13 minute read
Sirje Sammul, Julia Komleva, Loreida Liiv
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI RAKENDUSKÕRGHARIDUSE ERIALADE ÜLIÕPILASTE HINNANGUD JA VAKTSINEERIMISOTSUS COVID-19 SUHTES NING SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
Advertisement
Sirje Sammul, Julia Komleva, Loreida Liiv
Abstract
The first cases of COVID-19 were diagnosed in China on 31.12.2019. As of 12.03.2020, the World Health Organization declared COVID-19 a pandemic. Evidence suggests that vaccination is the most effective measure to stop the spread of the pandemic. The attitudes of students of health care specialties towards COVID-19 vaccination have been studied in other countries, but not yet in Estonia. Future healthcare professionals need to be role models for patients and motivate them to vaccinate, as vaccination is necessary for their own health and the functioning of society at the time of a pandemic.
The present research is a quantitative empirical study, aimed to investigate the evaluations and vaccination decision of the students of professional higher education specialties of Tartu Healthcare College towards COVID-19 and the factors influencing it. A questionnaire survey in the Connect.ee environment was used to collect data. The sample consisted of 468 healthcare specialty students studying in applied higher education specialties. SPSS 23.0 statistical software was used to analyse the data.
The results of the survey showed that more than two thirds (70.3%) of students were in favour of vaccination. By the time of the survey in September 2021, the vast majority (91.5%) of survey participants had been vaccinated against COVID-19. The decision to vaccinate was mainly influenced by the fear of
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
infecting close ones, the need to complete a professional traineeship, and the opportunity to return to normal activities without restrictions. Slightly less than one-third of those surveyed had a negative, including a doubtful opinion on COVID-19 vaccination, and their vaccination decision was influenced by the inadequate level of research on COVID-19 vaccines and their rapid development, as well as possible long-term genetic effects of the vaccine.
Keywords: COVID-19, vaccination, healthcare specialty students, evaluations, vaccination decision, influencing factors
Sissejuhatus
COVID-19 esimesed haigusjuhud, mille põhjustas uus koroonaviirus SARSCoV-2, registreeriti 31. detsembril 2019. aastal Hiinas. Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas COVID-19 pandeemia välja 12. märtsil 2020 (Listings of WHO’s…2021). Pandeemia kontrolli alla saamiseks on tähtis saavutada ulatuslik COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatus nii tervishoiutöötajate kui ka tervishoiu erialasid omandavate üliõpilaste hulgas, et vältida nakkuse ülekannet personalilt patsientidele ja tagada tervishoiusüsteemi toimivus (Lucia jt 2021, Parente jt 2021, Saied jt 2021). Eestis algas tervishoiu eesliinitöötajate COVID-19 vastu vaktsineerimine detsembri lõpus 2020. aastal. Vaatamata SARS-CoV-2 viiruse kiirele muteerumisele on teadusuuringutes leitud, et esialgu välja töötatud vaktsiinid tagavad hea kaitse raske kuluga COVID-19 ärahoidmisel (Andrews jt 2022).
Erinevad teadusuuringud on näidanud, et tervishoiu erialade üliõpilased pooldavad COVID-19 vastu vaktsineerimist enam kui teiste erialade üliõpilased (Jain jt 2021, Szmud jt 2021, Barello jt 2020, Gala jt 2022, Lucia jt 2020). Teisalt on leitud, et tervishoiu erialasid õppivate üliõpilaste seas on riigiti erinev hulk COVID-19 vastu vaktsineerimises kahtlejaid või eitaval seisukohal olijaid (Cushieri ja Grech 2021, Saied jt 2021, Tavolacci jt 2021). Vaktsineerimisotsust kujundavad tegurid on erinevad, nt vähene teadlikkus COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiilist ja kõrvaltoimetest (Saied jt 2021, Lucia jt 2020). Tulevased tervishoiutöötajad on ühis-
konnas eeskujuks, et selgitada vaktsineerimist kui tõhusat meedet nakkushaiguste ennetamisel ja rahvatervise kaitsel (Suthar jt 2022, Cuschieri ja Grech 2021, Parento jt 2021).
Lähtuvalt COVID-19 pandeemia jätkumisest, üliõpilaste kokkupuutest õppepraktika ajal paljude, sealhulgas raskes terviseseisundis patsientidega, ja teadmisest, et Eestis ei ole tervishoiu erialade üliõpilaste hulgas sellel teemal uurimistööd tehtud, otsustati läbi viia empiiriline uurimus.
Töö eesmärk oli uurida Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrghariduse erialade üliõpilaste hinnanguid COVID-19 vaktsineerimisele ning vaktsineerimisotsust (pooldav, kahtlev, eitav) mõjutavaid tegureid. Eesmärgist tulenevalt püstitati järgmised uurimisülesanded:
1. uurida rakenduskõrghariduse erialade üliõpilaste hinnanguid
COVID-19 vaktsineerimisele; 2. uurida, millised tegurid on mõjutanud rakenduskõrghariduse erialade üliõpilaste COVID19 vastu vaktsineerimise otsust.
Võtmesõnad: COVID-19, vaktsineerimine, tervishoiu eriala üliõpilased, hinnangud, vaktsineerimisotsus, mõjutavad tegurid
Metoodika
Uurimistöö oli kvantitatiivne empiiriline uurimus. Uurimistöö valimi moodustasid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrghariduse eriala üliõpilased, kes õppisid õe põhiõppe, ämmaemanda, füsioterapeudi, tervisekaitse spetsialisti, bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekaval. Andmete kogumise meetodiks oli ankeetküsimustik, mille koostamisel toetuti maailmas samal teemal läbi viidud uuringute tulemustele. Enne uurimistöö läbiviimist kontrolliti prooviuuringuga küsimustiku arusaadavust fookusgrupis, kuhu kuulusid õe põhiõppe IV kursuse kümme üliõpilast. Lähtuvalt prooviküsitluse tagasisidest muudeti vähesel määral ankeedi sõnastust. Kooskõlastus uuringu korraldamiseks saadi
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt 2. septembril 2021 (otsuse number 347/T-2).
Anonüümne ankeetküsitlus viidi läbi Connect.ee veebikeskkonnas ajavahemikul 09.09.21−10.10.21. Küsitluskeskkond oli kaitstud paroolidega ja juurdepääs andmetele oli uurimistööga seotud kolmel isikul. Kutse kaaskirjaga uuringus osalemiseks saadeti uuritavale e-kirjana läbi kõrgkooli tsentraalselt turvatud infosüsteemi uuringuperioodi algul pärast eetikakomiteelt nõusoleku saamist. Uuringus osalemine oli vabatahtlik. Meeldetuletav e-kiri ankeetküsitlusele vastamiseks saadeti ühe nädala ja kolme nädala möödudes alates küsitluse algusest. Ankeetküsimustik hõlmas teavet uuritava taustaandmete (nt sugu, vanus, eriala, sotsiaalne staatus), vaktsineerimisotsuse (pooldav, eitav, kahtlev) ja seda mõjutavate tegurite kohta ning hinnanguid COVID-19 vaktsineerimise vajalikkusele. Valdavalt valikvastusest koosneva küsimustiku täitmiseks kulus kuni 20 minutit.
Connect.ee küsitluskeskkonnast saadi süsteemi koostatud andmefail, mis salvestati Exceli failina, kus kodeeriti sõnaliselt antud valikvastused numbriliseks. Täpsemate uuringutulemuste statistiliseks analüüsiks kasutati statistikaprogrammi IBM SPSS 23.
Tulemused
Uurimistöös osales 468 üliõpilast, kellest 90,6% (n = 424) olid naised. Seisuga 31.12.2021 õppis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rakenduskõrghariduse erialadel kokku 1173 üliõpilast, neist õe põhiõppes 724 (Tartu Tervishoiu... 2022). Seega kujunes vastamismääraks 39,9% uuringusse kaasatud üliõpilastest. Uuringus osalejatest enim, 66,5% (n = 311), kuulus vanusegruppi 18–24 eluaastat. Vastajatest 43,2% (n = 202) märkis kodukoha piirkonnaks Tartu maakonna, selle järgnesid kodukohana Harju maakond 17,7% (n = 83) ja Ida-Viru maakond 5,3% (n = 25). Uuringus osalejatest 58,1% (n = 272) õppis õe põhiõppes ning 12,8% (n = 60) järgis füsioterapeudi, 9% (n = 42) ämmaemanda, 8,5% (n = 40)
bioanalüütiku, 7,1% (n = 33) radioloogiatehniku ja 4,5% (n = 21) tervisekaitse spetsialisti õppekava. Uuritud üliõpilastest töötas õppimise kõrvalt 60% (n = 281).
Üliõpilaste hinnangud COVID-19 vastu vaktsineerimisele
COVID-19 vastu vaktsineerimise hinnangutest parema ülevaate saamiseks jagati uuringus osalejad kahte erialagruppi: I grupi moodustasid õe põhiõppe ja ämmaemanda õppekava järgivad üliõpilased ning II gruppi kuulusid füsioterapeudi, bioanalüütiku, radioloogiatehniku, ja tervisekaitse spetsialisti õppekavadel õppivad üliõpilased. Lähtuvalt Eesti õigusruumist on õde ja ämmaemand tervishoiutöötajad (Tervishoiuteenuste korraldamise … 2021), mistõttu on uuritavate hinnangute võrdlemisel nimetatud kahte eriala mõistlik vaadelda ühise grupina.
Uuringus osalejatest 70,3% (n = 329) pooldas COVID-19 vastast vaktsineerimist. Võrreldes I erialagrupiga (õeks ja ämmaemandaks õppijad) oli vaktsineerimise pooldajaid protsentuaalselt rohkem II erialagruppi kuulunud üliõpilaste hulgas – 77,3% (n = 119). I erialagrupis oli enam kahtleval ja eitaval seisukohal olijaid. Täpsem ülevaade on toodud tabelis 1.
Tabel 1. COVID-19 vastu vaktsineerimise seisukoht kahe erialagrupi järgi.
Seisukoht COVID-19 vastu vaktsineerimise suhtes
Erialagrupp Poolt Eitav Kahtleval seisukohal
I grupp (õde, ämmaemand) (n = 314) II grupp (teised erialad) (n = 154)
66,9% (n = 210) 77,3% (n = 119)
5,4% (n = 17) 1,9% (n = 3) 27,7% (n = 87) 20,8% (n = 32)
Uuringus osalejatest 71,2% (n = 333) vastas, et „nii tervishoiutöötajal kui ka tervishoiu eriala õppival üliõpilasel peab olema kohustus end COVID-19 vastu vaktsineerida“. 28,8% (n = 135) uuritavatest oli vastupidisel seisukohal. Uuritavate antud avatud vastuseid analüüsides ilmnes,
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
et vaktsineerimise pooldajate seas domineeris neli põhjenduste gruppi, mida uurimistöö autorid pealkirjastasid „tervishoiutöötajaks olemine“ (nt kaitsta iseend ja teisi, ühiskonnas eeskujuks olemine, vaktsineerimine on tõenduspõhine meede), „patsient“ (nt patsiendiohutus, vastutus kaitsta patsiente, sh riskirühmadesse kuulujaid), „eriala“ (nt meditsiin on tõenduspõhine, tervishoiutöötaja seisukoht peab lähtuma tõenduspõhisusest, valitud eriala kohustab käituma eetiliselt) ja „ühiskond“ (nt karjaimmuunsuse kujundamine).
Üliõpilaste vaktsineerimisotsus ja seda mõjutavad tegurid
2021. aasta septembris toimunud uuringu ajaks oli 91,5% (n = 428) uuringus osalejatest COVID-19 vastu vaktsineeritud. Vaktsineeritud üliõpilaste hulgas ilmnes pooldava vaktsineerimisotsuse kujundajana kolm enimvalitud tegurit. Need olid „võimalus ühiskonnal pöörduda tagasi piiranguteta tavategevuste juurde“ (13% vastajatest), „õppepraktika läbimiseks“ (13%) ja „kardan nakatada riskirühma kuuluvaid lähedasi, sh õpingukaaslasi“ (13% vastajatest). Täpsem ülevaade kõikidest vastustest on toodud joonisel 1.
Joonis 1. COVID-19 vastu pooldavat vaktsineerimisotsust kujundanud tegurid vaktsineeritud üliõpilaste (n = 428) hulgas.
Uuringu toimumise ajaks ei olnud end COVID-19 vastu vaktsineerinud 8,5% (n = 40) uuringus osalenud üliõpilastest. Esmaste põhjustena toodi välja, et „COVID-19 vastaseid vaktsiine ei ole piisavalt uuritud“ (18%), „vaktsiinid on välja töötatud väga kiiresti“ (15%), „hirm pikaajalise võimaliku geneetilise mõju ees organismile“ (13%), kuid ka „vähesed teadmised vaktsiini mõjust (12%)“ ja „COVID-19 vastased vaktsiinid ei ole efektiivsed SARS-CoV-2 viirusmutatsioonide vastu“ (11% uuringus osalejatest). Teabeallikatena COVID-19 teemal märkisid uuringus osalejad enim „terviseameti veebilehte“ (22%), „internetiuudiste portaale, nt postimees.ee, err.ee“ (16,3%) ja „eestikeelsete telekanalite uudiseid ja saateid“ (14,3%). Lisaks toodi tähtsamate teabeallikatena (avatud vastusena) välja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli korraldatud ülekõrgkoolilisi COVID-19-teemalisi infotunde, mida uuritavad kirjeldasid kui „väga informatiivne“ ja „lisateadmisi andev“.
Arutelu
Uurimistöö tulemused näitasid, et COVID-19 vastu vaktsineerimise pooldajaid oli enam kui kaks kolmandikku uuringus osalenud üliõpilastest. Sarnased tulemused leiti nii India kui ka USA meditsiinikoolide üliõpilaste hulgas, mille järgi ligikaudu kaks kolmandikku uuritavatest olid COVID-19 vastu vaktsineerimist pooldaval seisukohal (Gala jt 2022, Jain jt 2021). Samas oli käesolevas uuringus COVID-19 vastu vaktsineerimise osas kahtleval ja eitaval seisukohal ligikaudu üks kolmandik uuringus osalenud üliõpilastest ning seda COVID-19 kolmanda laine ajal Eestis 2021. aasta sügisel. Kui USA tervishoiu erialade üliõpilaste seas toimunud uuringus oli COVID-19 vastu vaktsineerimises kahtleval seisukohal peaaegu üks neljandik vastajatest (Lucia jt 2021), siis Egiptuses toimunud uuringus peaaegu pool uuritud üliõpilastest (Saied jt 2021). Seega sobitub käesoleva uuringu tulemus üldjoontes eelkirjeldatud uuringute tulemustega, kuid on kehvem kui USA-s. Samas näitasid käesoleva uuringu tulemused, et I erialagrupis (õeks, ämmaemandaks õppijad) oli kahtleval, sh eitaval seisukohal COVID-19 vastu vaktsineerimise osas rohkem uuringus osalejaid võrreldes II erialagrupiga (ülejäänud erialad).
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
Sellise arvamuse puhul on tähtis teada põhjuseid, sest õe ja ämmaemanda õppekaval õppijad on nii kõrgkoolis õppimise ajal abiõdedena kui ka tulevikus tervishoiutöötajatena vaktsineerimise alal patsientide lähimad nõuandjad.
Käesolevas uuringus tõi rohkem kui üks kümnendik uuritutest peamise põhjusena olla COVID19 vastu vaktsineeritud esile „hirmu nakatada oma lähedasi, kes kuuluvad COVID19sse haigestumise riskirühma“. Nimetatud uuringu tulemus on kooskõlas uuringu tulemustega Poola tervishoiu eriala üliõpilaste hulgas (Szmyd jt 2021). Samas Prantsusmaal läbiviidud uuringus leiti, et koguni üheksa kümnendikku tervishoiu eriala üliõpilastest ei soovinud haigust teistele inimestele levitada ja on end vaktsineerinud (Tavolacci jt 2021), mis näitab vägagi hoolivat suhtumist kaaskodanikesse. Uuringus osalenud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastest veidi enam kui üks kümnendik leidis, et teine tähtis põhjus olla vaktsineeritud on „õppepraktika läbimine“. USA-s läbiviidud uuringus leidis veidi enam kui üks kolmandik, et „vaktsineeriks ennast COVID-19 vastu, kui kõrgkool/ tervishoiusüsteem nõuaks seda kohustuslikus korras“ (Lucia jt 2021).
Uurimistöö tulemustest selgus, et pooldava vaktsineerimisotsuse kujundajaks oli üle ühe kümnendiku uuritavate arvates peale hirmu nakatada lähikondseid ja vajaduse läbida õppepraktika ka fakt, et „vaktsineeritus annab ühiskonnale võimaluse pöörduda ilma piiranguteta tagasi tavategevuste juurde“. Sama on leitud teistes riikides läbi viidud uuringutes, näiteks Indias ja Prantsusmaal (Jain jt 2021, Tavolacci jt 2021). Seega kinnitavad käesoleva uurimistöö tulemused, et nii Eestis kui ka mujal maailmas kujundavad tervishoiu erialade üliõpilaste pooldavat vaktsineerimisotsust COVID-19 vastu üldiselt samad tegurid. Enamgi veel, käesoleva uuringu tulemused näitasid, et rohkem kui kaks kolmandikku üliõpilastest leidis, et „tervishoiusüsteemi töötajal, sealhulgas tervishoiu eriala üliõpilastel, on kohustus vaktsineerida end COVID-19 vastu“. Mujal maailmas korraldatud teadusuuringutes on leitud, et tervishoiu erialadel õppivatel üliõpilastel on võrreldes teistel erialadel õppivate üliõpilastega
suurem valmisolek end COVID-19 vastu vaktsineerida (Lucia jt 2020, Szmud jt 2021, Suthar jt 2022).
Käesoleva uurimistöö tulemused näitasid, et tervishoiu erialade üliõpilaste hulgas (sh kahtleval ja eitaval seisukohal olijad) toodi kolme silmapaistvama murena esile, et „COVID-19 vastaseid vaktsiine ei ole piisavalt uuritud“, „vaktsiinid on välja töötatud väga kiiresti“, „hirm pikaajalise võimaliku geneetilise mõju ees organismile“ ja „vähesed teadmised vaktsiini mõjust“. Kahe erialagrupi võrdlemisel selgus, et nii üle ühe kolmandiku I erialagruppi kuulujatest (õeks ja ämmaemandaks õppijad) kui ka veidi üle ühe kolmandiku II erialagruppi (teised erialad) kuulujatest arvasid, et COVID-19 vastaseid vaktsiine ei ole piisavalt uuritud. Muret COVID19 vastaste vaktsiinide ohutuse pärast on näidanud mitu maailmas korraldatud uuringut (Gala jt 2022, Lucia jt 2021, Saied jt 2021, Tavolacci jt 2021). Näiteks Egiptuse tervishoiu eriala üliõpilastest arvas valdav enamus, et vaktsiini ei ole piisavalt uuritud (Saied jt 2021). USA meditsiinikooli üliõpilastest veidi vähem kui kolmandik nõustus väitega, et vaktsiini väljatöötamisega on kiirustatud, mis mõjutas uuringus osalejate positiivse vaktsineerimisotsuse kujunemist järgmise kuue kuu jooksul (Gala jt 2022). Prantsusmaal läbi viidud uuringus kartis tervishoiu eriala üliõpilastest kaks kolmandikku COVID-19 vastaste vaktsiinidega seotud kõrvaltoimeid (Tavolacci jt 2021).
Kuigi vaktsineerimisotsus peab olema isiklikult läbimõeldud, tõendab teaduskirjandus selgelt, et COVID-19 vastu vaktsineerimine hoiab ära raske kuluga haigestumise, sealhulgas ka omikronitüvega haigestumise (Andrews jt 2022). See toob kasu vaktsineeritavale endale, rahvatervisele tervikuna ja tagab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse (Lucia jt 2021, Parente jt 2021, Suthar jt 2022). Tervishoiu erialade üliõpilased puutuvad õppepraktika ajal kokku paljude patsientidega, mistõttu näitab nende enda vaktsineeritus COVID-19 vastu hoolivat suhtumist patsientidesse. Ühtlasi on üliõpilased kui tulevased tervishoiutöötajad ühiskonnas
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
rollimudelid vaktsineerimise kui tõhusa ennetava meetme selgitamisel (Cuschieri ja Grech 2021, Parento jt 2021).
Antud uurimistöö tulemuste võrdlemisel maailmas ilmunud uuringute tulemustega (mida kasutati käesolevas uurimistöö kirjanduse ülevaate osas) on tähtis kriitiliselt hinnata uuringu läbiviimise aega nii Eestis (COVID-19 kolmas laine, deltatüve domineerivus) kui ka mujal maailmas (alfatüvi, deltatüvi või vähesel määral omikronitüve levimuse algus), millega seoses võisid uuritavate arvamuses esineda erinevused, eelkõige kahtleva vaktsineerimisotsuse kujundajana. Siiski võib kokkuvõttes öelda, et vaatamata erinevate SARS-CoV-2 viiruse mutatsioonide leviku ajal publitseeritud teadusuuringutele erinevates riikides näitasid nii käesoleva uuringu tulemused kui ka maailmas korraldatud uuringute tulemused, et üliõpilaste pooldavat vaktsineerimisotsust kujundasid üldjoontes sarnased tegurid. Lisanduv tõenduspõhine teave COVID-19 vaktsiinide kohta on ka tulevikus siiski määrava tähtsusega.
Järeldused
Suurem osa (70,3%) Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrghariduse erialade uuringus osalenud üliõpilastest pooldas COVID-19 vastu vaktsineerimist ja valdav osa (91,5%) neist oli end uuringu toimumise ajaks 2021. aasta septembris COVID-19 vastu vaktsineerinud. Vaktsineerimist pooldaval seisukohal oli enam II erialagruppi kuuluvaid üliõpilasi võrreldes I erialagrupi üliõpilastega (õed ja ämmaemandad). Uuringus osalejatest 71,2% vastas, et nii tervishoiutöötajal kui ka tervishoiu eriala õppival üliõpilasel peab olema kohustus end COVID-19 vastu vaktsineerida. Seda põhjendati tervishoiutöötaja vastutusega (sh eetilise aspektiga) patsientide ja lähikondsete ees ning ühiskonnas eeskujuks olemisega, samuti tõenduspõhise teabe olemasoluga, et vaktsineerimine on parim meede kogukonna (karja)immuunsuse tekitamiseks.
Pooldavat otsust COVID-19 vastu vaktsineerida mõjutasid uuringus osalenud üliõpilaste hulgas ennekõike kartus nakatada lähedasi inimesi,
kellega iga päev kokku puututakse, soov olla vaktsineeritud õppepraktika läbimiseks ja anda vaktsineerituna ühiskonnale võimalus pöörduda tagasi piiranguteta tavategevuste juurde. Eitaval, sealhulgas kahtleval seisukohal COVID-19 vastu vaktsineerimise suhtes olevad üliõpilased märkisid vaktsineerimisotsust mõjutavateks teguriteks enim, et COVID-19 vaktsiine ei ole piisavalt uuritud, et need töötati välja kiirustades ja nad kardavad, et vaktsiin võib põhjustada võimalikku pikaajalist geneetilist mõju organismile.
Allikaloend
Andrews, N., Stowe, J., Kirsebom, F., Toffa, S., Rickeard, T., Gallagher, E., Gower, C.,
Kall, M., Groves, N., O’Connell, A- M., Simons, D., Blomquist, P. B., Zaidi, A., Nash,
S., Iwani Binti Abdul Aziz, N., Thelwall, S., Dabrera, G., Myers, R. (2022). COVID-19 vaccine effectiveness against the Omicron (B.1.1.529) variant. New English Medical
Journal, 386: 16. Barello, S., Nania, T., Dellafore, F., Grafgna, G., Caruso, R. (2020). “Vaccine hesitancy” among university students in Italy during the COVID-19 pandemic. European
Journal of Epidemiology, 35(8): 781–783. Cuschieri, S., Grech, V. (2021). A comparative assessment of attitudes and hesitancy for influenza vis-a-vis COVID-19 vaccination among healthcare students and professionals in Malta. Z Gesundh Wiss, 25: 1–8. Gala, D., Parrilla, A., Patela, K., Rafia, I., Nadera, G., Zhaoa, R, Shoaiba A, Swaminatha,
G., Jahodaa, J., Hassana, R, Colelloa, R., Rinker, D. V. (2022). Factors impacting
COVID-19 vaccination intention among medical students. Human vaccines & immunotherapeutics, 18(1): 1–6. Jain, J., Saurabh, S., Kumar, P., Verma, M. K., Goel, A. D., Gupta, M. K., Bhardwaj, P.,
Raghav, P. R. (2021). COVID-19 vaccine hesitancy among medical students in India.
Epidemiology and Infection, 149(e132): 1–10. Lucia V. C., Kelekar, A., Afonso, N. M. (2021). COVID-19 vaccine hesitancy among medical students. Journal of Public Health, 43(3): 445–449. Listings of WHO’s response to COVID-19. (2021).World Health Organization. Parente, A., Tami, G., LeMaster J. F., Meyer, M., Wild, D. M., Parente, R. (2021). Acceptance of COVID-19 vaccination among health system personnel. The Journal of the
American Board of Family Medicine, 34(3): 498–508.
Saied, S. M., Saied, E. M., Kabbash, I. A., Abdo, S. A. E. (2021). Vaccine hesitancy: Beliefs and barriers associated with COVID-19 vaccination among Egyptian medical students. Journal of Medical Virology, 93(7): 4280–4291. Szmyd, B., Bartoszek, A., Karuga, F. F., Staniecka, K., Błaszczyk, M., Radek, M. (2021).
Medical Students and SARS-CoV-2 Vaccination: Attitude and Behaviors. Vaccines, 9(2): 128. Suthar, A. B., Wang, J., Seffren, V., Wiegand, R. E., Griifing, S., Zell, E. (2022). Public health impact of covid-19 vaccines in the United States: observational study. BMJ, 27: 377. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Aastaaruanne 2021. Tavolacci, P. M., Dechelotte, P., Ladner, J. (2021). COVID-19 Vaccine Acceptance, Hesitancy, and Resistancy among University Students in France. Vaccines, 9: 654. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. (2021). RT I, 18.06.2021,10.
