Prints Harry külastas Eestit
Liitlased Kevadtormil / Steadfast Javelin 1-l
3
sõdurileht Õppuse pildiMAI 2014
galerii 1
2
4
sõdurileht KEVADTORMI ERILEHT NR 4, MAI 2014, ISSN 1736-3411
Ajateenijate lõpueksam Kevadtorm / Steadfast Javelin 1 märgib sellel osalevatele ajateenijatele 8 või 11 kuud kestnud teenistuse lõppu ja õppus on seni näidanud, et ajateenijad tulevad neile pandud ülesannetega suurepäraselt toime.
J
ust ajateenijad ja reservväelased moodustavad Eestit kaitsva jõu tuumiku ning Kevadtorm on see õppus, mis peaks proovile panema kõik nende seni õpitud teadmised ja oskused. Üksuseid juhtivad ja hindavad kõrgemad ohvitserid leiavad, et suures plaanis on ajateenijad oma väljaõppes vajalikud oskused omandanud ning tulevad Kevadtormil ülesannetega hästi toime.
Ajateenijatel üha keerulisemad ülesanded
Näiteks staabi- ja sidepataljoni ülem major René Innos hindab viiepallisüsteemis oma üksuse ajateenijate hakkamasaamist ja väljaõpet Kevadtormil hindele tubli neli. Ajateenistus staabija tagalakompaniis nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. „Hea meel on tõdeda, et meil on aasta-aastalt üha rohkem tublisid noori mehi, kes nende ülesannetega hästi hakkama saavad,” lisas staabi- ja sidepataljoni ülem. „Ka kaitsevägi on täiskasvanumaks saanud ja suudab usaldada ajateenijatele üha keerulisemaid ülesandeid.” Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem, kolonelleitnant Hando Tõevere, kes Kevadtormil juhib erinevate väeosade ajateenijaid ühendavat pataljoni, leidis, et ajateenijad on Kevadtormil tasemel. „Õppus on näidanud, et sel aastal hinnatava pataljoni ajateenijad ja üksused on agressiivsed, tegutsevad meeskonnana, neil on head juhid ning nad oskavad erialaseid ülesandeid tasemel, mis võimaldab maastikku ja ajastust ära kasutades näidata väga suurt lahinguvõimet. Seega juba enne õppuse lõppu julgen öelda, et pataljon on valmis reservi arvamiseks,” sõnas kolonelleitnant Tõevere. Kolonelleitnant Eero Kinnunen, Viru pataljoni ülem, kes õppusel juhib pataljoni hindamismeeskonda, ütleb,
Lahingutes peavad ajateenijad tihti vastu astuma elukutselistele liitlaste sõduritele, pildil vahipataljoni ajateenijad Sangastes lätlastega võitlemas. FOTO: ESPER KAAR
et lõplikku hinnangut on veel vara anda. „Seni nähtu põhjal olen positiivne ja saan öelda, et ajateenijad on korraliku ettevalmistuse saanud.” Õppuse hindamismeeskonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts viitas, et õppuse raames hinnatakse patal-
Läti üksuse ülem leitnant Arnis Mežals: „Kui sa ajateenijad sõjatandril valla päästad, läheb põrgu lahti.” joni lahinguvalmidust ning fookuses pole niivõrd üksiksõduri individuaalsed oskused kui üksuste koostegutsemisvõime. „See seisneb juhtimisoskuses, koordineeritud manöövrites ja allüksuste koostöös. Kui puuduvad sõdurite individuaalsed ja erialased oskused, siis üksus tervikuna ei toimi. Sellepärast viiaksegi õppus läbi väljaõppetsükli lõpus,” selgitas Mõts. „Nii mastaapses väliõppuses, kus osaleb mitu tuhat inimest, ei saa kahjuks seada eesmärgiks, et kõik saak-
sid pauku teha. Jalaväepataljon vajab lahingutegevuseks toetust ning tagalajulgestust, kus sõjaõnne korral vaenlast ei kohatagi.” Mõts soovis sõduritele mängulusti ning avaldas lootust, et sel õppusel nad sõjaõnnes kõrini ei suple.
Liitlased kiidavad Eesti ajateenijaid
Lisaks Eesti enda ohvitseridele leiavad ka meie liitlased, et ajateenijate väljaõpe ja tase on tugev. Näiteks Kevadtormil osaleva Läti üksuse juhil leitnant Arnis Mežalsil jätkub ajateenijatest rääkides neile ainult kiidusõnu: „Ma ütleks, et nad on väga head, eriti nende innustatus. Ajateenija jaoks on ilmselt raske tegeleda ka kõikide igavate asjadega, kuid kui sa nad sõjatandril valla päästad, läheb põrgu lahti. Nad teevad siin õppusel väga head tööd!” Ka ajateenijad ise leiavad, et on oma väljaõppes vajalikud oskused omandanud ning tulevad õppusel hästi toime. Vahipataljonis laskurisanitari ametikohal teeniv reamees Asko Aksel leidis, et eelnev väljaõpe
on neid suurõppuseks hästi ette valmistanud. „Kui tegevuseks läheb, siis on see üsna intensiivne. Joosta ja liikuda saab palju ning õpitud manöövreid ja taktikat saab kasutada ning vaadata, kuidas see toimib. Praegu tundub, et meie väljaõpe on olnud hea ning süsteem kokkuvõttes toimib,” sõnas Kevadtormil juba ligi kümnes kontaktis osalenud reamees Aksel. Reamees Siim Suurkask, kes samuti teenib aega vahipataljonis laskuri-sanitari ametikohal, tõdes, et siiani on olnud võrdlemisi palju rutiinset tegevust, kuid see ehk muu-
Reamees Asko Aksel: „Tundub, et meie väljaõpe on olnud hea ning süsteem kokkuvõttes toimib.” dabki õppuse võimalikule reaalsele konfliktile lähedasemaks. „Me oleme pidanud päris palju oma positsioonidel istuma ja vastast ootama, kuid see ehk ongi rohkem sõja moodi, sest
sõjas ei ole ka keegi kogu aeg rindel,” sõnas reamees Suurkask. Samas leidis reamees Suurkask, et õppuse muudab huvitavaks koostöö teiste üksustega. „Me teenime jalaväes ja pole varem näinudki sellist sõjatehnikat, mida siin kasutatakse. Selles mõttes on väga põnev teiste üksustega koostööd teha ning näha, millist tehnikat neil on.” Ka õhutõrjepataljoni ajateenijad leiavad, et Kevadtormi muudab eriliseks just koostöö teiste väeosade ja üksustega. Kui enne olid nad harjutanud vaid oma rühmaga, siis nüüd tuleb neil reaalselt teisi väeosasid toetada. Kevadtormil on nad koostööd teinud juba tagalapataljoni, vahipataljoni, suurtükiväepataljoni ning Kuperjanovi jalaväepataljoniga. Lahingutegevus jätkub Kevadtormil 22. maini ning selle aja jooksul saab loodetavasti enamik ajateenijaid ka kontaktides osaleda. Reedel, 23. mail toimub pidulik Kevadtormi lõpurivistus ning sellega lõppeb ka peatselt reservi suunduvate ajateenijate suurim õppus. Hendrik Reimand