Sõdurileht 26.09.2017

SODURILEHT ˜ ISSN 1736-3411

Eesti kaitseväelased osalevad Kanadas Võitmatute mängudel. lk 2

Teisipäev, 26. september 2017

Kui palju maksab sõduri varustus?

Mereväe õppesuuna kadetid õppisid, kuidas vees ellu jääda.

Universaalne tööloom Mercedes-Benz Unimog.

lk 5

lk 6

lk 7

Kalevlaste etteaste vesisel rännakul

Loe lähemalt lk 3

2

Teisipäev, 26. september 2017

UUDISED

JUHTKIRI n-srs Kevin Kõnd

A

jateenijal tuleb ette olukordi, kus alati ei saa väljaluba. Ka olukorras, kus ei ole määratud mõnda sõdurit toimkonda või olulist eriülesannet täitma.

Ajateenija jaoks on väljaluba püha – ta rõõmustab väga, kui tal tekib võimalus olla paar päeva kaitseväe rutiinist eemal.

Nimetagem seda kasvõi toredaks vahelduseks, sest väljaloa ajal saab ajateenija veeta aega koos kallimaga, olla perega ja nautida meelelahutust.

Tavaliselt ei toimu nädalavahetusel väeosas palju: laupäeva hommikul on ette nähtud mõned drillid ja pärastlõunal majanduspäev. Majanduspäeva poleks tegelikult vajagi, kui keegi nädalavahetusel ruumidesse mustust ei too. Territoorium peaks olema puhas niikuinii, sest ajateenijad pesevad põrandaid mopiga vähemalt korra päevas.

Samas võiks vastupidiselt öelda, et vaba nädalavahetus peaks olema privileeg, ehk ainult tublimad peaksid välja saama.

Selline põhimõte justkui motiveeriks vähem tublisid rohkem.

Tegelikult ei motiveeri ühtegi sõdurit see, kui ta näeb kaasvõitlejaid rõõmsate nägudega väeosa pääslast välja liikumas.

Selline olukord teeb väljaloast ilmajääja pigem kurvaks.

Lähedastega kohtumiseks on kaitsevägi loonud võimaluse külastuspäevadel, ent lubatud tegevused sel ajal on piiratud.

Samuti on kohtumiseks antud aeg lünklik ja ebakindel, mis ei asenda väljaluba mingil juhul.

Sõdurit innustab vabadus, mis väljendub väljaloa ja vaba ajaga.

Külastuspäev ja vaikne tund ei asenda võimalusi, mida pakub nädalavahetus ilma vormita.

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

Elagem kaasa Eesti kaitseväelastele Võitmatutel mängudel!

Tänavu toimuvad vigastatud veteranidele mõeldud Võitmatud mängud (Invictus games) 23.-30. septembrini Kanada suurimas linnas Torontos, kus osaleb 15 Eesti kaitseväelast. n-srs Helar Tulp

E

estlastel on enne 2017. aasta mänge olnud kaks spordilaagrit: mullu detsembris Võrus ja tänavu juulis Orissaares, kus võistkonna liikmed tegid tööd individuaalsetel aladel, testisid füüsist, aga ka sotsialiseerusid omavahel.

Sel aastal osalevad mängudel Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Eesti , Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Rumeenia, Ukraina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.

Sel aastal loodavad eestlased nii endale kui ka kõikidele kodustele pakkuda häid emotsioone ja tulemusi. Eesti võistkonna kapteni veebel Margus Hoopi sõnul on Võitmatud mängud võistlejatele juba mõjunud positiivselt. „Üks asi on võistlusmoment, kus tõmbad ergomeetriga 1 minuti, ujud

50 meetrit, tõukad kuuli, aga palju emotsioone ja eneseületamist juhtub treeningprotsessis,“ ütles Sõdurilehele veebel Hoop.

Eesti on osalenud mängudel alates nende loomisest 2014. aastal. Näiteks eelmistel mängudel võitsid eestlased kokku kümme medalit.

Mängudel osalejate arv ning kavas olevate alade arv on iga aastaga järkjärgult suurenenud. Esimestel mängudel Londonis osales üle 300 võistleja 13 erinevast riigist. Tänavu lisanduvad uute osalejatena Rumeenia ja Ukraina.

2017. aastal osaleb mängudel kokku üle 550 võistleja 17 erinevast riigist.

Veteranid võistlevad vibulaskmises, kergejõustikus, jalgrattaga maanteesõidus, istes võrkpallis, ujumises, sõudetrenažööril, jõutõstmises, ratastoolikorvpallis, ratastoolitennises ja -ragbis.

Spordiürituse uus ala on golf.

Prints Harry kutsus ellu laiendatud rahvusvahelise versiooni pärast tema inspireerivat külastust Colorado Warrior Games'is 2013. aastal. Seal nägi

ta, kuidas spordivaim võiks aidata haavatuid sõdalasi füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt.

Invictus tähendab ladina keeles võitmatut ning kujutab mängude kontekstis haavatute, vigastatute ja haigete võitlusvaimu. Võitmatute mängude motoks on „I am“ (mina olen), mis tuleneb inglise luuletaja William Ernest Henley luuletuse „Invictus“ viimastest ridadest.

Moto defi neerib ja peegeldab mängude põhieesmärki: pakkuda hüppelauda isiklike saavutuste jaoks, võistelda – mitte ainult teiste, vaid ka enda vastu – ja tõestada, et „Mina olen oma saatuse juht, mina olen oma hinge kapten“ (luuletuse kaks viimast rida – toim).

Järgmised Võitmatud mängud toimuvad 2018. aastal Austraalias Sidneys.

2016. aasta „Võitmatute mängude“ avatseremoonia.

NATO peasekretär: „Olge uhked selle üle, mida teete!“ NATO peasekretär Jens Stoltenberg tutvus septembri algul Tapal teenivate Eesti ja NATO lahingugrupi kaitseväelastega. Kohtumine valmistas talle head meelt. n-srs Helar Tulp

N

ATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et me pole siin selleks, et provotseerida konflikti, vaid vältida seda. Te võite olla selle üle väga uhked, mida teete. Mul on ääretult hea meel, et saan teiega kohtuda ja teid tänada ning kinnitada, kui oluline on teie panus kogu NATO-le.

Jens Stoltenberg viibis Eestis Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutati uusi julgeolekualaseid koostööettepanekuid.

Euroopa Liidu ja NATO koostöö on olulisem kui kunagi varem ning seda tuleb süvendada ja tõhustada näiteks võitluses terrorismiga ning küberjulgeoleku ja sõjalise mobiilsuse parandamisel.

Stoltenbergi sõnul on NATO hästi kohanenud julgeoleku olukorra muuTEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: n-srs Helar Tulp Küljendaja: rms Marion Lõhmus Keeletoimetaja: Diina Kazakova

tustega Baltimaade piirkonnas ning heidutuse tõsiseltvõetavusega tegeletakse iga päev.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul külastas Stoltenberg Eestit, et veenduda, kas kõik eelmisel aastal poliitilisel tasandil kokkulepitu on ka päriselt ellu viidud. „Ta kahtles algul, kas kogu süsteem töötab, aga nüüd on ta veendunud, et see töötab,“ ütles kolonel Palm. „See oli tema jaoks silmi avav ja ka muljetavaldav.“ Stoltenberg võttis osa ka Tallinnas toimuvast Euroopa Liidu kaitseministrite ühisest küberõppusest, mille eesmärk oli panna ministrid proovile küberrünnakute tagajärgedega toimetulekul. Õppuse käigus osales Jens Stoltenberg vaatlejana ning sai hea ülevaate küberrünnakute tagajärgedega toimetulekust.

Toimetajad: n-srs Kevin Kõnd n-srs Helar Tulp

Foto: srs Siim Verner Teder

Tavapärane väljaluba

NATO peasekretär Jens Stoltenberg (esiplaanil vasakult teine) koos peaminister Jüri Ratasega (paremalt esimene).

Fotograafid: rms Hardi Liuhka rms Randolf Reiljan

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

^

Teisipäev, 26. september 2017

REPORTAAZ

3

Septembris andis 1. jalaväebrigaadis truudusetõotuse ligi tuhat sõdurit.

Rännak terve pataljoniga

Kalevi jalaväepataljoni sõduri baaskursuse lõpurännak tõi esile kalevlaste visaduse ja tahtejõu.

Rännakul osalesid peale ajateenijate ka tegevväelased. liikumist, püsib tema motivatsioon kõrgel. „Soovitan varustuse korralikult selga saada, mitte pingutada. Peab tundma end mugavalt,“ jagab reamees Raudsepp näpunäiteid. Tema jaoks ei tundu rännak midagi võimatut vaatamata sellele, et SBK jooksul ei ole ta pikka distantsi läbinud.

Sõdureid ootab ees taktikaline liikumine läbi rohkete veetakistuste, sealhulgas peavad nad läbima ka sõidutee alt kulgeva truubi. Lisaks tuleb ületada erineva suurusega kraave ja tunda end mugavalt soisel pinnal.

Pärast taktikalist kulgemist läbi maastiku kruvivad instruktorid sõdurite pulssi üles nii-öelda lõpujooksuga,

Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp saab pärast rännaku läbimist hea ülevaate pataljoni hetkeolukorrast ja meeste tasemest.

Tema sõnul on see SBK lõpurännak teistsugune kui tavaliselt, sest seda tehti pataljonirännaku mõistes. Kalevi jalaväepataljon üritas luua võimalikult ligilähedase stsenaariumi lahinguolukorrale. Kolonelleitnant Müürisepa sõnul on eesmärk näha sõdurite taset, kas nad on võimelised jätkama nooremallohvitseri baaskursusel. „Andsime võimaluse pataljoni rühmaülematele ja jaoülematele juhtida üksusi pataljonirännakul. Noored sõdurid said hakkama väga hästi,“ ütleb kolonelleitnant

Rännaku esimesi kilomeetreid saatis hommikune udu.

n-srs Kevin Kõnd

U

hke vaatepilt – Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad ja tegevväelased, sealhulgas pataljoniülem rändavad mööda kõrvalist udusse mattunud maanteed. On varahommik ja kell on saanud 7. Kalevlased on rännanud 2 tundi. Selle ajaga on jalaväelased läbinud juba 6-7 kilomeetrit. A-kompanii 1. rühma võitleja reamees Karl Kaski sõnul on praegu kõik algfaasis, keha on alles ärganud. „4-5 kilomeetrit veel, siis läheb raskemaks,“ lisab reamees Kask.

B-kompanii 3. rühma esimene mees rivis, reamees Siim Nõgisto esimesel 8 kilomeetril probleeme ei tunne. „Tipa-tapa vaikselt edasi. Jalad villis pole, topeltsokid päästavad kõige eest,“ tunneb reamees Nõgisto head meelt.

Talle meeldib olla rivi eesotsas, sest siis saab ta ise tempot sättida.

Rännakul on seni olnud üks takistus, kui tuli joosta üle jõe. „Sellest räägiti õudusjutte, aga nii hull asi küll ei olnud, isegi jalad jäid kuivaks,“ tunneb reamees Nõgisto kergendust. „Kõnnime nii kaua, kuni vaja. Lõpuni välja

pakatab reamees Sõlg optimismist.

Tema sõnul on sõduri baaskursus (SBK) sõdureid kindlasti ette valmistanud – pikki rännakuid pole kalevlased teinud, aga sellegipoolest on nad enamus harjutustel liikunud jalgsi.

Umbes pool rännakut on selja taga, jalaväelased on siiani kõndinud ligi 5 tundi. Mis edasi juhtub, sõdurid ei tea. C-kompanii 1. rühma reamees Kristjan Mark tunneb, et nad on kõigeks valmis. „Kas meid on rännakuks ette valmistatud, selgub päeva lõpus. Praegu paneme väljaõppe painde alla, hoiame kokku, anname endast parima, et ei murduks,“ ütleb reamees Mark. Tema jaoks on rännaku kõige olulisem osa ettevalmistus. „Peame teadma, mida teeme, et vältida segadust. Tähtis on osata säästa energiat, peab olema õige toit. Proteiini ja kiudaineid peab jätkuma ka pärastlõunaks,“ võtab reamees Mark mõtted kokku.

Rännakul osalenud ajateenija tõestab, et saab MG-3ga edukalt truupi läbida. mis tähendab ligi kilomeetrist sööstu üle põllu ja erinevaid takistusi, sealhulgas roomamist läbi muda, seina ületamist ja haavatute käsitlemist.

Rännaku lõpus püüdsin kinni äsja lõpujooksu raames kannatanuid transportinud reamehe Kustas Seimanni A-kompanii 3. rühmast.

Tema emotsioonide kirjeldus jäi

Müürisepp, lisades, et rännak oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt raske. „Sain hea ülevaate, mis tase pataljonis on just juhtimise osas. Siit on hea edasi minna, saime palju tagasisidet.“ Kalevi jalaväepataljoni rännak oli 30 kilomeetrit pikk ja kestis umbes 13 tundi. Rännakul osales ligi 400 ajateenijat.

Esimene pikem hingetõmbepaus 7. kilomeetri peal – varustuse kohendamine. ikka!“ Reamees Nõgistole meeldib, kui vahepeal tuleb täita ülesandeid, sest ainult kõmpida oleks tüütum.

Varsti, umbes 10 kilomeetri pärast asendub asfalt sooga. „Pärast seda on rünnak, seal võib eriti nalja saada.

Kui hästi läheb, saame pauku ka teha,“ sõnab reamees Nõgisto lootusrikkalt.

Puhkepaus. B-kompanii 2. rühma võitleja reamees Robin Sõlg ütleb, et mehed peavad vastu ja lähevad ilusti lõpuni välja. Keegi ei tunne, et oleks isegi kõndinud, ainult õlgu sätitakse, kuna eelnevatel päevadel said sõdurid veidike koormust. Ees ootab veel mõnus soo ja märjad jalad. „Kindlasti peame lõpuni vastu! Kõik on väga tublid! Alguses oli mõnel raskusi, aga koos teeme selle lõpuni,“

Pudelisse mahub kuhjaga - sõdurid veevarusid täiendamas.

Reamees Martin Raudsepp C-kompanii 3. rühmast hindab poole maa peal, et seni on rännak edukas. Puhkepausidega rännak mööda teid ja metsas, mõned porimülkad – midagi hullu pole. Jalad pole reamees Raudsepal villi läinud ja isegi kui puhkepauside tõttu lähevad jalad nii-öelda kangeks ja seetõttu on raskem jätkata

napisõnaliseks, aga konkreetseks. „Õpetlik, väga õpetlik, sain palju uusi kogemusi. Uus olukord kõigi jaoks, aga lõpuks läks kõik hästi ja üldkokkuvõttes väga kõva üritus oli,“ tundis reamees Seimann head meelt.

Fotod: rms Randolf Reiljan

Siiani on rännak kulgenud mööda asfaltteed ja on olnud ka üks takistus –veesild. Kas rännak tuleb lihtne? „Lihtne? Ei tule. Vastu pean kindlasti,“ ütleb reamees Kask. Tal on raske ennustada, kaua rännak kestab, aga ilmselt 12 tundi. „Kui viimane lõpetab kell 6 õhtul, siis on väga super.

Hetkel on veel vara öelda, mida oleks pidanud teistmoodi tegema. Praegu on kõik hästi,“ lisab ta.

Sama suure motivatsiooniga on ka A-kompanii 3. rühma võitleja reamees Egert Aviste. Rännaku lubab ta kindlasti läbida. „Oleme selleks valmistunud. Raskeks võib minna siis, kui veest läbi läheme,“ ütles reamees Aviste rännaku alguse kohta ja lisas: „Võiks juba läbi olla!“

Hoolimata mudastest pükstest, suudab sõdur motiveeritud olla.

4

Teisipäev, 26. september 2017

GALERII Foto: rms Randolf Reiljan

11. septemberil möödus 20 aastat Kurkse katastroofist, 14 sõdurit kaotas oma elu õppuse käigus, kus üritasid minna jala läbi mere.

Foto: srs Siim Verner Teder

Augusti lõpus harjutasid Briti kuningliku õhuväe piloodid Eestis kahe Eurofighter Typhoon hävitajaga ühistegevust koos Eestis paikneva NATO pataljoni lahingugrupiga.

Foto: srs Siim Verner Teder

Staabi- ja sidepataljoni sõdur ületamas sõduri baaskursuse lõpurännakul veetakistust.

Õhuväe piloodid peavad olema valmis hädaolukorras laskuma merepinnale.

Foto: srs Siim Verner Teder

Foto: srs Siim Verner Teder

USA relvajõudude transpordi väejuhatuse ülem kindral Darren McDew (esiplaanil paremal) käis 8. septembril Eestis kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga arutamas vägede siirmise küsimusi Euroopas.

11. septembril asetasid Vahipataljoni ajateenijad pärja Kurkse sadamas katastroofis hukkunute mälestamiseks.

Teisipäev, 26. september 2017

INFO

Kaitseväe meditsiiniüksus katsetas NATO õppusel uudset konteineripõhist varustust.

Hoia oma varustusel silm peal!

Pärast sõduri baaskursuse lõppu tuleb kindel olla, et ajateenistuse esimesel päeval saadud varustus on alles ja terve. Vastasel juhul võib juhtuda, et sõdur peab selle omast taskust kinni maksma. n-srs Helar Tulp

S

õduri baaskursus (SBK) on möödas ning noored võitlejad kolisid ümber oma uue rühma juurde.

Olenevalt pataljonist on toimunud kolimine nii tubade kui ka kasarmute vahel, kus rühmad on jaotatud pooleks, kellest ühed läksid autojuhikursusele ning teised nooremallohvitseride kursusele. Just seetõttu peab sõdur oma varustust eriti hoolsalt jälgima, et järgneval kursusel oleks kõik vajalikud elemendid alles.

Mida teha, kui hommikul avastad metsas, et öise patrulli ajal oled kaotanud ära ühe põlvekaitsme? Loomulikult, esimese asjana tuleb üle kontrollida oma varustus. Kui otsimine tulemust ei andnud, tuleb kaasvõitlejatega eelnevatel päevadel läbikäidud piirkond uuesti üle käia.

Tihtipeale paiknetakse alal, kus kadunud kaitseprillide või noa

5

leidmine on keerulisem kui SBK lõpurännaku läbimine. Kui otsingud tulemust ei andnud, peab teavitama sellest ülemat. Muidugi mida varem, seda parem kõigile - sulle endale, ülematele ja kaitseväele tervikuna.

Varustuse kadumisest ülemale ette kandes peab teadma, et kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt tuleb ajateenijal ja reservväelasel hüvitada teenistusülesannete käigus süülise rikkumisega kaitseväele tekitatud kahju.

Sõdurivarustus Eesti kaitseväe sõdurivarustusse kuuluvad elemendid, mis aitavad toime tulla iga ilma ja olukorraga. Varustus peab sõdurit kaitsma nii tulirelva kui ka halva ilma eest. Baasvarustuses on igaühel relv, killuvest, kaitseprillid, kiiver ja vihmaülikond. Teiste tähtsate elementidena on varustuses spetsiaalsed veekindlad saapad ja digimustriga

Seljakott 117 € Telkmantel 30,78 € Labidas 34,50 €

välivorm. Selleks, et sõdurid saaksid mugavalt metsas magada, kuulub varustuse hulka rullmatt, magamiskott ja telkmantel. Külma eemale hoidmiseks on naturaalsest villast kampsun. Kõik varustuse elemendid on vaja hoolega üle vaadata, et need oleks alles ja ka terved. Kui avastate, et antud varustuse elementidest on midagi kadunud või ära lõhutud, siis loo juures olevalt pildilt saab teada, kui palju peab sõdur nende eest tasuma.

Kokku on sõduri varustuse elemente üle 30, mille koguhind võib ulatuda toetuse väejuhatuse materjali planeerimise ja arvestuse jaoskonna andmetel üle tuhande euro. Seda kõike on ligi 35 kilogrammi. Lõpurännakute ajal võib kõige paremini tunda seda massi, millele lisandub veel söök, jook ja vihmast tingitud lisakilod.

Kui sõdur kahjustab tahtlikult varustust, siis peab ta selle eest vastutama täies ulatuses. Sama põhimõte kehtib

ka siis, kui ta viib vara kaitseväest välja eesmärgiga see endale jätta.

Varaline vastutus Kui kaitseväelane või reservväelane kahjustab varustust hooletuse tõttu, siis võetakse arvesse eri tingimusi enne vastutuse suuruse määramist.

Arvesse võetakse sõduri teenistusülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, teenistustingimusi, talle makstud toetust, teenistusülesannetest tulenevat riski, teenistussuhete kestust ja ka senist käitumist ning kindlasti nii asutuse kui ka sõduri võimalusi kahjusid vältida.

Et sõdur ei peaks üldse hakkama varalist vastutust võtma, soovitab Sõdurilehe toimetus oma varustusel hoolega silm peal hoida. Kui oled avastanud, et mingi varustuse element puudub või on katki, teavita tekkinud olukorrast oma rühma juhtkonda.

Kiivrialune müts 4,98 € Kaitseprillid 12,72 € Rakmete vest 144 € Välivormi frentš 31,20 €

Magamiskott 161 € Rakmete toidupaki tasku 14,40 €

Rakmete joogipudeli tasku 8,40 €

Rullmatt 56,64 € Rakmete vihmariiete tasku 14,40 € Vihmaülikond 74,68 € Põlvekaitsmed 4,88 €

Rakmete salvetasku Galil 8,40 € Rakmete gaasimaski tasku 19,20 € Välivormi püksid 29,16 € Poolsaapad 71,52 €

Hinnad pärinevad toetuse väejuhatuse materjali planeerimise ja arvestuse jaoskonna andmed.

Eesti osales NATO suurimal meditsiiniõppusel 6.-16. septembrini osalesid Eesti kaitseväe tegev- ja reservväelastest arstid, õed, parameedikud ning tehniline toetav personal Saks amaal toimunud NATO me dit s iiniõppus e l V igorous Warrior 17. Tänavune õppus oli osalejate arvult aegade suurim, k un a e rin eva t e s t riik i d e s t oli kohal ligi tuhat meedikut. Õppuse eesmärk oli harjutada erineva tasandi meditsiiniüksuste koostööd ja sellega seonduvaid staabiprotseduure ning üksuste sisest meditsiinilist töökorraldust.

NATO tahab tugevdada siinseid lahingugruppe 19.-20. septembrini Eestis ametlikul visiidil viibinud NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral James Everard ütles, et järgmiseks on NATO -l kavas tugevdada Balti riikides ja Poolas paiknevaid NATO lahingugruppe õhu- ja mereväeelementidega.

Kindral Everardi sõnul on eelkõige oluline maa- ja õhujõudude koostöö ning see võimaldaks veelgi parandada lahingugruppide heidutus- ja kaitsevõimet.

Kindral Everard lisas, et Briti hävitajate visiit augusti lõpus Eestisse ei jää viimaseks ja selliseid koostööharjutusi koos siinse NATO lahingugrupiga kavandatakse veel.

Reservväelased värskendasid erialateadmisi Õhuväe õhuseiredivisjoni ja toetuse väejuhatuse reservväelased said 16.-17. septembril värskendada erialateadmisi oma üksuste õppekogunemistel, mis toimusid vastavalt Ämari lennubaasis ning Pärnumaal Eametsas. Õhuväe õhuseiredivisjoni õppekogunemisel harjutanud kaitseüksus näitas, et suudab radarposti meeskonnaga ühtselt tegutseda ning edukalt radarsüsteemi kaitset tagada. Toetuse väejuhatuse reservväelased tõestasid taaskord, et eelneva väljaõppe käigus omandatud oskused ei ole reservis oldud ajaga kuhugi kadunud.

6

Teisipäev, 26. september 2017

UUDISED

Kõrgemas sõjakoolis õpib kokku 141 kadetti, nendest üheksa õpib mereväe õppesuunal.

Kadetid õppisid vees ellu jääma n-srs Helar Tulp

K

oolitus „Enesepäästevõtted vees baaskursus“ leidis aset septembri algul ning sisaldas praktilist ja teoreetilist õpet, kuidas merel ellu jääda. Koolituse peamine eesmärk oli harjutada enesepääste võtteid uues simulaatoris, mis võimaldas luua reaalolukorrale sarnaseid tingimusi. Praktiline osa läbiti vees ja päästeparves.

Kadettide jaoks oli päev meeleolukas. Kõrgema sõjakooli mereväe õppesuuna kadett Grigori Gavrilov ei olnud midagi sellist varem teinud. „Kindlasti jääb meelde. Mitte ainult

tilises osas olid motiveeritud, füüsiliselt heas vormis ning soovisid harjutusi kaasa teha. „Esitati küsimusi, kui tehti asju, mida polnud varem nähtud. Kadetid on väga hästi hakkama saanud,“ ütles Klaamas.

Enesepääste koolitus on vajalik laevas töötavatele inimestele, et saada hakkama juhul, kui tuleb laev mingil põhjusel maha jätta. Kadetid õppisid kasutama päästevahendeid, nii kollektiivseid kui ka isiklikke, ning harjutasid mitut tehnikat vees ellu jäämiseks.

Kadetid õppisid vette hüppamist, vees kogunemist, päästeparve sisse ronimist, päästeparve ja paadi õiget-

ametliku tunnistuse koolituse läbimise kohta. Ohutusalase baasõppe enesepääste mooduli peavad läbima kõik mereväe laevadele teenima asuvad kaitseväelased.

Kõrgema sõjakooli mereväe õppesuunal kestab õpe kolm aastat, võimaldades spetsialiseeruda taktika või tehnika erialale. Kool teeb koostööd TTÜ Eesti mereakadeemia ja mereväega. Sõjakooli lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastme.

Foto: Ivika Lehtsalu

Kõrgema sõjakooli mereväe õppesuuna kadetid läbisid enesepääste koolituse Reval merekoolis, kus kadetid said rinda pista päris olukordi imiteerivate ülesannetega.

Kadett Kristjan Valmet valmis päästeparve ronima.

ellujäämiseks vajalik osa, vaid ka meeleolukas atmosfäär,“ ütles kadett Gavrilov. Tema sõnul oli meeskonna vaim tugev ja positiivseid emotsioone oli palju.

Hommikul said kadetid teoorialoengu, kus instruktor rääkis ka ohutusnõuetest. Koolituse läbiviija Ragnar Klaamase sõnul osalesid kadetid loengus aktiivselt ning prak-

pidi keeramist, kui need on mingil põhjusel ümber läinud. Kui päästepaat on läinud ümber, siis on oluline veenduda, et keegi ei ole sinna kinni jäänud. Kadetid harjutasid ka mööda võrku ja trappi üles ronimist ning helikopteri vintsi ülesandeid.

Koolituse sisu vastab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) mudelkursusele ning kadetid saavad

Foto: Ivika Lehtsalu

Ohutusalase baasõppe enesepääste mooduli peavad läbima kõik mereväe laevadele teenima asuvad kaitseväelased.

Noored kadetid harjutamas vees kogunemist.

Elu vee all – tuukrite reservõppekogunemine Miinisadamas lõppes eelmisel nädalal kahenädalane mereväe tuukrigrupi reservõppekogunemine Alpha.

T

uukrigrupi sonarispetsialisti vanemmaat Veikko Horm sõnul oli reservõppekogunemise peamine eesmärk tuletada meelde tuukrite ja laevamehaanikute erialased oskused. Ta lisas, et see reservõppekogunemine (RÕK) oli eelmistest palju erialaspetsiifilisem. “Varasematele tuukrigrupi RÕK-idele on kaasatud rohkem inimressurssi ja keskendutud peamiselt jalaväe baasoskustele,” ütles vanemmaat Horm.

Mereväe laevastiku tuukrigrupi ülema vanemleitnant Priit Kaasikmäe sõnul kontrollisid õppuse korraldajad kutsutute koostöövalmidust tegevteenistuses olevate laeva- ja miinituukritega. "Vaatame üle sukeldumise põhitõed ja anname ülevaate mereväe tuukrite kasutuses olevast tehnikast," lisas vanemleitnant Kaasikmäe.

Reservväelaste endi sõnul tuleb RÕK kasuks eelkõige sellepärast, et see on neil hea võimalus tut-

vustada mereväes kasutusel olevat varustust ja tehnikat. Reservväelase veebel Siim Altmäe sõnul on erialale suunatud RÕK hea võimalus tutvuda uuendatud tehnikaga. Samuti hindas ta tuukritele loodud väljaõppe tingimusi nii merel kui ka maal väga heaks. “Infrastruktuuri uuendamine on olnud väga positiivne,” ütles veebel Altmäe.

Mitmekülgse väljaõppega kaasneb ohutus Lisaks rohketele sukeldumisharjutustele tuletavad reservväelased RÕK-il meelde allveemeditsiini ja tutvuvad mereväes kasutatavate allveerobotite rakendusmeetoditega. Õppekogunemise nimetus Alpha tuleneb rahvusvahelises signalisatsioonis kasutatavast samanimelisest koodnimetusest ja lipust.

Alpha lippu kasutades antakse teada vees olevast tuukrist ning palutakse signaali saajal mööduda ohutult distantsilt ning vähendatud kiirusel.

Foto: rms Hardi Liuhka

n-srs Kevin Kõnd

Tuukrigrupi reservväelased tuletavad sukeldumisharjutustel meelde erialaoskusi.

Teisipäev, 26. september 2017

TEHNIKA

7

Tänapäeval võib Unimoge kohata ka väljaspool kaitseväge, kuhu need on sattunud pärast oksjoni korras võõrandamist.

Unimog – järjekordne õnnestunud sakslane

Unimog oli algselt planeeritud põllutöömasinaks. Tänu suurele läbivusele, eeskujulikule manööverdusvõimele, töökindlusele ja universaalsusele on see leidnud kasutust Eesti kaitseväes.

N

imetus Unimog on saksakeelne lühend sõnadest Universal– Motor–Gerät, eesti keeles on see universaalne mootoriga masin.

Tegu on mitmekülgse sõidukiga, mida saab kasutada nii veoauto, traktori kui ka maasturina. Mudel 435 toodeti Saksamaal Gaggenau tehases.

Unimog oli 65 aastat tagasi algselt planeeritud põllutöömasinaks. Tänu suurele läbivusele, eeskujulikule manööverdusvõimele, töök ind lusele ja universaalsusele on see leidnud laialdast kasutust lisaks militaarstruktuuridele ka maanteede hoolduses, raudteel ja päästeametis. Eesti kaitseväes on kasutusel mudel 435 Unimog ide va riatsioonid.

Unimogi kõrge kliirens ei jää kuskil märkamatuks.

Enim levinud on standardehitusega madalveok, mida kasutatakse peamiselt inimeste ja varustuse veoks. Välisoperastioonil Iraagis kasutasid sõdurid neid patrullsõidukitena koos lisasoomusega ning need õigustasid ennast: Unimogid elasid üle nii mõnegi lõhkekeha plahvatuse, ilma et veokastis olnud inimestega oleks midagi juhtunud.

Lisaks sellisele Unimogi versioonile on veel furgooniga meditsiini sõidu k, ju htimissõidu k id ning remondi-hoolduse sõidukid. Tänu oma universaalsusele on Unimogi kasutusvaldkond lai nii kaitseväes kui ka väljaspool.

Algselt oli kasutusel bensiinimootoriga Unimogi mudel 404 ning selle suurim puudus oli ülimalt kitsas meeskonnaruum. Plussina võib vana tüübi puhul välja tuua vintsi, mida uuel standardvarustuses ei ole. Järgmine Unimogi mudel 416 oli tänu diiselmootorile ökonoomsem. Peamiselt kasutas seda mudelit Kaitseliit. Nimetatud kolm Unimogi mudelit sarnanevad otstarbelt üsna palju.

Viru ja laväepata ljoni staabiallohvitseri kapten Oodo Neevitsa sõnul on Unimog sõidukite kasutuselevõtt andnud üksustele suurema manööverdusvõime ja kindluse, et see sõiduk saab hakkama rasketes tingimustes. „Kuna Unimogil saab nelikveo ja diferentsiaallukustuse sisse lülitada sõidu pealt, siis on raske sellega kinni jääda,“ ütles kapten Neevits. Kui Unimog jääbki kinni, siis pigem juhi kogenematuse tõttu.

Samuti suudab Unimog ületada veetakistusi. Tehniliste andmete järgi võib sõiduk läbida kuni 1,2 meetri sügav use veeta k istuse. „Unimogi kohta võiks kasutada ühte laulurida – „Ei takista vallid, ei takista kraav ...“,“ lisas kapten Neevits.

Graafik: rms Marion Lõhmus

n-srs Kevin Kõnd

Fotod: Kaitseväe arhiiv ja rms Randolf Reiljan

Unimogi kastis on piisavalt ruumi kõige jaoks.

Unimogi kõige pehmemad istmed asuvad kabiinis.

Soomustatud Unimog ei jäta lagendikul sõdureid kaitseta.

8

Teisipäev, 26. september 2017

Vahipataljon

vs.

Kuperjanovi

jalaväepataljon reamees Kren-Martin Kiukas

reamees Gert Mägi

reamees Hannes Potter

reamees Harri Lehemets

Kuni nädalaks.

0

Kui kauaks? Eee … Nädal? Kuu? Ma ei tea. Neid on nii palju läbi käinud kuidagi. Pakun nädal.

Ei mäleta.

0

Praegu ei oska õelda.

0

Neli.

1

Mmm … neli.

1

Mitu 1. jalaväebrigaadi kuuluvat pataljoni paikneb Tapal?

Romeo ... (pikk paus) E täht ei tule meelde. Alfa, Mike ja siis on Sierra.

0

Eee … Romeo, Echo, Alfa, Mike, Echo, Echo, Sierra.

1

Öelge oma auaste NATO kuuldekoodis.

Romeo, Echo, Alfa, Mike, Echo, Echo, Sierra.

1

Romeo, Echo, Alfa, Mike, Echo, Echo, Sierra.

1

Hmm, kaitseminister.

Ei tule meelde praegu.

0

Jüri Luik.

1

Kes on Eesti kaitseminister?

Härra Jüri Luik.

1

Luik.

1

Ausus, vaprus, ustavus, abivalmidus… Ma ei tea teisi kahte.

3

Ausus, avatus, koostöövalmidus, vaprus, jaa … mmm … ei tule meelde.

4

Nimeta kaitseväe põhiväärtused.

Ausus, ustavus ja hoolivus.

2

Ausus, ustavus ja hoolivus.

2

0

Kui kauaks võib allohvitseri reservõppekogunemisele kutsuda?

40 aastat.

0

20 aastat.

0

Kes oli eelmine Kaitseväe juhataja?

Laaneots.

1

Kiili.

0

Viis.

0

Seitse.

0

Vahipataljon: 11

Punktisumma

Kuperjanovi jalaväepataljon: 9

Õiged vastused: 1. Kuni 21 päevaks 2. Kindral Ants Laaneots 3. Neli 5. Jüri Luik 6. Ausus, vaprus, asjatundlikkus, ustavus, koostöövalmidus ja avatus

138

MÜTSIMÄRK NAISHÄÄL

KÕNEKUJUND ISIKLIK REKORD

PEALINN EUROOPAS H, ..., J

AKTSIA- END. PRANT- JÕGI SAKLUMMUS SUSE MOESELTS SAMAAL LOOJA KÜLA K-...

RUUMILINE PERSOON KADRINA (kauplusteLAHEDUS kett) VALLAS

LUDVIG

PART (vene k.)

PUUNÕU

ÄTT

AASTAAEG

Et võita Eesti kaitseväe torusall, käitu järgnevalt: saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed koos enda allüksuse nimega.

Võitjaga võetakse ühendust.

"KUKU: MINA JÄÄN ..."

JÄRJEST. TÄHED SUUNANURK KÕRGE KITSAS PUUNÕU HURTSIK JALGPALLUR ... PURJE ERAVALDUSES OLEV MAA

KALLIS (inglise k.)

LIBAHOROSKOOP JÄÄR

Tähtede seis näitab, et Jäärad saavad palju õnnitlusi. Neil surutakse kätt pärast igat söögikorda ja enne saabaste viksimist.

SÕNN

Sõnnid on järgmisel kuul jonnakad. Tihti unustavad nad kapivõtme kappi ja panevad selle lukku. Süüdi on kõik teised peale nende endi.

KAKSIKUD

Kaksikud on ka edaspidi saamatud. On tõenäosus, et nad ei saa, lihtsalt ei saa.

VÄHK

Vähke saadab Ebaõnn. Vähi tähtkuju ajateenija näeb tihti selja taha vaadates, et tema taga liigub reamees Ebaõnn.

AJAÜHIK MAASTIKUSÕIDUK POLITSEITÖÖTAJA

LÕVID

UNIOON

Lõvidel on käed seotud. Võimalik, et nad saavad tähtsa telefonikõne hetkel, mil sellele vastata ei tohiks. Sellest tulenevalt jääb neil oluline info saamata ja nad elavad edasi teadmatuses.

VENEETSIA KULDMÜNT KESKAEGKONNA AJASTU

Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks reamees Rainer Kaljurand Kalevi jalaväepataljonist.

Palju õnne!

LOOSIME AUHINDU!

Vastus: RESERVIST

NEITSI

Neitsid on segaduses. Väljaloal tahavad nad minna Saaremaale puhkama, kuid ostavad ekslikult praamipileti Hiiumaale.

KAALUD

Kaalud tunnevad end erksamana kui kunagi varem. Nad ei saa õhtuti und ja on hommikuti esimesena õues.

SKORPION

Skorpionid tunnevad lähiajal suurt rõõmu lihtsatest asjadest. Kui nad leiavad sööklas seemneteta viinamarja, toob see neil naeratuse suule.

AMBUR

Hommikusel ülevaatusel esineb just Amburi tähtkuju võitlejatel kõige rohkem puudusi. Eriti neljapäeviti ületab nende keskmise varbaküüne pikkus lubatud normi.

KALJUKITS

Kaljukitsed saavad tunnustust kiiruse ja täpsuse eest. Laskmistel lasevad nad igal korral oma sihtmärgist täpselt mööda ja aukude teipimine läheb neil seetõttu eriti kärmelt.

VEEVALAJA

Veevalajad on sarnaselt Neitsi tähtkuju võitlejatele segaduses. Tuba, kapp ja isegi voodi on segamini.

KALAD

Kalad näevad lähiajal ähmaselt. Võib juhtuda, et õhtuhämaruses ajavad nad segamini enda ja kaasvõitleja voodi.

Sellest tulenevalt ei maga nad järgmisel ööl üksi.

NB! Ennustused ei ole mitte kuidagi seotud tähtede seisuga ja annavad edasi lihtsalt ühe spetsialisti kujutlusvõimet.