Eesti arhitektuur 2014–2015 by Solness

2014 EESTI ARHITEKTUUR 2015 ESTONIAN ARCHITECTURE

VÄLJAANDJA Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ PUBLISHER TOIMETAJA JA TEKSTIDE KOOSTAJA Karen Jagodin EDITOR AND TEXTS BY KEELETOIMETAJA Marilin Look COPY EDITOR TÕLGE INGLISE KEELDE Kristopher Rikken TRANSLATIONS INTO ENGLISH

RAINER MAHLAMÄKI KIRJA TÕLGE INGLISE JA EESTI KEELDE Interlex TRANSLATIONS OF RAINER MAHLAMÄKI’S LETTER INTO ENGLISH AND ESTONIAN KUJUNDAJA JA KÜLJENDAJA Tanel Eigi LAYOUT AND DESIGN

JOONISTE JA SKEEMIDE ETTEVALMISTAJA Mark Grimitliht PREPARATION OF DRAWINGS AND SCHEMES ESI- JA TAGAKAANE FOTO Kaido Haagen FRONT AND BACK COVER PHOTOS TRÜKIKODA Uniprint PRINTED BY ISSN 1736-292X EAN 9771736292083 © SOLNESSI ARHITEKTUURIKIRJASTUSE OÜ 2015 Paldiski mnt 26a, 10149 Tallinn, Eesti

TÄNAME TOETUSE EEST EESTI KULTUURKAPITALI GRATEFUL ACKNOWLEDGEMENT TO THE CULTURAL ENDOWMENT OF ESTONIA

2014 EESTI ARHITEKTUUR 2015 ESTONIAN ARCHITECTURE

TOIMETAJA EESSÕNA

EDITOR’S FOREWORD

„Eesti arhitektuur 2014–2015” võtab kokku peamiselt 2014. aastal, kuid veidike ka 2013. aasta lõpul ja 2015. aasta algul valminud Eesti arhitektuuriteoste paremiku, mida on esitatud kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali, arhitektide liidu ning maastikuarhitektide liidu aastapreemiale. Tegu on omamoodi üleminekuperioodiga, sest auhinnad antakse ühiselt välja koos sisearhitektide liiduga ning varem eri periodiseeringutest lähtunud preemiakalendrid teevad 2015. aastal läbi ühtlustamise. Nõnda on kultuurikapitali preemiate teravik suunatud 2014. aastale, kuid arhitektide liidu oma peamiselt 2015. aastale. Eesti maastikuarhitektide liidu preemia „Aasta tegu” seab fookusesse 2014. aastal algatatud ideed. Edaspidi hakkavad kõik preemiad lähtuma aastast, mil need välja antakse. Arhitektide liidu aastapreemiat antakse välja esimest korda ning see tunnustab ühte selget arhitektuurset ideed ja autorit. Maastikuarhitektide 2014. aasta tegu vaatab ehitatud keskkonda kõige laiema pilguga ning tunnustus kandub üle Eestimaa. Kultuurkapitali preemiad jagunevad viie kategooria vahel. Raamat hõlmab ligi 30 arhitektuuriideed ja -ehitist, ulatudes installatsioonidest linnakeskuste kujundamiseni ning näitustest dokumentaalfilmideni.

This book is a collection of the finest Estonian architecture from a period spanning all of 2014, plus a few months in the preceding and following years. These works were nominated for the annual award from the Cultural Endowment of Estonia, the Union of Estonian Architects and the Estonian Landscape Architects’ Union. These institutions’ award calendars have had different cycles. In this edition, the Cultural Endowment aims its focus on 2014, while the Union of Architects is honouring 2015 works. The Estonian Landscape Architects’ Union trains the spotlight on ideas initiated in 2014. In future, all of the calendars will be in sync and all awards - including from a fourth body, the Association of Interior Architects - will be based on the year in which they are given. This year, the Estonian Union of Architects has introduced its own annual award for the first time, recognizing one clear architectural idea and creator. The Achievement of the Year for 2014, an award from the Estonian Landscape Architects’ Union, takes the broadest look at the built environment and works from all across Estonia are eligible. The awards from the Cultural Endowment fall into five categories. In total, the book features around 30 architectural ideas and buildings, ranging from installations to redesigns of urban space in city centres and from exhibitions to documentary films.

Karen Jagodin

CONTENTS

SISUKORD 2014. aasta kultuurkapitali arhitektuuripreemiate laureaadid

Winners of the 2014 Cultural Endowment architecture awards

2014. aasta kultuurkapitali arhitektuuripreemiate kandidaadid

Nominees for the 2014 Cultural Endowment architecture awards

Arhitektuuriaasta 2014, ja natuke ka 2015

The year 2014 (and a little bit of 2015) in architecture

AASTAPREEMIA 2014 10 ANNUAL PRIZE 2014 Tondiraba jäähall 15 Tondiraba ice arena Tartu ülikooli füüsika instituut 20 University of Tartu Institute of Physics Viljandi laululava 26 Viljandi festival arena ARHITEKTUURIPREEMIA 2014 30 PRIZE FOR ARCHITECTURE 2014 Restoran Noa Miidurannas

Noa restaurant in the Miiduranna area of Tallinn

RENOVEERIMISPREEMIA 2014 38 RENOVATION PRIZE 2014 Eesti ajaloomuuseumi, Maarjamäe lossi tallihoone renoveerimine

Renovation of the Estonian history muuseumÁ s Maarjamäe palace stables

RESTAUREERIMISPREEMIA 2014 46 RESTORATION PRIZE 2014 Lõuna 2a villa restaureerimine Pärnus

Restoration of Lõuna 2a villa in Pärnu

TEGEVUSPREEMIA 2014 54 PRIZE FOR ACTIVITY 2014 2014. AASTA KULTUURKAPITALI 59 NOMINEES FOR THE 2014 CULTURAL ENDOWMENT ARHITEKTUURIPREEMIATE KANDIDAADID ARCHITECTURE AWARDS Kiviõli seikluskeskuse teenindushoone 60 Kiviõli Adventure Centre service building Sõpruse pst 157 ärihoone 66 Sõpruse pst 157 office building Kiiu Kiigepõnni lasteaed 72 Kiiu Kiigepõnn Nursery School Vääna-Viti hoolekandeküla 78 Vääna-Viti community care setting for disabled people Eisma sadamahoone 84 Eisma Port Building Pärnu mudaravila restaureerimine ja juurdeehitus 88 Restoration and extension of the Pärnu mud baths Energia Avastuskeskus 94 Energy Discovery Centre Kultuurikatla A-korpuse renoveerimine 100 Renovation of the A-Block of Creative Hub Pagari 1 korterelamu restaureerimine 104 Restoration of an Old Town apartment building Pagari 1 Noblessneri loomemaja 110 Noblessner Creative House Kino Kosmos IMAX 116 Kino Kosmos IMAX Hotelli Palace **** renoveerimine 122 Renovation of Hotel Palace **** Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärk 126 Monument to Johan and Maria Laidoner Arhitektuuri huvikool 130 Architecture School for extracurricular education Jüri Okase ja Marika Lõokese 1975–2012 134 ABOL: a book about the architecture work arhitektuuriloomingu raamat „ABOL” of Jüri Okas and Marika Lõoke, 1975–2012 Näitus „Eesti taluarhitektuur . Püsiv ja muutuv” 136 “Enduring and changing”: an exhibition about Estonian farm architecture Paberist raamatukogu 140 Paper library „Interspace” („Vaba ruum”) 144 Interspace Dokumentaalfilm „Maile Grünbergi värvilised maailmad” 148 “Maile Grünberg’s colourful worlds”: a documentary EESTI ARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2015 151 THE ANNUAL PRIZE OF 2015 OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS Hoonekompleks Lõuna-Eestis 156 Building complex in southern Estonia EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE 161 ESTONIAN LANDSCAPE ARCHITECTS’ UNION „AASTA TEGU 2014“ ANNUAL ACHIEVEMENT AWARD 2014

2014. AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE LAUREAADID

WINNERS FOR THE CULTURAL ENDOWMENT FOR ARCHITECTURE’S 2014 AWARDS AASTAPREEMIA / ANNUAL AWARD

KADARIK TÜÜR ARHITEKTID TONDIRABA JÄÄHALLI, TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUDI JA VILJANDI LAULULAVA EEST KADARIK TÜÜR ARHITEKTID FOR THE TONDIRABA ICE ARENA, UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF PHYSICS AND VILJANDI FESTIVAL ARENA

ARHITEKTUURIPREEMIA / ARCHITECTURE AWARD KAMP ARHITEKTID NOA RESTORANI EEST KAMP ARHITEKTID FOR NOA RESTAURANT

RESTAUREERIMISPREEMIA / RESTORATION AWARD JAAK HUIMERIND JA MARI KURISMAA LÕUNA 2A VILLA RESTAUREERIMISE EEST JAAK HUIMERIND, MARI KURISMAA FOR RESTORATION OF THE VILLA AT LÕUNA 2A, PÄRNU

RENOVEERIMISPREEMIA / RENOVATION AWARD JAAK HUIMERIND JA TARMO PIIRMETS EESTI AJALOOMUUSEUMI, MAARJAMÄE LOSSI TALLIHOONE RENOVEERIMISE EEST JAAK HUIMERIND, TARMO PIIRMETS FOR THE RENOVATION OF THE MAARJAMÄE PALACE STABLES (ESTONIAN HISTORY MUSEUM)

ARHITEKTUURITEGEVUSE PREEMIA / AWARD FOR ACTIVITY IN THE FIELD OF ARCHITECTURE EPP LANKOTS DOKTORIVÄITEKIRJA „MOODSA ARHITEKTUURI KRIITILINE HISTORIOGRAAFIA. MODERNSUSE KÄSITLUSED LEO GENSI JA LEONHARD LAPINI ARHITEKTUURIAJALOOLISTES TEKSTIDES 1960.–1980. AASTAIL” EEST EPP LANKOTS FOR A DOCTORAL DISSERTATION ON TREATMENT OF MODERNITY IN ARCHITECTURE TEXTS WRITTEN BY LEO GENS AND LEONHARD LAPIN FROM THE 1960S TO THE 1980S

ANDRES KURG DOKTORIVÄITEKIRJA „BOUNDARY DISRUPTIONS: LATE-SOVIET TRANSFORMATIONS IN ART, SPACE AND SUBJECTIVITY IN TALLINN 1968–1979” („SEGILÖÖDUD PIIRID. HILISNÕUKOGUDE MUUTUSED KUNSTIS, RUUMIS JA SUBJEKTSUSES TALLINNAS AASTATEL 1968–1979”) EEST ANDRES KURG FOR A DOCTORAL DISSERTATION, “BOUNDARY DISRUPTIONS: LATE-SOVIET TRANSFORMATIONS IN ART, SPACE AND SUBJECTIVITY IN TALLINN 1968–1979“

2014. AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE KANDIDAADID NOMINEES FOR THE 2014 CULTURAL ENDOWMENT ARCHITECTURE AWARDS KIVIÕLI SEIKLUSKESKUSE TEENINDUSHOONE. KOIT OJALIIV KIVIÕLI ADVENTURE CENTRE SERVICE BUILDING. KOIT OJALIIV

SÕPRUSE PST 157 ÄRIHOONE. INDREK SUIGUSAAR OFFICE BUILDING, SÕPRUSE PST 157, TALLINN. INDREK SUIGUSAAR

KIIU KIIGEPÕNNI LASTEAED. HELEN REBANE, EGON METUSALA KIIU KIIGEPÕNN NURSERY SCHOOL. HELEN REBANE, EGON METUSALA

2014. AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE KANDIDAADID / NOMINEES FOR THE CULTURAL ENDOWMENT FOR ARCHITECTURE’S 2014 AWARDS

VÄÄNA-VITI HOOLEKANDEKÜLA. TÕNU LAIGU, KOIT OJALIIV VÄÄNA-VITI COMMUNITY CARE SETTING FOR DISABLED PEOPLE. TÕNU LAIGU, KOIT OJALIIV

PÄRNU MUDARAVILA RESTAUREERIMINE JA JUURDEEHITUS. TARMO TEEDUMÄE, PACO ULMAN, INGA RAUKAS, TÜÜNE-KRISTIN VAIKLA, URMO VAIKLA, TUULI TREI, MARGIT TEIKARI RESTORATION AND ADDITION TO PÄRNU MUD BATHS. TARMO TEEDUMÄE, PACO ULMAN, INGA RAUKAS, TÜÜNE-KRISTIN VAIKLA, URMO VAIKLA, TUULI TREI, MARGIT TEIKARI

EISMA SADAMAHOONE. INDREK ALLMANN EISMA PORT BUILDING. INDREK ALLMANN

ENERGIA AVASTUSKESKUS. SANDER AAS, MARGIT ARGUS, MARGIT AULE, PELLE-STEN VIIBURG ENERGY DISCOVERY CENTRE. SANDER AAS, MARGIT ARGUS, MARGIT AULE, PELLE-STEN VIIBURG

KULTUURIKATLA A-KORPUSE RENOVEERIMINE. TÕNU LAIGU, KOIT OJALIIV, ANDRES LABI, JANNO ROOS RENOVATION OF THE A-BLOCK OF CREATIVE HUB (KULTUURIKATEL). TÕNU LAIGU, KOIT OJALIIV, ANDRES LABI, JANNO ROOS

PAGARI 1 KORTERELAMU RESTAUREERIMINE. RASMUS TAMME, JAANUS SAAREPERA, REIO RAUDSEPP RESTORATION OF AN APARTMENT BUILDING, PAGARI 1, TALLINN. RASMUS TAMME, JAANUS SAAREPERA, REIO RAUDSEPP

NOBLESSNERI LOOMEMAJA. RASMUS TAMME, JAANUS SAAREPERA, EERO JÜRGENSON, ANDRES JOMP NOBLESSNER CREATIVE HOUSE. RASMUS TAMME, JAANUS SAAREPERA, EERO JÜRGENSON, ANDRES JOMP

KINO KOSMOS IMAX RESTAUREERIMINE. KERLI LEPP, PILLE LAUSMÄE RESTORATION OF THE KINO KOSMOS IMAX. KERLI LEPP, PILLE LAUSMÄE

HOTELL PALACE **** REKONSTRUEERIMINE. KATRIN VAIKLA, ARGO VAIKLA, MARI-LIIS SÜLD, RIIN LUUK RENOVATION OF THE HOTEL PALACE ****. KATRIN VAIKLA, ARGO VAIKLA, MARI-LIIS SÜLD, RIIN LUUK

JOHAN JA MARIA LAIDONERI MÄLESTUSMÄRK VIIMSIS. MARIA FREIMANN, JUHAN KANGILASKI MONUMENT TO JOHAN AND MARIA LAIDONER IN VIIMSI. MARIA FREIMANN, JUHAN KANGILASKI

ARHITEKTUURI HUVIKOOL. KADRI KLEMENTI, KAIRE NÕMM, KATRIN KOOV, MARIA PUKK ARCHITECTURE SCHOOL FOR EXTRACURRICULAR EDUCATION. KADRI KLEMENTI, KAIRE NÕMM, KATRIN KOOV, MARIA PUKK

JÜRI OKASE JA MARIKA LÕOKESE 1975–2012 ARHITEKTUURILOOMINGU RAAMAT „ABOL”. JÜRI OKAS, MARIKA LÕOKE ABOL: A BOOK ABOUT THE ARCHITECTURE WORK OF JÜRI OKAS AND MARIKA LÕOKE, 1975-2012. JÜRI OKAS, MARIKA LÕOKE

NÄITUS „EESTI TALUARHITEKTUUR . PÜSIV JA MUUTUV”. HEIKI PÄRDI, ELO LUTSEPP “ENDURING AND CHANGING": AN EXHIBITION ABOUT ESTONIAN FARM ARCHITECTURE. HEIKI PÄRDI, ELO LUTSEPP

PABERIST RAAMATUKOGU. TOMOMI HAYASHI PAPER LIBRARY. TOMOMI HAYASHI

„INTERSPACE” („VABA RUUM”). EESTI PAVILJON 14. VENEETSIA ARHITEKTUURIBIENNAALIL. JOHANNA JÕEKALDA, JOHAN TALI, SIIM TUKSAM INTERSPACE. ESTONIAN PAVILION AT THE 14TH VENICE ARCHITECTURE BIENNIAL. JOHANNA JÕEKALDA, JOHAN TALI, SIIM TUKSAM

DOKUMENTAALFILM „MAILE GRÜNBERGI VÄRVILISED MAAILMAD”. KARIN PAULUS, PEETER BRAMBAT, PRIIT PÕLDME, MARINA MÄLK “MAILE GRÜNBERG’S COLOURFUL WORLDS”: A DOCUMENTARY KARIN PAULUS, PEETER BRAMBAT, PRIIT PÕLDME, MARINA MÄLK

2014. AASTA ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI ŽÜRII KOOSSEIS MEMBERS OF THE ARCHITECTURE ENDOWMENT JURY IN 2014 KALLE KOMISSAROV (ESIMEES), KARLI LUIK, KAIDO KIVI, LIINA JÄNES, IGANR FJUK, RAIVO KOTOV, SIRLE SALMISTU

2014. AASTA KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURIPREEMIATE KANDIDAADID / NOMINEES FOR THE CULTURAL ENDOWMENT FOR ARCHITECTURE’S 2014 AWARDS

KAIDO HAAGEN

ARHITEKTUURIAASTA 2014, JA NATUKE KA 2015

THE YEAR 2014 (AND A LITTLE BIT OF 2015) IN ARCHITECTURE Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad antakse sel korral välja arhitektuuri valdkonna loomeliitude ühisüritusel 4. detsembril. Kuna muutsime pree miate väljaandmise aega, kaasnes sellega üleminekuperiood, mistõttu 2015. aasta üritusel antakse välja preemiad ajavahemikus 1. oktoober 2013 kuni 1. mai 2015 kordasaadetu eest. Ühisüritusel antakse peale kulka aastapreemiate välja ka teisi vald konnapreemiaid ja see on hea – mida rohkem raha valdkonnale tuleb, seda parem. Suur preemiate hulk teeb aga nendes orienteerumise keeruliseks. Milline on kulka preemiate ühiskondlik positsioon ja tähendus selles palju suses? Kus paiknevad kulka preemiad riigipreemia, liidu aastapreemia ja materjali tootjate preemiate seas? Oleme kulka sihtkapitali preemiate sta tuudis sõnastanud oma ülesande järgnevalt: arhitektuuri sihtkapitali aasta preemiate eesmärk on tunnustada silmapaistvaid saavutusi Eesti arhitek tuuris, ergutamaks arhitektuurielu arengut ja tõstmaks esile selle üldist prestiiži ühiskonnas. Preemiate positsiooni tagavad professionaalidest koosnev žürii ning kultuurkapitali oluline roll nii laiemalt kultuurielu kui ka kitsamalt arhitektuuritegevuse toetajana. Arhitektuuri sihtkapitali igaaastased preemiad on pikema perioodi kokku võte ega käi niivõrd selle aasta tulemuste kohta. Kõikide premeeri tud tegemistega on alustatud juba ammu ning selle taustal tundub, et ühist nimetajat 2015. aastal valminud väärikatele objektidele ja saavutustele pole kõige mõistlikum otsida. Arengusuunad ja trendid joonistuvad välja pikema aja jooksul, üldisemad hinnangud nõuavad aega. Kulka preemiate hulk on jäänud samaks, kuid iga preemia otsustatakse ikkagi eraldi – ja žürii otsused sõltuvad ennekõike esitatud kandidaatidest. Kuna tegevusvaldkonnad muutuvad, tuleb ka preemiate nimetusi pidevalt ajakohastada. Ajal, mil ehitatud arhitektuuriobjekte on vähem, on ise enesestmõistetav, et ruumivaldkonnas tuleb pöörata rohkem tähelepanu muudele väljendusvormidele. Seetõttu innustaksin kõiki järgmistel aastatel suhtuma kandidaatide esitamisse loominguliselt. Loobugem jäikadest raa midest – ülevad vs. madalad tüpoloogiad, suur vs. väike, betooni valatud vs. tegevuspõhised aktsioonid, avalik objekt hea vs. eratellija paha jms. Sellel aastal joonistus peapreemia välja õige eripärasel moel. Pidasime silmapaistvaks saavutuseks autorite kollektiivi õnnestunud aastat, kuhu sattus mitme suuremahulise objekti korraga valmimine. Eraldi võttes panid need žürii ühise seisukoha proovile, kuid hooneid koos vaadates tekitasid arhitektuuriideed selge positsiooni, mis eristas neid kõigist ülejäänust posi tiivselt. Peale objekti ehk arhitektuuripreemia andsime sellel aastal välja ka eraldi renoveerimis ja restaureerimispreemia. Nimetused on justkui sarnased, kuid sisud siiski täiesti erinevad nagu ka premeeritud objek tid. Tegevuspreemia pälvisid kaks doktoritööd, seejuures ei tähtsustata kumbagi vähem, vaid rõhutatakse nende saavutuste ühismõjule Eesti arhitektuurielus. Lisaksin aastapreemiate žürii poolt veel seda, et igat kandidaati tuleks käsitleda kui finalisti. Sellest lähtuvalt tehti kõikide preemiakandidaatide hulgast eelvalik, mille kriteeriumiks sai žüriiliikmete ühemõtteline poole hoid või siis selle puudumine, valdavat osa objekte käisime ka kohapeal vaa tamas. Maastikuarhitektuuri ja disainivaldkonda ning teisigi ruumivaldkondi utsitaks usinamalt kandideerima, sest liiga väikese valiku pinnalt on žüriil keeruline kedagi esile tuua ning seetõttu pole mitut valdkonda 2015. aastal eraldi nimetatud. Õnne kõikidele preemiasaajatele! Kalle Komissarov arhitektuuri sihtkapitali nõukogu esimees

The annual prizes from Architecture Endowment of the Cultural Endowment of Estonia were awarded this year at a joint event attended by creative unions in the field in architecture on 4 December. As the award ceremony is being held at a different time of the year, there was a transition period – the 2015 crop of awards is being handed out for work that took place from 1 October 2013 to 1 May 2015. Besides the Cultural Endowment’s annual awards, other honours in the field are awarded, and that’s a good thing – the more money that flows into the sphere, the better. The fact that there are many awards makes it hard to orient. What is the social status and meaning of the Endowment Awards, given how many awards there are? Where do the Cultural Endowment awards fit in among the state prizes, Union of Architects annual award and awards handed out by materials producers? The Architecture Endowment© s statute states that the aim of the annual awards is to recognize outstanding achievements in Estonian architecture, to stimulate development in architectural life and increase the general prestige of architecture in society . The prestige factor of the awards is also ensured by the jury consisting of top professionals and the Cultural Endowment’s important role as a supporter of culture in general and more specifically, architectural activity. The annual awards from the Architecture Endowment are a summation of a longer period and they don’t necessarily match up with the results for that specific year. All of the work that received awards was started a long time ago and in that context, it seems to me that it isn© t the most reasonable course of action to start looking for a common denominator for the distinguished projects and accomplishments of 2015. Development trends can be traced over a longer period of time, more general assessments require time. The number of Cultural Endowment awards has remained the same, but each award is decided separately. And the jury’s decisions depend above all on the nominees submitted. As the areas of activity change, the names of the awards have to be updated constantly as well. At a time when there is less built architecture, it’s logical that more attention is being devoted to other forms of expression. I would thus urge a more creative attitude to the nominations in subsequent years. Let’s abandon any rigid frames: highbrow vs. lowbrow. large vs small, work in the form of poured concrete vs. performed actions; public architecture “good” vs. private customer “bad”, and so on. This year, the main prize decision emerged in a very special way. The outstanding achievement this time around was a successful year for the architecture team in question –a year that included the completion of several large-scale architectural projects. Taken separately, these may have tested the jury’s unanimity, but looking at the buildings together, the architectural ideas clearly stood far above the rest. Besides the award for best architectural work – the architecture award – we handed out separate renovation and restoration awards. These two award names seem similar but they are totally different in content, just as the architecture is. The award for publishing activity in the field of architecture went to two doctoral dissertations, which shouldn’t diminish the importance of either one; rather, we wanted to highlight the combined effect of the achievement for Estonian architecture. On behalf of the jury, I would also add that nominations should be viewed as “finalists” and a preliminary selection was made from among all those submitted as candidates for awardes. The criterion for advancing to the final round selection was unanimous support from all jury members or lack thereof. We visited most of the sites personally. I would urge more nominations in landscape architecture, design and other spatial categories, as with too few submissions, it is hard for the jury to separately highlight any one particular entry, and thus many fields were not separately listed this year. I wish all the award winners the best of success! Kalle Komissarov chairman of the supervisory board of the Architecture Endowment 9

KADARIK TÜÜR ARHITEKTID

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 KADARIK TÜÜR ARHITEKTID TONDIRABA JÄÄHALLI, TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUDI JA VILJANDI LAULULAVA EEST

2 X KAIDO HAAGEN

KADARIK TÜÜR ARHITEKTID FOR THE TONDIRABA ICE ARENA, UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF PHYSICS AND VILJANDI FESTIVAL ARENA

THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTURE’S ANNUAL AWARD 2014

LENNUSADAMA VESILENNUKITE ANGAARID SEAPLANE HARBOUR’S CONCRETE HANGARS

TONDIRABA JÄÄHALL TONDIRABA ICE ARENA

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014

KADARIK TÜÜR ARHITEKTID TONDIRABA JÄÄHALLI, TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUDI JA VILJANDI LAULULAVA EEST

THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTURE’S ANNUAL AWARD 2014 KADARIK TÜÜR ARHITEKTID FOR THE TONDIRABA ICE ARENA, UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF PHYSICS AND VILJANDI FESTIVAL ARENA

KÜSIMUSTELE VASTAB OTT KADARIK

INTERVIEW WITH OTT KADARIK

AASTATEL 2014–2015 VALMIS TEIL TARTUS ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUT, TALLINNAS TONDIRABA JÄÄHALL NING VILJANDIS LAULULAVA – KAKS SUURT HOONET, ÜKS VÄIKSEM STRUKTUUR. KUIDAS NEED PROTSESSID PARALLEELSELT KULGESID? Tartu ülikooli füüsika instituut võttis nendest kõige kauem aega. Töö sai alguse juba 2009. aastal ning kestis läbi kõige sügavama masuaja, mis oma korda peegeldus protsessis tuntavalt: vähema raha eest maja ehitada pole võimalik! Viljandi oli samuti rahaliselt väga keerukas, sest objekti teostamise eelarvet vähendati algsega võrreldes kolmandiku võrra. Ilmselgelt mõjutas see arhitek tuuri ning osa ideid jäi teostamata või teostati suuresti muudetud kujul. Niimoodi vaadates oli Tondiraba jäähalli protsess kõige mõistlikum. Igas asjas on alati mingi surve ja kompromisside tegemise koht, aga siin käis kõik lihtsamalt. Koostöökolmnurk tellija ja ehitajaga on alati kesksel kohal ning kui see toimib mõistlikult, on ka tulemus hea. Kõik loetletud tööd tulid konkursside kaudu, teisi teid pidi pole me kunagi ühtegi pakkumist saanud. Muud toimivat tegevusstrateegiat ei ole me Eestis kohanud, sest siin puuduvad püsivad tellijad. Iseenesest teeb see elu huvita vaks, sest iga ülesanne toob uued tegijad ja muutujad. Minu jaoks on kõige põnevam algus, ideetasand. Mihkel (Mihkel Tüür – toim.) on ideede genereerimises vähemasti sama tähtis, kui mitte tähtsam, kuid talle meeldib käia ka ehitusnõupidamistel. Platsimeestega suhtlemine on suures osas just tema peal – kui teda poleks, oleks täielik kaos, sest lõpp kokkuvõttes on selline tööjaotus palju tulemuslikum. Ma võin ju ükskõik mis sõlmi kokku joonistada, aga kui mees ehitusplatsil neist aru ei saa, ei tule ka tulemust.

IN THE 2014-2015 PERIOD, YOU’VE COMPLETED THE UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF PHYSICS, THE TONDIRABA ICE ARENA AND THE VILJANDI FESTIVAL ARENA. TWO LARGE BUILDINGS, ONE SMALLER STRUCTURE. HOW DID THESE PROCESSES PROCEED IN PARALLEL? The University of Tartu Institute of Physics was the longest process. It began back in 2009 and lasted through the deepest part of the recession, which could definitely be sensed in the process: it isn’t possible to build a building for less! Viljandi was likewise very complicated money-wise, as the budget for the renovation was reduced by one-third compared the original sum. This clearly had an impact on the architecture and some of the ideas were not executed or were greatly altered. Looking this way, Tondiraba Ice Arena’s process was the most reasonable. There’s always some pressure and area where compromises have to be made, but here things went the easiest. The “cooperation triangle” between customer and builder played a central part in every process and if that flows in a reasonable manner, the result ends up good, too. All three of these contracts came at public tender and it wouldn’t have been possible to get any of the jobs otherwise. I have encountered any other operating strategy that works, because Estonia doesn’t have regular customers. In itself, this makes life interesting, because every job has new cast of characters, and new variables. For me, each new beginning – the conceptual stage – is the most exciting part. Mihkel (Mihkel Tüür – ed.) is just as important if not more in generating ideas, but he also likes attending construction meetings. Mihkel is the one who dos the talking to site foremen and workers, and if he weren’t there, it would be total chaos, because we are ultimately much more productive this way. You can do all the technical drawings you want, but if the guys on the site can’t make head or tail of them, there will be no results.

MILLISENA NÄETE NENDE KOLME OBJEKTI ARHITEKTUURSET LÄHTEPUNKTI? Meie ideede tekkimise lähtepunkt on kõikide tööde puhul tegelikult sama sugune: igas projekteeritavas objektis peab olema mingisugune hulk algu pära. Seda on raske lahti seletada, kuid väljendub põlve otsas pusimise emot sioonis ning äratundmises, et kavandatavas on sees teatavat kodukootu tunnet. Pole vaja teha asju, mida on maailmas juba kolmsada tükki. Teinekord võib see aga väljenduda hoopis muul moel, kuid proovime pikkida oma mõtte alati sisse, ükskõik mis tasandil. Mõned asjad on tänu sellele kukkunud imeli kud või kohmakad välja ning inimesed ei suuda nendega suhestuda. Aga see tunne – ikkagi oma! – on meie jaoks tähtis. Ideetasandil on meie lähtepunktiks püüe aru saada, mida teistel vaja läheb, ning ennast selle järgi kohandada. Kui meil oleks seesugust hoonet tarvis, siis kuidas oleks seda mõistlik teha? Kuskil peitub terve mõistuse hääl, mille peab üles leidma. Tuleb kuulata ära tingimused ja võimalused ning teha nii hästi kui võimalik. 12

WHAT DO YOU SEE AS THE ARCHITECTURAL POINT OF DEPARTURE FOR THESE THREE SITES? The point of origin for all of our sites is actually the same: it’s important for the site or property to have some amount of the original legacy. It’s hard to explain exactly what that legacy is, but it is expressed in the feeling that you are inventing things as you go along and the recognition that it all contains a certain degree of a homespun quality. You don’t need to make something of which 300 already exist somewhere. Sometimes it can be expressed in something that’s stubborn and difficult, but we always try to persistently work our ideas into it, on whatever level. Some projects have come out strange or awkward because of that, people don’t know how to relate to them. But what’s important for us is that something is OUR OWN. On the conceptual level, our point of departure is to try and understand what others need, and adapt ourselves accordingly. So what if we don’t need such a building ourselves? How could we do it in a reasonable way, then? There is some voice of reason, of common sense, that has to be found. You have to listen to the conditions and possibilities and do things as well as you can.

MILLEST TEKIB VALMINUD OBJEKTI JUURES RAHULOLU JA ÕNNESTUMISE EMOTSIOON? Sageli on see väga lihtne – näiteks see, kuidas inimesed hoonet kasutavad. Tondiraba jäähalli kohta on paljud arvanud, et hoone asub vales kohas ning tegu on puhtalt poliitilise objektiga. Loomulikult on ta poliitikaga seotud, aga kui teisipäeva õhtul ise pealt näha, kuidas autoparklas pole ühtegi vaba kohta, maja on inimesi täis ning hoone lihtsalt kulub esimese kasutus aastaga ära, on ilmselge, et inimestel on seda kohta vaja. See teeb tuju heaks! Kui füüsika instituut on oma olemuselt kinnine ja endasse tõmbunud, ei hõlma avalikkusele suunatud tegevusi ning tavakodanik ei pääse sinna sis segi, siis jäähall seevastu on otseselt inimeste oma. Ta asub maailma kõige õigemas kohas, sest kust tuleb kõige rohkem iluuisutajaid ja hokimängijaid? Veel hiljuti polnud sellel majal ühtegi grafitit, sest kogukonnal on tunne, et koht on nende oma. Niivõrd paljudele aladele (curling, jäähoki, iluuisutamine, poks ja korvpall, lisaks kontserdikorraldus) on antud uued ja normaalsed tingi mused tegutsemiseks ning oma valdkonna teadvustamiseks. Jäähall on maksimaalselt kasutusel ja see omakorda käivitab uusi pro jekte – halli kõrvale plaanitakse ujulat, hotelli ja golfiväljakut. Lasnamäe on väljaehitamata keskkond ning ainuõige arengusuund ongi see, et inimestele antakse kodu lähedal võimalusi millegagi tegeleda. Teinekord tekib rahulolutunne sellest, et projektid viivad mind kokku niivõrd huvitavate inimestega, näiteks füüsikutega. Instituut polnud üldse kerge objekt – esiteks tuli seda kogu aeg kärpida, teiseks ei saadud aru, kuidas tööd rahastatakse ning mismoodi mõjutab see hoone arhitektuuri. Selles majas tehakse maailma tipptasemel teadust. Mismoodi tänapäevane teadus töötab ning millised süsteemid seal kehtivad, ei ole kõigile mõistetav ning see tekitabki ootamatuid olukordi. Füüsika instituut on nagu tootmishoone, kus eri rühmitused kõigele lisaks omavahel konkureerivad. Majja pääseb ühest mesitaru august ning arhitek tina oli suur töövõit see, kui esimesele korrusele aknad sai – seda tingimustes, kus mõnel laboril on aknad kinni kleebitud, et keegi sisse ei näeks. MIS OLI NENDE OBJEKTIDE SUURIM VÄLJAKUTSE? Viljandi lauluväljaku juures oli kõige peenem asi asukoht – looduslikult ilus, ajalooline, lisaks matmispaik. Väike objekt, pigem etüüd, millel sisuliselt funktsiooni pole: teda on vaja ainult akustika jaoks. Peamine oligi jõuda lahenduseni, kuidas objekt parki lõpuks ära sulab ja eri aastaaegadel mõjub. Jäähallil ja füüsika instituudil oli üks läbiv väljakutse: mismoodi teha suuri objekte nii, et nad oleksid ühtpidi suured ja teistpidi väikesed. See on väga keeruline teema ja peen timmimine, mille valemi põhinäitajad on algupärand ja inimmõõtmelisus. Tuleb analüüsida seda, mis toimub inimese tegutsemise tasandil: mida inimene reaalselt oma tegutsemiskõrgusel kogeb ja kuidas seda tasandit tajub? Kui suured on asjad, mis toimivad? Mõõtudest ja mõõt kavadest arusaamiseni jõuabki siis, kui oled mõne korra näppu lõiganud.

WHAT PRODUCES THE SENSE OF SATISFACTION, OF HAVING SUCCEEDED? It’s often very simple – for example, how people use a building. With Tondiraba Ice Arena, many people thought it was in the wrong place and that it was a purely a political object. Naturally it is tied up with politics, but if, on a Tuesday night, you look at how there’s no empty parking spaces, how the building is full of people and how the building just starts wearing in the first year of use, it’s clear people needed the place. That makes you happy! While the Institute of Physics is this closed, hermetic place, which doesn’t engage with the public and ordinary people can’t even access it, the Ice Arena is the people’s building, pure and simple. It’s in the world’s best place, as these communities (with a large Russian-speaking population- Ed.) produce the most female figure skaters and hockey playing boys. Up to recently there wasn’t even any graffiti on the building, as the community feels it is their building. So many sports and activities have now been given new, normal conditions were they can go about their activities and publicly promote their field: curling, ice hockey, figure skating, boxing and basketball, concerts. The building is getting maximum use. And that in turn gives rise to new projects: a swimming pool, hotel and golf course are now planned next door. Lasnamäe is an environment that has not been fully developed and the fact that people are given a possibility to be active in some field near their home is the perfect, much needed development direction. Sometimes you get a feeling of satisfaction from the fact that the project brings such interesting people together, such as physicists. That wasn’t an easy project, because cuts had to be made all the time, and on the other hand people couldn’t understand how it was financed and how it would impact the building’s architecture. Cutting -edge science takes place in that building and it isn’t clear to everyone how modern science works and what systems hold true in that world, and thus unexpected situations arise. The Institute of Physics is like a production building where, on top of everything else, various groups compete with each other. You can access it through one hive entrance, so to speak, and as an architect, it’s a major feather in my cap that we were able to get windows on the ground floor. This is a place where some of the labs have the windows taped over to prevent people from seeing in. WHAT WERE THE BIGGEST CHALLENGES WITH THESE SITES? The finest, most delicate thing about the Viljandi Festival Arena was the location: naturally scenic, historical – and on top of everything, a burial site. The bandshell is a small form, more of an etude, without actually having a function: it is only needed for acoustics. The primary challenge was to get it finally integrated into the park and the impression it leaves in different seasons. The Ice Arena and Institute had one overarching challenge: how to build large structures so that they would be big on one hand and small on the other. That’s a very complex topic and involves fine calibration, the main indicators in the formula are legacy and the human scale. One has to analyze what takes place at the level of people‘s activity: what do people really experience at, as it were, operating height and how they perceive that level. How big are the things that work? You reach an understanding of measurements and scales once you’ve cut your finger a few times.

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 / THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTUREÁ S ANNUAL AWARD 2014

Kulka arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaadi valimine toimus žürii konsensusliku peanoogutuse saatel pikema vaidluseta. Tunnustagem, see arhitektuuriaasta on just KTA nägu – neilt valmis kolm kvaliteetset avaliku arhitektuurivõistluse tulemusena sündinud avaliku funktsiooniga hoonet. Ehk ühelt poolt on preemia määratud just produktiivsuse eest – aastatepikkune pildil olek avalikel arhitektuurivõistlustel on korraga mitme näite varal valmis hoonetena ellu viidud ning kõigile vaadata ja katsuda. Teiselt poolt ka mitmekesisuse eest: kõik need hooned on omamoodi ja nende valmimiseni viinud aeg on väga erineva pikkusega, igal lisaks veidi varieeruv autorite kooslus. Füüsikahoone pärineb ajast, mil büroo kandis veel nime Kosmos. Mõneti kohast sõltumatu ja rõhutatult tehnoloogiline, pärast konkursivõitu asukohta vahetanud ehitis, samas väga terviklik ja jõuline lahendus. Täiesti teistsugune on Viljandi laululava maastikku sulanduv kõlakoda, läbipaistev ja kerge kohaspetsiifiline muusikainstrument. Tondiraba jäähall on neist kolmest mahult kõige totaalsem, Lasnamäe betoonist keskkonda ühest küljest võimendav, teisest küljest massiivsete puitfermidega pehmendav kontrastne ja väljapaistev ehitis. Kolmest majast ühegi puhul ei olnud žürii kiidusõnades päriselt ühtne – leiti üht, mis häiris, ja teist, mis oleks võinud ju kuidagi paremini olla. Ent arhitektuuri jõuline kohalolek ja arhitektuurse ambitsiooni totaalsus kõigi kolme juures ei jätnud kahtlustki aasta väljapaistvaima saavutuse muuks võimalikuks valikuks.

Karli Luik, žürii liige

The selection of the winner of the Annual Architecture Award of the Architecture Endowment of the Cultural Endowment of Estonia was accompanied by unanimous nodding from the jury members and a lack of prolonged arguments. Let’s be honest – the year in architecture was all about KTA. The practice of Kadarik and Tüür, Architects turned in three highquality public buildings that sprang from open architecture competitions. In other words, the award was handed out for productivity – their presence at architecture competition has now been consummated in the form of several finished buildings for all to see and touch. The prize was also awarded for diversity. All of the buildings are different and took varying amounts of time to complete, and each one featured a slightly different group of collaborating architects. The University of Tartu’s Institute of Physics dates from a time when the office was still called Komos. At times a bit place-unspecific and emphatically technological, it is a building that changed location after winning the competition, yet still a very integral and powerful design. On a completely different note, the Viljandi Festival Arena, a bandshell that melds with the Viljandi Song Festival Grounds landscape, is like a transparent, light, place-specific musical instrument. And completing the trio, the Tondiraba Ice Arena is the most comprehensive; on one hand it amplifies Lasnamäe’s concrete environment while on the other hand it softens it, being a contrasting and distinctive structure. The jury was not completely unanimous in its praise for any of the three – some aspects were found to detract and in others, something could have been done even better. But the powerful presence of the architecture and the totality of the architectural ambition in all three buildings left not a shadow of a doubt regarding the year’s most outstanding achievement. Karli Luik, jury member

TONDIRABA JÄÄHALL TONDIRABA ICE ARENA

VARRAKU 14, TALLINN

ARHITEKTID / ARCHITECTS: OTT KADARIK, MIHKEL TÜÜR, KADRI TAMME (KADARIK TÜÜR ARHITEKTID OÜ) MEESKOND / TEAM: PRIIT HAMER, KATRIN KAPANEN, ALICE LAANEMÄGI, EEVA MASSO, LIIS MÄGI, ALEKSEI PETROV, TANEL TREPP, MEELIS VANKER, KATERINA VEERDE AVALIK ARHITEKTUURIKONKURSS / PUBLIC ARCHITECTURE COMPETITION: 2012, ESIMENE PREEMIA / 1ST PRIZE (AUTORID / CREATORS: OTT KADARIK, MIHKEL TÜÜR, ALICE LAANE MÄGI, KATERINA VEERDE, EERO TUHKANEN) INSENER / ENGINEER: PAAVO PIKAND (CIVEN OÜ) PROJEKT / PROJECT: 2012–2013 VALMIS / COMPLETED: 2014 TELLIJA / COMMISSIONED BY: TALLINNA NOORSOOAMET / TALLINN YOUTH DEPARTMENT EHITAJA / CONSTRUCTION: MERKO EHITUS EESTI AS

ASENDIPLAAN SITE PLAN

E-BETOONELEMENT – monteeritavate betoonelementide projekteerimine, tootmine ja tarne, sh akendega seinaelemendid, milles igaühes kuni kümme eri suuruse ja asukohaga ava KAIDO HAAGEN

KONE – lift LINCONA PÕRANDAKESKUS – PVC Standard Plus, tootja Tarkett T-TAMMER – terasprofiilist klaasitud tulekindlad uksed ja silemetallist tulekindlad uksed ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 / THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTUREÁ S ANNUAL AWARD 2014

KAIDO HAAGEN

PÕHIPLAAN FLOOR PLAN

TONDIRABA JÄÄHALL / TONDIRABA ICE ARENA

KAIDO HAAGEN

LÕIGE SECTION

VAADE ELEVATION

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 / THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTUREÁ S ANNUAL AWARD 2014

3 X KAIDO HAAGEN

MEIE IDEEDE TEKKIMISE LÄHTEPUNKT ON KÕIKIDE TÖÖDE PUHUL TEGELIKULT SAMASUGUNE: IGAS PROJEKTEERITAVAS OBJEKTIS PEAB OLEMA MINGISUGUNE HULK ALGUPÄRA. THE POINT OF ORIGIN FOR ALL OF OUR SITES IS ACTUALLY THE SAME: IT’S IMPORTANT FOR THE SITE OR PROPERTY TO HAVE SOME AMOUNT OF THE ORIGINAL LEGACY.

TONDIRABA JÄÄHALL / TONDIRABA ICE ARENA

KUI TEISIPÄEVA ÕHTUL ISE PEALT NÄHA, KUIDAS AUTOPARKLAS POLE ÜHTEGI VABA KOHTA, MAJA ON INIMESI TÄIS NING HOONE LIHTSALT KULUB ESIMESE KASUTUSAASTAGA ÄRA, ON ILMSELGE, ET INIMESTEL ON SEDA KOHTA VAJA.

3 X KAIDO HAAGEN

IF, ON A TUESDAY NIGHT, YOU LOOK AT HOW THERE’S NO EMPTY PARKING SPACES, HOW THE BUILDING IS FULL OF PEOPLE AND HOW THE BUILDING JUST STARTS WEARING IN THE FIRST YEAR OF USE, IT’S CLEAR PEOPLE NEEDED THE PLACE.

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 / THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTUREÁ S ANNUAL AWARD 2014

TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUT UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF PHYSICS

VILJANDI MNT 43, TARTU

ARHITEKTID / ARCHITECTS: OTT KADARIK, MIHKEL TÜÜR, KADRI TAMME (KADARIK TÜÜR ARHITEKTID OÜ), VILLEM TOMISTE (STUUDIO TALLINN) MEESKOND / TEAM: MAIU HIRTENTREU, KATRIN KAPANEN, KAAREL KÄÄRMAN, EEVA MASSO, LIIS MÄGI, REEDIK POOPUU, MARGIT SOOME, TANEL TREPP, KATERINA VEERDE AVALIK ARHITEKTUURIKONKURSS / PUBLIC ARCHITECTURE COMPETITION: 2009, ÜKS KOLMEST VÕRDSEST PREEMIAST / ONE OF THREE EQUAL PRIZES (AUTORID / CREATORS: OTT KADARIK, VILLEM TOMISTE) PROJEKT / PROJECT: 2010–2013 VALMIS / COMPLETED: 2014 INSENER / STRUCTURAL ENGINEERING: HUGO OLAK (AS TARI) TELLIJA / COMMISSIONED BY: TARTU ÜLIKOOL / UNIVERSITY OF TARTU EHITAJA / CONSTRUCTION: ASTLANDA EHITUS OÜ

ASENDIPLAAN SITE PLAN ASTLANDA EHITUS – ehitaja KAIDO HAAGEN

KONE – liftid SAKU METALL UKSETEHAS – silemetalluksed, silemetalltuletõkkeuksed, terasprofiiltuletõkkeaknad VIVAREC – Arpa seinapaneelid ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 / THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTUREÁ S ANNUAL AWARD 2014

KAIDO HAAGEN

I KORRUSE PLAAN GROUND FLOOR PLAN

TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUT / UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF PHYSICS

KAIDO HAAGEN

LÕIGE SECTION

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 / THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTUREÁ S ANNUAL AWARD 2014

FÜÜSIKA INSTITUUT ON OMA OLEMUSELT KINNINE JA ENDASSE TÕMBUNUD, EI HÕLMA AVALIKKUSELE SUUNATUD TEGEVUSI NING TAVAKODANIK EI PÄÄSE SINNA SISSEGI. THE INSTITUTE OF PHYSICS IS THIS CLOSED, HERMETIC PLACE, WHICH DOESN’T ENGAGE WITH THE PUBLIC AND ORDINARY PEOPLE CAN’T EVEN ACCESS IT.

KAIDO HAAGEN

TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKA INSTITUUT / UNIVERSITY OF TARTU INSTITUTE OF PHYSICS

2 X KAIDO HAAGEN

ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA 2014 / THE ENDOWMENT FOR ARCHITECTUREÁ S ANNUAL AWARD 2014

EISMA SADAMAHOONE EISMA PORT BUILDING

EISMA KÜLA, VIHULA VALD LÄÄNE-VIRUMAA

ARHITEKT / ARCHITECT: INDREK ALLMANN (ARHITEKTUURIBÜROO PLUSS) SISEARHITEKT / INTERIOR ARCHITECT: MARI KURISMAA, INDREK ALLMANN INSENER / ENGINEER: JÜRI KLIIMASK VALMIS / COMPLETED: 2014 TELLIJA / COMMISSIONED BY: OÜ PT CONSOLS

ASENDIPLAAN

JAREK JÕEPERA

SITE PLAN

VIVAREC – Topceri täismassplaadid ARHITEKTUUR / ARCHITECTURE

2 X JAREK JÕEPERA

PÕHIPLAAN FLOOR PLAN

KÜSIMUSTELE VASTAB INDREK ALLMANN

INTERVIEW WITH INDREK ALLMANN

MILLINE OLI SEE KOHT, KUHU TE SADAMAHOONET KAVANDAMA HAKKASITE? MIS OLI SIIN OLNUD JA ALLES NING KUIDAS SEE TEID SUUNAS? Eisma on vana kalasadam, mille viimane vesiehituslik osa pärines kolhoosi ajast. 2007. aastal, kui projekt minu jaoks algas, oli vesiehitus pea täielikult hävinud. Kaldal paiknes kolm viltust hoonet: esiteks kõige pisem nn sipelgakuur, mis sai oma nime seal sees olnud suure sipelgapesa järgi, teiseks klassika line, originaalkorras säilinud mõrrakuur ning kolmandaks otse veepiiril paik nev kolhoosiaegne ehitis. Viimane torkas silma silikaattellisest laotud, tule müürisarnaselt hoone kehandist väljapaistvate vaheseinadega, mis jaotasid pika hoone justkui viiludeks. Seinte vahel olid paadikuurid, kuhu tõmmati paat sisse või mida kasutati võrgukuuridena. Meri oli hakanud kuuri alt pin nast minema uhtuma, mistõttu vajus ehitis juba paljuski merre. Selle hoone kohale sai rajatud uus.

WHAT WAS THE PLACE LIKE WHERE YOU BEGAN DESIGNING THE PORT BUILDING? WHAT WAS HERE AND WHAT WAS STILL LEFT, AND HOW DID IT GUIDE YOU? Eisma is quite an old port site, the last one was from the kolkhoz era when it was in active use by fishermen. When I got there, there were three buildings on the plot of land. One was called the ant shed – there was a big ant’s nest inside (it’s still there today) and notebooks in which the catch was recorded for decades. There was also a net shed, which was built as a classic example of this type of building and survived in its original form. Third, there was a kolkhoz-era building located right on the water line, and it stood out by the fact that it had silicate brick walls similar to a firewall, which divided the long building into segments. There were boat sheds between the walls, either the boats were pulled into them or they were used as net sheds. The port’s breakwaters were long destroyed by storms and the sea had started washing away soil from under the shed, so that it was largely slide into the sea.

KUIDAS SÕNASTAKSITE SADAMAHOONE ARHITEKTUURSE LÄHTEPUNKTI? Tähtis oli arhitektoonika, koha mälu, sümboli väärtus. See, mida aasta kümneid olid kalurid merelt tulles harjunud nägema. See oli inspiratsiooniks. Sellest tuli uue arhitektuuri vorm. Väljast vöödiline, aga pisut võrgukuuri ideoloogiat jätkab siseruum, kus lisaks seintega liigendatusele ja struktureeritusele esineb teinegi ideoloo giline tasand – võrgukuurid on olnud tihedalt üksteise küljes, moodustanud ühe hoone alla mitu privaatruumi. Ka siin on majad maja sees. Eriti tuleb see välja teisel korrusel, kus arhetüüpne majavorm kordub siselahenduses. MIS OLI SELLE OBJEKTI PUHUL KÕIGE SUUREM VÄLJAKUTSE? Sadamahoone puhul on hästi oluline see, kuidas ta suudab enda ümber paik nevat ruumi liigendada. Tsoneerimine toimub kahel tasandil: funktsionaalselt 86

EISMA SADAMAHOONE / EISMA PORT BUILDING

HOW WOULD YOU DESCRIBE THE ARCHITECTURAL POINT OF DEPARTURE FOR THE PORT BUILDING? Architectonics, place memory and symbolic value were all important. All that fishermen were used to seeing when they came from the sea for decades. That was the inspiration. That was where the new architectural form came from. It is striped on the outside, but the interior continues the net shed theme. In addition to the segmented, structured walls, a second ideological level continues here: the net sheds were closely attached to one another, forming multiple private spaces under one building. Here, too, there are houses within houses. It is especially obvious on the upper storey, where the architectural building form is repeated on the interior, too. WHAT WAS THE BIGGEST CHALLENGE IN THE CASE OF THIS SITE? It’s especially important in the case of a port building how it manages to segment the space around it. The zoning takes place on two levels – the functional level, i.e. how to create spaces with different levels of privacy around a port building; and

JAREK JÕEPERA

ehk kuidas tekitada sadamahoone ümber eri privaatsusastmega välju ning kli matoloogiliselt ehk kuidas varjata hoonega tugevaid meretuuli, ent säilitada tunnet, et viibid ikkagi mere ääres. Selle tõttu on näiteks peaterrass keeratud maa poole ja vaade merele avaneb läbi maja. Ja see toimib väga hästi. Kuigi olen mereäärsete majadega harjunud ja viibin ise tihti merel, pole mul varem olnud sellist kogemust, mille sain selle hoone ehitusel. Koge must, kuidas jäänõelad lendavad horisontaalselt läbi õhu ja silmi pole võima lik avada, sest nooled justkui tungiks sinusse. Selle hoone kest, see vihma mantel, mis puidust hoonele peale on tõmmatud, on tehtud titaantsingist ja detailipõhjalikult läbi lahendatud, et ta toimiks ehitusfüüsikaliselt korrekt selt, samas pakuks ekstreemsete kliimaolude juures hoone kehandile kaitset. MIS HETKEL TUNDSITE SELLE OBJEKTI JUURES RAHULOLU, ÕNNESTUMIST, MIS PANEB TEIE JAOKS KOGU OBJEKTI TÖÖLE? Kõige tähtsam on algus, maja arhitektoonika. Ma ei saa aru sadamahoone test, mida ei ole merelt näha. Ma ei mõista, miks selliseid asju tehakse. Kui oled merel käinud, teinud seda iga ilmaga, siis tead, et meremehe pilk otsib alati sadamat, kuhu sihti seada. Kui see pole märgatav, on väga raske sinna näiteks ohuolukorras jõuda. Kohale jõudmise emotsionaalne aspekt on olu line. Minu jaoks on õnnestumine see, et siinne kohamälu on suudetud tuua tänapäeva. VÄIKESADAMAD ON TÄHTSAD KOHALIKU KOGUKONNA ELU EDASIVIIJAD. KUIDAS VÕTTIS EISMA KOGUKOND UUE SADAMA VASTU? Vara on hinnangut anda, kuid sadama ehituse ajal saavutasid eestvedajad kogukonnaga minu hinnangul pretsedenditult hea kontakti. Seda iseloomus tab tõsiasi, et sadama rajamiseks vajalikud kivid annetasid valdavalt koha likud. Väikesadamate puhul on kivid kullaväärtusega! Neid saadi aga kokku sedavõrd palju, et tugeva aluse saab ühele teiselegi sadamale. Kogukonna koostöö näiteks on seegi, et sadamahoone ruumiprogrammis pole toitlus tusasutust, sest sellega tegelevad naabrid. Põhimõtteliselt konkurentsi üks teisele ei pakuta!

the meteorological level, i.e. how to use a building to conceal strong sea winds yet keep the sense that you are still by the sea. For that reason, the main terrace of the building is pointed landward, where there are views of the sea through the building. And it works really well. Although I am used to seaside buildings and often go out to sea myself, I’ve never had the experience of a wind so cold that it makes it seem like needles of ice are flying through the air, where you can hardly open your eyes. The building shell and detail solutions, the raincoat pulled over the timbered building and titanium zinc…they are so carefully thought out that the construction physics are sound, too – it offers protection for the building shell even in extreme weather conditions. AT WHAT MOMENT DID YOU FEEL SATISFACTION, THE FEELING OF HAVING SUCCEEDED, WHAT MAKES THE WHOLE PROJECT WORK FOR YOU? The beginning is the most important. The building’s architectonics. I don’t understand port buildings that can’t be seen from the sea. I don’t understand why such things are built, for when you’ve been to sea in all kinds of weather, your eyes always seek the harbour you want to get to. And if you can’t see it, it’s hard to get there. The emotional aspect of getting there is very important. For me, succeeding means that I have managed to bring the local place memory into the present-day. SMALL-CRAFT HARBOURS ARE IMPORTANT FOR ADVANCING LOCAL COMMUNITY LIFE. WHAT’S BEEN THE REACTION AND FEEDBACK FROM THE COMMUNITY IN EISMA? It’s too early to judge, but the project leaders developed an unprecedented level of rapport with the locals during the time of construction. It can be characterized by the fact that the stones necessary for the construction were largely donated by the local community. Stones are worth their weight in gold in the case of small ports. So many of these stones were gathered that they will make a strong basis for a second port. An example of community cooperation is also the fact that no café or restaurant was planned in the layout of the port building’s rooms – because that part is handled by the neighbours. In principle, they’re not in competition with each other. ARHITEKTUUR / ARCHITECTURE