TORMI HAAL Neljapäev, 9. mai 2019
ISSN 1736-3411
Brasiiliast reservõppekogunemisele
Meie ja liitlaste kuivtoidupakkidest LK 7
LK 6
Foto: srs Kevin Valkenklau
LK 2
Poola rannakaitse raketiüksus esimest korda Kevadtormil
Brittide maaväe helikopter AW159 Wildcat.
ÜHESKOOS VÕIDUKA LÕPUNI
Peastaabi põhijuhtimispunkti võimekus sai proovile pandud. Kevadtormi teine etapp on täies hoos. n-srs Andri Küüts
K
äiguvahetuse õppuse kulgu toovad endaga väliharjutused, mille peamine treenitav üksus on 1. jalaväebrigaad. Viimasele vastast etendama asunud 2. jalaväebrigaad koos teiste üksustega
on saavutanud täieliku lahinguvõime. Pool teed on jäänud veel minna. Suurim kaitsejõudude õppus Balti regioonis on toonud Eesti pinnale liitlasi ja partnereid 17 riigist. Soomlased on väljendanud heameelt selle üle, et rahvusvahelises keskkonnas treenimine aitab tõsta nende ajateenijate
väljaõppe taset. Harjutamiseks kokku tulnud Baltimaade relvajõudude ühise pataljoni ülem kolonelleitnant Raivis Melnis tõdes, et üheskoos kõrgel tasemel töötavad üksused on lisaks aule ja ülevale meelele andnud kindlustunde tõhusast koostööst. Peale Baltimaade hindavad kõrgelt rahvusvahelist
koostööd teisedki liitlased – ühised ponnistused ning võimalus vahetult suhelda tõstavad koostalitlusvõimet ning loovad kandva kindlustunde kaitsevalmidusest. Ehkki pool teed on veel minna, võib vahest öelda juba praegu, et oleme võitnud. Kui eelmises Tormi Hääles
leidis kindralmajor Indrek Sirel, et Kevadtormi võitja on Eesti kaitsevägi tervikuna, siis laiendan tema mõtet enda rolli täitmise viljade pinnalt ja arvan, et võitjaks võivad juba praegu pidada ennast ka meie partnerid ja liitlased. Miks? Sellest Tormi Hääles lähemalt.
2
TORMI HAAL
Neljapäev, 9. mai 2019
PERSOON
„Kui kodumaa kutsub, siis tuleb ikka minna.“ - lipnik Kristjan Akkermann
JUHTKIRI Brasiiliast reservõppekogunemisele L
n-srs Andri Küüts
iitlaste üha suurem osalus meie suurõppustel näitab, et Eesti kaitsejõude tunnustatakse rahvusvaheliselt. Selle üle on meil põhjust ainult rõõmustada. Selles Tormi Hääles püüame heita Kevadtormile veel ühe piltliku droonivaate, et näidata õppuse mastaapi ning (liitlas)üksuste mitmekesisust. Usun, et nõnda võib nii tagalaüksuse juures postil viibiv ajateenija kui ka kaevikupositsiooni väisav jalaväelane mõista mõnevõrra paremini, mida kõike suurõppuse ajal Eesti pinnal toimub. Vahest aitab see mõtestada ka enda rolli selles kõiges. Oma mõtteid keset tormikeeriseid jagab Brasiiliast õppekogunemisele lennanud reservrühmaülem lipnik Kristjan Akkermann. Kirjutame ka sellest, mida teevad õppusel Soome ajateenijad ning pajatame Balti pataljonist, mida tänavu juhib Läti 1. mehhaniseeritud jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Raivis Melnis. Võrdleme ka brittide ja prantslaste kuivtoidupakke ning uurime, kuidas valmivad meie kaitseväe omad. Olulise osa igast meie kogemusest määrab viis, kuidas suhestume meie ümber toimuvaga. Initsiatiiv aitab luua väärtuslikke kogemusi, mida aastate järel meenutada. Kui oma mõtete ja suhtumisega oleme ise enda maailma loojad, tiivustan kõiki andma panuse oma Kevadtormi kogemusse. Suurõppuse selgroog on nüüdseks murtud. Soovin initsiatiivi, tugevat meelt ning mäletamisväärt Kevadtormi kõigile!
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
Oma töö tõttu Brasiiliasse kolinud reservväelane lipnik Kristjan Akkermann (38) sai kutsest reservõppekogunemisele (RÕK) teada Eestis elava õe kaudu. Kuuldes, et teda oodatakse RÕK-ile, teadis mees kohe, et soovib end kodumaale täiendama tulla. Kaitsevägi muutustes
n-srs Harald Sumberg
L
ipnik Akkermanni huvi kaitsevaldkonna vastu algas 12-aastaselt, kui astus Noorte Kotkaste sekka. Ta oli üks esimestest noorkotkaist oma ringkonnas. Liitudes Noorte Kotkastega anti talle liikmepilet numbriga 0002. Järgmine samm oli ajateenistus, mille läbis nüüdseks juba 20 aastat tagasi. Ehkki sünniaasta järgi oli ta ajateenistuse kohustusest vabastatud, otsustas noor Akkermann ikkagi kaitseväeteenistusse asuda. Üle poole oma ajateenistusest veetis ta lahingukoolis Võrus, kus teenis välja lipniku auastme ja reservrühmaülema kohustused.
Ajast, mil lipnik Akkermann aega teenis, on kaitseväes palju muutunud. Reservväelane tõdeb, et ohutustehnikale on hakatud palju suuremat rõhku panema. Võrreldes tema ajateenistusega on vahepeal kasutusse võetud põlve- ja küünarnukikaitsmed, kaitseprillid, kõrvatropid, kuulivest ja taktikalised kindad. Omal ajal tuli ilma nende varustuse elementideta hakkama saada.
Kvartali kaugusel tema São Paulo korterist asub üks Brasiilia sõjaväe osa, mille fanfaaride saatel ta iga hommik ärkab.
Ehkki sünniaasta järgi oli ta ajateenistuse kohustusest vabastatud, otsustas noor Akkermann ikkagi kaitseväeteenistusse asuda. Pärast ajateenistuse lõpetamist mõtles lipnik Akkermann, et ehk on kaitseväega tegeldud juba piisavalt ning arvas, et talle aitab metsas käimisest küll. Eneselegi üllatusena tuli kõigest aasta hiljem aga tunnistada, et kibelus laigulises metsa tagasi minna hakkas vaikselt peale tükkima. Seepeale võttis lipnik Akkermann vastu otsuse astuda kaitseliitu.
Kodumaale naasmine Reservõppekogunemise kolmanda päeva õhtul räägib lipnik Akkermann loo sellest, kuidas kutse õppekogunemisele temani jõudis. Elades nüüdseks juba mõnda aega Brasiilias, ei saanud mees kutset esialgu kättegi. Pildi kutsest saatis talle õde, kes elab praegu Akkermanni Eesti korteris.
Peale selle, et õppus tuli kasuks oskuste lihvimisel, andis see võimaluse näha vanu tuttavaid ja kolleege nii ajateenistusest kui ka muudest elu nurkadest. Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Andri Küüts Küljendaja: kpr Kristjan Kalde Keeletoimetaja: Diina Kazakova
Foto: kpr Kristjan Kalde
TORMITUULTES
Lipnik Kristjan Akkermann reservõppekogunemisel Paldiskis. Kutsest teada saades otsustas Akkermann, et teeb kõik oma võimete piires, et ennast reservõppekogunemisele kohale vedada. „Kui kodumaa kutsub, siis tuleb ikka minna,“ muigab ta. Lennupiletid siia ja tagasi läinuks palju maksma, kuid õnneks on tööandjaga kokkulepe, et fi rma kompenseerib teatud arvu lende aastas. Jäi üle vaid tööandjat veenda, et RÕKile tulek on reservväelase kohustus ning kohale ilmumine on oluline. Lipnik Akkermann räägib, et õppus on siiani olnud väga asjalik ja täitnud tema jaoks oma eesmärki:
Toimetajad: n-srs Rein Olesk n-srs Harald Sumberg n-srs Egert-Gerret Kreek
vanu oskusi on meelde tuletatud ning omandatud ka uusi. Kõige suuremat huvi pakkus relvaõpe ja võimalus laskmist meelde tuletada. Peale selle, et õppus tuli kasuks oskuste lihvimisel, andis see võimaluse näha vanu tuttavaid ja kolleege nii ajateenistusest kui ka muudest elu nurkadest.
15 tundi 11,259 km São Paulo Tallinn Fotograafid: rms Karl Jakob Toplaan rms Kermo Pastarus rms Karl Heinrich Arras vbl Ardi Hallismaa srs Kevin Valkenklau kpr Rauno Volmar
Reservohvitser leiab, et Eesti Vabariigi kaitsetaktika on totaalkaitse: „See tähendab, et iga kodanik peab riigi ohu korral kaitsesse asuma. Selleks peavad kõik valmis olema. Valmisolek tähendab seda, et enda oskusi tuleb treenida. Minu jaoks on see ka lõbus, igal juhul on oskuste lihvimine ja uute juurde õppimine vägev ja huvitav,“ arvab lipnik Akkermann ja möönab, et RÕK-il pole ta kuulnud, et keegi kaasvõitlejatest oleks kurtnud. „Raske on küll, aga pigem on põnev ja ollakse ikkagi rahul. Inimesed saavad aru, et sellist asja tuleb teha,“ lisab lipnik Akkermann. Lugu sellest, kuidas lipnik Akkermanni elu talle ikka ja jälle kaitseväge meelde tuletab, on huvitav ja kuulamisväärt. Isegi kodumaalt eemal, Brasiilias viibides on tal iga päev põhjust oma teenistust meenutada. Kvartali kaugusel tema São Paulo korterist asub üks Brasiilia sõjaväe osa. Nii on reservrühmaülemal iga päev au ärgata Brasiilia sõjaväelaste fanfaaride saatel. Selle peale ajab lipnik Akkermann end püsti, seab end rahulikult rõdule kohvi jooma ja vaatab, kuidas sõdurid end kell kaheksa rivvi võtavad. Rüübates kohvi ning vaadates rivistust võib nii iga päev kaitseväe nostalgiat tunda.
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Neljapäev, 9. mai 2019
UUDISED
TORMI HAAL
3
„Suurõppuste puhul hindan seda, et tekib võimalus jalg maha panna ja suhelda liitlasüksuste sõduritega.“ - nooremveebel Raido Kens
Balti riigid ühendavad Kevadtormil jõud 2019. aasta Kevadtormil lööb kaasa Balti pataljon. Tegemist on kolme Baltimaa allüksusest koosneva ühise pataljoniga, millele panid aluse Balti riikide kaitseministrid 2012. aastal.
B
alti pataljon tuleb ühiseks harjutamiseks kokku kahe aasta jooksul kolm korda. Sel aastal kahel korral: Kevadtormi ajal Eestis ning septembris ja oktoobris Lätis. 2020. aastal ühendatakse jõud Leedus toimuval suurõppusel. Pataljonil pole pidevalt ühte kindlat juhti, ülema ametikoht roteerub riikide vahel. Tänavu on juhtivriigiks Läti ning pataljoniülema ametikohta täidab Läti 1. mehhaniseeritud jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Raivis Melnis.
Pataljoni ülema ametikoht roteerub riikide vahel. „Mul on suur au ja heameel osaleda tänavusel Kevadtormil, et harjutada üheskoos sellisel tasemel töötavate üksustega,“ sõnas kolonelleitnant Raivis Melnis. Ta lisas, et seesuguste ühisõppuste käigus kasvab Balti riikide vaheline koostöövõime ning ta loodab, et sellest tulenevat kindlustunnet tajuvad kõik, kes tänavu suurõppusega kokku puutuvad. Kolonelleitnant Melnise sõnul keskendub pataljon 2019. aastal pea-
asjalikult ettevalmistusele, et näidata 2020. aasta Leedu suurõppusel head taset. Harjutatakse mehhaniseeritud jalaväeüksuse manöövri, lahingutaktika ja lahinguteeninduse elemente. Kevadtormil on pataljoni põhirõhk kolme riigi kaitsejõudude integreerimisel ja seeläbi enda võimekuse tõstmisel. Kolonelleitnant Melnisele on tänavune Kevadtorm pataljoni jaoks uudne. Kui üldjuhul harjutavad nad kaitsvaid operatsioone, siis Kevadtormil kuuluvad nad 2. jalaväebrigaadi alla, mis juhib õppuse ründavat osa. Pataljoniülema sõnul on see proovikivi, ent saab kindlasti põnev olema. Ühelt poolt saab seekaudu ennast proovile panna, teisalt luua tugeva vundamendi 1. jalaväebrigaadi jaoks, kes peab sooritama kaitsvaid tegevusi. Kolonelleitnant Melnise sõnutsi on Kevadtorm üks parimaid õppusi. Ta ütles, et siin harjutamine on alati väljakutserohke ning möönab, et tegelikult võtab ka täitsa läbi. Ta peab huvitavaks seda, et Eestis toimuvad tegevused reaalajas ja päris aladel, pidades silmas, et õppus ei toimu mitte ainult kaitseväe harjutusväljakutel, vaid ka tsiviilinimeste ja riigi maadel.
Ühisõppused liidavad Jättes välja selle aasta õppuse konkreetsed eesmärgid, on praeguse Balti pataljoni ülema sõnul vahest olulisim see, et siinne õppus avab pataljonile võimaluse kasvatada enda lahinguvõimet, tuua üksused kokku ja integreerida õpitu ühisesse tegevusse. Seetõttu paraneb valmisolek, treenitus ja avaneb võimalus mõista enda taset.
Balti riigid on loonud ühiste õppuste kaudu edukaks koostööks väga hea aluse. Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii rühmavanem nooremveebel Raido Kens hindab selliste õppuste puhul ka seda, et tekib
võimalus jalg maha panna ja suhelda liitlasüksuste sõduritega. Kolonelleitnant Melnis ütles, et Balti riigid on loonud ühiste õppuste kaudu väga hea aluse edukaks koostööks. „Tänaseks on koostöö Baltimaade vahel väga hea,“ lõpetas kolonelleitnant Raivis Melnis oma jutu.
Foto: rms Karl Heinrich Arras
n-srs Rein Olesk
Balti pataljoni lahingumasin.
Soomlased toetavad Kevadtormil pioneere Foto: kpr Kristjan Kalde
Soome kaitsevägi on meie suurõppustel osalenud varemgi. Sel aastal tormavad Eesti pinnal Soome pioneeriluure rühma ajateenijad. n-srs Andri Küüts
Suureneb koostalitlusvõime
ioneeriluurele spetsialiseerunud Soome ajateenijad on õppusel 2. jalaväebrigaadi koosseisus pioneeripataljoni alluvuses. „Selle Kevadtormi kontekstis ei ole meie üksusel pioneeriluure võimekust. Soomlased annavad brigaadile tolle võimekuse juurde,“ seletab 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem major Hegert Horn ja lisab, et eri aastatel on soomlased toonud õppustele erinevaid võimekusi.
„Oleme oma üksustega käinud siin mitmel aastal. Iga-aastased rahvusvahelised õppused on osa meie riigi kaitsejõudude kavast,“ seletab Soome üksuse toetusosise ülem kapten Eero Lehesvuori, kelle sõnul aitavad ühised õppused suurendada naaberriikide koostalitlusvõimet. „Oluline nüanss on ka tõsiasi, et rahvusvahelises keskkonnas treenimine tõstab ajateenijate väljaõppe taset,“ nendib ta.
P
Rahvusvahelises keskkonnas treenimine tõstab ajateenijate väljaõppe taset. Pioneeriluure tähendab maastikul informatsiooni kogumist näiteks teede, sildade ja truupide seisukorra kohta. Samuti kogub pioneeriluure üksus teavet ehitusmaterjalide kohta nagu puit, kruus, killustik ja liiv, mida pioneerid saavad vajadusel oma äranägemise järgi kasutada.
Soome pioneeriluure rühmaülem vanemseersant Lasse Määttä ja 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem major Hegert Horn.
Pioneeripataljoni ülem major Horn kirjeldab koostöö protseduuri järgmiselt: „Pioneeripataljon saab korraldused 2. jalaväebrigaadist. Pataljoni staap analüüsib korraldusi ning määrab teiste seas Soome pioneeriluure rühmale konkreetsed ülesanded. Nemad täidavad ülesandeid maastikul selle kohaselt, kuidas neid on õpetatud ja
lõpuks saame meie soomlaste kogutud teabega edasi töötada,“ selgitab major Horn üksuste vahelist koostööd. Kevadtormile tulnud Soome ajateenijad on praegu oma teenistuse poole peal. „Õppus annab neile võimaluse kohaneda uue keskkonnaga ning õppida palju juurde,“ leiab Soome pioneeriluure rühmaülem vanemseersant Lasse Määttä. „Meie ajateenijad on Kevadtormil harjutamist oodanud,“ tunnistab rühmaülem Soome ajateenijate agarust. „Nad tulevad siia ja tegutsevad väga professionaalselt,“ tõdeb 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem, „koostöö käigus õpime meie ja õpivad ka nemad. Kasulikku know-how’d jagatakse vastastikku,“ kinnitab ta, et rahvusvaheline suurõppus aitab oskusi ja kogemusi omavahel jagada. „Tänavu ongi meil hea võimalus vaadata, mida saame oma pioneeriluure valdkonnas edasi arendada,“ lõpetab major Hegert Horn jutu.
4
TORMI HAAL
Neljapäev, 9. mai 2019
Foto: rms Karl Jacob Toplaan
Reservväelased otse kuulipilduja MG3 ja tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav tunnist.
Kanada suurtükiväe patarei võitlejad valmistamas ette haubitsa M777 lasku.
USA maaväe helikopterid HH-60 Pave Hawk erakorralise meditsiinilise evakuatsiooni harjutusel.
Foto: kpr Rauno Volmar
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Foto: rms Karl Heinrich Arras
GALERII
Neljapäev, 9. mai 2019
TORMI HAAL
5
Foto: rms Kermo Pastarus
GALERII
Foto: rms Karl Heinrich Arras
Foto: n-ltn Karl Alfred Baumeister
Kanada sõdur valmis liikuma positsioonile.
1. jalaväebrigaadi pioneeride tankitõrjekraavi rajamine 100 kg lõhkeainega TNT 600.
Tänavune Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Raivis Melnis.
Neljapäev, 9. mai 2019
REPORTAAZ
„Igale rühmaülemale tuleb kasuks töötamine maastikul, mida ta päris hästi ei tunne.“ - leitnant Jacob Simard
Esimest korda Kevadtormil: Poola rannakaitse raketiüksus
m.
TORMI HAAL
Po
ee
6
ola
m e r eväe
em
bl
Poolakaid on sel aastal Kevadtormil palju. Nendega koos maabus Eestisse hulk kõrgetasemelist tehnikat, mis evib valdkonna uusimaid tehnoloogiaid.
P
oola rannakaitse raketiüksuse põhiline ülesanne on mõjutada merel olevat vastast, et kaitsta rannajoont ja rannikualasid. Samuti ollakse valmis hävitama kiiresti liikuvaid sihtmärke. „Üksus on väga mobiilne, ühest kohast teise paiknemine käib kiiresti,“ räägib Poola rannakaitse raketiüksuse logistikaohvitser leitnant Katarzyna Cyganek ja lisab, et üksus saabus õppu-
sele mööda merd, Poola sõjalaeval. Nagu paljudele teistelegi liitlastele ja partneritele, on ka Poola üksuse jaoks Kevadtormil olulisim harjutada koostööd teiste üksustega. „Koostalitlusvõime liitlaste vahel on kiiduväärt,“ kinnitab leitnant Cyganek. Koostööd Eesti mereväega alustasid poolakad juba õppuse ettevalmistavas faasis. Logistikaohvitserina hindab leitnant Cyganek õppuse logistika heale tasemele. „Meil polnud ettevalmistamiseks palju aega, ent saime
Rakett NSM (Naval Strike Missile)
KG
kõigega kenasti hakkama,“ tõdeb ta ning lisab, et tõhusa esmase koostöö tõttu saab nüüd muretult harjutustele keskenduda. Poola üksuse logistikaohvitseri sõnul on nõnda suurel õppusel osalemine poolakate jaoks väärtuslik kogemus. „Teades, et Kevadtorm on Baltimaade suurim ühisõppus, on meil uhke tunne sellest osa võtta,“ räägib leitnant Cyganek. Samuti mainib ta, et 3. mail tähistati Poola põhiseaduse vastuvõtmise aastapäeva. „Meil
410 kg
3,95 m
oli suur rõõm esitleda meie jaoks olulise tähtpäeva puhul liitlaste keskel oma riigi lippu,“ ütleb leitnant Katarzyna C y g a n e k lõpetuseks.
Foto: srs Kevin Valkenklau
n-srs Andri Küüts
Poola rannakaitse raketiüksuse logistikaohvitser leitnant Katarzyna Cyganek.
185 km
125 kg HE (high-explosive)
Mereväe ründerakett NSM on Norras välja töötatud laevade vastane ja maarünnaku rakett, mida Poola rannakaitse raketiüksuse süsteemis kasutab.
Kanadalased tunnevad end koduselt Rahvusvahelisel ühisõppusel tormab teiste seas Kanada armee mehhaniseeritud jalaväekompanii. Soomukitega üksus on allutatud Eesti 22. pataljonile.
S
oomukitega varustatud kompanii kuulub Kanada Kuningliku 22. brigaadi (pr Royal 22e Régiment) koosseisu. Põhja-Ameerika üksus paikneb Lätis ja on osa NATO rahvusvahelisest eFP (enhanced forward presence) lahingugrupist.
Mobiilne üksus kaheksarattalistel Mehhaniseeritud jalaväekompanii kasutab manöövritel soomustransportööre. Soomukid võimaldavad sõduritel jalastuda vastasele või olulisele objektile lähedal ning täita seatud ülesandeid kiiresti. Kevadtormil liigub kompanii soomukitel LAV 6 (Light Armored Vehicle) – need on kaheksarattalised masinad, millel on 25 mm kaliibriga pardarelv. „See on üks tõeliselt mitmekülgne sõjamasin,“ kommenteerib soomuki võimekust Kanada armee rühmaülem leitnant Jacob Simard. Foto: rms Kermo Pastarus
Eesti tingimustega kohanetakse hästi „Igale rühmaülemale tuleb kasuks töötamine maastikul, mida ta päris hästi ei tunne. Mina olen koos oma
Kanada armee mehhaniseeritud jalaväekompanii rühmaülem leitnant Jacob Simard.
meestega siin esimest korda,“ tõdeb leitnant Simard ja tunnistab, et võõral maastikul liikumine loob reaalse lahinguväljaga sarnased tingimused. Kevadtormi esimestel päevadel alanud lumesadu Kanada võitlejaid ei morjendanud. „Jah, tõepoolest sadas maikuus veidi lund, kuid kanadalastena see meid ei šokeerinud,“ tunnistab leitnant Simard ja lisab, et Eesti kliima ja maastik on peaaegu samasugused kui Kanadas.
Kevadtorm on põnev väljakutse Olles Kevadtormil liidendatud 2. jalaväebrigaadiga, etendab Kanada armee mehhaniseeritud jalaväekompanii harjutusel 1. jalaväebrigaadile vastaspoolt. „Tegemist on väga põneva harjutusega, sest on võimalik mängida kahe vastaspoolega brigaadi tasandil,“ kirjeldab õppust Kanada rühmaülem Jacob Simard, kes juhib üksust neljal soomukil. „Mulle kui rühmaülemale on õppus huvi-
tav, sest see ei kulge nii suures osas ettekirjutatud stsenaariumi järgi kui traditsioonilised õppused,“ kostab leitnant Simard, kellele meeldib, et pannakse proovile üksuse võime kiiresti reageerida. Kanada rühmaülem leiab, et Eesti kaitseväega on põnev koos töötada. „Õppus pakub hea võimaluse kohtuda ka teiste riikide kaitsejõududega ning harjutada nendega koostööd,“ märgib ta. Ehkki Kanada rühmaülem Eesti ülematega otse ei suhtle, on tema hinnangul brigaadi ja kanadalaste vaheline kommunikatsioon ja koordineerimine sujunud hästi.
Kanada armee soomustransportöör LAV 6.
Foto: rms Kermo Pastarus
n-srs Egert-Gerret Kreek
Neljapäev, 9. mai 2019
REPORTAAZ
Tavaliselt on kaitseväe suuremas tellimuses kuivtoidupakke umbes
TORMI HAAL
7
200 000.
Meie, prantslaste ja brittide kuivtoidupakkidest Kevadtormi ajal ei jää kuivtoidupakid võõraks ühelegi sõdurile maastikul. n-srs Harald Sumberg
K
una Kevadtorm on enamiku ajateenijate jaoks viimane suur pingutus, võib neid ehk lohutada mõte, et varsti ei tule enam kuivtoitu nõnda palju süüa. Reservväelaste jaoks võib see aga olla tore nostalgia selle järele, kuidas metsas ellu jääda. Et saada parem pilt kaitseväe nurgatagustest, käisime uurimas kuidas Smarten Logistics laohoonetes
meie kuivtoidupakke komplekteeritakse ja pakendatakse.
ja pakendada 960 ööpäeva-kuivtoidupakki või 1152 ühe söögikorra pakki. Tavaliselt teeb kaitsevägi aastas kaks suuremat tellimust, milleks on umbes 200 000 kuivtoidupakki. Võib vaid proovida ette kujutada, kui suur töö sellise hulga komplekteerimine tegelikult on.
Võrdlusmoment liitlastega Kuna enamikule meist on kaitseväe kuivtoidupakid juba tuttavad, otsustasime võrdlusmomendi tekitamiseks proovida ka paari liitlasriigi 24-tunni kuivtoidupa k k i. Liitlaste üksused, mis paiknevad Eestis õppuse või rotatsiooni tõttu, võtavad kodumaalt siia tulles tavaliselt ise enda kuivtoidupakid kaasa. Tormi Hääle toimetusega valmistasime nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia kuivtoidupakkidest saadud road ja maitsesime järele.
on pigem laiemad ja lapikumad kui meie omad. See teeb toidu soojendamise protsessi kiiremaks ja väldib võimalust, et osa toidust jääb külmaks samal ajal kui ülejäänud keeb. Veiseliha Marengo meenutab maitse poolest meie kuivtoidupakkidest saadavat ühepajatoidu konservi. Sealiha ja šampinjonide risotot süües olid kõik üksmeelel, et pole aru saada, et tegu on konserviroaga. Pra nt sla ste toidupaki puhul kiidaksin ka seda, et ühe
Pearoad on pakendatud kilepakenditesse. Selleks, et neid soojendada, tuli välja võtta katelok ja see ära määrida. Seetõttu lisandub ka väike ajakulu toidu tegemisele. Maitse poolest ei jätnud road erilist muljet. Toidud ei olnud just söögikõlbmatud, kuid need olid üsna magedad ja toidupakist puudus sool, millega oleks võinud olukorda parandada. Samuti peab nentima, et konserve, mangokooki ja Cheddari juustu määret süües on tunda rohket säilitusainete sisaldust – nende pakkide siltide lugemisel tuli ka suur E-ainete kogus välja. Leidus ka positiivseid nüansse, mis tegid kuivtoidupaki söömise vaheldusrikkaks. Kaerahelbebatoon, pähklid, õuna-virsikupüree, pähklivõi ja seesamiseemnebatoon – kõik need maitsesid võrdlemisi hästi. Pakendis oli ka kasulikke vahendeid: spork ehk luhvel (söögiriist, mis on ühtaegu nii lusikas kui ka kahvel), alkoholivabad kätepuhastuslapid, veepuhastustabletid ja tugeva väävlikihiga tikud.
Kolmeliikmeline meeskond suudab ühe päevaga komplekteerida ja pakendada 960 kuivtoidupakki. Katelokki pole Laos algab protsess sellega, et võetakse ette kõik riigihankega soetatud konservid ja muud tooted ning vaadatakse üle, et kõigil neil oleks eestikeelse kirjeldusega kleeps. Samuti kontrollitakse, et toodetel ei oleks visuaalseid vigastusi, ning nende ilmnemise korral vahetatakse tooted välja. Seejärel hakatakse kõiki tooteid kaitseväe väljastatud nimekirja järgi komplekteerima. Kokku on 38 erinevat variatsiooni kuivtoidupakke. Neid saab jaotada mitmesse k a t e g o or i a s s e : 24-tunni pakk, talvine 24-tunni pakk (5000 kalori pakk), kerge pakk (12-tunni pakk), ühe söögikorra pakk, taimetoidu pakk ning jao toidupakk. Kuivtoidupakkide komplekteerimine nõuab palju tööjõudu ja aega. Smarten Logistics on välja arvutanud, et keskmiselt suudab kolmeliikmeline meeskond ühe päevaga komplekteerida
prantslastel vaja Prantslaste kuivtoidupaki puhul jäi esimese asjana silma nende toidu soojendamise süsteem, mis on toidupakis olemas. Pehmest metallist volditav raam moodustab aluse, kuhu saab panna süütetabletid, mis on samuti toidupakis olemas.
See tähendab, et prantslastel puudub vajdus kateloki järele. Toitu soojendades täheldasime seda, et prantslaste konservid
Illustratsio
suurema maiusp a l a asemel leidub pakis palju erinevaid väiksemaid maiustusi nagu marmelaad, jogurtibatoon, kohvibatoon ja ploomimoos, mida nosida. Samuti panustatakse toidu varieerumisse, mille tõttu ei tüdine pakist nii kiiresti.
onid: kpr K
ristjan Kald
e
Brittide pakis leidub luhvel Brittide toidupakile peale vaadates olid ootused suured juba seepärast, et roogade nimed kõlavad isuäratavalt. Ootustele lisasid paar väiksemat detaili tabasco ja mangokook, mis haarasid tähelepanu. Tuleb aga tõdeda, et mingil määral vedasid suured ootused meid alt.
Kahe liitlasriigi kuivtoidupakkide degusteerimise järel pean tunnistama, et meie omade kvaliteet nendest märkimisväärselt ei erine. Mõnikord võivad ajateenijad kuivtoidupakkide kvaliteedi üle nuriseda. Erand ei ole minagi. Küll aga pean kahe liitlasriigi kuivtoidupakkide degusteerimise järel tunnistama, et meie kuivtoidupakkide kvaliteet nendest märkimisväärselt ei erine. Faktor, mis pakkide sisu kindlasti mõjutab, on nõue, et need peavad säilima kolm aastat. Minu arvates on hea lahendus kuivkülmutatud road, mida võib leida uuematest kuivtoidupakkidest. Peale selle, et need säilivad kaua ega kaalu kotis palju, on need ka küllaltki maitsvad. Loodetavasti tuli võrdlusest välja mõni arenguvõimalus, mida saavad toitlustuse planeerijad tulevikus arvesse võtta.
8
TORMI HAAL
Neljapäev, 9. mai 2019
Tormi Hääle kasutusjuhend
NAER JÄTTA 1
2
3
4
5
NAER JÄTTA L
I HÄÄ
M TOR
ÄL
I HÄ
M TOR
Kui vahetad oma reisfleischi Kui oled endale kaks triipu konservi hernekeitto vastu camokreemi näkku tõmmanud
150
SEADUSJÕU SEADUSE- SUIGATUS V.-KREEKA VALMISAANUD TUS KIRJANIK RATSATAVADE MONITOR NOOT VÄELANE KOGUM UNIT
...-FI TRÜKKIJA
MIDAGI SE- JÕHKER NI TUNDMAANUMA TUT VÄLJA KÄEPIDE MÕTLEMA TERAVILI KISKJA
Kui pärast kolmandat päeva Kevadtormil sööd midagi muud peale kiirnuudlite
UMBES ANDREI TARKOVSKI FILM
VÄHEHAAVAL, TASAPISI
Kui kell 9 pidi masinatel olema, aga 9.50 pole kolonn veel startinud
... SÄÄRITS SOOLESULGUS INSTINKT JALANÕU MEHENIMI HAIGUS
LAMEKAAN PUITUNUD VARREHARUD KAALIUM KÜTUS
Kui oled 4 tunniga jõudnud kaevikul kooriku eemaldada
KÕRGRELJEEFIGA GEMM RINGI HULKUMA PAJATS SINA OKASPUU
LOOSIME AUHINDU!
Vastus: ÕHUPÜSTOL
Et võita Sõdurilehe termos ja akupank, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes ning
Facebookis 22. mail.