Prefektiga patrullis

Kriminaalpolitseist tulnuna ei olnud Põhja prefekt Ats Kübarsepp politseivormi 20 aastat kandnud. Kolme kuuga on temast saanud aga politseivormi tõeline fänn.

Vormi kandmine ja sinimustvalge õlal tekitab positiivse kangelase tunde. Nii mõtlen ma ka kõigist politsei- ja piirivalveametis töötavatest naistest ning meestest, kes töötavad iga päev selle nimel, et teisi aidata ja midagi paremaks teha,“ ütles Ats.

Vorm selga ja saapad põllule

Kõige suuremad turvalisuse loojad on meie esmareageerijad. Nemad jõuavad sündmuskohale esimesena ja neist sõltub kõik: inimeste elu, tervis, turvatunne ja ka hilisem menetluse tulemuslikkus. Et päriselt aru saada, mis väljakutsetega patrullid rinda pistavad ja kuidas nad sündmuseid lahendavad, tuleb vorm selga panna ning saapad põllule viia. Nii sokutamegi end uudishimulikult kaasa Ida-Harju politseijaoskonna öisesse patrulli.

„Enne patrullivahetusse minekut olin kerges ärevuses, sest ma ei ole oma 22aastase karjääri jooksul esmareageerija tööd teinud. Varasema karjääri ja teadmiste peale ei saanud ma lootma jääda. Ainus kasulik teadmine oli, et kõht tuleb enne täis süüa. Samuti tahtsin, et minust ka reaalselt kasu oleks ja ma mitte lihtsalt kaasas ei kolaks. Minu ootus oli, et mind võetaks omaks ning kaasataks kõigisse tegevustesse,“ kirjeldas Ats tundeid, mis teda enne patrulli minekut valdasid.

Alustame vahetust 5. aprillil kell 19.30 patrullivahetuse instruktaažiga, mis toimub väiksemapoolses ruumis, kuhu on kogunenud vahetust alustavad politseinikud. Õhkkond ruumis on mõnus – inimesed viskavad nalja ning on tunda õlg õlga kõrval tunnet. Grupijuht teeb ülevaate eesootavast vahetusest ja soovib edu, sest oodata on tavapärasest enam väljakutseid, kuna on reede, pensioni- ja paljudel ka palgapäev.

Pärast juhendamist kontrollime, kas varustus ja kõik muu vajalik on olemas, ning hüppame koos politseinikega patrullbussi. Liitume patrulliga, mis koosneb kahest tragist inimesest, kes armastavad ja naudivad oma tööd patrullis sajaga. Kaheksa aastat patrullinud Mark Peters on oma ala tõeline professionaal. Ta on tasakaalukas, rahulik, abivalmis ja hea huumorisoonega. Enne patrulli pööramist töötas Mark aastaid turvamehena ja enne seda klienditeenindajana kiirtoidurestoranis. Tee politseisse leidis ta aga hoopis spordi tõttu. Patrulli teine liige Kerly õpib sisekaitseakadeemias. Naise sõnul on just politseitöö tema jaoks see õige ja ta ei kujutaks ennast mujal ettegi. Just seetõttu otsustaski ta 33aastaselt õpingud ette võtta.

Liiklusjärelevalve ja Pets Piritalt

Enne veel, kui väljakutseid lahendama tõttame, ajame korda esmatähtsa – kohv! Vormis politseinikke võib tanklas iga päev kohata, sest kohv maitseb hästi ja aitab und peletada.

Meie piirkond on sel õhtul ja ööl Lasnamäe ja Kesklinn. Alustame patrullimist sõna otseses mõttes: tiirutame mööda linna ringi, kontrollime sõidukeid ning hoiame silmad lahti, et märgata sekkumist vajavaid olukordi. Kontrollime mitmeid toidukullereid ja taksojuhte, et olla kindlad, kas sõidukitel on ülevaatus olemas, kas juhid on kained ning kas välismaalastel on seaduslik alus Eestis viibida. Suuremaid rikkumisi me ei tuvasta.

Vahepeal peatame Mersu rooli keeranud mehe, kes esitleb end kui Pets Piritalt. Peatamise põhjus: punase fooritule eiramine. Mark noomib sõbralikult sõidukijuhti, kes oma eksimust mõistab. Nii Petsi kui ka meie sõit võib jätkuda. Tiirutame veel mitu korda vanalinnas ja Lasnamäel ning kontrollime sõidukeid.

Neli ohtlikku meest

Uurime Markilt, mis teda just patrullis paelub. Mees sõnab, et suureks plussiks on töögraafik: neli tööl ja neli vaba. Patrullid käivad tööl järjest kaks päeva ja kaks ööd. Seejärel ootab mõnus neljapäevane puhkus. Mõistagi meeldib Markile ka inimesi aidata, töö mitmekesisus ja see, et mitte kunagi ei tea, mis väljakutsed vahetuses ees ootavad. Suureks plussiks on kokkuhoidev ja üksteist toetav meeskond ning 40 päeva puhkust aastas.

Pärast mõningast tiirutamist jõuame Põhja prefektuuri majja, et teha väike tualetipeatus. Autost me aga välja ei jõua, kuna saame kõrge prioriteediga väljakutse. Teataja sõnul on neli meest akna katki löönud ja ratta varastanud. Tõmbame rihmad uuesti peale ning asume teele. Sündmuskohale reageerib peale meie veel mitu patrulli, sest tegemist võib olla ohtlike kurjategijatega. Kohale jõudnud ja väidetava kannatanuga suhelnud, saab kiiresti selgeks, et ohtlikku olukorda ei ole. Nimelt on tegemist naabrite tüliga ja kirjeldatud olukord oli toimunud juba kolm nädalat tagasi. Mark ja Kerly suhtlevad väljakutse tegijaga ning fikseerivad olukorra. Meie kiikame nende tegevust kaugemalt ja vahetame teiste patrullidega mõne sõna.

Seejärel alustame uuesti liiklusjärelevalvet. Umbes kella ühe paiku öösel ütleb Mark, et ta ei mäletagi niivõrd rahulikku vahetust. Huvitav, kas asi on selles, et prefekt istub autos? „Kui nii, siis võin kõik reeded patrullis käia!“ ütleb Ats. Kui tiirutame Lasnamäel ja kontrollime sõidukeid, tekib endalgi mõte, et tuleks nüüd midagi põnevat.

Prefektil peab lai vaade olema

Kell 01.40 saavad Lasnamäel ristmikul kokku kiirabi, politsei ja Mupo.

Ats tõdeb valju häälega, et Tallinn on küll igati turvatud. Samal ajal paneb ta endale tagurpidi pähe „POLITSEI“ sildiga nokkmütsi. „Tagurpidi, sest kui nokk on ees, siis segab see laia vaadet. Prefektil peab asjadele ikka lai vaade olema,“ ütleb ta naljatledes.

Viskame veel mõned naljad, kuni jõuame Tartu maanteele, kus märkame meest, kes toetab end seistes vastu seina. Ats tõmbab nokkmütsi korrektselt pähe, peatame auto ja küsime härralt, kas temaga on kõik hästi. Meid nähes on mees imestunud ja küsib ka iseendalt, et huvitav, kuidas ta küll sinna oli sattunud. Hindame üheskoos, et mees on piisavalt adekvaatne, et ise hakkama saada, ning palume tal leida endal turvalisem koht puhkamiseks. Mees lubab seda teha ja sõnab, et meie abi tal rohkem tarvis ei lähe.

Ei lähe palju aega mööda, kui Narva maanteel satub meie teele järgmine alkoholiga liiale läinud mees. Enda sünnipäeva tähistamas käinud

mees kõnnib keset teed ja ei adu hästi ümbrust, mistõttu viime ta koju Lasnamäele. Maja ees teda kongist välja aidates küsime temalt isikut tõendavat dokumenti ja kontrollime, kas ta oskab öelda, millal on ta sünnipäev. Ta vastab kuupäeva õigesti, misjärel küsib patrull: „Mis aastal?“ Mees saab hetkeks kaineks ja ütleb naeratades: „Sel aastal muidugi!“ Naerame kõik sõbralikult tema terava tähelepaneku üle ja tõdeme, et ta tuli tõesti sünnipäeva tähistamiselt. Parandame oma sõnastust ja uurime temalt siiski välja aastaarvu, millal ta sündinud on.

Sünnipäevaline turvaliselt liftiga korteri ukse taha sõidutatud, saame kutse lähedale Lasnamäele, kus mees on andnud teada, et taksojuht on tema naist peksnud. Asjaolud on kohapeal segased, naine tugevas alkoholijoobes, põlv marraskil ja väidetavat taksojuhti ei paista mitte kuskil. Mark ja Kerly fikseerivad olukorra ning kuulavad kannatanu üle. Mõni aeg hiljem saabub sündmuskohale taksojuht, kellel on juhtunust oma nägemus. Nimelt olevat naine taksojuhile võlgu, ja kui taksojuht palus raha ära maksta, hakkas naine ise trikitama ja taksojuhti peksmises süüdistama. Oleme selle pisut segase sündmusega hõivatud umbes tunnikese ning suundume jaoskonda, et materjal arvutisse sisestada.

Kainestusmajja rohkem ei mahu

Kella poole nelja paiku jaoskonda suundudes ning Majaka tänavale jõudes silmame kaugelt musta kogu ülekäigurajal. Liigume lähemale ja saame aru, et meie teele on taas kord sattunud purjutaja, kes on väga valesse kohta end puhkama sättinud. Peatame auto pisut eemal, et mehega juttu teha ja uurida, miks ta just ülekäigurajale otsustas magama jääda. Mees on niivõrd purjus, et oma küsimustele me vastuseid ei saa. Mark, Kerly ja Ats paigutavad mehe kongi ning algab sõit kainestusmajja. Arutame omavahel, et jumal tänatud, et me parasjagu alarmsõidul ei olnud, sest siis olnuks meest väga keeruline märgata ja patrullbuss õigel ajal pidama saada.

Viime mehe kainestusmajja ja anname ta üle kainestusmaja töötajatele. Samal ajal kui Kerly ja Mark pabereid täidavad, teeme kiirelt juttu ühe kainestusmaja sõbraliku töötajaga, kelle ülesanne on kaameratest kainenejate olukorda jälgida. Ta sõnab, et sel reedel on kõik kainestusmaja kambrid täis ja rohkem kohti kainenejatele ei jagu. Tagavaravariant on kinnipidamiskeskus.

Arutame irooniliselt, et meil on ikka rikas riik, kui saame alkoholiga liialdajatele taksoteenust pakkuda. Selle töö võiks ära teha keegi teine, et politseil oleks aega muuga tegeleda.

Vahetuse lõpp ja mõtted patrullist

Õnneks hakkab meie vahetuse lõpp paistma ja rohkem purjutajaid me linnapildis ei märka. Sõidame tagasi jaoskonda, et teha öine lõunapaus, mis kestab tunnikese. Enne veel haarame tanklast kaasa pontšikuid, võileibu ja muud head-paremat. Pause veedavad ametnikud erinevalt: kes laseb tunnikeseks silma looja, kes sööb, kes puhkab niisama. Juba pausi ajal hakkavad Mark ja Kerly Lasnamäe väidetava vägivallajuhtumi materjale andmebaasidesse sisestama ning koostavad juhtumist aruande.

Selleks ajaks hakkavad jaoskonda naasma needki patrullid, kelle vahetus lõppes kell kuus hommikul. „Lisaks tööle meeldis mulle väga see, et meeskond oli kokkuhoidev ja õhkkond oli mõnusalt vaba. See on raske töö juures äärmiselt tähtis. Proovisin ka ise meeskonda sulanduda ja tegin väikese nalja. Nimelt töötab Ida-Harju politseijaoskonnas ametnik, kes kannab prefekti hüüdnime. Tervitasin teda vastavalt ametikohale, millele järgnes kolleegidelt naerupahvakas. Enne kella kuut varahommikul andis see vajaliku energialaengu.“

Kuna seegi tegevus võtab aega, arvame nüüd Atsiga kell kuus varahommikul enda vahetuse lõppenuks. Tõdeme, et patrullide töö on tõesti väga põnev ja mitmekülgne. Hea meel oli näha, et igas vahetuses ei tulegi oma eluga riskida ega suure ohuga rinda pista. Töid ja tegemisi on tõesti erinevaid ning mõni vahetus on ka rahulikum.

„Kuigi õhtu oli rahulik, ei tee ma selle põhjal järeldust, et nii ongi. Minu jaoks andis see võimaluse küsida kõikvõimalikke küsimusi oma paarilistelt ja tutvuda nii tehnika kui ka varustusega. Samal ajal sain aru, et n-ö kolmanda liikmena ei saa ma ehk täit kogemust, seepärast plaanin uut vahetust juba patrulli teise liikmena. Tuleb mugavustsoonist väljuda, sest siis saan vahetuma kogemuse ja just siis algab areng. Tahaksin selles ise eeskujuks olla ning ootan seda ka teistelt,“ räägib Ats.

„Mõistagi ei sobi see töö kõigile, sest patrull peab olema ühtaegu suure pingetaluvusega, valdama hästi keeli, olema suurepärases füüsilises vormis, tundma seadust ning kõige selle juures olema eeskätt hea inimene, kes soovib ja tahab teisi aidata. Kuid mul oli hea meel näha, et meil töötavad inimesed või õigem olekski öelda kangelased, kellele see töö väga hästi sobib,“ arutleb prefekt.

Britta Sepp, PPA pressiesindaja