Kristi Tiits, Kersti Viitkar

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST EAKATE SAGEDAMAD JALATERVISE PROBLEEMID NING EAKATE JALATERVISE SÄILITAMISE JA PARENDAMISE VÕIMALUSED

Elderly People’s Common Feet-related Health Problems and the Possibilities to Maintain and Improve Feet Health of Elderly People

Kristi Tiits, Kersti Viitkar

Abstract

This thesis is theoretical and descriptive research with the aim of describing the most common feet related health problems of elderly people (more than 65 years of age) and the possibilities to maintain and improve the health of their feet.

When growing old, the occurrences of foot pain and pathologies increase significantly. Foot problems in the elderly are common and related to lower physical function, weakness, falls, and decreased life quality. Nurses and other healthcare workers have an essential role in preventing foot problems among the elderly and providing counselling. Therefore, healthcare workers and the elderly must know the most common elderly nail and skin problems.

The most common elderly foot health problems are changes in the structure of skin and nails, foot deformities, pain in the foot, infections, and problems caused by chronic illnesses. It is indispensable that the elderly’s regular physical examinations and assessments should include assessment and documentation of the elderly’s foot health. Regular assessment of the feet enables the discovery of common foot problems and functional decline. Mitigating elderly’s feet related health problems through regular foot care improves their physical function and helps to decrease the risk of falls. The elderly need advice on cutting nails, washing and drying feet, using moisturizing remedies, finding fitting footwear,

and using other feet health products and services. Professional foot care helps to maintain elderly people’s mobility and ensures their independence.

Keywords: elderly foot health, elderly foot health assessment, prevention of foot health problems in elderly

Sissejuhatus

Eesti on üks Euroopa kiiremini vananeva rahvastikuga riike, kus rahvastiku vananemine on 1990. aastate algusest järsult kasvanud sündimuse vähenemise, keskmise eluea pikenemise ja negatiivse rände tõttu. (Sakkeus 2012). Eakate osakaal moodustas 2015. aastal 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikus 18,8% ja prognooside kohaselt on see 2040. aastal 28% (Saks jt 2015). Rahvastiku vananedes sagenevad diabeet ning luu- ja lihaskonna deformatsioonid. Kaasuvate krooniliste haigustega eakatel on jalgade tervise probleemid sagedad ja piiravad märkimisväärselt igapäevatoimingute tegemist (Paisty jt 2017, Stolt jt 2021).

Podiaatrilise abi järele on suur nõudlus. Näiteks Ühendkuningriigis esineb probleeme jalgade tervisega 52–90%-l eakatest (Veron jt 2005). Ka Eesti eakate hulgas esineb probleemsetest terviseseisunditest enim probleeme jalgadega (87%) ja jalaprobleemid segasid kõndimist 34%-l uuritavatest (Tarasova 2015).

Isiklik hoolitsus jalgade eest või regulaarne käik jalaravispetsialisti juurde võib jalaprobleeme ennetada (Miikkola jt 2019). On teada, et eaka heaolu ja toimetulekuvõime nõrgeneb sageli just liikumisvõime vähenemise tõttu. Jalgade tervise säilitamine parandab üldiselt eaka tervist ja elukvaliteeti ning vähendab krooniliste haiguste tüsistusi (James jt 2021, Stolt jt 2021).

Eaka tavapärase füüsilise läbivaatuse ja hindamise osana on hädavajalik eaka jalgade tervise hindamine (Wylie jt 2019). Regulaarse jalgade hindamise tulemusena on võimalik avastada eakatel sageli esinevaid jalaprobleeme ning eakate jalatervise hindamist on soovitatud ühe meetmena

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

kukkumiste ennetamisel (James jt 2021). Eestis on alates 2002. aastast võimalik kasutada interRAI instrumenti (Resident Assessment Instrument) eakate seisundi jälgimiseks, hindamiseks ja hooldusvajaduse dokumenteerimiseks, sest varem Eestis kasutatud hindamismetoodikad ei andnud piisavalt teavet eakate õendus- ja hooldusvajaduste kohta (Saks jt 2015).

Uurimistöö oli teoreetiline kirjeldav kirjandusülevaade, mille eesmärk on kirjeldada eakate (üle 65-aastaste) sagedamaid jalatervise probleeme ning eakate jalatervise säilitamise ning parendamise võimalusi. Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt püstitati järgmised uurimisülesanded:

1. kirjeldada sagedamaid jalatervise probleeme eakatel; 2. kirjeldada eakate jalatervise säilitamise ja parendamise võimalusi.

Uurimistöö koostamisel kasutati valdavalt inglis- ja eestikeelseid teadusartikleid ning ülevaateartikleid. Kokku kasutati 23 erinevat allikat, mille ilmumisaasta oli valdavalt vahemikus 2012–2021. Allikatena kasutati 20 teadusartiklit, ühte statistika teabevihikut, ühte lõppraportit ning ühte magistritööd.

Võtmesõnad: eakate jalatervis, eakate jalatervise hindamine, eakate jalatervise probleemide ennetamine

Tulemused ja arutelu Sagedamad jalatervise probleemid eakatel

Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu elu vältel ja vanusega jalgade tervise probleemide esinemissagedus suureneb. Peamised füüsilised tegurid, mis põhjustavad jalgade hooldamisel eakatele raskusi, on muutused naha ja küünte struktuuris (Fujii 2019, Miikkola jt 2019). Puudulikult hooldatud jalgade nahk ja küüned põhjustavad eakale valu ning piiravad funktsionaalset võimekust, mõjutades eaka elukvaliteeti, väärikust ja võimet jääda iseseisvaks (Yamashita jt 2019).

Vananedes muutub nahk kuivaks ja kaotab elastsuse (Stolt jt 2021). See võib omakorda põhjustada valulikke nahalõhesid, mis suurendavad infektsioonide tekkeriski (Farndon 2021). Samuti õheneb vananedes naha all olev rasvkude, millel on tähtis osa luude ja pehmete kudede kaitsmisel. Rasvkoe õhenemine jalalabadel soodustab valulike hüperkeratootiliste kahjustuste teket (Soliman ja Brogan 2014). Sagedamad hüperkeratootilised nahakahjustused on kallused (callus) ja konnasilmad (Farndon 2021). Kallused on üks levinumaid eakate jalanaha kaebusi (Menz 2015) ja seda peetakse jalavalu sagedaks põhjuseks (Menz 2016). Hüperkeratootilistest kahjustustest tingitud valu põhjustab jalgade funktsionaalse seisundi halvenemise (Yamashita jt 2019). Diabeediga eakatel võivad kallused suurendada jalahaavandite tekkeriski ja varem esinenud jalahaavanditega diabeedihaigetel eakatel on suur jalahaavandi kordumise oht (Paisty jt 2017, Farndon 2021).

Eakate sagedamad varbaküünte probleemid on küünte paksenemine ja kõverdunud küüned (pincer toenails), mis võivad vähendada eaka funktsionaalset võimekust ning mõjutada tasakaalu, suurendades seeläbi eakate kukkumisriski (Yamashita jt 2019). Paksenenud, kõvad ja rabedaks muutunud varbaküüned võivad tekitada eakal raskusi nende lõikamisel (Soliman ja Brogan 2014, Stolt jt 2021). Pikad ja paksenenud küüned võivad kahjustada külgnevate varvaste nahka (Soliman ja Brogan 2014) ning puudulik küünte hügieen võib kaasa tuua teisi küünehäireid, nagu küünte seeninfektsioon (onychomycosis) ja sissekasvanud varbaküüs (oncycryptosis) (Menz 2016, Farndon 2021).

Sagedamad jalgade deformatsioonid eakatel on hallux valgus, haamer- ja küünisvarbad, hüppeliigese liikumisulatuse vähenemine ning varba-jalatalla painutajalihase jõudluse vähenemine (Fujii 2019, Wylie jt 2019, Stolt jt 2021). Hallux valgus’e deformatsiooniga kaasuvad enamasti ka 2.–5. varba deformatsioonid, sest suurvarba hallux valgus võib mõjutada väiksemate varvaste joondumist ja funktsiooni. Väiksemate varvaste deformatsioonid, nagu haamervarvas, võivad tekkida ka sõltumatult ja

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

deformatsiooni põhjuseks võib olla liiga pikk varvas või varasem varba vigastus (Menz 2015).

Jalatervise säilitamise ja parendamise võimalused eakatel

Mitmekülgne podiaatriline sekkumine vähendab märgatavalt eakate inimeste kukkumiste hulka, seetõttu peaks kukkumiste riski hindamise ja ennetamise tavapärane osa hõlmama eakate puhul ka jalgade probleemide dokumenteerimist ning jalahooldusspetsialistide juurde suunamist (Wylie jt 2019). Eaka tavapärase füüsilise läbivaatuse ja hindamise osana on hädavajalik eaka jalgade tervise hindamine ning dokumenteerimine (Wylie jt 2019). Regulaarse jalgade hindamise tulemusena on võimalik avastada eakatel sageli esinevaid jalaprobleeme, jalgade funktsiooni halvenemist, samuti soovitatakse jalgade korrapärast hindamist kukkumiste ennetamiseks (James jt 2021, Stolt jt 2021). Jalgade hindamine on eriti tähtis nende eakate puhul, kes ei tule jalgade hooldusega enam iseseisvalt toime, sest jalgade hindamine annab ka teavet, millist kõrvalabi eakas selle igapäevase enesehooldustegevuse juures vajab (Soliman ja Brogan 2014). Jalgade tervise hindamiseks on kasutusel vastavad küsimustikud, mille üheks näiteks on podiaatrilise tervise küsimustik (Podiatric Health Questionnaire). Podiaatrilise tervise küsimustik hõlmab kuut peamist jalgade tervise valdkonda: kõndimine, hügieen ja küünehooldus, jalavalu, jalaprobleemid, elukvaliteet ning jalgade tunnetus, mõõdetuna visuaalse analoogskaalaga. Nimetatud küsimustikku saab eakas ise täita, valides igale küsimusele vastuse kolme etteantud valiku hulgast (Navarro-Flores jt 2018).

Eriti tähtis on kaasuvaid kroonilisi haigusi (diabeet ja reumatoidartriit) põdevate eakate jalatervise regulaarne hindamine, et avastada võimalikud naha-, küüne-, jalastruktuuriga seotud probleemid ning pakkuda õigel ajal vajalikku hooldust. Seepärast on tähtis, et õendustöötajad ja teised tervishoiutöötajad mõistaksid jalgade tervise ja üldise tervise vahelist seost (Stolt jt 2021) ning viiksid läbi kroonilise haigusega eaka jalgade hindamisi vähemalt üks kord aastas ja suure riskiga eakatel sagedamini

(Farndon 2021). Vastasel juhul võivad jalaprobleemid jääda pikka aega tähelepanuta ja suureneda võib krooniliste haiguste tüsistuste risk (James jt 2021).

Kuigi eakad peavad jalgade tervist tähtsaks ja leiavad, et jalgade tervisel on nende igapäevatoimingutele suur mõju (Stolt jt 2021), kannatavad nad tõenäolisemalt puuduliku enesehoolduse all ning vananedes väheneb võime oma jalgade eest hoolt kanda (Fujii 2019). Vanuse kasv, selja jäikus, kaalutõus, nägemisteravuse halvenemine ja peenmotoorika häired võivad eakal takistada jalgade enesehooldust (James jt 2021). Samuti võib jalgade eest hoolitsemist halvendada motivatsiooni puudumine. Kuna jalad on tagasihoidlikult eksponeeritud kehaosa, pööratakse neile vähem tähelepanu ja seetõttu hoolitsetakse jalgade eest harvem. Jalgade enesehooldus hõlmab igapäevast küünte ja naha hooldust, jalgade pesemist, kuivatamist, jalaharjutuste tegemist ning sobivate sokkide ja jalatsite kandmist. Miikkola jt (2019) läbi viidud eakate jalahoolduskogemuste uuringus ilmnes, et paksenenud küünte lõikamine on eakate hulgas üks keerulisemaid enesehooldustoiminguid ja küünte lõikamine oli peamine põhjus kõrvalabi otsimiseks. Sarnasele järeldusele jõuti ka Ühendkuningriigis, kus leiti, et 89% 64–97-aastatest eakatest ei olnud võimelised ise varbaküüsi lõikama, sest see tegevus eeldab painduvust, piisavat nägemisteravust ja peenmotoorikat (James jt 2021). Eakad püüavad oma jalgade eest hoolitseda iseseisvalt nii kaua kui võimalik ning ravi ja professionaalset abi otsitakse alles siis, kui tekib valu, ilmnevad tuntavad piirangud igapäevaelus või hindavad eakad ise jalaprobleemi liiga tõsiseks (Miikola jt 2019). Samas uuringus ilmnes ka üks vastuoluline järeldus: eakad olid valmis otsima professionaalset abi, kuid ei soovi jalgade hooldamisel küsida abi perekonnalt, sest pidasid seda ebasobivaks ja arvasid, et nad ei saaks pereliikmetelt abi ka siis, kui nad seda paluksid. Ebapiisavad teadmised, jalgade enesehoolduse vähene tähtsustamine ja füüsilised raskused takistavad kaasuva kroonilise haigusega eakatel jalgade eest hoolitsemist (Miikkola jt 2019). Seetõttu on diabeediga eakatel jalahaavandite tekke ennetamiseks äärmiselt tähtis jalgade regulaarne hooldus.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Eakate jalatervise probleemide ennetamiseks on tähtis jalgade regulaarne hooldus. Professionaalne jalahooldus aitab kaasa eakate liikuvuse säilitamisele, parandab elukvaliteeti ja tagab seeläbi eaka sõltumatuse (Wylie jt 2019, Yamashita jt 2019, James jt 2021). Nõustamine, rutiinne jalahooldus, sobivad jalanõud ja jalaortoosid aitavad eakal säilitada liikuvust ning iseseisvust (Menz 2016, Wylie jt 2019). Eakad vajavad nõustamist küünte lõikamisel, jalgade pesemisel ja kuivatamisel, nahka niisutavate vahendite, sobivate jalatsite ning teiste jalatervisetoodete ja -teenuste kasutamisel (Farndon jt 2009, Miikkola jt 2019, Stolt jt 2021).

Paljud eakad ei ole teadlikud jalgade enesehoolduse tähtsusest ja sellega seonduvatest tavadest, kuid seda on võimalik nõustamise abil parandada (Miikkola jt 2019). Hooldamata jalgade puhul võivad väikesed jalaprobleemid kergesti muutuda suurteks probleemideks ja vajada juba podiaatrilist sekkumist, seetõttu on selge vajadus enesehooldusprogrammide järele (Saks jt 2015, Miikkola jt 2019). On tähtis, et tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad suudaksid eakatele pakkuda elementaarset jalahooldust ning teaksid, millal pöörduda spetsialisti poole (Soliman ja Brogan 2014). Arvestades seost ebasobivate jalatsite ja jalavalu vahel, võib sobivate jalatsite soovitamine ning kasutamine olla lihtne ja tõhus sekkumine eaka jalavalude vähendamiseks (Menz 2015). Eakad vajavad tervishoiutöötajatelt teavet ja nõustamist professionaalse jalahoolduse võimaluste osas, sest professionaalne jalaraviteenus vähendab ka eakate kukkumisi ning parandab kõrvalekaldeid eakate jalgades ja varbaküüntes (Yamashita jt 2019, Wylie jt 2019).

Järeldused

Sagedamad jalgade tervise probleemid eakatel on hallux valgus, varvaste deformatsioonid, kuiv nahk, kallused ja paksenenud küüned. Nimetatud jalaprobleemid põhjustavad eakatele sageli jalavalu ning on seotud liikumispuude ja kukkumistega. Paksenenud küünte lõikamine on eakate hulgas raskemaid enesehooldustoiminguid. Kõige sagedamini põhjustavad eakatel jalgades valu hüperkeratootilised kahjustused, millele järgnevad

küünehäired, jalalabade struktuursed deformatsioonid ja väiksemad varbadeformatsioonid. Valu jalgades on eakate seas laialt levinud, see halvendab märkimisväärselt eaka elukvaliteeti ja liikuvust ning suurendab kukkumiste riski. Eakate hulgas on sage probleem ka sobimatud jalatsid, mis on otseselt seotud jalgade deformatsioonide ja jalavaluga. Kaasuvad kroonilised haigused, näiteks diabeet ja reumatoidartriit, põhjustavad muutusi eakate jalatervises ja piiravad eaka võimet sooritada igapäevatoiminguid.

Eakate jalatervist on võimalik säilitada ja parandada, lisades eaka tavapärasele füüsilisele läbivaatusele ning hindamisele jalgade tervise hindamise ja dokumenteerimise, et avastada eakatel sageli esinevaid jalaprobleeme, jalgade funktsiooni halvenemist ning saada teavet, millist kõrvalabi eakas enesehooldustegevuse juures vajab. Eaka jalgade ja varbaküünte probleemide leevendamine pideva jalahooldusega parandab eaka füüsilist funktsiooni, vähendab valu ning aitab kaasa kukkumiste riski vähenemisele. Eakad vajavad nõustamist küünte lõikamisel, jalgade pesemisel ja kuivatamisel, nahka niisutavate vahendite, sobivate jalatsite ning teiste jalatervisetoodete ja -teenuste kohta. Professionaalne, õigeaegne ja sihipärane jalahooldus aitab kaasa eakate liikuvuse säilitamisele ning tagab eakate sõltumatuse.

Allikaloend

Farndon, L. (2021). Role of the podiatrist and common foot problems. British Journal of Community Nursing, 26(3): 30–34. Farndon, L., Barnes, A., Littlewood, K., Harle, J., Beecroft, C., Burnside, J., Wheeler,

T., Morris, S., Walters, S. J. (2009). Clinical audit of core podiatry treatment in the

NHS. Foot and Ankle Research, 2(7): 1–6. Fujii, K. (2019). Effect of foot care interventions for older adults using day care services.

Nursing Open, 6(4): 1372–1380. James, K., Orkaby, A. R., Wershof Schwartz, A. (2021). Foot Examination for Older

Adults. The American Journal of Medicine, 134: 30–35.

Menz, H. B. (2015). Biomechanics of the Ageing Foot and Ankle: A Mini-Review.

Gerantology, 61: 381−388. Menz, H. B. (2016). Chronic foot pain in older people. Maturitas, 91: 110−114. Miikkola, M., Lantta, T., Suhonen R., Stolt, M. (2019). Challenges of foot self-care in older people: a qualitative focus-group study. Journal of Foot and Ankle, 12(5). Navarro-Flores, E., Losa-Iglesias, M. E., Becerro-de-Bengoa-Vallejo, R., López-López,

Rodríguez-Sanz, D., Palomo-López, P., Calvo-Lobo, C. (2018). Translation and

Test–Retest of the Spanish Podiatry Health Questionnaire (PHQ-S). International

Journal of Environmental Research and Public Health, 15(10). Paisey, R. B., Abbott, A., Levenson, R., Harrington, A., Browne, D., Moore, J., Bamford,

M., Roe, M. (2017). Research: Care Delivery Diabetes-related major lower limb amputation incidence is strongly related to diabetic foot service provision and improves with enhancement of services: peer review of the South-West of England.

Diabetic Medicine, 35(3): 53–62. Sakkeus, L. (2012). Rahvastikuvananemine - väljakutse ühiskonnale. Eesti Statistikaseltsi teabevihik, 22: 73−85. Saks, K., Kalda, R., Kolk, H., Kree, K. (2015) Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine (EAKAS). Tulemused. Eesti Teadusagentuur. Stolt, M., Kilkki M., Katajisto, J., Suhonen, R. (2021). Self-assessed foot health in older people with rheumatoid arthritis— A cross- sectional study. International Journal of Older People Nursing, 16(4). Soliman, A. ja Brogan, M. (2014). Foot assessment and care for older people. Nursing

Times, 110(50): 12–15. Tarasova, K. (2015). Koduõendusteenust saavate Tartumaa eakate seisundi kirjeldus interRAI metoodika alusel. Tartu Ülikool, arstiteaduskond, õendusteaduse osakond.

Magistritöö. Vernon, W., Borthwick, A., Farndon, L., Nancarrow, S., Walker, J. (2005). Issues of podiatry status in the UK. Southern Cross University. Brithish Jurnal of Podiatry, 8(1): 6–10. Wylie, G., Torrens, C., Campbell, P., Frost, H., Lee Gordon, A., Menz, H. B., Skelton, D.

A., Sullivan, F., Witham, M. D., Morris, J. (2019). Podiatry interventions to prevent falls in older people: a systematic review and meta-analysis. Age and Ageing, 48(3): 327–336.

Yamashita, T., Yamashita, K., Rinoie, C., Takase, Y., Sato, M., Yamada, K., Sawa, Y. (2019). Improvements in lower-limb muscle strength and foot pressure distribution with foot care in frail elderly adults: a randomized controlled trial from Japan.

BMC Geriatrics, 83(3).

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST