Sõdurileht 14-02-2017 by Sõdurileht

SODURILEHT ˜

ISSN 1736-3411

Teisipäev, 14. veebruar 2017

Eesti kaitseväe peastaabi ülem kolonel Martin Herem rääkis Sõdurilehega möödunud aastast ja eesootavast.

Valitsus tahab kasvatada naisajateenijate hulka. Käime kohal ja uurime, millised on olud.

Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadini on jäänud kaks nädalat. Kes lähevad?

lk 4-5

lk 3

lk 2

Raha tark kasutus rms Ivar Lepik

a 2016 oli rahvusvaheliste õppuste aasta: eestlased harjutasid liitlastega külg külje kõrval.

Foto: vbl Ardi Hallismaa

illegi algus ja lõpp on sobivad hetked, et vaadata tagasi möödunule ja edasi eesootavale. Vahetuv aasta pakub korraga nii lõpu kui ka alguse ja sel põhjusel heidame Sõdurilehe esimeses numbris pilgu peamiselt 2016., aga ka 2017. aastale. Möödunud aastat aitab Sõdurilehe lugejatele lahti mõtestada Eesti kaitseväe peastaabi ülem kolonel Martin Herem. Põhjalikus intervjuus uurime tema arvamust viimaste arengute, riigi kaitsevõime ja maailma kergelt raputanud poliitiliste otsuste kohta, aga ka välkõppuste tuleviku ja Eesti enda relvajõudude osas. 2016 oli Eesti kaitseväele põnev aasta. Uued võimekused, uus arengukava ja peagi saabuva liitlaste pataljoni kinnitamine on vaid osakesed suurest sündmuste ahelast, mis meie elusid nii vormis olles kui ka tsiviilelus mõjutavad. Möödunud aastat jäävad meenutama kümned rahvusvahelised õppused, nii eestis kui mujal, kus liitlastega külg külje kõrval ennast proovile panime ja sugugi häbisse jääma ei pidanud. Tulevik võib suures osas olla enese arendamine, mis väljapoole paista ei pruugi. Peab teadma ja uskuma, et isegi siis, kui uut tehnikat masinaparki ei tooda, tegeletakse usinalt olemasoleva õppimisega, sest areneda saab alati. Kolonel Herem toob esile ka kaitseväe kitsaskohad ja juhib tähelepanu sellele, et läbi mõtlemata otsuseid ei saa Eesti-suurune riik endale lubada. Paljud küsimused kanduvad üle muudele elualadele: mida eelistada, kui kõike ei saa? Kuidas olla võimalikult tõhus? Mis väärtuste eest me seisame?

Teisipäev, 14. veebruar 2017

juHtKiri 200

uudised

Scoutspataljoni ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelast osales 53 km Talveretkel Ida-Virumaal. 07-09.02.2017

Reanaised rms Ivar Lepik

JäLgI MEIE TEgEMISI KA YOuTuBE KANALIL JA SõDuRILEHE FACEBOOKIS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

1 2 3 4 5 6 7 8 9

riigilipu toimkond 10 Prantsuse vabariigi liputoimkond kaitseväe liputoimkond 11 Läti vabariigi liputoimkond maaväe liputoimkond 12 Leedu vabariigi liputoimkond õhuväe liputoimkond 13 Poola vabariigi liputoimkond mereväe liputoimkond 14 Balti kaitsekolledži liputoimkond erioperatsioonide väejuhatuse liputoimkond 15 kaitseväe ühendatud õppeasutused toetuse väejuhatuse liputoimkond 16 staabi- ja sidepataljon õhuturbe meeskonna liputoimkond 17 vahipataljon Taani kuningriigi liputoimkond 18 Ameerika Ühendriikide jalaväekompanii

19 Kuperjanovi jalaväepataljon 20 Ühendkuningriigi üksus 21 Kaitseliidu üldlipu toimkond 22 Kaitseliidu Tallinna malev 23 Naiskodukaitse Tallinna ja Harju ringkond 24 Kaitseliidu Akadeemiline malevkond 25 sisekaitseakadeemia 26 kaitseväe juhataja 27 külaliste sektor

28 Tallinna kesklinna koolide õpilased 29 Eesti meestelaulu selts 30 kodutütred, noorkotkad, skaudid, gaidid 31 kaitseväe orkester 32 politsei- ja piirivalveorkester 33 Ameerika Ühendriikide õhuväe orkester 34 1. jalaväebrigaadi ülema lipusoomuk 35 Viru jalaväepataljon 36 Kalevi jalaväepataljon

3D-graafika aluskaardi autoriõigused: Tallinna linnaplaneerimise amet. Graafika on loodud Euroopa Liidu regionaalarengu fondi („Majanduskeskkonna aredamise rakenduskava“ prioriteetne suund „infoühiskonna arendamine“) abil

paraadil näeb liitlaste lahingutehnikat Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraad on tõeline tehnikasõbra unistus – lisaks tuhandele vormikandjale näeb Tallinnas tänavu plaanide järgi tanke, hävitajaid ja lahingumasinaid. rms Kristjan Ats Mägi

äiteks toob Eesti kaitseväe Scoutspataljon esmakordselt Vabaduse väljakule lisaks kümnekonnale kaitseväelasele ka jalaväe lahingumasinad CV9035. Viru ja Kalevi jalaväepataljonid sõidavad paraadil Pasi soomustransportööridega. Samuti näeb esimest korda paraadil 1. jalaväebrigaadi luurekompaniid. Tehnikahuvilistele pakuvad silmarõõmu ka välisriikide üksused. Ameerika Ühendriigid toovad plaanide järgi esmakordselt paraadile Abramsi tankid ja Bradley lahingumasinad, mis hiljuti Tapale saabusid. Samuti teevad ilusa ilma korral Vabaduse väljakult ülelennu eri riikide õhuvägede lennukid, näiteks mitu Hollandi hävitajat F-16 ja Saksamaa Eurofighter Typhoon. Eesti õhuvägi lendab paraadist üle Robinsoni helikopteritega, politsei- ja piirivalveamet transpordilennukiga L-410 ja helikopteriga AW139. Samuti toob kaitsevägi paraadile NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi AWACS.

TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: rms Ivar Lepik Küljendaja: rms Tanel Veske

Kuid pole õiget paraadi ilma marssivate vormikandjateta. Kokku osaleb aastapäeva paraadil ligi tuhat teenistujat kaitseväest, Kaitseliidust, sisekaitseakadeemiast ja välisriikide kaitsejõududest. Eesti kaitseväest on liputoimkonnad maaväel, mereväel, õhuväel, toetuse väejuhatusel, erioperatsioonide väejuhatusel, 1. ja 2. jalaväebrigaadil. Samuti osalevad paraadil vahipataljoni, staabi- ja sidepataljoni, logistikapataljoni, Kalevi jalaväepataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, suurtükiväepataljoni, õhutõrjepataljoni, tagalapataljoni ja pioneeripataljoni liputoimkonnad. Kaitseliitu esindavad Tallinna malev, Tallinna Akadeemiline malevkond ja Naiskodukaitse Tallinna ja Harju ringkonnad.

Ligi kilomeeter tehnikat rivis Välisriikide kaitsejõududest on lisaks eespool mainitud Ameerika Ühendriikidele liputoimkonnad välja pannud ka Ühendkuningriik, Poola, Läti, Taani Toimetajad: rms Ivar Lepik rms Kristjan Ats Mägi rms Artur Tänna rms Rasmus Voolaid

Ajakava 24.02.2017

Foto: rms Karl Johanson

alitsus on astunud esimesed sammud, et lähiaastatel suurendada naisajateenijate hulka. 2018. aastaks peaks kõik väeosad olema valmis naisi vastu võtma, piirarvu soovitakse kolmekordistada. Ajateenistus on võimalus, millest Eesti naisel tasub kinni haarata. Aastaid on nad kaitseväes olnud tähelepanuväärsed ja erilised. Kuidas nad hakkama saavad? Kas üldse? Vabatahtlikult laigulise vormi selga tõmmanud õrnema sugupoole esindajad on aga tõestanud, et soostereotüübid tuleb kõrvale heita. Nagu kaitsevägi teeb poisist mehe, võib see õpetada ka tüdruku naiseks – 21. sajandi naine on mitmekülgne. Aasta ajateenistuses ei tähenda sugugi naiselike võlude kaotamist, eneseteadlikumatele ja edasipüüdlikele on kaitsevägi igati sobilik keskkond ka edukaks karjääriks. Vabatahtlikuna riiki kaitsma asunud naine on enamasti vapper, asjatundlik ja koostöövalmis. Kuigi naised on kaitseväes teeninud selle taasloomisest alates, ei ole kõikidel väeosadel naisajateenijatega kogemust ja seetõttu pole ette valmistatud sobivaid olmetingimusi. Nüüd aga pingutatakse selle nimel, et naisi saaks ajateenistusse asuda varasemast rohkem ja kõikidesse väeosadesse. Kes teab, ehk on mõne aasta pärast mõistlik naistele ehitada juba päris oma kasarmu. Eesti naine on haritud ja töökas, kiire ja tubli õppija. Karta, et ajateenistus käib talle üle jõu, ei tasu – rohkem on vormi kandes vaja vastupidavust. Ja seda Eesti naisel on. Võrdsena rivis seistes ei jää ta noormeestele millegi poolest alla.

uSA kaitsejõud toovad paraadile tankid. ja Prantsusmaa. Muusika eest hoolitsevad kaitseväe, politsei- ja piirivalveorkester ning USA õhuväe orkester. Kogu uhke tehnika rivistatakse enne paraadi algust Tallinna vanalinna. Tehnikarivi tuleb ligi 800 meetrit pikk ning ulatub mööda Viru tänavat Vabaduse väljakuni. Nii motoriseeritud kui ka jala liikuvad üksused liiguvad pärast paraadi mööda Kaarli puiesteed Pärnu maanteele ning sealt edasi Mere puiesteele. Paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, rivistaja on kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste. Paraadi võtab vastu Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid. Fotograafid: rms Roomet Ild rms Karl Johanson

11.20 allüksuste ja tehnika rivistamine 11.30 allüksused saabuvad paraadplatsile 11.40 saabub Eesti vabariigi riigilipp 11.50 saabub kaitseväe juhataja 12.00 saabub Eesti vabariigi president 12.00 paraadi algus • Eesti vabariigi hümn • vabariigi president tervitab paraadiks rivistunud üksusi • kaitseväe juhataja kõne • peakaplani palvus • paraadmarss • relvastuse ja lahingutehnika näitus

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee

Teisipäev, 14. veebruar 2017

uudised

Foto: rms Roomet Ild

naist on praegu ajateenistuses.

Oma rühma kuu parim sõdur reamees Maria Abel tingimuste üle ei kurda.

Kaitsevägi on neidudeks valmis

Reamees Abel valmistub Jõhvis Viru jalaväepataljonis algavaks liikumisviiside tunniks. Rivis ei paista Abel välja millegi eriskummalisega. Relvastatud ja lahinguvarustuses nagu kõik teisedki. Ainukese erinevusena paistavad reamees Abeli kiivri alt blondid patsi seotud juuksed. rms Artur Tänna

oos reamees Maria Abeliga teenib 1. jalaväebrigaadis veel kümmekond tüdrukut. Selle aasta jaanuaris alustanud kutse on aga Viru jalaväepataljonis esimene, kus teenivad ka tüdrukud. Aastaks 2018 peaks olema naisajateenijate arv praegusega võrreldes kolmekordne ning sõltumata soost peaks olema ajateenijatel võimalik minna kõikidesse väeosadesse. Kui avalikkuses arutatakse palju naiste olmetingimuste üle väeosades, siis tegelikult ei ole see naisajateenijate endi jaoks suur küsimus. Jõhvis magavad tüdrukud ja poisid samas toas. Pataljon on neidude jaoks loonud kappidega ülejäänud ruumist eraldatud nurgataguse, kus riideid vahetada. Reamees Abeli sõnul ei soovikski ta tüdrukutega eraldi tuba, kuna

see takistaks info liikumist ja vähendaks rühma ühtekuuluvustunnet. Naistele on eraldatud oma duširuum ja WC. „Meil kõigil on oma tualetipott,“ ütleb Abel naljatades.

20 aastat naisajateenijaid Naisajateenijad on varem teeninud veel Tapal ja Võrus. Juhul, kui tulevikus naisajateenijate arv hüppeliselt kasvaks, ei tekitaks see nendes väeosades mingeid küsimusi, kuna kogemus ja tingimused selleks on juba olemas. 2. jalaväebrigaadis on kogemusi naisajateenijatega pea 20 aastat. Igal aastal on Võrus teeninud vähemalt kolm neiut. Naisajateenijad on kasarmus paigutatud eraldi tuppa, WC-s on kolm kabiini eraldatud vaid naiste jaoks, pesemiseks saavad neiud kasutada tegevväelaste duširuumi, lisaks on

võimalik kasutada graafiku alusel ka sauna ja ajateenijatele mõeldud duširuumi. Selleks pannakse uksele silt, mis keelab meestel sellel ajal ruumi siseneda. Kuid neidudel peaks olema aasta pärast võimalik aega teenida mistahes väeosas. Näiteks mereväes. Kuigi mereväes pole naised varem aega teeninud, ei ole ajateenija sool tegelikult mingit tähtsust, ütles mereväe teabeohvitser. Kaitseressursside amet (KRA) valib mereväkke aega teenima hoopis varasema töökogemuse või haridustee järgi. Näiteks saavad mereväes aega teenida mereakadeemia tudengid või varasema meresõidukogemusega noored. Lisaks arvestab KRA soovi minna pärast ajateenistust õppima mereväe ohvitseriks. Naistele on võimalik mereväe laevadel eraldada oma kajut, duširuum ning

WC. Ülesanded mereväe laevadel on sooneutraalsed ehk pole oluline, kas ametikohti täidavad mehed või naised. Mereväkke teenima minevad naised poleks laevadel ainsad oma soo esindajad, kuna nii ohvitseride kui ka allohvitseride seas on samuti naisi. Samuti pole viimase kümne aasta jooksul teeninud naisi staabi- ja sidepataljonis. Küll aga oleks pataljon võimeline juba praegu naisi vastu võtma. Naistele saab eraldada oma WC ja duširuumi, küsimus tekiks vaid, kuidas lahendada majutus. Segamajutuse korral oleks pataljon võimeline vastu võtma kuitahes palju naisi, siiski eelistab pataljoni ülem näha mehi ja naisi pigem eraldi ruumides. Sellisel juhul oleks pataljon ruumipuuduse tõttu valmis vastu võtma kümmekond naist. Pataljoni ülem sooviks naisajateenijate saabumisel sisse viia mentori-

süsteemi, kus igale naisajateenijale määratakse naistegevväelaste seast oma mentor, kellega oleks võimalik probleemide korral rääkida.

Kuu parim Senine kogemus naisajateenijatega on positiivne. Võib väita, et üldjuhul on naised isegi kohusetundlikumad ning motiveeritumad kui keskmised meesajateenijad. Justnimelt motiveerituse ja kohusetundlikkuse eest valiti ka reamees Abel oma rühmas kuu parimaks sõduriks. Olgugi et väiksemaid muudatusi tuleb väeosades sisse viia, suudaks kaitsevägi juba praegu suuremal määral naisajateenijaid vastu võtta. Naiste endi soov riiki kaitsta kasvab ning varasem kogemus julgustab veelgi enam naisi teenistusse võtma.

Hokikoondis surus selili isegi vägeva Kanada rms Kristjan Ats Mägi

esti kaitsejõudude jäähokikoondis pakkus Balti sõjaväespordi talimängudel suurüllatuse, kui lisaks lähinaabritele pandi selili ka vägev Kanada. Mullu koduses Tartus Balti sõjaväespordi talimängudel hokitiitli võitnud Eesti koondisel oli tänavu

Valmieras täita tänamatu tiitlikaitsja roll. Turniir algas siiski edukalt: Leedu vastu oldi üle tulemusega 7 : 2, kodumeeskond Läti alistati alles karistusvisete seerias 5 : 4. Kuid finaalis Kanada võitmine tundus tol hetkel pigem ilusa unistuse kui tegelikkusena. „Kanada oligi natuke ületamatu ülesanne – nad kõik on väga head uisutajad ja litrivaldajad,“ meenutas

Eesti kaitsejõudude hokikoondise treener Jüri Rooba. Tema sõnul keskendus meeskond turniiri algul Läti ja Leedu alistamisele ning esialgu ei julgenud keegi mõelda Kanada võitmisele. Esikohaheitlus Kanada ja Eesti vahel kujunes aga ootamatult pingeliseks. Kanadalased läksid mängu esimese kolmandiku keskel juhtima, Eesti vastas aga paari minuti jooksul

kolme väravaga. Kanada suutis küll ühe värava tagasi lüüa, kuid mängu lõpptulemuse 4 : 2 vormistas Eesti alles siis, kui Kanada mängu lõpus värava tühjaks jättis. Rooba sõnul tekkis Kanadal kaotusseisus väike paanika. „Võib-olla mõjutas neid reisimisest tulnud ajavahe, aga fakt on see, et me võitsime,“ sõnas ta. „Kohapeal olnud spordijuhid

ka ei uskunud seda. Nad nägid Kanada mänge teiste võistkondade vastu ja keegi ei suutnud neile vastu hakata.“ Eesti kaitsejõudude hokikoondises mängisid turniiril tegevväelased Scoutspataljonist ning staabi- ja sidepataljonist, ajateenijad vahipataljonist, Kalevi jalaväepataljonist ning staabi- ja sidepataljonist, samuti kaitseliitlased eri malevatest üle Eesti.

Teisipäev, 14. veebruar 2017

intervjuu Kolonel Herem: ma ei muretse asjade pärast, mida ei ole ei näe. Meil on erioperatsioonid, mis tahavad samamoodi ressursse ja mida paljud ei näegi. Näeme ainult suuri tükke, millest ka rohkem räägitakse. Areng peab olema tasakaalus ja tõhus. Et me ei arendaks ühte külge väga välja ja jätaks teist kängu. Et meil ei oleks 40-tonnise täismassiga veokit, mille kandevõime on 10 tonni.

Riigikaitseseaduse muudatus lubab õppusele kutsuda vaid 24-tunnise etteteatamisega. Edukalt möödunud Okas kaasas pigem väikest osa inimesi – kas praegu oleksime valmis ka suuremahuliseks välkõppuseks või tuleb selleks midagi ette valmistada?

Foto: rms Joosep Laik

Kolonel Martin Herem tähtsustab realistiks jäämist.

Eesti kaitseväes toimus möödunud aastal mitu põnevat arengut, uus arengukava annab pikaks ajaks ette juba järgmised sihid. Eesti kaitseväe peastaabi ülem kolonel Martin Herem tõdes, et kõik tehtud otsused on põhjalikult kaalutletud. Mis meenub möödunud aastast esimesena? Milline see Eesti kaitseväe jaoks oli? Palju õppuseid. Palju rahvusvahelisi õppuseid, mis võtavad palju ressurssi, aga teevad meid palju tugevamaks. Otsused, mis hakkavad meid mõjutama, liitlaste pataljoni tulek eelkõige. See mõjutab nii julgeolekut kui ka ressurssi. Ressursi all ma ei pea silmas ainult raha, vaid ka aega ja inimesi. Eesti kaitseväel oli eelmisel aastal 79 rahvusvahelist õppust ja mitte ühelgi neist ei osaletud ühe inimesega, vaid see hakkab mõnest ja lõppeb mõnesajaga.

Kas võime öelda, et oli edukas aasta? Me tahame kindlasti kogu aeg rohkem, paratamatult kujutame ette mingisuguseid ideaalmaailmasid, mida tegelikult ei saavutata. Aga pigem on olnud areng. Taandarengut ei ole, paigalseismist ei ole, hätta pole jäänud ja see, et sõda pole, on ka juba iseenesest mingisugune näitaja. Pigem läheb hästi.

Eelmine riigikaitse arengukava (2013–2022) seadis neli aastat tagasi eesmärgiks kahe brigaadiga esmase kaitsevõime loomise. Tagasi vaadates – kas peamised eesmärgid said täidetud? Meil on tegelikult 2022. aastani veel aega. Ma ei oska suurusjärku täpselt öelda, aga majandusel ei ole läinud nii hästi, kui sel ajal arvati, ja kahtlemata

Mainisite selle aasta alguses, et kaitseväe suurim mure on plaanitu külma peaga ellu viimine. Kui oleme otsustanud, et nelja aasta jooksul hangime midagi, loome mingi jõu ja siis meile järsku vahepeal tundub, et on mingeid uusi ohte või ägedamaid asju olemas, mida arendada. Peab hoidma üsna külma pead, et mitte alluda pinnavirvendustele ja

rms Ivar Lepik

peale närvi minna. Sisuliselt ohud oma olemuses ei ole muutunud. Suuruses – seda küll. Need kasvavad ja arenevad, aga me oleme seda niikuinii ette näinud. See on pigem poliitiline otsus, kui palju meie panustame relvastatud riigikaitsesse võrreldes sisejulgeoleku, hariduse, sotsiaaltervishoiu ja kõige muuga.

Kui seatakse kahtluse alla, kas USA on valmis minema Narva pärast tuumasõtta, siis küsimus ei ole mitte Narvas või Tallinnas või Riias. Küsimus on väärtustes.

Võimekust parandame järgemööda. 2016. aasta alguses tehti esimesed lasud tankitõrjesüsteemist Javelin, sügisel jõudsid kohale esimesed jalaväe lahingumasinad CV90. Millised hiljutised arengud on olnud Eesti kaitsevõime jaoks kõige tähtsamad?

aru saada, kas peame midagi muutma või hoidma sama joont edasi. Minu hinnangul näeme tihtipeale mingites tööprotsessides sähvatusi ja hakkame plaane muutma, kuigi need on ajutised, vähetähtsad asjad. Me ei tohiks selliste helkivate asjade

Kõik on tervik. CV90 ei tõrju tanke ja Javelin ei tee manöövreid. Kõike tuleb vaadata kompleksselt kuni selleni välja, et peame arendama mereväge ja õhuväge, mis ei tooda otseselt lahinguväljavõimekust, aga mis on oluline kas või selle jaoks, et liitlased siia jõuaksid. Meil on vaja arendada luurevõimet, mida üldse mitte keegi

on puudujääke. Üksuste poolest on eesmärk suures ulatuses saavutatav, sinna on viis aastat. Isegi liikursuurtükid tulevad otsapidi sisse. Võib-olla saime hakkama hindele kolm. Viiepallisüsteemis. Minu jaoks on hinne kolm rahuldav.

Kaitsevägi on selleks valmis. Ma ei tea, kas kodanikud on ka, aga meie planeerime. Sellise õppuse puhul tuleb arvestada, et me ei testi ainult reservväelasi, vaid ka kaitseväge. Meil ei ole midagi ette valmistada ja me ei tohigi, sest testime ennast ka. Kui otsustajad ütlevad, et nüüd tuleb seda teha, siis see tuleb ja nii oli ka eelmine minule üllatus. Teadsin juba augustis, et selline asi on tulemas, aga ma ei teadnud, millal. Räägiti oktoobris, novembris, lõpuks (2.–5. detsember) see siis toimus. Sisuliselt sarnaneb LÕK (lisaõppekogunemine) päris mobilisatsiooniga. Kui midagi peame ette valmistama, siis oma tavalisi mobilisatsiooniplaane.

Välispoliitikas oli mõneti vastuoluline aasta, mida jäävad meenutama Brexit ja Donald Trumpi valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Samas on NATO näidanud üles suurt ühtsust ja valmisolekut. Millest see tuleneb? Põhimõtteliselt ma arvan, et sõltumata sellest, mida teevad isikud populaarsuse võitmiseks, näiteks rikkudes mingisuguste väärtushinnangute piire, siis riikide poliitikast ja põhimõtetest rääkides … Kuni säilivad need väärtused, säilivad ka teised asjad nagu NATO. See on väärtustepõhine. Kui seatakse kahtluse alla, kas USA on valmis minema Narva pärast tuumasõtta, siis küsimus ei ole mitte Narvas või Tallinnas või Riias. Küsimus on väärtustes. Kas nende väärtuste eest ollakse valmis minema? Kui enam ei minda, müüakse maha väärtused, mitte Viljandit, Pärnut või Võrut. Seetõttu need mängud meid palju ei mõjuta. Pikemas perspektiivis võivad, aga praegu veel mitte.

Demokraatia on tugev. Demokraatia on tugev juba seepärast, et sellised inimesed võidavad. See iseenesest näitab, et kui enamus on

Teisipäev, 14. veebruar 2017

intervjuu

Jalaväe lahingumasinaid CV90 on siinmail nähtud varemgi, kuid oktoobri alguses jõudsid kohale esimesed meie enda jalaväe lahingumasinad. Scoutspataljoni käsutusse läheb aastaks 2018 ühtekokku 44 CV90 lahingumasinat.

Jaanuaris lasti Eestimaa pinnal esimest korda uuest tankitõrjesüsteemist Javelin, mille üks lask maksab ligi 100 000 eurot. 2018. aastaks võetakse kasutusele kokku 80 Javelini süsteemi.

Graafika: rms Tanel Veske

Kolonel Martin Herem teenib Eesti kaitseväe peastaabi ülemana alates 15. juulist 2016.

NATO tippkohtumine Varssavis oli Eesti kaitsevõime jaoks märgilise tähtsusega. Koos liitlastega võtsime juulis vastu otsuse, mis toob juba sel kevadel Eestisse pataljonisuuruse väeüksuse, kuhu kuuluvad Suurbritannia, Taani ja Prantsusmaa kaitseväelased.

nõus, siis kõik on võimalik. Mitte nagu mõnes riigis, kus on üks valitseja ja lihtsalt ei ole võimalik, et ta muutuks. See on väärtus omaette.

Suvel tehti Varssavis meie jaoks väga suur otsus. Kas oleme valmis liitlasi võõrustama? Rahuldaval määral vähemalt, ma arvan. See vajab siiski palju vahendeid. Pean silmas ka aega, tööjõudu, kõike kuni taristu-investeeringuteni välja. Meie plaanide järgi ei olnud kavas teha sellises mahus investeeringuid kasarmutesse, seda pidime tegema käigult. Soomusmanöövrivõimega seoses ei olnud kavas lähiharjutusalasid Tapa ümbruses nii kiiresti omandada, aga pidime seda tegema kohe. Palju muud, mida kavatsesime teha, on jäänud liitlaste pataljoni lahingugrupi meiega lõimimise taha.

või peavad mõned kuskil telkidesse ka minema, aga praeguse plaani järgi peaks kõik minema rahuldavalt.

Kui keeruline on erineva tausta, erineva väljaõppega liitlastega jõud ühendada? Keele poolest ehk ei ole, keerulisem on võib-olla sõjanduskultuur. Meie mobilisatsioonisüsteem ja reservarmee ei ole kõigile päris arusaadavad. Vahetevahel ka alahinnatakse neid asju ja kui saadakse teada, mis meil praeguseks juba arendatud on, suhtutakse asja tõsiselt. Lääneriikidel on mobilisatsioon suuresti unistus – pole varustust, pole väljaõpet – meil on see kõik olemas. Liitlastele on natuke keeruline ohu hindamine või mõistmine. Kevadtorm näitab ka seda, et nad on har-

Lääneriikidel on mobilisatsioon suuresti unistus – pole varustust, pole väljaõpet – meil on see kõik olemas. Aga enam-vähem oleme hakkama saanud. Koolipoisi hinne, kolm. Sellepärast ma toon alati välja: kui mõni ütleb, et mis pataljon, tooge brigaad, siis ma ei ole kindel, et brigaad on palju parem sõnum võrreldes sellega, kui palju see meile maksma läheks. Eelkõige neis asjades, mida inimesed ei näe. Ühel hetkel ei ole lihtsalt võimalik enam õppealasid osta, ainult sundvõõrandada, mis tekitaks ühiskonnas konflikti. Nende üksustega suhtlemiseks peame määrama läviohvitsere. Need tuleb kuskilt leida. Pataljon oli üsna optimaalne otsus suuruse mõttes. Oktoober näitab, kas kõik mahuvad kasarmutesse ära

junud tegema õppuseid polügoonidel, kus on oluliselt vähem piiranguid. Meil, kes me rallime ringi Kanepi või Maaritsa kandis, tuleb neile ikkagi 24 tunni jooksul korra meelde tuletada, kus nad viibivad.

Spekuleerides, et tegeliku ohu korral jääksid liitlased siiski passiivseks – kas seda hirmu ei ole, et Eesti kaitsevägi toetub liiga palju teistele? Kui võrdleme nende jõududega, mis on teisel pool idapiiri ja meile kõige ohtlikumad, siis oleme kääbused.

Aga meil ei ole varianti. Eks anname endast parima ja vaatame, kuidas see lõppeb. Kääbustena peaaegu sada aastat tagasi olime juba kord edukad.

Novembris muudeti riigikaitseseadust selliselt, et õppusele võib kutsuda ka 24-tunnise etteteatamisega. Esimene katsetus toimus vaid mõni nädal hiljem, kui lisaõppekogunemisel Okas sai välkõppus edukalt läbi viidud.

Oktoobri keskel avaldati uus riigikaitse arengukava, mis paneb paika kaitseväe suuna järgmiseks kümneks aastaks. Märgusõnad: küberväejuhatus, liikursuurtükid ja varasemast suurem hulk ajateenijaid.

Et kõik, mis on plaanitud, saaks õigel ajal hangitud ja rakendatud. Et meil ei läheks nii, et ostame hunniku kola kokku, aga meil pole selle jaoks

Kui ei ole vahendeid, ei ole rannakaitset, ei ole keskmaa õhutõrjet, siis ma ei muretse selle pärast. Natuke nagu koduse rahakotiga. Ma ei muretse, et mul ei ole ilusat maja, et mul on korter. Liitlaste puhul pole mul kahtlust – see pataljoni lahingugrupp, mis siia tuleb, ei peaks passiivseks jääma. Pole ühtegi põhjust. Iseasi on see, mis ajahetkeks me loeme, et keegi jääb hiljaks. Kas vastase tankid peavad olema juba meie maal või ähvardanud meid? Oleme arendanud tasakaalukalt. Kui räägime puudustest õhutõrjes või rannikukaitses, paneksime rohkem raha sinna, sest liitlased äkki ei tule, siis me määriks seda raha seni arendatud enesekaitsevõimekuste arvelt. Siis oleks võikiht leiva peal väga õhuke niikuinii. Me pole märkimisväärseid summasid pannud asjadele, mis meil ei töötaks. Kõik on tasakaalukalt investeeritud.

Mis on kaitseväe jaoks oluline 2017. aastal? Üks olulisemaid asju on see, et 2017 ja ka järgnevatel aastatel kasutaksime meile antud ressurssi võimalikult mõistlikult. Et suudaksime kõik hanked läbi viia ja need asjad, mida tahame, ka kasutusse võtta. Näiteks CV 90-d on üks kindel projekt. Et meil praegu on neid hulk, ei tähenda, et nad sõdiksid. Meeskonnad sinna sõdima panna on üks tähtsamaid asju.

väljaõpet või me suudame sellega pool aastat väljaõpet teha, aga mitte hooldada. See on asi, mille peale kulub hoopis rohkem vahendeid, kui inimesed kõrvalt näevad. Võime hinnata, et tank maksab mõni miljon. Et mis see siis on, kas riigil pole 50 miljonit, et osta 10 või 20 tanki, aga nende ülalpidamine ja õpetamine nõuab palju muid vahendeid. Seda tuleb ette näha. Kui ei näe, on üks hetk hunnik kallist rauda hoovis, mida me ei suuda sõtta rakendada. Praegu me põhimõtteliselt üritame tasakaalu leida, võtame kasutusse neid asju, millega saaks kohe homme päev sõtta minna ja arendame vaikselt pikaajalisi asju. Kuskil peab olema see tarkus investeeringutes. Hankimine, integreerimine ja kodanike mobilisatsioonipotentsiaali hoidmine, mitte ainult sõjalises mõttes, aga ka väljaõppe jätkamine tõhusalt ja mõistlikult, parandades seniseid puudujääke ja selle kaudu ühiskonnas teadlikkuse tõstmine. Need on kõige tähtsamad asjad.

Mis on järgmine suur asi, mida Eesti kaitsevägi loodab välja arendada? Meil on kümneaastane arengukava, seal ei ole sees ilusat keskmaaõhutõrjet

ja rannakaitset. Kui ma praegu vaatan seda kava, kus on sees iseliikuvad suurtükid ja maakaitse – Kaitseliit kasvab, kasvab kohe ka maakaitse –, siis minu jaoks on oluline, kuidas süsteem veel paremini tööle saada. Nii õpetamine kui ka inimeste kompetentsid, tõsta väljaõppe taset, nii Kaitseliidus kui ka kaitseväes, koostöövõime parandamine, et kõik väejuhatused ja -liigid omavahel töötaks. Kõige suuremad proovikivid on seal. Kui keegi kuskilt taevamannast annab sadu miljoneid, on kõige lihtsam midagi juurde osta. Ma ei muretse asjade pärast, mida ei ole. Kui ei ole vahendeid, ei ole rannakaitset, ei ole keskmaa õhutõrjet, siis ma ei muretse selle pärast. Natuke nagu koduse rahakotiga. Ma ei muretse, et mul ei ole ilusat maja, et mul on korter. Mul ei ole selle jaoks aegagi, katsun oma asjadega hakkama saada. Tuleb planeerida tegevust vahenditega, mis on olemas, mitte muretseda asjade pärast, mida meil ei ole.

Tanke uus arengukava ette ei näe, liikursuurtükke aga küll ja nende hange on algusjärgus. Konkreetne riist, K9 Kõu, on olemas. Soomlased neid hangivad, nendega koos hangime. Kohale need üleöö ei jõua, lähiaastate rahad on ära planeeritud. 2021. aastast hakkaksid jõudma. Varem ei ole ka mõtet - kui meil oleks praegu see raha olemas ja need suurtükid hoovi peal, peaksime nende kasutamist ka kohe õpetama hakkama. Need tuleb kuskile panna, nende hoiuruumid tuleb alles ehitada. Praegu on meil veel pooleli CV90 õpetamine. Aga kui need K9-d on kohal ja tööle hakkavad, on see päris suur samm edasi võrreldes praeguste suurtükkidega.

Teisipäev, 14. veebruar 2017

GALerii

Foto: rms Roomet Ild

h Vahipataljoni ajateenijad asetasid Tartu rahulepingu aastapäeval pärjad Vabadussõja monumendi jalamile.

c Wambola meeskond lähedastele lehvitamas. Ees ootab neli kuud teenistust NATO miinitõrjegrupis.

d Tankist näeb välja küll. Eelmisel esmaspäeval Tapal, 24. veebruaril juba Vabaduse väljakul.

Foto: rms Karl Johanson

f Ameerika Ühendriikide sõdurite varustust sai näha ja proovida Sinimäe põhikoolis.

Foto: rms Karl Johanson

Foto: rms Karl Ander Adami

b Liitlased tegid viimaseid ettevalmistusi Talveretkeks krõbedas pakases. Kolme päeva jooksul külastati IdaVirumaa koole.

Foto: rms Karl Johanson

Teisipäev, 14. veebruar 2017

uudised

Tapale saabus üle 50 ühiku Ameerika Ühendriikide uue rotatsiooni sõjatehnikat, mille hulgas ka neli Abrams M1A2 tanki. 06.02.2017

Kõrgem sõjakool toob põneva kadetielu ja kindla töökoha Merevägi sai uue ülema

Kas oled leidnud end mõtlemas, et soovid teha karjääri kaitseväes ning sa suudad ja tahad võtta vastutust, et olla juht? Siis tule pane end proovile kõrgemas sõjakoolis. Annett Kreitsman

Kaitseminister Margus Tsahkna allkirjastas käskkirja, millega sai uueks mereväe ülemaks kaptenleitnant Jüri Saska. Kaptenleitnant Saska on teeninud peaaegu kõigil Eesti mereväe laevadel ja kõigis staapides ning ka Balti miinitõrjegrupi BALTRON staabi operatiivohvitserina. Samuti oli ta Eesti mereväe lipulaeva Admiral Pitka komandör nende 10 kuu jooksul, kui laev teenis NATO 1. alalises miinitõrjegrupis selle staabilaevana.

Foto: Annett Kreitsman

aitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kolm aastat kestvate õpingute ajal on kadettidele tagatud igakuise brutopalgana vähemalt 650 eurot, samuti ka tasuta ühiselamukoht Tartu kesklinnas ning tasuta arsti- ja hambaravi. Kooli edukalt lõpetanud saavad nooremleitnandi auastme ja rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, merevõi õhuväe õppesuunal. Värskeid ohvitsere ootab seejärel ees kindel töökoht kaitseväes.

Sisseastumiskatsed Kõrgemasse sõjakooli võetakse vastu paremusjärjestuse alusel, lähtudes akadeemilise testi ja kutsesobivusvestluse tulemustest. 2017. aastast ei ole üldfüüsiline test enam sõjakooli sisseastumiskatsete osa. Küll aga tuleb füüsilise ettevalmistuse katsed läbida kaitseväeteenistusse asumiseks, mis on sõjakoolis õppimise eeldus. Testi ei pea sooritama tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja need, kellel viimasest testist möödas vähem kui 180 päeva. 2017. aastal kõrgemasse sõjakooli kandideerijate vaimseid võimeid hinnatakse kombineeritud kirjaliku testiga, mis sisaldab matemaatilise, keelelise ja ruumilise mõtlemisega seotud ülesandeid. Lisaks kirjalikule testile tuleb kandidaatidel läbida kutsesobivusvestlus, kus hinnatakse nende potentsiaali juhtidena, maailmavaatelisi seisukohti, motiveeritust ja suutlikkust akadee-

Kadettidel jagub vaba aega võtta osa ka üliõpilaselust. milisteks õpinguteks. Kõrgema sõjakooli kadett Sten Kusma sõnul ei tasu sisseastumiskatseid karta. „Oluline on valmisolek ning kindlasti tasub meeles pidada, et sõjakoolis hinnatakse lisaks üldistele võimetele ka ausust ja korrektsust, mis on ohvitseridele omane.“ Sisseastumisdokumente sõjakooli maa-, mere- ja õhuväe õppesuunale saab esitada elektrooniliselt Eesti kõrgkoolide sisseastumisinfosüsteemi SAIS kaudu 19. juunist kuni 3. juulini. Sisseastumiskatsed rakenduskõrgharidusõppesse toimuvad 17.–21. juulil ning need on võimalik sooritada ka enne ajateenistuse läbimist. Katsetele kaugemalt tulijad ei pea muretsema, kõikidele kandidaatidele on võimaldatud eelregistreerimise alusel majutus. Katsed edukalt läbinud tulevased maaväe õppesuuna kadetid alustavad

õppetööd 2017. aasta augustis, õhu- ja mereväe õppesuunale kandideerinute õppekava avatakse 2018. aastal.

Tasemel väljaõpe ja põnev kadetielu Lisaks sõjalistele ainetele ja praktilisele õppetööle maastikul omandavad kadetid ka reaal- ja humanitaaraineid, pedagoogilisi teadmisi ning keeli. Samuti õpivad kadetid ka üldiseid teadmisi, mis laiendavad silmaringi ja annavad õppuritele võimaluse võtta seisukoht ning formuleerida arvamusi ühiskonnas päevakajaliste teemade kohta. Kindlasti ei tasu arvata seda, et kadettide elu möödub vaid nelja seina vahel õppides ja vaba aega pole. Kadetid võtavad osa üliõpilaste talija suvemängudest, korraldavad ühis-

Iraagis alustas teenistust järjekordne Eesti kaitseväe instruktorite meeskond, kes koolitab järgmise kuue kuu jooksul Iraagi julgeolekujõude. Kapten Philipp Ainso juhitud väljaõppemeeskond teenib Taani kontingendi koosseisus ja paikneb Anbari provintsis. Eesti instruktorid koolitavad Iraagi lahingupolitsei- ja piirivalveüksuseid, kelle ülesanne on linnad ja asulad vabastada Daeshi võitlejatest. Seni Iraagis teeninud Eesti üksuselt on väljaõppe saanud ligi 250 Iraagi sõdurit.

üritusi teiste kõrgkoolide tudengitega, käivad õpilasvahetuse raames välismaal, osalevad huvi- ja erialaringides, teevad sporti, korraldavad sõjakooli legendaarseid ja traditsioonilisi üritusi ning palju muud.

Kindel töökoht Kooli edukal lõpetamisel on garanteeritud töökoht ohvitserina kaitseväes, kus on kindlustatud palk alates 1350 eurost. Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli lõppu on kolm aastat. Pärast mõneaastast teenistust on kõrgemas sõjakoolis võimalik õpinguid jätkata ka magistriõppes. Täpsema informatsiooni kõrgemasse sõjakooli sisseastumistingimuste kohta leiad kodulehelt www.sojakool.ee.

Kaitsevägi plaanib soetada uued liikursuurtükid Kaitseministeerium tahab LõunaKorea vabariigilt osta vähemalt 12 liikursuurtükki K9 Thunder. Relvasüsteemide hind on kasutatult umbes 2–3 miljonit eurot. K9 Thunderi laskejõud ulatub 40 kilomeetri kaugusele, see suudab poole minutiga positsiooni hõivata ja lahkuda. Esimesed suurtükid peaksid Tapale suurtükipataljoni jõudma 2021. aastaks.

Eesti ajateenijad Leedus: me ei jää elukutselistele alla! Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride kursuse ajateenijad said haruldase kogemuse, kui panid oma oskused proovile Leedus õppusel Raudmõõk.

ovembris toimunud õppusel osales umbes 250 ajateenijat ja tegevväelast 2. jalaväebrigaadi staabist, Kuperjanovi jalaväepataljonist ja õhuväest, et harjutada koostööd liitlasüksustega. Toona veel reamehe auastmes olnud nooremseersandid Hannes Uppin ja Mikk Neem olid õppuse eel uudishimulikud. Nooremseersant Neem tundis head meelt mineku üle, aga tal polnud õrna aimugi, mis Leedus toimuma hakkab. Tuhandete liitlasvägede elukutseliste sõdurite kõrval osales ligi kolm nädalat väldanud õppusel ajateenijaid vaid kahest riigist – lisaks Eestile ka korraldajamaalt Leedust. Oskuste taha aga midagi ei jäänud. „See mind üllataski,“ märkis nooremseersant Neem.

„Mõtlesime, et elukutseliste tase on palju kõrgem kui meie oma.“ Talle sekundeeris ka nooremseersant Uppin: „Me polnud üldse halvemad, vaid sama head, ja see oli tõesti motiveeriv.“

Logistikud võidutsesid saalijalgpallis

Jaoülemate proovikivi Tulevaste jaoülemate jaoks oli see mõnes mõttes kui tundmatus kohas vette viskumine ja olulisi õppetunde edasiseks teenistuseks korjati kuhjaga. Nooremseersant Neem tõi välja kaeviku rajamise ja jooksuliinide tegemise. „Imestasin, et kui sinna läksime, siis tõmbas veebel kohe sae käima ja puud hakkasid iseenesest langema. Mehed rullisid appi ja tassisid puud ära, samal ajal oli teisel pool juba kopp maas,“ kirjeldas nooremseersant Neem elavalt. „Otsast lõpuni rajasime ka punkri, seda ma polnud seni teinud.“

Foto: Vilius D�iavec�ka

rms Rasmus Voolaid

Iraagis alustas värske väljaõppeüksus

Eesti ajateenijad said Leedus NATO õppusel ainulaadse kogemuse. Kui tähtis on olukorrateadlikkus, sai kogeda ka nooremseersant Uppin. Ta meenutas, et esimesed paar päeva möödusid teadmatuse tõttu raskelt ja sellest tuleb teha omad järeldused. „Sellepärast me suhtlemegi oma inimestega igapäevaselt. Tagasiside on samuti väga oluline,“ kinnitas nooremseersant

Neem. „Sa hakkad mõistma suuremat pilti kui jao- või rühmarünnak.“ Miks peaks ajateenijaid edaspidi sellistele õppustele saatma? „Juba selle pärast, et tegelikult me pole teistest üldse halvemad. Kui ma tagasi tulin, siis oli küll motivatsioon laes!“ selgitas nooremseersant Uppin agaralt.

Aata alguses võtsid kaitseväe üksused omavahel mõõtu saalijalgpalli lahtistel meistrivõistlustel, mida korraldas Tapal 1. jalaväebrigaad. Võistlustulest väljus võitjana logistikapataljon, teise ja kolmanda koha saavutasid vastavalt Kalevi jalaväepataljon ja vahipataljon. Kokku osales kümme võistkonda, nende hulgas ka liitlased Ameerika Ühendriikidest.

Teisipäev, 14. veebruar 2017

Suurtükiväepataljon

vs.

Viru jalaväepataljon Reamees Klaid Havik

Nooremseersant Ragnar Looris

Reamees Romet Prants

Reamees Sten Jürgenson

6 pataljoni (0)

9 pataljoni (0)

Mitu pataljoni kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu? (7)

3 pataljoni (0)

Kolm? (0)

Riho Terras (0)

Hannes Hanso (0)

Kes on Eesti kaitseminister? (Margus Tsahkna)

Praegune … Riho Terras (0)

Ei tea. (0)

2014. Ma tean seda mängu, kus ta mängis, aga kellega? Ma olen näinud seda. Ei tule meelde. Belgia? (0)

Ma ei tea. Saksamaa. (0)

Öelge oma eesnimi NATO kuuldekoodis.

Romeo, Oscar, Mike, Echo, Tango (1)

Sierra Tango Echo ja … N on juba meelest ära läinud (0)

Combat (0,5)

Mida tähendab lühend CV Eestisse saabunud jalaväe lahingumasinate nimetuses CV90? (Combat Vehicle)

Ma ei paku midagi. (0)

Jalaväe lahingumasin (0)

Mikk Mäe (0)

Kes oli see „Eesti otsib superstaari“ saate finalist, kes ajateenistuses olles musitseeris kaasvõitlejatega bändis nimega Hulio Papa? Vihjeks: tuntumad lood nendelt on näiteks „Petsi Romu GD“ ja „Tule kui veebel Tuul“. (Karl-Erik Taukar)

Ma ei tea. (0)

Taukar oli äkki? Karl-Erik Taukar. (1)

– (0)

2014. aasta sügisel mängis Eesti jalgpallikoondise eest EM-valikmängus ajateenija reamees Artur Pikk, kes astus ajakirjanike ette laigulises vormis ning pääses sellega ka välismeedia veergudele. Mis koondise vastu jalgpallimatš peeti? (Inglismaa)

Hispaania (0)

Kilo, Lima, Alfa, India, Delta (1)

– (0)

Taukar (1)

Romeo, Alfa, Golf, November, Alfa, Romeo (1)

Suurtükiväepataljon: 3,5

130

EESTI FILM AITAMINE VÄIKE LOMP "... HÕBEJOONESTUSLÕNG" ...KAJAKAS VAHEND

KARM, SÜDAMETU USA OSARIIK

TÕSTEMASIN OLÜMPIAORGAN (lühend.)

NUTT

KAKSUS

PEALINN AASIAS

...TRAAT

Punktisumma

SÜGAV TUNNUSTAV LUGUPIDAMINE KILOHENRI

... LÄÄTS

...VALITSUS

INFOÜHIK

KAHEKESI

NURISÜNNITUS VASTSEM TÜLI NORIV NOOT MINGIT VÕIMET VALDAMA ...-TAK

RIIK AASIAS

Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi „Tõe ja õiguse“ illustratsioonivõistluse võitis Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija Mark Antonius puhkan.

OSATÄHT HÄRJA VEOPUU MITTE TÖÖKORRAS ROOMA KEISER LINN SOOMES LOOM, OLEND

LOOSIME AuHINDu!

Vastus: LINNALUBA Et võita sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. 3. Võitjaga võetakse ühendust.

Teravat pliiatsit!

Viru jalaväepataljon: 2