17 minute read
Margus Bunder, Ireen Bruus
Artiklid lõputöödest SIIRATUD KOPSUGA TÄISKASVANUD INIMESE FÜÜSILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED TERVISEPROBLEEMID
Advertisement
Margus bunder, Ireen bruus
Abstract
Lung transplantation is an operation that gives people with end-stage lung disease the opportunity to live longer than their presumed life expectancy was before surgery, however there are several health problems following the transplantation. Therefore, the aim of this study was to describe the physical and psychosocial health problems that occur after lung transplantation in adults. The study was a theoretical review of science-based literature.
The physical health problems following lung transplantation are primary graft dysfunction, hyperacute, acute and chronic rejection, various infections, druginduced side effects and pain. Psychosocial health problems following lung transplantation are difficulty adjusting to life changes after lung transplantation, mood disorders, sexual problems and medication induced psychosocial health problems. The results of this study also revealed that several health problems are related to each other. The incidence of bronchiolitis obliterans syndrome is increased by primary graft dysfunction, graft rejections and recurrent infections. Bronchiolitis obliterans syndrome, which is the main obstacle to the longevity of life to people with lung transplants, is also a factor that contributes to anxiety and depression. Rejections of the graft must be prevented by taking immunosuppressive drugs, but these in turn increase the risk of
infections as well as cause side effects that cause distress and are causes of rehospitalisation.
Keywords: lung transplantation, physical health problems, psychosocial health problems.
Sissejuhatus
Kopsusiirdamine on laialdaselt kasutatav ravivõimalus erineva etioloogiaga lõppstaadiumis kopsuhaigustega patsientide abistamiseks. Selle tulemusel pikeneb patsientide elumus, suureneb teovõime ja paraneb tervisega seotud elukvaliteet (Santana jt 2009, copeland jt 2013, Kugler jt 2013, Singer jt 2013a, Thabut ja Mal 2017). Tänu arenenud kirurgilisele tehnikale ning operatsioonijärgsele ravile ja hooldusele on täiskasvanud kopsusiirdepatsientide siirdamisjärgne eluiga pikenenud. Kuid vaatamata sellele on pärast kopsusiirdamist pikka aega elavate inimeste arv tunduvalt väiksem kui teiste elundite siirdega patsientide oma (yusen 2011, Kugler jt 2013, Smith jt 2014). Rahvusvahelise südame- ja kopsutransplantatsiooni ühingu (The International Society for Heart and Lung Transplantation) kõige uuemate andmete järgi oli 2017. aasta 30. juuniks siiratud maailmas kokku 67 260 kopsu (The International Society … 2018). Eestis siirati esimene kops 2010. aastal SA Tartu Ülikooli Kliinikumis (Sinisalu 2010). 2010.–2018. aastatel siirati Eestis kokku 28 kopsu (Eesti Kudede ja … i.a).
Olgugi, et kopsusiirdamine pikendab inimeste ellujäämist ja parandab tervisega seotud elukvaliteeti võrreldes siirdamisele eelnenud ajaga, jääb elukvaliteet pärast siirdamist ikkagi üldpopulatsiooni omast kehvemaks (copeland jt 2013, Kugler jt 2013, Singer jt 2013a, Hartert jt 2014). Tüsistusteta operatsiooni puhul paraneb kopsufunktsioon kiiresti, kuid pärast siirdamist võib tekkida palju uusi terviseprobleeme (Avery ja Michaels 2013, diamond jt 2013, dew jt 2015, Singer jt 2015, Seiler jt 2016, Alrawashdeh jt 2017, costa jt 2017, forsberg jt 2017, Parizi jt 2018), mis
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
omakorda halvendavad elukvaliteeti (copeland jt 2013, Kugler jt 2013, Singer jt 2013a, Hartert jt 2014) ning võivad ühtlasi suurendada siirdamisjärgset suremust (Rashtak jt 2015, gauthier jt 2016, Royer jt 2016, yusen jt 2016, berastegui jt 2017, costa jt 2017, Herck jt 2017, Magruder jt 2017, Thabut ja Mal 2017).
Uurimistöö eesmärk oli teaduskirjandusele tuginedes kirjeldada siiratud kopsuga täiskasvanud inimeste füüsilisi ja psühhosotsiaalseid terviseprobleeme.
Uurimistöö tehti kirjandusülevaate meetodil. Töö kirjutamiseks kasutati 30-l originaaluurimusel põhinevat teadusartiklit ja 18 ülevaateartiklit, mis olid avaldatud ajavahemikul 2008–2018.
võtmesõnad: kopsusiirdamine, füüsilised terviseprobleemid, psühhosotsiaalsed terviseprobleemid.
Tulemused ja arutelu
Eestis ei ole kopsusiirdamise järel tekkivate füüsiliste ja psühhosotsiaalsete terviseprobleemide kohta varem uurimistöid avaldatud. Eestikeelseid allikaid seoses kopsusiirdamisega on vähe: Laisaar ja Savisaar „Kopsutransplantatsioon“ (2009), Sinisalu „Esimene kopsusiirdamine Eestis“ (2010), elundidoonorluse leht ja SA TÜK veebilehel olevad kopsusiirdamise juhendid. Kõik need allikad keskenduvad kopsusiirdamise ülevaatele. Teema on aktuaalne, sest maailmas siiratakse kopse järjest rohkem (yusen jt 2016).
Kopsusiirdamine on operatsioon, mis annab lõppstaadiumis kopsuhaigustega inimestele võimaluse elada kauem, kui oli nende operatsioonieelne eeldatav eluiga (gerbase jt 2008, goetzmann jt 2008, Santana jt 2009, copeland jt 2013, Kugler jt 2013, Singer jt 2013a, Thabut ja Mal 2017). Seega saab kopsusiirdamist lugeda elupäästvaks operatsiooniks. vaatamata sellele tekib siiratud kopsuga inimesel palju terviseprobleeme, millega ta peab toime tulema.
Teadusinfoallikate analüüsist selgus, et peamised füüsilised terviseprobleemid pärast kopsusiirdamist on primaarne siiriku düsfunktsioon (Pgd), äratõukereaktsioonid, sh oblitereeriva bronhioliidi sündroom (bOS), infektsioonid, ravimite kõrvaltoimed ja valu (Krueger jt 2011, Santana jt 2012, Avery ja Michaels 2013, diamond jt 2013, Seiler jt 2016, Alrawashdeh jt 2017, costa jt 2017, forsberg jt 2017, Parizi jt 2018). Psühhosotsiaalsed terviseprobleemid on meeleoluhäired, seksuaalsuse probleemid ja elumuutustega kohanemise raskused pärast kopsusiirdamist, lisaks ka ravimitest tingitud psühhosotsiaalsed terviseprobleemid (Evon jt 2010, goetzmann jt 2010a, goetzmann jt 2010b, dew jt 2012, Lanuza jt 2012, Smith jt 2014, dew jt 2015, Singer jt 2015, Seiler jt 2016, Smith jt 2016).
varajases postoperatiivses perioodis on Pgd peamine surma põhjustav tüsistus. See võib tekkida 72 tunni jooksul pärast kopsusiirdamise operatsiooni (Lee ja christie 2009, Suzuki jt 2013, Altun jt 2015). Pgd-l puudub otsene ravi ja seda saab leevendada vaid sümptomaatiliselt (Suzuki jt 2013, Altun jt 2015). vaatamata sellele, et Pgd järel halveneb siiratud kopsu funktsioon taastumatult (Suzuki jt 2013, Altun jt 2015), leidsid Armstrong jt (2016) New yorgis tehtud uurimuses (n = 211), et Pgd läbinud inimestel püsib 1–1,5 aastat pärast siirdamist sama füüsiline võimekus nagu nendel, kellel Pgd-d ei tekkinud. füüsilist võimekust mõõdeti selleks ette nähtud „6 minuti kõnnitestiga”. Samas toodi uurimuse kitsaskohana välja, et uurimusest langes osalejaid välja, sest nad surid. veelgi enam, inimesed, kes on põdenud Pgd-d, peavad elama teadmisega, et neil on suurenenud risk bOS-i tekkeks (Thomas ja Hachem 2016, Herck jt 2017). bOS on krooniline äratõukereaktsioon, mille korral on tekkinud bronhioolide obstruktsioon ja kahjustus (Lee ja christie 2009, Orens ja garrity 2009, yusen jt 2011, gauthier 2016, Royer jt 2016).
Mitmes uurimistöös selgus, et mida kauem inimesed pärast kopsusiirdamist elavad, seda suurem on oht, et neil tekib bOS. Näiteks Kugleri jt (2009) uurimustööst (n = 226) Saksamaal ning Santana jt (2012) uurimistööst (n = 214) Kanadas selgus, et bOS esines kahe aasta jooksul
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
pärast siirdamist vastavalt 31,9% ja 30% uuritavatest. Šveitsis korraldatud uurimusest (n = 58) ilmnes, et kolm aastat pärast kopsusiirdamist esines bOS 34,5% inimestest (gerbade jt 2008). Rahvusvahelise südame- ja kopsutransplantatsiooni ühingu 2016. aasta aruandes toodi välja, et 1994.–2014. aastal tekkis üle maailma bOS viis aastat pärast siirdamist ligikaudu 50% inimesest (n = 20171), kümme aastat pärast siirdamist aga 76% inimesest (yusen jt 2016). gerbase jt (2008) ning Santana jt (2012) uurimustest selgus, et bOS halvendab inimeste füüsilist ja psühhosotsiaalset toimetulekut ehk tervisega seotud elukvaliteeti. Samuti suurendab see siiratud kopsuga inimeste suremust (Orens ja garrity 2009, yusen jt 2011, Santana jt 2012).
Üks kõige suuremaid tüsistuste ja suremuse põhjustajaid pärast kopsusiirdamist on infektsioonid (Hartet jt 2014, yusen jt 2016). Peale selle, et pärast kopsusiirdamist manustavad inimesed immuunsust nõrgendavaid ravimeid, puutuvad kopsud võrreldes teiste organitega pidevalt õhu kaudu kokku väliskeskkonnaga, suurendades seega infektsioonide tekkimise riski (Krueger jt 2011, Hartet jt 2014). Samuti on kopsudes pärast siirdamist vähenenud rögaeritus ja lümfidrenaaž. Ühtlasi on oht, et tekivad tüsistused anastomoosikohas või saastub siirik infektsioonitekitajaga doonori- või allesjäänud kopsult (Remund jt 2009, Hartet jt 2014). Infektsioonide vältimises on väga suur osa siiratud kopsuga inimesel endal. jaini jt (2015) Kanada ning Avery ja Michaelsi (2013) Ameerika Ühendriikide uurimistöös on välja toodud regulaarse kätepesu tähtsus ning on rõhutatud vajadust kanda maski, kui ollakse rahvarohkes kohas ja puututakse kokku inimesega, kellel on ülemiste hingamisteede nakkus. Lisaks väidetakse mõlemas allikas, et vältima peab pastöriseerimata piimatooteid, tooreid mune ja väheküpsetatud liha sisaldavaid toite. Reisima minnes peab hoiduma toidust ja kraaniveest, mille puhtuses ei saa kindel olla. Mõlemad artiklid soovitavad lemmiklooma omanikel vältida kokkupuuteid väljaheidetega ja pesta pärast lemmikloomaga tegelemist käsi. Avery ja Michaelsi (2013) uurimuses toodi veel välja tähtsus kanda aiatööde ajal maski ja nõuanded turvaliseks seksuaaleluks, nagu latekskondoomi kasutamine.
Pärast kopsusiirdamist võib esineda valu, mis segab füüsilist ja psühhosotsiaalset toimetulekut ning seega inimeste igapäevaelu (Wildgaard jt 2010, fosberg jt (2017). forsbergi jt (2017) uurimistööst (n = 113) selgus, et valu häiris siiratud kopsuga inimeste und ja igapäevatoiminguid. Wildgaardi jt (2010) uurimusest (n = 66) ilmnes, et enim esines valu raskete kottide kandmisel, autoga sõitmisel, toidu valmistamisel ja istumisel kauem kui 30 minutit.
Mitmest uurimistööst selgus, et pärast kopsusiirdamist esineb hulk ravimite kõrvaltoimeid ja need mõjutavad inimesi nii füüsiliselt kui ka psühhosotsiaalselt. Mitu Ameerika Ühendriikides tehtud uurimust näitas, et immuunsust nõrgendavad ravimid põhjustavad siiratud kopsudega inimestel seedetraktihäireid, millest enim esineb iiveldust ja kõhulahtisust (Lanuza jt 2012, Singer jt 2015, Alrawashdeh jt 2017). Sama selgus ka Rootsis Lundmarki jt (2018) ning Taanis Thomseni ja jenseni (2009) uurimistöödest. Kõigist viiest uurimusest ilmnes ka see, et kopsusiirdamise järel tekkis inimestel käte värin. Thomsen ja jensen (2009) ning Lundmark jt (2018) leidsid veel, et käte värin põhjustab psühholoogilist düstressi. Singer jt (2015), Thomsen ja jensen (2009) ning Lundmark jt (2018) tõid oma uurimustes välja, et naised olid võrreldes meestega tundlikumad immuunsupressiivsete ravimite põhjustatud kõrvalmõjude suhtes. Naisi häiris peamiselt kaalutõus, liigne karvakasv ja kehakuju muutused. Seksuaalsuse probleeme esines nii naiste kui ka meeste seas, kuid Singer jt (2015) tõid oma uurimuses välja, et just naiste seksuaalelu üks häirivaid tegureid oli ravimite kõrvaltoimete tõttu muutunud välimus.
Siiratud kopsuga inimestel on raske kohaneda uute reeglite ja kohustustega ning nendest tingitud elumuutustega. Hulk kvalitatiivseid, kogemusi kirjeldavaid uurimusi kinnitab, et kohaneda tuleb iga päev kindlatel kellaaegadel ravimite manustamisega, inhalatsioonide tegemisega, eluliste näitajate ja veresuhkrusisalduse mõõtmisega, treenimise ja hingamisharjutustega ning regulaarse tervishoiutöötajate juures käimisega (Thomson ja jensen 2009, Xu jt 2012 Lundmark jt 2016, Seiler jt 2016).
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
Xu jt (2012) uurimusest Ameerika Ühendriikides selgus, et ärkvel oldud ajast peavad inimesed kulutama ligi kolmandiku oma vabast ajast uutele kohustustele. Seileri jt (2016) uurimistööst selgus, et inimestel tekivad haiglast lahkudes hirmud, neil on raske ennast organiseerida ning nad tunnevad düstressi ja kurnatust toimingute tegemisel, mis enne tundusid kerged. Kõik eelnimetatud neli uurimust annavad hea ülevaate sellest, mis tunded võivad inimestel pärast kopsusiirdamist tekkida. Lisaks peavad siiratud kopsuga inimesed toime tulema siinses artiklis eelpool mainitud infektsioonide vältimise, äratõukereaktsioonide või ravimitest tingitud kõrvaltoimetega.
copelandi jt (2013) Ameerika Ühendriikides tehtud uurimusest selgus, et pärast kopsusiirdamist paraneb küll inimeste füüsiline ja sotsiaalne funktsionaalsus, kuid ei parane psühholoogiline toimetulek, sest esineb rohkesti ärevuse ning depressiooni sümptomeid. zürichis goetzmanni jt (2010b) uurimistööst selgus, et koguni 89% inimesest esineb pärast kopsusiirdamist aleksitüümia sümptomeid. Samuti toodi uurimistöös välja, et depressiooni või ärevust esineb rohkem inimestel, kellel tekkisid korduvad infektsioonid või bOS. Ameerika Ühendriikides tehtud uurimusest (n = 584) selgus, et kopsusiirdamise järel esines 15% inimestest posttraumaatiline stressihäire, 4% üldine ärevushäire ning 30% inimestest depressioon. Ameerika Ühendriikides toodi Evoni jt (2010) uurimistöös välja, et nende uuritud siiratud kopsudega inimeste seas esines depressiooni sümptomeid koguni 50% inimestest. Samas ei selgunud uurimistööst, kui paljudel diagnoositi depressioon reaalselt (dew jt 2012). dew’ jt (2015) ning Smithi jt (2016) uurimustest ilmnes, et depressioon pärast kopsusiirdamist suurendab suremust. Samas ei olnud kummaski uurimuses selgelt välja toodud, miks depressiooni suremust suurendab.
Järeldused
Siiratud kopsuga täiskasvanud inimestel võivad esineda sellised füüsilised terviseprobleemid nagu primaarne siiriku düsfunktsioon, üliäge, äge ja krooniline äratõukereaktsioon, erinevad infektsioonid, ravimite kõrvaltoimed ning valu.
Siiratud kopsuga täiskasvanud inimestel võivad esineda sellised psühhosotsiaalsed terviseprobleemid nagu elumuutustega kohanemise raskused, meeleoluhäired, seksuaalsuse probleemid ja ravimitest tingitud psühhosotsiaalsed probleemid.
Tihti on siiratud kopsudega inimeste terviseprobleemid omavahel seotud. bOS-i tekkimise tõenäosust suurendab Pgd, äratõukereaktsioonid ja korduvate infektsioonide teke. bOS, mis on siiratud kopsudega inimeste pika eluea peamine takistaja, soodustab ärevuse ja depressiooni tekkimist. äratõukereaktsioone peab ennetama immuunsupressiivsete ravimite võtmisega, kuid need omakorda suurendavad infektsioonide riski ja tekitavad lisaks siiratud kopsudega inimestele kõrvaltoimeid, mis põhjustavad psühholoogilist düstressi ning on korduva haiglaravi põhjuseks.
Allikaloend
Alrawashdeh, M., zomak, R., dew, M. A., Sereika, S., Song, M. K., Pilewski, j. M., devito dabbs, A. (2017). Pattern and predictors of hospital readmission during the first year after lung transplantation. American Journal of Transplantation, 17(5): 13251333. Altun, g. T., Arslantaş, M. K., & cinel, İ. (2015). Primary graft dysfunction after lung transplantation. Turkish Journal of Anaesthesiology and Reanimation, 43(6): 418–423. Armstrong, H. f., Lederer, d. j., bacchetta, M., bartels, M. N. (2016). Primary graft dysfunction: Long-term physical function outcomes among lung transplant recipients. Heart & Lung: The Journal of Acute and Critical Care, 45(6): 544–549. Avery, R. K., Michaels, M. g. (2013). Strategies for safe living after solid organ transplantation. American journal of transplantation, 13(4): 304–310. berastegui, c., LaPorta, R., López-Meseguer, M., Romero, L., gómez-Ollés, S., Riera, j.,
Monforte, v., Saez, b., bravo, c., Roman, A., Ussetti, P. (2017). Epidemiology and
Risk factors for cancer After Lung Transplantation. Transplantation Proceedings, 49(10): 2285–2291.
Artiklid lõputöödest
copeland, c. A. f., vock, d. M., Pieper, K., Mark, d. b., Palmer, S. M. (2013). Impact of lung transplantation on recipient quality of life: a serial, prospective, multicenter analysis through the first posttransplant year. Chest, 143(3): 744–750. costa, j., benvenuto, L. j., Sonett, j. R. (2017). Long-term outcomes and management of lung transplant recipients. Best Practice & Research Clinical Anaesthesiology, 31(2): 285–297. dew, M. A., diMartini, A. f., dabbs, A. j. d., fox, K. R., Myaskovsky, L., Posluszny, d.
M., Switzer, g. E., zomak, R. A., Kormos, R. L., Toyoda, y. (2012). Onset and risk factors for anxiety and depression during the first 2 years after lung transplantation.
General Hospital Psychiatry, 34(2): 127–138. dew, M. A., Rosenberger, E. M., Myaskovsky, L., diMartini, A. f., dabbs, A. j. d.,
Posluszny, d. M., Steel, j., Switzer, g. E., Shellmer, d. A., greenhouse, j. b. (2015). depression and anxiety as risk factors for morbidity and mortality after organ transplantation: a systematic review and meta-analysis. Transplantation, 100(5): 988–1003. diamond, j. M., Lee, j. c., Kawut, S. M., Shah, R. j., Localio, A. R., bellamy, S. L., Lederer, d. j., cantu, E., Kohl, b. A., Lama, v. A., bhorade, S. M. crespo, M., demissie,
E., Sonett, j., Willie, K., Orens, j., Shah, A. S., Weinacker, A., Arcasoy, S., Shah, P. d., Wilkes, d. S., Ware, L. b., Palmer, S. M., christie, j. d. (2013). clinical risk factors for primary graft dysfunction after lung transplantation. American Journal of
Respiratory and Critical Care Medicine, 187(5): 527–534. Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühing. (i.a). Elundite siirdamised. Evon, d. M., burker, E. j., galanko, j. A., dedert, E., Egan, T. M. (2010). depressive symptoms and mortality in lung transplant. Clinical transplantation, 24(5): E201–
E206. forsberg, A., claëson, M., dahlman, g. b., Lennerling, A. (2017). Pain, fatigue and well‐being one to five years after lung transplantation–a nationwide cross‐sectional study. Scandinavian Journal of Caring Sciences, 32(2): 971–978. gauthier, j. M., Hachem, R. R., Kreisel, d. (2016). Update on chronic lung allograft dysfunction. Current Transplantation Reports, 3(3): 185–191. gerbase, M. W., Soccal, P. M., Spiliopoulos, A., Nicod, L. P., Rochat, T. (2008). Longterm health-related quality of life and walking capacity of lung recipients with and
without bronchiolitis obliterans syndrome. The Journal of Heart and Lung Transplantation, 27(8): 898–904. goetzmann, L., Irani, S., Schwegler, K., Stamm, M., bricman, R., buddeberg, c., Schmid, c., benden, c., Klaghofer, R., boehler, A. (2010b). distress and alexithymia in lung recipients - psychosocial strains and associations with chronic allograft dysfunction.
Swiss Medical Weekly, 140(25–26): 382–387. goetzmann, L., Irani, S., Schwegler, K., Stamm, M., Spindler, A., bricman, R., buddeberg, c., Schmid, c., boehler, A., Klaghofer, R. (2010a). Lung function, sociodemographic characteristics, and psychological reaction to transplant associated with chronic stress among lung recipients. Anxiety, Stress, & Coping, 23(2): 213–223. goetzmann, L., Ruegg, L., Stamm, M., Ambühl, P., boehler, A., Halter, j., Muellhaupt, b., Noll, g., Schanz, U., Wagner-Huber, R., Spindler, A., buddeberg, c., Klaghofer,
R. (2008). Psychosocial profiles after transplantation: a 24-month follow-up of heart, lung, liver, kidney and allogeneic bone-marrow patients. Transplantation, 86(5): 662–668. Hartert, M., Senbaklavaci, ö., gohrbandt, b., fischer, b. M., buhl, R., vahl, c. f. (2014).
Lung transplantation: a treatment option in end-stage lung disease. Deutsches
Ärzteblatt International, 111(7): 107–116. Herck, A., verleden, S. E., vanaudenaerde, b. M., verleden, g. M., vos, R. (2017). Prevention of chronic rejection after lung transplantation. Journal of Thoracic Disease, 9(12): 5472–5488. jain, A., Humar, A., Lien, d., Weinkauf, j., Kumar, d. (2015). Strategies for safe living among lung transplant recipients: a single‐center survey. Transplant Infectious
Disease, 17(2): 185–191. Krueger, T., berutto, c., Aubert, j. d. (2011). challenges in lung transplantation. Swiss
Medical Weekly, 141. Kugler, c., gottlieb, j., Warnecke, g., Schwarz, A., Weissenborn, K., barg-Hock, H., bara, c., Einhorn, I., Haverich, A., Haller, H. (2013). Health-related quality of life after solid organ transplantation: a prospective, multiorgan cohort study. Transplantation, 96(3): 316–323. Lanuza, d. M., Lefaiver, c. A., brown, R., Muehrer, R., Murray, M., yelle, M., bhorade,
S. (2012). A longitudinal study of patients’ symptoms before and during the first year after lung transplantation. Clinical Transplantation, 26(6): E576–E589.
Artiklid lõputöödest
Lee, j. c., christie, j. d. (2009). Primary graft dysfunction. Proceedings of the American
Thoracic Society, 6(1): 39–46. Lundmark, M., Erlandsson, L. K., Lennerling, A., Almgren, M., forsberg, A. (2016).
Health transition after lung transplantation – a grounded theory study. Journal of
Clinical Nursing, 25(15–16): 2285–2294. Lundmark, M., Lennerling, A., Almgren, M., forsberg, A. (2018). Recovery, symptoms, and well‐being one to five years after lung transplantation – A multi‐centre study.
Scandinavian Journal of Caring Sciences. 33 (1): 176–184. Magruder, j. T., crawford, T. c., grimm, j. c., Kim, b., Shah, A. S., bush, E. L., Higgins,
R., Merlo, c. A. (2017). Risk factors for de novo malignancy following lung transplantation. American Journal of Transplantation, 17(1): 2272–38. Orens, j. b., garrity jr, E. R. (2009). general overview of lung transplantation and review of organ allocation. Proceedings of the American Thoracic Society, 6(1): 13–19. Parizi, S., A., Krabbe, P. f. M., verschuuren, E. A. M., Hoek, R. A. S., Kwakkel‐van Erp, j. M., Erasmus, M. E., van der bij, W., vermeulen, K. M. (2018). Patient‐reported health outcomes in long‐term lung transplantation survivors: A prospective cohort study. American Journal of Transplantation, 18(3): 684–695. Rashtak, S., dierkhising, R. A., Kremers, W. K., Peters, S. g., cassivi, S. d., Otley, c. c. (2015). Incidence and risk factors for skin cancer following lung transplantation.
Journal of the American Academy of Dermatology, 72(1): 92–98. Remund, K. f., best, M., Egan, j. j. (2009). Infections relevant to lung transplantation.
Proceedings of the American Thoracic Society, 6(1): 94–100. Royer, P. j., Olivera-botello, g., Koutsokera, A., Aubert, j. d., bernasconi, E., Tissot,
A., Pison, c., Nicod, L., boissel, j. P., Magnan, A. (2016). chronic lung allograft dysfunction: a systematic review of mechanisms. Transplantation, 100(9): 1803–1814. Santana, M. j., feeny, d., ghosh, S., Lien, d. c. (2012). Patient-reported outcome 2 years after lung transplantation: does the underlying diagnosis matter? Patient
Related Outcome Measures, 3: 79–84. Santana, M. j., feeny, d., jackson, K., Weinkauf, j., Lien, d. (2009). Improvement in health-related quality of life after lung transplantation. Canadian Respiratory
Journal, 16(5): 153–158. Seiler, A., Klaghofer, R., drabe, N., Martin-Soelch, c., Hinderling-baertschi, v., goetzmann, L., boehler, A., buechi, S., jenewein, j. (2016). Patients’ early post-operative
experiences with lung transplantation: A longitudinal qualitative study. The Patient:
Patient-Centered Outcomes Research, 9(6): 547–557. Singer, j. P., chen, j., Katz, P. P., blanc, P. d., Kagawa-Singer, M., Stewart, A. L. (2015). defining novel health-related quality of life domains in lung transplantation: a qualitative analysis. Quality of Life Research, 24(6): 1521–1533. Singer, j. P., Singer, L. g. (2013a). Quality of life in lung transplantation. Seminars in
Respiratory and Critical Care Medicine, 34(3): 421–430. Sinisalu, v. (2010). Esimene kopsusiirdamine Eestis. Eesti Arst, 89(12): 7767–77. Smith, P. j., blumenthal, j. A., carney, R. M., freedland, K. E., O’hayer, c. v. f., Trulock,
E. P., Martinu, T., Schwarts, T. A., Hoffman, b. M., Koch, g. g., Palmer, S. M., davis,
R. d. (2014). Neurobehavioral functioning and survival following lung transplantation. Chest, 145(3): 604–611. Smith, P. j., blumenthal, j. A., Trulock, E. P., freedland, K. E., carney, R. M., davis,
R. d., Hoffman, b. M., Palmer, S. M. (2016). Psychosocial predictors of mortality following lung transplantation. American Journal of Transplantation, 16(1): 271–277. Suzuki, y., cantu, E., christie, j. d. (2013). Primary graft dysfunction. In Seminars in
Respiratory and Critical Care Medicine, 34(3): 305–319. Thabut, g., Mal, H. (2017). Outcomes after lung transplantation. Journal of Throacic
Disease, 9(8): 2684–2691. The International Society for Heart And Lung Transplantation. (2018). International
Thoracic Organ Transplant TTX Registry data Slides. Thomas, L., Hachem, R. (2016). bronchiolitis Obliterans Syndrome (bOS) following
Lung Transplant. American Journal Respiratory Critical Care Medicine, 193: 19–20. Thomsen, d., jensen, b. Ø. (2009). Patients’ experiences of everyday life after lung transplantation. Journal of Clinical Nursing, 18(24): 3472–3479. Wildgaard, K., Iversen, M., Kehlet, H. (2010). chronic pain after lung transplantation: a nationwide study. The Clinical Journal of Pain, 26(3): 217–222. Xu, j., Adeboyejo, O., Wagley, E., Aubrecht, j., Song, M. K., Thiry, L., dabbs, A. d. (2012). daily burdens of recipients and family caregivers after lung transplant. Progress in
Transplantation, 22(1): 41–48. yusen, R. d. (2011). Survival and quality of life of patients undergoing lung transplant.
Clinics in Chest Medicine, 32(2): 253–264.
