8 minute read
Vaheldus & väljakutsed
Päevas jõuab hädaabinumbrile keskmiselt 3000 kõnet, millest 750 on politsei lahendada. PPAs otsustab kõnede edasise käigu operatiivteabetalitus (OTT), mida juhivad Marge Jaani ja Ottomar Virk.
Põhja operatiivteabekeskust juhtiva Marge sõnul on OTT PPA eesliin, kelle tööst sõltub paljuski, milline hoiak politsei suhtes võetakse. „Seetõttu püüame iga sündmuse puhul maksimaalselt panustada ning reageerivatele jõududele tuge pakkuda. Ootuste ja keerukate väljakutsete edukaks lahendamiseks peavad meie töötajad sõltuvalt olukorrast olema vajaduse korral kriminaalpolitseiniku taiplikkusega, kiirreageerija vilumusega ning IT-spetsialisti või mõne muu eksperdi teadmistega.“
Töö sobibki eelkõige hea strateegilise mõtlemisega inimesele, nõustub ka Lõuna operatiivteabetalituse juht Ottomar Virk, sest kui töölaual on mitu juhtumit korraga, peab suutma neid kõiki hallata ja jääma ise samal ajal rahulikuks – OTTi laua taga tehtud otsustest sõltub väga palju. „See töö peab meeldima ja see sobib inimesele, kellel on suur tahe teisi aidata. Kogu aeg peab mõttega kohal olema, sest juhtimiskeskuses tehtud otsused mõjutavad paljusid inimesi alates abivajajatest kuni reageeriva politseiniku või piirivalvurini.“
Marge tõdeb kogemuse põhjal samuti, et kriitilisi väljakutseid hallates on väga olulised nii kiirus kui ka operatiivsus. „Siin töötav inimene peab olema otsustav ning leidma õiged lahendused. Tal tuleb veenduda, et väljakutse on õige prioriteediga ja kaasatud on piisav ressurss sündmuse lahendamiseks.“
Inimesed on suur väärtus
Iga sündmus ja väljakutse, mis OTTi jõuab, on ainulaadne. Lahendamisel sõltub palju ametnike enda nutikusest ning sellest, mis vahendeid ja võimalusi saab kasutada. „Meil on ametnikud, kes suudavad mõelda kastist välja ning leida nutikaid lahendusi. Kui juhtimiskeskuses olevad kolleegid töötavad ühise eesmärgi nimel ning toetavad patrulle, siis on see väga efektiivne,“ räägib Marge.
Näiteks kirjeldab ta üht röövimise väljakutset, kus OTTi ja teiste üksuste kiire ning tõhus koostöö aitas kurjategija tabada: „Saime teate röövimisest ning asusime OTTis seda sündmust lahendama. Tööl olnud vahetus jagas omavahel ülesanded ära nii, et üks suhtles teatajaga, teine patrullidega ja kolmas seiras kaameraid. Otsustavalt ja ühiselt tegutsedes õnnestus kurjategija kiiresti tabada. Edukas koostöö päädis saalis nii meie enda kui ka häirekeskuse kolleegide aplausiga. Selliseid positiivseid eduelamusi tuleb ette õnneks tihti ja väga oluline on seda ka üksteisega jagada.“
Kuna töö on keeruline ja spetsiifiline ning eeldab eraldi väljaõpet ja konkreetseid oskusi, on iga töötaja OTTis suur väärtus ning teda tuleb hoida. Vaatamata töö keerukusele on nii Põhja kui ka Lõuna operatiivteabekeskuses kõik ametikohad täidetud. Mõlemad üksused on loonud oma inimestele mugavad ja paindlikud tingimused. Kuigi töö on paljuski ekraanide taga ja siseruumis, ei pea kogu vahetuse vältel ehk 12 tundi olema arvutis. „Me julgustame inimesi võimaluse korral tunnis vähemalt korra tõusma, sest sirutamine ja pea tuulutamine hoiab meele värske ning mõistuse teravana. Samuti lubame inimestel võtta aeg maha ja teha muid tegevusi sel ajal, kui väljakutsete ja sündmuste vaates on olukord rahulik,“ toob Ottomar näite.
Võimaluse korral arvestatakse graafikut koostades töötajate vajadusi ning pakutakse tööajast näiteks sportimise ja politseinikele vajalike katsete tegemiseks valmistumist. „Eesmärk on olla paindlik ja tulla töötajale vastu. Oleme siin üks kõigi ja kõik ühe eest väljas. Meil on inimesed, kes on valmis panustama ja välja aitama, kui mõnes grupis on ootamatu haigestumine või keegi peab töölt eemal olema. Hea omavaheline koostöö on loonud usaldusliku sideme ja meie inimesed teavad, et neid hoitakse,“ märgib Marge.
Ühised tegevused suurendavad meie-tunnet
OTTi vahetusi haldavad grupijuhid ei tegele ainult väljakutsetega, vaid hoolitsevad ka enda meeskonna arenguvestluste eest, leiavad vaheldust pakkuvaid tegevusi, tagavad head töötingimused ja toetavad inimesi. Samuti käiakse õppustel ja koolitustel, et teadmisi värskendada. Enamiku tegevusi väljaspool OTTi tööd korraldab iga meeskond grupijuhi eestvedamisel ise, aga mõnel juhul on ka kogu grupp või kaks gruppi saanud ühistest tegevustest osa võtta.
Ühistel väljasõitudel on Lõuna OTTi inimesed käinud tutvumas näiteks uue piiritaristuga ning piirivalvamise ja riigikogu julgestuse tööga. Samuti on käidud eraettevõtetes ja vanglaski. „Niisugused silmaringi laiendavad väljasõidud on meeskondadele ka motivatsiooniürituste eest ja suurendavad meie-tunnet. Häirekeskuse ruumides oleme oma ülejäänud PPA töötajatest eemal. Teiste tööga tutvumine on üks viis, kuidas kolleegidega sidet hoida, ja see aitab ka mõista, mismoodi mujal asju aetakse. Eesmärk on hoida end kursis sellega, mis toimub nii-öelda päris maailmas. Väljasõidud annavad parema ettekujutuse, kuidas mingis tööliinis asju aetakse, ning sellest on OTTi igapäevatöös palju kasu,“ räägib Ottomar.
Meeles peetakse ka häirekeskuse kolleege, kellega iga päev koos sama eesmärgi nimel tööd tehakse. Näiteks panid Lõuna OTTi politseinikud tänavu 112 päeva puhul ehk 11. veebruaril ette põlled ja keetsid häirekeskuse kolleegidele pidupäeva puhul potitäie maitsvat suppi. Varasematel aastatel on häirekeskuslased saanud maitsta politseinike küpsetatud praade ning muud head-paremat.
Põhja OTTis on vaheldust ja samas väljakutseid pakkunud õppustel osalemine, kui üksus töötas 48 tundi töösaalist väljas. Töövarjutati ka Lõuna OTTi kolleege, et nende töörütmiga tutvuda. Lisaks tõi selle aasta alguses vaheldust nädalane töötamine Pärnu maantee peamajas, kui töösaali remondi tõttu sai tööruume jagada Põhja prefektuuri juhtkonnaga.
Kogemus aitab tööd mõista
Marge tõdeb samas, et ülemäära palju silmaringi laiendamise üritusi korraldada ei saa, kuna töökoormus on tähelepanuväärne ning olemasolevate jõududega on kohati päris keeruline toime tulla ja suuri ootusi täita. „Põhja OTTi vakantsete kohtade mure õnnestus meil lahendada 2023. aasta alguses ja sellesse panustas terve meeskond,“ kirjeldab Marge ja ütleb, et möödunud aastal seati eesmärk kutsuda võimalikult palju SKA kadette, patrulle, kiirreageerijaid ja piirkonnapolitseinike oma tööga tutvuma.
„Soovime tõhustada teadlikkust ja tutvustada politsei juhtimiskeskuse tööd,“ sõnab Marge. Samasugune seisukoht on ka Lõuna OTTis, kus kutsutakse pidevalt kolleege oma tööga tutvuma. „Mida paremini teavad erinevate tööliinide esindajad, mida, kuidas ja miks teised teevad, seda parem on omavaheline koostöö ja üksteisemõistmine,“ lisab Ottomar.
Möödunud aastal toimunud PPA kutsemeisterlikkuse võistlustel seadis ühe võistlusala üles OTT. Alal sai tutvuda operatiivtöötajate tööga, kuid proovida ka omal käel sündmustele prioriteetide seadmist ehk mis sisuga väljakutseid ja kuidas patrull lahendama peaks. Ülesanne sai positiivset tagasisidet ning suurendas nii kolleegide kui ka teiste võistlejate teadlikkust OTTi tööst.
Ilma politseitöö teadmiseta on nii Marge kui ka Ottomari sõnul selles ametis keeruline toime tulla. Kasuks tuleb, kui inimesel on olemas patrullimise tunnetus kas politseiniku või abipolitseinikuna. Samas on töötajaid, kes on otse koolist tulnud, aga käinud patrullis praktikal. Kuigi väga tugev trump on politseitöö ja toimimise põhimõtete teadmine, ei ole selle puudumine välistav asjaolu – tähtis on politseihariduse olemasolu, sest sisuline väljaõpe toimub juhtimiskeskuses kohapeal.
Ottomar Virk: „See töö peab meeldima ja see sobib inimesele, kellel on suur tahe teisi aidata. Kogu aeg peab mõttega kohal olema, sest juhtimiskeskuses tehtud otsused mõjutavad paljusid inimesi alates abivajajatest kuni reageeriva politseiniku või piirivalvurini.“
Praegu on mõlemas OTTis vajalikud inimesed olemas, aga arvestatav osa töötajatest võiks kas või homme minna välja teenitud pensionile. Seega tuleb valmis olla uute inimeste leidmiseks. Töösaal ei tohi aga OTTi töötajatest kunagi tühjaks jääda. Muidu tekib kaos, sest töötajaid tuleb juhtida ja igal hetkel peab olema valmis selleks, et üks OTT võtab üle kogu Eesti sündmuste juhtimise.
Keeruline töö vajab head kollektiivi
Marge väitel on uute inimeste värbamisel kandidaatidega vestlustesse kaasatud kõik grupijuhid, et leida tiimi kõige paremini sobiv inimene. „OTTis töötav inimene peab sobima kõikide meeskondadega, sest aeg-ajalt on vaja tuge pakkuda teisteski gruppides. Seetõttu on väga oluline kogu OTTi omavaheline sünergia, koostöö ja tugi,“ ütleb ta. „Töö pole kerge, sest eriti palju rõõmustavaid sündmuseid meie töölauale kahjuks ei jõua. Seepärast peab olema meeldiv kollektiiv ja toetav meeskond, kellega on tore koos töötada.“
Üldjuhul selgub ruttu, kas inimene sobib sellele tööle või mitte. „Tavaliselt saab katseajaga pildi ette ja pärast seda vaadatakse, kas inimene sobib. Töökorraldus on Lõuna ja Põhja OTTis hoitud võimalikult samasugune, et vajaduse korral saaks üksteist asendada,“ nendib Ottomar.
Aja jooksul on ootused ja ülesannete maht märgatavalt suurenenud. „Tahame, et siin töötaksid parimatest paremad inimesed, kes suudavad paljud sündmused juba oma töölaua taga lahendada. Mida tugevamad ametnikud OTTis on, seda lihtsam on kõigil teistel PPA töötajatel. Panustame iga päev sellesse, et meie töö oleks kvaliteetne,“ lisab Marge.
Ottomar tõdeb, et kui vaadata häirekeskuse kõnede mahtu, siis on politsei osa sellest küll umbes neljandik, aga nende väljakutsete mõju on suur. „Meil on tööl väga head ja pädevad inimesed, aga palka on operatiivtalituse politseinikele vaja rohkem maksta, et väärtustada nende tööd. Õnneks oleme seni suutnud endale inimesi leida, aga suurem palk tekitaks konkurentsi ja rohkem valikuvõimalusi,“ sõnab Ottomar.
Põhja ja Lõuna operatiivteabekeskuse koostöö on hea, tugi ja kontakt on vajaduse korral alati olemas. „Mõlemad üksused vaatavad pidevalt enda tööle otsa ja analüüsivad, mida saaks paremini teha. Jagame omavahel parimaid praktikaid ja õppetunde, et meie töö oleks efektiivne ning kvaliteetne,“ lausub Marge.
OTT – eesliin, kellest sõltub PPA maine ja tulemuslikkus
2023. aastal valiti hädaabinumbrit 112 üle 1,1 miljoni korra, s.o üle 3000 kõne päevas. Enamik kõnedest on kiirabi väljakutsed, kuid iga neljas kõne on seotud politseitööga. Päevas on keskmiselt 750 väljakutset, mida haldavad PPA operatiivteabetalituse (OTT) politseinikud, kes otsustavad, mis patrull sündmust lahendama asub.
Kogu Eesti on kahe talituse vahel ära jagatud nii, et Põhja OTT vastutab Põhja ja Lääne prefektuuri ning Lõuna OTT Lõuna ja Ida prefektuuri väljakutsete eest. Töö iseloom on nii Põhja kui ka Lõuna talituses ühesugune. Mõlemas meeskonnas on kokku neli gruppi, kes käivad tööl vahetustega – neli päeva tööl ja neli vaba. Üks vahetus on tööl 12 tundi kas hommikust õhtuni või õhtust hommikuni.
OTTis on enamikul inimestest olemas varasem patrullimise kogemus ja nad teavad, mida töö reageerivas üksuses tähendab. OTTi inimesed on esimesed, kes asuvad sündmust lahendama ja peavad politseijõude suunama. OTTis töötamine eeldab laia kompetentsi, sest teemad, millega iga päev kokku puututakse, on seinast seina ja iga sündmus on erinev.
Martin Raid, PPA pressiesindaja
