist. Selles mõttes on teenistus keskapteegis hea vaheldus.
Arvatavasti farmatseudi paber oligi suur boonus.
Sa oled siin ainuke ajateenija, kas igav ei hakka?
Mis on su ülesanded siin keskapteegis?
Kuna siin tööd ikka jätkub, siis igavust ei teki. Teisalt oleks jälle hea, kui siin oleks keegi farmatseudi haridusega ajateenija, kellega saaks koos tööd teha.
Hommikul vaatan arvutist üle ravimitellimused, lasen paberid välja ning pakin ravimid ära. Põhiidee on selles, et ravimid tulevad siia sisse ja lähevad erinevatesse väeosadesse välja. Sisse tulevad ravimid hulgimüügiladudest. Import-eksport.
Kuidas võrdled elu siin enda ülejäänud ajateenistuses oldud ajaga? Mõnes mõttes on ikka mugavam, sest see on minu jaoks nagu tavaline tööpäev. Kuna olen siin ainuke ajateenija, siis on ka tööpäeva väline tegevus teistmoodi – näiteks pole siin hommikusi ülevaatusi ega rivistusi. Samas oli logistikapataljonis selles
Raskused viivad edasi Pärast avavalssi pidasid kõne kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm ja kadettveebel Rainer Neemsalu. Major Erkki Roosnurm rääkis oma kõnes sellest, kuidas kadetiks olemine on privileeg, aga samas peab tulevane ohvitser olema eeskujuks tervele ühiskonnale. Kadettveebel Neemsalu keskendus isiklikele kogemustele ja mainis, et erinevate väljakutsete ületamine kadetina toob ka tulevases elus kasu.
Ülevad meeleolud Lisaks kõnedele ja toostidele hoidsid rahva tuju üleval külalisesinejad. Kohale tulnuid naerutasid Comedy Estonia stand-up koomikud ja oma tantsukavaga esinesid Vanemuise balletikooli õpilased. Koos kaitseväe orkestriga astus lavale ka Eda-Ines Etti. Kõrgema sõjakooli kolmandal kursusel õppiva kadettseersant Kärt Praksi sõnul oli näha, et ballile eelnes põhjalik ja pikk ettevalmistus. „Mul on hea meel, et kadetikogu eesotsas kadettveebliga võtab igal aastal balli enda korraldada, sest ma tean, et see pole üldse lihtne teha,“ ütles ta. Õhtu lõpetas torditseremoonia, kus kadettveebel Rainer Neemsalu lõikas kooli mõõgaga lahti aastapäeva tordi. Kui kõhud magusat täis söödud, oli aeg veel viimaseks valsiks, mis pani ballile ametliku punkti. Järelpidu kestis aga varajaste hommikutundideni.
Mida sa arvad sellest, et kaitseväelased saavad ajateenistuses oma erialast tööd teha? See on hea, sest paljud ajateenijad on mingil erialal pädevad. Ja kui ajateenistus pakub neile võimalust, kus nad saavad oma erialaseid oskuseid näidata, siis saavad nad võimaluse ka neid oskuseid niiöelda soojas hoida. Näiteks nagu mul – kuna lõpetan varsti ajateenistuse ja pean tööle minema, siis saan siin oma teadmiseid farmaatsia alal värskendada. Pigem võiks ajateenistus selliseid võimalusi pakkuda rohkem.
Foto: rms Karl Johanson
S
rms Kristjan Ats Mägi
agu juba aastaid kombeks, algas ka tänavune kadetiball trompetisignaaliga, misjärel vooris sõjakooli saali ustest sisse sadu külalisi. Kui saal rahvast juba pungil, alustas kaitseväe orkester pillimängu ja sumin asendus kadettide viimseni lihvitud valsisammuga, kellest tublimad jäid tantsupõrandale pea tundideks. Balli korraldaja kadettveebli nooremseersant Rainer Neemsalu sõnul on kadetiball sõjakooli jaoks väga eriline üritus. “See on kõige pidulikum sündmus terve õppeaasta jooksul, kus osalevad kadetid, õppejõud, kaitseväe kõrgem juhtkond ja külalised teistest ülikoolidest,” ütles kadettveebel Neemsalu. „Vaadates, kui palju inimesi kohale on tulnud, siis tulevastel ballidel vajame ilmselt suuremaid ruume.“
Kõned jäid resoneerima ka külaliste seas. Endise sõjakooli ülema kolonelleitnant Margus Koplimägi sõnul meeldis talle eriti kadettveebli kõne. „See oli täpselt naelapea pihta. Lühike, konkreetne - täpselt selline nagu üks kadettveebli kõne olema peab,“ ütles kolonelleitnant Koplimägi. Talle meeldis kõige enam see, kuidas kadettveebel Neemsalu tõi välja oma kahe esimese teenistusaasta raskuspunktid.
Tublimad jäid tantsupõrandale tundideks.
8
Teisipäev, 25. aprill 2017
Merevägi
vs.
Vahipataljon Vanemmadrus Dimitri Komosko
Vanemmadrus Martin Glazkov
Kapral Heiki Pruer
Nooremseersant Kevin Saarna
Einseln.
1
Ei tea.
0
Mis oli meie hulgast hiljuti lahkunud kindrali perekonnanimi?
Einseln.
1
Ma ise käisin pärga ka asetamas. Ei tule praegu meelde.
0
Ausus, õigsus.
0
Ma ei tea. Ausus.
0
Mis on kaitseväe põhiväärtused?
Ausus, koostöö, viisakus.
0
Ausus, koostöövõimekus, enesekindlus.
0
Kilo, Oscar, Mike, Oscar, Sierro, Kilo, Oscar.
1
Golf, Lima, Alfa, Zulu, Kilo, Oscar, Victor.
1
Öelge oma perekonnanimi NATO kuuldekoodis.
Papa, Romeo, Uniform, Echo, Romeo.
1
Sierra, Alfa, Alfa, Romeo. Täitsa pael, N ei meenu.
0
0
Kes on see staabi- ja sidepataljoni spordirühma kuuluv kapral, kes tuli Rio de Janeiro olümpiamängudel kettaheites neljandale kohale?
Ei tea ausalt öeldes.
0
Seda ma ei tea kohe kindlasti.
0
Kolmas.
0
Teine.
0
Üks.
0
Neli.
1
Muidugi ma ei tea seda. Lihtsalt ei tea.
0
Seda ma kindlasti ei tea.
Neljas või viies. Neljas.
1
Neljas vist.
1
Kindral Riho Terras sai vabariigi aastapäeva eel kindrali auastme. Mitmes kindral ta Eesti ajaloos on?
Kolm.
0
Kolm.
0
Mitu erinevat pataljoni paikneb Tapal?
Merevägi: 5
Punktisumma
Vahipataljon: 3
Õiged vastused 1. Einseln 2. Ausus, vaprus, asjatundlikkus, ustavus, koostöövalmidus ja avatus. 4.Kapral Martin Kupper 5. Neljas 6. Õigeks vastuseks loeme nii neli kui viis, kuna Tapal on kohal ka liitlased.
133
KAASASKANTAV SÖÖGINÕU MA, SA, ...
LAULJA MOBIILJÕE ... ...JOOKS JUHKENTAL TELEFONI OSA KUULIINNUKUS, PILDUJA... HOOG (padrunihoidik) NÄOTUS
LIIBANONI PEALINN ROOMA PÄIKESEJUMAL
...JAAM KREEKA TÄHT
VÕRK RANNIKU...-KAART (inglise k.) TUUL ARVULINE ...LEMBENE OSKAR ÜLEKAAL (viinamaias)
TULIRELV VEREGRUPP ... MATTIISEN SÄILITUSRUUM KEELD IMETAMISELUND IDAMAINE VALITSEJA LAULJA
SUUSAVETERAN KIIRUS AJAKIRI "... KODU!" ...RIPIK PEAKATE SAALOMONLIK ... LINN
Vastus: LENNUBAAS
Et võita Sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda auaste ja väeosa ning sul on võimalus võita. Võitjaga võetakse ühendust.
Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks seersant Daan Moistus mereväest. Palju õnne!
Karikatuur: rms Karl Johanson
LOOSIME AUHINDU!