11 minute read

Silver Tabo, Inga Ploomipuu, Ester Jaansoo

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST 18–30-AASTASTE EESTI ELANIKE TEADLIKKUS RAVIMIJÄÄTMETE KÄITLEMISEST

Awareness of Estonian Residents Aged 18–30 in Waste Pharmaceuticals’ Management

Advertisement

Silver Tabo, Inga Ploomipuu, Ester Jaansoo

Abstract

The release of pharmaceutical waste into the environment as the growth of the world’s population remains on a constant upward trend. The unpredictable changes, which these bioactive chemical compounds are causing in ecosystems, have led researchers to look for solutions to reduce the pressure on the environment from drug residues. The problem is also relevant in the Baltic Sea countries, where has recently ended the four-year international project „Clear Waters from Pharmaceuticals“. Everyone, who has sufficient awareness, can contribute to the main recommendation of the project – returning the pharmaceutical waste to the collection point.

The aim of this research was to clarify the awareness of Estonian residents aged 18–30 about the management of pharmaceutical waste. The research tasks were: to clarify people’s knowledge of pharmaceutical waste management and to clarify people’s behaviour in handling pharmaceutical waste. The survey was conducted in September 2021 as an internet questionnaire in the connect.ee website towards Estonian-speaking young adults. 94% of the 334 respondents’ were women.

The survey revealed that the most common unused medicines are painkillers and antibiotics. Medicines are retained mainly due to expiration date or having them in excessive quantities. While 67,7% of the respondents had read or heard about the correct handling of drug residues, then even 99,4% of the respondents considered additional explanatory work important. Although 40,6% of the respondents estimate that the lack of awareness prevents people from

disposing pharmaceutical waste in the right way, the knowledge of the participants’ is excellent. However, the actual behaviour differs from the knowledge, as only half of the respondents admitted that they lead unsuitable medicines to a pharmacy or a waste station/hazardous waste collection point.

Keywords: pharmaceutical waste, pharmaceutical residues, medicines, awareness, handling, environment

Sissejuhatus

Ravimiteks nimetatakse aineid või nende kombinatsioone, mis aitavad elusorganismidel ennetada, leevendada ja ravida haigusi (Mis on … 2022). Kõik ravimid ei lagune aga inimese või looma organismis täielikult, need võivad jõuda keskkonda ja sealt toitumisahela kaudu isegi meie söögilauale (Lillenberg 2011, Zandaryaa 2017, Rogowska jt 2019, Henning jt 2020). Sellist nn nõiaringi põhjustavad peamiselt kaks asjaolu: esiteks puuduvad reoveepuhastites – vähemalt esialgu – ravimijääkide eemaldamiseks ettenähtud seadmed ja teise probleemi tekitavad inimesed, kes viskavad ravimid olmeprügisse või suunavad need kanalisatsiooni (Henning jt 2020).

Aja jooksul üleilmseks keskkonnaprobleemiks kujunenud ravimijäätmetest on maailmas räägitud juba üle 30 aasta, kuid Eestis kerkis see teema rohkem esile umbes kümnend tagasi, kui kokku tuli ülikoolidevaheline uurimisrühm (Ruut 2017). Maailmas puuduvad veel selged teadmised, millised tagajärjed võivad olla ravimijääkide pikaajalisel kokkupuutel elustikuga (sh missugused on toimed inimese tervisele). Uuringuid lugedes nähtub, et inimeste teadlikkuse parandamist ravimite negatiivsest mõjust keskkonnale peetakse võtmetähtsusega tegevuseks (Tong jt 2011, Kusturica jt 2017, Zandaryaa 2017, Alnahas jt 2020, Henning jt 2020).

Hiljuti Eestis korraldatud ravimijäätmetest vabanemise teadlikkuse uuringus (Uuring: pooled … 2021) moodustasid valimi 18–75-aastased Eesti elanikud. Sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalsel mudelil põhinenud

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

uuringu järgi on nooremad inimesed võrreldes teiste rühmadega väiksema teadlikkusega ravimijäätmetest vabanemise kohta, kuid kahjuks pole kõnealuse uuringu tulemused täies mahus kättesaadavad.

Uurimistöö eesmärk oli uurida, kuidas käituvad Eesti noored täiskasvanud ehk 18–30-aastased elanikud ravimijäätmete käitlemisel.

Tähtis oli selgitada, missugused ravimid jäävad just keskkonna ja tervise seisukohalt kasutamata ning mida nendega ette võetakse. Artiklis kasutatakse teadlikkuse mõistet kui inimeste teadmiste ja käitumise sümbioosi.

Võtmesõnad: ravimijäätmed, ravimijäägid, ravimid, teadlikkus, käitlemine, keskkond

Metoodika

Uurimistöö eesmärgi täitmiseks oodati vastama kuni 30-aastaseid vabatahtlikke täisealisi (vähemalt 18-aastaseid) eesti keelt kõnelevaid inimesi, kellelt uuriti internetiküsimustiku abil nende teadlikkust (teadmisi ja käitumist) ravimijäätmete käitlemise kohta. Anketeerimine toimus connect.ee keskkonnas 2021. aasta 1. septembrist kuni 30. septembrini. Küsimustiku linki jagati enam kui 10 000 inimest koondavas Facebooki grupis „Tervis“, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Facebooki lehel, ligi 4000 liiget koondavas Facebooki grupis „Keskkonnasäästjad“, üle 10 000 inimese koondavas Facebooki grupis „Tarbime targalt“, Perekooli foorumis ja uurimistöö autori Facebooki sõprade seas. Samuti saadeti teade uuringusse kaasamiseks koos uuringu kutse tekstiga eesti.ee leheküljel olevate kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste meiliaadressidele/kommunikatsioonijuhtidele. Uuritavad leiti lumepallivalimi teel ja küsimustiku eeldatav valim oli 500–1000 inimest.

Saadud tulemusi analüüsiti kõnealuse uurimistöö tarbeks, et selgitada ravimijäätmete käitluse olukorda täiskasvanud noorte seas. Esialgu koguti küsimustiku andmed connect.ee keskkonnas. Seejärel kasutati andmete

esmaseks analüüsiks ja kodeerimiseks tabeltöötlusprogrammi MS Excel 2013 ning statistiliseks analüüsiks programmi SPSS-i versiooni 23. Selleks rakendati χ2-testi. Tulemused loeti statistiliselt oluliseks, kui p < 0,05.

Tulemused

Uuringus osalesid 18–30-aastased eesti keelt kõnelevad isikud. Kokku vastas küsimustikule 334 inimest, kellest 94% olid naised ja uuritavatest 73,1% elasid linnas. Kõige enam (48,2%) küsimustikule vastajaid oli Tartu maakonnast. Uuritavatest jagunesid kõrghariduseta ja kõrgharidusega inimesed peaaegu pooleks. Tervishoiu-/keskkonnaalase haridusega või selle omandamisega tegelevaid vastajaid oli veidi alla poole.

10,5%-l uuritavate peredest ei jää ostetud ravimid mitte kunagi alles. Mõnikord või harva tuleb seda ette ligi kolmveerandil vastanutest ja 14,7%-l uuringus osalenute peredest jäävad ostetud ravimid täielikult kasutamata alati või tihti. Selle peamine põhjus on aegumiskuupäeva saabumine, mida tõid välja 49,5% vastanutest. Uuringus osalejatest 30,6% hinnangul tekitab selle probleemi liiga suur kogus ravimeid ning 16,2% uuritavate jaoks jäävad ravimid täielikult kasutamata nende sobimatuse tõttu. Joonisel 1 on välja toodud kasutamata jäävad ravimid liikide kaupa.

Joonis 1. Uuritavate ostetud, kuid kasutamata jäävad ravimid liikide kaupa.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Kasutamata jäänud ravimid viskab olmeprügisse ligi kolmandik (27,4%) vastajatest. Näiteks ühel juhul visati ravimijäätmed olmeprügisse põhjusel, et apteegis ei tahetud neid vastu võtta. Teisel valesti käitujal olevat samuti olemas teadmine, kuidas tuleb ravimijääke käidelda, kuid need jõuavad sellegipoolest olmeprügisse. Seevastu mõni uuritav kogub ravimijääke teadmatuse tõttu suurde kasti, sest ei tea, mil viisil oleks neid kõige õigem hävitada. Apteeki viib kasutamata jäänud ravimid aga 35,9% ja jäätmejaama või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti 10% uuritavatest.

Aegunud ravimid viskab olmejäätmetesse samuti ligi kolmandik (33,7%) küsimustikule vastanutest. Apteeki ning jäätmejaama või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti viivad aegunud ravimid vastavalt 43,5% ja 12,7% vastajatest. 18–24-aastased uuritavad kõrvaldavad aegunud ravimeid valel viisil sagedamini kui 25–30-aastased vastajad (59% vs 41%; p = 0,033). Samuti kõrvaldab vanem vanuserühm aegunud ravimeid sagedamini õigesti kui 18–24-aastased uuringus osalejad (53% vs 47%; p = 0,006). Kõrghariduseta uuritavad vabanevad ravimijäätmetest valel viisil sagedamini kui kõrgharidusega vastajad (59% vs 41%; p = 0,002). Seda kinnitab ka võrdlus, mille järgi kõrgharidusega uuringus osalejad kõrvaldavad aegunud ravimeid õigesti sagedamini kui kõrghariduseta uuritavad (58% vs 42%; p < 0,001). Õigesti käitlejaid on statistiliselt oluliselt rohkem tervishoiu- või keskkonnaalase haridusega või seda omandavate vastajate seas võrreldes nendega, kellel vastav haridus puudub (51% vs 49%; p = 0,010).

Uuringus osalejate teadmisi hinnanud nelja küsimuse tulemused on esitatud tabelis 1 ja õiged vastused on märgistatud paksus kirjas. Vastajate teadmisi ja kogemusi hinnanud nelja küsimuse põhjal moodustati n-ö teadmiste skoor, kus õige vastus andis ühe ja vale vastus null punkti. Seega oli igal vastajal võimalik koguda maksimaalselt neli punkti. Teisele küsimusele vastasid 18–24-aastased uuringus osalejad õigemini kui 25–30-aastased uuritavad (p = 0,026). Tartumaa vastanute keskmine teadmiste skoor oli märksa suurem kui Harjumaa vastanute keskmine

teadmiste skoor (vastavalt 3,84 vs 3,68; p = 0,018). Samuti vastasid Tartumaa elanikud neljandale küsimusele õigemini kui Harjumaa või kõikide ülejäänud maakondade uuritavad (p = 0,039).

Tabel 1. Uuritavate teadlikkust hinnanud küsimuste tulemused.

1. Kas aegunud/kasutamata ravimite ebakorrektne käitlemine võib kahjustada keskkonda ja tervist? 2. Kas reovee puhastamise käigus eemalduvad kõik ravimijäägid enne, kui heitvesi loodusesse edasi juhitakse? 3. Kas antibiootikumide keskkonda sattumise tulemusena võivad areneda ravimiresistentsed bakteritüved?

4. Kas apteekidel on kohustus ravimijäägid elanikelt/eraisikutelt tasuta vastu võtta?

Jah (%) Ei (%)

98,5 1,5

9,6 90,4

93,1 6,9

92,5 7,5

Ravimijääkide korrektsest käitlemisest olid lugenud või kuulnud 67,7% vastajatest ning 99,4% uuritavatest olid arvamusel, et õigest ravimijäätmete käitlemisest peab inimesi rohkem teavitama. Inimeste ravimijäätmete apteeki või jäätmejaama viimist takistab uuringus osalenute hinnangul kõige enam inimeste vähene teadlikkus (n=40,6%). Uuritavad peavad ravimijäätmete mittekorrektse käitlemise põhjuseks asjaolu, et see võtab liiga kaua aega (20%) või tekib inimestel lihtsalt liiga vähe ravimijääke (17,2%).

Uuritavatest 11,7% hinnangul takistab ravimijäätmeid õigesti käitlemast nende üleandmisel saadud halb kogemus. Selle põhjuseks oli peamiselt apteekri soovimatus ravimeid vastu võtta põhjusel, et puudub ravimi originaalpakend, kaasneb suur lisatöö ja rahakulu või asjaolu, et apteekidel pole kohustust vastu võtta toidulisandeid/tinktuure jms ehk tooteid, mis ei kvalifitseeru ravimina. Kõik uuritavate arvates ravimijäätmete apteeki või jäätmejaama viimist takistavad põhjused on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Uuritavate hinnang küsimusele, mis takistab ravimijäätmete viimist apteeki või jäätmejaama.

Arutelu

Uuringu valimi moodustasid 18–30-aastased eesti keelt kõnelevad inimesed, keda pole varem teadaolevalt ravimijäätmete käitlemise ja selle teema teadlikkuse osas Eestis põhjalikumalt vaadeldud. Selgus, et noored täiskasvanud on teadlikud ravimijäätmete negatiivsetest mõjudest keskkonnale ja elustikule (sh inimese tervisele), kuid neist vaid ligi pooled viivad kõlbmatud ravimid selleks ettenähtud kohta ehk apteeki või jäätmejaama/ ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Võib eeldada, et märgatav erinevus teadmiste ja tegeliku käitumise vahel on põhjustatud laiskusest/mugavusest, sest inimesele on loomuomane mõelda, et tema kui üksikisiku käitumine ei muuda midagi. Kui nõnda mõtlevad ja käituvad ka teised, siis võib sellest kujuneda üleilmne probleem.

Ka kogu Eestit hõlmanud uuringu (Uuring: pooled … 2021) tulemuste järgi on pooled vastanutest kõrvaldanud ravimijäätmeid mittekorrektsel viisil. Võrdlus Rogowska jt (2019), Bashatahi ja Wajidi (2020), Gidey jt (2020) ning Insani jt (2020) uuringu tulemustega annab alust järeldada,

et 18–30-aastased Eesti elanikud käitlevad ravimeid märgatavalt keskkonnahoidlikumalt. Nende uuringute omavaheline võrdlus on asjakohane tänu uuringus osalejate ühesugusele vanusevahemikule – ainult Rogowska jt (2019) uuringus vastajad olid vanemad. Sellest hoolimata käituvad Eesti noored täiskasvanud märkimisväärselt õigemini, mis võib viidata käesoleva uuringu vastajate paremale teadlikkusele või apteekide kaudu ravimite kogumise süsteemi toimimisele.

Maakondade lõikes kerkivad võrreldes teistega esile parema teadlikkusega ravimijäätmete käitlemisest Tartumaa uuritavad, keda oli pea pool kogu uuringu vastajatest. Võib eeldada, et arvestatav panus nii Tartumaa vastajate suure osavõtu kui ka parema teadlikkuse osas on seotud asjaoluga, et internetiküsimustikku jagati Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Facebooki lehel. Sama põhjendus seletab ka suurt naiste osakaalu uuringus ning kõrgharidusega vastajate suuremat hulka võrreldes kõrghariduseta uuringus osalejatega, sest tervishoiu kõrgkoolis toimuvate õpingute jooksul puutuvad inimesed ühel või teisel moel (ravimi)jäätmete käitlemise teemadega kokku.

Valuvaigistid ja antibiootikumid kui enim kodumajapidamistes kasutamata jäävad ja keskkonnale ohtlikud ravimigrupid ühtivad Läänemerest leitud ravimite toimeainetega, millest suurima esindatusega on diklofenak (Henning jt 2020). See ei ole üllatav, sest kõnealune valuvaigistava toimega käsimüügiravim kuulub ilmselt suure osa Eesti perede ravimikappi. Antibiootikumide jääkide märgatav hulk keskkonnas ja inimeste kodudes on murettekitav, kui arvestada fakti, et mikroobide resistentsuse tekkimiseni viib juba väike kontsentratsioon. See negatiivne tagajärg mõjutab otseselt inimkonda, mistõttu tuleb tarbijateni kiiremas korras viia teadmine antibiootikumide õige käitlemise tähtsusest. Samuti võib vajada parendamist arstide ja patsientide koostöö. See tähendab, et tervishoiutöötajad ei tohiks väljastada antibiootikume vajalikust kogusest rohkem ja patsiendid ei tohiks ravikuuri pooleli jätta, sest mõlemal juhul tekivad soovimatud ravimijäätmed.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Uuringus osalejate teadmised ravimijäätmete käitlemisest kujunesid nelja punkti skoori põhjal heaks. Seda fakti toetab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Facebooki lehe liikmete kui eeldatavalt keskmisest teadlikumate vastajate uuringus osalemine. Samas võib hinnang headest teadmistest olla ka ekslik, sest kolmandik uuritavatest tunnistas, et pole ravimijääkide õigest käitlemisest lugenud ega kuulnud. Lisaks olid küsimused loogiliselt vastatavad. Seega ei pruugi vastajate teadlikkus olla tegelikkuses nii heal tasemel. Samuti võis teadmiste skoori mõjutada nende küsimuste asukoht ankeedis. Pigem lõpupoole asunud küsimused oleksid võinud paikneda hoopis kohe pärast taustaandmete osa, sest nii poleks uuringus osalejad saanud teadmiste küsimustele eelnenud küsimustest infot, mis aitas neil võib-olla teadmiste küsimustele vastata. Viimaks ei saa ka välistada, et kuivõrd küsimustik täideti internetis, siis võisid uuritavad küsimustele vastamiseks kasutada kellegi või millegi (interneti) abi hoolimata märkusest, et küsimustele paluti vastata „oma teadmistele toetudes“.

Küsimustikule sai vastata samas arvutis mitu korda, mis võis kallutada uuringu tulemusi, kui näiteks sama inimene või ühe perekonna erinevad liikmed vastasid ankeedile mitu korda. Samas pean selliseid asjaolusid üsna ebatõenäoliseks või kui selliseid juhuseid käesoleva uuringu raames ette tuligi, siis kindlasti mitte sellisel hulgal, mis kallutaksid suurel määral uuringu usaldusväärsust. Seega saab käesoleva uuringu küsimustikku kasutada või kohandada ka teiste sarnaste uurimistööde tarbeks.

Järeldused

Kolmandik 18–30-aastastest Eesti elanikest pole lugenud või kuulnud ravimijäätmete õigest käitlemisest, kuid teadmised on sellest hoolimata suurepärased. Kui kasutamata jäänud ravimid viib apteeki, jäätmejaama või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti veidi alla poole 18–30-aastastest Eesti elanikest, siis aegunud ravimeid kõrvaldab õigel viisil natuke üle poole uuritavatest.

Allikaloend

Alnahas, F., Yeboah, P., Fliedel, L., Abdin, A.Y., Alhareth, K. (2020). Expired Medication:

Societal, Regulatory and Ethical Aspects of a Wasted Opportunity. International

Journal of Environmental Research and Public Health, 17(3): 787. Bashatah, A., Wajid, S. (2020). Knowledge and Disposal Practice of Leftover and

Expired Medicine: A Cross-Sectional Study from Nursing and Pharmacy Students’

Perspectives. International Journal of Environmental Research and Public Health, 17(6): 2068. Gidey, M.T., Birhanu, A.H., Tsadik, A.G., Welie, A.G., Assefa, B.T. (2020). Knowledge,

Attitude, and Practice of Unused and Expired Medication Disposal among Patients

Visiting Ayder Comprehensive Specialized Hospital. BioMed Research International, 2020: 1–7. Henning, H.E., Putna-Nīmane, I., Kalinowski, R., Perkola, N., Bogusz, A., Kublina,

A., Haiba, E., Bārda, I., Karkovska, I., Schütz, J., Mehtonen, J., Siimes, K., Nyhlén,

K., Dzintare, L., Äystö, L., Siņics, L., Laht, M., Lehtonen, M., Stapf, M., Stridh, P.,

Poikāne, R., Hoppe, S., Lehtinen, T., Kõrgma, V., Junttila, V., Leisk, Ü. (2020). Pharmaceuticals in the Baltic Sea Region – emissions, consumption and environmental risks. Report no. 2020:28, Länsstyrelsen Östergötland, Linköping. https://bit. ly/3Cqoafw (15.02.2021). Insani, W.N., Qonita, N.A., Jannah, S.S., Nuraliyah, N.M., Supadmi, W., Gatera, V.A.,

Alfian, S.D., Abdulah, R. (2020). Improper disposal practice of unused and expired pharmaceutical products in Indonesian households. Heliyon, 6(7): e04551. Kusturica, M.P., Tomas, A., Sabo, A. (2017). Disposal of Unused Drugs: Knowledge and

Behavior Among People Around the World. Reviews of Environmental Contamination and Toxicology, 240: 71–104. Lillenberg, M. (2011). Mõnede ravimijääkide sisaldus Eesti reoveesettes, nende stabiilsus keskkonnas ja akumuleerumine kompostväetisest toidutaimedesse. Eesti

Maaülikool, keskkonnakaitse eriala. Doktoritöö. Mis on ravim? (2022). Ravimiamet. https://bit.ly/3Mj62IF (27.04.2022). Rogowska, J., Zimmermann, A., Muszyńska, A., Ratajczyk, W., Wolska, L. (2019).

Pharmaceutical Household Waste Practices: Preliminary Findings from a Case

Study in Poland. Environmental Management, 64: 97–106. Ruut, J. (2017). Tervishoid ja keskkond: ravimijäägid. Eesti Arst, 6(10): 620–624.

Zandaryaa, S. (toim.). (2017). Pharmaceuticals in the aquatic environment of the

Baltic Sea region – A status report – No. 1, Paris: UNESCO Publishing. https:// bit.ly/3Vg7AaL (15.02.2021). Tong, A.Y.C., Peake, B.M., Braund, R. (2011). Disposal practices for unused medications around the world. Environment International, 37(1): 292–298. Uuring: pooled Eesti elanikest ei tea, mida peale hakata vanade ravimitega. (2021).

Roche. https://bit.ly/3fRI4Z0 (23.04.2021).

This article is from: