Ave Kutman, Janeli Moora

EESTI ELANIKE KIIRTOIDUKOHTADE KÜLASTUSHARJUMUSED JA TEADLIKKUS VÕIMALIKEST KIIRTOIDU TARBIMISEST TINGITUD TERVISERISKIDEST

Visiting habits of fast food places among Estonian residents and knowledge about potential health risks due to the consumption of fast food

Ave Kutman, Janeli Moora

Abstract

Consumption of fast food has become more popular both abroad and in Estonia. Unhealthy eating habits have led to a deterioration in people’s health, as they are often unaware of the potential health effects of fast food.

The aim of the research was to find out the frequency of visits to fast food restaurants by Estonian adults and their knowledge about possible health risks that may be associated with the consumption of fast food. The study was conducted among the adult population of Estonia in 2021 (n = 532). Awareness of fast food was explained in the questionnaire by 16 statements. Cramer´s V was used to analyze the data and the median test for independent samples was used to analyze knowledge. A statistically significant difference was considered to be p < 0.05.

The body mass index of both men and women indicated obesity and older people were more overweight than younger people. 32,9% of the respondents visited fast food places once a month and 32,7% a few times a year. 51,7% of men visited fast food places once a week and 20,8% of women. People aged 18–29 visit fast food places the most and people aged 56–79 the least (p < 0,001). Older people consciously made more healthier choices when buying fast food than younger people (p < 0,001). 18–29 year olds and people with secondary or higher education had the best knowledge about the potential health risks associated with fast food consumption. Good taste and convenience were noted

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

as the main reasons for consumption. For the youngest respondents, the main reason for consuming fast food was its affordability.

The study concludes that younger people consumed fast food the most and were the most aware of the potential health risks of consuming fast food. People with basic education had the lowest knowledge about fast food potential health risks. The knowledge in men and women was equal.

Keywords: fast food, fast food place, frequency of visits, fast food restaurant, fast food knowledge, fast food consumption, adults, young adults, reason for fast food consumption.

Sissejuhatus

Kiirtoidurestoranid kujutavad endast toiduainetööstuse üht suuremat sektorit. Ainuüksi USAs ulatub restoranide arv 200 000-ni ja nende käive kuni 120 miljardi dollarini aastas (Hossain ja Islam 2020). Suurest populaarsusest annab aimu ka Eestis tuntud kiirtoidukettide käibe kasv (Kuidas läheb…2019). Ameerika päritolu rahvusvaheliseks kasvanud ketid, näiteks McDonald’s ja KFC, on laienenud üle maailma. Ainuüksi McDonald’s teenib 65% oma tulust välismaal, mis näitab, et kiirtoidu järele on kogu maailmas suur nõudlus (Hossain ja Islam 2020).

Ebatervislikud toitumisharjumused on tekitanud olukorra, kus rasvunud inimeste osakaal on pidevas tõusujoones (Joseph jt 2015). Kõige tähtsamateks teguriteks kiirtoidu söömisel peetakse head maitset, lihtsat kättesaadavust, mugavust ja taskukohasust (Hossain ja Islam 2020). Ka eestlaste jaoks on kiirtoidu juures olulised selle odavus ja kiire kättesaadavus (Tervisliku toitumise…2008).

Uuringud on näidanud ka, et inimeste teadlikkus kiirtoidu tarbimisega kaasneda võivatest probleemidest, nagu kehakaalu tõus, südame- ja veresoonkonnahaigused ning diabeet, on puudulikud (Hossain ja Islam 2020).

Uurimistöö eesmärk oli selgitada Eesti täisealiste elanike kiirtoidukohtade külastamise sagedust ja teadlikkust võimalikest terviseriskidest, mis võivad kaasneda kiirtoidu tarbimisega.

Võtmesõnad: kiirtoit, kiirtoidukoht, kiirtoidurestoran, kiirtoidu tarbimine, täisealine, teadlikkus

Metoodika

Uuringu valimi moodustasid Eestis elavad täiskasvanud, kellelt uuriti kiirtoidukohtade (kiirtoidurestoranid, -kioskid ja tanklad) külastusharjumusi ning teadlikkust võimalikest kiirtoidu tarbimisega kaasnevatest terviseriskidest. Kiirtoidukohtadena peeti silmas rahvusvahelisi toidukette, nagu McDonalds’s, KFC, Hesburger jt, aga ka kodumaiseid kiirtoidukohti- ja kioskeid, nagu Sirius, Fasters jt. Veel uuriti tanklakettides (Circle K, Olerex jt) pakutava kiirtoidu ostmise sagedust.

Ankeetküsimustik koosneb kolmest teemaplokist: vastaja üldandmed (sotsiaal-demograafilised), tarbimisharjumused ja teadlikkus. Viimane plokk, millega selgitati teadlikkust võimalikest kiirtoidu tarbimisega seotud terviseriskidest, oli esitatud väidetena. Väiteid oli kokku 16 ja neile sai vastata variantidega „õige“ või „väär“, nende alusel arvutati teadlikkuse skoor. Skoor kujunes õigesti vastatud väidete hulgast, kus minimaalne skoor oli 0 ning maksimaalne 16.

Uuringukeskkonnast Connect.ee saadud andmed eksporditi tabelarvutusprogrammi MS Excel (Microsoft Office Excel 2019), kus tehti esmane andmeanalüüs. Seoste uurimiseks kasutati andmetöötlussüsteemi SPSS 23.0 (Statistical Package for School Science). Taustatunnused jaotati järgmiselt – sugu, vanus, haridustase, elukoht, põhitegevus. Andmeanalüüsi jaoks jaotati vastajad vanuse järgi: 18–29-aastased, 30–39-aastased, 40–55-aastased ja 56–79aastased. Hariduse järgi liigitati vastajad kõrg-, kesk- ja põhiharidust omandanud inimeste alusel. Vastajate elukoht toodi välja maakondade lõikes ning elukoha järgi – kas inimene elab

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

maapiirkonnas, linnapiirkonnas või linnalähedases piirkonnas. Uuriti ka, kas inimene õpib, töötab, õpib ja töötab või ei tee kumbagi. Saadud tulemusi kasutati kiirtoidukohtade külastamise ja teadlikkuse vaheliste seoste leidmiseks. Taustatunnuste ja kiirtoidu tarbimise vahelise seoste leidmiseks kasutati CramériVkordaja ning p-väärtust. Kehamassiindeksi analüüsimiseks vanuserühmiti kasutati risttabeleid. Statistiliselt oluliseks seoseks peeti p < 0,05.

Tulemused

Uuringus osales kokku 532 vastajat. Vastajate andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Vastajate üldandmed.

n %

Sugu

Vanus

N

M

18–29

30–39 472 88,7

60 11,3

223 41,92

103 19,36

40–55 145 27,26

56–79

Haridustase Põhiharidus 61 11,47

15 2,8

Keskharidus, sh kutseharidus 236 44,4

Kõrgharidus 281 52,8

Põhitegevus Õpin

Töötan 73 13,7

282 53

Elukoht

Õpin ja töötan

Mitte kumbagi

Maapiirkonnas

Linnapiirkonnas

Linnalähedane piirkond 128 24,1

49 9,2

94 17,7

356 66,9

82 15,4

Mehed külastasid kiirtoidurestorane sagedamini kui naised (p < 0,001). Keskharidusega, sh kutsehariduse ja põhiharidusega inimesed käisid kiirtoidukohtades sagedamini kui kõrgharidusega inimesed (p < 0,05) (tabel 2). Elukoht linna- või maapiirkonnas ei mõjutanud inimeste kiirtoitu pakkuvate kohtade külastatavust (p = 0,150), küll aga mõjutas seal käimist vanus (p < 0,001). 18–29-aastased vastajad einestasid kiirtoidukohtades enamasti kord nädalas või kord kuus. Kõige enam osteti kiirtoidukohtadest või tanklatest hamburgerit (22,9%), friikartuleid (18,4%), vrappi (18,4%) ja pitsat (12,6%), salatit (8,4%) ning hot dog’i (7,6%).

Nii meeste kui ka naiste keskmine KMI jäi vahemikku 25,1–30, mis viitab ülekaalulisusele. 56–79-aastaste seas oli rohkem ülekaalulisi kui 18–29-aastaste seas (p < 0,001).

Tabel 2. Uuringus osalenute kiirtoidurestoranide külastamissagedus taustatunnuste lõikes.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Enamik vastajaid pidas kiirtoidu tarbimise põhjuseks mugavust ja meeldivat maitset. Nooremad vastajad pidasid tähtsaks ka soodsat hinda (33,2%). Taskukohasus mängis oma osa keskharidusega inimeste seas, mitte nii palju aga põhi- ja kõrgharidusega inimeste seas (p < 0,001). Vanuserühmas 56–79 oli enim neid, kes ei tarbinud kiirtoitu üldse (36,1%).

Kõige teadlikumad olid 18–29-aasased noored, kelle puhul ulatus mediaanskoor 13 punktini, minimaalne skoor oli 6 ja maksimaalne 16. Vanuserühmas 56–79 aastat oli mediaanskoor 12. Vanimast vanuserühmast ei saanud keegi maksimaalset punktiskoori. Põhiharidusega inimeste teadlikkus (mediaanskoor 11) oli võrreldes teiste haridustasemetega vastajatest kõige kehvem (p < 0,05). Kesk- ja kõrgharidusega inimeste vastuste mediaanskoor oli 13 (maksimaalne 16). Põhiharidusega inimeste seas ei olnud vastajaid, kes oleksid saanud suurima punktiskoori (maksimaalne skoor 14). Meeste ja naiste teadlikkus oli samal tasemel (p = 0,535), mõlema soo puhul oli mediaanskoor 13. Naiste maksimaalne skoor oli 16 ja meestel 15.

Arutelu

Antud uuringust selgus, et Eestis tarbitakse kiirtoitu regulaarselt, kuigi ollakse kaasnevatest terviseriskidest teadlikud. See on suure tõenäosusega tingitud asjaolust, et kiirtoit on hõlpsasti kättesaadav, maitsev ja hinnalt pigem soodne. Uuringust selgus ka, et nii meeste kui ka naiste keskmine kehamassiindeks viitab ülekaalulisusele. Ka Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis peaaegu pooled meestest ülekaalulised ja naistest üks kolmandik (Eesti täiskasvanud…2019). Ülekaaluliste meeste suurem arv võib olla tingitud sellest, et mehed ei pööra oma tervisele ja toitumisele nii palju tähelepanu kui naised. Kõige suurem KMI oli 56–79-aastaste uuringus osalejate seas. See võib olla tingitud sellest, et enamasti ei ole vanemad inimesed füüsiliselt nii aktiivsed kui noored ning vananedes aeglustub ka ainevahetus. Samuti võib vanemaealistel esineda ka terviseprobleeme, mis takistavad füüsilist aktiivsust (nt liigeste kulumine).

Uuringust selgus, et Eestis elavad mehed käivad kiirtoidurestoranides rohkem kui naised. Üle poole meestest külastas kiirtoidukohti kord nädalas, kuid naistest vaid veidi üle veerandi. Küll aga oli käesolevas uuringus suurem osa vastajatest naissoost ja üks kümnendik vastajatest meessoost, mistõttu ei saa teha lausalisi järeldusi.

Selgus, et vanusega väheneb kiirtoidu tarbimine. Sama tulemus selgus ka USA uuringust, mille kohaselt tarbisid noorukid vanematest inimestest enam kiirtoitu (Fryar jt 2018). Põhjus, miks nooremad inimesed tarbivad rohkem kiirtoitu kui vanemad, võib sõltuda mitmest tegurist – noorematel inimestel puudub ehk piisav oskus süüa teha, nad ei mõtle pikas perspektiivis oma tervisele ja tunnevad rohkem sotsiaalselt survet oma sõpradelt. Lisaks leiavad noored tõenäoliselt, et kooli, töö, hobide ja muu sotsiaalelu kõrval hoiab kiirtoidu söömine aega kokku. Selgus, et põhi- ja keskharidusega inimesed tarbivad kiirtoitu rohkem kui kõrgharidusega vastajad. Sama leiti ka Tartu Ülikooli magistritöös, kus ülekaaluliste osakaal oli tunduvalt suurem keskharidusega inimeste seas (Veerla 2014).

Käesolevas uuringus toodi peamiste kiirtoidu tarbimise põhjustena välja meeldiv maitse, mugavus ja hind. Taskukohasus oli noorema vanuserühma ja keskharidusega inimeste jaoks kõige tähtsam tegur. Kiirtoidu suurenenud tarbimine (Ashakiran ja Deepthi 2012) võib seotud olla sellega, et inimeste elutempo on muutunud üha hoogsamaks ning see on kõige mugavam ja odavam lahendus kiire kõhutäie saamiseks.

Põhiharidusega vastajate teadlikkus kiirtoidust oli kõige kasinam. Vastavale tulemusele jõuti ka USA-s läbiviidud uuringus (Blanck jt 2007). Samas oli käesolevas uuringus põhiharidusega vastajaid kõige vähem, mistõttu ei saa kindlalt väita, et teadmised erinevad põhi- ja kõrg-/keskharidusega inimeste vahel just haridustaseme tõttu. Uuring näitab teadlikkuse erinevusi ka vanuse lõikes. Noorem vanuserühm oli kõige teadlikum. Tänapäeval on tervislik toitumine aktuaalsem kui paarkümmend aastat tagasi. Sellekohaseid esmaseid teadmisi antakse edasi juba lasteaias, peale

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

selle on toiduvalik kauplustes tunduvalt rikkalikum kui enne vabariigi taasiseseisvumist.

Järeldused

Igapäevaseid kiirtoidukohtade külastajaid on Eesti elanike seas vähe. Mehed käivad kiirtoidukohtades sagedamini kui naised ja üle poole meestest teeb seda iga nädal. Kahe noorema vanuserühma lõikes külastati kõige enam kiirtoidukohti kord kuus ja kaks vanemat vanuserühma tegid seda kõige enam paar korda aastas. Mida noorem oli vastaja, seda sagedamini ta kiirtoidukohas käis. Eesti täiskasvanud elanike teadmised kiirtoidust ja sellega kaasneda võivatest terviseriskidest olid pigem head. Kõige paremad olid teadmised 18–29-aastaste noorte seas. Elukoht kiirtoidukohtade läheduses ei mõjutanud külastamise sagedust. Põhiharidusega inimeste teadlikkus oli kõige väiksem. Meeste ja naiste teadlikkus oli samal tasemel.

Allikaloend

Ashakiran, S., Deepthi R.(2012). Fast foods and their impact on health. Journal of

Krishna Institute of Medical Sciences University, 1(2): 7–8. Blanck, H.M., Atienza, A., Yi, S.H., Masse, L., Yaroch, A., Zhang, J. (2007). Factors influencing lunchtime food choices among working americans. Health Education & Behavior, 36(2): 9–10. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tervise Arengu Instituut. (2019). https://intra.tai.ee/images/prints/documents/155471416749_TKU2018_ kogumik_28mar2019_1.pdf (16.05.2022) Fryar, C.D., Hughes, J.P., Herrick, K.A., Ahluwalia, N. (2018). Fast Food Consumption Among Adults in the United States, 2013–2016. National Center for Health

Statistics, 1–2. Hossain, M.M., Islam, M.Z. (2020). Fast food consumption and its impact on health.

Eastern Medical College Journal, 5(1): 28–29. Joseph, N., Nelliyanil, M., Rai, S., R.B.,Y.P., Kotian, S.M., Ghosh, T., Singh, M. (2015).

Fast food consumption pattern and its association with overweight among high

school boys in Mangalore city of Southern India. Journal of Clinical and Diagnostic

Research, 9(5): 13. Kuidas läheb Eestis tegutsevatel kiirtoidukettidel. (2019). Delfi. https://arileht.delfi.ee/artikkel/87568961/kuidas-laheb-eestis-tegutsevatel-kiirtoidukettidel. (03.03.2022). Veerla, L. (2014). Ülekaalulisus ja selle seosed toitumisharjumuste ja kehalise aktiivsusega 25-aastaste Eesti täiskasvanute seas. Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut.

Magistritöö rahvatervishoius. Tervisliku toitumise tähendus ja sisu Eesti tarbijaskonna seas. (2008). Toiduliit. Faktum & Ariko.