IDEE 2016 4

Page 1


TOIMETAJA VEERG

5

Disain ja graafika

ILLUSTR ATSIOON: ED L ABE TSKI

I

DEE heidab sedapuhku veidi süvenenuma pilgu graafilise disaini maailma. Juba esimestest numbritest saadik oleme tutvustanud kodumaiseid disainereid ja ilmutanud nende portfoolioid, kuid seekord räägime pikemalt ka nende tegijate, Helene Vetiku ja tema õe Annega, kes ilmselt enamikule meie lugejatest võõrad ei ole. Disaini- ja moeõed Anne ja Helene tõid päeva­valgele uue raamatu „Lolle küsimusi pole olemas” – äärmiselt lõbus ja kaasahaarav lugemine juba esimestest lehe­ külgedest. Rääkides graafilisest disainist, on Helene oma intervjuus kenasti öelnud, et selle peamine eesmärk on luua visuaalset vastet tekstile, kirjutatud küsimusele nii, et see avardaks vastuse­variante ja annaks ajule lisalükke, poleks liiga üksluine, kuid samas oleks omajagu humoorikas. Paras pähkel, nagu Helene ütleb. Aasta viimane IDEE on pühendunud ka graafilisele disainile, mille on sel korral loonud kodumaise graafilise disaini lipulaev Elina Kasesalu – sedapuhku presenteerime tema maale. Disainiblogi räägib Joosep Volkiga, kes pärjati hiljuti auväärse ADC*E aasta disaineri auhinnaga. Näitame tähtsat osa kodu­maisest pakendidisainist ning nagu ikka presenteerime uuemaid ja moodsamaid objekte läbi meie kirjutajate silmade. Uudse suunana teeme sissejuhatuse ka Poola disainimaailma.


Tarkadest küsimustest, mängimisest ja sefiirist Kindlasti on pea kõik meist ühel või teisel moel leidnud end mõnest totrast ja ebamugavast olukorrast, milles õhk on vaikusest nii paks, et käärid ka läbi ei lõika. Või on lihtsalt igav ja tuju mängeldes kas ennast või teisi – perekonda, sõpru, võõraid ja veel võõramaid – pisut provotseerida ning lähemalt tundma õppida. Selle tarvis on moe- ja disainiõdede Anne ja Helene Vetiku koostöös sündinud raamat „Lolle küsimusi pole olemas” – esimese sulest küsimused, teise omast südamlikud ja teravmeelsed illustratsioonid. Öeldakse, et mäng annab võimaluse heita näolt mask, mille oleme endale ise ette pannud, ja olla päris. Pastelsete õdede Vetikute raamat on üks eriliselt lõbus tee, kuidas täiskasvanud mängida saavad. Küsisin ka neilt, ilma lollusteta, mida nad asjast arvavad.


Tekst: ELIISA PUUDERSELL Illustratsioonid: HELENE VETIK Fotod: ERAKOGU


24

PERSOON ANNE, KUST TULI RAAMATU IDEE? MIKS JUST HELENE ILLUSTRATSIOONID? TA MAINIS, ET ON VAREMGI, NIMELT LAPSEPÕLVES SINU HEAKS TÖÖTANUD. RÄÄGI SELLEST LÄHEMALT.

Olen tihti mõelnud, et paljudele inimestele, kes on kinni keskpärastes vestlusmustrites, oleks vaja mingit manuaali, mis aitaks genereerida sisukamat või siis vajadusel just sisutühja suhtlust. Raamatu idee võttis täpsema vormi Indoneesias ringi reisides. Sõitsin oma kaaslastega läbi terve Florese saare, ühest servast teise. Liikusime džiibiga üsna olematul teel kiirusega 30 km/h, seiklus koos vahepeatustega võttis aega seitse päeva. Ehk oli siis kestev vajadus uute jututeemade järele, et aega sisustada... Küsimusteraamatuid on muidu tehtud küll, aga minu oma sisaldab ilmselt kõige jaburamaid ja kohaliku kontekstiga suhestuvaid teemasid. Helene illustraatorikäekirjas ühilduvad iroonia, lapsemeelsus ja morbiidsus, nii et väga pikalt ei pidanud ma mõtlema, kes võiks neile küsimustele esimesena vastuse anda ja pilte lisada. Sarnast koostööd oleme teinud ka varem. Kui Lasnamäel väiksena arvutis „Doomi” ja „Wolfensteini” mängisin ning Helene kõrvalt vaatas, kui osavalt ma headshot’e teen, siis tähtsale tasemele jõudes panime mängu pausile, et õde saaks minu edu üles joonistada.

HELENE, HUVITAVAL KOMBEL OLED SA KÜLL ILLUSTREERIMISEGA TEGELENUD PEA 15 AASTAT, AGA SINU ESIMENE SUUREM KOGU JOONISTUSI ON KAANTE VAHELE SAANUD ALLES NÜÜD. VAREM ON MÕNED SINU TÖÖD ILMUNUD RAAMATUS „I: NOORED EESTI ILLUSTRAATORID” (2014). KUI JÄTTA KÕRVALE PEREKONDLIK POOL, SIIS MIS SIND KÕNEALUSE TÖÖ PUHUL ERGUTAS?

Arvatavasti ergutas väljakutse lahendada probleemi, mis on suuresti ka mu eriala ehk graafilise disaini DNAs sees. Kuidas luua visuaalset vastet tekstile, kirjutatud küsimusele nii, et see avardaks vastusevariante ja annaks ajule lisalükke, poleks liiga üksluine, ent samas oleks omajagu humoorikas? Paras pähkel! Seega iga joonistus oli nagu omaette projekt, kus ei pidanud midagi lihtsalt tuimalt ära tegema, vaid süvenema, mõtlema, ise küsimusele vastama, kellekski teiseks transformeeruma, vastuseid sõpradelt uurima. Selline põnev tööprotsess on väga motiveeriv. Teine faktor oli enda proovilepanek. Kuu aja jooksul teha iga päev 5–10 joonistust oli minu jaoks täielik enese­ületus. Lihtsalt istuda maha ja panna aju koos käega tööle, kuni vaimukas asi välja tuleb, vahel uuesti ja üle tehes. Usun, et selle aja jooksul sai tugevama lihvi ka minu stiil ja kasvas enesekindlus: kui vaja, siis

4/2016


ÕED VETIKUD

25


26

PERSOON

tõesti saan hakkama reaalse raamatu projektiga, mitte sahtlisse joonistamisega. Sellise eneseavastusretke eest olen Annele igati tänulik. Soovitan kasutada kõnealust teost väikese enese­ abiraamatuna illustratsioonistiili lihvimiseks ka teistel disaineritel. Proovige järele, võtke esimesest leheküljest lahti ja hakake verbaalsete vastuste asemel neid hoopis joonistama.

MULLE TUNDUB, ET RAAMATU PALJUD, VAHEL EBAMUGAVADKI KÜSIMUSED KÄIVAD AKTUAALSETE PÄEVAPOLIITILISTE JA ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE KOHTA, LUUES PINNASE INIMESTE ENDI SISEKAEMUSEKS. PRAEGUSAJAL ON SEE VÕIB-OLLA PUUDULIK, TEISALT JÄRSKKI, NAGU ÜMBERRINGI NÄHA. RAAMATU ÄÄRMISELT ARMAS, VEIDI LOLLAKAS OLEK (SELLE PARIMAS MÕTTES) NING HELENE HUMOORIKAD JOONISTUSED LOOVAD AGA PILDI, ET TEGELIKULT SAAME VÕTTA KÕIKE KA VABALT JA MÄNGUNA. EETIKAST RÄÄKIMINE JA PIIRIDE NIHUTAMINE VÕIB OLLA KA TORE. MIDA TEIE SELLEST ARVATE?

A: Minu jaoks ainus variant maailmas hakkama saada ongi võtta tõsiseid teemasid huumoriga. Mis ei tähenda, et ma näiteks loomaõigusi naljaks pean. Kunagi ammu kuulsin sellist lauset, et maailma kõige suuremaid idiootsusi tehakse tõsise näoga. Kui seada

näitena üles Eesti poliitikute sõnavõtud, saame sellele lausele kohe ka tõestuse. H: Mullegi tundub, et tänapäeval on inimesed veidi ludrid ja solvuvad liiga kergesti, võtavad oma tõeks­pidamisi ülemäära tõsiselt. Illustratsiooni- ja disaini­ajaloos on alati just koomiksid olnud selliste raskete teemade lahjendajad. Ma ei saa sada protsenti öelda, et tegu on koomiksiraamatuga, kuid selles sisalduvad illustratsioonid on kindlasti pigem lugusid jutustavad humoreskid kui üks ühele võetavad ikoonid. See annab lugejale võimaluse määrata oma reaktsioon ise – kas solvuda või kaasa naerda. Kedagi eraldi solvata pole koomiksikunstniku eesmärk, aga kui keegi ennast ise neis piltides ära tunneb, siis võib-olla peakski oma käitumise üle järele mõtlema.

KUMBA EELISTATE ELU LÕPUNI SÜÜA: SEFIIRITORTI VÕI HEERINGAT?

A: Ei tea, igal juhul ootab sellise dieedi lõpus üsna piinarikas surm. Nii et äkki siiski sefiiritorti – võib-olla saab enne teispoolsusesse lahkumist vähemalt korraliku sugarhigh kätte. H: Mina kaldun ka sefiiritordi poole. Meie raamatu „Lolle küsimusi pole olemas” Facebooki-lehel tehtud küsitluse põhjal tundub, et enamik mehi eelistab heeringat ja enamik naisi torti, ent on ka erandeid. Nagu näha, annab naljakate küsimuste abil korraldada isegi soorolli- ja antropoloogilisi uuringuid. Miks eelistavad naised just torti ja mehed kala? Selle jutu peale tuli kusjuures heeringaisu.

4/2016


ÕED VETIKUD

27


DISAIN

64

4/2016

RUUM-OBJEKT-INIMENE

Omame head ülevaadet sellest, mis toimub suuremates disainimaades, ent kas teame, millist uuemat disaini tehakse meie lähinaabrite juures, näiteks Poolas?

M

arta Adamczyk on poola interjööri- ja tootedisainer, kes loob minimalistlikke ja näiliselt lihtsaid kontseptsioone, mille konstruktsiooni või funktsiooni on peidetud üllatavad detailid. Kujundatud ruumide ja disainitud objektide kaudu soovib disainer ja disainistuudio Moskou omanik Marta inspireerida ja motiveerida, muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks ja nauditavamaks.

KUIDAS TUTVUSTAKSID END LUGEJALE, KES EI PRUUGI OLLA SINU JA SINU LOOMINGUGA TUTTAV?

Olen 30aastane disainer, kes tegutseb Varssavis. Viis aastat tagasi lõpetasin Varssavi kunstiakadeemias sisedisaini magistriprogrammi. Olen neli aastat töötanud disainerina oma stuudios Moskou. Minu peamine huvi on hästi lihtne disain ja looming eri maailmade piiril: disain ja kunst, inimese suhe objekti ja ruumiga.

MIS SUL PRAEGU KÄSIL ON?

Töötan sarja kallal, mis koosneb väiksematest kodu­ aksessuaaridest. Tegelikult on see minu jaoks midagi täiesti uut, sest seni olen disaininud peamiselt mööbli­ esemeid. See on vahva, et iga projekt on erinev ja nõuab minult kui disainerilt alati uut perspektiivi.

Tekst: KAILI KANNEL Fotod: STUDIO MOSKOU

Praegu disainin üht saarepuust kandikut . See koosneb kolmest elemendist, mida saab üksteisega ühendada ja kombineerida. Kandik näeb tegelikult rohkem välja nagu abstraktne objekt kui sisustusaksessuaar.

KAS SUL ON OLNUD KOKKUPUUDET EESTI DISAINI VÕI KUNSTIGA?

Kui püüan meenutada mõnd Eesti disainerit, ei tule pähe ühtegi nime. Meie riigid ei asu geograafiliselt teineteisest ju väga kaugel, nii et tegelikult ei oskagi öelda, miks Eesti disain meil väga tuntud ei ole. See küsimus paneb mind mõtlema, milline võiks olla üldpilt Poola disainist Eestis.

MIDA DISAIN SINU JAOKS TÄHENDAB? MIS HOIAB SIND MOTIVEERITUNA JA KÄIGUS?

Mind motiveerib uudishimu maailma ja inimeste vastu – see ongi osa minust ja minu elust, loovus ja mulle omane maailmavaade.

MIS MEELDIB SULLE DISAINI LOOMISE PROTSESSIS ENIM?

Kindlasti algus ja kontseptuaalne töö – ilmselt seepärast, et see on kõige loovam osa. Avastamine,


RUUM-OBJEKT-INIMENE mõtlemine, eksperimenteerimine pakub mulle alati pinget ja põnevust.

RÄÄGIME VEEL LOOMISPROTSESSIST. KUIDAS SEE SINU PUHUL TAVALISELT KÄIB? KAS KÕIGEPEALT ON MATERJAL, MIS INSPIREERIB MIDAGI LOOMA, VÕI TEKIB ESMALT TOOTEVORMI IDEE?

Tavaliselt tuleb esimesena idee, aga sageli on visioon tihedalt seotud konkreetse materjaliga. Mõnikord olen projekti algstaadiumis väga kindel, mis võiks olla parim materjalivalik, kuid protsessi käigus katsetan erinevaid variante ja nende kombinatsioone – lihtsalt mängu iluks. Pean ju kindel olema, mida vajan ning mis on disainitud vormi ja funktsiooni jaoks parim. Mõtlen, milline materjal annaks seda kõige paremini edasi – kas midagi tugevat või pehmet, lineaarset või õhukest, kohevat või sooja?

KAS OSKAD ÖELDA, MILLINE ON SINU DISAINITUD OBJEKTIDEST SINU ENDA LEMMIK JA MIKS?

Mulle tundub, et minu jaoks on lemmik alati see, mis parasjagu töös on. See on alati kõige värskem ja põnevam projekt.

Tool K1. Materjal: tamm, teras. Disain: Marta Adamczyk 2015.

KAS SINU KODUST VÕIB LEIDA SINU ENDA DISAINITUD MÖÖBLIT JA VÄIKSEMAID ESEMEID?

Jah, sest minu korter on praegu ka minu töökoht, kõik prototüübid ja esemed asuvad minu lähedal. Pean oma ideid enda peal katsetama. Kasutan enda disainitud esemeid, näiteks toole, iga päev. See on kõige lihtsam ja otsesem viis, kuidas saan toodet edasi arendada, vead kõrvaldada ning funktsionaalsust ja kasutus­ mugavust tõsta.

MILLISED ELUETAPID VÕI SINUGA SEOTUD INIMESED ON SINU LOOMINGULIST ARENGUT KÕIGE ROHKEM MÕJUTANUD?

Olen väga õnnelik inimene, sest minu teele on sattunud palju häid inimesi, kellel on olnud minu loomingulisele arengule suur mõju – minu perekond, õppejõud, kunstnikud ja disainerid, sõbrad ja partner. Minuga kaudselt või otseselt kokku puutuvad inimesed on hiigelsuureks inspiratsiooniks, nii et loomulikult jätab iga kohtumine jälje ka minu töösse. Mõtlen tihti sellele, et lapsepõlves proovisin ära kõik kunsti ja loomisega seotud tegevused. Enne kui hakkasin tootedisaineriks, tegelesin maalimise, joonistamise, skulptuuride valmistamise, fotograafia, keraamika,

65


DISAIN

66

kudumise ja graafikaga. Olin huvitatud teatrist, kirjandusest ja filmist. Mul oli võimalus õppida kunstiajalugu muuseumis, ümbritsetuna moodsast Poola kunstist. Kõik need kunstiga seotud aktiivsed tegevused avardasid minu maailmapilti. Seega kui mõtlen oma arengu algusele, tuleb mulle alati meelde loominguliselt aktiivne lapsepõlv. Tagasi vaadates tundub, et olingi määratud saama kunstnikuks või disaineriks.

MIS ON PRAEGU SINU LOOMINGU KÕIGE SUUREM MÕJUTAJA?

Ühte nimetajat on pea võimatu leida. Üldiselt võib öelda, et loomingule mõjuvad alati värskendavalt vormid, värvid, tekstuurid, kunst, film ja muusika, samuti uute paikade külastamine. Mulle meeldib vaadelda ja mõelda, kuidas inimesed suhestuvad objektidega ruumis ja kuidas nad neid kasutavad – see vaatlemine, sellele mõtlemine ja järelduste tegemine mõjutab suuresti ka minu loomingut.

KAS JA MILLISEID VEEBILEHTI SA INSPIRATSIOONI AMMUTAMISEKS KÜLASTAD?

4/2016

Mõnda disainilehte tõesti jälgin. Minu looming suhestub kõige rohkem sellega, mida näen Minimalissimo veebilehel (minimalissimo.com) – olen teinekord isegi üllatunud, kui lihtne mõni idee ja lahendus olla võib ning et alati on ruumi luua midagi veel lihtsamat ja lakoonilisemat. Jälgin aeg-ajalt veel Designboomi (designboom.com) ja DesignMilki (design-milk.com).

MILLINE ON SINU TÖÖMEETOD? KAS VISANDAD ESMASE IDEE KOHE ARVUTISSE?

Nimetage mind vana kooli disaineriks, aga kõik mudelid, joonised, detailid ja mõõtmised, samuti mitmesuguste võimaluste katsetamine toimub reaalselt. Olengi päriselt n-ö käsitööline, sest lõikan ja voldin kõik prototüübid paberist valmis. Minu jaoks on see protsessi kõige loovam osa. Loomulikult peab osa tööst siiski toimuma ka arvuti taga.

KAS JÄLGID AKTIIVSELT IGA OMA TOOTE EDASIST TEEKONDA JA EDU?

Hoian end oma tööde lähedal, mõeldes neile tihti, mitte ainult disainiprotsessi käigus, vaid ka hiljem. Proovin kõik tooted ise läbi, enne kui nad uutesse kodudesse

FOTOD: JOL A PA Ź

Tool Opla, 2013. Materjal: vineer, teras. Tool Opla disainiti sellisesse interjööri, kus on vaja palju istumiskohti (kohvikud, koolid, kontorid). Tooli raam on valmistatud terasest, istumisplaat on välja lõigatud vineerist.


RUUM-OBJEKT-INIMENE

67

FOTOD: JOL A PA Ź

Riiul Nuk, 2015. Materjal: vask, tamm. Riiul Nuk on minimalistliku projekti tulemus, mis sobib eri tüüpi interjööri. Vasest ja puidust kombineeritud puhas esteetika ning peen elegants moodustavad riiuli, mis kannab väärikalt mälestusesemeid, raamatuid ja nipsasjakesi. Riiul on valmistatud väga lihtsal viisil – üht puitplaati hoiab kaks painutatud vasest riba.

FOTOD: JOL A PA Ź

Tool Mako, 2012. Materjal: vineer. Tool koosneb tooliplaadist, mille sees on avad neljale identsele jalale. Elemendid on ühendatud poltidega, mis muudavad tooli kokku- ja lahtiühendamise lihtsaks.


DISAIN

4/2016

FOTOD: MARTA ADAMC Z YK

68

Tool Z1, 2008. Materjal: PVC. Tool Z1 on sündinud ristkülikukujulise PVC-materjali painutamisel, kus pinnalaotuse materjal on täies mahus ära kasutatud. Unikaalne vorm lubab vajadusel toole ladustada ka üksteise otsa laotuna.

edasi saadan. Ma hindan igasugust tagasisidet, see on edasiviiv jõud, mis aitab mind tulevikuprojektides.

MIDA SA TULEVIKULT OOTAD? KAS ON MIDAGI, MIDA OLED ALATI TEHA SOOVINUD?

Ma ei tahaks kindlat suunda nimetada. Disaini juures ongi parim see, et see võib hõlmata nii paljusid tehnikaid, nähtusi, kohti ja tundeid. Vaimustun igast uuest asjast ega jõua ära oodata, mis tuleb järgmisena.

MIS ON OLNUD SIIAMAANI SUURIM ÕPPETUND, MILLE OLED DISAINERINA SAANUD?

Lühidalt öeldes on minu moto „Usalda ennast, oma ideed ja võta riske!”. Muidugi tuleb ette olukordi, kus kahtlen, aga disainis ei ole olemas sellist asja nagu raisatud aeg. Disain on protsess ning jõuab kusagile välja, kahtlused ja valepöörded on osa teekonnast.

KUIDAS DEFINEERIKSID SÕNA „EDU” JA KAS OLED SELLE LEIDNUD?

Minu jaoks käib edu käsikäes rahuloluga. Kõige tähtsam

on edasi liikuda, ei tohi paigale jääda. Peab arenema, küsimusi esitama ja püüdma vastuseid leida. Minu jaoks ongi see tõeline edu.

MIS ON DISAINIVALDKONNA UUSIMAD TRENDID JA MIDA NENDEST ARVAD?

Oh, ma ei tea üldse, mis praegu trendikas on. Kõik muutub nii tihti, ma ei ole moeekspert. Oma disainis suundun pigem üha tagasi, ajatu klassikalise disaini poole ja otsin sealt inspiratsiooni. Uutes projektides püüan eksperimenteerida ja stereotüüpe murda. Võibolla see ongi trendikas?

MILLISES SUUNAS SINU DISAIN ARENEB?

Mulle meeldib mõelda, et see muutub üha lihtsamaks ja minimalistlikumaks, kuid samas loodan teha koostööd suuremate ettevõtete ja tuntud disaineritega, kus saan proovida oma senisest käekirjast hoopis midagi erinevat. Soovin, et mul oleks eksperimenteerimiseks ja mõtlemiseks rohkem aega. Kõige huvitavam küsimus on minu jaoks see, kus on disaini piirid ning milline on seos disaini, kunsti, arhitektuuri, inimloomuse, emotsioonide ja väljendusviiside vahel.


CRAFTORY


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.