13 minute read
Marie Mustmaa, Siret Läänelaid, Jaanika Niinepuu
Advertisement
Marie Mustmaa, Siret Läänelaid, Jaanika Niinepuu
Abstract
In recent years Estonia has seen a decrease in vaccination coverage with the vaccines that are in the immunization plan. Also the number of those people, who refuse to be vaccinated have increased. Factors influencing the decision to vaccinate have been analyzed worldwide. One factor is that vaccination rates vary depending on the use of the mass media, especially online media.
The aim of the study was to describe the tonality of the articles on childhood vaccination published in the Estonian media channels in 2019 and their impact with the children vaccines prescribed in the national immunization plan. The study analyzed the articles of the digital publications like Postimees, Delfi, Estonian Public Broadcasting and the magazines Pere ja Kodu and Beebi published in 2019, which covered the vaccination of children with the vaccines included in the immunization plan. The selection is 196 articles published in the period of 01.01.2019–31.12.2019. Data was collected by using digital publication search engines and suitable articles were found manually in journals. Data was analyzed by using the estimated tonality method and MS Excel computer program.
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
The research showed that in 2019 were published 196 articles about child vaccination and these articles were mainly with a positive tonality (37%). Published articles with the negative tonality had the smallest proportion (9%). It was also revealed that the high positive media coverage and neutral information on vaccination of children and the lack of negative media coverage in the second quarter of 2019 could’ve had an increasing effect on the number of vaccinations in the third quarter. In the other quarters, the effect of the tonality of articles published in the media on children’s vaccination was not observed.
Keywords: vaccination, children, media, tonality.
Sissejuhatus
Olenemata sellest, et immuniseerimine vähendab laste haigestumist ja suremist vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse, ei lase mõned vanemad oma lapsi vaktsineerida (Smith jt 2017). Paljude riikide tervishoiutöötajad on väitnud seda, et vaktsiinide osas valitseb usaldamatus ja seega keeldutakse nende kasutamisest. Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation, WHO) on selle suundumuse lisanud 2019. aasta kümne kõige ohtlikuma teguri hulka, mis ohustavad inimkonna tervist (Melovic jt 2020). Ka Eestis on viimaste aastate jooksul täheldatud immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega laste vaktsineerimisega hõlmatuse vähenemist ja vaktsineerimisest keeldujate arvu suurenemist. 2019. aastal oli Eestis kaheaastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, leetrite, mumpsi, punetiste, poliomüeliidi, Hib-nakkuse ja rotaviiruse puhul alla WHO nõude (Statistika 2019).
Maailmas on palju uuritud võimalikke tegureid, mis mõjutavad vaktsineerimisotsuse langetamist. Parmi jt (2019) avaldatud uuringust selgus, et mittevaktsineerijate peamine vaktsineerimiskäitumist mõjutav allikas on internet. Mitu uuringut on keskendunud ka sotsiaalmeediakanalitele ja nende mõjule vanemate vaktsineerimisotsuste langetamisel. Varem on Eestis avaldatud uurimistöö, mis keskendus Perekooli foorumile ning selle analüüsimisele ja lapsevanemate suhtumisele sealsetesse
vaktsineerimisteemalistesse aruteludesse (Noorem 2015). Kättesaadava teabe põhjal leidsime, et Eestis puudusid varasemad uuringud uudisteportaalides ning trükimeedias avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsuse ja selle võimaliku mõju kohta laste vaktsineerimisele immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega.
Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsust ja nende mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinidega. Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist püstitati järgmised uurimisülesanded:
1. kirjeldada 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsust; 2. kirjeldada 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega.
Võtmesõnad: vaktsineerimine, lapsed, meedia, tonaalsus.
Metoodika
Andmete kogumine toimus kahes osas. Esimeses etapis uuriti Eestis 2019. aastal avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevaid artikleid, mis on avaldatud meediakanalites Postimees, Delfi, ERR-i digiväljaanded, ajakiri Pere ja Kodu ning ajakirja Pere ja Kodu lisaväljaanne Beebi. Andmed koguti nimetatud meediakanalitest kvartalite kaupa, kasutades selleks otsingumootoreid. Otsingumootoris piirati otsingut ettenähtud kvartali ajaperioodiga. Märksõnadena kasutati „immuniseerimine“, „vaktsineerimine“, „vaktsiin“ ning eraldi märksõnadena ka kõik haigused (B-viirushepatiit, difteeria, Haemophilus influenzae tüüp b ehk Hib-nakkus, inimese papilloomiviirus ehk HPV, leetrid, läkaköha, mumps, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, punetised, rotaviirusnakkus, teetanus, tuberkuloos), mille vastu vaktsineeritakse lapsi Eesti riikliku immuniseerimiskava järgi.
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
Ajakirjadest Pere ja Kodu ning Beebi koguti andmeid käsitsi. Uuringusse kaasati artiklid, kus käsitleti laste vaktsineerimist riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega. Analüüsist jäeti välja artiklid, mis ei olnud seotud laste vaktsineerimisega ega kajastanud riiklikus immuniseerimiskavas olevaid vaktsiine.
Otsingumootoreid ja märksõnu kasutades leiti töös vaadeldavatest meediakanalitest 1030 artiklit. Pärast duplikaatide ja nende artiklite eemaldamist, mis ei kajastanud laste vaktsineerimist immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega, kujunes töö uurimisülesannete lahendamiseks ning edasiseks analüüsiks 196 (19% üldpopulatsioonist) artiklit, mis kajastasid laste vaktsineerimist Eesti riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega.
Sobilike artiklite tonaalsuse hindamiseks kasutati hinnangulise tonaalsuse meetodit, mida on ka varem uurimustes ning uurimistöödes (Tamberg 2016, Murakas 2018, Catalan-Matamoros ja Peñafiel-Saiz 2020) kasutatud. Hinnanguline tonaalsus on autori määratletud artikli tonaalsus, kus lähtutakse sellest, kuidas autor on kirjeldanud, milliste aspektide olemasolul otsustatakse tonaalsuse tüübi üle (Catalan-Matamoros ja Peñafiel-Saiz 2020). Käesolevas uuringus kasutati nelja kategooriaga skaalat: positiivne, negatiivne, neutraalne, positiivne/negatiivne. Positiivse tonaalsusega käsitleti artiklit siis, kui see keskendus vaktsiinide kasulikkusele, näiteks haiguste ennetamisele. Neutraalne tähendab seda, et artiklis ei antud hinnanguid laste vaktsineerimisele ning edastati ainult teavet, näiteks andmeid vaktsineeritud inimeste arvu kohta aastas. Negatiivseks osutus artikkel siis, kui keskenduti vaktsiinidega kaasuvate riskide kirjeldamisele, näiteks kõrvaltoimetele ja vaktsineerimisest keeldumisele. Positiivne/negatiivne tähendab seda, et artikkel edastas hinnanguid ja välja toodi vaktsineerimise suhtes nii negatiivsed kui ka positiivsed aspektid.
Teises etapis otsiti Terviseameti statistika andmebaasist teavet 2019. aastal laste riiklikus vaktsineerimiskavas olevate vaktsiinidega vaktsineerimise kohta ja saadud tulemusi võrreldi uurimistöö esimeses etapis analüüsitud artiklite tonaalsuse hindamise tulemustega.
Andmete analüüsimiseks kasutati tabelarvutusprogrammi MS Excel, kus esimeses etapis analüüsiti igas meediakanalis kvartalite lõikes avaldatud nii positiivsete, negatiivsete, neutraalsete kui ka positiivsete/negatiivsete artiklite osakaalu. Edasi võeti kõigi viie meediakanali tulemused kokku ja esitati nende tonaalsuse väärtused protsentides nii 2019. aasta kohta üldiselt kui ka iga kvartali kohta eraldi. Teises etapis analüüsiti joondiagrammi põhjal meedias avaldatud artiklite tonaalsuse mõju laste vaktsineerimisele kvartalite lõikes.
Tulemused
Uurimistöös analüüsiti artikleid, mis ilmusid ajavahemikus 01.01.2019–31.12.2019 Eesti viies meediakanalis. Need meediakanalid olid Delfi, Postimees ning ERR-i digiväljaanded ja ajakirjad Pere ja Kodu ning selle lisaväljaanne Beebi. Digiväljaannete otsingumootoreid kasutades ning ajakirju lugedes leiti 1030 artiklit, mis kajastasid vaktsineerimist, immuniseerimist, vaktsiine ja/või immuniseerimiskavas olevaid vaktsiinvälditavaid haigusi. Leitud artiklitest oli laste vaktsineerimist Eesti immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega kajastatud 196 artiklis.
Esiteks uuriti 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsust. Meediaväljaannete artiklite tonaalsuse hindamise tulemusel leiti, et 2019. aastal kokku avaldati digiväljaannetes kõige rohkem positiivse tonaalsusega artikleid (n = 72 (37%)) ja kõige vähem negatiivse tonaalsusega artikleid (n = 18 (9%)). Positiivse/negatiivse tonaalsusega artikleid avaldati 64 (33%) ja neutraalse tonaalsusega 42 (21%) (joonis 1).
Joonis 1. 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud artiklite osakaal tonaalsuse järgi
Nelja kvartali jooksul ilmus kõige rohkem positiivse ja positiivse/negatiivse tonaalsusega artikleid (vt joonis 2). Positiivse/negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal oli kõige suurem esimeses (n = 30 (42%)) kvartalis. Positiivse tonaalsusega artiklite osakaal oli suurim teises (n = 22 (43%)) kvartalis, kuid samas kvartalis vähenes positiivsete/negatiivsete artiklite osakaal märgatavalt (n = 7 (14%)). Neljandas kvartalis oli positiivse ja positiivse/negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal võrdne (n = 15 (36%)).
Neutraalsete artiklite osakaal oli kõigis neljas kvartalis erinev. Kõige rohkem ilmus neutraalse tonaalsusega artikleid teises kvartalis (n = 19 (37%)) ja kõige väiksem oli neutraalsete artiklite osakaal esimeses kvartalis (n = 9 (13%)). Kolmandas ning neljandas kvartalis oli neutraalsete artiklite osakaal vastavalt 25% (n = 8) ja 14% (n = 6).
Negatiivse tonaalsusega artikleid ilmus läbi nelja kvartali kõige vähem. Kõige vähem avaldati negatiivse tonaalsusega artikleid teises (n = 3 (6%)) ja kolmandas kvartalis (n = 2 (6%)). Kõige suurem oli negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal neljandas kvartalis (n = 6 (14%)). Neljandas kvartalis oli negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal võrdne neutraalse tonaalsusega artiklite osakaaluga (14%).
Joonis 2. 2019. aastal meedias ilmunud laste immuniseerimisega seotud artiklite osakaal Eesti immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega tonaalsuse järgi kvartalite lõikes
Teiseks uuriti 2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega. Joondiagrammi analüüsides oli näha, et võimalik mõju meedias ilmunud artiklite ja laste vaktsineerimise vahel ilmnes kolmandas kvartalis (vt joonis 3). Võrreldes laste vaktsineerimist 2019. aastal kvartalite lõikes selgus, et vaktsineerimiste arv oli kõige suurem kolmandas kvartalis. Teises kvartalis oli positiivsete artiklite osakaal kõige suurem ja negatiivsete artiklite osakaal väikseim. Samas kvartalis oli ka neutraalsete artiklite osakaal suurem positiivsetest/negatiivsetest ja negatiivsetest artiklitest. Seetõttu leiti, et laste vaktsineerimisalase positiivse meediakajastuse ja neutraalse teabe suur osakaal teises kvartalis ning negatiivse meediakajastuse vähesus võis mõjutada kolmandas kvartalis vaktsineerimiste arvu tõusvas joones. Teiste kvartalite puhul meedias avaldatud artiklite tonaalsuse mõju laste vaktsineerimisele ei täheldatud.
Joonis 3. 2019. aastal meedias ilmunud artiklite osakaal tonaalsuse järgi ning 0–14-aastaste laste vaktsineerimine kvartalite lõikes
Arutelu
2019. aastal avaldati uuritud meediakanalites kokku 196 artiklit, mis kajastasid laste vaktsineerimist immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega. Seoses sellega on tähtis ära märkida, et antud uurimistöös on analüüsitud vaid teatud osa Eesti meediaruumist ja tulemusi ei saa kanda üle kogu populatsioonile.
On välja toodud, et meediakajastuse suurus vaktsiinide osas varieerub sõltuvalt sellest, kui päevakohane on teatud perioodil laste vaktsineerimise kajastamine (Kuru jt 2021). Eelnevat arvesse võttes võiks arvata, et laste vaktsineerimist kajastavate artiklite arv oli varasemate aastatega võrreldes suurem ja teema käsitlus aktuaalsem, sest 2019. aastal toimus laialdane leetrite levik nii Eestis kui ka mujal maailmas. Artiklite analüüsimisel selgus ka, et kajastusi leetrite esinemise ning haiguse vastu vaktsineerimise kohta ilmus sellel aastal meediakanalites rohkem kui teiste vaktsiinvälditavate nakkushaiguste kohta.
Varem on leitud, et meediakanalites on positiivse tonaalsusega artiklite osakaal olnud suurim ja negatiivse tooniga artiklite osakaal väikseim (Attipoe-Dorcoo jt 2018, Catalan-Matamoros ja Peñafiel-Saiz 2020). Antud uurimistöös jõuti sarnasele tulemusele, mille kohaselt selgus, et analüüsitud meediakanalites ilmus 2019. aastal kõige rohkem positiivse tonaalsusega artikleid (37%) ja kõige vähem negatiivse tonaalsusega artikleid (9%). Võrreldes Eesti meediakanalite positiivsete artiklite osakaalu selgus, et see on varem maailmas läbi viidud uuringutega võrreldes väiksem. Kõige lähedasem tulemus ilmnes Casciotti jt (2014) ning Catalani-Matamorosi ja Peñafieli-Saizi (2020) uuringu tulemustega, kus positiivse meediakajastuse osakaal oli vastavalt 41% ja 44%, samas aga ei olnud Casciotti jt (2014) uuringus positiivsete artiklite osakaal suurim. Kõige rohkem erinesid antud uurimistöö positiivse tonaalsusega artiklite tulemused Attipoe-Dorcoo jt (2018) uuringu tulemustega, kus positiivse tonaalsusega veebiuudiste osakaal oli 68%.
Võrreldes Eesti meediakanalites avaldatud negatiivse tonaalsusega artiklite osakaalu maailmas avaldatud uuringute tulemustega selgus, et tulemused erinevad. Näiteks oli negatiivsete artiklite osakaal Arifi jt (2018) ning Attipoe-Dorcoo jt (2018) uuringutes väiksem kui käesolevas uurimistöös. Arifi jt (2018) uuringus oli vastava tonaalsusega artiklite osakaal keskmiselt 5,2% otsingumootori tulemustest ning Attipoe-Dorcoo jt (2018) uuringus ei leitud ühtegi negatiivse tonaalsusega artiklit. Kui eelnevalt nimetatud uuringutes oli negatiivsete artiklite osakaal väiksem võrreldes käesoleva uurimistöö tulemusega, siis Catalani-Matamorosi ja PeñafieliSaizi (2020) uuringus oli sama tooniga artiklite osakaal suurem (14%). Eelnevat arvesse võttes võib tõdeda, et nii Eesti kui ka maailma meediakanalid edastavad artikleid laste vaktsineerimise kohta peamiselt positiivse tonaalsusega ja negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal on väike.
Teiseks leiti uurimistöös, et laste vaktsineerimisalase positiivse meediakajastuse ning neutraalse teabe suur osakaal ja negatiivse meediakajastuse vähesus 2019. aasta teises kvartalis võis mõjutada kolmandas kvartalis
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
vaktsineerimiste arvu kasvu. Mõneti sarnane tulemus leiti ka uuringus, kus täheldati seda, et negatiivse tonaalsusega artiklite vähenemisega võis kaasneda positiivne mõju vaktsineerimise hõlmatusele (r = –0,771, p < 0,05). Samas uuringus ei täheldatud aga olulist seost positiivse või neutraalse tooniga artiklite ega vaktsineerimisega hõlmatuse vahel (Catalan-Matamoros ja Peñafiel-Saiz 2020). Positiivse ja neutraalse tooniga meediakajastuse ning laste vaktsineerimise vaheline seos leiti aga Taanis läbi viidud uuringus, kus selgus, et ajavahemikul 1998–2004 oli esimese annuse MMR-i vaktsiiniga immuniseerimise ja vaktsiine pooldava meediakajastuse vahel statistiliselt oluline positiivne seos (r = 0,49, p = 0,004). Sel perioodil korreleerusid ka esimese annuse MMR-i vaktsiiniga immuniseerimine ja neutraalne meedium (r = 0,45, p = 0,003). Kogu vaadeldava ajaperioodi jooksul, milleks olid aastad 1997–2014, ei leitud märkimisväärset seost vaktsineerimise aktiivsuse ja meediakajastuse vahel (Hansen jt 2019).
Eelnevale põhjendust otsides on leitud, et mida rohkem kajastatakse meedias vaktsineerimist, seda suurem mõju võib olla sellel laste vaktsineerimisele. On teada, et üksikud meediakajastused (näiteks vaktsiinide kõrvaltoimete kohta) ei ole avaldanud suurt mõju vaktsineerimisotsuste langetamisel (Kuru jt 2021). Mõjutavaid tegureid võib olla palju. Antud uurimistöös vaadeldi artiklite tonaalsuse mõju laste vaktsineerimisele 2019. aastal. Seega, mõju hinnati ainult vaktsineerimiste arvu põhjal ja arvesse ei võetud võimalikke muid tegureid. Kindlasti mõjutaks tulemusi laste sündide arv, mis olenevalt kvartalist võib suuresti varieeruda. Samuti oleks võinud uurimistöö tulemusi mõjutada see, et enamasti kolmandas kvartalis ehk enne kooli algust soovivad lapsevanemad revaktsineerida esimesse klassi minevaid lapsi difteeria, teetanuse, läkaköha ning poliomüeliidi vastu. Kuna revaktsineerimise andmed esitatakse üldvaktsineerimise andmetest eraldi ja antud uurimistöös vaadeldi ainult üldvaktsineerimiste andmeid, siis ei mõjutanud kirjeldatud aspekt antud uurimistöö tulemusi. Küll aga oleks tähtis seda jälgida, kui tahta teema uurimist laiendada.
Nagu ülalpool nimetatud, leiti antud töös, et laste vaktsineerimisalase positiivse meediakajastuse ja neutraalse teabe suur osakaal ning negatiivse meediakajastuse vähesus 2019. aasta teises kvartalis võis mõjutada kolmandas kvartalis vaktsineerimiste arvu suurenemist. Artiklite analüüsimise käigus selgus, et meditsiinivallas töötavate inimeste (arstid, õed, tervisekaitse spetsialistid) avaldatud artikleid vaktsineerimise teemal oli vähe. Kuna käesolevas töös leiti, et pärast artiklite avaldamist on võimalik mõju laste vaktsineerimisele olemas, võiksid meditsiiniharidusega inimesed olla aktiivsemad, et avaldada uudisteportaalides sellel teemal artikleid. Meditsiiniharidusega inimeste kirjutatud artiklid võiksid olla pigem neutraalse tonaalsusega, see tähendab, et artikkel peaks andma inimesele edasi teaduslikku teavet laste vaktsineerimise kohta. Neutraalsete artiklite avaldamine parandab eelkõige inimeste teadmisi ja suurendab usaldust vaktsineerimise suhtes, mis võiks pikemas perspektiivis mõjuda positiivselt ka laste vaktsineerimisega hõlmatusele.
Järeldused
Eesti viies meediakanalis, milleks olid Postimees, Delfi, ERR ning ajakirjad Pere ja Kodu ning Beebi, ilmus 2019. aastal kokku 196 artiklit. Kõige rohkem ilmus positiivse tonaalsusega artikleid (n = 72 (37%)) ja kõige vähem negatiivse tonaalsusega artikleid (n = 18 (9%)). Positiivsete/ negatiivsete artiklite osakaal oli 33% (n = 64) ja neutraalsete artiklite osakaal 21% (n = 42). Läbi nelja kvartali ilmus kõige rohkem positiivse ja positiivse/negatiivse tonaalsusega artikleid. Positiivse/negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal oli kõige suurem esimeses (n = 30 (42%)) kvartalis. Positiivse tonaalsusega artiklite osakaal oli suurim teises (n = 22 (43%)) kvartalis. Negatiivse tonaalsusega artikleid ilmus nelja kvartali jooksul kõige vähem. Kõige vähem avaldati negatiivse tonaalsusega artikleid teises (n = 3 (6%)) ja kolmandas kvartalis (n = 2 (6%)). Kõige suurem oli negatiivse tonaalsusega artiklite osakaal neljandas kvartalis (n = 6 (14%)).
Töö tulemuste põhjal jõuti ka järeldusele, et laste vaktsineerimisalase positiivse meediakajastuse ja neutraalse teabe suur osakaal ning negatiivse
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
meediakajastuse vähesus 2019. aasta teises kvartalis võis mõjutada kolmandas kvartalis vaktsineerimiste arvu tõusvas joones. Teiste kvartalite puhul ei täheldatud meedias avaldatud artiklite tonaalsuse mõju laste vaktsineerimisele.
Allikaloend
Arif, N., Al-Jefri, M., Bizzi, I. H., Perano, G. B., Goldman, M., Haq, I., Chua, K. L., Mengozzi, M., Neunez, M., Smith, H., Ghezzi, P. (2018). Fake News or Weak Science?
Visibility and Characterization of Antivaccine Webpages Returned by Google in
Different Languages and Countries. Frontiers in immunology, 9: 1215. Attipoe-Dorcoo, S., Singh, V., Moodley, J. (2018). A content analysis of online news media reporting on the human papillomavirus vaccination programme in South
Africa. Southern African Journal of Gynaecological Oncology, 10(2): 19–24. Casciotti, D. M., Smith, K. C., Andon, L., Vernick, J., Tsui, A., Klassen, A. C. (2014).
Print news coverage of school-based human papillomavirus vaccine mandates. The
Journal of School Health, 84(2): 71–81. Catalan-Matamoros, D., Peñafiel-Saiz, C. (2020). Exploring the relationship between newspaper coverage of vaccines and childhood vaccination rates in Spain. Human
Vaccines & Immunotherapeutics, 16(5): 1055–1061. Hansen, N. D., Mølbak, K., Cox, I. J., Lioma, C. (2019). Relationship Between Media
Coverage and Measles-Mumps-Rubella (MMR) Vaccination Uptake in Denmark:
Retrospective Study. JMIR Public Health and Surveillance, 5(1): e9544. Kuru, O., Stecula, D., Lu, H., Ophir, Y., Chan, M. S., Winneg, K., Hall Jamieson, K.,
Albarracín, D. (2021). The effects of scientific messages and narratives about vaccination. PloS one, 16(3): e0248328. Melovic, B., Jaksic Stojanovic, A., Vulic, T. B., Dudic, B., Benova, E. (2020). The Impact of Online Media on Parents’ Attitudes toward Vaccination of Children-Social
Marketing and Public Health. International Journal of Environmental Research and
Public Health, 17(16). Murakas, M. H. (2018). Eesti Meedia ja Ekspress Grupi vastastikune kajastamine. Tartu
Ülikool, jakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava. Bakalaureusetöö. Noorem, M. (2015). Laste vaktsineerimisega seotud arutelud Perekooli foorumis. Tartu
Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava. Bakalaureusetöö.
Parm, Ü., Kender, E., Põldver, N. (2019). Eesti lapsevanemate uskumused laste plaanilise vaktsineerimise kohta ja vaktsineerimiskäitumist mõjutavad tegurid: internetiküsitluse tulemused. Eesti Arst, 98(6): 323–333. Smith, L.E., Amlôt, R., Weinman, J., Yiend, J., Rubin, G.J. (2017). A systematic review of factors affecting vaccine uptake in young children. Elsevier, 35(45): 6059–6069. Statistika. (2019). Terviseamet. https://ta.vaktsineeri.ee/et/statistika. Tamberg, A. (2016). Eesti kuvand Venemaa online-meedias 2015. aastal julgeoleku seisukohalt. Sisekaitseakadeemia, sisejulgeoleku instituut. Magistritöö.
