Eesti arhitektuur 2012–2013 by Solness

EESTI ARHITEKTUUR

2012 2013

9 771736 292076

9 771736 292076 www.solness.ee/kirjastus

ARHITEKTUURIKIRJASTUS SOLNESS

Since 2002 Solness Architectural Publishing House has published compilations of architecture highlighted by the Cultural Endowment of Estonia. The book at hand is the eleventh in the series and contains the finest of Estonian architecture completed in the years of 2012 and 2013. The best examples of buildings, interiors, and landscape architecture are compiled here. The book introduces internationally recognized museums and schools, eye-catching residential buildings, fascinating gardens, nature schools, health centres, and crafty store designs. This publication containing striking photos, illustrative drawings, and articles by architectural critics, gives a broad overview of contemporary Estonian art of building.

ISSN 1736-292X

ESTONIAN ARCHITECTURE

Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti Kultuurkapitali poolt esile tõstetud ehitisi tutvustavaid kogumikke välja andnud aastast 2002. Raamat on sarja üheteistkümnes köide, mis kätkeb endas 2012. ja 2013. aastal valminud arhitektuuri koorekihti. Siia on koondatud parimad majad, interjöörid ja maastikuarhitektuuri näited. Tutvustatakse rahvusvahelistel arhitektide mõõduvõtmistel tähelepanu pälvinud muuseume ja koole, aga ka pilkupüüdvaid elamuid, põnevaid aedu, loodusmaju, tervisekeskusi ning kelmikaid kauplusekujundusi. Kauneid fotosid, täpsustavaid jooniseid ning arhitektuurikriitikute kirjutisi mahutav ning suurepäraselt kingituseks sobiv teos annab ülevaatliku pildi nüüdisaegsest Eesti ehituskunstist.

2012 EESTI ARHITEKTUUR 2013 ESTONIAN ARCHITECTURE

ARHITEKTUURIKIRJASTUS SOLNESS

2012 EESTI ARHITEKTUUR 2013 ESTONIAN ARCHITECTURE

VÄLJAANDJA Soln essi Arhitektuurikirj as tu se OÜ

Publisher TOIMETAJAO Lail a Põdra, Karin Paulu s

Editors TEKSTIDE AUTORI D Piret Lindpere, Karin Paulu s, Lail a Põdr a

Text writers TÕLKIJAD Kri st oph er Rikken, Pirkko Põdra, Lail a Põdra

Translators KEELETOIMETAJAO Marilin Look , Ba rb ara von Norm ann - Col eman

[opyeditors ESIKAANEjTACAKAANE FOTOGRAAF Reio Avaste

I Kaid o Haage n

Fron t/back cover photographer KUJUNDAJA JA KÜLJENDAJA Külliki Kri sti anso n

Layou t and design TRÜKIKODA Print Bes t

oü

Printed by ISS N 1736 -292X EA N 977 1736292076

eES TI KU LTUU RKA PIT AL

n name Ees ti Kultuurk apit ali

Grateful acknawledgement to the Cultural Endowment for Estonia

2012 EESTI ARHITEKTUUR 2013 ESTONIAN ARCHITECTURE

.1 111"" 1 .1 lill .1 lill .1 lill i ~-

-...

Kultuurkapitali arhitektuuripreemiate nominendid Nominees for the Cultural Endowment architecture awards

TALUNNA ÜU KODU BALTI FIUvU· JA MEEOIAKOOL. TALLINN UNIVERSITY'S BAL TlC FILM AND MEDIA SCHOOL.

HEADE AEGADE MAJAD BUILolNGS OF GOOD TIMES

Viimaste aastate Eesti arhitektuur on kaheldamatult silmapaistev. Majan duslik õitseng on lubanud tegeleda elamute. bUroohoonete ja kaupluste rajamise kõrval ka avaliku ruumiga. Korraldatud on mitmesuguseid linna kunstisundmuseid. mis julgustavad kogema keskkonda eri viisil; riburada on projekteeritud uhkeid koolihooneid , nagu Balti filmi - ja meediakool, Tartu tervishoiu kõrgkool, Disainimajakas, Viljandi gumnaasium ja Tartu ülikooli Narva kolledz. Viimase puhul on ehk tegu lainud saja aasta parima Eestisse ehitatud majaga. mille uks autoreid Siiri Vallner valiti maailma tähtsaimate naisarhitektide hulka. Suurt uhkust võib tunda mujalgi ringi vaadates. Meie arhitektide loomin gu kõrget kvaliteeti tõendab aasta - aastalt aina suurem hulk teoseid, mis jõuavad Mies van der Rohe preemia kandidaatide sekka. Väga meisteriikult on käsitletud ka ajaloolist ruumi. Uskumatult elamus likult on lahendatud Peeter Suure merekindluse osana 1916 - 1917 valminud vesilennukite võimsate koorikbetoonkuplitega angaarid , kus nüüd paikneb meremuuseumi filiaal , ning 1980. aasta olümpiamängude ajaks ehitatud teletorn, kus teadmiste väge pakutakse meelelahutuslikus ja retro - futu likus võtmes. Lisaks on suure külastajate arvuga Lennusadama angaaride võrra tu lahendus toonud Euroopa kõrgeima tunnustuse kultuuripärandi hoidmisel ja taastamisel - Europa Nostra ja Euroopa Liidu kultuuripärandi peapreemia. Vanu maju ei pea väärtustama ainult algupära taga ajades , vaid neid saab taktitundeliselt rikastada ka uute võtetega. Seda taktikat demonstreerivad üpris eri viisidel Tartu ülikooli muuseumi varakamber, Neitsitorni muuseumkohvik ning Vilsandi merepäästejaama paadikuur, kus nüüd hoopis head muusikat kuulates aega veedetakse. Väljakutseks on olnud veel mälumaastike loomine. Nii mõtestasid arhi tektid koos ajaloolastega ümber kunagise Klooga koonduslaagri, pakkudes rikkalikult infot, aga ka võimalust arutluseks ja leinamiseks. Kumu kunstimuuseumi eksperimentaalaeda lõid tähenduslikkust, ent tekitasid lennujaama laiendamise ja soliidsema linnapildi loomise kava tõttu intriigi, likvideerimisele läinud aiamaadeit pärit n- ö teise ringi taimed. Kaheldamatult on ootus sotsiaalselt tundlikumale arhitektuurile üldse suur. Noobleid villasid meenutavad Haapsalu asenduskodu peremajad paku vad rasketest oludest pärit lastele mitte ainult hoolitsuse, vaid ka arhitek tuuri mõttes toetavat ja stigmatiseerimist vältivat atmosfääri. Sageli üllatab välismaist publikut märgiliste hoonete (näiteks koolide ja muuseumite) autorite noorus. Ilmselt on selle fenomeni peamine põhjus avalikud arhitektuurivõistlused, kus oma loometee alguses olevad bürood tunnevad suuremat motivatsiooni osaleda ehk siis ideaalis soovivad telli musi või vähemasti uusi kogemusi saada. Uudsuslembene, aga mõnikord alaväärsustunde tõttu meeletult silma paista tahtev Eesti ühiskond on olnud valmis pidevalt riskima ning sageli eelistanud noorte särtsakaid pro jekte, mis pole tegelikult küll alati kõige otstarbekamad, kuid näevad head välja. Teisalt on paljud algajad arhitektid ääretult paindlikud ja püüavad otsida parimaid lahendusi. Mõneti tundub , et enamik inimesi igatseb mängulusti kõrval kohati heas mõttes konservatiivseid lahendusi. kus ehitis poleks ehk niivõrd ekstsent riline, kuivõrd turvatunnet pakkuv ja rahulik ning eviks pidulikumai puhul ajatut sümbolismi. Ometi paistab, et vähemasti suurvormide, eeposte ja võimsate kujundite aeg on kaugenemas ning arhitektuuri märksõnad lähi kümnenditel võiksid olla pigem " kogukondlikkus'·, "tolerantsus·' , "mitme kihilisus·' ja "paindlikkus·' . KARIN PAULUS TOIM ETAJA

I ED/TOR

Without 0 doubt, Estonian architecture of recent years is impressive. The boom ing economy has enabled to focus on public space, in addition to the traditional domains of residential, office and commercial spaces. There have been variaus urban art events, which encourage 0 new way of experiencing the environment. We have also witnessed 0 successian of grand designs for school buildings, such as the Baltic Film and Media School, Tartu Health Care College, Disainimajakas (design department of Kuressaare Vocational School), Viljandi Upper Secondary School, and the University of Tartu Narva College. The latter may very weil be the best building of the post hundred years built in Estonia. In fact, one of its architects, Siiri Vallner, was named one of the most notable female architects in the world. There is much more to be proud of The high level of our architects is illustrated by the fact that the number of works nominated every year for the Mies van der Rohe Award has been constantly increasing. The treatment of historicol spaces has also been outstanding. The seaplane hangars with their impressive concrete shell domes, which were constructed as part of the naval fortress of Peter the Great in 1916- 1917 and now house 0 branch of the Maritime Museum, have been restored with exceptional imagina tion. The Television Tower, which was built for the 1980 Olympics, was renovated in similar manner, where the exposition is presented in an entertaining and retro futuristic fashion. The ingenious concept of the Seaplane Harbour hangars also earned the highest praise in conserving and restoring cultural heritage in Europe: the Grand Prix of the European Union Prize for Cultural Heritage I Europa Nostra Awards. Restoring the original appearance does not have to be the only approach to value old buildings; tactful new practices may also be applied. This method con be seen in the Treasury of the University of Tartu History Museum , the Maiden's Tower Museum Care and the boathouse of Vilsandi marine rescue station. Creating memory landscopes has been another challenge. In this domain, architects and historians joined forces in rethinking the site of the former Klooga concentration camp, which provides not only ample information, but also an opportunity for discussions and mourning. The second hand plants brought from the levelled garden plats by the airport created new meanings in the experimental garden of Kumu Art Museum. Expectations towards socially aware architecture are high. The Haapsalu Foster Home family houses, resembling fancy villas, provide disadvantaged children 0 supportive and destigmatising environment in terms of not only the core they receive but also the architecture. The international audience is often surprised by the youth of the architects of our signi{lcont buildings, such as schools and museums. This phenomenon con be best explained by architectural design competitions, which are 0 major motivation for starting {lrms whose aim is to obtain commissions Dr at least, to gain experience. Estonian society, with its desire for innovation has always been willing to take risks and often preferred attractive edgy designs to rational solutions. In contrast, many novice architects are extremely {lexible and open to {lnding the best solutions. At times it con be sensed, that in addition to playful architecture, the general public is longing for 0 more conservative approach, in which buildings are less eccentric. Moreover, architecture of the coming decodes could be characterised by keywords, such as sense of community, tolerance, diversity, and {lexibility.

SISUKORD CON TEN T5

NOMINEES FOR THE CULTURAL ENOOWMENT FOR ARCHITECTURE'S 2072 AWAROS

COMMENTS FROM 2073 ANNUAL PRllE PANEL OF JUOGES

NOMINEES FOR THE CUL TURAL ENOOWMENT FOR ARCHITECTURE'S 2073 AWAROS

2013. AASTA PREEMIATE ZÜRII KOMMENTAAR

2013 . AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE NOMINENDlD

ANNUAL PRllE 2012

EESTI MEREMUUSEUMI HODNE lENNUSADAMAS

ESTONIAN MARITIME MUSEUM IN THE TALLINN SEAPLANE HARBOUR TALLINNA TELETORN

TALLINN TELEVISION TOWER

AASTAPREEMIA 2013

ANNUAL PRllE 2073

2012. AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE NOMINENDID

AASTAPREEMIA 2012

22 40

2012 . AASTA PREEMIATE ZÜRII KOMMENTAAR

COMMENTS FROM 2012 ANNUAL PRllE PANEL OF JUOGES

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOllEDZ

NARVA COLLEGE OF THE UNIVERSITY OF TARTU

ARHITEKTUURIPREEMIA 2012, SISEARHITEKTUURIPREEMIA 2013

PRllE FOR ARCHITECTURE 2012. PRllE FOR INTERfOR ARCHITECTURE 2073

TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FllMI- JA MEEDIAKOOLI ÕPPEHDONE NDVA

TALLINN UNIVERSITY BALTIC FILM ANO MEOIA SCHOOL "NOVA"

SISUKORD / CONTENTS

ARHITEKTUURIPREEMIA 2013, RENDVEERIMISPREEMIA 2013

PRllE FOR ARCHITECTURE 2073. RENOVATlON PRllE 2073

VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUM

TARTU TERVISHDIU KÕRGKODl

VILJANDI UPPER SECONOARY SCHOOL TARTU HEAL TH CARE COLLEGE KURESSAARE AMETIKDDl

KURESSAARE VOCATlONAL SCHOOL

NATURE SCHOOL OF TARTU ENVIRONMENTAL EOUCATlON CENTRE

TARTU KESKONNAHARIDUSE KESKUSE LOODUSMAJA

104

PÄRNU ENVIRONMENTAL EOUCATlON CENTRE

110

HAABERSTI HEALTH CENTRE

115

EXTENSION TO VIINISTU ART MUSEUM

122

ESTONIAN PAVIL/ON "KODA"

128

HAAPSALU FOSTER HOME FAMILY HOUSING

PÄRNU KESKKONNAHARIDUSKESKUS

HAABERSTI TERVISEKESKUS

VIINISTU KUNSTIMUUSEUMI JUURDEEHITIS

EESTI PAVllJDN "KODA"

HAAPSALU ASENDUSKODU PEREMAJAD

134

140 145

HIIU LÕVI APARTMENTS

SPEClAL PRIZE FOR ARCHITECTURE 2013

158

KUKEMÕiSA KARJAMÕiS

KUKEMÕiSA FARM COMPLEX ERAMU JA VAATETORN

RESIDENTlAL BUILDING AND A VIEWING TOWER

INNOVATSIOONIPREEMIA 2013

PRIZE FOR INNOVATlON 2073

155 172

HIIU LÕVI KORTERMAJAD

ARHITEKTUURI ERIPREEMIA 2013

148 154

KORTERELAMUD KASSISABAS

APARTMENT BUILDING S IN KASS/SABA

MOODULMAJA PASSION HOUSE

"PASSION HOUSE" MOOULAR HOME

SISEARHITEKTUURIPREEMIA 2012

PRIZE FOR INTERIOR ARCHITECTURE

174

TARTU ÜLIKOOLI AJALOO MUUSEUMI VARAKAMBER

TREASURY OF THE UNIVERSITY OF TARTU HISTORY MUSEUM

178

200

ÄRAMÄRKIMINE 2012

MENTlON 2012

180

CHILDREN'S WORLD ON THE FOURTH FLOOR OF TALLINN DEPARTMENT STORE

184

CHILDREN'S WORLD ON THE FIFTH FLOOR OF TALLINN OEPARTMENT STORE

KAUBAMAJA LASTEMAAILM V KORRUSel

188

TEHNOPOLI STARTUP INKUBAATOR

194

KUBljA HOTelLI LOODUSSPAA

TEHNOPOL STARTUP INCUBATOR KUBIjA HOTEL NATURE SPA

RESTAUREERIMISPREEMIA 2012

RESTORATlON PRIZE 2012

202

218

KAUBAMAJA LASTEMAAILM IV KORRUSEL

VILSANDI MEREPÄÄSTEJAAMA PAADIKUUR JA SlIPP

VILSANDI SEA RESCUE STATlON BOATHOUSE AND SLlP

208

MAIDEN'S TOWER MUSEUM AND CAFE

214

FAST TRACK

NEITSITORNI MUUSEUMKOHVIK

KIIRE RADA

MAASTlKUARHITEKTUURIPREEMIA 2013

PRIZE FOR LANDSCAPE ARCHITECTURE 2073

220 225

EESTI AJALOOMUUSEUMI VÄLIEKSPOSITSIOON KLOOGAL

OUTOOOR EXHIBITION OF THE ESTONIAN HISTORY MUSEUM IN KLOOGA EKSPERIMENTAALNE AED "ANANASS VÕI ARTlSOKK?" KUMUS

EXPERIMENTAL GARDEN "PINEAPPLE DR ARTlCHOKE>" AT KUMU MUSEUM

SISUKORD / CONTENTS

2012. AASTA PREEMIATE ZÜRII KOMMENTAAR

COMMENT5 FROM 2012 ANNUAL PRlZE PANEL OF JUOGE5

Kaks järjestikust aastat (2011 ja 2012) on kultuurkapitali aastapreemia arhitektuuri valdkonnas ehk arhitektuuri peapreemia palvinud rekonstruktsioon, mis on Uhelt poolt huvitav kokkusattumus ja teiselt poolt ka vaga tervitatav. Kuigi valminud uusobjekte on teisigi, jaab olemasoleva ehituskeskkonna kohendamine arhitektidest enamiku põhileivaks ilmselt veel pikaks ajaks. Kultuurkapitali arhitektuurisih tkapitali iga - aastased preemiad on pigem mingi perioodi kokkuvõte ega käi niivõrd selle aasta tulemuste kohta. Kõikide nende tege mistega on algust tehtud juba ammu aega tagasi ning selle taustal tundub. et 2012. aastal valminud väarikatele objektidele ja saavutustele uhist nimetajat otsida pole mõistlik - kõik on erinevad, kõik iseloomustavad Eesti ehituskunsti. Ja kõik on head, väga head!

For two wnsewtive years (2011 and 2012) the Cultural Endowment's onnual prize for architecture, olso known as the erond Prize for Architecture. has been awarded to a renovation. This is an intriguing coineidence that is also to be welcomed. Although there are many new buildings and projects , the process of adopting the existing built environ ment will remain the mainstay for many mchitects for 0 long time towme. The Endowment for Architecture's annual architecturoI prizes tend to represent a '}et of wnc/u'}ion'> about 0 given period. They are not so much about the results for a partiwlar year. All of these projects actuafly started years ago, and thus perhaps it would not be reasonable to try to look for a common denominator for all of the distinguished work and achievements in 2012. They are all different. all typify the state of the art in Estonian wnstruction. They are all good,

LENNUSADAMA VESILENNUKITE ANGAARIO. SEAPL ANE HAR BOUR'S HANGA RS

very good in fact.

AASTAPREEMIA

ANNUAL PR/lE

Kultuurkapitali aastapreemia laks KOKO Arhitektidele Lennusadama vesilennukite angaaride ja Tallinna teletorni rekonstrueerimise eest. KOKO ja tema umber tiirlevad loomingulised satelliidid kannavad endas hulgaliselt tegemislusti ja elusust. Hei tumata arhitektuurimaailmas kehtivatest stampidest, katsetavad nad kõige paremas mõttes Eesti arhitektide tasakaalumeelega ja venitavad range põhjamaise maitse piire. Tõsiasi on, et 201 2. aastal suutsid nad oma värske lähenemisega elustada kaks kultuurilooliselt vaga tähtsat suurobjekti: vesilennukite angaarid Tallinna Lennusadamas ja Tallinna teletorni. Nüüdseks on mõlema hoone prognoositud külastajate arv kaks korda ületatud ja korraga on meie kõigi teadvuses tagasi need suurepärased arhitektuursed monumendid. Tuled saravad ning inimesed tunglevad ilmast ja kella ajast hoolimata nende uste taga . Mõnegi arhitekti meelest on KOKO teinud angaare ja torni rekonstrueerides liigagi palju: arhitektuurikeel on ülearu lärmakas ning visuaalsed võtted kalduvad pigem reklaami kui arhitektuuri valdkonda. Keerukaid ajaloolisi hooneid on rekonstrueeritud siiski tähelepanuvaärselt kvaliteetselt ja tuleb tunnistada, et elamuskujunduse kontseptsioon on vähemalt nende puhul end õigustanud. KOKa arhitektuuribüroo äramärkimine tulenes paljus ki sellest, et ühise suure panuse nimel suutsid nad liita sedavõrd paljude loominguliste valdkondade inimeste energia .

The Cultural Endowment's Annual Prize was awarded to kOkO Architects for the two renovation'>: the Seaplane Harbour's concrete hangars and the renovation of the Tallinn Television Tower. kOkO and the creative sateliites that orbit this dynamic architecture bureau all have 0 certain vitality and joie de vivre. Not stymied by stereotypes in the architecture world, they push the envelope of strict Nordie tastes and experiment with Estonian architects' sense of balance. Indeed, in 2012. their fresh approach was instrumental in reviving two very prestigious sites: the hangars at the Tallinn Seaplane Harbour and the Tallinn Television Tower. The projected visitor numbers at both of these attraerions hove exceeded twofold. and these two superb architectural monuments have defmitely retumed to the Estonian public conseiousness . The lights are on. Tourists and locals alike are eager for admission. regardless of the weather or time of day. Severol architects admit that kOkO may have even done too much in renovating the hangars and the tower. The architecturai idiom has been ealled too laud. It ha'} been said that the visual techniques are more like advertising than architecture. Vet there is 0 signilkant amount of c/ass in how these complex historieal buildings were renovated. It must be conceded that the experience- oriented design wncept used by KOKO has paid of{. at least in the case of these buildings. Finally, a major consideration in awarding the prize to KOKO was the ability to coordinate the effort s of such a diverse group of ueative professionals in the name of a major joint initiative.

TALLINNA TELETORN. TALLINN TEL EVISION TOWER.

2012 . AASTA PREEMIATE ZüRII KOMMENTAAR / COMM ENTS FRO M 20 12 ANNUA L PR llE PANEL OF jU OGES

PRIZE FOR ARCHITECTURE ARHITEKTUURIPREEMIA Arhitektuuri sihtkapitali aas t apreemia pälvis arhitek tuuribüroo Salto Tallinna ülikooli Balti filmi - ja rneedia kooli õppehoone eest. BFMi hoone saamislugu on hea näide avaliku arhitektuurivõistluse tulemuselloodud kõrge tasemega arhitektuurist Võistlusest hoone valmimiseni laks ainult neli aastat ning kui lisada siia juurde fakt, et ehitaja pidi majandussurutise tingimustes pakutud hinnale lõpuks paris palju peale maksma, on tulemus fantastiline. TLÜ linnakui pole senini ühtset ruumilist identiteeti ja linnaruumis silmatorkamaru kvartal kasvab lihtsalt sissepoole tihedamaks. Kasvamise loogika on olnud see juures pragmaatiline ning lähtunud krundi võimalustest ja tukikaupa jaotatavast Euroopa Liidu fondide rahast. Arhitektuurivõistluse ülesanne oli pakkuda nii hoone kui ka kvartali siseruumilahendused ning võidutöö IHtis tegelikult need kaks teemat intrigeerivaks tervikuks. Hoone esikülg on la va - hoovi pikendus maja mahu sees ning seob selle kaootilise kvartali veidigi ühe ideega. Seest on BMFi hoone ulitihe masinavärk, moodsaima sisse seadega tänapäevane koolimaja. Funktsioonide pakitus annab muidugi suuremate ürituste korral tunda. kui hajumisruumi puudumine avaldub selgelt. Seejuures pole maja liialt ära kujundatud: siseruum on jaetud loomingu liselt vabaks ja kasutaja saab valida õdusaid töökohti istumisnurkades või -treppidel.

The annual prize of the Endowment for Architecture was awarded to the offtce of Salto Architects for the acodemic building of Tallinn University's Baltic Film and Media School (8FM). The story of the BFM building is a great example of highcotibre architecture created as the outcome of a competition.Only four years passed from the competition to building completion. In addition. the building costs far exceeded the original bid, as it was made during the recession. Regardless, the result is fantastic. Even now, the Tallinn University campuslacks a unined spatial identity. The campus area. which blends inconspicu ously in with the city fabric, is simply becoming mare dense on the inside. The logic of its growth has been pragmatic, based on the possibilities of the location, plot itself. and the fragmented manner in which EU funding has been disbursed. The purpose of the architecture competition was to obtain interior design solutions for the building, as weil as the city block. The winning entry integrated these two themes into 0 fascinating whole. The front side of the building is a stage, an extension of the yard within the shell of the building, which is one step eloser to integrating the chaotic complex to one idea. On the inside, the BMF building is an ultra-dense, welloiled machine. a modem academic building with the latest fumishings. Of course, the compact. compressed noture of the functions can be discemed at larger events. as there is a elear lack of space for people to socialize. The architects did not simply decide to overdesign the building. The interior has been left creatively free, and the user con chaase from variaus appealing places to study in alcaves Dr on the stairs

RESTAUREERIMISPREEMIA

PRIZE FOR RESTGRATlON

Arhitektuuri sihtkapitali restaureerimispreemia anti

The Endowment for Architecture's prize for restoratian was awarded to the offtce of Emil Urbel for the work done on the baathouse and slip at the Vilsandi Island marine reswe statian. Tiit Sild, the chairman of the endowment for architecture, comments: "Vilsandi is a beautiful small island, where there is plenty of hospitality. As we arrived, we were welcomed by a port building open to visitors day and night, a place where a medium sized family or group of friends could spend the night in comfort and free of charge. At the westem end of the island, we saw a freshly restored energy efficient house and a boathouse, a former rescue statian. The historical site, which had been deteriorating, was rebuilt using modem restoratian prinäples, which is far above the norm for a simple boathouse. The few additions consist of a narrow ribbon of windows on two sides of the building and a white box within the shed. The windows can be elosed with hatches. The white box acts as a divider, splitting the interior into zones. The roof of the box con be used for sleeping, while the sides accommodate a kitchen and a nreplace, which open up to the tiving raam . At nrst glance, it is evident that it is not a place for yearround living. Like any boathouse, the beams and posts are visible from inside. There is no insulotion. and the walls are covered with only very thin sidingo Spending the night, having a party, or viewing a storm is dennitely a possibility."

Vilsandi merepäästejaama paadikuuri ja slipi restaureeri mise eest arhitektuuribüroole Emil Urbel. Kommenteerib arhitektuuri sihtkapitali esimees Tiit Sild: "Vilsandi on imeline koht. Saar on väike, kuid külalis lahkust on siin palju. Saabudes tervitas meid kõigile pae val ja ööl avatud sadamahoone, kus keskmise suurusega pere või sõpruskond saab mugavalt ja tasuta öö veeta. Saare läänepoolses otsas ootasid meid värskelt restau reeritud energiamaja ja paadikuur ehk kunagine pääste jaam. Lagunenud ja varisemisohtlik kaitsealune hoone ehitati üles tänapäevaseid restaureerimispõhimõtteid silmas pidades ning see ei ole ühe kuuri puhul just tava line. Uus lisandus on vaid kitsad aknalindid hoone kahel küljel (need saab talvetormide eest luukidega sulgeda) ning emiiurbeliik valge kast kuuri sees, mis jaotab sise ruumi mõnusasti tsoonideks. Kasti katusel saab magada, selle külgedele on monteeritud köök ja elutuppa avanev kaminahi. Elutuppa? Esimesest pilgust on selge. et aasta läbi siin elada muidugi ei saa: paadikuuriie kohaselt on talad - postid seestpoolt näha, soojustus puudub ja seinad on kaetud vaid õhukese laudisega. Ööd veeta, pidu pidada või tormi vaadelda saab aga kull."

SISEARHITEKTUURIPREEMIA

PRIZE FOR INTER/OR ARCHITECTURE

Arhitektuuri sihtkapitali sisearhitektuuripreemia pälvis Kaos Arhitektid Tartu ülikooli ajaloo muuseumi vara kambri lahenduse eest. Ajaloomuuseum asub väga väärikas hoones. Vara -

The Endowment for Architecture's prize for interior architecture was awarded to Kaos Architects for the design of the University Treasury of the University of Tartu His tory Museum. The History Museum islaeated in a very distinguished building. The raam that is now the treasury was created in the course of a renovation. It is a modest in-between level with a brick orcade and 0 low ceiting. The gool of the mu -

kambriks muudetud ruum oli aga tekkinud ümberehituste käigus - tagasihoidlik madala laega vahekorrus, mida hakkisid telliskaared. Muuseumi eesmärk oli seevastu kujundada sellest eriline tuba, mis tooks ajaloo eksponee -

TALLINNA OLIKOOLI BALTI FILMIJA MEEDIAKOOl.

TALLINN UNIVERSITY'S BALTIC FILM AN D MEDIA SCHOOL.

VILSANOI PÄÄSTEJAAMA PAAOIKUUR.

VI LSANDIISL AND MARIN E RESCUE STATlON 'S BOATHOUSE

VARAKAMBER.

TREASURY.

2012 . AASTA PREEMIATE ZüRII KOMMENTAAR / COMM ENTS FR OM 2012 ANNUA L PR llE PANEL OF jU DCES

rimisse läbinisti nüüdisaegset lähenemist ning kus kujun dus pakuks elamuse ja näitus oleks kui etendus, Varakambris on esikohal ese. Siin on valja pandud üli kooli kõige väärtuslikumad aarded, Väljapanekut toetab inspireeriv ruum: kuldne ja must värv, läikivad esemed ')pot-valgustite kiirtes, justkui stalaktiite täis kristalii koobas, taustaks kõlamas klassikaline muusika. Saadud elamus on uhesõnaga igati vaärikas , Efektne lagi on lihtsa 3D -võttega trianguleeritud ja kurrutatud pind, mille kuljes ripuvad klaaskapid - lihtne arvutis mudeldada. aga kuratlikult keeruline valmis teha. Meister Kaarel Narro, kes selle ilu uljalt enda õlule võttis , ei aimanud kaugeltki. kui palju Soome papist laega tegelikult aega läheb. Selline vormimaailm kuulub vist ikka robotite toovaldkonda , Ara märgiti Tallinna Kaubamaja neljanda korruse Laste maailma sisearhitektuur. autor Ruumilabor OU . Kaubandus- ja äriruumide disainile kultuurkapitali preemiate jaotamisel enamasti tähelepanu ei osutata. Tallinna Kaubamaja Lastemaailma fantaasiast tulvil ruu mi puhul tegime selles reeglis erandi. Esiteks on muidugi loomingulise tegevuse kõrgeks ja madalaks jaotamine lootusetult iganenud vaatenurk. Teiseks on oluline märki da tellija usaldust omamaise arhitekti ja disaineri vastu sisuliselt anti neile ülesanne luua kaubamärgi visuaalne identiteet. Kaubanduskeskustest on kõikjal saanud arvestatavad vabaajakeskused. Need on üha kindlamalt meie elu lahu tamatu osa, tõrjudes kõrvale traditsioonilised sotsiaalse funktsiooniga kohad, nagu kirik. klubi või tänavakohvik. Kaubanduskeskus on pidevalt avatud, seal on soe ja tur valine. kõik, mida vaid vajad, on käe -jala juures. Uliharva kohtab aga selles valdkonnas visuaalse It atraktiivset ja kontseptuaalselt terviklikku ruumi. mis oleks nõudliku maie külastajale vähegi talutav, Ruumilaborile osutatud tähelepanu võiks innustada kõiki neid sisearhitekte, kes sellised "madalad " projekteerimisülesanded teha võta vad, nägema oma tööd ühes kvalitatiivses skaalas ühis konnas seni väärikamaks peetud tüpoloogiatega,

')eum wa') to convert it into 0 speeial room that would bring o modern-day approach to exhibiting history, a place where design would offer an experience and the exhibition would be like a performance. Object takes centre stage in the treasury. The university's most valuable treasures are on display here. The exhibit is supported by an inspiring interior. consisting of gold and lack colaurs. artefacts shining in the spotlights. /ike 0 erystal cave full af stalactites, with dasskai music in the backgraund. It 01/ leaves 0 classy impression. The ceiling is striking as weil, a surface triangulated and bent using 30 techniques, with suspended glass cases. allsimple to model on a computer. but di/flcult to execute. Kaarel Narro, who took the responsi bility of ereating this beauty, did not realize haw much time it wauld take to praduce the ceiling aut of high-density {lbre board. This world of form is mare 0 job for robots. The interior architecture of the Children's World on the fourth floor of the Tallinn Department Store was also singled out for mention. The architects were Ruumilabor Ou. For the most part. the design of commereial and o/flce space does not receive much attention when Cultural Endow ment prizes are given. The jury made an exception in the case

KAUBAMAJA 4. KORRUSE LASTEMAAILM.

KAUBAMAJA 4TH FLDOR CHILDREN 'S WORLD.

of the fantasy -{llIed Tallinn oepartment Store interior.

First, it is hopelessly antiquated to view artistic effort as falling into one of two categories: high culture or low culture. Second, it is important to give recognition to cases where a commercial client places trust in 0 local Estonian architeet and designer. In essenee, they were entrusted with the job of ereating 0 visual identity for a trademark. Everywhere you look. shopping centres have become im portant reereational centres. They are an inereasingly insepa rable part of our lives and becoming strong rivals to traditional social gathering places such as churches, clubs, and street cafes. A shopping centre is usually open for long hours. Inside it is warm and safe, everything you need is within arm's reach. It is exceedingly rare to encounter 0 visually appealing retai/ -oriented space that is 0 conceptual whole and does not disturb the more demanding shoppers. The recognition given to Ruumi/abor should encourage all of the interior architects who take on such "mundone" design work, helping them to value their work on a qualitative par with typologies that have thus for been considered mare respectable.

MA A STIKUARHITEKTUURIPREEMIA

PRllE FOR LANOSCAPE ARCHITECTURE

Arhitektuuri sihtkapitali maas tiku arh itektuuri preemia pälvis Eesti Maastikuarhitektide Liit rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kongressi "Märka tühimikku. Uue ajastu maastikud"(..Mind the Gap. Landscapes for a New Era ") kõrgetasemelise korraldamise ja maastikuarhitektuuri edendamise eest nii Eestis kui ka välismaal. Peakorraldaja Bruno Marquese sõnuloli kongress täh tis eelkõige sellepärast . et nii mastaapset rahvusvahelist erialast konverentsipeeti Eestis esimest korda. Uritusest võttis osa mitusada inimest 35 riigist üle maailma, peale Euroopa ka Hiinast. Koreast. USAst ja Uus -Meremaalt. Markimisväärseks võib pidada sedagi. et suurem osa olid välismaalased, mis Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside puhul kipub ju sageli olema teisipidi. Kongressi eesmärk oli tuua muutusi meie mõtteviisi ja rõhutada maastikuarhitekti rolli, mõistmaks inimese ja maastiku vahelisi suhteid. Mõelda selle üle, kuidas käsitleda ja luua uut kvaliteetset ruumi (maastikku) . kuidas parandada meie elukeskkonda ning defineerida ja analuü sida tanapaeva eluviise , Bruno Marquese sõnul sai et tevõtmine erialaringkon nast palju positiivset tagasisidet ning see on ilmselt ka kõige parem kiitus. kui tunnustus tuleb oma kolleegidelt! Maastikuarhitektide liit tahtis Eestisse tuua rahvus-

The Endowment for Architecture's prize for landscape architecture was granted to the Estonian Landscape Architects

Union for their excellent work in organizing the international landscope architecture congress Mind the Gap. Landscapes for a New Era and promoting landscope architecture in Esto nia and abraad. According to head organizer Bruno Marques, the congress was important chiefly becouse it was the {lrst time such an intemationalspecialized conferenee was held in Estonia. Several hundred people from thirty {lve countries took part in the event. In addition to European countries, China, Korea, the US, and New lealand were represented, Also noteworthy majority of attendees were non-Estonians. The situation is often the reverse at international conferences

is the fact that 0

held in Estonia. The goals of the conferenee were multi-faceted: to bring change into Estonian philosophies: to emphasize the role of landscope architects in understanding relations between humans and landscape; to think about how to ereate a new quality landscope; how to imprave our living environment: and de{lne and analyze modem ways of life. According to Bruno Marques, the project received much positive feedback from professional eireles, which is probably the most rewarding accolade of all when praise comes

2012. AASTA PREEMIATE tÜRil KOMMENTAAR / COMMENTS FROM 2012 ANNUAL PR/lE PAN EL OF jUDG ES

MAASTIKUARHITEKTUURI KONGRESS KOONDAS PALJUSID SÜNDMUSI.

INTER NATIO NA L LANDSCAPE ARCHI TECTUR E CONGRES5 MIN D THE GAP.

vahelise Urituse koos tuntud peaesinejatega ning pakku da paljudele väliskolleegidele põhjuse seda kUlastada. See ka õnnestus.

from one's own colleagues. The Landscope Architects Union desired to bring an international event to Estonia, along with wellknown keynote speakers, and also offer colleagues abroad a reasan to visit Estonia , The Union succeeded in accomplishing its desires.

ARHITEKTUURIALASE TEGE V USE PREEMIA

PR/ZE FOR ARCH/TECTURE-RELATEO ACT/V/TY

Arhitektuuri sihtkapitali arhitektuurialase tegevuse pree mia pälvis prof dr JUri Soolep. Arhitektiks olemine ei t ähenda kaugeltki ainult maja plaanide joonistamist. JUri Soolep on pikaaegse ja tule musliku tegevusega Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna dekaanina tõestanud, et ka õpetamine võib olla läbinisti arhitektuurialane tegevus nagu ka arhitektuuris t teaduse tegemine, õppesiJsteemi loomine, kooli juhtimine. Kõik see kokku on uks ruumi ja koha mõtestamine. Uhe ta rga arhitekti loominguline mõte suudab korrastada oma Umbrust ning mõtes tada ruumi ja inimeste suhteid selles. KUmmet loengut sisaldavat raamatut on kirjutatud peaaegu kumme aastat, kui võtta alguseks 2003. aastal valminud esimene loengusarja variant. Raamat oleks võinud sisaldada tegelikult 20 või 30 loengut või veel enam, ses t kui arvestada, milline vaakum valitseb origi naalse eestikeelse ruumi mõtestava teksti osas, lasub siinsel kirjaoskajal arhitektiiiausa moraalne kohustus see IUnk t äi t a, Loodan, et JUri Soolep leiab aega Umea Ulikooli kUlalisprofessorina Rootsi tudengite õpetamise kõrval oma loenguid edaspidigi raamatuks vormistada ning originaalset lähenemist arhitektuuriajaloole, -teooriale ja arhitektuuri loomisele ka meile vahendada.

The Endowment for Architecture's prize for architecturerelated activity was awarded to Professor jüri Soolep. Ph.D. Being an architect is far from being restricted to drofting blueprints for houses. As 0 long -serving dean of the architecture department at the Estonian Acodemy of Arts. jüri Soolep. has proven that teaching con be on architecture -re lated activity, as research in the {leid of architecture, creoting an educatian system. and being a school administroto!. All these activities constitute the study of space and place. Creative ideas from one intelligent architect con bring new-found order to surroundings and expIare the relationships between the space and the people within it. Soo/ep's book consists often lectures and was written in almost ten years . if the origin of the book is considered to be the initiallecture series of 2003. The book could have contained twenty or thirty lectures, considering the lack of original tex ts written in Estonian about the space around us. Therefore, literate Estonian architects have amoral and

JÜRI SOOLEP.

professional obligatian to {III that gap. Hopeful/y, aside from teaching Swedish students as a visiting professor at the University of Umeo, jüri Soolep will {Ind time in the future to compile his lectures into a book and present us his original approach to architecture, its historyand theory.

ELUTÖÖPREEMIA

PR/ZE FOR LIFETIME ACH/EVEMENT

Arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvis prof dr Karl Öiger. Pikaaegse tulemusliku töö eest nii vastutusrikkas valdkonnas kui inseneriteadus on kultuurkapitali elutöö preemia vähim, millega saime tunnustada tehnikadoktorit ja Tallinna tehnikaUlikooli professorit Karl Öigerit Silmapaistvate inseneri t ööde nimekiri on silmapaistvalt pikk, sisaldades Tallinna spordihalli katusekonstruktsioone. Tallinna lennujaama rajamise töid. Estonia teatri renoveerimise programmi. Patarei vangla!, linnahalli, mitmeid kirikuid, suurkorstnaid, tuulegeneraatoreid , Tartu laululava rajamist, Tallinna Lennusadama angaaride restaureerimistoid jm , Karl Öiger on toötanud eksperdi ja konsultandina rohkem kui tuhandeiobjektil. sellele lisan dub veel pikaajaline tegevus tööstuspärandi kaitsel. mis 2012. aastal kulmineerus Lennusadama angaaride päästmisoperatsiooni eduka finaaliga. Praktilisest tegevusest pole vähem tähtis akadeemiline tegevus ja teadustöö. mille käigus on ta avaldanud Ule 130 teaduspublikatsiooni eri riikides.

The Endowment for Architecture's prize for lifetime achieve ment was gmnted to Professor Karl Öiger. Ph.D. Considering his long years of productive work in engineeringo 0 field that entails great responsibility, the Endowment's lifetime achievemmt award is the least of the tribute that could be paid to the technical doctor and Tallinn University

of Technology professor. The list of outstonding engineering work is impressively long. including the roof structures for the Tallinn Sport Hall, Tallinn Airport projects, the Estonia Thea tre renovation, Patarei prison. Linnahall civic centre. a num ber of churches. smokestacks. wind generators, Tartu Sang Festival Stoge, and the restorotion of the Tallinn Seaplane Harbour hangars. Õiger has served as expert and consultont for mare than 1,000 sites. In addition. he has had a long standing role in protecting industrial heritage. eulminating in the successful finale of reseuing the Seaplane Harbour in 2012. His acodemic work and research are equally important, in that he has written over 130 artides published in sdenti{lc journaIs in many countries.

KALLE KOMISSAROV

2012, AASTA ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI ZÜRII LIIGE

MEMBER OF THE ENOOWMENT FOR ARCHITECTURE'S

KAAL OIGEA.

PANEL OF jUOGES Antud ülevaateartikkel ilmus esimest korda ajalehes Sirp 1. veebruaril 2013.

This artide was first published in eultural newspaper Sirp February 1, 2013.

201 2. aas ta arhitektuuri sihtkapitali zürii koosseis I Members of the panel of judges for the 2012 Endowment for Architecture awards TIIT SILO (esimees I choirmon), EVA HIRVESOO , MARI KURISMAA , SIRLE SALMISTU , HUGO MITT, KALLE KOMISSAROV ,

2012 . AASTA PAEEMIATE WAll KOMMENTAAR / COMM ENTS FROM 2012 ANNVA L PRl l E PAN EL OF JVOG ES

2012. AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE NOMINENOID

NOMINEE5 FOR THE CULTURAL ENOOWMENT FOR ARCHITECTURE'5 2072 AWAR05

ARHITEKTUUR / ARCHITECTURE TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI- JA MEEOIAKOOLl ÕPPEHOONE. Maarja Kask. Karli Luik. Ralf Lõoke. Pelle-Sten Viiburg . TALLINN UNIVERSITY BAlTIC FILM AND MEDIA SCHGGL.

KURESSAARE AMETIKOOLI ETTEVÕTLUSERIALADE ÕPPEBAAS (DISAINIMAjAKAS) . Raili Hurt . Martin Kinks . Päärn Valk. KURESSAARE REGIONAL TRAINING CENTRE. BUILGING FOR GESIGN AND APPLlEG ART SPEClAlTIES ·"OISAINIMAJAKAS.··

HAAPSALU ASENDUSKODU PEREMAJAD . Urmas Muru. Peeter Pere . Reet Viigipuu. HAAPSALU FOSTER HOME FAMIL Y HOUSING.

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL. Indrek Peil. Siiri Vallner. johannes Feld. Sten-Mark Mändmaa. Andro Mänd. Ragnar Põllukivi. TARTU HEALTH CARE COLLEGE.

FLORIADE 2012 EESTI PAVILjON "KODA". joel Kopli . Koit Ojaliiv. FLORIAOE 2012 ESTONIAN PAVILlON ··KOOA··.

HAABERSTI TERVISEKESKUS. lndrek Saarepera. HAABERSTI HEALTH CENTRE

ELAMUD PALDISKI MNT 9/ KOIDU TN 1. Margus Maiste. Tarmo Maiste. HOUSING BLOCKS ON PALDISKI ROAo 9 / KOIDU STREET 1.

VIINISTU KUNSTIMUUSEUMI JUURDEEHITUS . Emil Urbel. Ainar Luik. EXTENSION TO VIINISTU ART MUSEUM

RESTAUREERIMINE JA REKONSTRUEERIMINE / RESTORATION AND RENDVATlDN VILSANDI MEREPÄÄSTEJAAMA PAADIKUUR JA SLlPP. Emil Urbel. Ainar Luik . VILSANolSEA RESCUE STATlGN BGATHoUSE AND SLlP.

EESTI MEREMUUSEUMI HOONE LENNUSADAMAS. Raivo Kotov. Andrus Kõresaar. Indrek Mikk. Margit Aule. Tõnis Savi . Lea Laidra. Karis Kahr, Jelena Altmäe , Jaanus Männik , Margit Argus. Olga Batuhtina , ESTONIAN MARIT/ME MUSEUM IN THE TALLINN SEAPLANE HARBGUR.

TALLINNA TELETORN. Raivo Kotov. Andrus Kõresaar. Indrek Mikk, Margit Aule, Jaanus Männik , Lea Laidra, Karis Kahr, liis lindvere , Raili Paling . Margit Argus . TALLINN TELEVISION TOWER.

2012 . AASTA KULTUURKAPITALI ARHITE KTUURIPREEMIATE NOMINENOID / NOMINEES FOR THE CULTURAL ENOOWMENT FOR ARCHITECTURFS 2012 AWARDS

SISEARHITEKTUUR / INTERIOR ARCHITECTURE TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUMI VARAKAMBER. Margit Argus. Margit Aule. UNIVERSITY OF TARTU MUSEUM TREASURY.

KURESSAARE AMETIKOOLI ETTEVÕTLUSERIALADE ÕPPEBAAS (DISAINIMAjAKAS) . Raili Hurt. Martin Kinks. Päärn Valk. KURESSAARE REGIONAL TRAINING CENTRE. BUILDING FOR DESIGN AND APPLIED ART SPEClALTlES ··DISAlNIMAJAKAS··.

KUBljA HOTELL-LOOOUSSPA. Tiiu Truus. Birgit jaanus. KUBIJA HDTEL· NATURE SPA

TEHNOPOL STARTUP INKUBAATOR. Raul Tiitus. Tarmo Piirmets. TEHNOPOL STARTUP INCUBATOR.

TALLINNA KAUBAMAJA IV KORRUSE LASTEMAAILM. janno Roos. Andres Labi. Liisa PÕ ime. TALLINN KAUBAMAJA IV FLODR CHILOREN·S WORLD.

TALLINNA KAUBAMAJA V KORRUSE LASTEMAAILM. Maile Grünberg. Eliina Grünberg. TALLINN KAUBAMAJA V FLODR CHILDREN·S WORLD.

MAASTIKUARHITEKTUUR / LANOSCAPE ARCHITECTURE PROJEKT "KULTUURIKANAD". Grete Veskiväli, Mari Hunt, Kaisa Kangur. Triin Orav, Juula Saar, Aet Ader, liisi Tamm, Isabei Neumann, PROJECT ··KULTUURIKANAD··.

SKULPTUUR "TULI LIPP" TAANI KUNINGA AIAS. Liina Stratskas. Mari Rass. SCULPTURE ·TULI LIPP·· IN DANISH KING"S GARDEN.

KIIRE RADA. Maarja Kask. Karli Luik. Ralf Lõoke. FASTTRACK.

ARHITEKTUURIALANE TEGEVUS / ARCHITECTURE-RELATEO ACT/VITY " RUUM JA MÕTE: 10 LOENGUT ARHITEKTUURIST " . jüri Soolep. ··SPACE AND IDEA /0 LECTURES ON ARCHITECTURE··.

KONGRESS " MÄRKA TÜHIMIKKU . UUE AJASTU MAASTIKUD". Eesti Maastikuarhitektide Liit. CONGRE55 "MIND THE GAP, LANDSCAPES FOR THE NEW ERA. Estonian Londscope Architects' Union. KARL ÖIGER . KONVERENTS " NOROle LOOK 2012 . ELAV LINN ". Eesti Arhitektuurikeskus. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus. CONFERENCE NORD/e LOOK 2012 LlVING CITY, Estonian Centre ot Architecture, Nordie Couneil ot Ministers' Office in Estonia. EAL 90 NÄITUS "JÄLJED ". Kai Süda. Risto Parve. Diana Taalfeld. Mait Väljas. EXHIBITION ··EAL90 - THE TRACES··.

EESTI EKSPOSITSIOON VENEETSIA XIII ARHITEKTUURIBIENNAALlL. Urmo Vaikla. Tüüne·Kristin Vaikla. Ingel Vaikla. Maria Pukk. Ivar Lubjak, Veronika Valk. ESTONIA·S ENTRY AT THE 13TH ARCHITECTURE EXHIBITION AT LA BIENNALE OI VENEZIA.

EKA ARHITEKTUURITEADUSKONNA AVATUD LOENGUD. Toomas Tammis. Veronika Valk. ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARCHITECTURE OEPARTMENT OPEN LECTURE SERIES.

VÄLKLOENGUD . Eesti Arhitektuurikeskus. FLASH LECTURES. Estonian Centre of Architecture. SIRBI ARHITEKTUURIKÜLJED. Margit Mutso. ARCHITECTURE PAGES OF THE CULTURAL NEWSPAPER SIRP.

LASTE ARHITEKTUURIKOOL. Eesti Arhitektuurikeskus. ARCHITECTURE SCHOOL FOR CHILOREN. Estonian Centre of A((hiteaure.

2012 . AAST A KULTUURKAPITA LI ARHITEKTUURIPREEMIATE NOMINENOID / NOMINEES FOR THE CULTURAL ENDOWMENT FOR AR CHITECTURFS 20 12 AWARDS

20U . AASTA PREEMIATE toRII KOMMENTAAR I COMMENTS FROM 2013 ANNUAL PR/ZE PANEL OF JUDGES

2013, AASTA PREEMIATE ZÜRII KOMMENTAAR

COMMENT5 FROM 2013 ANNUAL PRlZE PANEL OF -.lUOGE5

NARVA KOlLEDZ. NARVA COLL EGE

Kultuurkapitali preemiatest on 20 aasta jooksul välja ku junenud Eesti arhitektuu rimaastikuloluline institutsioon. Kui ehitusmaterjalide ühingute puidu - ja beroanipreemiad hindavad insener- tehnilist elegantsust, uuenduslikkust, materjali ja arhitektuuri harmooniat ning Arhitektide Liidu preemiad (noore arhitekti, eramu ja vaikeobjekti preemia) tegelevad mõne kitsama erialase lõiguga, siis kultuurkapitali preemiad kõnetavad kahtlemata kõige laiemat avalikkust ja edastavad ühte sõnumit - see on see kõige käigem, mis meil hetkelon. Peale vaieldamatult kõrge kvaliteediga arhitektuuri peavad premeeritud objektid omama ka suurt ühiskond likku ja kultuurilist kaalu, mitte olema lihtsalt moekad või linnukese kirjasaamine parema puudumisel. Viimasel juhul tasuks mõelda, kas väärikate kandidaatide vajaka jäämise I on üldse mõistlik igal aastal kõiki kategooriaid välja anda. Kuna arhitektuuri ja ehitatud keskkonna esindatus meedias on kesine ja tihtipeale tendentsliku alatooniga, on preemiate puhul tegu ka Eesti ehituskunstile vajaliku n-ö mainekujundusprojektiga. Plaanis on viia arhitektuuri sihtkapitali preemiate väljakuulutamine iga aasta oktoobri alguses toimuvale maailma arhitektuuripäevale, mis võimaldaks saavutada laiemat kõlapinda ning paremini tutvustada kandidaate ja pärjatud objekte kitsast eriala ringkonnast väljaspool (näiteks avatud ekskursioonide korraldamisel). Kui pidada silmas, et ka Arhitektide Liidu sünnipäev langeb samasse aega, võiks ju lausa mõelda arhitektuurinädala traditsiooni sisseseadmise peale, siiski programmilt midagi kergemat ja lihtsamini korraldatavat kui näiteks Tallinna arhitektuuribiennaal.

AASTAPREEMIA

(- NARVA KOLLEOZI SEPISVÄRAV LIBLIKAS.

WR OUGHT IRON GATE "BUTTERFLY" OF NARVA COLL EeE

2013. aasta tähtsamad auhinnad (kultuurkapitali aasta preemia ja arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia) pälvisid kaks haridusasutust, mis omal kombel tegelevad ja suhes tuvad ajalooga - Tartu ülikooli Narva kolledz. ja Viljandi riigigümnaasium. Narva ajaloolisest börsihoonest lähtuv kolledLihoone saamislugu on olnud oluline teetähis nii arhitektuuris, linnaehituses kui ka muinsuskaitselises mõtlemises. Protsessi käigus nõudsid eri pooled õigust kohtukulli käest, avaldasid poleemilisi artikleid ja kogusid hoone püstitamise vastu allkirju, Maja valmimises ja õn nestumises mängis suurt rolli tellija ja arhitektide põik päisus (kolledLi direktor Katri Raik 2012. aasta intervjuus: "Igatahes linnaarhitekt ütles, et ta pole iial näinud nii lolli tellijat kui meie, et teeme kõik projekti järgi."), mis ei lasknud kooskõlastuste saamiseks projekti nudida ja nõu dis ehitajalt kvaliteetset teostust Narva kolledz. annab intelligentse vastuse küsimusele, mida teha, kui ehitatud ajalooline keskkond on muutunud peaaegu virtuaalseks, vaid veidi enam kui kujutluspildiks olnust

In the wurse of 20 years, the Cultural Endowment prizes have bewme an important institutian in the Estonian architeclUral scene. Prizes, which are awarded by the wood and wnerete industries value elegance of engineering, innovatian, and harmony between material and architecture. The Architects' Union prizes, such as the Young Architect's prize and the single family house and small object prize, deal with certain areas of the {leid of architecture. The Cultural Endowment prizes certainly address the widest public and are the most prestigious at present time. In addition to high architectural quality, the objects which receive prizes are expected to passess high social and cv/tural signi{lwnce. Being trendy is not good enough. Giving awards for mediaere buildings due to lack of good candidates is also not an optian. Therefore it would be wise to consider if it is necessary to give out prizes in all wtegories every year if the nominees are just average. As architecture is rather poorly represented in the media and often times with biased undertones, the Cultural Endowment prizes also serve as a project to improve the image of Estonian building design. The future plans inc/ude announcing the prizes on the world architecture day in the beginning of October, in order to aWact a wider audience and better introduce the nominees outside the professional eirele, Considering the fact that Architects' Unions birthday is around the same time, why not think about starting a traditian of an annual week long celebration of architecture?

ANNUAL PR/lE The most important prizes of 2013, which are the Cultural Endowment of Estonia's annual prize and The Endowment for Architecture's prize for architecture, were awarded to two eduwtional institutions, both dealing with and relating to history. They are Narva College of the University of Tartu and Viljandi Upper Sewndary School. Based on Narva 's historic stock exchange building, the Narva College building's stary has been an important milestone in architecture and urban planning, as weil as in historic preservation thinking. During this process, the different sides demanded justice from the wurt, wrote polemical artic/es and gathered signatures against the building. The elient's and architects' perseverance, which did not allow for campromises and required quality from the contractars, played a major raie in the completian and success of the building. In the 2012 interview, the director of the college katri Raik mentioned: "The city architect said that he had never seen such a stupid client like us who did everything according to the design project. " Narva College gives an intelligent answer ta the question

of what to do in a situation where the historic built environment has become almost virtual, a little mare than an imagination

of the past.

2013. AASTA PREEMIATE ZORII KOMMENTAAR / COMM ENTS FR OM 2013 ANNVA L PR llE PANEL OF JVOGES

VilJANDI GÜMNAASIUM. VILJANDI SECONDARY SCHOOL

KUKEMÕISA KARJAMÕIS . KUKEMC!ISA FARM COMPLEX.

BFM. BAL TlC FILM AND MEDIA SCHOOL.

PASSION HOUSE .

KLOOGA VÄLIEKSPOSITSIOON. KLOOGA OUTOOOR EXHIBITION.

Viljandi riigigümnaasiumi puhuloli olukord teine. Siin eksisteeris reaalselt ajalooline ehitussubstants vana kooli hoonena, mille tundlik ja valjapeetud restaureerimine sai ära märgitud eraldi preemiaga. Uus koolimaja, kosmose odüsseialik must tahukas asetub mäenõlval sõltuvalt vaate nurgast vana maja suhtes kas kontrastseit või alandlikult. Eriliselt avaldab muljet tervet uut hoonekorpust läbiv multifunktsionaalne aatrium, mis võiks edaspidigi nii arhitekte kui ka riigi ja omavalitsuse tasandi tellijaid inspireerida, saamaks ule koolimajade ehitamisel valitse vatest stampidest. Ja nii Narva kui ka Viljandi koolimaja puhul tuleb üle korrata hea avaliku hoone, kui mitte Aja 0, siis vähemalt kvaliteetse tagajärje eeldus - mõlemad on avaliku arhitektuurikonkursi tulemus Eeskujuliku tellijakäitumise eest sai Viljandi riigigüm naasiumi puhul tunnustatud Riigi Kinnisvara ja Viljandi linna. Konkursiga leitud majade puhul kehtib ka teine reegel: edukast arhitektuurivõistlusest ainuüksi ei piisa, kui hilisemastes projekteerimisjärkudes võidutöö auto rid protsessist igasuguste alampakkumiste teel välja süüakse ja head ideed peaprojekteerimise ning ehitamise kaigus ära nuditakse.

Regarding Viljandi secondary school, the '}ituation was different. Here the old school building as 0 historic built substance existed in reatity. The delicate and refmed restoration of the old school building was recognised with a separate prize. The new school building i'} a black bar set in a slope. which depending on the viewpoint either looks contra'}ting Dr submi'}'}ive in relation to the old building. Especially impressive is the multi-functional atrium, which runs through the entire new structure. This feature is something that could inspire other architects and elients in the future in order to di'}card prevailing cfiche'} used in '}chool buildings. Both Narva and Viljandi schools exempfifY the foct that the premise for 0 '}ucce'}sful quafity public buiding is an open architectural competition. The Estonian Regional and Local Oevelopment Agency and the city of Viljandi were recognized as exemplary elients of the Viljandi Secondary School. Building de'}ign found through an architectural competition alane doe'} not guarantee the be'}t result, if in the process of later design phases the authors of the winning entry are pushed out by low bidders and good ideas are thwarted in the constrvction process.

A RHITEKTUU Rl PREEM lA

PRllE FOR ARCHITECTURE

Mõni sõna ka teistest preemiatest. 2ürii üksmeelse heaks kiidu pälvis Kukemõisa karjamõis, millele maärati arhitektuuri eripreemia. Kombinatsioon maitsekast arhitektuurist ja sisearhi te ktu uris t, nuti kates t i nse nerilah endus tes t ja maastikukujundusest, mille kõige taga ühisnimetajana arhitektuuriteadlik tellija, on andnud tulemuseks ühe vii maste aastate huvitavaima eramukompleksi. Vana karjamõisa varemetesse paigutatud hoonete ja väikevor mide detailikäsitlus t ja materjalivalikut võib pidada lausa obsessiivseks.

Kukemõisa farm complex received the jury''} unanimaus commendation and 0 '}pecial prize for architecture. A combination of refmed architecture and interior design, elever engineering solutions and landscape design has generated one of the most fascinating dwelling complexes in recent year'}. Behind all that i'} an architecture conseiou'} elient. The level of detailing and choice of materials of the buildings and small '}tructure'} which are placed between the rvins of an old cattle farm, could even be considered obsessive.

SISEARHITEKTUURIPREEMIA

PRllE FOR INTER/OR ARCHITECTURE

Sisearhitektuuripreemiaga ära märgitud Tallinna ülikooli BFMi õppehoone oli küll aasta varem pälvinud juba arhitektuuri aas tapreemia, kuid hiljem valminud sisekujundus, koolimajale kohaselt värske ja nooruslik, väaris eraldi esile tõstmist. liiga väiksele krundile mahutatud maja juba ette teada kroonilist ruumipuudust on proovitud osavalt ära kasutada mitmesuguste mööblinippide ja multifunktsionaalsete ruumidega.

The prize for interior architecture was given to Tallinn University"'} Baltic Film and Media School. which received a prize for architecture 0 year before. The later completed interior deserved to be recognized as weil for its freshness and youthfulness so {ltting to a school building. Already the predictable lack of space due to the small '}ize of the property has been c/everly made u'}e of in the de'}ign of fumiture and multi functional '}pace'}.

I NNOVATSI OONI PR EEMIA

PRllE FOR INNOVATlON

Tehasemaju on ikka iseloomustanud kehvapoolne disain ja nigel tootmiskvaliteet. Tunnustamaks viimaste aastate püüdlusi selles vallas ja pööramaks ak tuaalsele teemale tähelepanu, sai Passion House moodulmajale määratud innovatsioonipreemia. Projekti lisaväärtusena toodi välja ökoloogilisus ja energiasäastuga arvestamine - tähtis teema. millega lähiajal peab rinda pistma kogu ehitatud keskkond, barakist paleeni.

Manufactured homes have generolly been charocterized by poor design and low fabrication quality. In order to recognize the efforts made in recent year'} in this area and to pay mare attentian to thi'} relevant topie, the prize of innovatian wa'} given to Pa'}sion Hou'}e modular home. Ecology and energy saving were pointed out as additional values of the project, which are something that the whole built environment has to deal with in the near future.

MAASTlKUARHITEKTUURIPREEMIA

PRllE FOR LANDSCAPE ARCHITECTURE

Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioon "Klooga laager ja holokaust'" oli võidukas maastikuarhitektuuri vallas. Klooga ekspositsioon pidi kokku siduma ka varasemast pärit kompleksis asuvad monumendid (kõige vanem 19S2. aastast) ja sisuliselt esitama Klooga koonduslaagri traagilise loo, kus 1944. aastal toimus suurimjuutide massimõrv Saksa okupatsiooniaegses Eestis. Suured valubetoonist naituseelemendid viitavad sümboolselt Klooga laagris toimunud Saksamaa sõjatööstuse tarvis toimunud betoonelementide tootmisele.

Outdoor exposition of the Estonian Hi'}tory Mu'}eum "Klooga Camp and the Holoeaust'" was 0 winner in the landscape architecture category. Klooga exposition was expected to connect the monuments previously erected in the complex, where the olde'}t one dated back to 1952. In e'}'}ence, the complex had to communicate the trogic story of the Klooga concentration camp. where in 1944 the biggest mass murder of jews in Estonia under the German ocwpation took place. The big prefabrieated conuete exhibition elements symbotically refer to the production of concrete elements for German mifitary indu'}try, which took place in Klooga camp.

20U. AASTA PREEMIATE tüRil KOMMENTAAR / COMMENTS FROM 2013 ANNUAL PRllE PANEL OF JUDGES

TRIIN TÖRS - OJARI.

TEGEVUSPREEMIA

PRllE FOR ARCHITECTURE-RELATED AUIVITY

Arvukate kandidaatidega tegevuspreemia kategoorias osutus välja va lituk s arhitektuurikriitik ja uus arhitek tuurimuuseumi direktor Triin Ojari, kes oli tosi n aa stat meie ainsa regulaarselt ilmuva arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja . Akti ivse kirjutajana nii kohalikus kui ka rahvusva helises meedias, ee lkõi ge Eu roo pa uu simat arhitektuuri ka si tl evas Hollandi ajak irjas Al O, on ta oma aja - ja asjakohaste sõ navõ ttude ga hoidnud kõrge l kohaliku arhitektuurikriitika lippu, mill e üldine olukord tundub kohati jätkuvalt usna nad i.

The prize for architecture-related activity went to Triin Ojari. wha was the chief editor of the only regulorly published orchitecfural review Maja for twelve yeors. She is on orchitectural tritic and currently the new dlrector of the Estonian Architecture Museum, Oja'; has been an aaive writer in locol and international media, especiolly in the Durch magazine A1O, which primarily presents the newest European architecture. With her relevant discou rses, Triin Ojori has held high the locol architecturDl eritique standards, the level of which is stiil quite medioere.

PRIZE FOR PROOUn OESIGN

DISAINIPREEMIA

Eesti di saini s viimased neli kümnendit te gutsenud Matti Öunapuu (kas juba võib öe ld a grand old man?) pälvis preemia roller Sti go eest, mille määramisel võeti peale läbitöötatud disainilahenduse arvesse ka kogu projektiga kaasneva t tootmis - ja t urundu ssus t eemi. Elektrimopeed tu leb esitlem isele Milan o "EX PO 201 S" Eesti pavi ljon is, Enam laiemal võ ima likku publi kut ja su urema l kajas ta tust on raske ette kujutada .

Matti Ounapuu, who has been very actlve in Estonian design for the last four decodes, received aprile for the scooter named 5tlgo. The prile was given not only for the detailed design so/urion, but 0150 for the whole production and marketing system re/ated to the project. The electricol smoter will be exhibited in the Estonian pavilion at the 2015 War/d EXPO in Milan. It is hord to imogine a wider audience and 0 greater coverage than that.

Kodukamarai uksteisest mõõtu võtta on igati vää rt ja vajal ik ettevõt min e, aga paratamatult soov iks paiguta da Ee st i moodsa arhitektuuri laiemasse kon t eks ti ning küsida . kas ja mi llin e maja võ iks loorb eripä rja päl vida piiri tagant. Eelmi sel aastal se isis Praemium Imperiale laureaat Arvo Pärt pressifotodei kõrvuti teise laureaadi Steven Holli ga. Mill al võiks olla rollid vahetunud - meie arhitekt seisab kõrvuti ameerika heliloojaga? "Manda riinide " kandidatuur Kuld gloo bu se le ja Oscarile on ulim tunnustus sajandivanu se le mängufilmi traditsioonile. Mis ole ks samaväärne arhit ek tuuri s? Näiteks osut uda vali tuks mitme sajas t kandidaadist Mies va n der Rohe Euroopa arhitektuuripre emi a viie fina listi hulk a? Elame. naeme.

Competing against each other at hame is weil worthwhile and a useful underraking. Inevitobly we wou/d /ike to put Estonian contemporary architecture into a wider context and ask if and which building will receive aprile from abroad. Last year Arvo Pört, the laureate of Praemium Imperiole, stood next to the other laurea te Steven Hall on the press photos. "Tange rines'" nominations for Golden Globe and Oscar awards is the highest recognition to the century old feature film fradition. What would be equal in architecture? Fo r in stance becoming ou t of hundreds of candidates. one of the {lve {lna/ists for the Mies van der Rohe European Prile?The future will show us,

MAIT VÄLIAS

ARCHITECTURE HISTORIAN, MEM8ER OF THE ENOOW-

A RHITEKTUURI AlALOOLANE, 2013. AASTA AR HIT EKTUU -

MENT FOR ARCHITECTURE'S PANEL OF IUOGES

MAIT VÄLIAS

RI SI HT KAPITALI ZURII LI IGE

20 13 . aasta arhitektuuri sihtkapitali zUrii koo sse is I Members of the panel of judges for the 2013 Endowment for Architecture's awards TIIT SILO (esimees / chairman), EVA HIRVESOO . MARI KURISMAA , KERSTI KUUS , HUGO MITT . MAIT VÄLJAS ,

20 13. AA STA PREEMIATE ZO RII KOMMENTA A R / CQMMENTS FROM 2013 ANNUAL PR/lE PANEL OF JUDGES

2013. AASTA KULTUURKAPITAL! ARHITEKTUURIPREEMIATE NOMINENOID

NOMINEE5 FOR THE CULTURAL ENOOWMENT FOR ARCHITECTURE'5 2073 AWAR05

ARHITEKTUUR / ARCHITECTURE TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEOi: . Siiri Vallner, Katrin Koov. Indrek Pei!. Heidi Urb. Andro Mänd. Sten-Mark Mändmaa. Maarja Tüür, Hannes Praks. Kadri Tamme. Kristjan Holm. liisi Murula , Toomas Pääsuke. Ahti Grünberg. Daniel Marius Reisser, Helen Sarapuu . UNIVERSITY OF TARTU NARVA COLLEGE.

VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUM. Maarja Kask. Ralf Lõoke. Karli Luik. Andro Mänd . Margus Tamm. Pille Lausmäe. Kristina Roots.

Kerli Lepp, Eva Laarmann. VILjANDISECONDARY SCHDDL.

KORTERMAJA MASTI 3 TALLINNAS . Toomas Tammis. Tarmo Teedumäe. APARTMENT BUILDING AT 3 MASTI STREET IN TALLINN.

HIIU LÕVI KORTERMAJAO . Andres Alver. Tiit Trummal . Sven Koppel . Tarmo Laht. Indrek Rünkla. Ulla Saar. Ott Alver. Tiina Tallinn, Martin Pärn, Edina Dufala-Pärn. HIIU LlDN APARTMENT BUILDINGS.

PASSION HOUSE. Eero Endjärv. Hannelore Kääramees. KUKEMÕiSA KARJAMÕiS. Emil Urbel. KUKEMOISA CATTLE FARM

TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUSE LOODUSMAJA. Martin Kinks. Risto Parve. Kai Süda. Margit Valma. Oiana Taalfeld. Tõnis Kalve. NATURE SCHDDL OF TARTU ENVIRDNMENTAL EDUCATlDN CENTRE

PÄRNU KESKKONNAHARIDUSKESKUS. Maarja Kask . Karli Luik . Ralf Lõoke. Helin Kukk. Andro Mänd. Helen Rebane. Margus Tamm. PÄRNU ENVIRDNMENTAL EDUCATION CENTRE.

TÄHEVÄLJA ERAMU JA VAATETORN. Maja I House: Martin Aunin, Tiit Jürna. Torn / Tower: Martin Aunin, Martin Melioranski. Urmas Rasina. TÄHEVALjA HOUSE AND DBSERVATlDN TOWER.

KORTERMAJAO COFFEE JA COGNAC NÕMMEL. Hanno Grossschmidt. Tomomi Hayashi . Liis Voksepp. Siim Endrikson. Birgit Jaanus.

Simone Leuenberger, Vaka Azukawa. COFFEE AND COGNAC APARTMENT BUILDINGSIN NOMME

RESTAUREERIMINE JA REKONSTRUEERIMINE / RESTGRATlDN AND RENDVATlDN VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUM. Pille Lausmäe . Eva Laarmann . VILjANDISECONDARY SCHOOL.

KUKEMÖISA KARJAMÖIS. Emil Urbel. Pille Lausmäe. Liisa PÕ ime. Tiit Nurkiik . KUKEMOISA CATTLE FARM

TÄHEVÄLJA ERAMU JA VAATETORN. Martin Aunin. Martin Melioranski . Tiit Jürna . TAHEVALjA HOUSE.

NEITSITORNI MUUSEUMKOHVIK . Maile Grünberg . MAIDEN'S TOWER MUSEUM AND CAF<-

20U. AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE NOMINENOID / NOMINEES FOR THE CULTUR AL ENOOWMENT FOR ARCHITECTURE'S 2013 AWA RDS

SISEARHITEKTUUR / INTERIOR ARCHITECTURE TALLINNA KAUBAMAJA II KORRUSE NAISTEMAAILM. Külli Salum. Riina Harik. TALLINN KAUBAMAJA 1/ FLOOR WOMEN'S WORLD.

TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI- JA MEEOlAKOOLI ÕPPEHOONE . Ville Lausmäe. Kadi Karmann. TALLINN UNIVER SITY BALTIC FILM AND M EDIA SCHOOL.

NEITSITaRNI MUUSEUMKOHVIK. Maile Grünberg. MAIDEN'S TOWER MUSEUM AND CAFE.

NÄITUSEKUJUNDUS "RIIGIKOGU HODNE 90 ". Janno Roos. Andres Labi. lonel Lehari. Martin Tõnts. DESIGN FOR THE EXHIBITION "PARLlAMENT BUILDING 90" .

MAASTIKUARHITEKTUUR / LANDSCAPE ARCHITECTURE KUKEMÕISA MAASTIK JA VÄIKEVORMID . Maria Pukk. Ivar Lubjak. KUKEMÕISA LANOSCAPE AND SMALL OBJECTS.

EKSPERIMENTAALAED "ANANASS VÕI ARTlSDKK? " . Katrin Koov. Maria Pukk. Ivar Lubjak. EXPERIMENTAL CARDEN "PINEA PPL E GR ART/CHOKE?".

EESTI AJALODMUUSEUMI VÄLlEKSPDSITSIODN "KLDOGA LAAGER JA HOLOKAUST" . Mari Rass. oiana Taalfeld. OUTOOOR EXHIBITION OF THE ESTONIAN HISTORY MUSEUM "KLOOGA CAMPAND THE HOLOCAUST··.

VÕRU KATARIINA ALLEE REKONSTRUEERIMINE . Tanel Breede. Sirle Salmistu. Sulev Nurme. VÕRU KATA RIINA PARKWAY RECONSTRUCT/ON.

DISAIN / PRODUCT DESleN ELEKTRIROLLER STIGO OISAINILAHENDUS . Matti Ounapuu. ELECTR IC SCOOTER STlCO.

ELEKTRILINE PISIMOPEED. Üllar Karro. ELECTRIC MINI SCOOTER.

TAB INSTALLATSIOON " TREPP". Tomomi Hayashi. TALLINN ARCHITECTURE BIENNALE INSTALLATlON ··STA/R··.

SKYPE'I LED-LÜHTER . Tõnis Vellama. SKYPE'S LEO CHANDELlER.

ARHITEKTUURIALANE TEGEVUS / ARCHITECTURE-RELATED ACT/VITY TRIIN TÕRS-OJARI. ELUTÖÖPREEMIA. VELLO ASI. LIFETIME ACHIEVEMENT AWARD.

AKTSIOON " LINNATÄNAVA 1: 1 MAKETT MERE PUIESTEE NÄITEL" . EALi noortesektsioon. Ingrid Aasaja. Aleksander Zverev. ACT/ON "7: 1 URBAN STR EET MODEL WITH M ERE PUIESTEE AS AN EXAMPL E".

EKA ARHITEKTUURITEAOUSKONNA AVATUD LOENGUD. Toomas Tammis. Veronika Valk. ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARCHITECTURE DEPARTMENT OPEN LECTURE SERIES.

LASTE ARHITEKTUURIKOOL. Eesti Arhitektuurikeskus. ARCHITECTURE SCHOOL FOR CHILOREN. Estonian [entre

of Architecture.

TALLINNA ARHITEKTUURIBIENNAALI 2013 . AASTA MEESKOND. TALLINN ARCHITECTURE BIENNALE 2013 TEAM.

TELLISKIVI SELTS. Toomas Paaver.

20U. AAST A KULTUURKAPITA LI ARHITEKTUURIPREEMIATE NOMINENOID / NOMINEES FOR THE CULTURAL ENOOWMENT FOR ARCHITECTURFS 2013 AWARDS

ÜLIKOOLI NARVA KOLLEOZ ••

•

• !iil ~ iii_I

...; ~

", ,

'. '.

••'"1 --i'"

I. i I•

1'1 1'1

..... -".

.11 • II

.--

- . •

, ~

..-

•

, " , \.

•,

TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ v

RAEKOJ A PLATS 2, NARVA

NARVA COLLEGE OF THE UNIVERSITY OF TARTU AR HITEKTUUR IVÖ ISTLU S / ARCHITECTURAL DESIGN COMPETITION 2005 VA LMINUD / COMPLETEO 2012 AR HITEKTID / ARCHITECTS SIIRI VALLNER , KATRIN KOOV , INDREK PEIL (KAVAKAVA)

KAASAUTORIO / CO AUTHORS HEIDI URB, ANDRO MÄND , STEN-MARK MÄNDMAA , MAAR)A TÜÜR SISEARHITEKT / INTER/OR ARCHITECT HANNES PRAKS KAASA TOOTAS ID / COLLABORATORS KADRI TAMME , KRISTJAN HOLM, LIISI MURULA , TOOMAS PÄÄSUKE , AHTI GRÜNBERG , DANIEL MARIUS REISSER , HELEN SARAPUU TE LLIJA / CQMMISSIONEO BY TARTU ÜLIKOOL

Ül dpin d

I Cross floor area 3869 m '

, 5{}

l' ASENDIPLAANI TAUSTAL ON MARKEERITUD BAROKIAEG SEO HOONED, MIS SUURESTI ON HÄVINUD. THE BACKGROUND OF THE S/TE PL AN REPRESENTS THE BARDQUE ERA BUILDINGS , WHICH HAVE MOSTL Y

BEEN DESTROYEO

VIT Ehitu s - peatbbvOtja (vt reklaami lk 237 Fotod Jaa k Nilson.) Uncon; Põrandake sku s - Vitula ka lasaba / Lit ubeli m assiivp ui t pOrand

Kitman Thulemil - koht kindel mööbel Elke Mööbel - kohvikus t oolid Mobles 114 "Green " kolledZis Mobles 114 t ug itoolid Da nesa ja Johanson Desig ni diiva nid Reform

ARHITEKTUUR / ARCHITEUUR E

~AIDD

HAAGEN

LIIGUTAVA LT HE A ARHITEKTUUR

TOUCHINGLY GOOa ARCHITECTURE

Pea kogu Teise maailmasõja jargse aja on Narva - uks Eesti suurimaid linnu olnud arhitektuurses mõttes ohver. Pommitamisel kannatada saanud kau niste barokkhoonete jaanukid lükati kokku, kunagise vanalinna ase taideti Nõukogude ajale omaste keskpäraste tuupehitistega. Aegamisi lisandus linna teisigi igavavõitu administratiivehitisi ja standardseid elamuid. Ka pärast taasiseseisvumist pole ehitistesse panustatud ja riigi kohalolu eelkõige piiriga ei loo toetavat keskkonda. mis kasutaks ettevõtiust ja teeks inimesed õnnelikumaks. Linna ehituslikuks koorekihiks on seega siiani üksi kud säilinud vanemad rajatised ehk linnus. terviklik Kreenholmi kompleks, paar kirikut ja raekoda. Pole ka ime, et kirjeldatud kontekstis sai kõige julgema uue majaga hakkama Tartu ülikooli Narva kolledz, millest on kujunenud kogu Ida -Virumaa haridus - ja kultuurielu ergastaja. Öppehoone murrab üldisest halluses t välja ning näitab tervele Eestile, kuidas aupaklikul. ent tänapäevasel viisil väärtus tada pärandit ning luua tähenduslikumat ja tundlikumat arhitektuuri. Arhitektuurivõistluse tulemina valminud, arhitektide Siiri Vallneri, Indrek Pei li ja Katrin Koovi kavandatud kolledz asub nüüdsest keskusest veidi eemal, piirnedes Pimeaia, hrUstSovkade ning tühjalt seisva raekojaga (sie!). Araspidise fassaadiga hoone on lummav, vaka ta ma panev, hämmastav. Selleks et imeilusat raekoda mitte varjata, astub hoone sammukese kunagi se börsihoone asukohast tagasi. kuid autorid on seda märkinud nii väljas kui ka majas sees. Erakordse võttena on esiküljele justkui reljeefina pressitud omaaegse börsihoone kergelt stiliseeritud barokne fassaad. Sama võttega on saadud ka nokalaadne katus. Seesugust jäljendi võtmist või siis gravee ringut on kasutatud skulptuuris, ehtekunstis, aga ka morbiidselt surimaski le või -lina le kujutise tekitamiseks. Ometi pole kolledLi arhitektuur lobisev. Veidi lipsu meenutavatel oranLi del külgedel joonistub välja kalkuleeritud ja tõsine lähenemine, mis raamis tab loovat keskkonda pakkuvat plaanilahendust. Kõnealune lahendus muu dab suure hoone vahelduslikumaks ning igalt poolt vaadelduna veenvaks. Arhitekt Siiri Vallner, KAVAKAVA arhitektuuribüroo võtmeisik, võtab kontseptsiooni kokku järgmiselt: "Peamine idee oli taastada börsihoone tühikuna. Maja koosneb kahest mõtteliselt osast: börsihoone asukohast. mida markeerib kunagise maja suurune väljak, ja vorrnijäljendina esitatud fassaadist ning selle taha jäävast päris hoonest. Sel moel ei varja uus hoone ka raekoda, mis oleks praeguse hõreda linna puhul naeruväärne. Kõlab küll veidi suureliseit, kuid lahendus on mingis mõttes monument nii vanalinna

Narva, one of the largest towns in Estonia, has been 0 victim in the sense of architecture almost the entire post World War /I period. After the bombing, the remains of the Baroque buildings were levelied, and the former Old Town was nlled with mediaere standard buildings in Soviet style. With time, additional dull administrative buildings and standard dwellings were erected. Even after the restoratian of independence, architecture has not been emphasised. The

state makes its presence known primarily by the border and not by ereating 0 life sustaining environment, which would contribute to business and the happiness of lowl people. Until recently, the town's main architectural sites were stiil the few remaining older buildings, such as the eastle, the Kreenholm textile factory complex, a couple of churches, and the Town Hall. The boldest new building was put forth by the Narva College of the University of Tartu, which has become the educational and cultural driver in the entire Ida Viru County. The college building departs from the overall drabness, setting an example for all of Estonia of how to value heritage in a respectful yet contemporary manner and how to ereate mare meaningful architecture. The college, designed by architects Siiri Vallner, Indrek Peil, and Katrin Koov is aresult of a corresponding competition. The college is located slightly away from the current city centre, in the vicinity of Pimeaia, khrushchyovkas, and an empty Town Hall (sie!). The building with its lopsided facade is mesmerising. In order not to hide the Town Hall, it takes a step back from where the stock exchange building used to be. However, the authors make references to it both in the exterior and the interior. It appears as if the relief of the slightly stylised Baroque faeade of the former stock exchange building has been pressed onto the front of the new building. The beak like roof follows the same logic. This kind of imprinting has 0150 been utilized in sculpture and jewellery art. However, the eallege architecture is not fortheaming. The orange sides, slightly resembling bow ties, reveal a ealculated and stern approach. This adds diversity to the large building. Architect Siiri Vallner, spokesperson for kAVAkAVA Architects, summarizes the concept as follows: "The main idea was to restore the stock exchange building as avoid. The building consists of two conceptual parts: first, the location of the stock exchange building, denoted by a square; and seeand, the imprinted faeade and the building itself behind it. In this manner, the new building does not conceal the Town Hall. Although it may sound slightly grandiose, the result is a kind of monument to both the destruction and rebuilding of the Old Town.··

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEOZ / NARVA COLLEGE OF THE UNIVERSITY OF TARTU

l' VANA BÖRSIHOONE . OLD STOCK EXCHANGE BUILDING

l' VANA BÖRSIHOONE ASUKOHTA MARKEERIB ETTEULATUV FASSAAD . THE NEW COLLEGE FACADE FOLLOWS THE SHAPE OF THE OLD STOCK EXCHANGE BUILDING .

(- KOLLEOl JA RAEKODA. COLLEGE AND TOWN HALL.

hävimisele kui ka taasehitamisele." Olgugi et fassaad koosneb paneelidest ega ole valatud, on betoon erakordselt kaunis, Vahet tavaehitistes nähtava ga võiks võrrelda lihtsa savipoti - ja portselaninäite abil. Muidu nii moodsa maja juures leiab ka mitmeid vihjeid börsihoone ja raekojaga seotud barokile. "Otsene viide on kunagise börsihoone negatiivi pööratud fassaad. Selle taga järgisime puhtpraktilistel põhjustel algseid korruste kõrgusi ja ruumijaotust - muidu need poleks akendega kokku läinud," sele t ab Vallner, "Otsisime pingsal t võimalusi, kuidas pika ajalooga keskkonnas moodsat arhitektuuri teha. Barokile omast möödusuhet ka sutasime fassaadidel.lisaks siseõue tagurpidi perspektiivis. Sellest tuli ka krohvitud fassaad ning faktuuri andmiseks jätsime telliseladumise mustri krohvist läbi kumama, Üks põhilisi kontseptsioone oli käsitöö - sepised ja paevõlvid, Leidsime , et n-ö inimese käepuudutus ehk meistri kohalolu on peamine, mis eris t ab uut ja vana arhitektuuri. See tundus perspek t iivikam suund kui vanade vormide imiteerimine. " Arhitektide ja sisearhitekt Hannes Praksi looming toetavad üksteist. Interjöörid on vaheldusrikkad, ent siiski loogilise struktuuri ja läbiva esteeti kaga. Rahulike betoon - ja puitpindade kõrval hakkavad kenasti silma ak t sendid , näiteks põrandale punaste LEO -lampidega kuvatavad piktogrammid (koostöös Gabriel Verilaskjaga) , auditooriumide lubikrohviga seinad ning neile lopsakas stiilis maalitud kellad ja evakuatsiooniplaanid. Tudengitele pakutakse mitmesuguseid oleskelupaikasid, millest kõige eredam on uudisehitistes leitmotiiviks kujunenud trepistik. Ulevalt leiab maja jõulisest välisvormist tingituna ka ääretult muljet avaldava künkliku raamatukogu, mille rõdult avaneb helge vaade ümbruskonnale, Keldrikorru sel on t ükike Tartut - Werneri kohviku filiaal Muna, Praks tõstab esile ilmselt "tagurpidi " es teetikast lähtuvat parket tlaega teise korruse esindusauditooriumi. Tema lemmikud on aga kolmanda korruse roheliste seintega õppeklassid, kus kontrast aknast paistvat e hrust sovkade ja interjööri vahellausa kummastab. Kunagise börsihoone kohal paikneb võlvitud kelder, mis annab lisapinda koolitusteks ja näitusteks ning pakub ilmselt mõningast lepitust konservatiividele. Maja keskeloleva vana kaevu, koske meenutava veesüliti ja jalgratta parklaga siseõue väravateks on literatuursed Narva -nimelisest liblikast inspiratsiooni saanud sepised, mille autoriteks on Risto Tali ja Rait Siska. Filigraanne ja omanäolise arhitektuurikeelega rahvusvahelist kõrgtaset pakkuv hoone kinnitab veel kord, et arhitektuurivõistlused tasuvad keeruka ettevõtmise vaeva kuhjaga ära.

Even though the facade is made of prefabricated paneis, the conuete is exceptionally beautiful. The otherwise deeply modem building also teatures several retermees to the Baroque st yle associated with the stock exchange building and Town Hall. "A direct reterenee is depicting the tacade at the tormer stock exchange building in the negative. For purely practical reasons, we also retained the initial {laar heights and spatiallayout; otherwise, they would not have corresponded to the windows, oo Vallner explains, ':As we were under great pressure in the initial design phase, we were diligently searching tor ways to make modem architecture in a historic environment. We used Baroque inspired proportions on the tawdes, and similar/y added the topsy turvy perspective at the courtyard. The search also lead us to a stucco fa(ade. In order to accentuate texture, we let the brick pattems gleam through the plaster. One of the central wncepts was to emphasise craftsmanship; hence the ironwork and limestone vaults. Our idea was that this "human touch'" is the main difference between newand old architecture. This approach seemed mare wnstructive than just imitating old torms. oo The architecture and the interior design by Hannes Praks are mutually emiching, The interiars , while diverse, stiil follow 0 logical structure and a consistent aesthetics, Calm wnuete and wooden surfaces are contrasted weil by accentuating elements, such as pictograms projecred anta the {laar with red LEO lamps (collaboration with Gabriel Verilaskja), the lime plastered walls at the auditoriums with the elocks and evawatian plans painted lushly on them. Students have plenty at lounging spaces, with the main emphasis on stairs. In keeping with the robust exterior, we {Ind upstairs a very impressive sloping Iibrary, of{ering 0 bright view of the surroundings from its balcony. The basement {laar contains a piece of Tartu - 0 branch of Care Werner, called Muna (the Egg). Praks emphasises the main auditorium on the {lrst {laar with its parquet ceiling, probably reterring to the general "upside down" aesthetics. However, his tavourites are the green walled elassrooms on the second {laar. A vaulted cellar, situated where the former stock exchange building used to be, adds space for tutorials and exhibitions, In addition, the cellar probably offers some reconeiliation for the mare conservative minded people. The courtyard in the centre at the building teatures an old weil, a watertall inspired gargayle, and a parking lot tor bicyeles. The courtyard has ironwork gates (by Risto Tali and Rait Siska) in the shape at a butter{ly. This intricate and uniquely conceived building, ocwpying a prominent place in wrrent international architecture, proves yet again that architectural design competitions are de{lnitely worth the enormous ef{ort.

ARHITEKTUUR / ARCHI TECTURE

1 X ~AIOO HAAGEN

(- f VAATED KOLlEDZILE . VIEW5 TO THE COLLEeE

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEOZ / NARVA COLLEGE OF THE UNIVER51TY OF TARTU

2 X ~ AIOO HAAGEN

l' EENDUVAS FASSAADIOSAS PEITUB RAAMATUKOGU. THE PROTRUDINC BUILDING PART CONTAINS THE LlBRARY

--- ......

-) BETOONFASSAADI DETAILID . OETAILS IN THE CONCRETE FACAOE.

ARHITEKTUUR / ARCHITECTUR E

YAIDO HAAGEN

t VAADE RAEKOJA TAGANT. VIEW FRO M THE BACK SIDE OF THE TO WN HA LL

;

~~!'+frLr1 •.

(- 1. KORRUSE PLAAN.

1ST FLOOR PL AN (- (- KelDRIKORRUSE PLAAN.

BASEMENT FLOOR PLAN.

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEOZ / NARVA COLL EGE OF THE UNIVERSITY OF TARTU

'i' RAAMATUKOGUTERRASS.

ROOF TERRACE NEXT TO THE LlBRARY.

-) 4. KORRUSE PLAANID. 4TH FLOOR PLANS

---tr-iQl _ I.gJ

tr" - - ______ ~

- ) - ) :1.

,, ,, ,

, I

KORRUSE PLAAN.

3RO FLOOR PL AN

-} 2. KORRUSE PLAAN. 2ND FLOOR PLAN

ARHITEKTUUR / ARCHITECTURE

i' UUS MUNAKIVITEE vIIe RAEKOJAPLATSI.

,l,

NEW COBBLESTONE ROAO LEAOS TO THE TOWN HALL SQUARE.

VIEW FROM THE SOUTH.

VAADE LÕUNAST.

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ / NARVA COLLEGE OF THE UNIVERS ITY OF TARTU

-} LÕIGE . SECTlON

'i' -) VAADE IDAST. EAST ELEVATlON

ARHITEKTUUR / ARCHITECTURE

t FUAJEE ASTMESTlK. LOBBY AREA.

l' LOENGUSAAL. LECTURE HALL

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEOZ / NARVA COLLEGE OF THE UNIVERSITY OF TARTU

l' ÕPPEKLASS.

CLAS5 ROOM

n -) RAAMATUKOGU. LlBRARY.

ARHITEKTUUR / ARCHITECTURE

5:1