Jalutaja teejuht – Haapsalu

Jalutaja teejuht HAAPSALU Karin Paulus

AUTOR: Karin Paulus KRONOLOOGIA KAASAUTOR: Ivo Paulus KONSULTANDID: Tõnis Padu, Kalev Jaago, Ilmar Jõesoo KEELETOIMETAJA: Mari Klein KÜLJENDUS: Tanel Eigi Tallinn 2013 Solnessi Arhitektuurikirjastus ISBN 978-9949-9390-5-3 Trükitud Print Best OÜ trükikojas

AUTOR SOOVIB TÄNADA: Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Arhitektuurimuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Väino Jõesoo Raamatu ilmumist on toetanud: Eesti Kultuurikapital © Solnessi Arhitektuurikirjastus © Karin Paulus

Jalutaja teejuht HAAPSALU Karin Paulus

6

jalutaja teejuht

Hõrgutis nautlejale Haapsalut on võimatu vihata. Kuigi Haapsalu esisuvitaja Pjotr Tšaikovski, Valge Daam ning tsaarid võivad ju ära kurnata, mahub nende hästi turundatud lugude kõrvale palju intiimseid dimensioone ehk siis võimalusi leida end äkitsi päikesest rammestunud tanuma vaikuses või hoopis mõnulemas jahisadama kohvikus.

Haapsalu ei paku mitte ainult 19. sajandi pitsiliste rätikutega kuurordi igatsust, vaid ka äkilisemat tegevust. Siinne linnagalerii on kaheldamatult Eesti üks etemaid kunstivaatamise paiku, samuti on tipptase suve alul peetav graafilise disaini festival koos „Isikupäraga”. Võtkem kas või Evald Okase muuseumis nähtav: guru picassolik pulbitsev anne ja elaan jätavad õhku küsimuse: mis oleks saanud, kui poleks olnud nõukogude võimu… Ka iga-aastane õudus­ filmide festival HÕFF pole mõeldud ainult friikidele. Ning linnusevaremete imetlemisest ei saa vähemasti minul kuidagi küllalt.

Järeltulijatega mööda mänguväljakuid, väikeseid tänavaid ning mererandu uideldes kinnistub veendumus, et Haapsalu on oma turvalisuse ning saladustega täiuslik lapsepõlvemaa. Nii tundub ka Astrid Lindgreni teostest Ilon Wiklandi Läänemaa pealinna hõngulisi raamatu­ pilte leides. Hea on siin olla teistelgi. Võib vast väita, et see on üks väheseid paiku, kus teistsugusus/omalaadsus ning vanadus on lihtsalt eripärad, ei midagi enamat.

Haapsalu panustab retrole: mitte ainult tsaariaegsele elegantsile, vaid ka festivali korras nõukogude nostalgia ning vanade maanteelaevadega Ameerika unistuse näitamisele. Šikk kuurort serveerib mudaravi klassikat ning kõiksuguseid spaa-hoolitsusi. Avatud on igat masti kohvikuid, nii et igaüks peaks leidma endale just „selle õige”.

Loodust võib nautida Haapsalus otse mõne rannajoonel paikneva väliterrassi tugitoolis: linnu­liike kohtab siin hämmastavalt palju ja kõikjal. Aga veelgi rohkem näeb holmidel või Paralepa suunas jalutades või pedaale sõtkudes. Pilti ohjeldatud loodusest ning muidugimõista ka arusaama heast elust demonstreerib kenasti Uuemõisa loss oma uhke pargiga.

Talverõõmud on Läänemaal globaalses plaanis samuti väga erilised: siis saab sõita mööda jääteed muidu nii kaugel tunduvatesse paikadesse. Ja ilmselt ei ole palju neid kohti, kus on nii pikka aega mõnu tuntud kõrgetasemelisest jääpurjetamisest – väga eriline ning hädasti taas julgustamist vajav harrastus on ju seegi.

Selles raamatus on püütud heita pilk ajalukku, tutvustada paeluvamaid paiku ning isiksusi.

Kindlasti oleks veel palju lugusid, mis tasuksid jutustamist, ent ka jalutajat tuleb säästa ning anda talle võimalus midagi uut avastada. Abiks teekonnal on raamatus kaardid, lisaks pakume omapoolset valikut ööbimispaikadest ning söögikohtadest.

Tundke sellest linnast rõõmu!

Karin Paulus toimetaja ja autor

Valik Haapsalu kultuurisündmusi APRILL Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival www.hoff.ee MAI Muinasjutufestival muinasjutt.haapsalu.ee JUUNI Cyrillus Kreegi muusikapäevad www.nargenfestival.ee Haapsalu Graafilise Disaini Festival www.kultuurimaja.ee Itaalia Veinipidu www.kultuurimaja.ee JUULI Haapsalu Vanamuusikafestival www.studiovocale.ee/haapsalu-vana­ muusikafestival Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosium Evald Okase Muuseumis www.evaldokasemuuseum.ee American Beauty Car Show www.american.ee

Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosium Evald Okase Muuseumis

Keelpillifestival www.hmk.edu.ee/kontserdiyhing/ festival.php AUGUST Augustibluus www.augustibluus.ee Valge Daami Aeg www.valgedaam.ee Pitsipäev www.haapsalusall.ee SEPTEMBER Nostalgiapäevad www.seeteater.ee

Joogafestival www.joogafestival.ee Juunikuine Itaalia Veinipidu kõlakoja juures

Valge Daami Aeg lossivaremetes

13

Haapsalu Haapsalu südame moodustab linnus ning kunagi linnamüüriga ümbritsetud vanalinna ala. Siiski on linna kese laienenud mitmes suunas ning 19. sajandil ilmet võtnud rannapromenaad ja 20. sajandil Posti tänava lõppu koondunud ärikeskus on samuti kaotanud perifeersuse. Et kaitsta stilistilist kooskõla ning säilitada põneva ajalooga hooneid ja tänavatevõrku, ei valva muinsuskaitse niivõrd üksikute majade tervist, vaid keskkonda kui tervikut. Moodustatud on vanalinna muinsuskaitseala, mille reeglid on üsna karmid ning nagu näha, ka tulemuslikud. Keelatud on ilma loata ehitada ja lammutada, kogu tegevus peab arvestama arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust ning kaasata tuleb eriala­ spetsialiste.

1. HAAPSALU PIISKOPILINNUS Haapsalu üks keskpunkt on piiskopi­linnus, mis rajati ristkülikukujulise kastellina 13. sajandi teisel poolel. Selle asutamine on seotud 1263. aastaga, mil leedulased rüüstasid Vana-Pärnut ning ühes sellega hävisid sealne toomkirik ning kool. Seega vajas Saare­Lääne piiskop uut turvalisemat residentsi.

Lisaks linnusele ehitati toona 1279. aastal pühitsetud toomkirik, mil oli viilkatus, roos­ aken ning ehisviiluga ümarkaarne portaal (hiljem ümber ehitatud).

Umbes 1280. aastal avati Haapsalu lossis uues kirikus ka toomkool, mis on Läänemaa vanim kool. Seal õpetati ladina keeles trivium’i aineid – grammatikat, retoorikat ja dialektikat; aga võib-olla ka quatrivium’i ehk siis aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat,

Piiskopilinnuse varemed

südalinn

19

46

jalutaja teejuht

36. HÄVINUD RANNAHOTELL PROMENAADI 26

1936. aastal valmis uue rannahotelli traditsioonilisem kõrge katuse ja sümmeetrilise fassaadiga projekt ka Artur Pernal, ent ehitama asuti August Volbergi kavandi järgi. Hoonet peetakse Eesti funktsionalistlike puitmajade seas üheks silmapaistvamaks. Rannahotell põles 1990. aastal ning seejärel ka lammutati.

Rudolf Tobiase monument

/…/ Ja nüüd elab uus Haapsalu juba talvelgi. On siginenud juurde hulk elanikke, nende seas eesti haritlasi, on siginenud maju, koole, asutusi, kauplusi. Puudub ainult veel suurem koonduskoht teatri- ja kontserdisaaliga. Küllap tuleb seegi, sest tarvidus tingib seda. ”

37. PÄIKESEKELL Et pargid ja loodus on sageli kohad, kus mõnus mõtiskleda, tõestab ka Roman Haavamägi Ungru dolomiidist päikese­ kell (1924, taastatud 1960), millel on kiri: „Nii kaob inimelu aja lõpmatusse ringkäiku” ning mille külgedel kujutatakse inimese elu hällist surmani. Idee ammutas kunstnik 1917. aasta sündmuste käigus krahvilossis lõhutud kivivaasi tükkidelt.

35. RUDOLF TOBIASE MONUMENT Promenaadi vääristavad mitme­sugused Roman Haavamägi skulptuurid, mis muudavad jalutuskäigu retkeks Haapsalu kultuurilukku. Näiteks Rudolf Tobiase portreebüst (1929) tuletab meelde, et armastatud helilooja elukevad kulges Haapsalus (vt 73).

38. HÄVINUD HOONEID Nikolai pargi ja õigeusu kirikuga piirneval, merelt võidetud krundil paiknes 19. sajandi lõpus doktor Adalbert Ungern-Sternbergi Nikolai sanatoorium.

Nägusa nn Mülleri maja ostis 1913. aastal Haapsalu linn ning lasi selle 1924. aastal insener-arhitekt Kreutzbergil ümber ehitada. Mansardkatuse, kõrgele soklile toetuva rõdu ja verandaga majas tegutses Haapsalu Kaunistamise Seltsi suvekohvik Ateena, majas oli nii mängusaal, lugemis­tuba, jookide müügikoht kui ka palju lõõgastumis­paiku.

Rannahotell, ca 1937–1938

Päikesekell

Promenaadil on nüüdki imeilus ringi kõndida ja vaadet nautida ning miks mitte ka poisikeste eeskujul õngitseda.

kõrvallehel: allikapaviljon

47