Siin- ja sealpool maanteed. Kõrvemaa, Pandivere, Alutaguse.

SIIN JA SEALPOOL MAANTEED

Kõrvemaa Pandivere Alutaguse TIIT KÄNDLER TIINA KALJUNDI

SIIN- JA SEALPOOL MAANTEED

Kõrvemaa Pandivere Alutaguse TIIT KÄNDLER TIINA KALJUNDI

4

Tiit Kändler, Tiina Kaljundi Kõrvemaa, Pandivere, Alutaguse Sari: Siin- ja sealpool maanteed Kujundus: Eerik Kändler Keeletoimetaja: Mari Klein Solnessi Arhitektuurikirjastus, Tallinn 2014 isbn 978-9949-9583-3-7 Trükitud: Print Best OÜ trükikojas © Tiit Kändler, Tiina Kaljundi, Eerik Kändler © Solnessi Arhitektuurikirjastuse oü Autorid tänavad abilisi: Jaan Pikka, Tõnis Randla, Ester Valdvee, Georg Särekanno, Els Poulokainen, Riho Tell, Ella Vikk, Heli-Liivia Komp, Liivika Harjo, Reet Maadla, Enn Salveste, Peep Ilmet, Aire Jago, Helle Vaher, Eenok Haamer, Ilmar Kangur, Guido Kangur, Anne Nurgamaa ja paljusid teisi lahked vahvaid inimesi.

Sisukord Sissejuhatus reisimisse ................................... 7 Helmut Joonuks ............................................... 10 Siin- ja sealpool reisiteid: piirkonna kujunemine .................................... 11 I Kõrvemaa ...................................................... 17 1 Piibe maantee ............................................... 18 2 Pärnamäe hiis ja kultusekivi ....................... 20 3 Anija mõis ....................................................... 21 4 Soodla küla .................................................... 25 5 Soodla jõgi ..................................................... 26 6 Raudoja kõrts ................................................ 27 7 Raudoja veehoidla ........................................ 28 8 Soodla veehoidla .......................................... 29 9 Pillapalu asundusküla .................................. 31 10 Palusalu talu ................................................ 33 11 Põhja-Kõrvemaa lugu ................................ 35 12 Paukjärv ........................................................ 38 13 Aegviidu ........................................................ 39 14 Raudtee ajaloo taastamine ...................... 42 15 Mustjõgi ....................................................... 46 16 Koitjärve ....................................................... 47 17 Nelijärve ....................................................... 48 18 Kõrvemaa käpalised peibutavad ............. 50 19 Valgehobusemägi ....................................... 53 20 Jäneda ........................................................... 55 21 Jäneda lugu: lugude sasipesa ................... 57 22 Jänijõgi .......................................................... 62 23 Ännijärv ........................................................ 63 II Pandivere .................................................... 65 1 Käravete ......................................................... 66 2 Aravete ........................................................... 67 3 Ambla .............................................................. 69 4 Tamsalu ........................................................... 71 5 Vistla ............................................................... 75 6 Porkuni ........................................................... 75 7 Porkuni koralli lugu ...................................... 79 8 Lasila ............................................................... 81 9 Pandivere ....................................................... 83 10 Väike-Maarja ................................................ 85 11 Väike-Maarja kiriku lugu ........................... 91 12 Ebavere ......................................................... 93 13 Kiltsi .............................................................. 95 14 Vao tornlinnus ............................................. 97 15 Pitkade lugu ................................................ 99 16 Varangu mõis ............................................... 102

5

17 Äntu ............................................................... 105 18 Avispea .......................................................... 107 19 Simuna ja Avanduse ................................... 108 20 Maa mõõtmise lugu ................................... 117 21 Simuna lugu ................................................ 118 22 Rohu raketibaas ja teised ......................... 124 23 Laekvere ....................................................... 126 24 Venevere ...................................................... 128 25 Muuga ........................................................... 129 26 Roela ............................................................. 132 III Alutaguse ................................................... 137 1 Avijõgi ............................................................. 138 2 Avinurme ........................................................ 139 3 Avinurme lugu ............................................... 144 4 Vadi .................................................................. 147 5 Lohusuu .......................................................... 149 6 Ninasi postijaam ........................................... 153 7 Piilsi ................................................................. 155 8 Mustvee .......................................................... 157 9 Eenok Haameri ja Mustvee lugu ............... 160 10 Tudulinna ..................................................... 162 11 Tudu ............................................................... 165 12 Oonurme ...................................................... 167 13 Peressaare .................................................... 168 14 Rannapungerja jõgi ................................... 169 15 Eesti sillad .................................................... 170 16 Järuska katusega silla lugu ....................... 171 17 Rannapungerja ........................................... 173 18 Iisaku ............................................................. 176 19 Iisaku-Rüütli raba ....................................... 179 20 Varesmetsa .................................................. 181 21 Jõuga ............................................................. 182 22 Kaidma kultusekivi lugu ............................ 183 23 Väike-Pungerja postijaam ........................ 185 24 Kauksi ............................................................ 186 25 Kuru ............................................................... 187 26 Alajõe ............................................................ 189 27 Peipsi järv ..................................................... 190 28 Smolnitsa ..................................................... 192 29 Jaama ............................................................ 193 30 Vasknarva ..................................................... 195 31 Narva ja Boroni jõgede lugu ..................... 197 32 Taim tunneb kivi ......................................... 201 Kirjandus ........................................................... 203 Kohanimede register....................................... 205 Isikunimede register........................................ 207

7

Sissejuhatus reisimisse Reisimine tihti nii palju aega, energiat ja pingutust, et on võrreldav korraliku kutsetööga. Kuidas korraldada nõnda, et see nii koormav ei oleks? Et oleks lahe ja kosutav, mitte tüütu ja väsitav Reisi pealiskaudsus väsitab ja roiutab.

Vahel on tore võtta aega ja keerata põhiteelt kõrvale. Või mööda teed, olgu siis autol või jalgrattal või kõmpides ja nautida lihtsalt tee enese kulgu. Ning mõtelda juurde, mis on siin- ja sealpool maanteed. Lisaks veel, mis on all- ja pealpool maanteed.

See reisiraamat ei ole teatmeteos. Siin püüame vaid kätte osutada jupikesi, nööriotsakesi, mida mööda saab minna ja kodumaad ise avastada.

Paigad on lahutamatud loodusest, loodus lahutamatu ehitistest, ehitised lahutamatud inimestest.

Siin oleme kirja pannud osa neist paikadest ja loodustest ja inimestest, keda kahe aasta jooksul kohtasime. Kõike ei jõua niikuinii. Kuid millestki peab kinni hoidma, et alata. Vahel on tore alata ka ajast ja selle loost, meenutada neid inimesi, tänu kellele on meie Eesti selline, nagu see parasjagu on. Teadlasi, kirjanikke, maailmareisijaid, arhitekte, kunstnikke, kirikumehi, ajaloolasi ja paljusid teisi askeldajaid.

Mis seal pikalt venitada, siia sobib kõige paremini Betti Alveri 1970. aastal ilmutatud värss, katke „Tuulelastest“:

„Aga teie lennake sinna, kuhu siit aknast ei näe.

Laugelt lennake, tuulelapsed, üle Laiuse mäe.

Lennake Riidmal ja Rupsil, rukkimerel ja metsadel.

Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerkokell.

Lennake Võrus, Vändras ja Karksis.

Lennul vaadake üle vee, kuidas terendab Sinine puri.

Tehke tiir ümber Piibe tee.

Tehke kaar üle Albu valla, üle Kaarli, Muuga ja Ao, üle Aegade Assamalla, üle Kääpa ja Künnivao.“ Nõnda püüame meiegi kiigata üle aegade Assamalla ning teha tiiru ümber Piibe tee.

Et aga asi ei algaks just liiga tõsiselt, siis jagame siin üht katkendit Aleksander Suumanilt, Simuna kandi mehelt Kärust, luuletusest „Tädi ja karu“: „Tädi ükskord Simunast läks viina tooma.

Karu tuli poegadega Pedja äärde jooma.

Tädil oli ilus nimi — Flink Anette.

Karu nime seni pole teada saanud mitte.“

54

20

2 km

20

Jäneda

Jäneda küla asub mõlemal pool Piibe maanteed, enamjaolt siiski lõuna pool.

Ning ka lõuna pool Tallinna-Tapa raudteed. Ürikuis on Jäneda küla esmakordselt mainitud 1353. aastal kui Gendel, mõis oli olemas hiljemalt 1510. aastal, Jäneda Vanaveskit on mainitud 1591. aastal. Siit ümbrusest leiab nii iidse asustuse jälgi kui uudsemat arhitektuuri, aga ka Eesti looduses harukordseid maastikke. Ümbritseva maastiku tuumaks on 11 kilomeetri pikkune Jäneda – Aegviidu vallseljak, mis katkeb Lipumäega 20A,

laseb läbi minna maanteel Lehtmetsa ja Järva-Madisele, kerkib siis jälle ning ühel kõrgemal kühmul Jänijõe 22 ja Kalijärve 20B vahel asub Jäneda linnamägi 20C. Umbes saja meetri pikkune pealinnus on eeslinnusest ja muust seljakust eraldatud vallide ja kraavidega. Arvatakse, et linnust kasutati 10.–12. sajandil.

Koguteoses „Eesti esiajalugu“ imestatakse selle üle, et „paistab silma muinaslinnade vähesus Järvamaal. Ainus kindlamini dateeritav linnus on teada maakonna põhjaosast Jänedalt.“

Jäneda mõisa peahoonega kõlab kokku arhitekt Valve Pormeistri projekti järgi 1975. aastal valminud õppehoone. Ees Sinijärv

KÕRVEMAA

55

22D 22B

20L

20A 22

20H 20D 20G 20J

20I

20K 20F

20M 20B 20E

Jäneda linnus on tõestatult kahe- või enamaosaline linnus noorema rauaaja teisest poolest ja keskmisest rauaajast.

Linnamäele on kõige lihtsam minna kindlameelselt mööda vallseljakut, mis kulgeb Kalijärve ja Veskijärve 20D vahel, kuni seljaku lõpuni välja. Linnamäele saab ka näiteks autoga mööda Lehtmetsa teed kilomeetrikese sõites ning siis vasakule kruusateele pöörates. Varsti pöörab tee vasakule Kalijärve äärde, seal on parkimisplats. Saab ka veidi edasi sõita, enne kunagist jahilossi on üks rohtunud parkimisplats. Sealt tuleb kõmpida paarsada meetrit ühe paremat kätt oleva majani, keerata siis vasakule võsa vahele ja minna, kuni vastu tuleb Linnamäge tutvustav suur tahvel.

Linnamäel on kahes servas säilinud kõrgemad otsavallijupid. Keset mäge on püstitatud inimkõrgustest puuslikest ring.

Vallseljaku edelajalamil asub Kalijärv 20B, üsna rahumeelse ilmega järv, milles kogunisti kaks ujulapontooni ning liivapõhi leida on. Kalijärve põhjakaldal kerkib vallseljak, kuhu viib kunagistel parematel aegadel ehitatud, ent praeguseks üsna ohtlikult lagunenud puust trepp. Kuni üheksameetrise sügavusega järves kasvab vesiroose ja siinsele paikkonnale haruldast mõõkrohtu.

Rahvajutu järgi pidavat Kalijärve põhjas rahapada olema. Nimelt näinud härra kord kalda ligidal katelt, kus raha sees kõlises. Kui ta oli meestega katla juba peaaegu välja tõmmanud, lubas ta meestele vaevatasuks kõhutäie tanguputru. Siis tulnud järvest hall sikk, võtnud katla sarve

20C

otsa ja viinud järve keskele. Sellest ajast pole katelt enam nähtud.

Katel katlaks, kuid Kalijärv on end kinnitanud Eesti kultuurilukku sellega, et järve lõunakalda läheduses siiani paiknevas kunagises mõisa jahimajas 20E peatus 1934. aasta augustis inglise kirjanik Herbert Georg Wells (1866–1946), kes tuli siia oma kallima ning teoste itaalia ja prantsuse keelde tõlkija Maria Zakrevskaja (1891–1974) juurde otse jutuajamiselt Moskvas. Zakrevskaja oli abielus Jäneda mõisa omaniku Johann von Benckendorffiga, nooruses aga töötanud Itaalias Maksim Gorki (1868–1936) erasekretärina – kui kaudselt väljendada.

Teda on peetud ka nkvd ning Briti salateenistuse M15 topeltagendiks.

Jäneda mõisa 20F neogooti ja juugendstiilis peahoone valmis 1915. aastal. 1921. aastal toodi siia kolm aastat varem Tallinnas asutatud Põhja-Eesti Põllutöökeskkool, vanim põllumajanduslik keskeriõppeasutus Eestis.

Alates 1833. aastast kuni 1920. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Ben­ ckendorffide suguvõsale. Mõisasüdame väljaehitamine algas 19. sajandi lõpul, mil rajati enamik esinduslikke maakivist kõrvalhooneid. Viimasena valmis peahoone, mis ehitati kümmekond aastat varem mahapõlenud historitsistliku puithoone asemele.

Võõrandamisjärgselt, 1921. aastast alates on mõisas tegutsenud põllumajanduskool.

Von Benckendorffide järeltulijatele jäi 24 hektari suurune maavaldus Kalijärve ääres ning endine puidust jahimaja 20E, kus nad elasid 1939. aastani.

94

13A

13E

13C 13D 13B

2 km

13

Kiltsi

13A Neljateerist Simunast tulles ja Ebavere mäge paremat kätt jättes saab pöörata Kiltsi poole ja vaid paari kilomeetri pärast tuleb Eestis harul­ dane teerist. Lähed vasakule, saad imetleda Kiltsi mõisa elegantset kaart ja maadeavas­ tusi. Lähed paremale, saad uudistada Vao mõisa tornkindluse turvalisust ja admiral Johan Pitka kunagise maja alusmüüri.

Lähed otse, näed raudteejaama ja seejärel kirjanik Peäro Pitka ehitatud maja ning võid lõpuks kukkuda Liiduri lubjaauku.

Kiltsi mõisa interjöör

Kas minna tagasi? Siis saab jõuda Äntu salapäraste järvede vahele ja Punamäe selja peale. Mida valida?

Meie valime kõik neli võimalust.

13B Kiltsi mõis Kitsi mõisat on kaitsnud nii meresõitja kuulsus kui ka hariduse vaim. See on üks kaunimalt korras olevaid mõisaid meie teel – ühes oma uuendatud teeradade ja salapäraste veekogudega pargiga.

15. sajandi lõpus ehitati Kiltsi kindlus­

PANDIVERE

95

Kiltsi mõis

tatud mõisamaja – väike, ilma sisehoovita ordu vasallilinnus, mis kujunes tugipunk­ tiks Liivi sõjas. Suurim kokkupõrge toimus siin 1558. aastal Liivi ordu ja Vene väesal­ kade vahel, mil tolleaegne omanik von Gilsen organiseeris tõhusat vastupanu. Von Gilsenitest tuleneb ka paiga eestikeelne nimi. Liivi sõja lõpuks oli linnus varemetes ja 1600. aastal ei mainitud seda enam kindlustatud kohana.

1778. aastal müüdi mõis von Bencken­ dorffile ja aastail 1784–1790 kerkis endise linnuse müüridele uus varaklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone, mille välisilmet ja ruumilahendust mõjutas vasallilinnuse müüristik. Linnusest on mõisahoone sees säilinud üks haakpüssidele mõeldud laske­ avadega ümartorni ruum, samuti hulk esimese korruse müüre. Hoone esifassaadi kolmnurkfrontoonil on meisterlikus stukitöötluses von Benckendorffide vapp ja frontooni all tekst „gebaut anno 1292 und renovirt 1790“. Kiltsi mõisahoone teevad Eestis ainulaadseks peahoone esist väljakut ääristavad kaarjad tiibhooned – ait ja kõrvalhäärber. Peahoone vastas esiväl­ jaku sulgenud tall-tõllakuur on hävinud.

Neogooti stiilis vesiveski jääb mõisasüda­ me äärele.

1801. aastal ostis mõisa hilisem maailma­ kuulus meresõitja ja maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern (1770–1846), kes elas seal oma viimased eluaastad. Ta juhtis 1803–1806 esimest Vene ümbermaailma­ reisi ning koostas mitu tolle aja paremat

merekaarti, sealhulgas täpse Lõunamere atlase. Ka tema pojad Paul Theodor ja poja­ poeg Otto Paul olid vägevad maadeavasta­ jad. Krusensternist tuleb veel juttu seoses Avanduse mõisaga ning Vene geograafia­ seltsi asutamisega.

Alates 1920. aastast asub mõisahoones kool, mis tegutseb siiani, tagaküljes on ruumid ka lasteaiale. 2010. aasta oktoobriks lõppes mõisakoolide projekti käigus pea­ hoone häärberiosa restaureerimine. Selle käigus avastati uut ja huvitavat, mida saab ka ise uudistada, kuna mõis on vähemalt suviti külastajatele avatud.

13C Kiltsi raudteejaam Mõisa poolt tulles, enne raudteed vasakut kätt seisavad veel Kiltsi vaksaliühendusse kuuluv jaamahoone, maakivist kelder, betoonplokkidest saun. Raudteest veidi eemal, eravalduse aias, asetseb veetorn, millest on säilinud ainult alumise osa silikaatmüürid. Jaamahoonest loodes seisab betoonplokkidest pagasihoone koos kaubaplatvormiga. Jaamahoone taga, teisel pool sõiduteed paikneb jaamaansamblisse kuuluv kahekorruseline puitelamu koos kuuriga.

Kroonuhistoritsistlik jaam on rajatud 1870. aastatel, mil jaamahooned olid enamjaolt ülevenemaalised tüüpprojektid.

Praegu seisab see veel püsti, ehkki aknad on lohutult kinni löödud ja tulevik tundub tume.

126

23

2 km

23

Laekvere

Kui Pandivere ei ole eriti metsane, pigem põllud ja niidud, siis Simuna-Laekvere tee kulgeb metsade vahel. Põhjas Roela ja Viru-Jaagupini ning lõunas Venevereni ja koguni Torma kihelkonda välja on suured laaned. Pole siis üllatus, et Laekvere tegeleb metsamajandusega. Alevik ise on aga oma graniitkivist hoonetega justkui suur mõis.

Teist sellist alevikku Eestis ei kohta, siinne kohavaim on kuidagi eriline, veidi saksik, mille põhjus selgub kohemaid.

Laekvere küla tekkis, kui mõisamaid 1870. aastatel talupoegadele müüma hakati. Taluõued rajati tee äärde, põllud majade taha.

Kui 1920. aastatel hakkas edenema ühistegevus, siis tekkis asulale keskus, nagu olema peab. Nõnda moodustabki Laekvere aleviku südame 20. sajandi esimesel poolel, aastatel 1924–1934 ehitatud

Keskusehoone, taamal remonditav kauplus

graniitkivist hoonete rühm: meierei 23A, kus praegu asub vallamaja; kauplus 23B, kus ka praegu on kauplus; koolimaja 23C ja pritsikuur 23D. Puänt on selles, et hoonete ehitamiseks kasutatud maakivi on küll saadud ümbruskonna talude põldudelt, kuid enne aleviku keskust on need kivid olnud naabruses asunud uhke neogooti stiilis Moora mõisa küljes. See mõis ei saanudki enne 1919. aasta võõrandamist valmis, ning kohalikud ehitusmehed ja taluperemehed kaua ei mõtelnud – mõisa kokku veetud või üles ehitatud graniit tuleb otsemaid sirgelt ja selgelt ära kasutada. Müüriladujateks olid Peipsi vanausulised venelased, vennad Fominid. Neil oli see hea omadus, et tegid kõvasti tööd ega joonud viina. Seepärast olid peipsivenelased hinnatud ehitusmehed lähemal ja kaugemal Peipsist. Töö on väga korralik, kivid täpselt tahutud, punaste tellistega ilustatud, leidub simsse, ümaraid kaari, raidportaalilaadseid uksi.

Kontrastina seisab keset kivist alevit, pritsumaja taga väljakul täispuust kemmerg.

Maakivist valmis esimeste seas kauplusehoone, mille ehitas Laekvere Tarvitajate Ühisus endise Laekvere mõisa kõrtsihoone asemele. Teisele korrusele ehitati suur saal koos näitelavaga rahvamaja tarbeks. Ühisus pidi ette nägema ruumid ka koolile, mis tegutses selles hoones kuni 1931. aastani, kui kerkis uus koolimaja. 1970.

PANDIVERE

127

aastal valmis koolile juurdeehitus ning tänapäeval tegutseb seal Laekvere Põhikool.

Laekvere aleviku keskel paikneb ka 1989. aastal valminud postmodernistlik kontorihoone 23E, mille projekteeris arhitekt Vilen Künnapu ja mis ehitati Laekvere sovhoosi kontor-klubiks. Majal on valgustorn ja ootamatu akende rütmika.

Praegu asub seal kohalik kultuurikeskus – Rahva Maja saalidega paljudele ringidele Vallamaja ning internetipunktiga.

23F Vassivere Laekverest Avinurme saab lühemalt sõita lõunapoolset teed mööda. (Kui sõita keskmist teed mööda Paasvere poole, siis pole suurt muud huvitavat, kui Joodiku bussipeatus, kus aga tavaliselt pole ei joodikuid ega kaineid; kui sõita põhjapoolset teed mööda, siis jõuame Maantee Vassiveresse

Koolimaja

Tuletõrjekuur

Muugale, millest tuleb juttu edaspidi.) Tee kulgeb läbi Vassivere, mis on Eesti jaoks haruldane ridaküla. Ehitatud küll Paasvere mõisale, kuid säilinud hoonestus on pärit 20. sajandi algusest, kui talukohti müüma hakati. Tegeldi põllundusega, elati korstnaga rehielamus. Tahutud rõhtpalkseintega hooned on vooderdatud rõhtlaudadega ja värvitud. Kelpkatused olid algselt õlest. Õued on suhteliselt väikesed. 1950. aastate alul ehitati küla servale saeveski ja metsatöötajate elamud ning metsamajandus läks käima siingi.

152

Lohusuu õigeusu kirik asub Peipsi kaldal venepoolses külas

müürseppadena, puuseppadena, kaluritena, kaupmeestena. Naised käsid suviti ulgtöödel Peterburi ja Pihkva kubermangu tellisetehastes või Narva juurviljaaedades.

Ranna ääres maanteest metsa pool oli Venekülal paari kilomeetri pikkune ja paari-kolmesaja meetri laiune lõunasse suunduv maatükk.

Historitsistlik maakivist kolme torni ja rikkaliku dekooriga kirikuhoone ehitati aastail 1897–1898 arhitekt V. Lunski projekti järgi. Lohusuu Issanda Ristimise kirik kuulub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Lohusuu Jumalailmumise kogudusele.

Lohusuu Veneküla kalmistu kabeli keskmise suurusega tüüpiline vanausuliste sibulkiivriga torniga hoone valmis 1863–1864.

5G Lohusuu raudbetoonsild Jõhvi-Tartu kunagisel I klassi maanteel sõideti kuni 1930. aastani üle Avijõe parvega.

Tartu maainseneri Jakob Lenziuse projekti järgi 1930. aasta novembris valminud kahe avaga 35,5 meetri pikkuse silla lõhkus suurvesi järgmisel kevadel. Seepeale tehtud ajutine ülesõit kukkus 1931. aasta 12. mai öösel koos sõiduautoga jõkke. Sild parandati, ent lasti õhku 1941. aastal.

Jõe suudmes on sadam. Siin suubub Avijõgi Peipsisse. Suurvee ajal esineb Alajõe alamjooksul üleujutusi – veetaseme kõikumine võib ulatuda kolme meetrini.

Eripärane kabel Lohusuu Luteri kiriku surnuaias

ALUTAGUSE

153

6

2 km

6

Ninasi postijaam

Tsaari-Venemaal loodi postijaamade võrgustik alates 17. sajandi lõpust ning see oli mõeldud mitte ainult posti, vaid ka reisijate teenindamiseks. Postijaam oli tähtis asutus, omamoodi riigi tugipunkt.

1668. aastal loodi postiside Poolaga, Moskvast Vilnoni. Postijaamades olid vahetushobused. 1698. aastast hakati posti saabumist ja väljumist registreerima.

1714. aastal avas Vene Tsaaririigi valitsus Peterburi-Narva-Tartu-Riia postimaantee, mille ääres paiknesid 20–25-verstase vahemaaga postijaamad. Postijaamade võrk ehitati algselt riigivalitsejate kirjavahetuse edasitoimetamiseks ja riigiametnike reisimise korraldamiseks. 1719. aastast avanes kahekordse tasu eest ka tavainimestel võimalus kasutada reisimisel postijaamade teenuseid. Ninasi vana postijaama kohta pärinevad andmed aastast 1722 ja see asus teest järve pool.

Tsaarinna Anna Ivanovna (Johannovna) ajal aastatel 1730–1740 anti välja ukaas, et postijuhte ja -teenistujaid ei tohi ropult sõimata. See kehtis vaid Liivimaal – seega ka Ninasi postijaamas.

1810. aastal muudeti Venemaa Posti Peavalitsus siseministeeriumi postiosakonnaks, igale postijaamale kehtestati vahetushobuste arv. Rahastamine oli segane ja keeruline, tegutses ka vabapost, kelle pidajad said monopoli vedada reisijaid. Postijaam jagunes mustaks ja puhtaks osaks ehk teenijate ja „härraste läbisõitjate“ osaks.

Uued postijaamad ehitati alates 19. sajandi algusest tüüpprojektide kohaselt.

Siis ehitati ka Ninasi postijaama uus valge kivihoone, mis sai valmis 1824. aastal. Algselt ehitati selle peasissekäik viiekaarelise sammastikuga.

1874. aastal kehtestati Venemaa Euroopa osale ühtsed posti- ja reisijateveo tariifid.

Kuid selleks ajaks olid juba avatud esimesed raudteeliinid, nõnda et postijaamad tegutsesid pigem neid ühendavatel teedel.

Kuulsatest külalistest on teadaolevalt Ninasi postimajas läbisõidul peatunud Katariina II (1764), heliloojad Robert Schumann ja Ferenz Liszt, kirjanikud Elias Lönnrot ja Honoré de Balzac (1843). 1881. aastal sai tulevane tsaar Aleksander III Ninasil teate Aleksander II-le korraldatud atentaadist ja oli sunnitud Peipsi-äärses külas riigivõimu üle võtma.

Ninasi postijaam suleti erinevate allikate järgi hiljemalt 1897. aastal. 1957. aastal hävisid tulekahjus postijaamahoone katus ja puitosad. Hoone taastati muudetud kujul, algsed kaarvõlvid asendati puidust

Ninasi postijaam

164

Tudulinna hüdroelektrijaam

Esinduslik vallamaja ehitati 1894. aastal arhitekt Arhip Bogtanovi projekti järgi.

10F Tudulinna hüdroelektrijaam Mööda väikeauto jaoks üsnagi riskantse­ võitu, suurauklikku metsateed, kuhu pääseb, keerates paremale nelja tee ristist pool kilomeetrit Iisaku poole viivalt teelt, saab Tudulinna hüdroelektrijaama. Siin pole Roostoja veel Rannapungerja jõega ühinenud – või mõne käsitluse kohaselt on ka. Üksildase ja kummituslikuna mõjub jõe kõrgel kaldal seisev mahajäetud kahekorruseline funkelumaja, ja niisama omasoodu ja üksi kohiseb jõgi alla paisust ning veab ikka veel edasi elektrijaama turbiine.

Jaam ehitati komsomoli löökehituse­ na aastatel 1947–1950, sellest on Hans Leberecht kirjutanud novelli: „Metsajõel“.

Esimese komsomoli löökehituse aunime Eestis sai endale 1947. aastal taastatud Leevaku hüdroelektrijaam Võrumaal, sellest sai hoogsa poeemi „Järvesuu poiste brigaad“ Juhan Smuul ning Paul Haavaoks raamatu „Eelkarastumine“.

Tudulinna elektrijaam töötas pärast val­ mimist vaid kümme aastat, taastati 1999. aastal võimsusega 150 kW.

Tudulinna tuuliku vare

ALUTAGUSE

165

11C 11B

11 11A

11C

2 km

11

Tudu

Tudu on asuala põndakul keset sügavaid metsi, ja kuigi siin elati juba Taani hindamisraamatu aegu 1241. aastal, ja tegutses 18. sajandi lõpus mõis, sai alevik hoo sisse Sonda-Mustvee raudtee avamisega 1926. aastal. Virumaa metsa­ südames hakkas hoogsalt edenema metsa ülestöötamine, mis sai eriti suure hoo pärast Teist maailmasõda, kui loodi Tudu metskonna keskus ning kujunes lõplikult välja metsatööliste asula. Praegugi tööta­ vad siin saeveski ja puitehitusfirma. Tudu raudteejaam valmis 1926. aastal. Ühekor­ ruseline kelpkatusega jaamahoone toimis raudteeliini sulgemiseni 1971. aastal, siis sai sellest kontorihoone.

Vana mõisa peahoonet kasutati laste­ aiana, alles on veel Hollandi tuuliku kivist keha.

Töö Tudu metsapunktis

11A Tudu kirik. 1925. aastal ehitati ViruJaagupi abikirikuna puust Tudu kirik, mille Tudu raudteejaam enne sõda kena punane hoone seisab siiani keset rohelist niidetud kirikaeda. neid paris kohkuma, pole seda ennem sugugi kuulnud. “Mis asi see Muusejum Sõjaväelane Leopold Laurson on”. Ei aita siin ka pikk seletamine, see (1897–1972) kirjeldas 1913. aastal Tudut sõna käib juba üle Tudulaste mõistuse. Öö järgmiselt: saatsime Tudu kooliõpetaja Weemi pool „See on juba päris metsinimeste elupaik. mööda Peaaegu niisamasugune kilplane, Ümber ringi metsad ja sood, niiet waew ligi kui rahwas.“ pääseda. Inimesed on rumalad, ajalehti Võib oletada, et nõnda võis paista ei loe terwes külas keegi muu, kui ainult võõrale linnamehele. Metsarahvas pidigi kooli­õpetaja. Inimesed waatawad wanawa- olema pelglik, aga kui vaja, siis ka end ra korjajase pääle kui mõne imelooma kaitsma, nagu võib lugeda näiteks 1941. pääle, suud, silmad laiali, ja peawad sind aastal hobuseid ja muud vara Venemaale koguni kolera külwajaks. On talusid kuhu nn mobiliseerinud hävituspataljonlaste sisse ei juleta lasta. Sõna Museum, paneb meenutustest.