Eelika Kapitan, Ülle Parm, Anna-Liisa Tamm

ARTIKLID RAKENDUSUURINGUTEST

EESTI LAPSEVANEMATE COVID-19 VASTANE VAKTSINEERIMISKÄITUMINE LASTE PUHUL SEOSES NENDE ENDI VAKTSINEERIMISKÄITUMISEGA

Factors Influencing Estonian Parents’ Decision to Vaccinate a Child Against COVID-19

Eelika Kapitan, Ülle Parm, Anna-Liisa Tamm

Abstract

Vaccine hesitancy is one of the main public health issues and distrust towards vaccines in particular has come to the spotlight since the start of COVID-19 pandemic. Parents’ behaviour greatly affects the decision to vaccinate their child. Vaccinating children against COVID-19 is fruitful when mitigating disease burden, reducing the speed of new viral strain development, and allowing children back to school. The objectives of the current study were to evaluate Estonian parents’ attitudes regarding COVID-19 immunization, determine factors that are associated with parents’ intentions to vaccinate their child, and find out information sources that shape parents’ attitudes regarding immunization.

A web-based electronic questionnaire was fulfilled online by Estonian parents whose child was up to 18 years of age in autumn 2021. Descriptive statistics, t-, and chi-square tests were used. Likert scale was used in order to measure parents’ attitudes. The univariate logistic regression analysis was used to identify risk factors associated with the decision to vaccinate the child.

In total, 207 parents (♀ = 95.2%; 36.37±7.3y) were enrolled. Among the parents were pro-vaccinators calculate themselves and their child 52% and 33%, uncertain 8% and 13%, and anti-vaxxers 40% and 54%, respectively. Older parents, those with previous healthcare education, general higher education and those with more children had a bigger chance to belong to pro-vaccine group. Parents on the basis of the Likert scale mostly worry about the potential risk

of side effects in the future (63.8%); vaccines have been little studied (58.7%); believe that vaccination is unnecessary due to low presence in children (57.3%). Vaccine related information is mostly sought out from research articles and the advice of family and friends.

The study showed a strong association between parents’ intention to have themselves vaccinated and willingness to vaccinate their child. Factors associated with and influencing parents’ intentions to vaccinate their child are self-vaccination intention, age and education.

Keywords: COVID-19, vaccination, vaccination hesitancy, parents` attitudes, perceptions.

Sissejuhatus

SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud COVID-19 pandeemia kuulutati välja märtsis 2020 (Maailma Terviseorganisatsioon, MTO 2020). Maailma Terviseorganisatsiooni (2021a) andmetel kaitsevad praegused COVID-19 vastased vaktsiinid hästi raske haigestumise, hospitaliseerimise ning surma vastu, peale selle kannab vaktsineeritud isik väiksema tõenäosusega viirust edasi. Seoses laste COVID-19 vastase vaktsineerimisega on siiski üles kerkinud vastandlikke arvamusi. Esialgu oletati, et võrreldes gripiviirusega levitavad lapsed COVID19-t vähem (Danis jt 2020) ja samuti põdesid lapsed seda pigem kergelt (Qiu jt 2020). Tegelikult oli SARSCoV-2 delta ja 2021. aasta teisest poolest ka omikroni tüve levik isegi kiirem kui gripiviiruse levik (MTO 2021b). Lähtudes sellest, et lapsed ja noorukid moodustavad maailma elanikkonnast umbes veerandi (The World … 2019), on ka nende seas kõrge vaktsineeritustaseme saavutamine COVID-19 leviku peatamiseks äärmiselt tähtis. Siiski sõltub oma laste vaktsineerimise otsus peaasjalikult lapsevanematest (Pan jt 2021).

Uurimistöö eesmärk oli selgitada 0–18-aastaste laste vanemate suhtumine laste COVID19 vastasesse vaktsineerimisse ja seda suhtumist mõjutavad tegurid.

Artikkel põhineb õe õppekava üliõpilase Eelika Kapitani lõputööl, mis on üks osa Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) rakendusuuringust „COVID-19“ (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee protokolli number 347/M-12, 16.08.2021).

Võtmesõnad: COVID-19, vaktsineerimine, vaktsiinikõhklus, lapsevanemate arusaamad, hoiakud.

Metoodika

Andmete kogumiseks kasutati veebipõhist (connect.ee) ankeetküsitlust ajavahemikul 19.09.2021–25.10.2021. Küsimustiku koostamisel võeti eeskuju eelnevatest sarnasel teemal korraldatud uurimustest Eestis (Parm jt 2019, Turu-uuringute AS 2021) ja ka välismaal (Al-Mohaithef ja Padhi 2020, Choi jt 2021). Põhiuuringule eelnes veebipõhine pilootuuring, kuhu kaasati viis lapsevanemat ning mille raames hinnati küsimustikust arusaamist, selle täitmiseks kuluvat aega ja viidi sisse soovitatud muudatused sõnastuse osas. Uuringu sihtrühma kuulusid 0–18-aastaste laste vanemad. Linkküsimustik edastati koos uuringukutsega sihtgrupile TTHKK Facebooki kaudu.

Andmetöötluseks kasutati programme MS Excel 2019, Sigma Plot for Windowsi versiooni 11.0 (GmbH Formation, Germany) ja regressioonanalüüsiks programmi R versiooni 3.4.2 (R Core Team, 2015). Erinevate gruppide (vaktsineerijate, kõhklejate, antivakserite) sotsiaal-demograafiliste ning -majanduslike tunnuste kirjeldamiseks kasutati kirjeldavat statistikat (Preacher 2001). Andmed esitati peamiselt protsentidena, mediaani ja kvartiilidena, rühmade võrdlemiseks arvuliste väärtuste korral kasutati t-testi või Mann-Whitney testi, mittearvuliste väärtuste korral χ2 testi. Vaktsineerimiskäitumise mõjurite selgitamiseks laste puhul kasutati ühest logistilist regressioonanalüüsi, kus mõjuritena arvestati vaktsineerimisotsust enda kohta, vastaja vanust, sugu, laste arvu, haridustaset (põhi-, kesk- ja kõrgharidus), eraldi tervishoiualast haridust, netosissetulekut (< 800, 801–2000 ja < 2001 euro), mittetöötamist ja

üliõpilasstaatust. Statistiliselt oluliseks loeti need erinevused, mille pväärtus oli < 0,05.

Tulemused

Kokku vastas küsimustikule 218 lapsevanemat, kes jaotati nende enda vaktsineerimisotsuse põhjal kolme rühma: vaktsineerijad (52%), kõhklejad (8%), antivakserid ehk vaktsiinivastased (40%), kusjuures laste puhul oli samadesse gruppidesse jaotuvus vastavalt 33%, 13% ja 54%. Grupid ei kattunud täiesti vanemate ja laste vaktsineerimise osas. Enda vaktsineerijate seas oli neid, kes ei soovinud oma last vaktsineerida, samas oli vastaste seas neid, kes olid nõus last vaktsineerima. Uuringus osalenute mediaanvanus oli 36 (kvartiilid 31–41) aastat ning see ja perekonnaseis erinevates vaktsineerimisotsuse gruppides ei erinenud. Kahesaja kaheksateistkümnest vastanust olid 95,4% emad.

Enda vaktsineerijate mediaanvanus oli kõrgem kui vaktsiinivastastel (38, 33–34 vs. 33, 30–38, p = 0,001), nende peres oli sagedamini vaid üks laps (42,1% vs. 25,3%, p = 0,022). Suuremal osal vastanutest oli kõrgharidus (45,9%). Vaktsineerijate seas oli enam lapsevanemaid tervishoiualase kutse- või kõrgharidusega võrreldes vaktsiinivastastega (30,7% vs. 13,3%, p = 0,007). Samas oli vaktsiinivastastel võrreldes vaktsineerijatega rohkem nooremasse vanusgruppi (0–4 a) kuuluvaid lapsi (53% vs. 36,8%, p = 0,035) ja neil oli sagedamini keskharidus (25,3% vs. 13,2%, p = 0,046). Uuringus osalejaid oli enim Tartu- ja Harjumaalt. Tartumaa lapsevanemad vaktsineerisid ennast ligi kolm korda suurem šanss (OR = 2,76, 95% CI 1,3–5,85) ennast vaktsineerida võrreldes Harjumaal elavate lapsevanematega.

Otsust laste vaktsineerimiseks või mittevaktsineerimiseks põhjendasid erinevad vaktsineerimisgrupid erinevalt. Nimelt nõustus vaktsineerijate grupp enim sellega, et lapsi tuleb vaktsineerida eelkõige nende kaitsmiseks viiruse eest. Samuti usaldasid nad endi hinnangul teadust ja soovisid haiguse levikut riigisiseselt piirata. Kõhklejate seas oli palju neid, kes olid

lapse vaktsineerimise osas veel ebakindlad. Põhjuseks nimetati seda, et COVID-19 vaktsiine pole veel piisavalt uuritud ja sooviti seetõttu veel mõni aasta oodata, samuti kardeti hilisemaid kõrvaltoimeid. Vaktsiinivastased ei soovi oma lapsi vaktsineerida, sest vaktsiine pole piisavalt palju uuritud, vaktsineerimist ei peetud vajalikuks ning pea pool nendest arvas, et vaktsineerimine on koguni ohtlik. Oli aga ka selliseid vaktsiinivastaseid, kes siiski ei olnud lapse vaktsineerimise osas kindlad (20,7%).

Viieastmelise Likerti skaala tulemustest selgus, et vastajate seas oli peamine murekoht vaktsiinide uudsus. Üle poole (57,3%) vastanutest nõustus täielikult või osaliselt, et haigus kulgeb lastel kergelt ning nad ei näe nende vaktsineerimiseks mingit vajadust. Ametlikke soovitusi usaldati pigem vähe – vaid umbes kolmandik lapsevanematest usaldas MTO ning Terviseameti soovitusi. Vaktsineerimise poolt oldi peamiselt seetõttu, et vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda üliraskelt, vaktsineerimisele pole tõhusat alternatiivi, soovitakse reisida ning vaktsineerimine võimaldab kaitsta neid, kellel pole võimalik end vaktsineerida. Üldjuhul oldi nõus sellega, et nii ennast kui ka last tuleb vaktsineerida muudel põhjustel, mitte aga niivõrd eeskuju näitamiseks. Pisut üle 10% vastanutest arvas, et COVID-19-t pole olemas ja koguni pea 30% nõustus osaliselt või täielikult sellega, et COVID-i vastased vaktsiinid soodustavad viiruse levikut.

Oma lapse vaktsineerimise otsus oli eeskätt seotud lapsevanemate eneste vaktsineerimiskäitumisega (tabel 1). Positiivset suhtumist laste vaktsineerimisse mõjutas ka kõrgem vanus, suurem laste arv peres, tervishoiualase või kõrghariduse olemasolu võrreldes keskharidusega. Vaktsineerijatel ja vaktsiinivastastel on ühtmoodi tähtsaks teabeallikaks eelretsenseeritud ajakirjad. Vaktsineerijad kuulasid võrreldes vaktsiinivastastega pigem pere- ja erialaarsti soovitusi, samas kui antivakserid lähtusid sagedamini perekonna ja sõprade soovitustest. Kõhklejad kuulasid võrreldes vaktsineerijatega eeskätt perekonda ja sõpru.

Tabel 1. Vaktsineerimisotsust mõjutavad tegurid laste puhul (ühene logistiline regressioonanalüüs).

Laste vaktsineerija

Enda vaktsineerija

Enda vaktsineerimise vastane

Suurem vs. väiksem laste arv

Kõrgem vanus

Tervishoiualane haridus

Kõrg- vs. keskharidus

Laste puhul kõhklemine Enese puhul kõhklemine

Laste vaktsineerimise vastane OR 95%CI p

204,4 27,37–1526,65 < 0,001

0,01 0,00–0,07 < 0,001

1,5 1,08–2,07 0,016

1,1 1,05–1,15 < 0,001

2,18 1,13–4,21 0,02

2,12 1,1–4,46 0,047

4,17 1,4–12,38 0,01

Enda vaktsineerija 0,02 0,01–0,05 < 0,001

Kõrgem vanus

Tervishoiualane haridus 0,91 0,87–0,95 < 0,001

0,34 0,18–0,68 0,002

Enda vaktsineerimise vastane 88,21 20,62–377,25 < 0,001

Arutelu

Tulemused näitasid küllaltki vähest vaktsiinisoostumust Eesti lapsevanemate seas, eriti aga laste osas. Vaid veidi üle poole laseks ennast COVID-19 vastu vaktsineerida, mis on mõnevõrra vähem sellest, mida näitab Eesti ametlik statistika (Statistika 2022). Põhjuseks võib olla asjaolu, et valim koosnes vaid lapsevanematest ja kuna laste vaktsineerimise teema on mõneti intrigeerivam, siis võisid üleskutsele reageerida enam vaktsiinivastased. Lapsevanemate vaktsiinisoostumus oma laste puhul oli veelgi kehvem – veidi üle poole vastanutest keeldus oma lapsi COVID-19 vastu vaktsineerimast. Analoogselt teiste uuringutega (Hamel jt 2021b, Temsah jt 2021, Urrunaga-Pastor jt 2021) mõjutas lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine suuresti laste vaktsineerimise otsust. Nagu

nähtus ka teistest uuringutest, olid Eesti lapsevanematest vaktsineerijad eakamad (Al-Amer jt 2021, Temsah jt 2021) ja kõrgema haridustasemega (A jt 2021, Aldakhil jt 2021, Brandstetter jt 2021) võrreldes kõhklejate ning vaktsiinivastastega.

Turu-uuringute AS-i korraldatud uuring 2021. aasta augustikuus näitas, et kolmandik vanematest oleks nõus oma 12–17-aastaseid lapsi COVID-19 vastu vaktsineerima ning alla 12-aastaste laste vanemate seas oli nõustujaid 17%. On tõenäoline, et 2021. aasta sügiseks tõusis 0–18-aastast last vaktsineerima nõustuvate lapsevanemate osakaal (33,5%) ja arvatavasti kajastas valim olukorda. Ilmselt hakati rohkem tähtsustama laste vaktsineerimist nii koolide lahtioleku kui ka reisimissoovi tõttu. Uuringu läbiviimise ajal oli Eestis juba lubatud vaktsineerida 12–17-aastaseid, kuid siiski võib öelda, et vaktsineerimissoostumus oli oodatust tagasihoidlikum. Tähtis on rõhutada, et osa vastanutest oli nii enda kui ka lapse COVID-19 vastu vaktsineerimisega seotud väidete osas pigem neutraalsel ehk nii ja naa arvamusel ning võib olla on need vastajad kaalutletud otsuse langetamise osas mingil määral mõjutatavad. Meie uuritavate seas oli üsna sageli levinud ka arvamus, et vaktsineerimine on ohtlik.

Analoogselt varasemate uuringutega (Al-Amer jt 2021, Temsah jt 2021) oli rohkem laste vaktsineerijaid eakamate lapsevanemate seas. See võib olla tingitud asjaolust, et noorematel lapsevanematel on suurema tõenäosusega väiksemad lapsed (Urrunaga-Pastor jt 2021) – väikelastel on eeldatavasti tagasihoidlikum kokkupuude teiste inimestega (Zhu jt 2021) ning nad põevad haigust üldjuhul kergemini (Ruf jt 2021). Seega võib vastavat käitumist põhjendada selle haiguse eripäraga ja loomuliku hirmuga oma väikelapsel tekkida võivate tüsistuste ees. Vaktsineerimissoostumust mõjutab samuti sissetulek ja laste arv peres. Erinevalt varasematest töödest (Freeman jt 2020, Alfieri jt 2021) ei erinenud meie uuritavates gruppides sissetulek, kuigi üldjuhul võib eakamate lapsevanemate teenistus olla suurem, sest nad on jõudnud karjääriredelil kõrgemale kui nooremad, kes saavad väiksemate laste tõttu ehk vaid osalise koormusega tööl käia.

Samuti võib suurema laste arvu juures olla vaktsineerimise ees väiksem hirm, sest positiivne vaktsineerimiskogemus võib olla teiste haiguste osas eeskujuks.

Mitmed uuringud on näidanud, et kõrgem haridustase võib nii soosida (A jt 2021, Aldakhil jt 2021, Brandstetter jt 2021) kui ka pärssida (Temsah jt 2021, Urrunaga-Pastor jt 2021) vaktsineerimisotsust. Antud töö põhjal võib öelda, et meie lapsevanemate kõrgem haridustase soosib COVID-19 vaktsiinide suhtes positiivset hoiakut, kusjuures tähtis on siin just tervishoiualase kutse- või kõrghariduse olemasolu. Ilmselt on tervishoiutöötajad need, kes näevad otseselt haiguse olemust ja on seetõttu pigem altid sellega võitlema kui ootama, et „äkki läheb see haigus minu lapsest mööda“. Tervishoiuvaldkonnaga tihedalt seotud inimesed on üks tähtsamaid teabeallikaid ja kui neilt saadav vaktsineerimisteave on negatiivne, võib vaktsineerimissoostumus väheneda ka ülejäänud rahva seas. Siinkohal ei ole võimalik lootma jääda vaid haiguse kergele läbipõdemisele.

Vaktsineerijate, kõhklejate ja vaktsiinivastaste infoallikad on erinevad. Näiteks pidasid kõhklejad võrreldes teiste gruppidega tähtsamaks perekonna ja sõprade soovitusi ning otsisid tuge kõige lähedasematelt. Samas olid vaktsineerijad ja vaktsiinivastased oma otsuses kindlamad ning nii esines üsna sageli ka peresiseseid lahkhelisid. Erinevalt kirjanduse ülevaates väljatoodud andmetest (El-Elimat jt 2021) ning varasemast Eesti uuringust (Turu-uuringute AS 2021) uskus siiski päris suur hulk meie lapsevanematest oma pere ja sõprade soovitusi ega usaldanud mingil põhjusel hoopis tervishoiutöötajad. Võrreldes teistes uuringutes (El-Elimat jt 2021, Freitas jt 2021, Turu-uuringute AS 2021) osalenutega olid selles uuringus osalenud Eesti lapsevanemad usinamad tõenduspõhisest kirjandusest asjakohase teabe otsimisel, kuigi ankeedi põhjal ei saa allikate teaduspõhisust kinnitada.

Antud uuringus võisid osaleda kõik Eesti lapsevanemad, kelleni uuring sotsiaalmeedia vahendusel jõudis. Positiivsest aspektist oli osalejaid üle

kogu Eesti ja valim oli küllaltki suur. Negatiivseks küljeks võib pidada küsimustiku seda plokki, kus selgus vanemate endi vaktsineerimisotsus. Sageli valiti nii, et mõnel juhul oli raske otsustada, millisesse gruppi vanem kuulus. Peale selle jättis 11 lapsevanemat lapse vaktsineerimisotsust puudutavale küsimusele üldse vastamata. Edaspidistes uuringutes tuleb keskenduda kõhklevatele vanematele, kuivõrd neid on omajagu ja nad moodustavad suurema tõenäosusega n-ö mõjutatava grupi. Eriti peab keskenduma just sellele, millistel tingimustel on kõhklevad vanemad valmis otsustama vaktsineerimise poolt või vastu. Sellest lähtuvalt on juba võimalik vanemaid individuaalselt nõustada.

Järeldused

Lapsevanemad on oma laste COVID-19 vastase vaktsineerimise puhul rohkem kõhklevamal seisukohal kui enda vaktsineerimisel. See aga võib tähendada COVID-19 vastase vaktsineerituse madalat taset ja vaktsineerimisel loodetust väiksemat karjaimmuunsust. Lapsevanemate endi hoiakud vaktsineerimise suhtes mõjutavad suuresti otsust laste vaktsineerimise osas. Vaktsineerijad usaldavad rohkem pere- ja erialaarsti nõuandeid, kõhklejad aga perekonna ning sõprade nõuandeid ja soovitusi. COVID-19 olukorras soosis lapse vaktsineerimist ka lapsevanema kõrgem vanus, suurem laste arv, parem sissetulek ning eelnev tervishoiualane ja kõrgem haridus. Teavitustöö on lapsevanemate seas äärmiselt tähtis, sest nemad otsustavad peaasjalikult, kas lasta oma lapsi COVID-19 vastu vaktsineerida või mitte. Kuna vaktsineerimisvastaseid on raske mõjutada, siis tuleb propaganda suunata eelkõige kõhklejatele.

Allikaloend

A, K., Lu, X., Wang, J., Li, B., Lu, Y. (2021). Association between Adult Vaccine Hesitancy and Parental Acceptance of Childhood COVID-19 Vaccines: A Web-Based Survey in a Northwestern Region in China. Vaccines, 9(10): 1088–1099. Al-Amer, R., Maneze, D., Everett, B., Montayre, J., Villarosa, A. R., Dwekat, E., Salamonson, Y. (2021). COVID‐19 vaccination intention in the first year of the pandemic:

A systematic review. Journal of Clinical Nursing, 31(1–2): 62–86.

Al-Mohaithef, M., Padhi, B. K. (2020). Determinants of COVID-19 vaccine acceptance in Saudi Arabia: A web-based national survey. Journal of Multidisciplinary Healthcare, (13): 1657–1663. Aldakhil, H., Albedah, N., Alturaiki, N., Alajlan, R., Abusalih, H. (2021). Vaccine hesitancy towards childhood immunizations as a predictor of mothers’ intention to vaccinate their children against COVID-19 in Saudi Arabia. Journal of Infection and

Public Health, 14(10): 1497–1504. Alfieri, N. L., Kusma, J. D., Heard-Garris, N., Davis, M. M., Golbeck, E., Barrera, L.,

Macy, M. L. (2021). Parental COVID-19 vaccine hesitancy for children: vulnerability in an urban hotspot. BMC Public Health, 21: 1662–1670. Brandstetter, S., Böhmer, M. M., Pawellek, M., Seelbach-Göbel, B., Melter, M., Kabesch,

M., Apfelbacher, C. (2021). Parents’ intention to get vaccinated and to have their child vaccinated against COVID-19: cross-sectional analyses using data from the

KUNO-Kids health study. European Journal of Pediatrics, 180(11): 3405–3410. Choi, S-H., Jo, Y. H., Jo, K. J., Park, S. E. (2021). Pediatric and Parents’ Attitudes

Towards COVID-19 Vaccines and Intention to Vaccinate for Children. Journal of

Korean Medical Science, 36(31): e227. Danis, K., Epaulard, O., Benet, T., Gaymard, A., Campony, S., Botelho-Nevers, E.,

Bouscambert-Duchamp, M., Spaccaferri, G., Ader, F., Mailles, A., Boudalaa, Z.,

Tolsma, V., Berra, J., Vaux, S., Forestier, E., Landelle, C., Fougere, E., Thabuis, A.,

Berthelot, P., Veil, R., Levy-Bruhl, D., Chidiac, C., Lina, B., Coignard, B., Saura, C. (2020). Cluster of Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) in the French Alps, February 2020. Clinical Infectious Diseases, 71(15): 825–832. Kapitan, E. (2022). Eesti lapsevanemate COVID-19 vastane vaktsineerimiskäitumine laste suhtes seoses nende enda vaktsineerimiskäitumisega. Tartu Tervishoiu

Kõrgkool, õe õppekava. Lõputöö. El-Elimat, T., Abu Al Samen, M. M., Almomani, B. A., Al-Sawalha, N. A., Alali, F. Q. (2021). Acceptance and attitudes toward COVID-19 vaccines: A cross-sectional study from Jordan. PLoS ONE, 16(4): e0250555. Freeman, D., Loe, B. S., Chadwick, A., Vaccari, C., Waite, F., Rosebrock, L., Jenner, L.,

Petit, A., Lewandowsky, S., Vanderslott, S., Innocenti, S., Larkin, M., Giubilini, A.,

Yu, L. M., McShane, H., Pollard, A. J., Lambe, S. (2020). COVID-19 vaccine hesitancy

in the UK: The Oxford coronavirus explanations, attitudes, and narratives survey (OCEANS) II. Psychological Medicine, 1–15. 10.1017/S0033291720005188. Freitas, L., Basdeo, D., Wang, H-I. (2021). Public trust, information sources and vaccine willingness related to the COVID-19 pandemic in Trinidad and Tobago: an online cross-sectional survey. The Lancet Regional Health – Americas, 3, 100051. Hamel, L., Lopes, L., Kearney, A., Stokes, M., Kirzinger, A., Sparks, G., Brodie, M. (2021b). KFF COVID-19 Vaccine Monitor: Winter 2021 Update On Parents’ Views

Of Vaccines For Kids. https://bit.ly/36jgkbp (21.12.2021). Maailma Terviseorganisatsioon. (2020). WHO Director-General’s opening remarks at the media briefing on COVID-19 – 11 March 2020. https://bit.ly/36FKXYt (12.03.2022). Maailma Terviseorganisatsioon. (2021a). Coronavirus disease (COVID-19): Vaccines. https://bit.ly/3tu84Ov (10.12.2021). Maailma Terviseorganisatsioon (2021b). Enhancing readiness for Omicron (B.1.1.529):

Technical brief and priority actions for Member States. https://bit.ly/3NcROJo (04.01.2022). Pan, F., Zhao, H., Nicholas, S., Maitland, E., Liu, R., Hou, Q. (2021). Parents’ Decisions to Vaccinate Children against COVID-19: A Scoping Review. Vaccines, 9, 1476–1500. Parm, Ü., Kender, E., Põldver, N. (2019). Eesti lapsevanemate uskumused laste plaanilise vaktsineerimise kohta ja vaktsineerimiskäitumist mõjutavad tegurid: internetiküsitluse tulemused. Eesti Arst, 96(6): 323−333. Preacher, K. J. (2001). Calculation for the chi-square test: An interactive calculation tool for chi-square tests of goodness of fit and independence [Computer software]. https://bit.ly/3svuTAl (23.12.2021). Qiu, H., Wu, J., Hong, L., Luo, Y., Song, Q., Chen, D. (2020). Clinical and epidemiological features of 36 children with coronavirus disease 2019 (COVID-19) in Zhejiang,

China: an observational cohort study. Lancet Infectious Diseases, 20: 689–696. Ruf, S., Hommes, F., Loon, W., Seybold, J., Kurth, T., Mall, M. A., Mockenhaupt, F. P.,

Theuring, S. (2021). A Retrospective Outbreak Investigation of a COVID-19 Case

Cluster in Berlin Kindergarten, November 2020. International Journal of Environmental Research and Public Health, 19(1): 36–44. Statistika. (2022). https://vaktsineeri.ee/covid-19/statistika/ (15.02.2022).

Zhu, Y., Bloxham, C. J., Hulme, K. D., Sinclair, J. E., Tong, Z. W. M., Steele, L. E., Noye,

E. C., Lu, J., Chew, K. Y., Pickering, J., Gilks, C., Bowen, A. C., Short, K. R. (2021).

A Meta-analysis on the Role of Children in Severe Acute Respiratory Syndrome

Coronavirus 2 in Household Transmission Clusters. Clinical Infectious Diseases, 72(12): 1146–1153. Temsah, M.-H., Alhuzaimi, A. N., Aljamaan, F., Bahkali, F., Al-Eyadhy, A., Alrabiaah,

A., Alhaboob, A., Bashiri, F.A., Alshaer, A., Temsah, O., Bassrawi, R., Alshahrani,

F., Chaiah, Y., Alaraj, A., Assiri, R. A., Jamal, A., Batais, M. A., Saddik, B., Halwani,

R., Alzamil, F., Memish, Z. A., Barry, M., Al-Subaie, S., Al-Tawfiq, J. A., Alhasan, K. (2021). Parental Attitudes and Hesitancy About COVID-19 vs. Routine Childhood

Vaccinations: A National Survey. Frontiers in Public Health, 9:752323. The World Bank. (2019). Population Ages 0–14 (% of Total Population). https://bit. ly/3l4l9Ju (12.12.2021). Turu-uuringute AS. (2021). COVID-19 teemaline küsitlus. 32. küsitluslaine. https:// bit.ly/39h9yEg (15.09.2021). Urrunaga-Pastor, D., Herrera-Añazco, P., Uyen-Cateriano, A., Toro-Huamanchumo,

C. J., Rodriguez-Morales, A. J., Hernandez, A. V., Benites-Zapata, V. A., Bendezu-

Quispe, G. (2021). Prevalence and Factors Associated with Parents’ Non-Intention to Vaccinate Their Children and Adolescents against COVID-19 in Latin America and the Caribbean. Vaccines, 9(11): 1303–1318.